Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0184 - Vabariigi Valitsuse määruse „Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.02.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6d3409a-f5bb-4d61-83d9-8facc7c377ab Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6d3409a-f5bb-4d61-83d9-8facc7c377ab?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 14.02.2023 nr 1-4/23/454-2 Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse- eeskirja eelnõu dokumentide eelnõude infosüsteemi esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaart Hanna Kaarin Hermlin, 553 8717 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Maastikukaitsealana võetakse kaitse alla Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli ja Risu- Suurküla külas asuv ala, mille nimeks saab Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud loodus- ja pärandmaastikku, asustusstruktuuri, maastikuilmet, ajaloolis- kultuurilise ja teadusliku väärtusega Varbola linnamäge ja vanu rannamoodustisi ning looduse mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 2) kaitsta kaitsealuseid taime-, sambliku- ja seeneliike püstkivirikku (Saxifraga adscendens), rohelist hiidkupart (Buxbaumia viridis), serva-kilpsamblikku (Peltigera collina), kääv- neersamblikku (Nephroma resupinatum), väikest nõgisamblikku (Parmeliella triptophylla), rusket nuisamblikku (Sclerophora coniophaea) ja kroonliudikut (Sarcosphaera coronaria) ning nende kasvukohti; 3) kaitsta kaitsealust linnuliiki laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku; 4) kaitsta looduse üksikobjekte, milleks on Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi; 5) kaitsta poollooduslikke kooslusi. (3) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala piir Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. (2) Kaitsealal on lubatud telkimine. Lõkke tegemine on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, muudel juhtudel on lõkke tegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. (3) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. (4) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas Varbola linnuse piiranguvööndis rahvaürituse korraldamisel, ehitiste hooldamisel ning metsa- ja põllumajandustöödel. (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht laanepüüle. § 6. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND § 8. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on Põlli sihtkaitsevöönd. § 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on loodusmaastiku, maastikuilme, rannamoodustiste, looduse mitmekesisuse, rohelise hiidkupra (Buxbaumia viridis) ja kroonliudiku (Sarcosphaera coronaria) ning nende kasvukohtade ja laanepüü (Bonasa bonasia) ning tema elupaikade kaitse. § 10. Lubatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 2) olemasolevate rajatiste hooldustööd; 3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. § 11. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. 4. peatükk PIIRANGUVÖÖND § 12. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd; 2) Varbola linnuse piiranguvöönd. § 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk (1) Varbola rannamoodustiste piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud loodus- ja kultuurmaastikku, asustusstruktuuri, maastikuilmet, vanu rannamoodustisi ja looduse mitmekesisust, samuti kaitsta poollooduslikke kooslusi ning laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku. (2) Varbola linnuse piiranguvööndi kaitse-eesmärk on ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku väärtusega Varbola linnamäe, Varbola linnuse tammede, Varbola ohvrikivi, püstkiviriku (Saxifraga adscendens), serva-kilpsambliku (Peltigera collina), kääv-neersambliku (Nephroma resupinatum), väikese nõgisambliku (Parmeliella triptophylla), ruske nuisambliku (Sclerophora coniophaea) ja nende liikide kasvukohtade kaitse. § 14. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine põllu- ja õuemaal. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) Varbola linnuse piiranguvööndis rajatise püstitamine; 2) Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis ehitise püstitamine; 3) Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis, välja arvatud laanepüü elupaigas, aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni kaks hektarit; 4) Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis, välja arvatud laanepüü elupaigas, lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 hektarit ja lageraie hall-lepikus langi pindalaga kuni üks hektar, kui hall-lepa või kuuse koosseisu kordaja on suurem kui 70%, ning lage- ja turberaie kuusikus ei ole lubatud kõrvuti paiknevatel eraldistel. (3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel, välja arvatud hall-lepikutes, ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, kuuski, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. (4) Laanepüü elupaigas tuleb harvendusraiel jätta langile vähemalt 10% looduslikke harvendamata alasid. § 15. Vajalik tegevus Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisalal selle ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik heina niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. § 16. Keelatud tegevus Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) Varbola linnuse piiranguvööndis uuendusraie; 5) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab; 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 18. Otsuste kehtetuks tunnistamine (1) Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 25. septembri 1973. a otsuse nr 11 „Kohaliku tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta” I alajaotise punkt 6 „Varbola vanad rannamoodustised” tunnistatakse kehtetuks. (2) Rapla Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsuse nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektid Rapla rajoonis” alajaotise „Maastikulised kaitsealad ja maastiku üksikobjektid” punkt 16 „Varbola vanad rannamoodustised” tunnistatakse kehtetuks. § 19. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 26. oktoobri 2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/376 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 20. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist 1 Kaitseala on moodustatud Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomitee 25. septembri 1973. a otsusega nr 11 „Kohaliku tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta” kaitse alla võetud Varbola vanade rannamoodustiste põhjal. 2 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaportaalis (register.keskkonnaportaal.ee/register) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel (www.envir.ee). Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala  Vabariigi Valitsuse määruse „Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala ja kehtestatakse alale kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli ja Risu-Suurküla külas. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) territoorium on olnud kaitse all alates 1973. aastast, kui Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee moodustas 25. septembri 1973. a otsusega nr 11 „Kohalike tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta” geoloogilise kaitsealuse objekti Varbola vanad rannamoodustised. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse- eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse- eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasolevast uuendamata kaitsekorraga alast maastikukaitseala, mille moodustamise on tinginud vajadus tagada jätkuv pinnavormi ja üksikobjektide kaitse, Varbola linnamäe, maastikuvaadete ja pool-looduslike koosluste säilimine ning elustiku mitmekesisuse, sh kaitsealuste liikide kaitse. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Hanna Kaarin Hermlin (tel 5538 717, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Eksperdihinnangu on andnud metsade ja kaitsekorra osas Piret Kiristaja, Varbola rannamoodustiste geoloogia osas Tiit Hang ja Katrin Lasberg ning linnustiku osas Renno Nellis. 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud loodus- ja pärandmaastikku, asustusstruktuuri, maastikuilmet, ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku väärtusega Varbola linnamäge ja vanu rannamoodustisi ning looduse mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Lisaks on kaitse-eesmärgiks kaitsta kaitsealuseid taime-, sambliku- ja seeneliike püstkivirikku (Saxifraga adscendens), rohelist hiidkupart (Buxbaumia viridis), serva-kilpsamblikku (Peltigera collina), kääv- neersamblikku (Nephroma resupinatum), väikest nõgisamblikku (Parmeliella triptophylla), rusket nuisamblikku (Sclerophora coniophaea), kroonliudikut (Sarcosphaera coronaria) ning nende kasvukohti, kaitsealust linnuliiki laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku, looduse üksikobjekte, milleks on Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi, ning poollooduslikke kooslusi. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse all hoidmise eelduseks on alal asuvate loodusväärtuste ohustatus, haruldus, teaduslik ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. Loodusmaastiku ja maastikuilme olulised komponendid on vanad rannamoodustised ja metsaga kaetud pinnavormid, metsa osakaal on kaitsealal väga suur (u 90%). Ala läbib Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee, hiljuti taastati linnuse ala ning külastajatele loodi telkimisala. Seega on tegu piirkonnaga, mille vastu on avalik huvi ja kuhu suunatakse aktiivselt külastajaid. Seetõttu ei saa alahinnata maastiku ja maastikuilme olulisust. Maastikuilmet ohustavad enim suurte lankidena tehtud metsaraied, lagedate alade võsastumine ja ehitustegevus. Pärandmaastik on inimese ja looduse koosmõjul kujunenud maastik koos seal asuvate looduslike väärtustega ning neid alal hoidvate protsessidega. Varbola rannamoodustiste maastikukaitsealal on pärandmaastikeks peamiselt pärandniidud, mis paiknevad reeglina ajalooliste talukohtade läheduses. Asustusstruktuuri kaitse eeldab kaitsealal hajaasustuse säilimist. Varbola rannamoodustiste maastikukaitsealale on iseloomulikud maastikus hajali paiknevad talukohad. Ajalooliselt on asustus olnud hõre, tihendatud elamualad ei ole kaitsealale iseloomulikud. Varbola linnamägi (Varbola Jaanilinn) on silmapaistev maamärk, mis paikneb ala põhjapoolses osas. See on Eesti üks suuremaid linnamägesid. Linnusehoovi pindala on u 2 ha, koos valli ja välisjalamiga ulatub suurus aga ligilähedaselt 5 ha-ni. Linnusevalli kõrgus on selle siseküljel 2–7 m, valli kogupikkus u 580 m. Varbola linnamäel on eri aastakümnetel tehtud töödega läbi kaevatud u 1350 m² suurune ala. Enamik kogutud leiumaterjalist on dateeritud 12.–13. sajandisse, kuid on ka 10. ja 11. sajandi leide. Kesk- ja uusajal kasutati linnuse õueala matmiseks1. Linnust võib ohustada peamiselt ehitustegevus. Ala on ühtlasi muinsuskaitse all2. Vanad rannamoodustised on hästi säilinud Läänemere Balti jääpaisjärve pinnavormid, millel on oluline tähtsus teaduse, geoloogia, loodushariduse ja -turismi seisukohalt. Varbola rannamoodustiste jalamid jäävad kõrgusvahemikku 62–65 m üle merepinna, mis selles 1 Gurly, V., 2021. „Aruanne arheoloogilistest uuringutest Varbola linnamäel (12117; Põlli küla, Märjamaa vald, Raplamaa) 2019. aastal”. https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L- 22939_Ajlg_2019_VedruG_linnus-12117_Raplamaa-Varbola.pdf, lk 4. 2 Mälestise registri number kultuurimälestiste registris on 12117. piirkonnas vastab Läänemere Balti jääpaisjärve (14 000 – 11 700 aastat e.m.a) arenguetapile, kui Varbola kõrgend kerkis esialgu väikse saare või laiuna, mille pindala veetaseme alanedes järjest suurenes ja mille laele kujunesid lainetuse tagajärjel paralleelsetest vallidest koosnevad maasääred. Balti jääpaisjärve varasema perioodi astang asub linnuse lääne- ja põhjajalamil ning kulgeb sealt edasi lõuna poole. Kogu ala üldlangus on lõuna poole. Rannamoodustiste juures on väga tähtis ka nende jalami looduslik seisund ja säilivus, sest selle järgi saab otsustada rannamoodustiste kujunemisaegse veetaseme üle. Samuti märgitakse eksperdihinnangus, et pinnavormid on oluline loodusarhiiv geoloogilises minevikus toimunud protsesside, maastike arengu ja ka inimtegevuse taastamisel ja mõistmisel. Kuna kaitsealuste rannamoodustiste hulgas ei ole Varbola vanade rannamoodustiste analooge, siis on jätkuva kaitse vajadus põhjendatud. Püstkivirik (Saxifraga adscendens) määratakse kaitse-eesmärgiks, sest kõikide I kaitsekategooria liikide elupaigad on vajalik võtta kaitse alla. Liik on ühtlasi väljasuremisohus3. Tänapäeva leiud jäävad Harju- ja Raplamaale. Püstkivirikule sobib paeklibune pinnas, kus konkurente on vähe. Liigile vajalikud kaitsemeetmed on puude harvendamine, võsalõikus ning rohttaimede ja sambla osaline eemaldamine. Püstkiviriku kaitse korraldamise lähteprintsiip on, et taime kasvukohti tuleb hooldada4. Sihtkaitsevöönd ei taga liigile paremat kaitset, seetõttu on liigi kasvukoht tsoneeritud piiranguvööndisse, kus uuendusraied on keelatud. Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) on I kaitsekategooria ohualdis sammaltaim, kes on otseselt seotud vanade metsadega. Liik eelistab kasvada varjukates ja suhteliselt niisketes okaspuu domineerimisega metsades, kus on jämedat pehkinud puitu. Euroopas on roheline hiidkupar haruldane ja väga sporaadiliselt levinud, näiteks Leedus ja Soomes on ta väljasuremisohus ning Lätis väga haruldane. Lisaks kuulub roheline hiidkupar loodusdirektiivi II lisasse. Rohelise hiidkupra kaitse korraldamise lähteprintsiip on, et liigi kasvukohas tuleb tagada metsa looduslik areng. Seega on piirkonnas peamine ohutegur raietegevus, millega eemaldatakse sobiv substraat ning muudetakse valgus- ja niiskustingimusi. Serva-kilpsamblik (Peltigera collina) on II kaitsekategooria ohustatud samblikuliik, kes kasvab sammaldunud kividel, kiviaedades ja sammaldunud lehtpuudel, avatud või veidi varjulistes kasvukohtades. Eestis kasvab serva-kilpsamblik vaid neljas kasvukohas. Liiki ohustab substraadi eemaldamine või kasvukohas valgustingimuste muutus. Oluline on hoida asustatud puude ümbrust avatuna ning vähendada teiste puude järelkasvu ja tihedust. Laiemal alal on siiski oluline säilitada ja soodustada laialehiste puude kasvu. Serva- kilpsambliku kasvukohti tuleb hooldada, mistõttu on liigi kasvukoht tsoneeritud piiranguvööndisse. Kääv-neersamblik (Nephroma resupinatum) on II kaitsekategooria kriitilises seisus olev samblikuliik, kes kasvab peamiselt lehtepuude tüvel ja sammaldunud jalamil, sammaldunud kaljudel ja kividel vanades leht- ja segametsades ning puisniidul. Eestis kasvab kääv- neersamblik vaid kuues esinemiskohas, peamiselt Põhja-Eestis ja Ida-Eestis. Liiki ohustab vanade metsade pindala vähenemine, õhusaaste ning substraadiks olevate puude raiumine. Kasvukohas tuleb asustatud puude ümbruses vähendada kuuskede järelkasvu ja tihedust, samas peab säilitama ümbritsevaid laialehiseid puid ja lehtpuupõõsaid. 3 Eesti looduse infosüsteem. Liikide ohustatuse hindamine 2017. aastal. 4 Püstkiviriku kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 28. juuni 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/3. Väike nõgisamblik (Parmeliella triptophylla) on II kaitsekategooria ohualdis samblikuliik, kes kasvab peamiselt haaval ja teistel laialehistel puudel. Liiki leiab eelkõige vanades leht- ja segametsades. Eestis leidub väikest nõgisamblikku peamiselt mandrilt, kõige rohkem leiukohti on Kirde-Eestis ja Pärnumaal. Peamiseks ohuteguriks on metsaraie, samuti võib samblikku ohustada konkreetsete vanade substraatpuude murdumine. Liiki ohustavad metsade majandamisest tulenevad muutused metsa vanuses ja puistu koosseisus. Kuna tegemist on eelkõige vanade haabadega seotud liigiga, siis on peamiseks ohuteguriks kasvukohaks sobivate vanade metsade pindala vähenemine Eestis. Ruske nuisamblik (Sclerophora coniophaea) on II kaitsekategooria väljasuremisohus samblikuliik. Elupaigaks on väga vanade tammede ja jalakate korp avatumas puistus, sealhulgas puisniidul ja maapiirkonna pargis. Rusket nuisamblikku leidub hajusalt üle Eesti, teada on 20 esinemiskohta. Igas esinemiskohas kasvab ruske nuisamblik vaid ühel-kahel puul. Suure tõenäosusega on praegused esinemiskohad väljasuremisvõlas olevad jäänukpopulatsioonid, hea kvaliteediga elupaikade juurde tekkimise järjepidevus on katkenud. Võimalikuks ohuteguriks on ka puisniitude kinnikasvamine. Kroonliudik (Sarcosphaera coronaria) on II kaitsekategooriasse kuuluv väga haruldane ohualdis seeneliik, kes kasvab loometsades ja -kadastikes. Inimesele ohtlikult mürgised viljakehad tekivad lehe- ja okkakõdul, ka kõdupuidul, kuid mitte iga aasta. Kroonliudik on valikuliselt mükoriisne või saprotroof ehk surnud orgaanilisest ainest toituv organism. Eestis leidub seent peamiselt läänepoolses osas. Laanepüü (Bonasa bonasia) on III kaitsekategooria ohustatud5 linnuliik, kes väldib elupaigana alla 30-aastaseid metsi. Üldiselt asustab laanepüü väga erinevaid metsatüüpe, eelistatud elupaik on tiheda kuuse-alusmetsaga niisked segametsad. Hinnanguliselt on laanepüü arvukus aastatel 2006‒2017 kahanenud >50%6. Liiki ohustab raietegevus, mille tõttu suureneb noorte metsade osakaal, mida liik elupaigana väldib. Varbola linnuse tammed7 on võetud kaitse alla üksikobjektina (üksikpuu), kuigi piirkonnas on tammi rohkem ja varem on kaitstud puudesalu8. Tammed asuvad Varbola linnuse juures Rapla–Varbola tee ääres. Tammed on esindusliku vanuse ja jämedusega ning pakuvad ohustatud liikidele kasvukohta. Tammesid võib ohustada raie ja ehitustegevus, samuti võsa kasv, mis küündib alumiste oksteni. Kaitsealal on vajalik tegevusi suunata selliselt, et puud ei saaks kahjustada. Varbola ohvrikivi on nii kaitstav looduse üksikobjekt9 kui ka muinsuskaitsealune10 objekt. Kivi ümbermõõt on 15,4 m ja kõrgus 2,9 m, kivil on lohud (ohvrilohud). Ohuteguriks on raied lähipiirkonnas, mis muudavad ala maastikuilmet. Samuti on ohuteguriks ehitustegevus, mis kahjustab objekti või rikub selle ilmet ja ümbrust. Rändrahnude puhul on oluline 5 Eesti looduse infosüsteem. Liikide ohustatuse hindamine 2019. aastal. 6 Elts, J., Kuus, A., Leibak, E. (koostajad), 2018. „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus”, Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu, lk 78‒79. 7 Eesti looduse infosüsteemis https://eelis.ee/default.aspx?state=8;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala.tyyp.Y&obj_id=509. 8 Rapla rajooni RSN Täitevkomitee 24.11.1981. a otsus nr 268, https://eelis.ee/default.aspx?state=5;1284447618;est;eelisand;;&comp=objresult=dok&obj_id=33. 9 Eesti looduse infosüsteemis https://eelis.ee/default.aspx?state=10;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala.tyyp.Y&obj_id=837. 10 Mälestise registri number kultuurimälestiste registris on 12118. arvestada, et üldjuhul ei kaitsta ainult rahnu geoloogilist väärtust, vaid ka rahnul olevaid kooslusi (samblad, samblikud, sõnajalad). Poollooduslikud kooslused on liigirikkad rohumaad, mis on kujunenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusena. Hoolduse lakkamisel niidud võsastuvad, neile omane liigikoosseis muutub ja liigirikkus väheneb. Poollooduslike koosluste rohttaimestik on mitmekesine, mis loob head tingimused ka teistele elustikurühmadele ehk suurendab üldist elustiku mitmekesisust. Lisaks hooldamise lõppemisel tekkinud võsastumisele ohustab poollooduslikke kooslusi nende kündmine, väetamine või liigikoosseisu muutmine, mille tagajärjel kooslus hävib. Kündmine hävitab kogu rohurinde. Väetamine ja heintaimede külvamine soodustab kiirema- ja suuremakasvuliste rohttaimede arengut. Väiksema ja aeglasema kasvuga taimed kaovad kooslusest, sest jäävad valgus- ja toitainetele konkureerides suurtele kiirekasvulistele taimedele alla. Seeläbi väheneb oluliselt koosluse liigirikkus ja tegemist ei ole enam poolloodusliku kooslusega. Oluliseks ohuteguriks on muutnud ka väärtuslike rohumaade metsastamine, millega valgusnõudlikumad liigid pikapeale kaovad. Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel on poollooduslike koosluste pindala kaitsealal 8,4 ha. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime-, looma-, seene-, ja samblikuliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse- eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Kaitse-eesmärgina ei ole nimetatud alal praegu teadaolevalt asuvaid kaitsealuseid III kaitsekategooria samblikuliike harilikku kopsusamblikku (Lobaria pulmonaria), harilikku neersamblikku (Nephroma parile), lumi-nuisamblikku (Sclerophora pallida); II kaitsekategooria taimeliike pruuni raunjalga (Asplenium trichomanes), jumalakäppa (Orchis mascula) ja kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus); III kaitsekategooria taimeliiki pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis); II kaitsekategooria loomaliike valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), laanerähni (Picoides tridactylus), põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) ja III kaitsekategooria linnuliike raudkulli (Accipiter nisus), hiireviud (Buteo buteo), öösorri (Caprimulgus europaeus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääki (Crex crex), väike-kirjurähni (Dryobates minor), musträhni (Dryocopus martius), lõopistrikut (Falco subbuteo), väike-kärbsenäppi (Ficedula parva), värbkakku (Glaucidium passerinum), punaselg-õgijat (Lanius collurio), nõmmelõokest (Lullula arborea), hallpea- rähni (Picus canus), händkakku (Strix uralensis), tetre (Tetrao tetrix) ja hoburästast (Turdus viscivorus). Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele tuginedes seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustatakse olemasoleva kaitsealuse objekti Varbola vanad rannamoodustised ehk Varbola pinnavormide kaitseala põhjal. Seega ei ole tegemist uue kaitsealaga, vaid vana kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra ja looduses jälgitava piiri kehtestamisega. Ala edaspidine kaitsmine on otstarbekas, sest alal asuvad rannamoodustised on Eestis ainulaadsed ning neil on teaduslik ja üldhariduslik väärtus. Lisaks on ala väärtuslik elu- või kasvupaik mitmele kaitsealusele liigile. Alal leidub ka kaitsealuseid üksikobjekte ja ajaloolise väärtusega Varbola linnamägi. Alal olevatel kooslustel on elustiku mitmekesisust ja maastikuilmet toetav väärtus. Vaid Põhja-Eestis leiduv haruldane püstkivirik (Saxifraga adscendens) kasvab piki kogu Varbola maalinnuse valli valgusrikkamatel ja paeklibustel kohtadel u 0,5 ha suurusel alal. Aastal 2004 leiti alalt 58 taime. Võrreldes 2008. aastaga (1242 taime) on Varbola kaitsealal liigi arvukus vähenenud (2020. aastal 14 taime). Üheaastaste rohttaimeliikide arvukus võib aga aastate lõikes suuresti kõikuda ning sobivate kasvutingimuste korral võib püstkiviriku populatsioon taas suureneda. Ohualdis ja tugevalt killustatud asurkonnaga valdavalt Lääne-Eesti saartel leiduv roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) kasvab varjukates ja suhteliselt niisketes sega- ja okasmetsades kõduneval puidul. Eestis on rohelisel hiidkupral 11 leiukohta, kuid vaatamata otsingutele ei ole kahest neist liiki uuesti leitud. Varbola rannamoodustiste maastikukaitsealal asub üks üheksast praeguest leiukohast. Aastal 2021 hinnati kaitsealal 60 ha rohelise hiidkupra arvukuseks 23 isendit 13 substraadiühikul. Riikliku punase nimestiku järgi kriitilises seisundis II kaitsekategooriasse kuuluval serva- kilpsamblikul (Peltigera collina) on teada vaid neli praegust leiukohta, kus igaühes on teadaolev isendite arvukus väga väike (alla 50 isendi igas leiukohas). Varbola linnuse piiranguvööndis leiduvad liigile sobilikud kasvutingimused ning seetõttu asub seal üks neist leiukohtadest, kus serva-kilpsambliku kasvukoht on 9,4 ha suurusel alal. Kriitilises seisus ja väheneva arvukusega kääv-neersamblik (Nephroma resupinatum) kasvab Eestis teadaolevalt vaid kuues kasvukohas. Varbola linnamäe vallil kasvab ta üksikutel vanadel laialehistel puudel. Aastal 2021 leiti kaitsealal kääv-neersamblikku üle 15 talluse. Väheneva arvukusega väikest nõgisamblikku (Parmeliella triptophylla) leidub Varbola linnuse piiranguvööndis kahes kasvupaigas, muuhulgas Varbola linnuse vallil. Mõlemas paigas kasvab ta teadaolevalt vaid ühel puul, esimeses elupaigas mitme väikese talluselaiguga, teises ühe suure tallusena. Substraadiks oleva puu ümbruses tuleb väikese nõgisambliku kaitseks säilitada vähemalt praegune võrade katvus, sealhulgas tuleb kindlasti säilitada ümbruskaudsed laialehised puud. Eestis vaid 20 leiukohaga väljasuremisohus ruske nuisambliku (Sclerophora coniophaea) seisund Varbola linnamäe piiranguvööndis on hea. Kuigi ta on leitud vaid ühel teelähedasel vanal tammel, on ta seal suhteliselt suure katvusega. Ruske nuisambliku elupaigaks oleva puu ümbruses metsa majandada ei tohi. Väga haruldane kroonliudik (Sarcosphaera coronaria) leiti Varbola rannamoodustiste maastikukaitsealalt aastal 2021 kolme viljakehaga. Kroonliudiku elupaigaks on vana majandamata mets, seetõttu sobib talle sihtkaitsevööndi režiim. Linnuatlase11 järgi on laanepüü (Bonasa bonasia) koond-asustustiheduseks 0,4 paari km2 kohta. Kaitsealal leiti12 2021. aastal 11 paari laanepüüsid, mis teeb ala keskmiseks asustustiheduseks 2,4 paari/km2 metsamaa kohta. Eksperdi hinnangul on see Eestis väga suur asustustihedus. Poollooduslikke kooslusi leidub kaitsealal EELISe andmetel 8,4 ha. Kuigi kaitsealal pole tegu Natura 2000 loodusalaga, vastavad ala poollooduslikud kooslused Natura elupaigatüüpide kriteeriumitele. Elupaigatüüpi lood ehk alvarid on kaitsealal inventeeritud 4,84 ha. Elupaigatüüpi kuivad niidud lubjarikkal mullal on kaitsealal 3,06 ha. Elupaigatüüpi niisked pärisaruniidud on kaitsealal 0,52 ha. Kõikide elupaigatüüpide esinduslikkus on C. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik LKS § 28 lõike 1 järgi moodustatakse maastikukaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Kaitseala tüübiks on valitud maastikukaitseala, sest kaitsealal on peamiseks väärtuseks pinnavorm, millel on suur ajaloolis-kultuuriline ja teaduslik väärtus. Kuna alal asuvad mitmed loodusväärtused (liigid, maastik, üksikobjektid jne), siis ei ole otstarbekas moodustada püsielupaik, kuna see luuakse peamiselt kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Samuti ei sobi geoloogiliste objektide (rannamoodustised, Varbola linnamägi, Varbola ohvrikivi) kaitseks hoiuala režiim, sest hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, mitte eluta looduse objektide kaitseks. Lisaks ei võimalda hoiuala kaitsekord mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (nt metsade majandamine, jahi reguleerimine). 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused. Ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel peamiselt kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (mõõdistatud maaüksused, metsasihid, teed, vooluveekogud, kõlvikupiirid), mõnes kohas on kasutatud ka mõttelisi sirgeid. Kaitseala piir on kantud kaardile kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Võrreldes senise kaitsealuse loodusobjekti pindalaga (805,4 ha), väheneb kaitseala pindala 130,8 ha ehk uueks kaitseala pindalaks on 674,6 ha, millest eraomandis olev maa moodustab 11 Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad), 2018. „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus”, Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu, lk 78‒79. 12 Nellis, R., 2021. „Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala linnustiku inventuur 2021. aastal”, OÜ Clanga, lk 4. 565 ha, riigiomandis olev maa 109,4 ha ja munitsipaalomand 0,2 ha. Kui senine kaitsealune maa kuulus täies ulatuses piiranguvööndisse, siis uus kaitseala jaguneb sihtkaitsevööndisse ja kahte piiranguvööndisse. Põlli sihtkaitsevööndisse määratakse 48 ha eramaad ja 31,1 ha riigimaad. Sellest varem piiranguvööndis olevat eramaad on 35,8 ha ja riigimaad 30,4 ha, varem kaitseta eramaad 12,2 ha ja riigimaad 0,7 ha. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndisse määratakse 517 ha eramaad, 45,2 ha riigimaad ja 0,2 ha munitsipaalmaad. Sellest varem piiranguvööndis olevat eramaad on 504,7 ha, riigimaad 64,1 ha ja munitsipaalmaad 0,2 ha, varem kaitseta eramaad 12,3 ja riigimaad 1,6 ha. Varbola linnuse piiranguvööndisse määratakse 33,1 ha riigimaad, millest varem oli piiranguvööndis 23,8 ha riigimaad ja varem kaitseta 9,3 ha riigimaad. Eramaade pindala muutub järgmiselt: varasemast piiranguvööndist läheb sihtkaitsevööndisse 35,8 ha ja piiranguvööndisse jääb 504,7 ha maad. Lisanduvast seni kaitseta eramaast läheb sihtkaitsevööndisse 12,2 ha ja piiranguvööndisse 12,3 ha maad. Kaitseala varasemast piiranguvööndist arvatakse välja 143,8 ha eramaad. Kaitsealaga liidetakse suure looduskaitselise või teadusliku väärtusega alad ning I ja II kaitsekategooria ohustatud liikide kasvukohad, mis on seni olnud kaitsmata. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse mitmekesised ja liigirikkad metsad, kus kasvab roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja kroonliudik (Sarcosphaera coronaria). Varbola rannamoodustiste piiranguvööndisse tsoneeritakse ulatuslikud alad, kus leiduvad vanad rannamoodustised, metsad, poollooduslikud kooslused ning mitmed kaitsealused liigid, sealhulgas laanepüü (Bonasa bonasia). Varbola linnuse piiranguvööndisse tsoneeritakse Varbola linnamägi, mille vallidel ja ümbritsevas metsas kasvavad püstkivirik (Saxifraga adscendens), serva- kilpsamblik (Peltigera collina), kääv-neersamlik (Nephroma resupinatum), väike nõgisamblik (Parmeliella triptophylla), ruske nuisamblik (Sclerophora coniophaea) ja kroonliudik (Sarcosphaera coronaria). Lisaks asuvad Varbola linnuse piiranguvööndis Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi. Kaitse alt arvatakse välja 143,8 ha eramaad, kus vanad rannamoodustised puuduvad, metsad on suurel alal uuendatud, asuvad kultuurkooslused või paiksed kaitsealused liigid puuduvad. Enamik välja arvatavast alast on kaitseala idaosas, kus varasema kaitsekorra alusel elustikku ei kaitstud. Varasema kaitsekorraga kooskõlas olnud raied on sinna tekitanud ulatuslikud lagedad alad. Välja arvatavas alas alles jäänud üksikud vanemad metsad on väikeste pindaladega. Seal elavad kaitsealused liigid kasutavad pesitsus- või toitumisalana ka avatud maastikke ning nad on oma eluviisilt väga liikuvad. Seetõttu on otstarbekas halduskoormuse vähendamiseks ning ressursside suunamiseks väärtuslike alade kaitsmiseks ala kaitsealast välja arvata. Osaliselt on kaitseala pindalamuutus tingitud ka piiri korrigeerimisest vastavalt uuele põhikaardile. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala välispiir kulgeb mööda maaüksuste piire, teid (jäävad kaitsealast välja), sihte (jäävad kaitsealast välja), vooluveekogusid (jäävad kaitsealast välja) ja kõlvikupiire. Mõtteline sirge kulgeb katastriüksusel Mäeotsa (50401:005:0312) ning läbides punkti 59,04284634 ja 24,50735947. Kaitseala koosneb kahest lahustükist. Põlli sihtkaitsevöönd koosneb neljast lahustükist. Kõige suurem ja põhjapoolseim tükk hõlmab täies ulatuses kolme katastriüksust: riigiomandisse kuuluvad Vardi metskond 201 (50401:005:0210) ja Terava (50401:005:0095) ning eraomandisse kuulub Uuetoa (50401:005:0463). Teine Põlli sihtkaitsevööndi lahustükk hõlmab osaliselt eraomandisse kuuluva katastriüksuse Kivinuka (50401:005:0176). Kolmas Põlli sihtkaitsevööndi lahustükk hõlmab osaliselt eraomandisse kuuluvaid Saueaugu (50401:005:0330) ja Pollilandi (50401:005:0740) katastriüksust. Neljas Põlli sihtkaitsevööndi lahustükk hõlmab osaliselt eraomandis olevaid Koolma (50401:005:0049) ja Vältametsa (50401:005:0051) katastriüksust. Piir jälgib katastriüksuste piire, teed (jääb vööndist välja) ja mõttelisi sirgeid. Mõtteline sirge kulgeb katastriüksusel Saueaugu (50401:005:0330) ning läbib punkti 59,03009202 ja 24,50623132. Varbola linnuse piiranguvöönd asub kaitseala põhjaosas ja hõlmab täies ulatuses riigiomandisse kuuluva Vardi metskond 26 (50401:005:0013) katastriüksuse, osaliselt riigiomandisse kuuluva Vardi metskond 25 (50401:005:0012) katastriüksuse ning osaliselt riigiomandisse kuuluva 20141 Rapla–Varbola tee (50401:005:0010). Piir järgib katastripiire ja osaliselt ka mõttelisi sirgeid. Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd koosneb kahest lahustükist ja hõlmab 41 katastriüksust, mis jäävad kaitsealale täies ulatuses või osaliselt: eraomandisse kuuluvad Loigumetsa (50401:005:1043), Lubasoo (50401:005:0220), Saueaugu (50401:005:0330), Tõrvaaugu (50401:005:0391), Kase (50401:005:0271), Sepa (50401:005:0146), Rätsepa (50401:005:0570), Kuusiku (50401:005:0280), Oitma (50401:005:0670), Pajupõllu (50401:005:1000), Sarapiku (50401:005:0600), Karuka-Ristikivi (50401:005:0821), Koka (50401:005:0621), Mäeotsa (50401:005:0312), Palkma (50401:005:0990), Jaagu (50401:005:0362), Rolandi (50401:005:0980), Karukametsa (50401:005:0661), Kopli (50401:005:0020), Pollilandi (50401:005:0740), Saula (50401:005:1050), Risti (50401:005:0662), Aaviku-Selja (50401:005:0032), Karuka-Ristikivi (50301:001:0060), Tammiku (50401:005:0950), Pallima (50401:005:0870), Põldepere (50401:005:0001), Vetla (50401:005:0490), Vältametsa (50401:005:0051), Kivitoa (50401:005:0175), Aaviku (50401:005:0005), Maavahe (50401:005:1150), Sepapõllu (50401:001:1254), Lepiku (50401:005:1230), Kivinuka (50401:005:0176), Sepa-Lubasoo (50401:001:1255); riigiomandisse kuuluvad Tammesalu (50401:005:0156), Vardi metskond 228 (50401:005:0212), Vardi metskond 229, (50401:001:0565), Vardi metskond 227 (50401:001:0566); ja munitsipaalomandisse kuulub Karuka tee (50401:001:0794). Piir järgib maaüksuste piire, teid (jäävad kaitsealast välja), sihte (jäävad kaitsealast välja), vooluveekogusid (jäävad kaitsealast välja), kõlvikupiire ning osaliselt mõttelisi sirgeid. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi ning kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja kohta koostatud eksperdiarvamusi (eksperdid Piret Kiristaja OÜ-st Elusloodus, Tiit Hang ja Katrin Lasberg Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakonnast ning Renno Nellis OÜ-st Clanga). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealale jääva pinnavormi, seal esinevate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseadus, edaspidi PS, § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §- st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsandus- ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud sihtkaitsevööndisse ja kahte piiranguvööndisse. Leebem kaitserežiim seab ohtu kaitseala eesmärkide saavutamise, kuna ei võimalda tagada liikide elupaikade säilimist. Osa kaitsealast on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse senise piiranguvööndi ja kaitseta maa arvelt, et tagada metsaökosüsteemi ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Seniste kaitseala piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse määrusega kehtetuks Rapla rajooni Töörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomitee 25. septembri 1973. a otsuse nr 11 „Kohaliku tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta” I alajaotise punkt 6 „Varbola vanad rannamoodustised”. Kehtetuks tunnistatakse ka Rapla Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsuse nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektid Rapla rajoonis” alajaotise „Maastikulised kaitsealad ja maastiku üksikobjektid” punkt 16 „Varbola vanad rannamoodustised”. Veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, kalapüüki, ujuvvahendiga sõitmist, pilliroo ja adru varumist kaitse-eeskirjaga ei reguleerita, sest alal puuduvad püsivad veekogud ning rooalasid ei ole. Kuna alal veekogusid ei leidu, ei käsitleta kaitse-eeskirjas ka lautri või paadisilla püstitamist või laiendamist. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist ei reguleerita, sest kaitsealale ei jää maaparandussüsteeme. Kaitsealal ei leidu ka rikutud veerežiimiga alasid, mille taastamist oleks vajalik kaaluda. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kaitsealal on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna tegu ei ole suure külastuskoormusega alaga, juhuslik külastus ja metsasaaduste korjamine ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaitsealal on lubatud telkimine. Lõkke tegemine on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, muudel juhtudel on lõkke tegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Telkimine ei kahjusta kavandatava kaitseala kaitse-eesmärke. Alal paikneb spetsiaalne taristu telkimiseks, muus osas on külastushuvi väike ning alal peatuvad tõenäoliselt vaid üksikud matkajad, mis väärtusi ei kahjusta. Telkimiseks sobivad alad on tasapinnalised, ühtlase pinnasega kohad, kus ei leidu kaitse- eeskirjaga kaitstavate liikide kasvukohti. Näiteks kasvavad püstkivirik ja serva-kilpsamblik linnuse vallidel, roheline hiidkupar puude jalamitel, vanadel kändudel ja lamatüvedel. Lõkketegemine on lubatud õuemaal ja ettevalmistatud kohas, muudel juhtudel kaitseala valitseja nõusolekul, sest eesmärk on vähendada tulekahju tõenäosust piirkonnas, kus paikneb olulisi kaitseväärtusi. Kaitsealal olevad metsad on suures osas kuivad loometsad, mis on põuaperioodidel äärmiselt tuleohtlikud. Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Varbola linnuse territoorium, telkimisala ja Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee lõik kavandataval kaitsealal on ettevalmistatud kohad, kus on rahvaürituse läbiviimine lubatud. Teistel aladel on tegevus samuti lubatud, samas on vajalik arvestada, et üle 50 osalejaga üritusel ettevalmistamata kohas on vajalik tegevus kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Sel juhul on võimalik inimesi vajaduse korral suunata, et vältida näiteks pinnasekahjustusi tundlikumal alal. Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja jalgrattaga sõitmine radadel. Muudel juhtudel on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas Varbola linnuse piiranguvööndis rahvaürituse korraldamisel, ehitiste hooldamisel ning metsa- ja põllumajandustöödel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades, ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Piirangud sõitmisele (ka jalgrattaga) on vajalikud, sest maastikul sõitmine võib kahjustada Varbola linnamäge, maapinda ja sealset elustikku. Varbola linnuse piiranguvööndis on rahvaürituse korraldamisel lubatud sõidukiga sõitmine. Tegemist on ürituste korraldamiseks ette nähtud piiritletud alaga, kus tuleb arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõuedeid, kuna ala kattub suures osas muinsuskaitse alla kuuluva Varbola Jaanilinnaga. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jaht laanepüüle, kes on ala kaitse- eesmärgiks. Maaspesitsejatele on osa ulukeid ohuteguriks, mistõttu ei ole vajalik nende küttimist keelata. Piirang ei mõjuta jahipidamist olulisel määral, sest laanepüüle otsest jahti ei peeta13. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada 13 https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2022/01/jahiulukite_kuttimine_eestis_2020_2021_jahihooajal.pdf. ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist ning lisasööta jahiulukeid. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste seadmine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse majandustegevuse kahjustavat mõju kaitstavatel aladel. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendus huvid. 2.5.4. Sihtkaitsevöönd 2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Kaitsealal on Põlli sihtkaitsevöönd, mille kaitse- eesmärk on loodusmaastiku, maastikuilme, rannamoodustiste, looduse mitmekesisuse, rohelise hiidkupra (Buxbaumia viridis) ja kroonliudiku (Sarcosphaera coronaria) ning nende kasvukohtade ja laanepüü (Bonasa bonasia) ja tema elupaikade kaitse. Kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele on suurimaks ohuteguriks metsa majandamine, metsade killustatus, elupaikade hävinemine ja surnud puidu väljaviimine. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab neid tegevusi reguleerida, mis on oluline kaitstavate liikide soodsa seisundi säilitamiseks. 2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Need on tegevused, mis on vajalikud liikide elupaikade seisundi parandamiseks ja liigilise mitmekesisuse suurendamiseks ning mille tegemist kaitseala valitseja saab vastavalt vajadusele suunata (näiteks kujundusraie valgusnõudlike liikide kasvukohas). Koosluste kujundamine on lubatud raiutud metsamaal maastikuilme, ohustatud liikide elupaikade või kasvukohtade taastamiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd. Kaitsealale jäävaid olemasolevaid teid ja kraave käsitletakse ehitistena ning olemasolevate ehitiste hooldamine on kaitsealal lubatud. Põlli sihtkaitsevöönd kattub liinirajatisega, mille hooldamist sihtkaitsevöönd ei takista. 2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi, majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega on kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse- eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala eesmärki või seisundit. Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi, uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Ehitustegevus on lubatud juhul, kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Kaitseala tarbeks võib lubada rajatist näiteks infotahvli ja kaitseala tähistusena. Sihtkaitsevööndis kehtivad ehituskitsendused nagu hoonete püstitamise keeld ning rajatise ehitamise lubamine vaid kaitseala tarbeks on vajalikud, et vältida kaitsealuste liikide elupaikade ja väärtuslike metsakoosluste kahjustamist. 2.5.5. Piiranguvöönd 2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd ja Varbola linnuse piiranguvöönd. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud loodus- ja kultuurmaastikku, asustusstruktuuri, maastikuilmet, vanu rannamoodustisi ja looduse mitmekesisust, samuti kaitsta poollooduslikke kooslusi ning laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku. Kaitse-eesmärgiks olevate maastikuliste väärtuste peamised ohutegurid on kaevandamine ja ulatuslik lageraie, laanepüül elupaikade hävinemine ning poollooduslikel kooslustel kinnikasvamine. Lisaks on piiranguvöönd puhver kaitsealuste liikide pesapaikade ja kasvukohtade ning majandusmetsade vahel, et oleks võimalik vähendada väljastpoolt tulevaid häiringuid ja säilitada alal liigirikkad kooslused. Varbola linnuse piiranguvööndi kaitse-eesmärk on ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku väärtusega Varbola linnamäe, püstkiviriku (Saxifraga adscendens), serva-kilpsambliku (Peltigera collina), kääv-neersambliku (Nephroma resupinatum), väikese nõgisambliku (Parmeliella triptophylla), ruske nuisambliku (Sclerophora coniophaea) ja nende kasvukohtade, Varbola linnuse tammede ja Varbola ohvrikivi kaitse. Piiranguvöönd on oluline Varbola linnuse, Varbola linnuse tammede ja Varbola ohvrikivi esinduslikkuse säilimiseks ning piiranguvööndis kasvavate kaitse-eesmärgiks olevate liikide püsima jäämiseks, sest võimaldab neile luua kujundusraie abil sobivad kasvutingimused. 2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi. Eeskätt mõeldakse, et piiranguvööndis on võimalik metsa majanduslikul eesmärgil kasutada, arvestades, et sellel tegevusel on piirangud. Piiranguvööndis on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine põllu- ja õuemaal. Looduslikel või poollooduslikel rohumaadel on biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine keelatud. Põllu- ja õuemaad on inimene tugevalt mõjutanud, mistõttu neid alasid ei loeta looduslikeks või poollooduslikeks biotoopideks. Meetmetega hoitakse ära keemiliste ainete sattumine loodusesse, kus see võib olla ohustatud liikidele kahjuliku toimega. Kaitseala valitseja nõusolekul on Varbola linnuse piiranguvööndis lubatud rajatise püstitamine ja Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis ehitise püstitamine. Arvestades, et Varbola linnuse piiranguvööndis asuv linnus on kaitseala peamine külastusobjekt, siis on selles vööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rajatiste püstitamine (nt infotahvlite ja kaitseala tähistuse ning linnusega seonduvate rajatiste paigaldus, ürituste korraldamiseks vajalikud rajatised). Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd on suur ala ja seal on võimalusi uusi hooneid rajada selliselt, et ala väärtused ei saa kahjustada. Kaitseala valitseja hindab ehitustegevuse sobivust planeeritud piirkonda ja seab vajaduse korral lisatingimusi loa kooskõlastamiseks (eeskätt maatulundusmaal). Olemasolevate ehitiste lähedusse ehk õuealadele ehitamist üldiselt lubatakse, sest sellega ei mõjutata enam ala üldmuljet ja väärtusi olulisel määral. Kaitseala seisukohalt on oluline säilitada rannamoodustisi, väljakujunenud metsamaad ja poollooduslikke kooslusi. Vajalik on vältida kaevetöid, mis rikuvad ala maastikku, pinnavorme ja nende teaduslikku väärtust. Oluline on hoida ka kaitse- eesmärgiks olevat piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuri. Kaitsealale on iseloomulikud maastikus hajali paiknevad talukohad. Ajalooliselt on asustus olnud hõre ning tihendatud elamualad ei ole kaitsealale iseloomulikud. Kaitseala valitseja nõusolekul on Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis, välja arvatud laanepüü elupaigas, lubatud aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni 2 ha. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis on kavas säilitada uuendusraie võimalus, kuid mööndusel, et raiet tehakse väiksemas mahus ja langiga piirnev ala on uuenenud. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndi metsades on kaardistatud kaitsealuseid liike, keda raietegevus mõjutab. Näiteks laanepüü, kes on varem olnud soodsas seisundis, on nüüd ohustatud liik, samamoodi laanerähn. Järelikult ei ole olnud senised kaitsemeetmed metsaliikide kaitsel piisavalt tõhusad. Raietingimusi on vajalik muuta, et leida parem tasakaal metsade jätkusuutlikul majandamisel. Raie intensiivsuse vähendamisega tagatakse loodusliku mitmekesisuse säilimine, sest siis on metsade vanuseline jaotus ühtlasem, mis tagab eri liigirühmadele sobiliku elukeskkonna. Piiranguvööndi metsad on enamasti raieküpsed okasmetsad. Seetõttu on raielangi suurusele seatavad piirangud vajalikud, et piiranguvöönd kui puhvervöönd täidaks oma eesmärki, milleks on maastikuilme ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. Aegjärkse ja häilraie langipiirangu seadmisega sarnaneb metsamajandamine oluliselt rohkem looduslikule protsessile kui lageraie puhul. Maastikuilmes toimuvad väiksemad ja sujuvamad muutused ning tekivad mitmekesised ja eri vanuses puistud. Kaitsealal on valdavalt loometsad, mis kasvavad väga õhukestel (alla 30 cm) kergesti läbikuivavatel muldadel vahetult paekivi või räha peal. Õhukesel ja kuival paepealsel pinnasel on uuendusraiejärgne metsa uuenemine vaevaline ja mets tormihell ning võrreldes parasniiske metsaga uueneb loomets mitu korda kauem, kusjuures looduslikku uuendust loometsades enamasti ei teki (kõrrelised on kuiva kasvukohta tõttu konkurentsis edukamad kui puittaimede seemikud). Ennetama peab massiivseid visuaalselt lagedaid alasid, mis ei pruugi kunagi taastuda. Suurtel raielankidel on lisaks erosioonioht, mille tagajärjel paljandub kohati aluspõhi ja metsa taastumine on veel vaevalisem. 2 ha suurused langid suudavad tagada metsakoosluse taastumise – kõrval asuvate metsade mõju on veel küllaltki suur. Puude seemnete levimiskauguse kohta on tehtud palju uuringuid ning servametsast efektiivseks taimestumiskauguseks peetakse 35‒50 m14. EELISesse kantud laanepüü elupaikades on uuendusraie keelatud. Suurimateks laanepüüd ohustavateks teguriteks Eestis on elupaikade hävinemine, eeskätt vanemate mitmekesise struktuuriga puistute kadumine ning killustumine, samuti pesitsuse nurjumine metsamajandustööde ning röövluse tõttu. Laanepüü väldib raiesmikke ja avamaastikke. Eelnimetatu ning laanepüü kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt on laanepüüle optimaalse kaitse tagamiseks vajalik hoiduda uuendusraietest. Kaitseala valitseja nõusolekul on Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis, välja arvatud laanepüü elupaigas, lubatud lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 ha ja lageraie hall- lepikus langi pindalaga kuni 1 ha, kui hall-lepa või kuuse koosseisu kordaja on suurem kui 70%, ning lage- ja turberaie kuusikus ei ole lubatud kõrvuti paiknevatel eraldistel. Langi suuruse piirang on oluline, et metsamajandamine sarnaneks rohkem looduslikule protsessile. Metsamaastikku ei teki looduslikul teel kunagi lagedaid alasid. Loodusliku häiringu korral ilmestab maastikku hõre mets, kus on pikali kukkunud puud, tüükad jms metsa struktuurielemendid, ehk üldmulje ei ole kunagi täiesti lage. Seega põhjustaks lageraie lubamine suurtel aladel maastikupildis tugevaid, loodusele mitte omaseid kontraste ning sellel oleks kahjustav mõju maastikuilmele ja metsaliikidele. Hall-lepikus on lubatud lageraie langi pindalaga kuni 1 ha, sest hall lepp on lühiealine puuliik ja metsamaa uueneks turberaievõtet kasutades sama puuliigiga (juure- ja kännuvõsud). Sätte eesmärk on nende metsade uuendamine väärtuslikemate puuliikidega, mis toetavad elurikkuse ja kaitse- eesmärkide säilimist pikas perspektiivis. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel, välja arvatud hall-lepikutes, 1 ha kohta jätta alles vähemalt 20 tm kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, kuuski, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Säilikpuud tagavad elustiku mitmekesisuse kaitse, sest paljud liigid sõltuvad just surnud puidust, mida on kaitseta aladel enamasti vähe. Mitmekesisem metsastruktuur soodustab ja parandab selliste liikide seisundit. Tüügaste ja lamapuidu suurem säilitamine aitab kaasa rohelise hiidkupra levikule ning rähnilistele, kes toituvad surnud puudes elavatest putukatest ja nende vastsetest. Sobilikum variant on säilitada säilikpuid grupiti, mitte pillatult. Liigirikkuse säilitamise seisukohalt on määrav eelkõige säilikpuude, sealhulgas surnud puidu maht, mitte arv. Kusjuures säilikpuude vajak on liigiti üpris erinev. Näiteks on Per Angelstami töörühm Rootsis leidnud valgeselg- kirjurähni elupaiga nõudlust uurides, et metsamaastikul peaks olema vähemalt 20 tm/ha üle 10 cm läbimõõduga seisvat surnud puitu, et tagada konkreetsele liigile sobilik elupaik15. Asko Lõhmuse töögrupi esialgsete tulemuste põhjal võib väita, et torikseente üldise liigirikkuse seisukohast on oluline üle 10 cm diameetriga lamapuidu iga lisanduv tihumeeter, kuni üldmahuni vähemalt 25 tm/ha16. 14 Laas, E. Turberaied võivad olla alternatiiviks lageraietele. Eesti Mets 2/2012. 15 Angelstam, P. et al. 2003, Habitat thresholds for focal species at multiple scales and forest biodiversity conservation - dead wood as an example, Annales Zoologici Fennici 40: 473–482. 16 Kohv, K. 2009. Eesti metsade elurikkus – tänane olukord ning eesmärgid ja lahendused järgmiseks kümneks aastaks, lk 48–64. Laanepüü elupaigas tuleb harvendusraiel jätta langile vähemalt 10% looduslikke harvendamata alasid. Näiteks tuleb 1 ha kohta jätta raiumata kaks 0,05 ha suurust eraldiseisvat ala, mis on umbes 25 m läbimõõduga harvendamata alad. Säilitada tuleb ka alusmets ning II rinne. Harvendamata aladeks tuleb võimalusel valida kuuskedega metsaosad. Seeläbi on tagatud majandatavas metsas asuvas laanepüü elupaigas rikkumata struktuuriga varju pakkuvate metsaosade olemasolu, mis on eriti olulised laanepüü pesakondade ellujäämuse suurendamiseks ja vanalindude suremuse vähendamiseks kiskluse läbi. Puistu liigsest hõrendamisest kaasneva kisklussurve suurenemist kanalistel on tõendatud mitme teadusuuringuga17, 18. 2.5.5.3. Vajalik tegevus piiranguvööndis Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis on poollooduslike koosluste alal (EELIS-e andmetel 8,4 ha) selle ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik heina niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Muidu poollooduslikud kooslused võsastuvad ning kahaneb kohalik liigirikkus ja muutub maastikuilme. 2.5.5.4. Keelatud tegevus piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine ja maavara kaevandamine. Alale jäävad valdavalt kuivad või parasniisked kasvukohatüübid. Märjemaid metsi paikneb kaitseala lõunaosas, mille elustikku täiendav kuivendamine kahjustaks. Olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist kavandatav kaitseala ei mõjuta. Maavara kaevandamist ei ole võimalik lubada, sest kaevandamisega hävitatakse ja kahjustatakse haruldasi looduskooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet. Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Majanduslikel eesmärkidel kaevandamine eeldab suuri pinnasetöid, mis hävitab looduslikud kooslused. Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Puhtpuistud ja lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed ja haigustele vastuvõtlikumad ega ole loodusele omased. Eriti avaldab see mõju kuusikutes, mida ohustavad enim üraskid. Kaitseala funktsioon on looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega peavad metsades kasvama kodumaised liigid ja mets peab olema mitmekesine. Varbola linnuse piiranguvööndis on keelatud uuendusraie. Varbola linnuse piiranguvööndis säilitatakse vana metsa ning soodustatakse laialehiste puude kasvu. Vööndis on lubatud üksnes valik-, kujundus- ja hooldusraie. Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. Varbola linnuse piiranguvööndisse jäävad looduse üksikobjektid, kaitsealuste liikide kasvukohad ja telkimisala. Metsa majandamine valik- ja kujundusraiega tagab kaitsealustele liikidele sobilikud valgustingimused ja substraadi tekke, samuti tagab see ala külastajatele kaunima maastikuilme. 17 Melin, M. et al. 2016. Forest structure as a determinant of grouse brood occurrence – An analysis linking LiDAR data with presence/absence field data. Forest Ecology and Management 380: 202‒211. 18 Miettinen, J. 2012. Capercaillie, successional stage of forest and number of stems. Grouse News 43: 21- 23. Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt kahjustab pinnast ja põhjustab positiivsetel pinnavormidel erosiooni. Pinnase kahjustamine rikub ala maastikuilmet, kuna vähendab selle esteetilist väärtust. Samuti võib metsamajandamise tehnika kahjustada vanu rannamoodustisi ja looduslikku taimestikku. Seetõttu on puiduvedu lubatud ainult siis, kui pinnas seda võimaldab. 3. Menetluse kirjeldus 18‒19. augustil 2020. a saadeti maaomanikele, Märjamaa Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maanteeametile, Maa-ametile, Muinsuskaitseametile, OÜ-le Askersund Trading, OÜ-le Lubasoo Agri ning OÜ-le Kuku Arendus tutvumiseks Keskkonnaametis ette valmistatud Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus (edaspidi ka VTK). Ettepanekud ja vastuväited paluti esitada hiljemalt 13. septembriks 2020. a. Lähtuvalt VTK avalikustamise järgsest I kaitsekategooria liigi kasvukoha leiust täiendati kaitsekorra muutmise ettepanekut. 19. mai 2022. a kirjaga nr 7-4/22/10131 saadeti täiendatud VTK Keskkonnaministeeriumisse (edaspidi KeM) ja teavitati sellest menetlusosalisi. Varbola rannamoodustiste MKA kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus algatati keskkonnaministri 26. oktoobri 2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/376, mille lisana on olemas VTK koos esitatud ettepanekute ja vastuväidetega. Varbola rannamoodustiste MKA kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikus 28. november – 15. detsember 2022. Menetlusosalisi teavitati eelnõu avalikust väljapanekust 24. novembril 2022. a. 28. novembril ilmusid vastavasisulised teated väljaandes Ametlikud Teadaanded, riiklikus päevalehes Õhtuleht, Raplamaa ajalehes Raplamaa Sõnumid ning Keskkonnaameti veebilehel. Parandusettepanekud ja vastuväited Varbola rannamoodustiste MKA kaitse-eeskirja eelnõu kohta palusime esitada hiljemalt 15. detsembriks 2022. a. Keskkonnaamet tegi looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta, kuid seejärel avaldati soovi avalikuks aruteluks. Avaliku arutelu teade saadeti menetlusosalistele 2. jaanuaril 2023. a., kuulutused ilmusid 13. jaanuaril 2023. a Õhtulehes ja Keskkonnaameti veebilehel. Avalik arutelu toimus veebirakenduse MS Teams vahendusel 19. jaanuaril 2023. a. Lisaks toimus 15. detsembril 2022. a Rapla Riigimajas kohtumine nelja maaomanikuga. Tabel 1. Menetlusosalistelt avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja menetleja otsus. Arvamuse esitaja Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus Maaomanik Soovitakse katastriüksuste Sepapõllu Varasemalt täies ulatuses kaitse all olnud (50401:001:1254) ja Kändla Sepapõllu (50401:001:1254) katastriüksus jääb (50401:005:0163) välja arvamist lääneosas pool-looduslike rohumaade tõttu Varbola rannamoodustiste MKA-lt, 2,18 ha suurusel alal eelnimetatud lisaks katastriüksuse Nuki piiranguvööndisse. Kändla (50401:005:0163) (50401:001:0468) kaitsealalt välja juba on planeeritava kaitsekorra alusel kaitse alt jätmist, kuna tegu on haritava välja arvamisel. Nuki (50401:001:0468) põllumaaga ja on riigilt põlumaana katastriüksus arvatakse välja, lisaks leevendame renti võetud.  kaitsekorda – lubame põllumaal biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamist. Maaomanik Soovitakse piiri kulgemist Koolma Nõustutud. (50401:005:0049) katastriüksusel (50401:005:0049) VTK aegse piiri kohaselt. Advokaadibüroo 1) Maastikukaitseala pole sobiv 1) Menetleja on veendunud, et NOVE (kliendid kaitseala tüüp, kaitsta alal maastikukaitseala loomine on piirkonna Palumetsa OÜ, olevaid väärtusi looduse maastiku kaitseks ainuõige vahend. Tornator Eesti OÜ, üksikobjektidena, 2) Varbola rannamoodustiste MKA-l on Lemeks AS, Landeker püsielupaikadena, kaks piiranguvööndit, kus eri OÜ kaitsealuste kaitseväärtuste esinemise tõttu on ja Metsamaahalduse liikide/kivististena jms. erinevad raiepiirangud. Serva- AS) 2) Arvatakse, et Varbola linnuse kilpsambliku esinemine ühes ei mõjuta piiranguvööndis kasvava teise raiepiiranguid. Tegu on serva-kilpsambliku tõttu on valgusnõudliku liigiga, kes vajab metsamajandamine piiratud harvendusraiet. Varbola rannamoodustiste 3) Täiendavad piirangud on vajalikud piiranguvööndis. mitmete loodusväärtuste kaitseks, eriti I 3) Kaitstava loodusobjekti kaitsekategooria liigi rohelise hiidkupra tähtsus ja olulisus peab kaitseks. kaaluma üle 4) Probleemiks on metsamajandamise omandipõhiõiguse kitsenduse viimaste aastakümnete tõusev trend. raskuse – kehtestatav abinõu 5) Tegu on vana kaitsekorraga ehk ei ole mõõdukas (nt uuendamata kaitsekorraga alaga, mis maastikuilme kaitsmine vajab uuendamist lähtuvalt seadusega täiendavate raiepiirangutega). pandud kohustusest. 4) Kaitsta soovitakse piirkonnale 6) Elurikkuse seisukohalt on probleemiks iseloomulikku ja ajalooliselt viimaste aastakümnete tõusev trend välja kujunenud maastikku ja metsamajandamises. Astatel 2001‒ maastikuilmet. KeA on jätnud 2021 on kaitsealal kadunud 26% tähelepanuta aga asjaolu, et metsapindalast. Metsas leiduvad kaitse- Varbola piirkonnas on eesmärkideks nimetatud liigid nagu ajalooliselt metsa majandatud. roheline hiidkupar ja laanepüü, ning ka 5) Täiendavad raiepiirangud teised ohustatud ja kaitsealused liigid, rikuvad klientide õiguspärase kelle kaitse on läbi kaitse-eesmärgiks ootuse põhimõtet. nimetatud liikide tagatud, raiete 6) Soovitakse põhjalikku tulemusel kaotaksid nad aga oma elu- seletust täiendavate või kasvupaiga. raiepiirangute vajalikkuse 7) Kõrvutades alal leiduvaid kohta. loodusväärtusi ja maaomanike huvisid, 7) Ei nõustuta mitmete on Varbola rannamoodustiste metsamajandamist piiranguvööndis kavas säilitada puudutavate piirangutega uuendusraie võimalus, kuid mööndusel, (lank loetakse uuenenuks 2 m et raiet tehakse väiksemas mahus. kõrgusena, kuusiku lageraie Kaotame 2 m langi uuenemise nõude. pindala piiramine 0,5 ha, Küll aga on oluline säilitada kuusikus turberaie pindala piiramine 2 lageraie pindala piiramine 0,5 ha ha). ulatuses, sest 0,5 ha suurune lageraie 8) Tuuakse välja turberaiete matkib looduslikku häilu ehk tegemist negatiivne mõju metsade on ligikaudu ühe puu pikkuse lageda tormikindlusele ning alaga. Samuti on oluline kehtestada kuusikutes ka haiguste turberaie pindalapiiranguks 2 ha, nii levikule. sarnaneb metsamajandamine rohkem 9) Kuni 0,5 ha suuruste raiete looduslikele protsessidele. majandamine on 8) Arvestades kuuskute pindmisest metsaomanikule rahaliselt juurestikust tulenevat kehva kuni 40% kulukam, tormikindlust ning kuuse-kooreüraski seletuskirjas pole sellega levikut, oleme lubanud kaitse- arvestatud. eeskirjaga kuuskutes lisaks turberaiele ka 0,5 ha suurust lageraiet.  9) Seletuskirja mõjude peatükis käsitletakse uuendatud kaitse-eeskirjaga kaasnevaid mõjusid vastavalt väljakujunenud kokkulepetele. Alal olevate piirangute talumiseks on kaitstavatel aladel ette nähtud kompensatsioonimeetmed: väiksem maamaks ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus. Eesti Erametsaliit 1) Miks on otsustatud hoolimata 1) 2021. aastal leiti Varbola 2011. aasta eksperthinnangu rannamoodustiste maastikukaitsealalt I soovitustest tsoneerida ja kaitsekategooria liik roheline hiidkupar. lisada eramaid 2) Eelnõu koostamisel võeti arvesse VTK sihtkaitsevööndisse? avalikustamise ajal laekunud 2) Tunti muret, kas maaomanike kommentaare ja ettepanekuid. Eelnõu huvidega on antud eelnõus avalikustamisel laekunud ettepanekuid arvestatud ning kas seotud võetakse võimalusel arvesse ning lisaks maaomanikega on eelnõu kohtuti eelnõu avalikustamise ajal valmimisel koostööd tehtud. maaomanikega. Toimus avalik arutelu. Huviline 1) Liita ala Natura 2000 1) Natura 2000 võrgustikku alade liitmist võrgustikuga. ei otsustata kaitse-eeskirja menetluse 2) Ettepanek, et kaitsealal saaks käigus. maaomanik valida, kas saada 2) Ettepanek eeldab metsaseaduse piiranguvööndi toetust või muudatust ning kaitse-eeskirja sõlmida VEP leping. menetluse raames ettepanekut 3) Jätta kogu kaitseala kaitse lahendada võimalik ei ole. alla, mitte pindala vähendada. 3) Ei arvestata, väljajääv ala on lageraiutud 4) Mitte lubada uuendusraieid. ning elustiku seisukohalt 5) Ettepanek lisada kaitse- väheväärtuslik. eesmärkideks alal leiduvad 4) Kaaludes loodusväärtusi ja kaitsealused liigid: värbkakk, maaomanike soove, otsustasime händkakk, laanerähn, väike- kaitsealal lubada uuendusraied kirjurähn, valgeselg- tingimusel, et metsa majandatakse kirjurähn, hallpea-rähn, väiksemas mahus ning väiksemate laanepüü, hoburästas, lankidena. Lisatakse uuendusraie keeld õõnetuvi, väike-kärbsenäpp, laanepüü elupaigas. nõmmelõoke, öösorr, 5) Laanepüü tagab nende liikide kaitse või sookurg, rukkirääk, raudkull, on tegu liikidega, keda on kaitsealal lõopistrik, punaselg-õgija, väga vähe või kes eelistavad elupaigana hiireviu, teder. mõõdukalt majandatud metsa. 6) Parandada viga seletuskirjas, 6) Täname tähelepaneku eest, seletuskirja kaunis kuldking ei ole mitte parandus sisse viidud. III, vaid II kaitsekategooria taim. Kuku Arendus OÜ 1) Piiranguvööndisse jäävat 1) Kõrvutades alal leiduvaid metsa tuleks majandada loodusväärtusi ja maaomanike huvisid, praegu kehtivate piirangute on Varbola rannamoodustiste raames (raielankide suurus, piiranguvööndis kavas säilitada lanki uuenemise nõue). uuendusraie võimalus, kuid mööndusel, 2) Suurendada maaomanikule et raiet tehakse väiksemas mahus. makstavat toetust nii Eemaldame langu uuenemise nõude piiranguvööndisse kui ka 2 m. sihtkaitsevööndisse jääva maa 2) 1. jaanuaril 2023. a. jõustus eest. Maaeluministri 23.12.2022 määrus nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus”, mille alusel suureneb  sihtkaitsevööndisse jääva erametsa toetus 134 euroni hektari kohta kalendriaastas. RAP Arhitektid OÜ, 1) Ei olda nõus oma kinnistu 1) Nõustutud. Suurem osa kinnistul Kuusiku katastriüksus osas kaitsealuse maa paiknevast laanepüü elupaigast jääb (50401:005:0280) suurendamisega. kaitsealale. 2) Arusaamatus piirangute 2) Probleemiks on metsamajandamise karmistamise vajadusest. viimaste aastakümnete tõusev trend, 3) Lisada kaitse-eesmärgiks mis jätkusuutlikuna kesta ei saa. kultuurmaastike kaitse ning 3) Lisame kaitse-eesmärgiks piirkonnale täpsustada kaitseala iseloomuliku ja ajalooliselt ehitustingimusi selliselt, et väljakujunenud loodus- ja traditsiooniline eluviis oleks pärandmaastiku (varasemalt vaid soodustatud. maastiku) ning asustusstruktuuri kaitse. MTÜ Eesti Metsa 1) Tähelepanek, et seletuskirjas 1) Tähelepanekuga arvestatud. Abiks pole mainitud II kategooria 2) Ettepanekus nimetatud loodusdirektiivi looma põhja-nahkhiirt ning I lisa elupaigatüüpe kaitse-eesmärgiks kaunis kuldking ei ole mitte ei seata, sest tegu on siseriikliku III, vaid II kaitsekategooria kaitsealaga ja ala ei kuulu loodusalana liik. Natura 2000 võrgustikku. VEP-e 2) Ettepanek täiendada kaitse- kaitstakse metsaseaduse alusel. Kaitse- eesmärkide nimekirja: lisada eesmärgiks lisatud ohustatud aas-rebasesaba ja ürt- samblikuliigid ja seeneliik. Teiste punanupuga niidud (6510), liikide jaoks pole ala esinduslik elupaik, lood ehk alvarid (6280*) ja neid leidub alal vähe, mitmed liigid liigirikkad madalsood (7230); taluvad mõõdukat metsamajandamist. lisada alal leiduvad II 3) Ei arvestata, väljajääv ala on lageraiutud kaitsekategooria liigid; lisada ning elustiku seisukohalt III kategooria liigid, kui nende väheväärtuslik. seisund on vähearvukas, 4) Keelustame laanepüü elupaigas ohualdis, ohulähedane või uuendusraie. tugevas languse trendis; lisada VEP-id. 3) Mitte arvata kaitse alt välja ala, mis on praegu Varbola rannamoodustiste MKA sees, aga mis uue plaani kohaselt kaotab täielikult kaitse; 4) Keelata uuendusraied piiranguvööndis või arvata ala sihtkaitsevööndisse. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2030 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM(2020) 380), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Moodustatav Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala on suures osas juba riikliku kaitse all (Varbola vanad rannamoodustised; Varbola pinnavormide kaitseala), mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadetakse kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Põlli sihtkaitsevööndi moodustamisega läheb varasemast piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 66,2 ha maad ja varem kaitseta olnud alast sihtkaitsevööndisse 13 ha maad. Samas arvatakse kaitseala koosseisust välja 166,6 ha varem piiranguvööndis olnud maad. Seetõttu laekub maamaksu Märjamaa vallale rohkem ligikaudu 60 eurot aastas (Märjamaa valla maamaksumääraga 2,5% maa maksustamishinnast). Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Põlli sihtkaitsevööndisse arvatakse 48 ha eramaid. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Märjamaa vallas 2021. aastal 1799 ha metsamaaga 151 tehingut kogusummas 8 875 712 eurot, seega on ühe hektari hind keskmiselt 4933 eurot ning sihtkaitsevööndis oleva 48 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaa riigile ostmise korral oleks selle hind ligikaudu 236 784 eurot. Kaitsealale jääb hooldamist ja osaliselt taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi 8,4 ha. Kehtivad toetusmäärad poollooduslike koosluste hooldamiseks on 85–250 eurot hektari kohta aastas, puisniitude puhul 450 eurot hektari kohta aastas. Poollooduslike koosluste hooldamisega seoses ei kaasne riigile määruse kehtestamisega lisakulusid, kuna hooldatava ala maht väheneb võrreldes varasemaga 2,9 ha. Uue kaitse-eeskirja kehtestamisega arvatakse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 30,4 ha riigimetsa, uut sihtkaitsevööndis olevat riigimetsa arvatakse kaitseala koosseisu 0,8 ha ja uut piiranguvööndis olevat riigimetsa 10,4 ha, mis on kõik suures osas küps või valmiv mets. Kaitse alt arvatakse välja 0,4 ha riigimetsa. Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb Rapla maakonnas majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 86 eurot hektari kohta aastas. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal ~30% ehk keskmiselt 26 eurot hektari kohta aastas ja varem kaitsmata ala piiranguvöödisse arvamisel väheneb tulu keskmiselt 60 eurot hektari kohta aastas. Arvestades lisanduvate (sihtkaitsevööndi moodustamine), kuid samas ka leevendavate (piiranguvööndi vähendamine) piirangutega alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu, kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 1460 eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne). Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha aastas. Käesoleva määrusega tsoneeritakse erametsa piiranguvööndist 35,8 ha ja 12,2 ha seni kaitseta metsa sihtkaitsevööndisse. Uut piiranguvööndis olevat erametsa arvatakse kaitsesala koosseisu 8,9 ha. Samas väheneb kaitseala pindala vähenemisega seoses piiranguvööndis oleva erametsa pindala 99,3 ha. Seega on potentsiaalselt lisanduva puidutulu hinnanguline väärtus eramaal 2654 eurot aastas. Alates 2017. aastast rakendub väljaspool Natura 2000 alasid asuvatele sihtkaitsevööndis asuvatele looduskaitseliste piirangutega metsaaladele võimalus taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) makstavat Natura toetust, mille määr on 134 eurot hektari kohta aastas. Aastast 2022 rakendub võimalus taotleda hüvitust saamata jääva tulu eest ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas piiranguvööndis, mille määr on 60 eurot hektari kohta aastas. Arvestades, et piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse 35,8 ha eramaad, varem kaitseta alast arvatakse 12,2 ha eramaad sihtkaitsevööndisse ja 12,3 ha eramaad piiranguvööndisse ning et 143,8 ha eramaad arvatakse piiranguvööndist kaitse alt välja, siis väheneb PRIA makstav toetus erametsaomanikele ligikaudu 3600 eurot aastas. SMI 2020 aruande järgi on Raplamaa keskmine metsa tagavara 183 tm/ha. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS tehtud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal ühe kuupmeetri puidu töötlemisel metsa- ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav lisandväärtus 193,3 eurot. Selle sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (esitatud eespool). Sama uuringu järgi on ühe kuupmeetri puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli kohta. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal ~30%, riigimaal RMK hinnangul 10%. Kui metsa tagavara oleks Raplamaa keskmine ehk 183 tm/ha, laekub eeltoodud hinnangu järgi muudatuste tulemusel otsest ja kaudset maksutulu lühiperspektiivis hinnanguliselt 472 872 eurot ning metsa- puidutööstuse poolt lisandväärtust miljoni euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit (metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat), suureneb maksutulu aastas 5911 euro ulatuses ja lisandväärtus on 12 026 eurot. Arvestades aastast inflatsiooni 2%, saab riik tulusid u 1,6 miljonit eurot ja kogulisandväärtust 3,3 miljoni euro väärtuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult suureneb, võib see positiivselt mõjutada 13 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse eelduseks on teoreetiline võimalus, et kaitse alt välja minev ressurss võetakse kohe kasutusse, mis saaks piirangute tõttu praktikas realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2). 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.  Vabariigi Valitsuse määrus „Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” Lisa VARBOLA RANNAMOODUSTISTE MAASTIKUKAITSEALA LEPPEMÄRGID katastripiir külapiir kaitseala välispiir Varbola linnuse piiranguvöönd Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd Põlli sihtkaitsevöönd 0 1 000 Mõõtkava 1 : 15 000 Katastriüksused: Maa-amet, oktoober 2022 Aluskaart: ETAK, 2022. a versioon m