Kiri

Ministeeriumid Meie 18.02.2023 nr 1.1-10.1/1255-1 Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” muutmine Austatud ministrid Rahandusministeerium esitab kooskõlastamisele riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” muutmise määruse eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda kümne tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Martin Kulp 6113097 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 16.02.2023 MÄÄRUS Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruses nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2019.–2022. aasta ja Eesti riigi eelarvestrateegia 2023.–2026. aasta meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel 2015–2020 ja 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja kord.“; 2) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Ehitatava liginullenergiahoone, hoone osa või sellele vastava osa, mida ei kavandata taotluse esitamisel kasutada või mida ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui ehitatav liginullenergiahoone või hooneosa on antud kasutusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule ja on pärast projekti elluviimist kasutuses.“; 3) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „2023. aasta 31. detsember“ tekstiosaga „kolm aastat pärast taotluse esitamise tähtpäeva“; 4) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse arv „2019“ arvuga „2020“; 5) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud: 1) maksimaalne toetuse suurus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 1000– 1750 eurot ehitatava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 2500 eurot × individuaalne toetusmäär; 2) maksimaalne toetuse suurus ühe projekti kohta vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 1 200 000 – 2 100 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 3 000 000 eurot × individuaalne toetusmäär; 3) maksimaalne kohaliku omavalitsuse hoonete hulgast lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa lammutamise toetus meetme vahenditest ühe projekti kohta kokku on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 60 000–105 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 150 000 eurot × individuaalne toetusmäär.“; 6) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse arv „2020“ arvuga „2023“; 7) paragrahvi 19 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) sõlmima hankelepingu, mis sisaldab liginullenergiahoone ehitamise tegevust, ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul kui lepingu sõlmimise viibimine on tingitud temast mitteoleneval põhjusel.“; 8) paragrahvi 21 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, kuid mitte hiljem kui 2024. aasta 30. juunil“; 9) paragrahvi 22 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kuid mitte hiljem kui 2024. aasta 29. augustil“; 10) määruse lisa 1 „Toetuse määr“ asendatakse lisaga 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalne toetusmäär“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalne toetusmäär Riigihalduse ministri  18.02.2023 määruse nr 1.1- 10.1/1255-1 „Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” muutmine“ Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalne toetusmäär1 Kohaliku omavalitsuse Maksimaalne toetusmäär üksus Alutaguse vald 40% Anija vald 60% Antsla vald 69% Elva vald 64% Haapsalu linn 70% Haljala vald 65% Harku vald 43% Hiiumaa vald 63% Häädemeeste vald 67% Jõelähtme vald 49% Jõgeva vald 69% Jõhvi vald 70% Järva vald 64% Kadrina vald 66% Kambja vald 51% Kanepi vald 65% Kastre vald 56% Kehtna vald 66% Keila linn 58% Kihnu vald 70% Kiili vald 46% Kohila vald 58% Kohtla-Järve linn 70% Kose vald 55% Kuusalu vald 59% Loksa linn 70% Luunja vald 52% Lääne-Harju vald 63% Lääne-Nigula vald 64% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga. Lääneranna vald 70% Lüganuse vald 70% Maardu linn 69% Muhu vald 65% Mulgi vald 70% Mustvee vald 70% Märjamaa vald 69% Narva linn 70% Narva-Jõesuu linn 58% Nõo vald 59% Otepää vald 66% Paide linn 69% Peipsiääre vald 69% Põhja-Pärnumaa vald 69% Põhja-Sakala vald 66% Põltsamaa vald 67% Põlva vald 70% Pärnu linn 69% Raasiku vald 58% Rae vald 40% Rakvere linn 69% Rakvere vald 64% Rapla vald 66% Ruhnu vald 65% Rõuge vald 69% Räpina vald 70% Saarde vald 69% Saaremaa vald 69% Saku vald 43% Saue vald 51% Setomaa vald 70% Sillamäe linn 70% Tallinna linn 55% Tapa vald 70% Tartu linn 63% Tartu vald 53% Toila vald 63% Tori vald 64% Tõrva vald 67% Türi vald 70% Valga vald 70% Viimsi vald 40% Viljandi linn 70% Viljandi vald 67% Vinni vald 67% Viru-Nigula vald 70% Vormsi vald 52% Võru linn 70% Võru vald 66% Väike-Maarja vald 66%  Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigihalduse ministri määruse „Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määrus nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse toetuse andmise tingimusi, et võimaldada läbi viia taotlusvoorud 2021–2030. a lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks. Selleks lisatakse toetuse andmise tingimustesse alus 2021–2030 perioodi lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadava tulu kasutamiseks, tehakse muudatused taotlemist ja projektide elluviimist puudutavates tähtaegades ning ajakohastatakse taotlejatele kohalduvad individuaalsed toetuse määrad ja piirangud maksimaalsetele toetuse suurustele. Lisaks sätestatakse toetuse saajale kohalduv täiendav nõue projektide sisuliste tegevustega varem alustamiseks. Tehtavad muudatused ei mõjuta muudetava määruse alusel juba toetust saanud projektide elluviimist haldusmenetluse seadusest tulenevalt. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Tarmo Kivi (telefon 611 3104, e-mail [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (telefon 611 3549, e-mail [email protected]) ja keeletoimetuse tegi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon 611 3638; e-mail [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määrust nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi kehtiv määrus) (RT I, 10.12.2020, 40) paragrahve 1, 3, 4, 7, 11, 19, 21, 22 ja asendatakse kehtiva määruse lisa 1 („Toetuse määr“). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest punktist. Eelnõu p 1 Eelnõu punktiga 1 muudetakse kehtiva määruse § 1 lõige 1 järgmises sõnastuses: „(1) Määrusega kehtestatakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2019.–2022. aasta ja Eesti riigi eelarvestrateegia 2023.–2026. aasta meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel 2015–2020 ja 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja kord.“. Muudatusega lisatakse viide käimasolevale riigieelarvestrateegia ja lubatud heitkoguste ühikute enampakkumise perioodile. 1 Eelnõu p 2 Eelnõu punktiga 2 muudetakse kehtiva määruse § 3 lõike 6 sõnastust ja sõnastatakse see järgmiselt: „(6) Ehitatava liginullenergiahoone, hoone osa või sellele vastava osa, mida ei kavandata taotluse esitamisel kasutada või mida ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui ehitatav liginullenergiahoone või hooneosa on antud kasutusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule ja on pärast projekti elluviimist kasutuses.“. Tegemist on sõnastuse korrigeerimise ja vea parandamisega, mis oli toetuse andmise tingimuste sisu üle võtmisega jäänud ajast, mil kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimise tegevuse ja liginullenergiahoonete ehitamise tegevuse toetamise tingimused olid sätestatud ühes määruses. Lisaks täpsustatakse selguse huvides, et ehitatava liginullenergiahoone, selle osa või sellele vastava osa kasutuses olemise nõue kehtib ka juhul kui ehitatav liginullenergiahoone või hooneosa on antud kasutusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule. Eelnõu p 3 Eelnõu punktiga 3 muudetakse kehtiva määruse § 4 lõiget 2, asendades tekstiosa „2023. aasta 31. detsember“ tekstiosaga „kolm aastat pärast taotluse esitamise tähtpäeva“. Võrreldes kehtiva määrusega sätestatakse eelnõus konkreetse projekti lõpu numbrilise tähtaja asemel tähtaja arvestamise põhimõte. Muudatus tehakse, et võimaldada uue taotlusvooru väljakuulutamist. Eelnõu p 4 Eelnõu punktiga 4 muudetakse kehtiva määruse § 4 lõiget 3, asendades arv „2019“ arvuga „2020“. Muudatus puudutab projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele hüvitatavate kulude tegemise varaseimat aega. Projekti ettevalmistamisega seotud kulude hüvitamine tagantjärele on eelnõu kohaselt lubatud, kui kulud on tehtud mitte varem kui 1. jaanuaril 2020. aastal. See jätab võimaluse hõlmata taotlusesse projektiga seotud ettevalmistavaid kulusid, mis on tehtud (arvestatuna eelnõu kooskõlastusringile saatmise ajal) ca 3 aastat enne taotluse esitamise tähtpäeva. Sellisteks kuludeks võivad olla kehtiva määruse § 5 lõike 3 punktis 2 nimetatud kulud nagu energiamärgise andmise, projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi ja arhitektuurivõistluse läbiviimisega seotud kulu. Eelnõu p 5 Eelnõu punktiga 5 muudetakse kehtiva määruse § 7 („Toetuse ja omafinantseeringu suurus“) lõike 2 punkte 1-3. Muudatusega muudetakse taotleja individuaalsest toetuse määrast sõltuvaid piiranguid maksimaalse toetuse suurusele ühe projekti; ehitatava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri; lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa kohta. Muudatus tehakse, et ajakohastada ja tõsta 2023. aastal avatava taotlusvooru eel ehitustööde kallinemisest tingitud toetuste suuruse maksimumpiiri. Muudatustega ei muudeta kehtivas määruses kasutatud põhimõtteid. Piirangu sätestamisel individuaalsest toetusmäärast sõltuva ehitatava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta arvestatud maksimaalse toetuse suurusele on arvestatud, et keskmise toetusmeetme toel ehitatava hoone tööde kulu abikõlbliku köetava pinna ühe 2 ruutmeetri kohta on 2500 eurot, millest juhul, kui kogu kulu on abikõlblik, on toetuse osa olenevalt individuaalsest toetuse määrast vahemikus 1000 – 1750 eurot. Võrdlusena, kehtivas määruses ja 2021. aastal avatud taotlusvoorus on arvestuse alusena kasutatud keskmise toetusmeetme toel ehitatava hoone tööde kulu abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta 2000 eurot, millest juhul, kui kogu kulu on abikõlblik, on toetuse osa olenevalt individuaalsest toetuse määrast vahemikus 800 – 1400 eurot. Eeltoodud piirang maksimaalsele toetusele ühe ruutmeetri kohta seab võrdsemasse positsiooni projektid, milles konkureerivad omavahel erineva suurusega objektid. Piirangut seadmata oleks väiksemate hoonete ehitamise projektides võimalik maksimaalse toetuse piirides kasutada oluliselt kallimaid lahendusi kui suuremate hoonete ehitamise projektides. Piirangu sätestamisel individuaalsest toetusmäärast sõltuvale maksimaalse toetuse suurusele ühe projekti kohta on arvestatud, et keskmise toetusmeetme toel ellu viidava projekti maksumuseks on 3 miljonit eurot, millest juhul, kui kogu projekti kulu on abikõlblik, on maksimaalne toetuse osa olenevalt individuaalsest toetuse määrast vahemikus 1 200 000 – 2 100 000 eurot. Võrdlusena, kehtivas määruses ja 2021. aastal avatud taotlusvoorus oli arvestuse alusena kasutatud eeldust, et keskmise toetusmeetme toel ellu viidava projekti maksumuseks on 1,8 miljonit eurot, millest juhul kui kogu projekti kulu on abikõlblik, on maksimaalne toetuse osa, olenevalt individuaalsest toetuse määrast, vahemikus 720 000 – 1 260 000 eurot. Eelnõuga suurendatakse maksimaalse toetuse suurust nii ehitustööde kallinemise tõttu, kui ka põhjusel, et toetusmeede vastaks senisest enam kohalike omavalitsuste vajadustele ja võimaldaks suuremate projektide elluviimist. Maksimaalse toetuse suurust ületav osa tuleb taotlejal katta täies mahus omavahenditest ning see lisandub toetusmäärast sõltuvale kohustuslikule omafinantseeringule. Piirang maksimaalse toetuse suurusele on sätestatud arvestades kavandatava taotlusvooru vahendite mahu piiratust. Piirangu puudumine toetuse maksimaalsele suurusele muudaks ühtlasi prognoosimatuks maksimaalse toetuse saajate arvu toetusmeetme vahenditest tervikuna, mis omakorda ei võimalda potentsiaalsel taotlejal saada indikatsiooni taotluse koostamise perspektiivikusest. Piirangu sätestamisel individuaalsest toetusmäärast sõltuvale maksimaalse toetuse suurusele kohaliku omavalitsuse hoonete hulgast lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa lammutamiseks ühe projekti kohta kokku on arvestatud, et toetusmeetme toel ellu viidava projekti elluviimiseks on meetme nõuetele vastavalt vaja lammutada vähemalt samas mahus pinda. Ühe keskmise, toetuse maksimaalset suurust ja sellele vastavat hoone suurust arvestava hoone/hoonete/hooneosade lammutamise eeldatavaks kuluks on arvestatud 150 000 eurot, millest tulenev maksimaalne kohaliku omavalitsuse hoonete hulgast lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa lammutamise toetus meetme vahenditest ühe projekti kohta kokku on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 60 000 – 105 000 eurot. Võrdlusena, kehtivas määruses ja 2021. aastal avatud taotlusvoorus oli arvestuse alusena kasutatud eeldust, et keskmine projektiga seotud lammutustööde maksumus on 100 000 eurot, millest juhul, kui kogu kulu on abikõlblik, on toetuse osa olenevalt individuaalsest toetuse määrast vahemikus 40 000 – 70 000 eurot. Piirangud maksimaalse toetuse suurusele erinevates kulugruppides on seatud toetusmeetme vahendite kuluefektiivse kasutamise eesmärgil. Tehtavad muudatused ei mõjuta muudetava määruse alusel juba toetust saanud projektide elluviimist. Eelnõu p 6 Eelnõu punktiga 6 muudetakse kehtiva määruse § 11 („Hoone energiamärgisele esitatavad nõuded“) lõiget 1 ja asendatakse arv „2020“ arvuga „2023“. muudatus tehakse, et võimaldada 3 uue taotlusvooru väljakuulutamist. Lammutatava hoone energiamärgise andmeid kasutatakse projektiga saavutatava energiasäästu hindamisel, mistõttu on oluline, et energiamärgised oleksid koostatud kvaliteetseid andmeid kasutades, sisaldaksid viimast asjakohast infot hoone energiakasutuse kohta ja oleksid omavahel võrreldavad. Eelnõu p 7 Eelnõu punktiga 7 täiendatakse kehtiva määruse § 19 („Toetuse saaja kohustused“) punktiga 14 järgmiselt: „14) sõlmima hankelepingu, mis sisaldab liginullenergiahoone ehitamise tegevust, hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul kui lepingu sõlmimise viibimine on põhjustatud taotlejast mittesõltuvatest asjaoludest. Võrreldes kehtiva määrusega lisab eelnõuga lisatav säte toetuse saajale täiendava kohustuse sõlmida hankeleping, mis sisaldab liginullenergiahoone ehitamise tööd ja mis on eeldatavalt suurima kuluga tellitav töö, hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. Säte on vajalik, kuna senine kogemus avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamise meetme alameetmete elluviimisel on näidanud, et aeglane alustamine projekti tegevuste elluviimisel toob suure tõenäosusega kaasa tööde kallinemise, projektide mittetähtaegse lõpetamise ja projektide katkestamise kumuleerumise projektide elluviimise perioodi lõppu. Arvestades kavatsust korrata taotlusvoorusid kahe aastase vahega, võimaldab eelnõuga lisatava sätte rakendamine vahendid uutes voorudes kiiremini kasutusele võtta ja uute voorude avamiseks vahendite kasutust senisest täpsemalt prognoosida. Liginullenergiahoone ehitamise tööd on võimalik hankida nii eraldi, kui ka projekteerimis- ja ehitushanke koosseisus. Eelnõu p 8 Eelnõu punktiga 8 muudetakse kehtiva määruse § 21 lõike 3 sõnastust, millest jäetakse välja tekstiosa „kuid mitte hiljem kui 2024. aasta 30. juunil“. Muudatus tehakse, kuna tähtajaline piirang oli seatud seoses 2015–2020 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadava tulu kasutamise tähtajaga, mis perioodi 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadava tulu kasutamise puhul ei ole asjakohane. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tegelik kulu on makstud, kui see on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi. Eelnõu p 9 Eelnõu punktiga 9 muudetakse kehtiva määruse § 22 lõike 1 sõnastust, millest jäetakse välja tekstiosa „kuid mitte hiljem kui 2024. aasta 29. augustil“. Muudatus tehakse, kuna tähtajaline piirang oli seatud seoses 2015–2020 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadava tulu kasutamise tähtajaga, mis perioodi 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadava tulu kasutamise puhul ei ole asjakohane. Endiselt jääb kehtima toetuse saaja kohustus esitada rakendusüksusele projekti lõpparuanne 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Eelnõu p 10 Eelnõu punktiga 10 asendatakse kehtiva määruse lisa 1 „Toetuse määr“ lisaga 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalne toetusmäär“. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse kehtivas määruses kasutatuga analoogset põhimõtet, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste jagamisel toetusmäära vahemiku spektris (40-70%) kasutatakse valemit, mille järgi jagatakse kohaliku omavalitsuse tulud, mille osas võetakse arvesse maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfond, elanike arvuga. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetusmäära 4 leidmisel kasutatakse valemit, mille kohaselt minimaalset toetusmäära (40%) rakendatakse omavalitsustele kelle tulukus elaniku kohta on suurem või võrdne kui 135% Eesti keskmisest tulemusest. Sellise jaotuse korral on keskmine toetuse määr 66% ja enamiku kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalne toetuse määr suurem kui 60%. Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga. Kohaliku omavalitsuse üksuste arv toetusmäära vahemikes, 2023 voor 40 38 35 30 25 20 20 14 15 10 3 4 5 0 40% 41-50% 50-59% 60-69% 70% KOV arv 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, alusel saadavate vahendite kasutamist kooskõlas nimetatud direktiivi ja atmosfääriõhu kaitse seadusega. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõu rakendamisega võimaldatakse läbi viia täiendav taotlusvoor kohaliku omavalitsuse üksuse hoonefondi energiatõhususe parandamiseks, läbi uute vajadustele paremini vastavate liginullenergiahoonete ehitamise olemasolevate suure energiakuluga hoonete asendamiseks. Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Määruse eelnõu rakendamisega võimaldatakse läbi viia täiendav taotlusvoor, mis sõltub enampakkumistulu laekumisest ja on kooskõlas „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ lisas 5 sätestatuga. Taotlusvooru maht sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas. Eelnõu koostamise ajal on prognoositav taotlusvooru maht ligikaudu 20 miljonit eurot. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused rahastatakse meetme vahenditest. Toetuse andmisel lähtutakse värskeimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta. Investeeringud panustavad riikliku energia- ja kliimakava ning rekonstrueerimise strateegia elluviimisesse. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Toetuse andmisel arvestatakse toetuse suuruse määramisel taotlejate võimekust, mis panustab ühtlasema regionaalse arengu saavutamisse. Määruse alusel 5 läbi viidud esimese taotlusvooru tulemusena anti toetust 18,2 mln eurot, kokku 20 projekti elluviimiseks. Projektide elluviimine kestab. Esimese taotlusvooru taotluste kohaselt asendatakse liginullenergiahoone nõuetele vastava köetava pinnaga ligikaudu 30 000 ruutmeetrit suure energiakuluga kohaliku omavalitsuse üksustele kuuluvat hoonepinda. Toetuste jagunemine maakondade lõikes oli hea – 15-st maakonnast oli toetatavaid projekte 13- nes. Hiiu, Lääne ja Valga maakonnast nõuetekohaseid taotlusi esimeses taotlusvoorus ei laekunud. Eelnõu rakendamise järgselt on planeeritud avada taotlusvoor mahus orienteeruvalt 20 mln eurot, sh rakenduskulud, millest on olenevalt projektide maksumusest ja taotlejale kohalduvast individuaalsest toetuse määrast võimalik toetada orienteeruvalt 10-15 projekti. Perioodi 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavatest vahenditest on paralleelselt kohaliku omavalitsuste üksuste hoonefondi energiatõhusamaks muutmiseks kättesaadav ka kohaliku omavalitsuse üksustele kavandatav olemasolevate hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimise toetusmeede, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel leida parima võimaluse hoonefondi korrastamiseks, sealhulgas optimeerimiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid ega kulusid riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-0201 - Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f85003c3-05d9-4a71-9d66-38f05cb8bfc4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f85003c3-05d9-4a71-9d66-38f05cb8bfc4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main