Aruanne

Saatja: Rutt Enok <[email protected]> Saadetud: 28.02.2023 14:05 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: Harju maakonna aruanne 2022 Manused: Harju_maakonna_rahvaraamatukogude_2022.a. tegevuse aruanne.asice Tere! Käesolevaga saadan Harju maakonna rahvaraamatukogude 2022.aasta tegevuse aruande. Lugupidamisega Rutt Enok Harju Maakonnaraamatukogu direktor [email protected] 6755 732 HARJU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2022. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Keila 2023  2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1.Põhilised tegevussuunad ......................................................................................................... 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 5 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ................................................................ 5 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 6 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 6 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 7 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ...................................................... 10 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 11 2.4.4 Erialahariduse omandamine. ................................................................................... 12 2.4.5 Töötajate tunnustamine. .......................................................................................... 12 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 13 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 14 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 15 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine ............................................................................. 15 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) ......................................... 15 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)...................................................... 16 3.1.2 Perioodika komplekteerimine ................................................................................. 17 3.1.3 Auviste komplekteerimine ...................................................................................... 17 3.2 inventuurid, mahakandmised ......................................................................................... 17 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 18 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. ........................................................................ 18 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte.............. 19 4.3 RVL teenindus................................................................................................................ 21 4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 21 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 21 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 22 4.4.3 Lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine. ................................................... 23 4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 23 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 24 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 25  3 4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 26 4.6.2 riiklikul tasandil....................................................................................................... 27 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil ........................................................................................... 27 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. .............................................................. 27 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 28 4.9 Andmebaasid. ................................................................................................................. 29 5. 2023. aasta tegevused ........................................................................................................... 30 LISA 1. Personalikoolitus ........................................................................................................ 31 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 32 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 33 LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 34 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 39  4 Sissejuhatus Maakonnas on kokku 15 omavalitsust ja 18 raamatukogu, mis on kantud riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste riiklikku registrisse. 3 neist on linnaraamatukogud ja 15 vallaraamatukogud. 13 raamatukogul on haruraamatukogud, ühel raamatukogul lisaks 2 teeninduspunkti. Raamatukogude arv on võrreldes eelmise aastaga muutunud, kuna on toimunud vallasiseste raamatukogude ühinemised (vt. pt. 2.1) Tabel 1 Maakonna Elanike KOV-de arv Üldkasuta- Harukogu- Teenindus- Kokku /linna nimi arv maakonnas tavate de arv punktide (01.12.21) raamatuko- arv gude arv Harjumaa 175521 15 18 40 2 60 1.Põhilised tegevussuunad 2022. aasta kohta võib välja tuua järgmised suuremad teemad ja tegevussuunad ● Raamatukogude teema-aasta tegevuste läbi toodi raamatukogu inimestele lähemale: ühineti üle-eestiliste ettevõtmistega ja korraldati sündmusi, tutvustati teenuseid, kaasati senisest hoogsamalt kogukonda raamatukogu tegevustesse, raamatukogu liikus ratastel - osaleti väliüritustel. Raamatukogude teema-aasta täitis oma eesmärgid tutvustades üldsusele raamatukogudes peituvat potentsiaali, uuendusmeelsust ja vajalikkust (Vt kokkuvõtet pt 4.6.) Raamatukogude teema-aasta kodulehel registreeriti 64 erinevat üritust. ● 2022. aastal tähistati mitmete raamatukogude aastapäevi: Lagedi raamatukogu ja Aegviidu raamatukogu 115, Riisipere raamatukogu 112, Kiili raamatukogu 100, Turba raamatukogu 95, Kehra raamatukogu ja Saku raamatukogu 90. ● Raamatukogude ürituste teemad olid mitmekesised, jätkati kogukonna liikmete kaasamist raamatukogu tegevustesse ● Jätkusid heal tasemel tegevused ja üritused lastele ● Osaleti üleriigilistes arendusprojektides. Septembris ühinesid Saku valla raamatukogud, Jüri raamatukogu ja Harju Maakonnaraamatukogu üleriigilise laenutusplatvormiga MIRKO ● RFID tehnoloogia arendamine: Viimsi raamatukogus RFID-põhise lugejate iseteeninduse rakendamine – teavikute laenutusautomaadi ning tagastusautomaadi paigaldamine raamatukogu siseruumidesse ja välise tagastusautomaadi projekteerimine; RFID laenutuse töökohtade kasutusele võtmine Harju Maakonnaraamatukogus. ● Töötukassa vahendusel töötasid raamatukogudes vabatahtlikud  5 ● Elektrienergia kallinemine vajas raamatukogude eelarves täiendavaid vahendeid ning kokkuhoiumeetmete rakendamist. ● Ukraina sõda mõjutas raamatukogu tegevust nii kirjanduse komplekteerimise kui põgenike abistamise tegevusega. Katkes koostöö Venemaa kirjastustega, venekeelset kirjandust Venemaalt kogudesse ei lisandunud. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: Saue valla raamatukogud töötavad alates 1.aprillist 2022. a. ühises süsteemis nime all Saue Raamatukogud. Ühtse juhtimise alla minnes nimetati senine Saue vallaraamatukogu ümber Laagri raamatukoguks ja senine Kernu raamatukogu Haiba raamatukoguks. Haruraamatukogudeks vallas on Laagri, Saue linnaraamatukogu, Ääsmäe, Haiba, Riisipere, Ruila ja Turba raamatukogud, teeninduspunktideks Hüüru ja Laitse raamatukogud. 2022. aastaga lõpetavad ka Rae valla raamatukogud eraldi tegutsemise (Rae vallavolikogu otsus, 20.09.2022) ja lähevad alates 01.01.2023 ühtse juhtimise alla kandes nime Rae Valla Raamatukogu. Raamatukogude nõukogud tegutsesid Harju Maakonnaraamatukogus, Kiili, Lagedi, Jüri, Kose, Saku, Vaida, Lääne-Harju Valla Raamatukogus ja Viimsi vallaraamatukogus. Koosolekud toimusid 1-3 korda aastas vajaduspõhiselt, arutati raamatukogude tööplaane, eelarvet, abistati ürituste ettevalmistamisel. 2.2 Eelarve Eelarvetabelis on toodud jooksvad kulud. Tabel 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.21 € 31.12.22 € Eelarve kokku 4 464 814 4772 012 +6,8 sh keskraamatukogu 448 414 475 663 +6,0 Personalikulu 2 607 797 2 809 111 +7,7 sh keskraamatukogu 304 730 329 530 +8,1 Komplekteerimiskulu 663 170 653 508 -1,5 sh KOV-lt 382 457 407 646 +6,6 sh riigilt 280 284 245 862 -4,0 sh keskraamatukogu 31594 30 375 -4,0 sh KOV-lt 15 182 16 486 +8,6 sh riigilt 16 412 13 889 -18,2 Infotehnoloogiakulu 105 894 107 400 +1,4 sh keskraamatukogu 9 164 11 033 +20,4  6 2.3 Projektid Projektide eesmärgiks oli peamiselt hea ja algupärase lastekirjanduse tutvustamine, laste erinevatesse tegevustesse kaasamine, lugemishuvi toetamine laste ja täiskasvanute seas, raamatukogu võimaluste tutvustamine. Projektid täitsid oma eesmärgi. Tabel 3 Projektid, toetused Periood Eraldatud Projekti summa üldmaksumus Harju Maakonnaraamatukogu 28.03.2022- 770,00 943,00 Eesti Kultuurkapital 30.06.2022 Lugemisisu programmi 2021/2022 hooaja lõpetamise üritus Harju Maakonnaraamatukogu 01.05.2022- 250,00 1 025,00 Eesti Kultuurkapital 31.07.2022 Lugemispäeva „Suure koogiteoga suurde suvesse“ korraldamine Keilas Lääne Harju Valla raamatukogu 08.08.2022- 1800,00 2177,00 Kultuuriministeerium 05.12.2022 Üritus „ Lõimumine läbi maitsete“ Maardu Linnaraamatukogu 15.05.2022- 350,00 400,00 Maardu Linnavalitsus 15.09.2022 Suvelugemine „Kogu pere suvel loeb“ Raasiku vallaraamatukogu 05.2022- 411,00 756,00 ERÜ projektikonkurss 10. 2022 „Raamatukogud-muuseumid-noored“ Koolivaheaja kohanemislaager "Kergelt suvesse“ Raasiku raamatukogus Raasiku vallaraamatukogu Mai- 375,00 400,00 ETKA Andras september Kogukonnas terviseteemalise 2022 õpisündmuse korraldamine Raasiku Vallaraamatukogu 10.2021- 250,00 Raasiku ja Aruküla raamatukogudes: 05.2022 Lugemisisu programm 2021/2022 Raasiku vallaraamatukogu 06.2022- 752,00 Raasiku ja Aruküla raamatukogudes: 08. 2022 Suvelugemine 2022 Viimsi raamatukogu 01.09.2022- 800,00 1569,00 ERÜ projektikonkurss 31.10.2022 "Raamatukogud-muuseumid-noored” Projekt „Kirjandus ja lugemine lahendab noorte eskaleeruvad probleemid“ 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Kaader vahetus 8 raamatukogus, töötajate koormused või töökohtade arv suurenes 6 raamatukogus. Kokku on koosseisu Harjumaa raamatukogudes 139.45. Seda on 1,1 täistöökoha  7 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Raamatukoguhoidjana töötab 144 inimest. Osakoormusega töötajate arv on 25,7% töötajate hulgast. Harju Maakonnaraamatukogus lahkus töölt 6 töötajat, sh 4 töötajat jäi pensionile, 1 töötaja asus tööle raamatukoguhoidjana koolis, 1 töötaja lahkus töölt tervislikel põhjustel. Tööle võeti 3 uut töötajat, kahe osakoormusega töötaja asemel rakendati 1 täiskohaga töötaja, 1 ametikoht täideti sisemise ümberpaigutamisega. Töötajate vahetused toimusid Lääne-Harju vallas Kloogal, Jõelähtme vallas Kaberneemes, Kostiveres, Saue vallas Laitses, Ääsmäel, Haibas, Anija vallas Aegviidus, Rae valla Peetri raamatukogus. Põhjuseks on nii pensionile jäämine kui tavapärased töökohavahetused või asendamised. Täiendav raamatukoguhoidja ametikoht lisandus Tabasalu raamatukogus, osakoormusega koosseis Paldiskis. Viimsi raamatukogus suurenes töötajate soovil osakoormusega töötavate raamatukoguhoidjate arv, kokku on neid 9. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 2022. aastal osalesid koolitustel pea kõigi raamatukogude töötajad. Paljud tasuta veebikoolitused on andnud lihtsama ligipääsu uutele teadmistele. Järelvaatamise võimaluse puudumine mitmel koolitusel küll takistab ühe töötajaga raamatukogudes koolitustel osalemist. Koolituste korraldajatest olid olulisemad Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus ja ERÜ, kes annavad edasi teadmisi nii oma erinevate arenduste ja programmidega seoses kui teevad ka vajalikke igapäevatööd puudutavaid koolitusi. Lisaks osaleti ETKA Andrase, Kultuuriministeeriumi, Riigikantselei, erinevate ülikoolide, Tallinna Keskraamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu jt. poolt pakutavatel koolitustel. Uuenenud raamatukogutöös vajalikke uusi oskusi omandati koolitusel „Sotsiaalmeedia ABC“, „Veebiraamatukogutunnid algajatele“, „Digitaalne sisuloome – veebirakenduste koolitus“, „Videotöötluse töötuba“, Digipädevuse arendamine raamatukogudele, seminaril „Raamatukogude roll ohutuma küberruumi loomisel“, „Digimentor kogukonnas“, „E-kodanik“ „Sissejuhatus teenusedisaini -teenusedisaini tööriistakast“; osaleti Integratsiooni sihtasutuse korraldatud Keelekohvikute metoodika päeval, biblioteraapia koolitusel ja Riigikantselei pakutud arutelujuhi koolitusel. Raamatukogu uue rolli ja pakutavate teenuste üle arutleti ka Eesti Valdade ja Linnade Liidu kogemuspäeval „Raamatukogu – kulu või investeering?“ Viimsi raamatukogus. Uuendati teadmisi andmekaitse ja autoriõiguse teemal, näiteks koolitustel „Isikuandmete kaitse seadusest raamatukogutöötajatele“,“Ununenud looming kättesaadavaks. Kes võidab autoriõigusest?“ Enamuses raamatukogudest läbiti koolitusi lastetöö ja lastekirjanduse teemal. Sel alal on suur roll Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusel. „Lugemisisu“ projektiga seotus raamatukogud osalesid Lugemisisu koolitusel, lisaks õpipäeval „Varesele valu, harakale haigus – kas sõnal on väge?“ ja seminaril „Laps kirjanduses“. Lastetöötajad osalesid ka ERÜ Lasteteeninduse toimkonna kogemustetuuril Tartus; lasteraamatute kujundamise seminaril, XIX üleriigilisel  8 lasteraamatukoguhoidjate päeval ja Noortekirjanduse päeval „Noor loeb“ Tallinna Keskraamatukogus ja algupärase laste- ja noortekirjanduse päeval „Uute maailmade loomine meie laste- ja noortekirjanduses“ Tartu Linnaraamatukogus. Noortega tegelemist hõlmas ka ERÜ projekti „Raamatukogud-muuseumid noored“ koostöös Muuseumiühinguga tutvustav seminar. Populaarseks on saanud täiskasvanud õppijaga seotud teemad. Mitmed raamatukogud osalevad oma ettevõtmistega ka Täiskasvanud Õppija Nädalal. Läbitud koolitused sel teemal olid nt „Õppimise võlu ja nauditav õppimine vanemas eas“, Täiskasvanuhariduse Harjumaa võrgustiku seminar“ Tulevik algab täna“, seminar „Õppimise võlu ja nauditav õppimine vanemas eas“ ( Tallinna Ülikoolis) Üleeestilise laenutusplatvormiga MIRKO liitunud raamatukogud osalesid selleteemalistel koolitustel. Raamatukogud külastasid kogemuste saamise eesmärgil ka teisi raamatukogusid maakonnast väljaspool. Raamatukogupäevade avamisüritusel külastati kohalikku Märjamaa raamatukogu. Kose raamatukogu käis Järvamaa raamatukogudes ja Viimsi Raamatukogu külastas Jõgeva ja Viljandi raamatukogusid. Lääne-Harju Valla Raamatukogu korraldas külastused Kesk- ja Lõuna Eesti raamatukogudesse ja Läänemaa Lasteraamatukogusse. Kuusalu raamatukogu korraldas oma töötajatele kevadise õppereisi Lääne-Virumaa Kadrina ja Haljala valla raamatukogudesse. Jõuti külastada ka Helsingi linnaraamatukogu Oodi (Harju Maakonnaraamatukogu, Harku ja Jõelähtme valla raamatukogud, Kose Raamatukogu, Jüri raamatukogu). Rahvusraamatukogu ja Kultuuriministeeriumi keskraamatukogudele korraldatud õppeekskursioonil Hollandisse osales Harju Maakonnaraamatukogust 1 töötaja. Jüri raamatukogu direktor külastas koos Rahvusraamatukogu töötajatega Oslo uut Linnaraamatukogu peamaja, Tøyeni haruraamatukogu ja Tøyeni noorteraamatukogu. Jüri raamatukogu korraldas motivatsiooni- ja koolituspäeva Viru Keskuse Rahva Raamatus. Tasuta veebikoolitusi oli nii palju, et mitmed raamatukogud panid koolitustena vaid tasulised ja/või suuremad koolitused. Lisaks erialastele koolitustele toimusid tuleohutuse ja tööõiguse, juhtimise, ergonoomika, vaimse tervise, dokumendihalduse, ajajuhtimise, artiklite kirjutamise alased koolitused. Raamatukoguhoidjad on rahul virtuaalkoolituste suure hulgaga, see annab võimaluse osaleda enamatel koolitustel. Siiski hinnatakse ka kontaktkoolitusi, kuna see võimaldab suhelda kolleegidega ja osaleda vahetumalt. Piisavalt on koolitusi lasteteeninduse ja digipädevuse alal, need on ka põhjalikud ja vajalikud. On lisandunud vaimse tervise ja psühholoogiaalaseid koolitusi. Alljärgnevalt ülevaade koolitustest teemade kaupa. Erialased koolitused: ● Üleriigilise mõjuga arendusprojektid (RaRa virtuaalne aruteluseminar)  9 ● Üleeestilise laenutusplatvormi MIRKO koolitused (RaRa) ● ERÜ aastakoosolek ● Maaraamatukogude sektsiooni teabepäev (ERÜ) ● Isikuandmete kaitse seadusest raamatukogutöötajatele (RaRa) ● Keelekohvikute metoodika (Integratsiooni Sihtasutus) ● Andmed, milleta Eesti ei saa (ERÜ Noorteklubi talveseminar) ● Aleksander Sibula erialapäev (Tallinna Keskraamatukogu) ● Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus (Eesti Koostöö Kogu ja ERÜ) ● Rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemia.(Tartu Ülikool) ● Raamatukoguhoidja kogukonna vedurina (ERÜ Maaraamatukogude sektsiooni 31. suveseminar) ● 21.sajandi raamatukogu (ERÜ ja Creativity Lab koolitusprogramm) ● Ununenud looming kättesaadavaks. Kes võidab autoriõigusest? (RaRa) ● Webinar Family Literacy (Federation of European Literacy Associations) ● Raamatukogu – kulu või investeering? (Viimsi raamatukogu, ERÜ, Eesti Valdade ja Linnade Liidu kogemuspäev) Täiskasvanuõpe: ● Õpe ei lõpe (ETKA Andras Mäluasutuste koolituspäev ja ühisseminar koostöös Eesti Külaliikumise organisatsiooniga) ● Aastate kogemus (ERÜ) ● Kogukonna õpisündmuse korraldajate seminar (ETKA Andras) ● Täiskasvanute õpimotivatsioon (ETKA Andras loeng) ● Õppijasõbralik tööandja ● Piirkondlik seminar raamatukoguhoidjatele (ETKA Andras) ● Seminar „Õppimise võlu ja nauditav õppimine vanemas eas“ ( Tallinna Ülikool) ● Täiskasvanuhariduse virtuaalne hommik ( Erasmus+ Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur) Lasteteenindus: ● Lugemisisu programmi stardikoolitus (ELK) ● Lasteteeninduse toimkonna kogemustetuur Tartus (ERÜ) ● Varesele valu, harakale haigus – kas sõnal on väge? (ELK õpipäev) ● Laps kirjanduses 10. Noorus on ilus aeg!? (ELK seminar) ● Desinformatsiooni aastakonverents: Kuidas võita infosõda koolis? (RaRa) ● Lastekirjanduse erialapäev (Harju Maakonnaraamatukogu ja ELK) ● Veebiseminar „Raamatukogud-muuseumid-noored” projektide kokkuvõte (ERÜ) ● Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia (Tartu Ülikool) ● Uute maailmade loomine meie laste- ja noortekirjanduses (Tartu Linnaraamatukogus) Digipädevus: ● Digipädevuse arendamine (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium)  10 ● E-raamatukogude kasutamine (Tallinna Keskraamatukogu) ● Nutitelefoniga pildistamine (Tallinna Keskraamatukogu) ● Veebiraamatukogu tunnid algajatele (Tallinna Keskraamatukogu) ● Veebiraamatukogu tunnid edasijõudnutele (Tallinna Keskraamatukogu) ● Digimentor kogukonnas (Tallinna Ülikool) ● E-kodanik (BCS Koolitus) ● Infosõtta tõmmatud kodaniku ABC Psühholoogia: ● Enesekehtestamine ja keerulised meeskonnaliikmed – kuidas leida ühtne eesmärk? (Rahvaülikool OÜ) ● Mõttemustrite muutmine ja enesekindluse suurendamine – kuidas seda saavutada? (Rahvaülikool OÜ) ● Vaimse tervise esmaabi (MTÜ Peaasi) ● Coachiv juhtimine ja „Edasi-ja tagasiside andmine“ Muud koolitused: ● Eesti perekonnanimede ajalugu ● Ukraina nimede kirjutamine ja hääldus (Eesti Keele Sihtasutus) ● Tüvitekstid eesti kirjanduses ja kultuuris ( MTÜ Koolituskeskus Vilko) ● Säästva arengu teemad rahvaraamatukogus (Tartu Linnaraamatukogu ettekandepäev) ● Sissejuhatus teenusedisaini - teenusedisaini tööriistakast. (RaRa) ● Seminar AK: Aktuaalne kultuuris. (ERÜ) ● Avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse asutuste dokumendihalduses (U. Kukk) ● Keelekohvikute metoodika päev (Integratsiooni sihtasutus) Ülevaate koolitustest raamatukogude lõikes annab Lisa 1. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Maakonnaraamatukogu koolitustel leidsid käsitlemist teemad: lasteteenindus, raamatukogu kui elukestva õppe keskkond, rohepööre jm. Korraldati ka õppekäik Helsingi raamatukokku Oodi. Tabel 4 Koolitus Koolituse teema Koolitaja Koolitus Raamatu- Eelarve/ e aeg e maht/ koguhoidjate Koolituseks kestus arv/KOV-de kulutatud (h) arv summa (€) 03.02.20 „Raamatukogu kui ETKA 2 6/6 0 22 elukestva õppe Andras keskus“ (õppepäev) veebikoolitus 18.04.20 Lasteraamatukogu- ELK 5 36/10 85,00 22 hoidjate päev ERÜ Keilas Harju MKRK  11 09.05.20 Rohepööre minu Riigikantselei 4 20/3 0 22 kodukohas Keila Linnav. Harju MKRK 25.05.20 Õppimise võlu ja Elderli OÜ 6 17/9 468,00 nauditav õppimine 22 hõbedases eas“ 26.08.20 Õppekäik OODI Comtour 8 38/12 Kulu osavõtja raamatukokku Reisibüroo kohta 90 €, 22 Helsingis Harju MKRK summa 3330€ 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Esinemised olid peamiselt kohalike omavalitsuste üritustel või ettekanded/loengud erialastel kohtumistel ja teabepäevadel. Jüri raamatukogu direktor andis Klassikaraadios intervjuu ja rääkis Jüri raamatukogu Raamatukoguööst ja raamatukogude olukorrast (20. nov.2022). Raadios rääkisid oma tegemistest ka Kehra raamatukoguhoidjad Klassikaraadio saates „Raamatuhoidja“ (09.07.2022) Viimsi raamatukogu direktor esines ettekandega teemal „Viimsi Raamatukogu kui kogukonnakeskus“ RaRa kutsekoolituses osalejatele ning Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu korraldatud kohalike omavalitsuste ja raamatukogude esindajate kogemuspäeval „Raamatukogu – kulu või investeering?“. Lisaks esines ta 6 korral sama ettekandega kolleegidele Soomest, Lätist, Narvast, Tartust jm. Raasiku raamatukogu töötaja esines 2 ettekandega elukestva õppimise teemal („Elukestva õppe olulisus” – ETKA Andrase korraldatud mäluasutuste veebinaril ja „Kogukondlik nähtav ja nähtamatu õppimine” – Täiskasvanuhariduse maakondlikul koostööseminaril „Kas tulevik algab täna”). Kose raamatukoguhoidja esines Maaraamatukoguhoidjate teabepäeval ettekandega virtuaalnäituste koostamisest. Raamatukogutöötajad esinesid ettekannetega kohalikel kogukonnaüritustel, nt Anija Raamatukogu direktor ettekandega „Raamatukogu tänapäev“ Kehra paberipäeval ja Kuusalu raamatukogu ettekandega Kuusalu Rahvamajas Ed. Ahrensi IX keelekonverentsil (Raamatuaasta 2022 ja Kuusalu Raamatukogu 100. juubeli teemadel). Kiili raamatukogu direktor esines raamatukogu 100. sünnipäevale pühendatud pidulikul juubeliüritusel kõnega ja suvelugemise „Karikakramäng“ lõpuürituse läbiviimisel Kiili alevi päeval. Harku valla raamatukoguhoidjad esinesid avatud külade nädala Harku päeval ettekandega (kirjanduslikul tuuril „Instituudi teelt instituuti otsides“ ) Esineti ka raamatukogu näituste avamisel, nt näituse „Vaida sovhoosi ajaloost“ (Ajaloominutid Reedaga“) Maitsetaime- ja köögiviljaguru Lilian Issako näituse avamisel Harkus (ettekanne Lilian Issako elutööst). Harku valla Raamatukogude direktor juhtis Marianne Mikko raamatuesitlust ja kohtumisõhtut, mis salvestati ja tehti avalikult kättesaadavaks veebis.  12 Maardu Raamatukogu direktor andis pika intervjuu ajalehele Maardu Panoraam. „Saue Valduris“ ilmus pikk persoonilugu Ääsmäe raamatukogu pikaajalisest töötajast. Esinemised avalikel üritustel raamatukogude lõikes on esitatud Lisas 2. 2.4.4 Erialahariduse omandamine. Kuigi lühematel koolitustel osalejaid on palju, siis põhjaliku erialahariduse omandajaid on vähe. Paljudel raamatukoguhoidjatel on (erialane) kõrgharidus olemas või läbitud kutsekoolitus. Nt. Viimsi raamatukogus on kõigil töötajatel erialane kõrgharidus. 1 töötaja õpib Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi infoteaduse bakalauruseõppes (Jüri Raamatukogu) ja 1 omandab samas Infoteaduste magistrikraadi (SakuVallaraamatukogu). 1 töötaja lõpetas 2022. a Tallinna Ülikooli infoteaduse õppekava ja sai sotsiaalteaduse magistri kraadi (Jüri Raamatukogu). Üks töötaja (Harju maakonnaraamatukogu) õppis Tallinna Ülikooli mikrokraadi õppekaval „Loovprojektide juhtimine“ ja üks läbis Tartu Ülikooli raamatukogus täiendusõppeprogrammi „Infopädevus“ (Aegviidu Vallaraamatukogu). 1 töötaja alustas kutseõpinguid Rahvusraamatukogu kutsekoolitusprogrammis (Laulasmaa). Kahes raamatukogus oli ka infoteaduste eriala üliõpilane praktikal (Kuusalu, Kose) 2.4.5 Töötajate tunnustamine. Kõiki Harjumaa raamatukogusid tunnustati Kultuuriministeeriumi poolt tänukirjaga raamatukogude teemaaasta õnnestumisele kaasa aitamise eest. Kultuuriministeeriumilt sai eraldi tänukirja veel Lääne-Harju raamatukogu ürituse „Lõimumine läbi maitsete“ eest ja üks Vaida raamatukogu töötaja. Raasiku Valla Raamatukogu pälvis Harjumaa tööandjate hulgas tunnustuse „Aasta õppijasõbralikum tööandja 2022“ ning samuti kohaliku omavalituse tänukirja lastelaagri korraldamise ja ürituse „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ läbiviimise eest. Riisipere raamatukoguhoidja esitati ERÜ aasta lasteraamatukoguhoidja nominendiks. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu korraldatud üleeestilisel infootsinguvõistlusel „Infootsing internetis 2022“ sai teise koha Saue Raamatukogude direktor. Raamatukogusid tunnustasid ka mitmed kohalikud omavalitsused. Anija Valla raamatukoguhoidja sai vallavalitsuselt tänukirja laste lugemisharjumuste kujundamise ning kooliraamatukogu ülesannete eduka täitmise eest. Saue vald tunnustas Laitse Seltsimaja perenaist (kes on ka Laitse raamatukogu raamatukoguhoidja) „Valla Sädeinimene 2022“ tiitliga. Viimsi Vallavalitsus tunnustas vallaraamatukogu tänukirjaga koroonakriisiga toimetulekusse panustamise eest. Vaida raamatukogu tunnustati tänukirjaga nii Rae vallavalitsuse kui vallavolikogu poolt. Rae vallavalitsus tunnustas ka Jüri raamatukoguhoidjat tänukirjaga lastetöö eest. Kuusalu vald tunnustas tänukirjaga tehtud töö eest vanaduspuhkusele jäänud töötajat. Kose vallavalitsus tunnustas tänukirjaga raamatukogusid kui aasta kultuuriteo nominenti ning lisaks 4 raamatukoguhoidjat rahalise preemiaga (sh 2 tänukirjaga).  13 Harju maakonnaraamatukogu töötaja esitati Keila linna kultuuripreemia nominendiks ja Keila linna 2022.aasta aasta tegija konkursi kandidaadiks esitati Harju Maakonnaraamatukogu lasteteenindus. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine Harju Maakonnaraamatukokku ehitati kaasaegne näituse valgustus. Telliti ja saadi suurem raamatute tagastuskast. Tehti eeltööd avakogu sisustuse ja planeeringu uuendamiseks - toimusid arutelud ja küsitlused erinevates töögruppides, analüüsiti senist ruumide kasutust ning võimalusi muudatusteks. Vajadus on rühmatööruumide, kaugtöökohtade ning kasutajatele sobivama töökeskkonna järele. Teemaga jätkatakse 2023.aastal. Lääne-Harju valla Klooga haruraamatukogu viidi üle väiksemasse ruumi, senist ruumi vajas kool. Raamatukogu tingimused halvenesid. Harku vallas ootab jätkuvalt lahendust Vääna raamatukogu arendusprojekt (sobivamate ruumide väljaehitamiseks). Harku harukogu asub II korrusel, kuhu ei pääse liikumispuudega/ ratastooliga külastajad. Tabasalu raamatukogus on aegunud ventilatsioonisüsteem, ruumid vajavad remonti. Kose vallas oleks üldilme värskendamine vajalik Oru ja Ardu raamatukogudes. Kose-Uuemõisa raamatukogu välisfassaad vajab remonti, siseruumides on suvel liigne kuumus, vajalik oleks konditsioneer. Kose raamatukogus paigaldati külastuste loendur ning seni rendikasutusega raamatukapp osteti välja. Kuusalu valla Kuusalu raamatukogus sisustati 8 m2 tuba eraldi noortekirjanduse jaoks. Lugemissaali ja tehnikakirjanduse ruumide parkettpõrandad puhastati. Hoidla ruum ja elektrisüsteem on renoveerimata ja ruumide üldilme väsinud. Uues koostamisel olevas arengukavas on sees Kuusalu raamatukogu ja haruraamatukogude elektrisüsteemi renoveerimine ja Kuusalu raamatukogu ligipääsetavuse parendamine. 2023. aasta eelarve ei sisalda vahendeid remondiks. Juurdepääsu tagamine raamatukogule on hädavajalik ja lahenduseks oleks lifti paigaldamine. Kolga raamatukogu asub kortermaja teise korruse korteris, üldpind 88 m2. Ruumid on remontimata, elektrisüsteem vahetamata ja ligipääsu lahendamiseks võimalusi ei ole. Olukorda parandaks uued ruumid, aga esialgne mõte kolida lasteaeda, ei ole praegu võimalik. Vihasoo raamatukogu asub Vihasoo Lasteaed-Algkooliga ühes hoonekompleksis. Ruumid, 100 m2 on väsinud, elektrisüsteem vahetamata ja valgustus ei vasta nõuetele. Lastetuba on avar ja seal on koostöös lasteaed-algkooliga võimalus üritusi korraldada Kõnnu raamatukogu asub Kõnnu külamajas, üks toake 34 m2, ruum on värskendatud. Külaselts renoveerib maja osade kaupa ja võimalusel soojustatakse ja remonditakse ka raamatukogu osa. Joaveski raamatukogu asub Joaveski külamajas, mis ehitati vanale kohale uuesti üles kohaliku külaseltsi poolt projektide toel aastal 2014. Ruum on 57 m2 kaasaegne põrandaküttega, majas on kõik vajalik olemas, kaldtee liikumispuudega inimestele. Raasiku vallas vajab Aruküla raamatukogus remonti hoidla eesruum, renoveerimist vajab küttesüsteem ja lahendamist ventilatsiooniprobleem. Vald vaatab hoonet tervikuna (seal ka teisi  14 asutusi) ja vajalikud tööd on lubatud ette võtta kompleksselt. Seni ei ole konkreetseid tegevusi olukorra parandamiseks tehtud. Peningi raamatukogu vajab remonti, arutatud ka võimalust viia raamatukogu 1. korrusele. Rae valla Lagedi raamatukogule planeeritakse lifti, et pääseda II korrusel asuvasse raamatukokku. Jüri raamatukogu lasteosakonnas eraldati koolile ruumi puuduse leevendamiseks osa lasteosakonnast õppeklassiks. Saue vald. Hüüru raamatukogu on remondi ootuses – MTÜ Hüüru Külaselts on saanud rahastuse PRIAsse esitatud projektitaotlusele „Hüüru kogukonnakeskuse raamatukogu rekonstrueerimine koos hoone läänetiiva põrandakütte rajamisega“. Ruila raamatukogu võttis lugejate kasutusse senise tagavararuumi, mis on kasutatav ka kodukontoritöödeks. Probleemiks seni see, et ruum on talvisel ajal külm. Turba raamatukogu vajab korralikku ventilatsiooni ja soojustust – põrand on väga külm. Arutletakse, kas Turba kool, lasteaed ja raamatukogu kolida kokku ühisele pinnale või mitte. Ääsmäe Raamatukogu asub endiselt Ääsmäe Põhikooli ruumides ja planeeritud ümberehitus on edasi lükkunud. Ruumid on kitsad, valgustus pole nõuetekohane, vajadus akende vahetuseks, vajab värskendusremonti. Talveperioodil on probleemid küttega. Viimsi vallas oli tähelepanu all Prangli harukogu ruumi probleemile lahenduse otsimine. Tõenäoliselt alustatakse raamatukogu/vabaajakeskuse hoone projekteerimisega. Raamatukappide saamist planeerisid: Lagedi, Vaida (saadi 2023.a.algul), Laagri, Riisipere, Kose-Uuemõisa raamatukogud. Raamatukapid on olemas 16-l raamatukogul. Ülevaade tehtud töödest 2022.aastal on toodud Lisas 3 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Suurem osa raamatukogudest on kõgile inimestele kättesaadav. Raamatukogud, mis pole liikumispuudega inimestele ligipääsetavad, kuid kellel on olemas raamatukapp, saavad siiski pakkuda liikumisraskustega lugejale võimalust tellida vajalik teos raamatukappi (nt. Aruküla raamatukogu ja Jõelähtme Vallaraamatukogu). Ülevaate ligipääsust liikumispuudega inimestele erinevates raamatukogudes annab tabel 5. Tabel 5 Juurdepääs võimalik Harju MKRK, Loksa, Aegviidu, Kehra, Anija, Alavere, Tabasalu , Kostivere, Jõelähtme harurk, Paldiski, Lehola , Laulasmaa, Vasalemma, Klooga, Harju-Risti, Kiili, Kose, Ardu, Raasiku, Kiisa, Hüüru, Riisipere, Ruila, Saku vallark, Saue Linnaraamatukogu, Turba, Viimsi, Püünsi, Randvere, Jüri, Peetri, Joaveski Juurdepääs võimalik osaliselt Kaberneeme, Neeme, Habaja, Kõnnu, Laagri, Kurtna, Rummu, Padise Juurdepääs puudub Harku, Vääna, Jõelähtme vallark (Lool), Kuusalu, Kolga, Kose-Uuemõisa, Oru, Vihasoo, Aruküla, Pikavere,  15 Peningi, Haiba , Laitse tp, Ääsmäe, Prangli, Lagedi, Vaida, Maardu Linnark, Kajamaa harukogu. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Jooksvalt uuendati raamatukogudes arvutiparki, osteti uusi tšekiprintereid, uuendati standardtarkvara ja võrguühendusi. Viimsi vallaraamatukogus hakkasid tööle RFID-põhine lugejate iseteenindusautomaat ja aasta lõpus iseteenindustagastusautomaat. (Raamat eemaldatakse lugeja laenutustest kohe tagastuskasti jõudes ning lugeja saab selle kohta e-postiga kinnituse. Raamatukogu töötajatel on reaalajas info arvutiekraanil, millised raamatud hetkel tagastuskastis on ja millised neist on järjekorraraamatud. Tagastuskasti tühjendamisel ei pea töötajad raamatute tagastust enam infosüsteemis registreerima, vaid saavad need koheselt riiulisse panna – see kõik toimub automaatselt tagastuskasti tarkvara ja raamatukogu infosüsteemis koostöös. Lisaks juhib tarkvara tagastuskasti toimimist – kui kast on täis, siis raamatute sisestusluuk läheb lukku ning raamatukogutöötajatele tuleb sellekohane teavitus arvutiekraanile) Harju Maakonnaraamatukogus lõpetati avakogu teavikute etikettide ümberkodeerimine RFID etikettidele ja võeti kasutusele 2 RFID klienditeeninduse töökohta. Jätkati vigaste RFID etikettide väljavahetamist. Alavere, Jüri, Peetri, Maardu, Pikavere, Aruküla, Saku, Kose-Uuemõisa raamatukogusse on ostetud uusi arvuteid ja monitore. Uuendati ka arvutite tarkvara. Kose raamatukogu soetas kaks 3D-printerit (Kose ja Kose-Uuemõisa raamatukokku). 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine 2022. aasta lõpul oli kogudes kokku 1 221 973 teavikut, mis oli 0,6% suurem, kui 2021. aastal. Kogude juurdekasv oli 49 002 arvestusüksust teavikuid. 1 elaniku kohta osteti kogudesse 0,2 teavikut. Komplekteerimiseks kasutatud summa kokku oli 653 508 eurot, sellest riigilt 245 862 eurot. Summa vähenes 1,5% ja riigi rahastus 12,3%. Riigidotatsiooniga (RD) teavikuid komplekteeriti 85 055.00 euro väärtuses (andmebaaside alusel). 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Kogude komplekteerimisel arvestatakse lugejate eelistusi ja kultuurilooliselt tähtsate teavikute olemasolu kogudes.  16 Raamatukogude eelistuseks teavikute soetamisel on eesti autorite teosed, tõlgitud väärtkirjandus, auhinnatud ja tunnustusi saanud teosed ja eestikeelne laste- ja noortekirjandus. Lastekirjanduse puhul proovitakse soetada lisaeksemplare, kui raamat on jõudnud kooli soovitusliku kirjanduse nimekirja. Teisi teavikuid soetatakse enamasti vaid 1 eksemplar. Et Ukraina sõja tõttu peatas Eesti riik riikliku kultuurikoostöö Venemaaga, on venekeelse kirjanduse komplekteerimine vähene ja nõuab uute ostukanalite leidmist. On alustatud ukrainakeelse kirjanduse komplekteerimist, et pakkuda kohalikele põgenikele, eriti lastele omakeelset kirjandust (nt. Viimsi). Siiski loeb suur osa neist ka vene keeles ja kuigi venekeelsete teavikute lisandumine on vähenenud, on mitmes raamatukogus Ukrainast pärit põgenike tõttu venekeelsete raamatute laenutuste arv suurenenud (nt. Tabasalu). Võimalusel ja lugejate huvi tõttu on suurenenud ka ingliskeelse kirjanduse soetamine (nt. Saue, Harku). Seda loevad nii piirkonnas elavad muu emakeelega inimesed kui ka eesti emakeelega noored. Ringluse näitaja maakonnas kokku oli 1,0. Maardu ja Viimsi raamatukogudes oli ringluse näitaja üle 2. Vähemalt 1,0 oli ringlus ka Harku vallas, Jüri ja Loksa raamatukogus. Et mujal on ringlus madalam, tuleks 2023. aastal pöörata tähelepanu kogude puhastamisele. Juurdetulek ilu- ja lastekirjanduse osas oli 33186 eksemplari ja seega 1,1% suurem kui 2021.aastal. Annetusi oli kokku 9 354 (juurdetulek 3 293 võrra suurem kui 2021.aastal). Annetuste osakaal kõigist kogudesse lisandunud teavikutest oli 19,1%, raamatute osas. Ostmisele lisaks saadakse raamatuid lugejate annetustest, raamatute autoritelt ja Hoiuraamatukogust. Raamatukogudes, kus toimusid Hoiuraamatukogu korraldatud raamatute kogumispäevad (nt Harju Maakonnaraamatukogu, Viimsi raamatukogu), said ka enda kogudesse inimeste poolt ära antud teavikuid. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Kogude komplekteerimisel tegid raamatukogud koostööd vallasiseselt ja ümbruskonna raamatukogudega. Esmajärjekorras soetati nimekate Eesti autorite teoseid. Osteti valik tunnustatud välisautorite teoseid ja väärtkirjandust. Noortekirjandustest telliti suurem osa ilmuvast, enamik eesti lastekirjandusest ja valikuliselt väliskirjandust. Raamatuid komplekteeriti kokku 45 665 eksemplari. Võrreldes eelmise aastaga oli lisandumine 4,6% väiksem Aasta lõpul oli kogudes 1 191 206 eksemplari. Raamatute hinnad on tooraine ja tootmiskulude kasvu tõttu tõusnud ja see on avaldanud mõju ka komplekteeritavate raamatute hulgale. Ilukirjanduse- ja lastekirjanduse osakaal laenutustest oli 67,3%. Komplekteeriti peamiselt trükitud raamatuid. Kuni 2022. aasta lõpuni said inimesed üle Eesti kasutada e-raamatute laenutamiseks Tallinna Keskraamatukogu laenutussüsteemi Ellu.  17 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodikaväljaandeid telliti kokku 103 942 euro eest, mis on 1,9% suurem eelmise aasta kuludest. Ostetud on olulisemad päevalehed. Kultuuriperioodikat telliti maakonna raamatukogudele 7 912 euro väärtuses. Seda tellisid enamus raamatukogudest läbi maakonnaraamatukogu riigi toetuse eest. Elektroonilised jadaväljaanded on tellitud vaid kolmes raamatukogus 18-st. Väidetavalt on peamistel lugejagruppidel huvi vaid paberlehe vastu. Siiski peaks raamatukogude rolli mitmekesistumisel olema tulevikus inimestel siiski ka rahvaraamatukogus ligipääs Eesti peamistele ajakirjandusväljaannetele veebis. Eriti arvestades olukorda, kus väljaanded on hakanud loobuma paberversioonidest või vähendavad paberlehe ilmumispäevi. Perioodika laenutused kojulaenutusest oli maakonnas kokku 12,3% 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviste lisandumine on väike. Kokku komplekteeriti Harjumaal 836 auvist, neist 692 Harju Maakonnaraamatukogus. Seal korrastati kogu ja võeti arvele varem soetatud ja nüüd puhastatud ja kontrollitud LP-d, vinüülplaadid, osteti juurde vaid 25 auvist. Pooltes raamatukogudes ei komplekteeritud ühtegi auvist. Inimestel puudub huvi auviste laenutamise vastu, kasutamise tehnilised seadmed on aegunud ning vajalik info saadakse interneti erinevatest kanalitest. Auviste laenutusi oli maakonnas kokku 1 933. Sellest 1 500 moodustasid Viimsi Raamatukogu ja Harju Maakonnaraamatukogu laenutused. 3.2 inventuurid, mahakandmised Kogude korrastamisele ja arvestamisele pöörati suuremat tähelepanu Harju Maakonnaraamatukogus, Kuusalu valla raamatukogudes. Raamatukogude ühinemise tõttu Rae vallas viidi läbi inventuurid Vaida ja Lagedi raamatukogudes. Lisaks olid inventuurid Vihasoo ja Vasalemma raamatukogudes. Kokku kustutati kogudest 42 496 teavikut. Neist 23 768 ilu- ja lastekirjandust.  18 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Harju maakonna raamatukogude kasutajate hõlve oli 2022. aastal 34,3. Harju Maakonnaraamatukogu Jüri raamatukogu ja Saku vallaraamatukogu koos harukogudega liitusid üle-eestilise raamatute laenutussüsteemiga MIRKO, mis on laiendanud raamatukoguteenuste kasutusvõimalusi. MIRKO kasutamist on esialgu ehk pärssinud teenuse hind, sest ollakse harjunud tasuta raamatukoguteenusega. Raamatukoguteenused on lugejatele paremini kättesaadavad ka tänu laenutus- ja tagastuskappidele, mis on olemas 16 raamatukogul ja mida on harjutud kasutama. Viimsi raamatukogu iseteenindavale laenutusautomaadile lisandus iseteeninduse tagastusautomaat. Raamatukogud püüavad leida lahendusi, et olla lugejate jaoks võimalikult palju avatud. Kui mõnes vallas on raamatukogu suvel kuu aega suletud (Harku), siis teine raamatukogu (Anija) leidis just võimaluse hoida raamatukogu lahti, nii et raamatukoguhoidjat asendas keskraamatukogu direktor. Vaida raamatukogu ei sulge enam raamatukogu korrastuspäevaks, vaid kasutab korrastuseks aega iga töönädala sees. Rahuloluuuringud viidi läbi Raasiku ja Viimsi raamatukogudes. Raasiku viimase külastusega olid väga rahul 73% ja rahul 25% vastanutest ning rahulolematu ei olnud üksi vastajatest. Analüüsi tulemustest selgus, et raamatukogude teenusekvaliteet on paranenud, raamatukoguhoidjate kompetentsus tõusnud, arendamist vajavad kohalkasutusteenus, kaugtöövõimalused, koduteenindus ning soovitakse enam üritusi. Viimsi rahuloluuuringule vastanuid oli vaid 53, mis on 0,24% Viimsi elanikest. Suuri järeldusi seetõttu teha ei saadud, kuid leiti, et tuleb kasutajatele enam tutvustada raamatukogu sotsiaalmeedias jagatavat infot ja saadi ettepanekuid sündmuste korralduse osas. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. Maakonna rahvaraamatukogudes on avalikuks kasutamiseks 125 internetiühendusega arvutitöökohta. See tagab inimestele ligipääsu riigiportaalide e-teenustele ja teistele kliendi jaoks olulistele veebilehtedele (peamiselt internetipankadele, sotsiaalmeediakanalitele, e-postile ja kohaliku omavalitsuse online-kanalitele). Arvuti kasutamisel vajavad abi peamiselt vanemaealised lugejad. Raamatukoguhoidjad abistavad ka isiklike nutiseadmete kasutamisel ja hoiatatakse nendega seotud ohtude eest. Aina enam kasutavad inimesed raamatukogus ka isiklikke sülearvuteid ja vajavad vaid raamatukogu avalikku internetivõrku. Raamatukogu kodulehtedel on viited teistele mäluasutustele ja nende andmebaasidele.  19 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. Maakonnas kokku olid näitarvud võrreldes eelnevate koroonakriisi aastatega kasvanud. Põhinäitajate langus oli Kuusalu ja Jõelähtme valla raamatukogudes. Osaline põhinäitajate langus oli Kose ja Lääne-Harju valla raamatukogudes. Kõige suurem kasv lugejate arvus oli Viimsi vallaraamatukogus (2877, Viimsi vallas kokku kasv 1839), kus ka valla elanike arv on suurem. Üle 200 lugeja said juurde ka Keila linn, Harku, Saue ja Rae vald. Muutust mõjutas numbriliselt ka Saku raamatukogu lugejate arvu suur vähenemine (-2269), mis oli tegelikult tingitud andmebaasi korrastamisest (2021.a arvud programmis mõjutasid seisu). Tabel 6 Raamatukogu Lugejad 2021 Lugejad 2022 Muutus (+-) Rahvark 59306 60238 +932 mk-s kokku* MKR kokku** 4243 4464 +221 *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku Külastuste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud vaid 4 raamatukogus (Kuusalu, Aegviidu, Loksa, Maardu). Suurim külastuste arvu langus on venekeelse elanikkonna suure osakaaluga asulates (Loksa, Maardu), seal võivad olla põhjuseks uue venekeelse kirjanduse soetamise piirangud. Virtuaalkülastuse arv on Maardus siiski järsult tugevalt tõusnud ja moodustab ka suure osa kogukasvust (+107 918). Seda selgitab uue programmi kasutuselevõtt, mille virtuaalkülastuste registreerimine toimib tõenäoliselt teistel alustel. Paljud lugejad ei külasta kontaktandmete ja lahtiolekuaegade saamiseks raamatukogu kodulehte vaid leiavad need kiirelt Google otsinguga. Need aga statistikas hetkel ei kajastu. Tabel 7 Raamatu- Külastused Külastused Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus kogu 2021 2022 (+-) külast. külast. (+-) 2021 2022 Rahvark 737955 823548 +85593 569328 881276 +311948 mk-s kokku* MKR 65271 71626 +6355 27375 77648 +50273 kokku** *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku Laenutuste arv on kokkuvõttes võrreldes eelmise aastaga tõusnud, siiski on valla- ja linnaraamatukogudest pooltes (9) laenutuste arv langenud. Päringute registreerimine on raamatukoguti erinev. Mõned raamatukogud on lugenud päringute hulka siiski ka leidumuspäringuid. Seega erinevad päringute arvud raamatukoguti tuhandetes.  20 Tabel 8 Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud* Päringud* Muutus kogu 2021 2022 (+-) ** 2021 ** 2022 (+-) Rahvark 1178105 1198985 +20880 42744 53311 +10567 mk-s kokku* MKR 88285 91378 +3093 150 128 -22 kokku** Kojulaenutused ja kohalkasutus kokku. *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku Virtuaalüritusi toimus vaid Harju Maakonnaraamatukogus. Koroonapiirangute lõppemise tõttu eelistati taas tavapäraste ürituste tegemist. Virtuaalkoolitusi raamatukogud ei pakkunud. Virtuaalnäituste külastajate arvu (Tabel 11) polnud mitmel juhul võimalik kokku arvestada. Ka saadud arvud annavad aimu, et kokkulugemise põhimõtted võisid erinevates programmides olla erinevad. Virtuaalnäitused olid üksiku erandiga (Harku raamatukogu) üleval internetis. Tabel 9 Raamatu- Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel Virtuaalürituste kogu osalejate arv järelvaatajate arv*** 2021 2022 2021 2022 2021 2022 Rahvark 4 3 106 7 83 662 mk-s kokku* MKR 1 3 42 7 0 662 kokku** *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku ***kui järelvaatamine võimaldati peale ürituse toimumist Tabel 10 Raamatu- Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel Virtuaalkoolituste kogu osalejate arv järelvaatajate arv*** 2021 2022 2021 2022 2021 2022 Rahvark 1 0 8 0 0 0 mk-s kokku* MKR 0 0 0 0 0 0 kokku** *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku ***kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist  21 Tabel 11 Raamatu- Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste kogu arv 2021 arv 2022 külastajate arv külastajate arv 2021 2022 Rahvark 18 52 736 87794*** mk-s kokku* MKR 3 4 Ei mõõdetud Ei mõõdetud kokku** *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku *** virtuaalnäituste külastajate arv on esitatud raamatukogude aruannete põhjal ning õige alus mõõtmiseks tegelikult puudub 4.3 RVL teenindus Raamatukogudevahelise laenutuse numbrid olid järgmised: RVL sisse 13 556 ja RVL välja 12 740. Võrreldes eelmise aastaga olid mõlemad numbrid vähenenud. RVL sisse on vähenenud 9,1 % ja RVl välja 19,1%. RVL toimub peamiselt oma valla ja lähivaldade raamatukogudega isiklikke kontakte kasutades ning kaugemate raamatukogudega postiteenust kasutades. Raamatute hankimine keskkogu kaudu on vähenemas ja seega vähenes ka RVL Harju Maakonnaraamatukogu raamaturinge kasutades. Rae vallas toimub vallasisene RVL raamatute transport 1 kord nädalas (käsunduslepinguga). Kose vallas külastab direktor kord nädalas harukogusid ja toimetab koos uute raamatutega kohale ka RVL tellimusi. 3 raamatukogu – Harju Maakonnaraamatukogu, Jüri Raamatukogu ja Saku Vallaraamatukogu ühinesid üle-eestilise laenutusprogrammi MIRKOga ja vahendavad oma kogusid ka selle abil. 4.4 Laste- ja noorteteenindus Laste- ja noorteteenindus on raamatukogude jaoks jätkuvalt oluline. Kõik raamatukogud korraldavad lastetunde ja -üritusi ning arvestavad komplekteerimisel laste- ja noorte huvidega. Paremini laste ja noorteni jõudmiseks on raamatukogudest saanud lisaks Facebookile ka Instagrami, Youtube ja TikToki kasutajad (nt. Jüri ja Viimsi raamatukogu). Samuti on raamatukogud hakanud osalema üritustel väljaspool raamatukoguruume, et oma teenustega paremini laste ja noorteni jõuda (nt valla või linnaüritustel Viimsis ja Kehras) 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Komplekteeritakse uuemat eesti laste- ja noortekirjandust ja auhinnatud tõlkekirjandust, arvestatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitustega. Kui uuemad raamatud jõuavad kooli  22 soovituslike raamatute nimekirja, soetatakse lisaeksemplare. Võimalusel arvestatakse kohaliku kooli õpetajate soovidega ja tehakse koostööd kooliraamatukoguga. Et pea kõik maakonna linna- ja vallaraamatukogud (va. 2) on liitunud Eesti Lastekirjanduse Keskuse „Lugemisisu“ programmiga, saavad raamatukogud uuemat lastekirjandust ka selle programmi kaudu. Tellitud lastekirjandus on peamiselt eestikeelne, venekeelse kirjanduse hulk on vähenenud või pea olematu. Raamatukogud, mille teeninduspiirkonnas on ukrainakeelseid lapsi, on alustanud ukrainakeelse lastekirjanduse komplekteerimist (Harku vald, Viimsi vald, Harju maakonnaraamatukogu). Noortekirjanduse lugejad soovivad aina enam leida raamatukogust lisaks eestikeelsele ingliskeelset noortekirjandust. Ajakirjadest on lastele tellitud peamiselt Täheke, Hea Laps, Miki Hiir Raamatukogud on saanud lasteraamatuid ka läbi annetuste, raamatukogude kodulehel on nimekirjad oodatud raamatute nimekirjadega. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Lugejate arv laste hulgas on mõnevõrra langenud. lugejate arvu langus on osaliselt tingitud Saku raamatukogu numbrite langusest (-195), mis tekkis suure tõenäosusega sellest, et lugejate andmebaasi korrastamise käigus on varem arvele võetud lugejad, keda kontrolliti kustutamise eesmärgil. Suuremad langused olid veel Viimsi ja Jõelähtme valla raamatukogudes. Kuigi lugejate arvud on langenud, on külastuste arv neis raamatukogudes siiski tõusnud. Kuni 16 aastaste laste raamatukogu kasutajate osa oli maakonnas 26,9%. Tõenäoliselt jätkub lastest lugejate arv langust ka järgmisel aastal, seda mõnel määral raamatukogude ühinemise tõttu, kui ühtlustatakse lugejate andmebaase. Raamatukogud on märkinud, et lastele raamatuid laenutamas käivad tihti nende vanemad, seega ei lähe need laenutused ja külastused arvesse, kuigi raamatuid loevad siiski lapsed. Lasteteeninduse põhinäitajad on toodud tabelis 12. Tabel 12 Rmtk Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Laenut Laenut Muutus 2021 2022 (+-) 2021 2022 (+-) 2021 2022 (+/-) Rahvark 16535 16178 -357 179566 211198 +31632 176559 184028 +7469 mk-s kokku* MKR 1384 1405 +21 9132 9856 +724 12463 13558 +1095 kokku** *Rahvaraamatukogud maakonnas kokku **Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku  23 4.4.3 Lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine. Laste lugemisharjumusi aitavad kujundada tihe koostöö lastevanematega, lasteaedade ja koolidega, noortekeskustega. Lugemishuvi tekitamiseks ja suunamiseks tehakse temaatilisi lastekirjanduse väljapanekuid, mis aitavad ka suurendada vähempopulaarsete raamatute laenutamist. Lugemissoovile aitavad kaasa kohtumised kirjanikega, need on laste hulgas väga populaarsed. Kohtumisi kirjanikega toimus pea kõigis raamatukogudes. Ülevaate annab Lisa 4. Lasteaedadega koostöös arvestatakse lasteaia ainekavaga, mitmed rühmad osalevad „Lugemisisu“ programmis. Kooliõpilastele on lisaks „Lugemisisu“ individuaalsele lugemisprogrammile ka teematunnid raamatukogus. Koostöö koolide ja lasteaedadega on kõikjal hea. Lagedi ja Viimsi kooli eesti keele õpetajad on viinud ka kirjanduse tunde läbi kohalikus raamatukogus. Enamikes raamatukogudes on oma Suvelugemisprogrammid, nendest osavõtt on mitmes raamatukogus ka suurenenud (Viimsi, Saue, Keila, Aegviidu, Harku jne). Lisaks oodatakse lapsi erinevatele üritustele ka teistel koolivaheaegadel. Raamatukogudes tegutsevad lastele ja noortele mõeldus lugemisringid ja -klubid (Ardu ja Laagri raamatukogus, Harju maakonnaraamatukogus). Mitmes raamatukogus on lugemis/mängunurk ja/või kindel kohtumisaeg ka kõige väiksematele (nt Maardu ja Habaja raamatukogud), kus lisaks raamatutele olemas ka mängud, joonistusvahendid jms. See toob emad-isad lastega juba varakult raamatukokku. Mõnes raamatukogul on õnnestunud teha koostööd Eesti Lugemiskoerte Ühinguga ja seal käis laste lugema õppimist toetamas lugemiskoer (Laagri ja Viimsi raamatukogu, Harju Maakonnaraamatukogus). 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Toimusid raamatukogutunnid lasteaedadele ja koolidele, ettelugemised, raamatututvustused, koolitused ja üritused, näitused, ekskursioonid raamatukokku, suvelugemisprogrammid, kohtumised kirjanikega, erinevad töötoad, kontserdid, võistlused, omaloomingukonkursid, viktoriinid. Korraldatakse ka huviringe (nt. Harju, Viimsi) ja toimub kontserte. Jüri raamatukogus toimuvad koostööna Eesti Pimedate Raamatukoguga täispimeda töötaja loengud „Nägemispuudega inimeste toimetulek ühiskonnas“, mis on ka kohaliku kooli õppekavas. Viimsi raamatukogu tegi ERÜ projektikonkursi "Raamatukogud-muuseumid-noored" raames koostööd Foorumteatri ja Viimsi Noortekeskusega. Projekti eesmärk oli aidata probleemkirjanduse abil leida paralleele kirjanduse- ja noorte maailma vahel, analüüsida eskaleeruvaid probleeme, otsida üheskoos positiivseid lahendusteid, "kirjutada“ lugu ümber ning panna raamat elama. Olulisematest üritustest, milles osalesid mitmed raamatukogud, võiks välja tuua järgmised:  24 ● Raamatukogudeaasta algus- ja lõpuüritused ● “Lugemisisu” programmi tunnid ja pidulikud lõpetamised, ● Ettelugemisvõistlus “Ühes väikeses Perviku raamatus” ● Põhjamaade kirjanduse nädal ● Lastekirjanike tuur "Tuleme külla" ● Laste pannkoogipäev “Suur suvine koogitegu raamatukogus” ● “Nukitsa” konkursil osalemine Lisaks ööraamatukogud, perehommikud, koolivaheajaüritused. Täpsema ülevaate üritustest annab Lisa 4. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Erivajadustega lugejatele, kes tervisliku olukorra tõttu ei saa raamatukogu külastada, pakutakse koduteenindust. Haiglate ja hooldekodude teenindamisel tuleb arvestada piirangutega nendes asutustes. Kõigis raamatukogudes ei ole ka teenuse vastu huvi. Tabel 13 Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Harju 3 1 1 Maakonnaraamatukogu Anija valla rk-d 137 3 17 Harku valla rk-d 17 1 17 Kose valla raamatukogud 324 1 28 Kuusalu valla rk-d 25 1 1 Lääne Harju Valla 93 8 raamatukogud, sh Harju-Risti 56 5 Padise 37 3 Lagedi rk 4 1 1 Raasiku Valla 74 3 9 Raamatukogu Saue Raamatukogud 203 5 39 Saku vallaraamatukogu 9 1 3 Vaida raamatukogu 75 1 4 Viimsi raamatukogu 424 1 12 Teenused teistele asutustele on kogukonnatöö loomulik osa, raamatukogud ei tee eraldi jooksvat statistikat. Tabelis 14 on vaid üritused, mida raamatukogud on esile toonud. Raamatukoguruumides viiakse mitmel pool läbi omavalitsuste üritusi, koosolekuid, kohalike asutuste üritusi.  25 Tabel 14 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Harju MKRK 1 Näitus kultuurikeskuse üritusel Kiili raamatukogu eakate klubi 1 10 üritus Kuusalu raamatukogu Teenused MTÜ-le Hoolela ja Kuusalu Noortekeskusele Saku vallaraamatukogu 3 90 Viimsi raamatukogu 3 25 Viimsi Pihlakodu 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Raamatukogude teema-aastal oli sündmusi ja üritusi kõikide valdade raamatukogudel. Toimusid üritused nii ühes raamatukogus kui ka mitme raamatukogu koostöös. Enim kajastasid teema-aasta kodulehel üritusi Harju Maakonnaraamatukogu, Maardu Linnaraamatukogu, Harku valla, Rae valla Saue valla, Raasiku valla, Kose valla raamatukogud. Kõik üritused ei olnud kajastatud teema-aasta kodulehel, kuid üritused toimusid. Raamatukogude teema-aastal võeti osa üleriigilistest kampaaniaüritustest - 24.veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva rahvariietes tähistamine; osaleti mõistatamismängus 1.maist kuni 1. oktoobrini „Avasta Eesti raamatukogusid“, mille algne rännupassi idee sündis Harju Maakonnaraamatukogus. Osaleti 15. juunil üritusel „Suur suvine koogitegu“, 8. septembril üleriigilisel lugemistunnil, mille kutsusid ellu Soome Instituut ja Tartu Linnaraamatukogu. Lõimumispäeval, 24. septembril oli rahvaste toidukultuuriüritus Paldiskis. Osaleti raamatukogudeöö teemaüritusel. Raamatukogudeaasta lõpuüritused toimusid Keilas, Viimsis, Laulasmaal. Osaleti kampaaniaüritusel“ Raamatukogu ratastel“. Näiteid: Harju Maakonnaraamatukogus oli ööraamatukogu külaliseks muusik ja jutuvestja Polina Tšerkassova. Turba raamatukogus toimus videoraamatukogu koostöös lugemisklubiga, külas oli hobifotograaf Ülle Kütsen ja lugemisklubi soovitas nn öökapiraamatuid. Kehra raamatukogu osales Kehra paberipäeval, tutvustati raamatukogu teenuseid, mängiti mänge, toimus temaatiline raamatukogu varasemate asukohtade ekskursioon ja raamatulaat. Kose valla raamatukogud osalesid kogukonnapäeval õueraamatukogu tegevustega ja tutvustasid raamatukogu teenuseid. Küla- ja kogukonnapäevadel osalesid Rae ja Harku valla raamatukogud. Osaleti SA Eesti Koostöökogu, Kultuuriministeeriumi ja ERÜ algatatud raamatukogude aasta dialooginädalal. Raasikul toimus arutelu teemal „Mida on täna oluline arutada meie kogukondades“. Riigikantselei ja Keila Linnavalitsuse koostöös oli Harju Maakonnaraamatukogus arutelu teemal „Rohepööre minu kodukohas“. Tabasalus oli arutelu  26 teema ajendatud Marianne Mikko raamatust „Naise koht“. Sellised arutelud on väga vajalikud ja raamatukogude kaasamine nende korraldamisel võiks toimuda ka tulevikus. Tantsuaktsiooniga liitus Saue Linnaraamatukogu. Palju oli erinevaid kohtumisi kultuurirahvaga: Einar Kraut, Andrus Kivirähk, Heli Kendra, Gaute Kivistik, Mae Lender, Ena Mets, Ilmar Tomusk, Tõnu Õnnepalu, Piret Päär, Ketlin Priilinn, Evelin Alliksaar, Silja Kerge, Tristan Priimägi, Elo Selirand. Erakordselt suur huvi oli Keilas kohtumisel Maarja Unduskiga, kes rääkis raamatu „Ellen Niit. Heleda mõtte laast“ sünniloost. Toimusid meisterdamise töötoad, kus rõhk oli taaskasutusel (Harju Maakonnaraamatukogu, Lagedi, Tabasalu). Hulgaliselt oli kunsti-ja käsitöönäitusi. Rohkelt oli ettelugemisüritusi (Turba, Harju Maakonnaraamatukogu, Riisipere). Ürituste teemad olid mitmekülgsed ja kaasati kogukonnaliikmeid, aruteludes tõsteti esile küsimus, kuidas tuua noored lugemise ja raamatu juurde. 4.6.1 kohalikul tasandil Kohalikul tasandil tehti koostööd kõikide omavalitsuse asutustega (linna- ja vallavalitsustega, koolide, lasteaedade, hoolekandeasutuste, noortekeskusetega) MTÜ-de, klubidega, huvikoolidega. Näiteks: Kuusalu raamatukogus on koostamisel Kuusalu kihelkonda, valda kajastavate väljaannete nimekiri: Kuusalu valla külaraamatud, Kuusalu valla kirjamehed ja kultuuritegelased. Raamatukogu juures on koha leidnud erinevad koduloolised kogud: Väino Eskeni fond, Endel Vaherma kodulooline kogu, raamatukogu arhiiv ja Kuusalu raamatukogu esimesed raamatud. Vaida raamatukogu tegi koostööd MTÜ Vaida Alevikuseltsiga ja teiste valla lõunapoolsete küladega. Raamatukogus toimusid korteriühistute ja külade koosolekud. Igal kuul korra käis raamatukogus Rae Kultuurikeskuse kogukonnaspetsialist. Hea koostöö oli Vaida Põhikooli ja Vaida lasteaiaga, MTÜ-ga Vaida Palvemaja. Viinistu Külaselts avas juulis kohalikus rahvamajas raamatutoa. Saue Linnaraamatukogul on aktiivne koostöö Saue Kodu-uurimise Seltsinguga. Kokku saadakse vähemalt korra kuus. Jaanuaris avati näitus Saue raamatukogu 100. Seltsingu 20. aastapäeva puhul korraldati juunis ühine väljasõit Palamuse ja Torma kanti. Viimsis kasvas märkimisväärselt huvi vallaraamatukogu kui kogukonnakeskuse vastu (volikogu istungite pidamine raamatukogus, valla arengustrateegiate ja valla elu mõjutegurite arutelud, koolitused erinevatele gruppidele, Ukraina sõjapõgenike abistamise keskus jpm).  27 4.6.2 riiklikul tasandil Tehti koostööd erinevate suurte raamatukogudega (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Tallinna Keskraamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu jt) ja ERÜ-ga. Koostöö on aastaid kestnud ja tavapäraselt vastastikku kasulik. Keilas oli Haapsalu Lasteraamatukogu fotonäitus “Kiigeraamatukogu“. Kirjastused Pegasus, Päike & Pilv, Egmont Estonia, Hea Lugu toetasid lasteüritusi auhinnaraamatutega. Trükikojast Libprix Print saadi paberijääke meisterdamistundideks. Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega toimus lastekirjanduse erialapäev, mis oli suunatud Harju maakonna raamatukogude töötajatele. Vaida raamatukogu nimetas koostööd Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu teavikute järelkomplekteerimisel ja Eesti Filmimuuseumiga, RIA „Anneta kõnet“ kampaania projektis osalemist. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Rootsi Instituudi kaudu jõudis Harju Maakonnaraamatukokku rändnäitus „Siin kasvavad lapsed” ja koostöös Soome Instituudiga rändnäitus „Teedu ja Peedu“. Kose raamatukogus eksponeeriti näitust koostöös Taani Kultuuri Instituudiga. Viimsi raamatukogus tehti koostööd Poola Suursaatkonnaga, kes aitas raamatukokku näituse „Mesilased“, millega kaasnevalt kohtusid õpilased kolm korda mesinikega. Tallinna Ungari Kultuuri Keskusega Virág Dóczi oli näitus ''Isiku eetika'' ja Kata Bereczki näitus ''Elu teekond'' ning kitarrist Tom Lumeni kontsert; Ukraina Kultuurikeskusega koostöös toimus ettevõtluskonverents ja fotograaf Oleksandr Rusinovi fotonäitus. Riisipere raamatukogu tegi koostööd Liszti Instituudiga ungari kultuuri tutvustamisel, korraldati näitusi ja veinikultuuri tutvustusõhtu. Põhjamaade Ministrite Nõukogu kaudu toodi raamatukokku islandi kirjanikke tutvustav näitus. 2022. aastal alanud sõda Ukrainas koondas erinevate rahvustega seotud tähelepanu Ukrainale. Sõda tõi esile arusaama, et erinevate kultuuride lõimumiseks tuleb põhjalikult tundma õppida nende ajalugu ja tänapäevaprobleeme. Ukraina sisserändajate aitamiseks ja teenindamiseks oli vaja teada, mida nad esmalt vajasid, tuli mõista nende ebakindlust tuleviku suhtes, arvestada lõhutud sotsiaalseid sidemeid, keelebarjääre, raskeid sõjakogemusi. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. Individuaalkoolitusi registreeriti kokku 841. Rühmakoolitusi registreeriti 654, osalejaid 9185. Koolituste peamised sihtrühmad on õpilased ja vanemad inimesed, kuid üldiselt vajavad koolitusi erinevatel teemadel kõik kasutajagrupid. Kõige rohkem koolitusi toimub raamatukogu kasutamisega seotud teemadel- lugejaks registreerimine, kasutamisreeglid, portaali lugeja.ee  28 kasutamine, lisaks otsingud erinevatest andmebaasidest, pangatehingute tegemine, e-poe kasutamine, nutitelefonide rakendused jne. Ülekaalus on individuaalne koolitus ning teemad lähtuvad iga inimese konkreetsest praktilisest vajadusest. Raamatukogud toovad esile kasutajakoolituse vajaduse suurenemise IT alaste oskuste õpetamise osas, kuna enamik riigi- ja erasektoriteenustest on kättesaadavad e- keskkonnas. Individuaalkoolitusi vajasid eelkõige eakamad inimesed ja need, kes igapäevaselt ei kasuta arvutit või nutiseadmeid. Kõige enam õpetati individuaalselt nutiseadmete kasutamist: sõnumite saatmist, seadistamist, interneti kasutamist. Jätkuvalt abistati e-teenuste kasutamisel: e-kirjade saatmisel, sõidukaartide isikustamisel, tulu- ja tervisedeklaratsioonide täitmisel, internetipanga ja paberivaba ARK-i kasutamisel, väljatrükkide tegemisel, fototöötlusel, digiallkirjastamisel, ID- kaardi kasutamisel e-teenuste juures, sertifikaatide uuendamisel, e-piletite ostmisel, sõiduplaanide kasutamisel, CV koostamisel, trükiste tellimisel e-keskkonnast. Õpilastele tutvustati erinevaid andmebaase (nt. URRAM, DIGAR, ESTER, ISE, DEA, AIS, ESTLEX jt) ja nendes otsingute tegemist. Abistati materjalide leidmisel referaatide koostamiseks. URRAMI-i lugejaportaali koolitustel selgitati selle kasutusvõimalusi. Maardu raamatukogus jätkati programmiga “Raamatukogu – uue sajandi teabevõimalused”, mille peamiseks eesmärgiks oli aidata Maardu linna elanikel vanuses 55+ omandada vajalikke teadmisi ja oskusi tööks arvutis ja internetis. Koolituskursusel tutvustati kaasaegseid IT võimalusi ja räägiti küberturvalisusest. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Raamatukoguteenuste ja sündmuste peamisteks turundus- ja kommunikatsioonikanaliteks on raamatukogu koduleht, Facebook ja Instagram, omavalitsuse koduleht ja Facebook, kohalikud ajalehed. Jagati ka paberkandjal reklaami teistele asutustele. Peetri ja Jüri raamatukogu lugejatele on mõeldud uudistelistid, kuhu lugejad saavad end ise registreerida ning kord kuus saadetakse neile infokiri. Loodi ka ühine TikToki konto. Kodulehtede uuendamine on käsil Anija, Raasiku ja Saue vallas. Raamatukogu juubeli ja teemaaastal valiti aasta tunnuslause, koostati tunnuslausega infovoldikuid, plakateid, järjehoidjaid ja telliti meeneid (Kiili raamatukogu, Rae valla raamatukogud) Maardu Linnaraamatukogu tegevuse reklaamimiseks kasutati Maardu TV-d. Saku vallaraamatukogu tegi eeltööd raamatukogu ajaloost raamatu koostamiseks. Harju Maakonnaraamatukogus lõpetati raamatukogude tegevuse ülevaadete koostamine: „Harju maakonna raamatukogude metoodiline juhendamine alates 1968. aastast“, “Harju Maakonnaraamatukogu kroonika 2008-2021”, jätkus raamatukoguürituste fotoraamatu järgneva osa (2018-2022) koostamine. 4 korda aastas ilmus raamatukogu kodulehel Harjumaa raamatukogude tegevust kajastav infoleht.  29 Kose raamatukogu ajalugu on täiendatud Powerpoint-esitlusega (82 slaidi) ja tehtud ka video. Raamatukoguhoidja koostas kord kvartalis psühholoogia ja pedagoogika-alaseid annoteeritud soovitusnimestike lasteaia- ja kooliõpetajatele. 2022. aastal koostati ka soovitusnimestik lapsevanematele. Kaks korda kuus tutvustati uudiskirjandust FB lehel, iga kuu lõpus avaldati kuu jooksul saabunud raamatute nimekiri raamatukogu kodulehel, iga kvartali ja aasta lõpus avaldati FB-s ja kodulehel lugejate eelistatud raamatute nimestik. Kuusalu raamatukogu oli Lauritsapäeva pidunädala laupäeval 13.augustil väljas oma telgiga, tutvustati raamatukoguteenuseid ja pakuti pannkooke. Mitmekülgne on näiteks Viimsi raamatukogu turundus, kus lisaks raamatukogu veebisaisile on ka Facebook (1700 jälgijat, 234 postitust), Instagram (592 jälgijat, 234 postitust), YouTube (2 videot, 363 vaatamist). Kasutusel on ka Smaily.com (lugejatele uudiskirjade saatmiseks) ja Viimsi valla Kultuuriaken - toimuvatest üritustest teavitamiseks). Oluliseks kanaliks on ajaleht „Viimsi Teataja“. Ajalehes ilmub rubriik „Raamatukoguhoidja soovitab“, kus jagatakse lugemiselamusi. 4.9 Andmebaasid. Raamatukogude kodulehtedel on lingid olulistele andmebaasidele ja infoallikatele: DIGAR, ISE, Eesti raamatukogude kataloogid, Urram Kodulugu, EBSCO, ETERA, Ellu, Eesti Keele Instituudi andmebaasid, Eesti Filmi Andmebaas ja teised keele, kirjanduse, (rahva)kultuuriga, ajalooga seotud andmebaasid (BERTA, ISIK, VAU, E-Varamu, Estonica jne). Raamatukogude kodulehtedel tutvustati uut kodulookirjandust ning koostati raamatunäitusi. Korrastati kodulookirjanduse kogusid. Harju Maakonnaraamatukogus koostati tähtpäevakalender Keila ja Harjumaa isikute tähtpäevade kohta (Koduloolised tähtpäevad 2022) nimestikuna kodulehel, väljatrükina kättesaadav kodulookogus. Kose raamatukoguhoidja koostab kord kvartalis psühholoogia ja pedagoogika-alaseid annoteeritud soovitusnimestike lasteaia- ja kooliõpetajatele. 2022. a koostati ka soovitusnimestik lapsevanematele. Saku Vallaraamatukogu korraldab koduloolise andmebaasi Sakulugu.ee haldamist ja sisuloomet. Andmebaasi täiendatakse kaasates kohalikke elanikke. Iga asjast huvitatud inimene (sisseloginud kasutaja) saab ise luua artikleid ja lisada pilte.. Andmebaasis on 2985 lehekülge. Juurdepääs 275 digitaliseeritud tekstile, albumile, kaardile jm. ning 1743 pildile. • Koduloolised artiklid: Jätkub kodulooliste artiklite bibliografeerimine ning linkimine täistekstidele DIGARis jt andmebaasides. Aruandeaastal bibliografeeriti 877 artiklit. Andmebaasi maht 2749 kirjet. Juurdepääs e-kataloogi RIKS kaudu. • Koduloolised dokumendid: Käsikirjad, fotod albumid digitaliseeritakse jooksvalt ning tehakse lugejatele kättesaadavaks eelnimetatud andmebaaside kaudu. Viimsi raamatukogus jätkus Viimsi valla kodulooandmebaasi koostamine.  30 5. 2023. aasta tegevused Kõige olulisemad arendused on suunatud kasutajatele: • raamatukogude kujundamine multifunktsionaalseks kultuuri- ja hariduskeskuseks, mis katab peamised kogukonnakeskuse funktsioonid, sh kultuurilised, hariduslikud, sotsiaalsed funktsioonid (koostöös valla asutuste ja organisatsioonidega) • laste- ja noorte lugemishuvide arendamine mitmesuguste tegevuste ja sündmustega • raamatukoguteenuste viimine inimestele lähemale (uute teavituskanalite kasutuselevõtt, teenuste parem turundamine, uute raamatukappide paigaldamine) • kaugtöövõimaluste loomine raamatukogudes • uute huviringide, õpitubade jt ühistegevuste järjepidev arendamine; • tehnoloogilise arengu jätkumine • Rahvaraamatukogu seaduse muutmise eelnõu ja seaduse vastuvõtmine tingitud olulised muudatused maakonna raamatukogude tegevusse Suuremad muutused on kavas Rae vallas. 2023.a. 1. jaanuarist viiakse Rae valla rahvaraamatukogud ühise juhtimise alla. Valmis „Rae Valla Raamatukogu arengukava aastateks 2023-2027“. 2023. aastal soovitakse juurutada Attune Lib RFID moodulipõhise teavikute tuvastus- ja jälgimislahendus raamatukogudele. Cleveroni raamatukapid on plaanis Lagedil ja Vaidas. Peetri harukogu liitub MIRKOga. Rändkogu teenuse kasutusele võtmine lasteaedadele. 2 uue töökoha lisamine: juhiabi ja bibliograaf. Raamatukogude võrk laieneb - Rae külasse ehitatakse hoonete kompleks „Raemõisa multifunktsionaalne kogukonnakeskus ja koolimaja“, kuhu tuleb ka uue nimega Rae Valla Raamatukogu uus harukogu (2024/2025). Järveküla ja Uuesalu külade elanike suureneva arvu tõttu on päevakorras Peetri raamatukogu uued ruumid. Projekteerimisega soovitakse alustada 2023.aastal. Koostajad: Rutt Enok, Jandra Peegel Direktor Rutt Enok /allkirjastatud digitaalselt/  31 LISA 1. Personalikoolitus Raamatukogu nimi Koolituste Koolitustundide arv Koolituseks kulutatud arv (koolituse maht ) Harju 47 195 1190 Maakonnaraamatukogu Aegviidu Vallaraamatukogu 1 26 10 Anija Valla 13 49 0 Keskraamatukogu Harku valla Raamatukogud 13 136 1289,80 Jõelähtme valla 13 91 1347 keskraamatukogu Jüri Raamatukogu 35 265 3143 Kiili Raamatukogu 11 55,5 20 Kose Raamatukogu 12 464 2634 Kuusalu Raamatukogu 8 62 500 Lagedi Raamatukogu 17 68 599,12 Loksa Linnaraamatukogu 0 0 0 Lääne-Harju Valla 13 201 780 Raamatukogu Maardu Linna 2 22 675 Raamatukogu Raasiku Valla Raamatukogu 49 377 899 Saku Vallaraamatukogu 18 132 400 Saue Raamatukogud 44 353 255 Vaida Raamatukogu 12 28 179 Viimsi Raamatukogu 4 65 340  32 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Esinemised olid seotud enamasti kohaliku tasandi üritustega. Anija valla keskraamatukogu ettekanne „Raamatukogu tänapäev“ kogukonna üritusel Harku valla avatud külade nädala Harku päeval ettekanded kirjanduslikul tuuril Harkus ja Harkust kirjutanud kirjanike tekstidega. Maitsetaime- ja köögiviljaguru Harkust - Lilian Issako. (Ettekanne näituse avamisel Lilian Issako elutööst) Ettekanne üritusel Carolina Pihelgase teostest “Vaadates ööd” ja “Valgus kivi sees” ja nende seostest Harkuga. Kose valla raamatukogu direktor esines raamatukogude arengukava tutvustava ettekandega nii kultuurikomisjonis kui ka vallavalitsuses. Maaraamatukoguhoidjate teabepäeval esines ettekandega virtuaalnäituste koostamisest vanemraamatukoguhoidja. Kuusalu raamatukogu direktori ettekanne IX Eduard Ahrensi konverentsil 10. augustil 2022 Kuusalu rahvamajas. Ettekande teema oli „Kuusalu raamatukogu 100“. Vaida raamatukoguhoidja esines ettekandega Vaida sovhoosi ajaloost - „Ajaloominutid Reedaga“. Jüri raamatukogu direktor andis Klassikaraadios 20 minutilise intervjuu ja rääkis Jüri raamatukogu raamatukoguööst ja raamatukogude olukorrast. (20. nov.2022) Raadios rääkisid oma tegemistest ka Kehra raamatukoguhoidjad Klassikaraadio saates „Raamatuhoidja“ (09.07.2022) Viimsi raamatukogu direktor esines ettekandega teemal „Viimsi Raamatukogu kui kogukonnakeskus“ RaRa kutsekoolituse osalejatele ning Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu korraldatud kohalike omavalitsuste ja raamatukogude esindajate kogemuspäeval „Raamatukogu – kulu või investeering?“. Lisaks esines ta 6 korral sama ettekandega kolleegidele Soomest, Lätist, Narvast, Tartu linnast jm.  33 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2022) Harju Näitusevalgustuse ehitamine (investeering 10 299 eurot) Maakonnaraamatukogu Kose valla Oru raamatukogu fondiruumi valgustuse parendamine, raamatukogud paigaldati LED valgustid. Habaja raamatukogu lagi ja esik remonditi Kose-Uuemõisa raamatukogu II korrusel vahetati välja vanad päevavalguslambid, mis asendati LED valgustitega, alumisel korrusel paigaldati ripplagi ja uuendati valgustus. Lääne-Harju Valla Klooga raamatukogus ruumiremont ja kaldtee. Raamatukogu Maardu Paigaldatud 4 tuletõkkeust, eestikeelse kirjanduse osakonnas Linnaraamatukogu vahetatud lagi, välisukse sissekäigu platvormide remont Saku Vallaraamatukogu Kiisa Vabaajakeskuse hoones, kus asub Kiisa raamatukogu, teostati remonttöid sh. katuse ning küttesüsteemi parandamine. Jüri raamatukogu Lastesaali ehitati klassiruum (kardinad ees – tund käib, kardinad ära – klass on raamatukogu osa), rahastas kool. Lisaks osaline laevalgustite vahetus (led-valgustite paigaldus) 2/3 põrandat (ca 200m2) kaetud vaipkattega (klassiruumi jaoks heli summutamine) endise pvc-katte asemel. Hoone raamatukogupoolse fassaadi remont  34 LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Aegviidu Lugemisisu lõpupidu 35 Vallaraamatukogu Suvelugemine 20 Kokku: 55 osalejat Anija Valla Lugemisisu tunnid, üritused (10) 174 Keskraamatukogu Ettelugemisüritused (15) 150 Muud raamatukogutunnid (8) 129 Kohtumine Jaanus Vaiksooga 31 Raamatukogude aasta avamine 15 Kehra raamatukogu juubel 34 Kehra paberipäeva tegevused 50 Alavere Põhikooliga lugemisaasta 37 avamine Eesti kirjanduse kooslugemise päev 11 Kokku: 631 osalejat Harju Virtuaalüritused (2) 239 Maakonnaraamatukogu Ettelugemise võistluse eelvoor 21 Nukitsa konkurss 92 Lugemisisu tunnid, üritused (17) 282 XVI Nukitsa konkurssiga seotud 66 raamatukogutunnid (4) English Book Club (8) 97 Noorte Lugemisklubi (8) 50 Muud raamatukogutunnid (16) 205 Mängud, viktoriinid (3) 62 Kirjandushommikud vene k. (2) 16 Suvelugemise programm 140 Kohtumine Kätlin Vainolaga 24 Raamatu “Endel ja Kati” esitlus 62 “Suur suvine koogitegu“ 56 Ettelugemise päev 19 Raamatukogu ÖÖ. 28 Raamatukogude aasta lõpetamine. 25 Ettelugemishommikud (12) Põhjamaade kirjanduse nädal (4) 181 Muud tunnid/üritused (7) 57 Kokku: 1845 osalejat 123 Harku valla Põhjamaade kirjanduse nädal 54 Raamatukogud Lugemisisu tunnid, üritused 45 Lugemistunnid, ettelugemised 1434 Erinevad töötoad 73 Kohtumine Piret Niinepuuga 166 Kohtumine Ilmar Tomuskiga 48  35 Suur Pannkoogitegu 18 Uudishimu päev 53 Lugemisprogramm Meie väike 34 raamatukogu Muud üritused (5) 141 Kokku: 2066 osalejat Jõelähtme valla Lasteüritused (36) 936 keskraamatukogu Raamatukogutunnid (sh. Lugemisisu 247 tunnid) (19) Kokku: 1183 osalejat Jüri raamatukogu Emakeelenädala üritused (5) 413 Lugemisisu tunnid, üritused (52) 763 Advendihommikud (21) 284 "Raamatukoguöö" 150 "Muinasjututunnid (6) 226 Ettelugemised ja teematunnid LA 319 rühmadele – 20 lastekirjanike tuur 82 Suvelugemismängu lõpetamine 61 Raamatukogude aasta avaüritus, Ott Katteli video 10 Halloweeni üritus 90 Kohtumine kirjanikuga (4) 322 Lugemisöö 175 F. Pussi loeng „Perekonnanimede 125 tekkelugu“ Kokku: 3010 osalejat Kiili Raamatukogu Raamatukogudeaasta avaüritus 23 Etluskonkurss algklassidele 85 Lugemisisu tunnid, üritused 105 Lastekirjanike tuur 98 Suvelugemine „Karikakramäng“ 28 Lugemistund „Nähtamatu laps“ 20 Ettelugemispäev 22 Raamatututvustused õpilastele 30 Lastelaupäevad (7) 72 Kokku: 483 osalejat Kose Raamatukogu Nukitsa konkursi tutvustus (6) Kose 570 Algklasside õhtulugemine Fotokonkurss „Pildike Uuemõisa 263 lemmikraamatusse“ Kose noortekeskuse suvelaagri päev Oru 302 raamatukogus Raamatukogutunnid lastele (22) Ardu 61 „Lugemisisu“ üritused(6) Raamatukogudeaasta avamine Habaja 43  36 Suur pannkoogipäev Kohtumised kirjanikega (L.Tungal, R. Reinaus, A. Saar, A.-M. Alver) Tänukontsert (P. Päär ja K. Malva) Raamatukoguöö Muud üritused (5) Väljasõidud (2) Kokku: 1239 osalejat Kuusalu Raamatukogu Raamatukogude aasta ettelugemised 33 Raamatukoguöö Tähtpäevad, advendiüritused (7) 15 Muinasjutukoolitus festivalil„Kaks 178 silma kassil peas“ õpetajatele, 30 lasteaiale, õpilastele Muud raamatukogutunnid (16) 231 Kokku: 487 Lagedi Raamatukogu Raamatukogude aasta avamine „ 18 Emakeelepäev „Kõik lugema“ 16 Töötoad, meisterdamised 43 Kohtumine Ilmar Tomuskiga 129 Suvelugemise lõpupidu 19 Üle Eestiline lugemistund 15 Lugemisisu üritused 207 Lasteraamatute seiklusviktoriin 12 Raamatukoguöö (kirjanik E. Ait) 20 Kokku: 479 osalejat Loksa Linnaraamatukogu Raamatukogutunnid (7) 97 Kokku: 97 osalejat Lääne-Harju Valla Lugemisisu programm 186 Raamatukogu Nukitsa konkurss 15 Raamatukogudeaasta avamine 20 RMTK sünnipäev, virtuaalnäitus 154 Muud üritused 20 Uudishimupäev 20 RMTKaasta lõpetamine 20 Ettelugemised 72 Raamatukogutunnid 264 Kohtumised kirjanikega (M. 434 Konnula, J. Petrone, A. Kivirähk, I. Tomusk) jutuvestja E. Metsaga Kokku: 1205 osalejat Maardu Linna „Aasta tegijad looduses“ tund 134 Raamatukogu Ettelugemised 52 Muud raamatukogutunnid 282 Tähtpäevade üritused 180 Jõuluüritused (jutud, töötoad jm) 145  37 Muud üritused 48 Kokku: 841 osalejat Raasiku Valla Raamatukogutunnid (89) 1107 Raamatukogu Lugemisisu teematunnid (31) Lugemisisu lõpetamine 59 Näitused, väljapanekud (8) Suvelugemine (2) 54 Suvelugemise lõpupidu 29 Laupäevased lastehommikud (2) 45 Rahvusvahelise 97 lasteraamatupäeva tähistamine Päevalaager „Kergelt suvesse“ 21 Projektinädala töötuba (3) 113 Lugemismäng 33 Nukitsa konkurss (2) 69 Uudishimu päev 11 Raamatukogu teemaüritused (13) 130 Kokku: 1768 osalejat Saku Vallaraamatukogu Lugemisisu hooaja lõpetamine 22 Saku raamatukogu 90 22 Mali lood“Ena Metsaga. 36 Ettelugemisüritused 220 Muud üritused 29 Kokku: 329 osalejat Saue Raamatukogud Lasteaiarühmade tunnid 1524 Laste Klubi 67 Lugemiskoer 7 Kooliklasside tunnid 1059 Ettelugemispäev(Piip ja Tuut) 82 Töötoad 101 Jututunnid 74 Omaloomingu konkurss 181 Emakeelepäeva tähistamine 21 Lastekaitselaupäevak 43 Kohtumine E. Alliksaare, S. Kergega 22 Pannkoogipäev 20 Lugemisisu 442 Laste suvelugemine ja lõpupeod 231 Kokku: 3874 osalejat Vaida Raamatukogu Nukitsa konkursil osalemine Raamatukogutunnid õpilastele 63 Rae Huvialakooli Vaida filiaali 85 õpilaste kontsert Raamatukogutunnid lasteaiale 79 Kokku: 227 osalejat Viimsi Raamatukogu Nukitsa konkursi väljapanek 92 Erinevad töötoad 78  38 Kohtumised kirjanikega (Ü. Kütsen, 452 K. Hinrikus, A. Saar, I. Koff, K. Vainola, E. Heinsalu, M. Saksatamm, K. Bank) Maire Eliste Muusikakooli 23 talvekontsert Raamatukogutunnid õpilastele 457 Muud üritused 144 Maire Eliste Muusikakooli väike 69 jõulukontsert Raamatukogutund lasteaiale 75 Lugemisisu programm 40 „Suur muinasjuttude jõululugemine“ 64 Raamatukogudeaasta ettelugemine Kokku:1520 osalejat 26  39 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 1.Kogude komplekteerimine ja töötlemine Komplekteerimise maht oli 2022. aastal maakonnaraamatukogu vahendusel KOV-ide eelarvest 121 713 eurot ja riigi toetuse rahast 245 862 eurot. Kultuuriministri määruse 09.01.2015 nr 1 nõudest tulenev RD teavikute komplekteerimine täideti 115 %. Kultuuriperioodika tellimise summa oli 7912 eurot. 2. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine Urrami andmebaasi bibliografeeriti valikuliselt, jooksvalt ja retrospektiivselt artikleid perioodikast koos viidetega täistekstidele, mis on leitavad Digari kaudu. Urrami koduloolist andmebaasi täiendati andmetega kogumikest. Koostati maakonna raamatukogudele oluliste kultuurisündmuste tähtpäevakalender, mis avaldati raamatukogu kodulehel. Harju Maakonnaraamatukogus koostati tähtpäevakalender Keila ja Harjumaa isikute tähtpäevade kohta (Koduloolised tähtpäevad 2022) nimestikuna kodulehel, väljatrükina kättesaadav kodulookogus. Pikem juubilaride elu ja loomingut tutvustav tekst oli kodulehel ja FB-s (Ruts Baumann 130, Arved Viirlaid 100, Balder Tomasberg 125, Jüri Kuuskemaa 80) Kodulootöö kohta ilmus ajalehes Keila Leht pikem artikkel (Evelin Povel. „Koduloo kogus võib veeta tunde“ ( 22. apr., 2022) 3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Koostati 2021.aasta maakonna rahvaraamatukogude tegevuse aruanne ning koordineeriti statistiliste aruannete esitamist. Koostati 2021.a. analüütiliste näitajate alusel valdade raamatukogudele teenindusenäitajate võrdlustabelid. 4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine Raamatukogusid külastati kohtadel 35 korda, lisaks 2 korda kuus külastamine teavikute pakiringidega. Kohtadel külastamine oli oluline, et aidata lahendada erialaseid probleeme. Korraldati 5 maakondlikku erialapäeva- koolitust olulistel päevakajalistel teemadel. 5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine Mahukamaid infopäringuid registreeriti Harju Maakonnaraamatukogus 128. Täiendati ja korrastati koduloolise kirjanduse ja käsikirjade kogu. Pidevalt koostati koduloolise kirjanduse näitusi.