Kultuuriministri 16. mai 2022. a määruse nr 7 „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 2 Kultuuriministri 16. mai 2022. a määruse nr 7 „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 16. mai 2022. a määruses nr 7 „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas tema roll projektis ja olemasolu korral tema rahaline panus, ning käesoleva määruse §-s 5 toodud nõuetele vastavuse kinnitus; 3) projekti nimetus eesti ja inglise keeles; 4) projekti lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles; 5) projekti elluviimise periood; 6) projekti uurimisprobleemi ja -eesmärgi kirjeldus käesoleva määruse § 2 punktis 1 toodud loovuurimuse määratluse alusel; 7) projekti teoreetiline ja metoodiline põhjendatus, sealhulgas multidistsiplinaarsus ja viited kirjandusele; 8) projekti oodatavad tulemused ja nende potentsiaalne rakendatavus Eesti kultuuri, ühiskonna või majanduse kontekstis ning edaspidises uurimistöös; 9) projektimeeskonna kvalifikatsioon ja senised saavutused, sealhulgas tõend projektijuhi vastavuse kohta käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktis 9 sätestatud nõudele ning loovuurija roll projektimeeskonnas; 10) projekti teadusandmete haldamine; 11) projekti teaduseetika ja eetilised riskid; 12) projekti tegevuskava ja projekti elluviimise riskianalüüs; 13) projekti eelarve tegevuste ja rahastusallikate lõikes, projekti kogumaksumus, taotletava toetuse summa; 14) projekti elluviimiseks vajalikud ressursid ja taristu; 15) uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaan; 16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Taotlus peab olema koostatud eesti keeles.“; 3) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse arv „14“ arvuga „21“; 4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kesta kuni taotluse rahuldamise otsuse tegemisele järgneva kalendriaasta 31. detsembrini.“; 5) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse arv „40 000“ arvuga „45 000“; 6) paragrahvi 12 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) uurimisprobleemi ja -eesmärgi püstitus; 2) teoreetiline ja metoodiline põhjendatus, sealhulgas multidistsiplinaarsus; 3) oodatud tulemuste potentsiaalne rakendatavus Eesti kultuuri, ühiskonna või majanduse kontekstis ning edaspidises uurimistöös; 4) projektimeeskonna kvalifikatsioon ja loovuurija roll projektimeeskonnas; 5) teadusandmete haldamine ja tulemuste avalikustamine; 6) teaduseetika ja eetilised riskid; 7) projekti tegevuskava ja projektijuhtimise riskianalüüs; 8) projekti kuluefektiivsus, ressursid ja taristu.“; 7) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „31. detsembrini 2022“ sõnadega „taotluse rahuldamise otsuse tegemise kalendriaasta 31. detsembrini“; 8) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „31. detsembri 2022“ sõnadega „taotluse rahuldamise otsuse tegemise kalendriaasta 31. detsembri“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kultuuriministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministeerium lähtub loovuurimuse uurimistoetuse meetme loomisel teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-st 13, mis kohustab ministeeriumit korraldama oma valitsemisala teadus- ja arendustegevust. Määrus reguleerib loovuurimuse toetuse (edaspidi toetus) andmist Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele ja nende partneritele, kes aitavad loovuurimust teha. 2022. aastal eraldati loovuurimuse meetmest toetust 11 loovuurimuslikule projektile. Kultuuriministeerium küsis taotlusvooru kohta asjaomastelt isikutelt (taotlejatelt, hindamiskomisjoni liikmetelt) tagasisidet. Selleks, et uusi taotlusvoorusid paremini ja tõhusamalt korraldada, täiendatakse määrust tagasiside raames saadud ettepanekute põhjal. Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusnõunik Aleksandr Aidarov ([email protected], 628 2226) ja loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok ([email protected], 628 2234) ning Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast punktist. Punktiga 1 täpsustakse määruse § 6 lõiget 4, mis reguleerib taotluse sisunõudeid. Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas tema roll projektis ja olemasolu korral tema rahaline panus, ning käesoleva määruse §-s 5 toodud nõuetele vastavuse kinnitus; 3) projekti nimetus eesti ja inglise keeles; 4) projekti lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles; 5) projekti elluviimise periood; 6) projekti uurimisprobleemi ja -eesmärgi kirjeldus käesoleva määruse § 2 punktis 1 toodud loovuurimuse määratluse alusel; 7) projekti teoreetiline ja metoodiline põhjendatus, sealhulgas multidistsiplinaarsus ja viited kirjandusele; 1 8) projekti oodatavad tulemused ja nende potentsiaalne rakendatavus Eesti kultuuri, ühiskonna või majanduse kontekstis ning edaspidises uurimistöös; 9) projektimeeskonna kvalifikatsioon ja senised saavutused, sealhulgas tõend projektijuhi vastavuse kohta käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktis 9 sätestatud nõudele ning loovuurija roll projektimeeskonnas; 10) projekti teadusandmete haldamine; 11) projekti teaduseetika ja eetilised riskid; 12) projekti tegevuskava ja projekti elluviimise riskianalüüs; 13) projekti eelarve tegevuste ja rahastusallikate lõikes, projekti kogumaksumus, taotletava toetuse summa; 14) projekti elluviimiseks vajalikud ressursid ja taristu; 15) uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaan; 16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu. Muudatusega võetakse välja nõue, et taotleja peab esitama partneri kaasamise puhul koopia taotleja ja projektis osaleva partneri vahelisest partnerlus- või konsortsiumlepingust. Lepingu sõlmimine on taotlejale ja tema partnerile täiendav halduskoormus, sest lepingu peab sõlmima ilma, et teaks taotlusvooru tulemust. Kultuuriministeeriumile piisab, kui partneri kaasamisel esitatakse tema nõusoleku kinnitus. Muudatusega täpsustatakse esitavate andmete loetelu, et taotleja saaks täpsemini aru, milliseid andmeid peab esitama. Muu hulgas lisatakse projektimeeskonna puhul loovuurija rolli täpsustamise nõue. Loovuurijat ei tajuta veel aktiivse uurimisprotsessi ja teaduse osalisena, kes püstitab uurimiseesmärke ning analüüsib ja tõlgendab andmeid jne. Sageli peetakse loovuurijat näituse korraldajaks või teose loojaks, mis ei vasta aga loovuurimuse distsipliinile. On oluline, et loovuurija osaleks projekti kõigis etappides. Eelnõu punktiga 2 tehtava muudatuse kohaselt peab taotlus olema koostatud eesti keeles. Sellega toetatakse akadeemilist eesti keelt ja selle staatust teadustöös. Taotluse lisadokumendid võivad olla esitatud ka võõrkeelsena. Eelnõu punktis 3 sätestatakse, et taotlusvooru avamisest, tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 21 (seni 14) kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. See annab taotlejale kindluse, et neil on piisavalt aega taotlus koostada, leida partnerid jms. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse abikõlblikkuse perioodi. Kehtiv säte töötati välja arvestusega, et see on üheaastane meede. Kuna meede jätkub, võetakse abikõlblikkuse perioodi puhul välja viide konkreetsele aastale. Eelnõu kohaselt võib projekti abikõlblikkuse periood alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kesta kuni taotluse rahuldamise otsuse tegemisele järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. Eelnõu punkti 5 kohaselt suurendatakse toetuse maksimaalset summat ühe taotluse kohta seniselt 40 000 eurolt 45 000 eurole. Summa muutmisel on arvestatud, et taotlusvooru eelarvet arvesse võttes oleks võimalik endiselt toetada 10–11 projekti. 2 Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse hindamiskriteeriume, et hõlbustada taotluste sisulist hindamist, teha kriteeriumid selgemaks ja täpsemaks ning siduda need arusaadavamalt taotluse ja selle lisadega. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) uurimisprobleemi ja -eesmärgi püstitus; 2) teoreetiline ja metoodiline põhjendatus, sealhulgas multidistsiplinaarsus; 3) oodatud tulemuste potentsiaalne rakendatavus Eesti kultuuri, ühiskonna või majanduse kontekstis ning edaspidises uurimistöös; 4) projektimeeskonna kvalifikatsioon ja loovuurija roll projektimeeskonnas; 5) teadusandmete haldamine ja tulemuste avalikustamine; 6) teaduseetika ja eetilised riskid; 7) projekti tegevuskava ja projektijuhtimise riskianalüüs; 8) projekti kuluefektiivsus, ressursid ja taristu. Muuta tuleb ka hindamisjuhendit, mis sisaldab hindamiskriteeriume, nende hindamise skaalat, hindepunktide ja koondhinde ning võrdsete koondhinnetega projektide eelistamise metoodikat. Hindamisjuhendi muudatused kinnitatakse ja avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise ajal. Eelnõu punktides 7 ja 8 täpsustatakse vahearuande sisunõudeid, jättes välja viited 2022. aastale. Määrus oli esialgu ette valmistatud lähtudes, et see on üheaastane meede. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas. 4. Määruse mõjud Loovuurimus aitab mõista ühiskondlikke protsesse ja inimeste käitumist ning selle tulemused saavad olla kasulikud Eesti kultuuri ja majanduse arendamisel. Eelnõuga täpsustatakse taotluse sisunõudeid ning hindamiskriteeriume, eesmärgiga teha taotluste esitamine ja menetlemine selgemaks ja arusaadavamaks kõigile osapooltele. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Loovuurimust rahastatakse 2023. aastal riigieelarvest summas 460 000 eurot. Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne. 3 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Teadusagentuurile. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuri märkused ja nende kohta esitatud selgitused on toodud seletuskirja lisas. 4  Seletuskirja lisa Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine tegija HTM 1. Juhime tähelepanu, kuna käesoleva Selgitame: määrusega kehtestatavate toetuse tingimuste Määruse algse versiooni, mis ja korra kehtestamise näol on tegemist on jõustus 21.05.2022, seletuskirjas TAKSi § 13 lõike 1 kohase ülesande on välja toodud järgmine teave: täitmisega, peaks ka tingimustes ja Loovuurimus on seotud „Kultuuri hindamises tulema välja meetme seos arengukava 2021–2030“ eesmärgi kultuuripoliitika sihtidega. „kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ tegevustega 3.2 („Toetame koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ülikoolidega rahvusvaheliselt silmapaistva ning valdkondade ja ühiskonna vajadustele vastava kultuurialase kõrghariduse ja teadustegevuse arendamist.“) ja 3.11 („Aitame kaasa loovuse kui kompetentsi arendamisele ja rakendamisele kõikides eluvaldkondades […]“). Loovuurimus panustab samuti „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) viiendasse fookusvaldkonda „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“. Loovuurimus aitab mõista ühiskondlikke protsesse ja inimeste käitumist ning selle tulemused saavad olla kasulikud Eesti kultuuri ja majanduse arendamisel. 2. Eelnõu § 6 lõike 4 punkti 8 kohaselt üks Selgitame: taotlustes kirjeldatav ja hinnatav aspekt on Hindamisjuhend on ministri "oodatud tulemuste potentsiaalne käskkirjaga kinnitatav dokument rakendatavus Eesti kultuuri, ühiskonna või ning selles on kõik majanduse kontekstis ning edaspidises hindamiskriteeriumid avatud uurimistöös". Eeldame, et viidatud punkti alakriteeriumidega. Kolmas sisu on täpsemalt avatud ka hindamiskriteerium „Oodatud 5  hindamisjuhendis, mida eelnõu antud juhul tulemuste potentsiaalne sisu mõttes täpsemalt ei puuduta ja rakendatavus Eesti kultuuri, seletuskiri ei ava. Palume selgitada, kuidas ühiskonna või majanduse see punkt on käesoleval hetkel seotud või kontekstis ning edaspidises saab olema seotud TAIE 5. fookusvaldkonna uurimistöös“ sisaldab järgnevaid "Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja alakriteeriume: 1) Kuivõrd ja kultuuriruum" teekaardiga, mis käsitleb kuidas on tulemused valdkonna teadus- ja arendustegevuse potentsiaalselt rakendatavad Eesti fookusi ja selle alusel kujundatakse ka kultuuri, ühiskonna või majanduse toetusmeetmeid. edasiarendamiseks? 2) Kuivõrd ja kuidas on tulemused potentsiaalselt rakendatavad edaspidises uurimistöös? Loovuurimuse toetamine on üks TAIE 5. fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ eesmärkide täitmise tegevustest. Kuna kõnealuse fookusvaldkonna teekaarti alles koostatakse, ei pidanud me sellele viitamist praegu asjakohaseks. ETAG Määruse § 6 lõikesse 6 lisatakse kohustus Mittearvestatud. esitada taotlus eesti keeles. Teeme Mõistame, et Eesti teadus- ja ettepaneku lisada võimalus esitada taotlus ka arendustegevuse inglise keeles, kui taotleja ei valda eesti konkurentsivõimelisena keelt. Teaduses on läbi aastate olnud püsimiseks on rahvusvaheline rahvusvaheline koostöö ja teadlaste koostöö loomulik ja vajalik. liikumine soodustatud, et kasutada Loovuurimuse toetuse taotleja efektiivselt ära olemasolevaid taristuid ning saab määruse § 5 lõike 1 kohaselt hoida Eestis tehtavat teadus- ja olla juriidiline isik ehk Eestis arendustegevust konkurentsivõimelisena. positiivselt evalveeritud teadus- ja Ka Eesti teadus- ja arendusasutustest töötab arendusasutus, mis annab mitmeid tipptasemel teadlasi, kes ei valda võimaluse kaasata taotluse eesti keelt erialase taotluse koostamise koostamisse ja uurimisprojekti tasemel. ETAGi hinnangul ei ole elluviimisesse lisaks erialast eesti põhjendatud teha neile ligipääs keelt mittevaldavatele teadlastele teadusrahastusele keerulisemaks kui teistele ka asutuse teisi töötajaid. Lisaks teadlastele. peab Kultuuriministeerium väga oluliseks akadeemilise eesti keele ja selle staatuse toetamist teadustöös. Taotluse lisadokumendid võivad olla esitatud ka võõrkeelsena. 6