Kiri

Muinsuskaitseamet [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] 28. veebruar 2023 Linnuste Ümarlaua pöördumine seoses Eesti linnusmuuseumitele antava riigiabiga Linnuste Ümarlaud on kaheksa Eesti linnusmuuseumi partnerlus, mis on loodud eesmärgiga edendada Eesti ajaloo- ja kultuuriturismi ning tõsta partnerite külastusobjektide ning Eesti kui reisisihi külastatavust. Käesoleva pöördumisega palub Linnuste Ümarlaud muuta kultuuriministri 09.05.2019 määrust nr 22 “Mälestiste ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord” (edaspidi määrus). Hetkel sätestab määruse § 6, et määruse §-des 4 ja 5 nimetatud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse ELTL artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (edaspidi VTA määrus) art 3 ja konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 33 tähenduses. Linnuste Ümarlaua hinnangul ei ole VTA reeglite kohaldamine põhjendatud. Käesoleval juhul oleks asjakohasem lähtuda riigiabi andmisel grupierandi reeglitest, mis on sätestatud Nõukogu määruse (EL) nr 2015/1588, milles käsitletakse ELTL artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalsete riigiabi liikide suhtes (edaspidi grupierandi määrus) art-s 53 ning KonkS §-s 342. Määruse §-des 4 ja 5 nimetatud toetatavad tegevused aitavad kaasa kultuuripärandi säilimisele. Määruse § 4 nimetab tegevused, mis on vajalikud (i) ehitismälestise, hoonest ajaloomälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise, (ii) rajatisest ajaloomälestise, (iii) arheoloogiamälestise, (iv) ajaloolise loodusliku pühapaiga ning (v) kunstimälestise ja tehnikamälestise säilitamiseks. Määruse §-s 5 nimetatud tegevused on seotud mälestiste, muinsuskaitsealal asuva ehitise, kinnismälestise, ehitismälestise, hoonest ajaloomälestise jms säilitamisega. Grupierandi määruse art 53 lg 1 kohaselt on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi ELTL art 107 lg 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatud art 108 lg 3 kohasest teavitamiskohustusest. Seda juhul, kui abi antakse eesmärgiga säilitada materiaalset pärandit, sh igasuguse kultuuripärandit ja arheoloogiamälestisi, mälestusmärkide ning ajalooliste paikade ja ehitiste pärandit; kultuuripärandiga seotud looduspärandit või pärandit, mida liikmesriigi pädevad asutused ametlikult tunnustavad kultuuri- või looduspärandina (grupierandi määruse art 53 lg 2 p b). Ühise grupierandi määruse põhjenduse p 72 selgitab, et kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas ei ole täidetud kõik ELTL art 107 lg 1 tingimused, kui tegu ei ole majandustegevusega või ei kahjustata liikmesriikide vahelist kaubandust. Sel määral, mil sellised meetmed on hõlmatud ELTL art 107 lg-ga 1, ei kutsu kultuuriasutused ega -projektid tavaliselt esile märkimisväärseid konkurentsimoonutusi ning praktika on näidanud, et sellise abi mõju kaubandusele on piiratud. 1 Seejuures täpsustab põhjenduse p 72, et kuna looduspärandil on sageli oluline osa kunsti- ja kultuuripärandi kujundamisel, peaks pärandi säilitamine grupierandi määruse tähenduses hõlmama ka kultuuripärandiga seotud looduspärandit või sellist pärandit, mida on liikmesriigi pädev asutus ametlikult tunnustanud. Grupierand hõlmab nii investeeringuteks ettenähtud abi kui ka tegevusabi, mis jääb allapoole teatavat künnist, eeldusel et ülemäärane hüvitamine on välistatud. Eelkõige on välistatud tegevused, millel on küll kultuuriline puutumus, kuid selgelt kommertslik iseloom (nt ajalehed, ajakirjad), kuna nende tegevuste toetamine võib kaasa tuua konkurentsimoonutusi. Määruses nimetatud toetatavad tegevused aitavad selgelt kaasa kultuuripärandi säilimisele ja on kooskõlas ühise grupierandi määruse art-ga 53. Muinsuskaitseliste rajatiste säilitamine, konserveerimine ja korrashoid ei ole majandustegevus ning selleks antavat toetust saab lugeda kas lubatud riigiabiks (nagu seda on ka elluviidav PKT projekt) või n-ö riigi eelarvest antavaks toetuseks, millega riik täidab oma sotsiaalseid, kultuurilisi ja haridusalaseid kohustusi oma elanike ees. Hetkel reguleerib määrus üksnes VTA andmist. Toetuse andmisel rakendatakse VTA kasutamisest tulenevaid nõudeid, sh piirmäära 200 000 eurot kolme majandusaasta peale (VTA määruse art 3 lg 2). Vahemärkusena, Eesti linnuste arendajatele ei ole samuti antud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesannet, s.t neile ei kehti ka üldist majandushuvi pakkuvate ettevõtetele kehtestatud kõrgem vähese tähtsusega abi määr 500 000 eurot kolme majandusaasta peale (Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, milles käsitletakse ELTL art 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi art 2 lg 3). Seega saab toetuse andja antud riigipoolseid toetuseid käsitleda hetkel, kas üksnes VTA-na viidatud VTA määruse mõistes või üldse mitte. Teiste riigiabi erandite kasutamist määrus ette ei näe. Samas, nagu ülal on selgitatud, võimaldab üldise grupierandi määrus anda määruse §-des 4 ja 5 sätestatud tegevuste elluviimiseks toetust grupierandina. Selleks tuleks selline võimalus aga määruses ka selgelt ette näha. Muinsuskaitseameti toetused on suunatud oluliste ajalooliste ja kultuuriväärtuslike rajatiste säilimiseks ja parendamiseks. Toetuse abil korrastatud kultuuriväärtused loovad mõnel juhul lisandväärtust majanduslikuks tegevuseks, kuid selle majandustegevuse tulemusena saavad asutused parendada kultuuriväärtusi ja tutvustada ajaloolisi objekte avalikkusele. Mäluasutused saavad toetada Muinsuskaitseameti eesmärkide täitmist ja kultuurilooliste vaatamisväärsuste säilimist oluliselt paremini, kui nad on saanud lahendatud kiireloomulised investeerimisvajadused. Üle Eesti on mitmeid suuri arhitektuurilist, ajaloolist ja emotsionaalset väärtust kandvaid rajatisi – linnuseid, sakraalhooneid jne -, mis saab tulevastele põlvedele pärandada vaid siis, kui käesoleval ajal on võimalik ära teha hädavajalikud parendused. Praegune määrus ning sellest nähtuvad VTA reeglid ei toeta seda eesmärki piisavas mahus. VTA jääk on linnustel limiteeritud ning mõnel puudub vaba jääk üldse. Seda põhjustel, et ka mitmete muude meetmete toetused on osaliselt VTA-na antavad toetused (nt Piirkondade Konkurentsivõime Tugevdamise (meetme turundusteenused jt). Samuti on linnuste müüride seisukord kohati väga kriitiline, investeerimisvõlg suur ning Muinsuskaitseametist toetuse taotlemine on olnud seega väga aktiivne. See on aga tekitanud olukorra, kus VTA vaba jääk on 2 tänaseks otsas ning puudub võimalus linnuste ajakriitiliste tööde jaoks toetuste taotlemisel (sh avariitöödeks). Lähtudes eeltoodust teevad Linnuste Ümarlaua liikmed ettepaneku Määruse muutmiseks ülalkirjeldatud võimalusi arvestades ning paluvad end kaasata menetlusprotsessi. Ühtlasi palume tagasisidet võimaliku ajakava ja edasiste tegevuste osas. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt HAAPSALU PIISKOPILINNUS SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Esindaja: Anton Pärn VASTSELIINA PIISKOPILINNUS SA Vastseliina Piiskopilinnus Esindaja: Ivar Traagel KURESSAARE LOSS SA Saaremaa Muuseum Esindaja: Rita Valge RAKVERE LOSS SA Virumaa Muuseumid Esindaja: Viljar Vissel NARVA KINDLUS SA Narva Muuseum Esindaja: Maria Smorževskihh-Smirnova PAIDE LINNUS SA Ajakeskus Wittenstein Esindaja: Ants Hiiemaa PÕLTSAMAA LOSS Põltsamaa Vallavara OÜ Esindaja: Egle Oja PADISE KLOOSTER Padise Kloostri Külastuskeskus Esindaja: Marje Kidron Kontaktisik: Egle Oja Põltsamaa loss [email protected] 3