Kiri

Kooskõlastamiseks: 20.02.2023 nr 8-2/23/898 Kultuuriministeerium Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm 2023–2027“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisa: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Laura Kirss 735 0148 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja Teadusministeeriumi "Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027" kinnitamine Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 1 ja lõike 2 punkti 9 alusel ning teadus ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 2 alusel: 1. Kinnitan „Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023– 2027“ (lisatud). 2. Avaldada „Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm 2023– 2027“ ministeeriumi veebilehel. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister  Lisa 1 Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm 2023–2027 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 Programmi eesmärk .................................................................................................................... 4 Avatud teadus ja teiste mõistete selgitus .................................................................................... 6 Programmi meetmed ja partnerid ............................................................................................... 7 Programmi rahastamine, juhtimine ja elluviimine ..................................................................... 8 Programmi hindamine ................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 10 Sissejuhatus Õpetajad kuuluvad perearstide, politseiametnike ja päästjate kõrval riigi tuumikfunktsioone kandvate ametirühmade sekka (Riigikontroll, 2020). Samas on nende valdkondade tööhõive olukord kujunenud selliseks, et Riigikontrolli hinnangul ei ole enam tagatud üle riigi ühetaolise kvaliteediga avalike teenuste pakkumine (Riigikontroll, 2020). Eesti õpetajaskond vananeb ja uusi õpetajaid ei lisandu piisavalt tööturule. OECD riikide võrdluses paistab Eesti koos Leedu ja Itaaliaga silma üle 50aastaste õpetajate väga suure osakaaluga, eriti ülemistes kooliastmetes, kus 50aastaseid ja vanemaid õpetajaid on enam kui pool (OECD, 2021). Noori ehk alla 30aastaseid õpetajaid on Eesti haridussüsteemis kõigest 9% ‒ see on vähem kui OECD riikides keskmiselt (OECD, 2021). Noori õpetajaid ei lisandu haridussüsteemi piisavalt. Näiteks on aastane üldhariduse aineõpetajate asendusvajadus ligikaudu 380 õpetajat, kuid tegelikkuses lisandub neid kolmandiku võrra vähem (Mets ja Viia, 2018). Eriti kriitiline on loodusainete ja matemaatika õpetajate järelkasvu küsimus, kuna nende puhul pärsib tööjõupakkumise suurendamist erialade vähene populaarsus ülikooliastujate seas (Mets ja Viia, 2018). Järelkasvumuret süvendab veelgi asjaolu, et noorema vanuserühma õpetajate seas on TALISe andmetel keskmisest palju rohkem neid, kes ei jätka järgneva viie aasta jooksul õpetajaametis (Taimalu jt, 2020). Alustavate õpetajate sisseelamist toetatakse haridussüsteemis väga vähe (Taimalu jt, 2019). Kuigi õpetajaameti maine on ühiskonnas tõusmas, on see õpetajate endi seas endiselt madal (HTM, 2022). Õpetajate järelkasvu teema on kompleksne valdkond, mis nõuab eri osaliste ja juhtimistasandite samaaegset tähelepanu: tegeleda tuleb küsimustega alates õpetajakoolituse õppekavade sisust ja tingimustest kuni õpetajate töötingimusteni koolis, karjääritee võimaluste ja laiemalt õpetajakutse maineni välja. Käesolev haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm (edaspidi TA programm) on loodud selleks, et saada teaduspõhist sisendit hariduse jätkusuutlikku arengut kindlustava poliitika kujundamiseks ning selle abil asjatundlikumalt kujundada valdkonna poliitikat ja välja töötada vajalikke poliitikameetmeid. TA programm peaks andma olulise sisendi Eesti õpetajaskonna järelkasvu murede lahendamisse. Praeguseks on meil kujunenud olukord, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal langeb pidevalt – viimastel andmetel vastab kvalifikatsiooninõuetele 83% kõigist õpetajatööd tegevatest inimestest (HTM, 2022). Viimasel kümnel aastal üldhariduskoolis tööd alustanud õpetajatest vastas kvalifikatsiooninõuetele ainult 53% (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021). Eesti õpetajate järelkasvu problemaatikat ja võimalikke lahendusi on analüüsinud ja arutanud Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde loodud laiapõhjaline töögrupp, mis järeldas, et esmajärjekorras vajavad lahendamist järgmised probleemid: juhtimiskvaliteedi erinevused koolides, õpetaja kvalifikatsiooni omandamist toetavate tingimuste vähene paindlikkus, õpetajate suur töökoormus, ebapiisav tugi üle ametikaare, vähesed karjääri- ja isikliku arengu võimalused, õpetajaameti vähene atraktiivsus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021). Õpetajakoolitusega tegelevad ülikoolid on osutanud vajadusele õpet personaliseerida, et pakkuda erinevatele õpetajaks õppima asunutele nende vajadustele sobivad õppeprogramme, mis omakorda eeldab võimekust hinnata erinevate üliõpilaste eriala- ja valdkonnateadmisi ning kutseoskusi (Georg ja Poom-Valickis, 2020). 2 Käesoleva TA programmi tegevused toetuvad dokumendis „Õpetajate järelkasvu arengusuunad 2026“ (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021) kokkulepitule ja TA programmi abil viiakse ellu kahe arengukava: haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 ning teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021‒2035 eesmärke. Programmi tegevused toetavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava viienda fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ eesmärkide täitmist ning Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteetide saavutamist. TA programmi tegevustega panustatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustes „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ kavandatu elluviimisse. 3 TA programmi eesmärk TA programmi eesmärk on toetada Eesti õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu tagamiseks vajalikku teadus- ja arendustegevust. Eesmärgi saavutamise juures on oluline edendada uurimistöös interdistsiplinaarsust ning soodustada koostööd teadus- ja arendusasutuste, õppeasutuste, valitsusasutuste ja erasektori organisatsioonide vahel. TA programmi alaeesmärgid on: 1. Toetada teadus- ja arendustegevuse kaudu õpetajate ja tugispetsialistide paindliku esma- ja täiendusõppe mudeli väljatöötamist. Õpetajaametisse asumise võimalused on muutunud aja jooksul erinevate poliitikamuudatuste ja programmide rakendamise tulemusel üha paindlikumaks. Siiski peavad õppeasutused olude sunnil palkama töötajaid, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Selle tagajärjel töötavad õppeasutustes väga erineva elu-, õpi- ja töökogemusega inimesed (vt lähemalt õpetajate persoonasid Kaljuvee jt, 2022) ning kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal on pidevalt langenud. Kuna õpetajatöö jätkamise tingimuseks on kvalifikatsiooni omandamine, astuvad need inimesed ühel hetkel ülikooli õpetajakoolituse esma- või täiendusõppesse. See omakorda tähendab, et õpetajakoolituses õppijad on järjest eriilmelisemad ja vajavad kvalifikatsioonini jõudmiseks erinevat tuge. TA programm peab pakkuma uut teadmist selle kohta, kuidas esma- ja täiendusõppesse astujate eriala- ja valdkonnateadmisi ning kutseoskusi hinnata ning sellest lähtuvalt kujundada personaalseid ja paindlikke õppeprogramme (lisaks tasemeõppele ka ümber- ja täiendusõpe). Esma- ja täiendusõppe paindlik mudel panustab kõigi õpetajakoolituse õppekavade parendamisse, seejuures on prioriteetsed erialad loodus- ja täppisteadused, eesti keel teise keelena ning kaasav haridus. Samuti vajab lahendamist küsimus, millist tuge vajavad praegu töötavad kvalifikatsioonita õpetajad, et ametikoha nõudeid täita. Uuringud näitavad, et õpetajate teadlikkus kutsestandardi sisust on tagasihoidlik, kutse omandamise protsessiga on seotud üksjagu segadust ja kutse vajalikkuses ei olda tingimata veendunud (Balti Uuringute Instituut, 2015; Kaljuvee jt, 2022). 2. Toetada teadus- ja arendustegevuse kaudu õpetajate karjäärimudeli ja motivatsioonisüsteemi väljaarendamist ja rakendamist. 2014. aastal kehtima hakanud õpetajate kutsestandardite süsteem ja kutse taotlemine ei ole rakendunud viisil, mis toetaks laiemalt õpetajate professionaalset arengut, sh karjääriredelil edenemist ja sellega koos ka selget sissetuleku kasvu. On omavalitsusi ja koole, kus kutsesüsteem on võetud motivatsioonisüsteemi (tasustamise) aluseks, kuid see ei ole laialt levinud praktika (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021). Õpetajate kutsetasemetel põhineva karjäärimudeli põhimõtted on praegu väljatöötamisel, kuid TA programmi kaudu on vaja saada täiendavat teaduspõhist sisendit nt selles osas, kuivõrd karjäärimudelid toetavad õpetajate professionaalsust ning sellega koos suurendavad kutsekindlust ja tööga rahulolu. Samuti puudub praegu teadmine selle kohta, millised motivatsioonipaketid võiksid õpetajate ja koolijuhtide vaatest toimida kõige tulemuslikumalt. Lahtine on ka küsimus, kuivõrd motivatsioonipakette oleks vaja riigi tasandil ühtlustada. 4 Õpetajate professionaalse arengu toetamine eeldab, et on loodud selge süsteem õpetaja professionaalse arengu hindamiseks ja kavandamiseks, arvestades seejuures õppeasutuse arenguvajadusi. TA programmi kaudu on vaja luua uut teadmist selle kohta, kuidas õpetaja professionaalset arengut parimal viisil hinnata ja kavandada ning kuidas ja millist tuge õpetajatele eri karjäärietappidel pakkuda. 3. Toetada teadus- ja arendustegevuse kaudu alustava õpetaja toetamise süsteemi väljaarendamist. Suur osa Eesti õpetajatest ei saa esimesele ametikohale asudes sisseelamisel tuge: 81% õpetajatest ei ole TALISe andmetel sellist tuge kogenud (vrld OECD keskmine on 62%), veelgi murettekitavam on olukord väikese staažiga õpetajate seas (Taimalu jt, 2019). Eesti koolijuhtide andmetel on vaid vähem kui viiendikus koolides alustavaid õpetajaid toetavad programmid; mentori tuge ei ole kogenud enamik õpetajaid (Taimalu jt, 2019). TALISe andmed osutavad (Taimalu jt, 2019), et Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli juures pakutavad kutseaasta programmid ei jõua vajalikul määral sihtrühmani. Samuti on uuringud osutanud, et kutseaasta programm ei paku alustavale õpetajale piisavat tuge erialaseks toimetulekuks (Luik ja Taimalu, 2016) ega professionaalsesse kogukonda sisseelamiseks (Tammets jt, 2019). Seega on TA programmi ülesanne pakkuda täiendavat uut teadmist, kuidas alustavat õpetajat toetavaid programme senisest sisukamalt rakendada. 4. Toetada teadus- ja arendustegevuse kaudu õppiva organisatsiooni juhtimismudelite rakendamist haridusasutustes ja omavalitsustes. Tänapäevane haridusjuhtimine keskendub administreerimise asemel üha enam õppeprotsessi arendamise eestvedamisele, mis omakord eeldab juhtidelt väga head arusaama õppija arengu toetamiseks vajaliku keskkonna loomisest (Eisenschmidt jt, 2020). Kuigi Eesti koolijuhtide hinnangul on nende koolid hästi valmis haridusuuendusteks (Taimalu jt, 2020) ja koolijuhid tähtsustavad õppiva organisatsiooni põhimõtete rakendamist, ei peegelda juhtimispraktikad seda uskumust (Poom-Valickis jt, 2022). Kuigi Eesti koolikultuur on TALISe andmetel koostööd toetav, ei ole õpetajate kaasatus juhtimisse siiski valdav praktika ning selle üheks väljenduseks võib olla tendents, et meie koolides on vähenemas sügavama koostöö vormide (koosõpetamine, tundide vaatlemine) kasutamine (Taimalu jt, 2020). Õpetajate arvamused andmete kasutamisest õpetamisel ja koolijuhtimises osutavad samuti sellele, et tõenduspõhist juhtimist esineb tagasihoidlikult, kuna kooliarenduses ei rakendata süstemaatilist andmekogumist ja -kasutust ning õpetajate endi andmekirjaoskus on madal (Rääk jt, 2021). Haridusasutused ja koolipidajad (KOV) vajavad Eesti kontekstis töötavaid tõenduspõhiseid juhtimismudeleid, mis toetavad õppiva organisatsiooni praktikas ellurakendamist, sh õpetajate professionaalse arengu süsteemset toetamist. TA programmiga soovitakse luua uut teadmist selleks, et toetada senisest tõhusamalt õppiva organisatsiooni juhtimispraktikate kasutuselevõttu. 5 5. Toetada teadus- ja arendustegevuse kaudu õpetajaameti sisu analüüsi ja uuendamist. Nüüdisaegse õpikäsituse ja kaasava hariduse rakendamise põhimõtted koos globaalsete suurte muutustega on teinud õpetajatöö olemuse väga mitmekesiseks ja väljakutserohkeks. Taustal mõjutab õpetajaametis püsimist noorte üldine tööturukäitumine, millele on omane sage töökohavahetamine, ja õpetajaametis olijad (eriti suuremates koolides töötavad) on siin isegi keskmisest kutsekindlamad (Rootalu, 2022). Suurema kutsekindlusega on kolmeaastases vaates Statistikaameti uuringu kohaselt esimese kooliastme ja gümnaasiumiastme õpetajad ning sellised õpetajad, kellel pole kooliväliseid töökohti (Rootalu, 2022). Hiljuti Eesti õpetajate seas tehtud uuring näitas, et suurema tõenäosusega jätkavad õpetajana töötamist need, kellel on kõrge sisemine motivatsioon koos tugeva tajutud õpetamisvõimekusega ning seda toetab töö stabiilsus (Saks jt, 2021). Sama uuring tõi välja, et õpetamisvõimekusel on tugev seos sellega, millised on õpetaja suhted õpilastega ja kuivõrd ta suudab klassis korda tagada. Ühtlasi osutavad töö autorid, et õpetajate tööst loobumist tõukavad tagant suur töökoormus koos emotsionaalse pingega (Saks jt, 2021). TALISe andmetel tajuvad enam kui pooled õpetajatest üsna palju või palju tööstressi, seejuures on stressitundlikumad just nooremad õpetajad (Taimalu jt, 2020), kelle puhul on suurem ka tõenäosus, et nad loobuvad lähemal ajal õpetajaametist. Kõige sagedamini on õpetajate tööstressi allikad õpilaste tulemuste eest vastutamine, erivajadustega õpilaste jaoks tundide kohandamine, administratiivse töö rohkus, õpilaste hindamise suur maht, kursis olemine erinevate nõudmistega tööle, korra hoidmine tundides, vanemate tõstatatud muredega tegelemine ja tundide ettevalmistamise ajakulu (Taimalu jt, 2020). Kaasava hariduse edukat rakendamist raskendab abiõpetajate vähesus ja ajaressursi puudus (Räis jt, 2016). Õpetajate kõrge stressitase väljendub väiksemas tööga rahulolus. Sama ajal ei ole töökeskkond ja õpetajate usk tööga hakkamasaamisse huvitaval kombel Eestis otseselt tööstressiga seotud (Taimalu jt, 2020). Arvestades õpetajate töö konteksti ning tänaseid ja tulevasi nõudmisi õpetajate tööle, on vaja võtta õpetajatöö olemus põhjalikumalt vaatluse alla. Vaja on lahendusteid, kuidas ajakohastada õpetajameti sisu ja vastutust selliselt, et õpetajate tajutud töökoormus ja stress väheneks ning ka nende vaimne tervis oleks vajalikul määral toetatud. Õpetajate tööaeg peaks kuluma tegevustele, milleks nad on kõrgelt kvalifitseeritud professionaalidena ette valmistatud. Õpetajakutse mõtestamisel on TA programm toeks õpetaja kutsestandardite uuendamisele (praegused kehtivad aastani 2024). Samuti vajab lisaks õpetajaameti ja -töö sisule ümbermõtestamist teiste (toetavate) ametite sisu, roll ja vastutus haridusasutustes. Avatud teadus ja teiste mõistete selgitus TA programmi elluviimisel lähtutakse üldjuhul valdkonna õigusaktides sätestatud mõistetest. Järgnevalt on esitatud ja selgitatud üksnes mõisted, mida ei ole mujal selgelt defineeritud ja/või mis vajavad TA programmi kontekstist lähtudes piiritlemist. Lisaks on käsitletud avatud teaduse mõistet. Õppiva organisatsioonina on käsitatakse õppeasutusi, mida iseloomustavad a) kõigi õpilaste õppimisele keskenduva visiooni väljaarendamine ja jagamine; b) kõigi kooli töötajate pidevaks õppimiseks võimaluste loomine ja pideva õppimise toetamine; c) meeskonnatöö ja koostöö 6 edendamine kõigi koolitöötajate vahel; d) uuenduslikkust, uurimuslikkust ja avastamist toetava organisatsioonikultuuri arendamine; e) teadmiste kogumist ja vahetamist ning õppimist toetava süsteemi juurutamine; f) väliskeskkonnaga koos ja sellest õppimise toetamine; g) õppimisele keskenduva juhtimise mudeldamine ja arendamine (Kools ja Stoll, 2016). Avatud teadus tähendab vaba juurdepääsu elektroonilisele teadusinformatsioonile, esmajoones publikatsioonidele ja teadusandmetele, mille loomiseks ja avaldamiseks on kasutatud avalikke vahendeid (Haridus- ja Teadusministeerium, 2020). TA programmi raames valmivad uuringud ja analüüsid tehakse avalikkusele vabalt kättesaadavaks ning tagatakse tulemuste levitamine. TA programmi vahendite toel ilmuvad publikatsioonid tuleb teha elektrooniliselt tasuta kättesaadavaks, st võimaldada neile avatud juurdepääs (Open Access). Seda nõuet saab täita nii avaldades publikatsiooni avatud juurdepääsuga ajakirjas kui arhiveerides ja kättesaadavaks tehes Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) (nn isearhiveerimine; Green Open Access). Juhul kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt (nn embargoperiood), tuleb publikatsioonide terviktekstid teha ETISe kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks kohe pärast piirangu lõppemist. Avaandmed (Open Data) on tasuta andmed, mis on kõigile antud vabalt kasutamiseks, taaskasutamiseks ja jagamiseks ning mida saab kasutada äriliste ja mittetulunduslike ettevõtmiste käivitamiseks, uuringute läbiviimiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, s.a.). TA programmi vahendite toel tekkivad andmed tuleb FAIR-printsiipe (Findable, Accessible, Interoperable, Re-usable) järgides teha kättesaadavaks, st tagada nende leitavus, ligipääsetavus, koostoimevõimelisus ja taaskasutatavus (Tartu Ülikool, s.a.). Andmete piiritlemine on ennekõike teadlaste otsustada, aga minimaalselt tuleb teha kättesaadavaks publikatsioonide alusandmed. Andmete kättesaadavaks tegemiseks sobivad mitmesugused institutsionaalsed või valdkondlikud repositooriumid – ülikoolide andmehoidlad, DataDOI repositoorium1 jt. TA programmi vahenditest toetatud projektide tulemusel võib sündida kaitsmist vääriv intellektuaalne omand, mille kaitsmise viisi valikul lähtutakse eesmärgist soodustada loodud omandi maksimaalset kasutuselevõttu, taotlemata kasumit, ning välditakse varaliste õiguste võõrandamist. Loodud intellektuaalse omandi kasutamist erinevatel eesmärkidel (avalik kasutus, teadustöö, ärirakendus) reguleerivad eri tüüpi litsentsid, mis võivad olla nii tasuta kui tasulised ja sõltuda ka teistest õiguslikest regulatsioonidest nagu näiteks isikuandmete kaitse. TA programmi meetmed ja partnerid TA programmi eesmärkide saavutamiseks toetatakse TA programmi tegevusi, eraldades TA programmi partneritele nende taotluste alusel uurimistoetusi haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks. TA programmist toetatakse eelkõige mitmeaastaseid suuremahulisi interdistsiplinaarseid koostööprojekte, mille elluviimisse kaasab partner soovitavalt vähemalt ühte Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust. Uurimisteemad kinnitab programmi juhtkomisjon. 1 http://datadoi.ee/ 7 TA programmist saavad uurimistoetusi taotleda Eestis positiivselt evalveeritud teadusasutused, kes on TA programmi partnerid: - Tallinna Ülikool, - Tartu Ülikool. Vajaduse korral ja TA programmi juhtkomisjoni algatusel võib TA programmi eesmärkide saavutamiseks ka sisse osta teadus- ja arendusteenuseid ning korraldada avatud taotlusvoore. Sisseostetavaid teadus- ja arendusteenuseid tellitakse riigihangete seaduses sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel ning seda tüüpi meedet kasutatakse TA programmi juhtkomisjoni määratletud uurimisküsimuste puhul. Sisseostetavate teenuste pakkujateks võivad olla nii avaliku, era- kui kolmanda sektori asutused. Avatud taotlusvoore korraldatakse uurimisteemadel, kus soovitakse saada uut teadmist ning kus on suur kaal teadlaste enda valitud uurimisküsimustel ja metoodikal. Avatud taotlusvoorude eesmärgid ja uurimisteemad kinnitab TA programmi juhtkomisjon. Taotlusvoorude raames saavad taotlusi esitada Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused. TA programmi rahastamine, juhtimine ja elluviimine TA programmi rahastamine TA programmi tegevusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest TA programmi elluviimiseks ettenähtud eelarvemahus. TA programmi rahastamise periood on 1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2027. Uurimistoetused eraldatakse üheks aastaks. Täpsema uurimistoetuste taotlemise tingimuse ja korra kinnitab haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga. TA programmi raames elluviidavate projektide eelarved koosnevad otsestest kuludest ja üldkulust. Otsesed kulud on personalikulud (töötasud koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadustest tulenevate hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid) ning tegevuskulud (lähetuskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara soetamise kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud ning muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud). Üldkulu on asutuse kulu, mis on seotud projekti asutuse poolse haldamisega ning projekti täitmiseks vajaliku kvaliteetse keskkonna tagamisega. Üldkulu määr on kuni 20% otsestest kuludest, välja arvatud sisseostetavad teadus- ja arendusteenused. TA programmi juhtimine ja elluviimine TA programmi juhib õpetajate järelkasvu juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon), mille koosseisu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eripedagoogide Liidu, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja, ning Kaubandus- ja Tööstuskoja esindajad. Juhtkomisjoni nõustab ekspertkogu, kuhu kuuluvad TA programmi partnerite esindajad. Ekspertkogu ei osale toetuse eraldamise otsuste tegemisel. Juhtkomisjoni koosseisu, ülesanded ja töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga. Juhtkomisjoni ülesanded on: 8  1) koordineerida TA programmi ning Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ raames Õpetajate Akadeemiaga seotud tegevuste sidusust; 2) kinnitada TA programmi kolme aasta prioriteetsed uurimissuunad; 3) koostada TA programmi iga-aastane tegevuskava, mis sisaldab uurimisteemasid, vajaduse korral ka täpsemaid uurimisküsimusi, tegevuste ajakava ja eelarvet; 4) teha ettepanekuid uurimistoetuste taotlemise tingimuste kohta; 5) menetleda uurimistoetuste eraldamiseks esitatud taotlusi ning teha ministrile ettepanek uurimistaotluste rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks; 6) tutvuda TA programmi ellu viivate partnerite iga-aastase tegevuskava täitmise aruandlusega, hinnata programmi elluviimise tulemuslikkust, anda partneritele soovitusi edasisteks tegevusteks ja kinnitada programmi täitmise aruanne; 7) nimetada juhtkomisjonile haridusteaduse alal nõu andva ekspertkogu liikmed. TA programmi elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium. TA programmi hindamine TA programmi edukust hindab õpetajate järelkasvu juhtkomisjon igal aastal tegevuskavade täitmise edukuse alusel (kvalitatiivne ja kvantitatiivne hinnang edukusele). TA programmi tulemusi ja eesmärkide saavutamist hinnatakse pärast programmi lõppemist. 9 Kasutatud allikad Balti Uuringute Instituut. (2015). Õpetajate täiendusõppe vajadused. Balti Uuringute Instituut. https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/2022/01/Opetajate-taiendusoppe- vajadused-uuringuaruanne.pdf Eisenschmidt, E., Vanari, K. ja Tammets, K. (2020). Tulevikukool: Eesti kooliuuenduse praktikast. M. Heidmets (Toim), Haridusmõte (lk 507–535). TLÜ Kirjastus. Georg, K. ja Poom-Valickis, K. (2020). Õpetajakutsest ja õpetajakoolitusest Tallinna Ülikoolis. M. Heidmets (Toim), Haridusmõte (lk 220–235). TLÜ Kirjastus. Haridus- ja Teadusministeerium. (2020). Eesti avatud teaduse raamistik ja selle rakendamine (töödokument). Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_avatud_teaduse_raamistik_16112020.pdf Haridus- ja Teadusministeerium. (2021). Õpetajate järelkasvu arengusuunad. Haridus- ja Teadusministeerium. HTM. (2022). Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade analüüs. (2021. Aasta tulemusaruannete lisa). Haridus- ja teadusministeerium. Kaljuvee, E., Oras, M. ja Vabson, K. (2022). Õpetajate persoonauuring. Rakendusliku Antropoloogia Keskus. https://media.voog.com/0000/0037/7761/files/%C3%95petajate%20persoonauuring_j uuni%202022_RAK.pdf Kools, M. ja Stoll, L. (2016). What makes a school a learning organisation? A guide for policy makers, school leaders and teachers (Nr 137; Education Working Paper). OECD Publishing. https://www.oecd.org/officialdocuments/publicdisplaydocumentpdf/?cote=EDU/WKP (2016)11&docLanguage=En 10 Luik, P. ja Taimalu, M. (2016). Pedagoogilisel praktikal ja kutseaastal osalejate kogemused blogipostituste põhjal. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 4(1), Art. 1. https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.1.05 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (s.a.). Teabevärav Eesti avaandmed. Teabevärav Eesti avaandmed. https://avaandmed.eesti.ee/ Mets, U. ja Viia, A. (2018). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus. Uuringu lühiaruanne. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2016/12/oska_HT_veeb.pdf OECD. (2021). Education at a Glance 2021: OECD Indicators. OECD Publishing. https://doi.org/10.1787/b35a14e5-en Poom-Valickis, K., Eisenschmidt, E. ja Leppiman, A. (2022). Creating and Developing a Collaborative and Learning-Centred School Culture: Views of Estonian School Leaders. Center for Educational Policy Studies Journal, 12(2), Art. 2. https://doi.org/10.26529/cepsj.1029 Riigikontroll. (2020). Esmatähtsate avalike teenuste tulevik. Riigikontroll. https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=0B6r9AfvDEI%3D&language =etEE&forcedownload=true Rootalu, K. (2022). Õpetajate elukaar aastatel 2015-2022. Statistikaamet. https://media.voog.com/0000/0037/7761/files/Heateo%20Haridusfond_%C3%95petaj ate%20teekondade%20uuring_Statistikaamet.pdf Räis, M. L., Kallaste, E. ja Sandre, S.-L. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Uuringu lõppraport. Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. http://hdl.handle.net/10062/55400 11 Rääk, K., Eisenschmidt, E. ja Tammets, K. (2021). Exploring the Perceptions of Estonian Teachers’ Data Use in School Development. Education Sciences, 11(6), Art. 6. https://doi.org/10.3390/educsci11060262 Saks, K., Hunt, P., Leijen, Ä. ja Lepp, L. (2021). To Stay or Not to Stay: An Empirical Model for Predicting Teacher Persistence. British Journal of Educational Studies, 1–25. https://doi.org/10.1080/00071005.2021.2004995 Taimalu, M., Uibu, K., Luik, P. ja Leijen, Ä. (2019). Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused 1. osa. Haridus- ja teadusministeerium, SA Innove, Tartu Ülikool. https://www.hm.ee/sites/default/files/talis_eesti_raporti_i_osa_0.pdf Taimalu, M., Uibu, K., Luik, P., Leijen, Ä. ja Pedaste, M. (2020). Õpetajad ja koolijuhid väärtustatud professionaalidena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused 2. osa. Haridus- ja teadusministeerium, SA Innove, Tartu Ülikool. https://www.innove.ee/wp- content/uploads/2020/04/TALIS2_kujundatud.pdf Tammets, K., Pata, K. ja Eisenschmidt, E. (2019). Novice teachers’ learning and knowledge building during the induction programme. European Journal of Teacher Education, 42(1), 36–51. https://doi.org/10.1080/02619768.2018.1523389 Tartu Ülikool. (s.a.). Andmehaldusplaan. Tartu Ülikooli raamatukogu. https://utlib.ut.ee/andmehaldusplaan 12  Seletuskiri „Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027“ eelnõu juurde Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm (edaspidi TA programm) on loodud selleks, et saada teaduspõhist sisendit hariduse jätkusuutlikku arengut kindlustava poliitika (õpetajate järelkasv ja sellega seotud temaatika) kujundamiseks ning selle abil asjatundlikumalt kujundada valdkonna poliitikat ja välja töötada vajalikke poliitikameetmeid. TA programmi tegevused toetuvad dokumendis „Õpetajate järelkasvu arengusuunad 2026“ (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021) kokkulepitule. TA programmi abil viiakse ellu kahe arengukava: haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 ning teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021‒2035 eesmärke. TA programmi tegevused toetavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava viienda fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ eesmärkide täitmist ning Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteetide saavutamist. TA programmi tegevustega panustatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustes „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ kavandatu elluviimisse. Programmi on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) analüüsivaldkonna teadusnõunik Laura Kirss ([email protected], 7350 148), analüüsivaldkonna analüüsijuht Kersti Kõiv ([email protected], 7350 194) ja üldhariduspoliitika osakonnajuhataja Ülle Matsin ([email protected], 7350 149). Eelnõu koostamisse olid kaasatud HTMi teadustaristu valdkonna juht Martin Eessalu ([email protected], 7354 061), haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Anu Vau ([email protected] 7350 510) ja haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht Heidi Uustalu ([email protected], 735 0265). Eelnõu keeletoimetas analüüsivaldkonna nõunik Inga Kukk ([email protected], 735 4027) Koostamise käigus konsulteeriti Eesti haridusteadlaste ja Eesti Teadusagentuuriga ning väga olulise sisendi on programmi koostamiseks andnud Eesti õpetajate järelkasvu problemaatikat ja võimalikke lahendusi analüüsinud HTMi juurde loodud laiapõhjaline töögrupp. TA programmi eesmärk on toetada Eesti õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu tagamiseks vajalikku teadus- ja arendustegevust. Täpsemat soovitakse teadus- ja arendustöö kaudu toetada: 1. õpetajate ja tugispetsialistide paindliku esma- ja täiendusõppe mudeli väljatöötamist; 2. õpetajate karjäärimudeli ja motivatsioonisüsteemi väljaarendamist ja rakendamist; 3. alustava õpetaja toetamise süsteemi väljaarendamist; 4. õppiva organisatsiooni juhtimismudelite rakendamist haridusasutustes ja omavalitsustes; 5. õpetajaameti sisu analüüsi ja uuendamist. TA programmi eesmärgi saavutamise juures on oluline edendada uurimistöös interdistsiplinaarsust ning soodustada koostööd teadus- ja arendusasutuste, õppeasutuste, valitsusasutuste ja erasektori organisatsioonide vahel. TA programmi eesmärkide saavutamiseks toetatakse TA programmi tegevusi, eraldades TA programmi partneritele nende taotluste alusel uurimistoetusi haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks. TA programmist toetatakse eelkõige mitmeaastaseid suuremahulisi interdistsiplinaarseid koostööprojekte, mille elluviimisse kaasab partner soovitavalt vähemalt ühte Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust. Uurimisteemad kinnitab programmi juhtkomisjon. TA programmist saavad uurimistoetusi taotleda Eestis positiivselt evalveeritud teadusasutused, kes on TA programmi partnerid: - Tallinna Ülikool, - Tartu Ülikool. Rahastatavad uurimisteemad kinnitab TA programmi juhtkomisjon. Vajaduse korral ja TA programmi juhtkomisjoni algatusel võib TA programmi eesmärkide saavutamiseks ka sisse osta teadus- ja arendusteenuseid ning korraldada avatud taotlusvoore. TA programmi tegevusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest TA programmi elluviimiseks ettenähtud eelarvemahus. TA programmi rahastamise periood on 1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2027. TA programmi täitmist suunab programmi juhtkomisjon, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister. Juhtkomisjon, täpsema nimetusega õpetajate järelkasvu juhtkomisjon, moodustatakse ühiselt TA programmile ja Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ alusel loodud Õpetajate Akadeemiale. Programmi viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium. Programmi eelnõu seletuskirja koostas HTM analüüsivaldkonna teadusnõunik Laura Kirss ([email protected], 7350 148). Keit Parts strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0204 - Haridus- ja Teadusministeeriumi "Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027" kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Riigikantselei Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9567fe5-caf4-4780-8053-cd39b6373cfd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9567fe5-caf4-4780-8053-cd39b6373cfd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main