Kiri

Kooskõlastamiseks: 27.02.2023 nr 8-2/22/4095-18 Riigikantselei Ministeeriumid Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: SA Eesti Teadusagentuur Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa_Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine 3. Seletuskiri 4. Seletuskirja lisa_Kontroll-leht 5. Seletuskirja lisa_Kooskõlastustabel 6. TAT riskihindamise tabel Pille Pikker 735 0215 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] "Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia Teadmussiirde programmi meetme ja meetmete nimekirja kohaselt 21.1.1.2., „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ kooskõlas oleva tegevuse „Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine“ „Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Tegevuse rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti esimese prioriteedi erieesmärgi (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele läbi meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel“. (3) Käesolev määrus on koostatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ rakendamiseks. (4) Kui käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.  2 (5) Kui käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §- s 33 sätestatut. (6) Tegevuse raames antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega. (7) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata, või juhul, kui taotleja on raskustes olev ettevõte. (8) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1-9 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eksperimentaalarendus – süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- ja rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi tooteid või protsesse või parendatakse olemasolevaid; 2) innovatsioon – teadus- ja arendustegevusel põhinev uue või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toote või teenuse kättesaadavaks tegemine või uuendatud protsessi kasutuselevõtmine. Innovatsiooni eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtte, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendab tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduskasvu; 3) institutsionaalselt akrediteeritud ülikool või riigi rakenduskõrgkool – kõrgkool, mis vastab kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktidele 1 või 2; 4) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad – Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-2035 välja toodud fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja –teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused; 5) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus – teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes, mis on vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikele 2 vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud; 6) projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus, millele toetust taotletakse; 7) prototüüp – kontseptsiooni või protsessi testimiseks loodud esialgne proovtoode, mudel või versioon, mis vastavalt üldise grupierandi määruse artikkel 25-le liigitub tootearenduseks;  3 8) rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas; 9) taotlus – taotleja poolt rakendusüksusele esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 10) teadlane – alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust läbi viiv doktori- või magistrikraadiga isik, kes käesolevas tegevuses osalemiseks peab omama vähemalt viieaastast teadus- ja arendustegevuse kogemust ning töötama taotluse esitamise hetkel töölepingu alusel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses vähemalt 0,5 koormusega; 11) teadmussiirdedoktorantuur – kolmepoolne koostöö era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuse/ettevõtte, ülikooli ja doktorandi vahel, kus doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorandil on ettevõttes, avaliku- või kolmanda sektori asutuses tööleping, mille põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktorandi doktoritöö valdkonnas ning kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga; 12) teadmussiirdedoktorant – era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuses kehtiva töölepinguga töötav isik, kes õpib samaaegselt ülikoolis doktoriõppes ja kelle doktoritöö teema on seotud tööandja tegevusega ning töölepingu põhisisu on teadus- ja arendustegevus vastavalt tema individuaalsele õppe- ja teadustöö kavale; 13) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid. Teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 14) tippspetsialist – kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus; ta on juhtinud ettevõtet, kuulunud ettevõtte juhtkonda, nõukokku vmt; ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert. § 3. Toetuse andmise eesmärgid ja tulemused (1) Toetuse andmise eesmärk on töötajate sektoritevahelise liikumise kaudu tõsta teadmusalast koostööd erinevates sektorites ning soodustada koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide ning Eesti era-, avaliku- ja kolmanda sektori asutuste vahel. (2) Toetuse andmise tulemusena kasvab teadmusringlus, suureneb ettevõtete ja teadusasutuste vahel liikunud doktorantide, tippspetsialistide ja teadlaste arv, kes jagavad asjakohaseid teadmisi ja praktikaid, millest tulenevalt paranevad ettevõtete, avaliku- ja kolmanda sektori ning õppe- ja teadusasutuste tööprotsessid ja väljundite ning tulemuste kvaliteet. Kasvab teadmussiirde kogemusega doktorikraadiga isikute hulk Eestis. Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „mobiilsusskeemides osalejate arv“ ja tulemusnäitaja „toetatavates ettevõtetes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad“ saavutamisse. (3) Toetust saanud projektid aitavad saavutada Riigikogu 12. mail 2021. aastal vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) seatud sihti "Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik", mida mõõdetakse teadus- ja arendustegevuste kulude mahuga erasektoris suhtena SKTsse. 2035. aasta eesmärgiks on jõuda  4 2%-ni SKTst. Lisaks aitavad projektid kaasa „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ mõõdiku „teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris“ saavutamisse. (4) Projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega, aitavad kaasa „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi “Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel ning seda mõõdetakse järgmiste näitajatega: „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse mõõdik“ ning „keskkonnatrendide indeks“. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Taotluste hindamiseks ja rahastusettepanekute tegemiseks, projektide vahearuannete ja lõpparuannete kinnitamiseks, tegevuste arengu- ja tegevussuundade hindamiseks ja kavandamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjoni, millesse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajad, teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid ning rakendusüksuse esindaja vaatlejana. (4) Hindamiskomisjoni ülesanneteks on: 1) hinnata käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse taotlusi ja vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte; 2) teha rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks; 3) kinnitada projektide vahe- ja lõpparuanded; 4) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel taotlejale ettepanekud projektide eesmärkide, tegevuskava või eelarve muutmiseks. (5) Hindamises osalevad hindamiskomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase kaasamine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutusse rakendusuuringute ja/või eksperimentaalarendusprojektide elluviimiseks või tootearenduseks/prototüüpide loomiseks;  5 2) tippspetsialisti kaasamine ülikooli, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikku või riigi teadus- ja arendusasutusse või institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkooli õppe- ja/või teadus- ja/või arendus- ja/või innovatsioonitegevuste läbi viimiseks või tegelemiseks tehnoloogiasiirdega teadusasutuse vastavas struktuuriüksuses; 3) teadmussiirdedoktorantide palkamist era-, avaliku- või kolmanda sektori asutustesse. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tegevuse raames toetatakse projekte, kus toetuse saaja sõlmib lepingu teadlasega, kes lisaks käesoleva määruse § 2 punktis 10 sätestatule peab vastama ühele järgmistest tingimustest: 1) on taotluse esitamise kuupäevast vähemalt kolm viimast aastat töötanud positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses teadlase, teadus- ja arendusspetsialisti, inseneri, tehniku või abipersonali ametikohal Eestis või välismaal, või 2) on kaitsnud Eestis või välismaal doktorikraadi ning kelle doktorikraadi kaitsmisest toetuse taotluse esitamise kuupäevaks ei ole möödunud rohkem kui viis aastat. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 tegevuse raames toetatakse projekte, kus toetuse saaja sõlmib lepingu tippspetsialistiga, kes töötab ettevõttes, avaliku või kolmanda sektori asutuses, tegutseb juhtorgani liikmena või on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tegevuse raames toetatakse projekte, kus era- või avaliku sektori asutus, mis ei ole positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus ega ülikool, sõlmib töölepingu teadmussiirdedoktorandiga, kelle töö sisuks on vähemalt 75% ulatuses doktorandi doktoritööga seotud teadus- ja arendustegevus kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga. (5) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks ei ole ühel taotlejal õigust abikõlblikkuse perioodi jooksul taotleda toetust rohkem kui kahe täiskohaga isiku palga ulatuses samaaegselt. (6) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks ei ole taotlejal õigust esitada taotlust rohkem kui kahe täiskohaga isiku palga ulatuses kalendriaastas. (7) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud teadlasel on õigus töötada toetuse saaja juures ka osalise tööajaga, minimaalselt 0,5 koormusega. (8) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tippspetsialistil on õigus töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,1 koormusega. (9) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadmussiirdedoktorandil on õigus töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,5 koormusega. (10) Toetust ei anta projektile, kus esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) projekti raames tööle võetav isik, tema abikaasa, tööle võetava isiku vanem, tema vanavanem või tema abikaasa vanem ning tööle võetava isiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas tööle võetava isiku laps ja lapselaps, on toetust taotlevas asutuses omanik või kuulub toetust taotleva asutuse juhtorganisse; 2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetuse taotlejaks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse asutaja või juhatuse liige või kes omab nendes osalust või on taotleja rahastaja;  6 3) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on toetust taotlevas asutuses taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul teinud asutusega koostööd töölepingu, töövõtu- või käsunduslepingu alusel üle kolme kuu. 4) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on immatrikuleeritud doktoriõppesse enne 1. jaanuari 2022. aastat. (11) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 5 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud vastavalt käesoleva määruse lisale; 2) muud abikõlblikud kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 25 punktis 3 ja 5 toodud tingimustele ühtse määra alusel 40% käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tööjõukuludest. (3) Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud. (4) Abikõlbmatud on kulud, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodule ja ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses märgitud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2029. Juhul, kui tegemist on riigiabiga, ei tohi projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev. (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustel on projekti abikõlblikkuse periood minimaalselt kolm kuud ning maksimaalselt kaks aastat. (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusel on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt kuus aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevast või kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevusteks taotletava toetuse maksimaalne piirmäär erasektori asutustel on kuni 70% abikõlblikest kuludest ja omafinantseering on  7 vähemalt 30%. Avaliku sektori asutuste poolt taotletava toetuse maksimaalne piirmäär on kuni 85% abikõlblikest kuludest ja omafinantseering vähemalt 15%. Kui avaliku sektori asutusele antav abi kvalifitseerub riigiabiks, lähtutakse asutusele toetuse andmisel suurettevõtjale riigiabina antavatest toetuse määradest. (2) Projekti omafinantseeringu määr käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks sõltub toetuse saaja suurusest ning on sätestatud vastavalt üldise grupierandi määruse lisa I artiklile 2. (3) Toetuse maksimaalne piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on rakendusuuring, on: 1) kuni 70% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele; 2) kuni 60% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele; 3) kuni 50% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele. (4) Toetuse maksimaalne piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on eksperimentaalarendus on: 1) kuni 45% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele; 2) kuni 35% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele; 3) kuni 25% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele. (5) Kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on nii rakendusuuring kui ka eksperimentaalarendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile. (6) Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat. (7) Juhul kui toetuse saaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 9. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.  8 (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik) või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus), välja arvatud korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus ning tehnoloogia arenduskeskus või sellega seotud asutus või on taotleja rahastaja, kes võtab tööle teadlase. (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eestis positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus, ülikool või positiivselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkool, kes kaasab tippspetsialisti õppe- ja/või teadus- ja/või arendus- ja/või innovatsioonitegevuste läbiviimiseks või tegelemiseks tehnoloogiasiirdega asutuse vastavas struktuuriüksuses. (4) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik), sealhulgas korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud eraõiguslik teadus- ja arendusasutus ning tehnoloogia arenduskeskus või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus), kes võtab tööle teadmussiirdedoktorandi. § 10. Nõuded taotlusele Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) projekti raames tööle võetava(te) isiku(te) andmed, sealhulgas olemasolul publikatsioonid ning varasem teadus- ja arendustegevuse alane tegevus ja projektid, välja arvatud käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul; 2) taotleja andmed, sealhulgas ettevõtte suurus; 3) projekti eesmärgi, tulemuste ja eeldatava mõju kirjeldus; 4) projekti läbiviimise koht; 5) projekti eelarve, taotletava toetuse suurus, isiku(te) töökoormus ja projekti ajakava, sealhulgas projekti alguse ja lõpukuupäev; 6) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste andmed projekti kvalifitseerumise kohta rakendusuuringuks ja/või eksperimentaalarenduseks või prototüüpide loomiseks; 7) kinnitus toetuse saaja rahalise panuse kohta; 8) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest tegevusest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest; 9) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise, planeeritavate patenditaotluste ning publikatsioonide kohta; 10) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse toetuse taotlusele tuleb lisada tõend doktorandi immatrikuleerimise kohta või ülikooli nõusolek doktorandi immatrikuleerimise kohta või nõusolek avada konkurss vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 11. Taotlemise avanemine  9 (1) Taotlemine avaneb pärast perioodi 2021-2027 rakenduskava erieesmärgi temaatilise eeltingimuse täitmist. Toetust saab taotleda jooksvalt. (2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. (3) Taotlemise avanemise tähtajast ja tegevuse rahastamismahust teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlemise avanemist. § 12. Toetuse taotlemine ja taotluse esitamise viis (1) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. (3) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Kui e-toetuse keskkonna toimimises esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 13. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse määruses sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata vastavalt perioodi 2021- 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 5 lõikele 1. (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest arvates. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. (5) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (6) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste  10 kõrvaldamiseks määrab rakendusüksus kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 9 sätestatud nõuetele. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 10 taotlusele sätestatud nõuded. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks ja jäetakse rahuldamata, kui taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. Või kui esinevad käesoleva määruse § 5 lõikes 10 nimetatud asjaolud. (5) Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 15. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord (1) Projektide valikul lähtutakse ühendmääruse §-st 7. (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotlusi hindab hindamiskomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus teadus- ja arendustegevuse tunnustele ja seos nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga; 2) projekti mõju tegevuse eesmärkidele; 3) projekti teaduslik-tehniline tase, sealhulgas selle kvaliteet ja metoodika, teadlas(t)e võimekus projekti ellu viia, tegevus- ja ajakava läbitöötamise tase; 4) projekti põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas vastavus taotleja vajadustele, taotleja motivatsioon teadus- ja arendustöötaja töölevõtmiseks, taotleja võimekus teadus- ja arendustegevusest saadavat tulemit rakendada, taotleja omafinantseeringu tasumise suutlikkus; 5) projekti mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsetele põhimõtetele – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti vastavust teadus- ja arendustegevuse tunnustele ning seose olemasolu nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga skaalal jah/ei. Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2– 4 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti skaalal jah/ei. Hinded võib anda sammuga 0,5 punkti. Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud valikukriteerium saab hinnangu „ei“ või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on alla 3 punkti või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud valikukriteeriumide hinne on alla 2,5 punkti või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ei arvestata, teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku ja taotlust lõpuni ei hinnata.  11 (4) Hindamiskomisjon teeb vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud tulemustele rakendusüksusele ettepaneku taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või mitterahuldamise kohta ning vajadusel motiveeritud ettepaneku taotlejatega täpsemate rahastamise tingimuste osas läbirääkimiste pidamiseks. Sealhulgas on hindamiskomisjonil õigus teha ettepanek taotluse kvalifitseerimiseks rakendusuuringust eksperimentaalarenduseks ja vastupidi. (5) Hindamiskomisjon esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud koondhinnangul põhineva koondettepaneku ning iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Hindamiskomisjon võib seejuures teha ettepaneku projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks. (6) Hindamise täpsem korraldus reguleeritakse hindamisjuhendis. (7) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotluste valikukriteeriumid jah/ei skaalal on järgmised: 1) projekti eesmärk ja vajalikkuse põhjendatus, sealhulgas välja toodud seosed nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga ja lisandväärtus teadus- ja arendus- ja/või innovatsioonitegevusele; 2) projekti tegevuste ajakava; 3) palgatava tippspetsialisti teadus-arendustegevuse või innovatsioonialane töökogemus või ettevõtte juhtimise kogemus; 4) projekti mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsetele põhimõtetele – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. (8) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotluste valikukriteeriumid jah/ei skaalal on järgmised: 1) projekti eesmärk ja vajalikkuse põhjendatus, sealhulgas välja toodud seosed nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga; 2) projekti tegevuste ajakava; 3) doktorandi doktoritöö kavand või uurimistöö projekt ja selle seotus ettevõtte vajadustega; 4) andmed doktoriõppesse immatrikuleerimise kohta või ülikooli nõusolek doktorandi immatrikuleerimise kohta või nõusolek avada konkurss vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga; 5) projekti mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsetele põhimõtetele – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. (9) Käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 8 punktides 1 ja 3 nimetatud kriteeriumid loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et: 1) projekti eesmärgipüstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht, mille lahendamiseks on projekt koostatud; 2) projektis kavandatud tegevused on vajalikud ning võimaldavad saavutada projekti väljundid; 3) tööle võetav tippspetsialist/doktorant vastab § 5 lõikes 3 ja 4 sätestatud tingimustele. § 16. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord  12 (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kuuluvad rahuldamisele kõik käesoleva määruse § 15 lõikes 3 toodud lävendid ületanud taotlused kuni eelarve ammendumiseni. (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste puhul rahuldatakse kõik taotlused, mis vastavad § 15 lõigetes 7 ja 8 nimetatud asjakohastele kriteeriumidele kuni eelarve ammendumiseni. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse toetuse andmise tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule aruannete esitamise tähtajad ja maksetaotluste esitamise tingimused ning projektile kehtiv ühikuhind. (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. (5) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 17. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab tegevuse taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 9 sätestatule. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud teave. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuse keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse esitamise hetkel kehtinud ühikuhinda võidakse projekti kestvuse jooksul korrigeerida ning käimasolevate projektide puhul hakkab korrektsioon kehtima järgmisest kalendriaastast peale käesoleva määruse muudatuse jõustumist.  13 (3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 15 lõikes 2 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel hindamiskomisjoni. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14. 7. Peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused § 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-s 10 ja 11 nimetatud kohustusi. (3) Toetuse saaja sõlmib vastavalt taotletud tegevusele pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist ühe kuu jooksul teadlase/tippspetsialisti või teadmussiirdedoktorandi ja ülikooliga lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sealhulgas toetatava tegevuse käigus tekkiva intellektuaalomandi varaliste õiguste kuuluvus ja jaotus. (4) Toetuse saaja tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu. (5) Juhul, kui projekt on seotud riigiabi andmisega, tuleb projekti dokumentatsiooni säilitada vastavalt riigiabi eeskirjades sätestatud tähtajale. 8. Peatükk Aruannete esitamine § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt iga kuue kuu järel. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Aruande vormi kinnitab rakendusüksus  14 kooskõlastatult hindamiskomisjoniga. Juhul, kui aruande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed); 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, muuhulgas projektile seatud näitajate täitmine); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise kohta, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta (ainult lõpparuandes). 6) Projekti lõpparuanne peab sisaldama andmeid tulemuste kohta, mis aitasid panustada strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidesse ja näitajatesse läbi horisontaalsete põhimõtete arvestamise. (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul esitatakse vahearuannetes kokkuvõte doktorandi atesteerimistulemustest vastavalt ülikoolis kehtivale ajakavale. Kui atesteerimist poolaasta jooksul ei toimu, siis esitatakse info käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1-4 kohta iga kuue kuu möödudes. (4) Aruannete menetlemisel rakendusüksus: 1) kontrollib kümne tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud; 2) puuduste esinemisel aruandes annab toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks; 3) juhul, kui aruandes puudusi ei esine, suunab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse aruande viie tööpäeva jooksul hindamiskomisjonile, kes hindab aruannete sisu ja kajastatud vahetulemusi ning võrdleb neid seatud eesmärkidega, kaasates vajadusel täiendavaid eksperte, ja teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projektide jätkuvaks rahastamiseks, või rahastamise lõpetamiseks; 4) teeb hindamiskomisjoni ettepaneku alusel viie tööpäeva jooksul haldusotsuse muudatuse; 5) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste aruanded edastatakse hindamiskomisjonile teadmiseks. (5) Lõpparuande menetlemisel rakendusüksus: 1) kontrollib kümne tööpäeva jooksul lõpparuande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud; 2) puuduste esinemisel lõpparuandes annab toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks; 3) juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, suunab selle viie tööpäeva jooksul hindamiskomisjonile, kes hindab lõpparuande sisu ja kajastatud tulemusi ning võrdleb neid seatud eesmärkidega, kaasates vajadusel täiendavaid eksperte, ning teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projekti tulemuste heakskiitmiseks ja lõpliku toetuse väljamaksmiseks või lõpliku toetuse väljamaksmisest keeldumiseks. 9. Peatükk Toetuse maksmise tingimused  15 § 22. Toetuse maksmine ja makse menetlemise peatamine (1) Projekti abikõlbliku kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks käesoleva määruse lisas toodud tööjõukulude ühikuhind, millele lisandub 40% ülejäänud abikõlblike kulude katmiseks. (2) Projekti abikõlblik kogumaksumus sõltub kuude arvust, mille jooksul palgatav isik toetuse saaja juures töötab ning palgatava isiku tööajast. (3) Toetust makstakse ühendmääruse §-de 26 ja 28 lõigete 1 ja 4 alusel. (4) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (5) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. Peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 23. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-dele 28-30 ja ühendmääruse §-dele 34-38. § 24. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. (2) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Lisa: „Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine““  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ Tööjõukulude standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“. 1. Teadlase, tippspetsialisti ja teadmussiirdedoktorandi tööjõukulud hüvitatakse ühikuhinna alusel. 2. Teadlase ja tippspetsialisti tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 4171 eurot. Teadmussiirdedoktorandi tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 2651 eurot. 3. Teadlasel ja teadmussiirdedoktorandil on võimalus töötada projektis osalise tööajaga (osalise töökoormusega) minimaalselt 0,5 koormusega. Tippspetsialistil on võimalus töötada projektis minimaalselt 0,1 koormusega. Osalise tööajaga töö korral hüvitatakse selle osakaal ühikuhinnast vastavalt tööajale, nt kui töökoormus on 0,5, siis arvestatakse ühikuhinnast proportsionaalselt 50%. 4. Ühikuhinda arvestatakse ühe kalendrikuu eest. Kui töötamise esimesel ja/või viimasel kuul töötatakse toetuse saaja juures vaid osa kalendrikuust, hüvitatakse ühikuhind vastavate kuude eest proportsionaalselt toetatavate tööpäevade arvuga, st ühikuhind ühe kuu eest jagatakse konkreetse kuu tööpäevade arvuga ja korrutatakse selle kuu toetatavate tööpäevade arvuga. 5. Ühikuhinna alusel tööjõukulude hüvitamise aluseks on toetuse saaja ja palgatava isiku (teadlane, tippspetsialist, teadmussiirdedoktorant) vahel sõlmitud leping, kus on mh sätestatud isiku tööaeg (koormus), periood, mille vältel isik toetuse saaja juures töötab ja töö sisu. 6. Ühikuhinda rakendatakse kõikidele käesoleva määruse alusel toetatud projektidele. Palgatavale teadlasele ja tippspetsialistile makstavat ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui palgakulude kasv analüüsitud sektorites on Statistikaameti andmetel kasvanud rohkem kui 7%. Teadmussiirdedoktorandi toetuse puhul võetakse arvesse Rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi ning ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui keskmise palga prognoositav nominaalkasv Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt on kasvanud rohkem kui 5%. Ühikuhind fikseeritakse määruse lisana ning uus hind hakkab kehtima kõikidele projektidele alates järgmisest kalendriaastast.  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Määruse eelnõuga kehtestatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia Teadmussiirde programmi meetme ja meetmete nimekirja kohaselt 21.1.1.2., „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ kooskõlas oleva tegevuse „Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine“ „Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel“ (edaspidi tegevus) elluviimiseks toetuse andmist. Tegevuse rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti esimese prioriteedi erieesmärgi (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. Käesolev määrus on koostatud Teadus- arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (edaspidi TAIE) rakendamiseks. Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Pille Pikker (735 0215, [email protected]) ja peaekspert Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise valdkonna juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 1.1. Tegevuse taust Teadmussiire on mitmesuunaline uute teadmiste ja uuenduste leviku protsess, mille käigus kanduvad teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) tulemused akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse edasiseks arendamiseks ja kasutuseks, et luua ja arendada uusi tooteid ja teenuseid. Ja vastupidi – teadmuse liikumine era- ja avalikust ning kolmandast sektorist ka akadeemilisse sektorisse. Teadmussiire ei ole lõppeesmärk iseeneses, vaid uute toodete ja teenuste loomine ning protsesside ja muude tegevuste uuendamine. Teadmussiirdega on hõlmatud ka innovatsioonialane tegevus oma kõige laiemas tähenduses. Akadeemilise, era- ja avaliku ning kolmanda sektori vaheline suhtlus ja koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel „teadmiste turul“ osalemise potentsiaali ei ole ära kasutatud. Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse, sealhulgas võtta juhtroll innovaatiliste lahenduste rakendamisel ja innovatsiooninõudluse loojana, on piiratud. Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid eksperimente ja muid nõudlusest 1 lähtuvaid innovatsioonipoliitika instrumente kasutatakse vähe selleks, et soodustada innovatsiooni ettevõtluses ja toetada akadeemilise ja ärisektori koosloomet. Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ning teadus- ja arendustegevuse-, innovatsiooni- ning ettevõtluse arengukavas käsitletavate arenguvajaduste rahuldamiseks on ulatusliku uute teadmiste ja innovatiivsete lahenduste kasutamine vältimatu. Tegevuse abil kavandatav mõju avaldub mitmeti: erasektori teadusmahukus suureneb, teadusasutuste võimekus teha suuremas mahus ja kvaliteetsemat nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd kasvab. Paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Kindlustatakse teadmistepõhise ühiskonna arenguks vajalik teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub innovatiivsete, äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt, mis toob kaasa tõusu väärtusahelas, suurema tootlikkuse ning tõhusamad ja tulemuslikumad tooted ja teenused. Avaliku sektori suurenenud nõudlus teadus- ja tehnoloogiamahukate innovaatiliste toodete ja teenuste järele hoogustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris ning laiem avalikkus saab kasu parematest lahendustest ühiskondlikele väljakutsetele. 2019. aasta OECD ülikooli-tööstuse (University-Industry) koostöö raporti1 kohaselt on peamiste trendide hulgas, mis mõjutab teadmussiiret, teadmiste koosloome eri sektorite poolt. Eestis on ettevõtetes töötavate teadlaste arv väike (Eesti on OECD riikide hulgas ettevõtluses töötavate teadlaste arvu poolest 1000 töötaja kohta viimaste seas2), erasektori investeeringute protsent SKPst on madal (2020. aastal oli see 0,983, EL28 keskmine oli 1,414), mis näitab, et erasektori TA alane suutlikkus on madal. Selle hoogustamiseks on sinna vaja senisest rohkem TA ja tootearenduse oskuste ja kogemustega inimesi ehk teadlasi. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise raportis soovitati ettevõtete TA absorbeerimisvõime suurendamiseks välja töötada sektoritevahelise mobiilsuse skeeme.5 „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) poliitika seire“ uuringutes 6 on välja toodud, et on oluline rakendada teaduspõhist mõtteviisi era- ja avaliku sektori asutustes väljaspool akadeemilist sektorit, samuti, et sektoritevaheline mobiilsus soodustab pikemas perspektiivis laiendatud akadeemilise tööjõuturu kujunemist ning teadlaste paindlikku karjääriteed. Läbi teistes sektorites töötamise omandavad teadlased parema ettekujutuse teiste sektorite toimimismehhanismidest, tekivad oskused, sidemed, võrgustik ja teadmine, mida ettevõtlus/avalik sektor vajab ning nad saavad oma kogemust edasi kanda akadeemiasse. Ka Euroopa teadlaste harta ja töölevõtmise juhendis7 on kirjas, et: „Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peavad väärtustama nii geograafilist, valdkondade vahelist, teadusharude vahelist ning virtuaalset liikuvust kui ka avaliku- ja erasektori vahelist liikuvust kui olulist vahendit teadustöö tulemuste parendamiseks ja ametialaseks arenguks teadlaskarjääri igas etapis.“ 1 OECD (2019), University-Industry Collaboration : New Evidence and Policy Options, OECD Publishing, Paris. 2 https://stats.oecd.org/ 3 Haridussilm, andmed seisuga oktoober 2022. 4 Eurostat, andmed seisuga märts 2022. 5 Peer Review of the Estonian Research and Innovation system: Final Report 6 Kindsiko, E., Vadi, M., Täks, V., Loite, K., Kurri, K. (2017). Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid. Tartu: Tartu Ülikool. Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T., Randma-Liiv, T. (2018). Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. 7 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/Harta-ja-juhend.pdf 2 Hariduse ja teaduse valdkonna OSKA raporti (2018)8 järgi on suurem osa doktorikraadiga inimesi koondunud akadeemilisse sektorisse ning kraadi omandanud ei leia väljaspool kõrgharidus- ja teadusvaldkonda oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. Käesoleva toetuse üks eesmärk ongi teadlaskarjääri võimaluste mitmekesistamine ning selle läbi teadmussiirde suurendamine. Teadlaste töötamine erinevates sektorites on kasulik ka nende karjääriarengule. Mitmed ülikoolid on oma karjäärimudelitesse sisse kirjutanud ajutise mujal töötamise ja kogemuse omandamise (nt Tartu Ülikoolis rakendatakse teadmussiirdepõiget). Seega sektoritevaheline mobiilsus soodustab pikemas perspektiivis laiendatud akadeemilise tööjõuturu kujunemist ning teadlaste paindlikku karjääriteed9. Efektiivne teadmussiire tekib siis, kui on võimaldatud mitmepoolne liikuvus akadeemilise ja teiste sektorite vahel – teadlased saavad ajutiselt liikuda akadeemilisest sektorist välja ning tippspetsialistid akadeemiasse10. Tippspetsialistide liikumine teistest sektoritest akadeemilisse aitab viia teadusasutustesse era- ja avaliku sektori kogemust, et paremini seostada erinevate sektorite vajadusi ja võimalusi ning ehitada silda Eesti majanduse, ühiskonna ja teaduse vahele. Tippspetsialistide kaasamine ülikoolidesse aitab paremini seostada tööturu vajadusi õppe- ja teadustööga, rikastada õppe sisu (viia õppe sisu vastavaks tööandjate vajadustele, et suudetaks ette valmistada teadusliku kvalifikatsiooniga spetsialiste, kes suudavad oma teadustöö oskusi üle kanda väljapoole teaduskeskkonda) ja suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust, et vastata ühiskonna vajadustele. Sektoritevahelise mobiilsuse kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest probleemkohtadest, mida käsitlevad põhjalikult riiklikud strateegiad ja arengukavad. Teadmusmahukad era- ja avaliku sektori asutused panustavad TA mõju suurendamisesse ühiskonna ja majanduse vajaduste lahendamisel teadmussiirde võimekuse kasvatamise kaudu, vähendavad teaduse ja ettevõtluse vahelist lõhet ning pakuvad teadlastele paindlikku karjääriteed. Viimase hulka kuuluks ka töötamine väljaspool akadeemilist sektorit, panustades „Euroopa 2020“11 ja „Konkurentsivõime kava „Eesti 2035““ eesmärkide saavutamisse. Eesti 2035 eesmärgiks on ettevõtluse, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasv, mis aitab kaasa tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Eesti teadusasutustes sündiv teadmus peab jõudma kiiremini ettevõtlusesse ning soodustama teadusasutuste koostööd ettevõtjatega. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioonisüsteem on hästi toimiv ühtne tervik, kus on tihedalt põimunud ettevõtluse ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevus ning need toetavad üksteist. Doktoriõppe üheks probleemiks peetakse vähest praktilist väljundit ja vähest seotust mitteakadeemilise tööandja vajadustega. Ülikoolides tehtav teadustöö ei jõua piisavalt ühiskonna kasutusse või ei teki sellest hiljem ettevõtlusele ja avalikule sektorile lisandväärtust. 8 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf 9 Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T., Randma-Liiv, T. (2018). Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. 10 CSTP-TIP Workshop: Boosting knowledge transfer between science and industry: New models and business practices. https://www.innovationpolicyplatform.org/KT 11 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:EN:PDF 3 Ülikooli vajadustele keskenduv doktoriõpe ei ole piisavalt suunatud doktorikraadiga inimeste suuremale rakendamisele eraettevõtetes ja muudes organisatsioonides12. Doktoritööde teemad ei vasta kõige paremini tööandjate tegevusprofiilile ning seetõttu on raske leida teadustöö ühisosa ülikoolivälise maailmaga. Selle jaoks oleks vajalik edendada nn teadmussiirdedoktorantuuri (nimetatud ka ettevõtlus-, tööstus- ja koostöödoktorantuuriks) skeemi, mille puhul valmiks doktoritöö ülikooli, ülikoolivälise asutuse ja doktorandi kolmepoolses koostöös, lähtuvalt ülikoolivälise asutuse vajadusest ja huvidest. Doktoriõppe reformi käigus luuakse võimalus teadmussiirdedoktorantuuri põhimõtete väljatöötamiseks, et kasvatada teadlaste ja inseneride hulka Eesti ühiskonnas. Lisaks teadustulemuste laiema kättesaadavuse kasutamise parandamine, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse kasvatamine ning ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahelise töötajate liikumise soodustamine. Peamised sihtrühmad, keda toetatavad tegevused mõjutavad: 1) ettevõtted, kes on huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; kes juba tegelevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; kellel on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mahtu; 2) teadus- ja arendusasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, teadlased, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal, 3) ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused), valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Tegevus vastab Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise raporti soovitustele ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärkidele. 1.2. Tegevuse eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on sektoritevahelise koostöö soodustamine, tõstes Eesti era- ja avaliku– ning kolmanda sektori asutuste TA alast võimekust ja mitmekesistades teadlaskarjääri läbi teadlaste ning teadmussiirdedoktorantide töötamise eri sektorites. Teiseks eesmärgiks on ülikoolides, teadus- arendusasutustes ja riigi rakenduskõrgkoolides pakutava õppe praktilisemaks muutmine tippspetsialistide kaasamise kaudu. Toetuse andmise tulemusena kasvab teadmusringlus, suureneb ettevõtete ja teadusasutuste vahel liikunud doktorantide, tippspetsialistide ja teadlaste arv ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide koostöös tehtud teadus- ja arendustegevuse alaste projektide arv. Lisaks kasvab ettevõtluses, avalikus– ning kolmandas sektoris töötavate doktorikraadiga isikute arv. Tegevuse eesmärk on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021- 2027 poliitikaeesmärgiga nr 1 ning Nutikam Eesti esimese prioriteedi erieesmärgiga „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. 12 Roolaht, T. (2014), Ettevõtlusdoktorantuuri (Industrial PhD) koostööprogramm. Tartu. 4 Struktuurifondidest rahastatavate tegevuste planeerimisel on arvestatud teiste riiklike rahastusallikate eesmärke ja võimalusi ning koostoimet. 1.3. Seosed strateegiate jt arengukavadega, teiste meetmete ja tegevustega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-2035 (edaspidi TAIE) on teadmusiirde soodustamiseks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse kasvatamiseks ette nähtud paremate võimaluste loomine teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumiseks akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Samuti on oluline igakülgne teadmussiirdedoktorantuuri toetamine. TAIE arengukava seab sihiks suurendada ettevõtlussektoris töötavate teadlaste ja inseneride arvu 3,4 korda (sihttase aastaks 2035 on 4,53 teadlast ja inseneri ettevõtlussektoris 1000 elaniku kohta). Tegevus panustab TAIE arengukava 2021–2035 üldeesmärki „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“, alaeesmärkidesse 1. „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ ja 2. „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ ning toetab kaudsemalt eesmärki 3. „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ja teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.“ Arengukava kolmest suunast panustatakse ennekõike teadussüsteemi ja teadmussiirde suundadesse. Tegevuse põhifookus, nagu ka TAIE arengukava fookus, on teadmussiirde suunal, mis vähendab teaduse eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni ühiskondlikku kasu (tõhusust) ja kutsudes esile vajalikke muutusi, sh käivitades olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiire omakorda toetab mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Sektoritevahelise liikuvuse toetamine adresseerib ka strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadust: „Kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate lahenduste ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel. Vaatamata Eesti teaduse kõrgele tasemele, sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele vajalikke uusi teadmistepõhiseid lahendusi.“ „Eesti 2035“ strateegiline siht on, et: „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd.“ Kui teadlased liiguvad rohkem teadusasutuste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel, tehes rohkem erialast koostööd, aitab see välja arendada uusi, targemaid tooteid ja teenuseid, mis pakuvad ühiskonnale ja majandusele uusi vajalikke teadmispõhiseid lahendusi. Lisaks teemakohastele strateegiatele lähtutakse valdkonna komisjonide – Innovatsioonipoliitika Komisjoni (IPK), Teaduspoliitika Komisjoni (TPK) ning Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) suunisest soodustada teadlaste ja inseneride liikumist ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahel. Samuti soovitati Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi 5 rahvusvahelise hindamise raportis13 ettevõtete TA absorbeerimisvõime suurendamiseks välja töötada sektoritevahelise mobiilsuse skeeme, taolist toetusmeedet on soovitatud14 ka mujal. Kõige tugevamad seosed võib välja tuua vähemalt kolme perioodi 2021-2027 meetmetegevusega. Tegevused teineteist ei dubleeri, kuna antud juhul on rõhk teadlaste ja tippspetsialistide liikumisel era-, avaliku ja kolmanda sektori asutustesse ning ülikoolidesse ja riigi rakenduskõrgkoolidesse. Meetmega seatakse sihiks prioriteedi „teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ eesmärgi „Hästitoimiv teadmussiirde süsteem“ saavutamine. Meede panustab valdkonda „Nutikas spetsialiseerumine ja teadusvõimekuse kasvatamine“ ning toetust antakse projektidele, millel on seos nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadega (digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja –teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused). Tegevuse „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA +)“ toetuse andmise eesmärgiks on teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide konkurentsivõime ja ühiskonna teenimise võimekuse kasv asutuste vastutusvaldkondades ja NS kasvuvaldkondades ning TA ja kõrgharidussüsteemi efektiivsuse suurendamine, mille fookuses on ettevõtlik mõteviis väärtuste loomisel ja teadmussiirde soodustamine. Tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide elluviimine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ toetuse andmise eesmärgiks on TA süsteemi võimekuse kasv ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arendus fookusvaldkondades, et suurendada sidusust TA ning ühiskonna arengu ja majanduskasvu vahel. Tegevuse „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“ toetuse andmise eesmärgiks on tõsta ja tugevdada Eesti teaduse, aga ka kõrghariduse kõrget taset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Suurendada Eesti atraktiivsust õpi- ja teaduskoostöö riigina ning suurendada Eesti osalejate arvu rahvusvahelistes TAI algatustes. Toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja -võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavaid võimalusi koostööks, sh läbi sünergia Horisont Europe meetmetega ning avardada riigi, TA asutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise. Tegevus on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. Sektoritevahelise mobiilsuse toetamiseks elluviidavad tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse. Seatud siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Mõõtmiseks kasutatakse mõõdikut – teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris. 2020. aastal oli näitaja 1,01% SKT-st. Eesmärk aastaks 2035 on 2%. 13 Peer Review of the Estonian Research and Innovation system: Final Report 14 Roosalu, T, Raudsepp, M ja K. Aavik (2018). Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis: doktorite ja tööandjate seisukohad ja soovitused teaduskirjanduse ja teiste riikide kogemuste valguses. Tallinn: Tallinna Ülikool 6 Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal- majanduslike mõjudega. Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (kontroll-leht, lisa 2). Keskkond ja kliima Tegevuse üheks eesmärgiks on teadusuuringute läbiviimine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutustes, millel võib olla tulenevalt teemast puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate aspektidega. Samas ei planeerita tegevuste toetamisel teha valdkondlikke erisusi ega soodustusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga. Tõenäoline on mõningate keskkonnaga seonduvate projektide toetamine, mille tegevused puudutavad mh elurikkuse, keskkonna saastekoormuse, ressursitõhususe ja kliimariskide valdkonda. Vaatluste ja eksperimentaalsete uuringutega võivad olla hõlmatud nii elusloodus kui elukeskkonna seisund, samuti strateegilised loodusressursside uuringud. Toetatavad tegevused ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Tasakaalustatud regionaalareng Teadus- ja arendusasutused ning riigi rakenduskõrgkoolid, mis kuuluvad meetme tegevuse sihtgruppi ja kust osa teadlasi võivad minna toetuse raames teistesse asutustesse tööle, paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Selle tõttu võib esile tuua kokkupuutepunkti suuremate linnapiirkondade arengueelduste parema ärakasutamisega. Erineva suurusega ettevõtted, muud asutused (sh. kohalikud omavalitsused), ülikoolide kolledžid, üksikud rakenduskõrgkoolid ning teadus- ja arendusasutused asuvad ka väljapool Tallinna ja Tartut, mis mõjub regionaalarengule tasakaalustavalt, soodustades eri piirkondade ühtlasemat ja kestlikku arengut. Antud meetme kontekstis on võimalik välja kuulutada ka nn suunatud taotlusvoorusid 7 väljaspool Harju- ja Tartumaad registreeritud ettevõtetele, et ärgitada neid teadus- ja arendustegevusega tegelema. Samas tuleb ka meeles pidada, et ettevõte võib olla registreeritud ühes kohas ning tegutsetakse hoopis mujal, ning selline suunatud taotlusvoor ei pruugi anda soovitud tulemust. Lisaks on tänapäeval levinud töötamine kodukontoris, mistõttu otsene panus tasakaalustatud regionaalarengusse võib olla marginaalne. Toetatavad tegevused sisuliselt ei pruugi panustada otseselt regionaalarengusse, küll aga aitab teavitamine antud tegevuste olemasolust ja toetuse võimalustest nende piirkondade ettevõtetel ja muudel asutustel suurendada nende teadlikkust pakutavatest võimalustest toetuse taotlemiseks. Selleks tehakse tihedat koostööd Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Sihtasutusega Eesti Teadusagentuur, kes viivad läbi koostööpäevi Eesti eri paigus ettevõtete ja teadlaste omavaheliseks kokkuviimiseks. Ürituste toimumiskohtadeks valitakse ühistranspordiga kergesti juurdepääsetavad linnalised asulad. Info käesoleva toetusmeetme kohta edastatakse ka maakondlike arenduskeskuste võrgustikule, kelle kaudu võiks info jõuda piisavalt suure sihtgrupini. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Tegevuste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane ning võimalik. Võimalikud tegevused hõlmavad järgmist: kandidaatidele esitatavate nõuetega ja tingimustega tagatakse kõigile ühtemoodi võrdne juurdepääs, komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse võimalusel arvesse soolist tasakaalu. Hindamis- ja valikumenetlused ning toetuse taotlemise põhimõtted kehtestatakse nii, et need ei diskrimineeriks ühtegi osapoolt. Küll aga on toetuse taotlemisel oluline, et taotleja vastaks kehtestatud tingimustele ning isikul, keda soovitakse värvata, oleks vastav haridus ning eelnev töökogemus, et kavandatavat projekti edukalt ellu viia. Sektoritevahelise mobiilsuse raames toetatavate tegevuste puhul on võimalik mõjutada naiste ja meeste võrdsemaid võimalusi hariduses ja teaduses ning ettevõtluses. Soodustatakse mõlema soo osalemist mobiilsuses, tõstes seeläbi nende kvalifikatsiooni ning konkurentsivõimet tööturul, pidades eelkõige silmas teadus- ja arendustegevuse valdkonda. Eri soost, vanuses, rahvusest või puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist, seal kus asjakohane. Toetatav teadus- ja arendustöö peab tagama nii projektis osalejatele kui sihtrühmale võrdsed võimalused ja ligipääsetavuse ning, kus asjakohane, panustama soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. 1.4. Väljumisstrateegia Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi väljumisskeemi. Tegevused toetavad era-, avaliku- ja kolmanda sektori asutusi teadlaste ja teadmussiirdedoktorantide töölevõtmisel ning selle läbi TA tegevusi nendes asutustes. Tegevuse tulemusena viiakse TA alane kompetents era-, avalikku- ja kolmandasse sektorisse, kus seetõttu tekib parem arusaam TA-st, sellest tulenevast võimalikust arengupotentsiaalist ja lisandväärtusest. Toimub teadmiste, oskuste ja kogemuste ringlus TA asutuste ja teiste sektorite vahel, tugevdades koostööd erinevate sektorite vahel. 8 Sellest tulenevalt peaks pikemas perspektiivis kasvama erasektori investeeringute kasv TA-sse, akadeemilise ja erasektori koostööprojektide arv, erasektoris töötavate teadlaste ning teadmussiirde kogemusega doktorikraadiga inimeste hulk. Spetsiaalne väljumisstrateegia tegevuse tasemel ei ole vajalik. Oluline on aga väljumisstrateegia kogu teadus- ja arendussüsteemi rahastamisel, et struktuuritoetuste toel loodav jääks püsima ning sellest saadav mõju oleks maksimaalne. Teadus- ja arendustegevuse riiklik ja erasektori poolne rahastamine peab kasvama TAIE arengukavas seatud sihttasemeni. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Meetmete nimekirjas kinnitatud meetme nr 21.1.1.2 rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumisega toetatakse 5 erinevat tegevust, mille EL toetuse eelarve kokku on 153 100 031 eurot, riiklik kaasfinantseering 32 957 392 eurot ning omafinantseering 32 656 906 eurot. Käesoleva tegevuse elluviimiseks rahastatakse tegevusi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest kuni 20 600 000 euro ulatuses ning riiklik kaasfinantseering on kuni 2 542 857 eurot. Omafinantseeringu maht sõltub toetust taotlevate ettevõtete ja asutuse suurusest ja läbiviidavate tegevuste sisust (kas tegemist on rakendusuuringu või eksperimentaalarendusega) ning on hinnanguliselt 6 285 714 eurot. Avaliku sektori asutustele ei eraldata rohkem kui kolmandik tegevuse toetuse eelarvest. Tabel 1. Sektoritevahelise mobiilsuse toetuse eelarve ja toetuse määr (eurodes) Tegevuse Toetuse saaja EL osa Riiklik kaasfinantseering kogumaht omafinantseering (EL osa+RKF+OF) € % € % € % € % 20 600 000 70% 2 542 857 8,64% 6 285 714 21,36% 29 428 571 100% Toetust saanud projektid panustavad Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti esimese prioriteedi erieesmärgi „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisse. Tegevusega toetatakse teadlaste, teadmussiirdedoktorantide ja tippspetsialistide tööle võtmist era-, avaliku- või kolmanda sektori asutustesse, ülikoolidesse, riigi või avalik-õiguslikesse TA asutustesse või riigi rakenduskõrgkoolidesse õppetegevuse ning teadus- ja arendustegevuse tunnustele vastavate projektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Projekti tulemus- ja väljundnäitajaid raporteeritakse projekti lõpparuandes. Näitaja nimetus Algtase Sihttase 2024 Sihttase 2021 2029 Mobiilsusskeemides osalejate arv 0 200 600 (väljundnäitaja) Toetatavates ettevõtetes loodud 0 ei raporteerita 50 teadusuuringute valdkonna töökohad (tulemusnäitaja) Näitajate täpsem metoodika, sihttasemete seadmise alused jm on kirjeldatud näitajate passides (perioodi 2021-2027 seirejuhendi lisa). 9 Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 10 peatükist, mis omakorda jagunevad 24 paragrahviks. 1. peatükk Üldsätted Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ka ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. Tegevustega alustatakse peale seda, kui on täidetud Vabariigi Valitsuse 14.04.2022.a. toimunud kabinetinõupidamisel vastu võetud otsus 2021-2027 rakenduskava erieesmärk 1 eeltingimuste täitmise kohta. Vastava eeltingimuse täitmiseks peavad vastutavad ministeeriumid Euroopa Komisonile esitatavates materjalides täpselt kirjeldama pädeva institutsiooni või asutuse olemasolu, mis vastutab nutika spetsialiseerumise strateegia elluviimise eest. Eestis toimub nutika spetsialiseerumise strateegia ellu viimine Haridus– ja Teadusministeeriumi ja Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühise Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) ja selle raames kinnitatud TAIE fookusvaldkondade teekaartide kaudu. Pädevaks asutuseks on TAIE juhtkomisjon. Hetkel täidavad seda rolli Innovatsioonipoliitika komisjon (IPK) ja Teaduspoliitika komisjon (TPK). Et Euroopa Komisjon hindaks nimetatud eeltingimuse täidetuks, peab Haridus – ja Teadusministeerium koostöös Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumiga TAIE arengukava raames koostama fookusvaldkondade teekaardid, mis tuleb heaks kiita TAIE juhtkomisjoni (hetkel IPK ja TPK) poolt. Heakskiidetud teekaardid kinnitavad haridus- ja teadusminister ning ettevõtluse ja infotehnoloogia ministrid käskkirjadega. Eelpool nimetatud komisjonide ülesanded ja töökord tuleb samuti ametlikult kinnitada. Eelnõu § 1 määrab ära määruse reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel on määrus koostatud ning millesse määruse elluviimine panustab. Eelnõu § 1 lõigetes 4-8 on toodud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral järgitavad õiguslikud alused ja seda reguleerivad dokumendid. Vähese tähtsusega abi antakse komisjoni vähese tähtsusega abi määruse alusel. Vähese tähtsusega abi juures on määrav toetuse saaja eelnevalt saadud vähese tähtsusega abi maht, mis peab koos taotletava toetusega jääma 200 000 euro piiresse ettevõtja kohta kolme majandusaasta jooksul. Seega võib kasutada üht või teist määrust. Juhul, kui antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus) ja konkurentsiseaduse §-st 342 . Erasektori asutuste projektidele antav toetus võib olla nii riigiabi või ka vähese tähtsusega abi. Avaliku sektori asutustele antav abi ei ole suure tõenäosusega riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Juhul, kui selgub, et antav abi on siiski riigiabi, kohaldatakse avaliku sektori asutusele suurettevõttele kohaldatavaid riigiabi määrasid. Kui antav abi koos 3 varasema aasta jooksul saadud abiga jääb alla 200 000 euro, on ettevõttele võimalik anda vähese tähtsusega abi. Kui ettevõttel on vähese tähtsusega abi piirmäär ületatud, on antavaks toetuseks riigiabi. Toetust antakse rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks (tootearenduseks), millel on teadus- 10 ja arendustegevusele vastavad tunnused. Toetatakse vaid tootearendusprotsessi seda etappi, mis on teadus- ja arendustegevus ehk eksperimentaalarendus. Riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumist hindab iga konkreetse projekti puhul rakendusüksus. Kui toetus on riigiabi, siis on rakendusüksuse kohustus kontrollida taotleja vastavust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ja artiklis 6 sätestatule. Muuhulgas tuleb kontrollida, kas ettevõtja riigiabi taotlemise hetke seisuga ei ole raskustes (siis ei saa riigiabi anda), kas taotletud toetuse määr on vastavuses taotleva ettevõtte või asutuse suurusega ning kas tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga. Rakendusüksuse kohustuseks on riigiabi andmise korral hinnata abi ergutava mõju nõude täitmist. Kui tegevuste elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, siis ergutava mõju nõue (tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist) ei kohaldu. Toetuse andmisel lähtutakse tegevuse sisust (rakendusuuring või eksperimentaalarendus) ja toetuse taotleja suurusest (väike-, keskmise suurusega või suurettevõte). Tabelis 2 toodud piirmäärasid kohaldatakse nii riigiabi kui vähese tähtsusega abi saajatele. Juhul, kui avaliku sektori asutustele toetuse andmine on seotud tema majandustegevusega ning antav abi on liigitatav riigiabiks, liigitatakse antav abi suurettevõttele antavaks riigiabiks. Tegevuse rahastamine ei ole riigiabi, kui rahastatav tegevus on seotud mittemajandustegevusega. Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikele 2 peab teadus- ja arendusprojekti abi saav osa olema täielikult liigitatav kas alus- või rakendusuuringu, tootearenduse või teostatavusuuringu alla. Kõik teadus- ja arendustegevusprojektide abikõlblikud kulud peavad olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning olema järgmised: a) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga; b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; c) ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; d) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; e) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu. Taotletava toetuse maksimaalsete piirmäärade kehtestamisel on arvestatud üldise grupierandi määruse artikli 25 punktis 6 tooduga, mille kohaselt võib abi osakaalu suurendada kuni 10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate ja 20 protsendipunkti väikeettevõtjate puhul. Tabel 2. Taotletava toetuse maksimaalsed piirmäärad Tegevus Väikeettevõte Keskmise Suurettevõte suurusega ettevõte Rakendusuuringud 70% 60% 50% 11  Eksperimentaalarendus, 45% 35% 25% sh. prototüüpide loomine Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1. Abi antakse riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. Käesoleva määruse kontekstis panustab riik tegevuse kaasfinantseeringusse, samuti loetakse struktuuritoetust riigi vahenditeks. 2. Abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetust võivad taotleda nii ettevõtted kui avaliku sektori asutused, et palgata teadlane või teadmussiirde doktorant. Riigiabi või vähese tähtsusega abi saajateks on eelkõige toetust taotlevad ettevõtted. Kui selgub, et ka avaliku sektori asutusele antav toetus tegevustes 1 ja 3 (§ 5 lg 1 p 1 ja 3) kvalifitseerub riigiabiks (toetatakse majandustegevusi), kohaldatakse talle suurettevõtetele mõeldud toetuse määrasid. § 5 lg 1 p 2 sätestatud tegevuse puhul antakse abi avalik-õiguslikule ülikoolile, positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikule TA-asutusele või rakenduskõrgkoolile õppe-, teadus-, arendus- või innovatsioonitegevusteks või teadmussiirdeks, mida ei loeta majandustegevuseks, seega ei ole tegemist riigiabiga. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või 12 teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu. 3. Abimeetmel on valikuline iseloom Rahastatakse teadus- ja arendustegevuse tunnustele vastavaid projekte. Teadus- ja arendustegevuse põhitunnused on uudsus, loomingulisus, selgusetus, süsteemsus ja ülekantavus. Ülikoolides ja teistes TA asutustes tehakse uudsuse saavutamiseks uuringuid. Ettevõtluses peetakse uudsuse all silmas uusi avastusi ja tehnoloogiaid, mida varem ei ole selles valdkonnas või majandusharus kasutatud. Loomingulisus tähistab uusi käsitlusi ja ideid, mis täiendavad olemasolevaid teadmisi. Teadus- ja arendustöödele on alati omane teatav ebamäärasus, kuna tihti on raske hinnata, milline on lõpptulemus, tööks kuluv aeg või sellest saadav tulu. Uurimistöö tulemusi peab saama üle kanda praktikasse ning teistel teadlastel peab olema võimalik neid korrata järgmistes teadus- ja arendusprojektides. Protsess ja tulemus peavad olema alati dokumenteeritud. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, mis läbib hindamise erinevate kriteeriumide alusel. Kui mõni seatud kriteeriumidest saab punkte alla lävendi, siis taotlus positiivset otsust ei saa. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud tegevusel on valikuline iseloom. 4. Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Abi saamisel majandusliku eelise saavutamine võib antud tegevuse puhul võtta aastaid, sest ettevõtetel on tegevuse kaasabil võimalik palgata teadlane või teadmussiirde doktorant, kes lähtuvalt ettevõtte vajadustest hakkab läbi viima teadus-arendustegevust. Teadustöö ühe või teise tulemuseni jõudmine on pikaajaline protsess, mis lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu suunatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Abimeede võib anda, kuid ei pruugi, abi saajale majandusliku eelise, kuna toetuse abil on võimalik saada kvalifitseeritud spetsialist, kes aitab kaasa ettevõtte või asutuse protsesside arendamisele ja täiustamisele. 5. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Tegevuse raames antava toetuse puhul ei ole konkurentsi moonutamine või kaubanduse mõjutamine EL riikide vahel välistatud. Tõenäoliselt osalevad taotlusvoorudes ka ettevõtted, kelle kliendid ja turg ei piirdu üksnes Eestiga. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 võib ettevõtetele või asutustele antava abi puhul olla tegemist riigiabi andmisega. Eelnõu §-s 2 antakse seletus kasutatud terminitele, mida ei ole defineeritud seadustes ega muudes õigusaktides või mis vajavad täpsustamist, kuna võivad omada erinevaid tähendusi lähtuvalt kontekstist või omavad toetatavatest tegevustest arusaamisel määravat tähtsust. Näiteks mõned mõisted lähtuvad otseselt seadusandlusest, kuid toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) selguse huvides on seadusandluses esitatud mõisted liidetud, et lihtsustada tegevustest ja eesmärkidest arusaamist. Terminoloogia ühtlustamiseks on mõistete defineerimisel aluseks võetud ka väljatöötamisel oleva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõus kasutatavaid mõisteid. 13 Eksperimentaalarendus põhineb alus- ja rakendusuuringutest saadud teadmistel ja kogemusel. Selle hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. See võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Eksperimentaalarendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. Eksperimentaalarendus on rakenduslik tegevus või uuring, mille tulemus paigutub Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori tasanditele 7–8 (teadus- ja arendustegevuse mõistes eksperimentaalarendus). Innovatsiooni osas kasutatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõus defineeritud mõistet. Vastavalt Kõrgharidusseaduses sätestatule on institutsionaalselt akrediteeritud ülikool või riigi rakenduskõrgkool läbinud välishindamise, mille käigus on hinnatud kõrgkooli juhtimist, töökorraldust, õppe- ja teadustegevust ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Akrediteerimise tulemusel antakse hinnang, et eelpoolnimetatud tegevused vastavad nõuetele. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad on defineeritud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-2035 ning need on järgmised: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja –teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusteks loetakse antud tegevuse kontekstis teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikes 1 määratletud asutusi, millele rakendatakse ka § 3 lõike 2 tingimust, et asutus peab olema vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud. Projekt on käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus, millele toetust taotletakse ning mis esitatakse rakendusüksusele (Riigi Tugiteenuste Keskusele) läbi struktuuritoetuste e-keskkonna. Prototüüp on kontseptsiooni või protsessi testimiseks loodud esialgne proovtoode, mudel või versioon, mis vastavalt üldise grupierandi määruse artikkel 25-le liigitub tootearenduseks. Prototüüp võib funktsioneerida ka esemena, mida saab kopeerida või millest saab õppida. Prototüüpide eesmärk on anda pigem tõeline, töötav süsteem, mitte teoreetiline lahendus. Mõnes disaini töövoo mudelites on prototüübi loomine (protsess, mida mõnikord nimetatakse materialiseerimiseks) idee vormikohastamise ja hindamise vaheline samm. Prototüüpimise hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Rakendusuuringud hõlmavad rakendusuuringu ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine. Rakendusuuringute täpsemal määratlemisel kasutatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 14 tehnoloogiaklassifikaatorit, mis on kohandatud ka humanitaarteaduste ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonnale15. Käesoleva määruse mõistes loetakse rakendusuuringuteks nimetatud klassifikaatori tasanditele 1–6 tasandile sobituvad uuringud. Taotlust defineeritakse käesoleva määruse kontekstis asutuse poolt rakendusüksusele esitatavat vormikohast avaldust ja selle lisasid toetuse taotlemiseks. Teadlane on alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust läbi viiv isik, kes töötab akadeemilises sektoris. Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise tegevustes loetakse teadlaseks isikut, kellel on magistri- või doktorikraad ning vähemalt viieaastane teadus- ja arendustegevuse alane kogemus ja kes töötab taotluse esitamise hetkel töölepingu alusel TA asutuses vähemalt 0,5 koormusega. Teadmussiirdedoktorantuur (ka ettevõtlusdoktorantuur, tööstusdoktorantuur, ingl. keeles industrial PhD), kolmepoolne koostöö, kus doktorant on teadustöötaja ettevõttes, avaliku- või kolmanda sektori asutuses ning samal ajal õpib ülikooli doktoriõppes. Doktoritöö valmib väljaspool ülikooli ning tööandja (ettevõtte või asutuse) vajadusi arvestades. Teadmussiirdedoktorant on asutuses palgaline töötaja, kelle töö sisuks on teadus- ja arendustegevus doktorandi doktoritöö valdkonnas ning kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga. Osapoolte kohustus ja vastutus lepitakse kokku ülikooli-asutuse-doktorandi vahelises lepingus. Teadmussiirdedoktorant on era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuses kehtiva töölepinguga töötav isik, kes õpib samaaegselt ülikoolis doktorantuuris ja kelle doktoritöö teema on seotud tööandja tegevusega. Doktorandi töölepingu põhisisu peab olema teadus- ja arendustegevus vastavalt tema individuaalsele õppe- ja teadustöö kavale. Teadus- ja arendustegevuse mõiste defineerimisel on lähtutud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses § 2 punktides 2 ja 7 antud definitsioonidest teadustegevusele ja arendustegevusele ehk TAT mõiste loomisel on ühendatud kaks seaduses olevat mõistet üheks ning teadus- ja arendustegevuse liikide (rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus) määratlemisel on lähtutud Frascati käsiraamatu määratlusest. Tippspetsialistidena käsitletakse käesolevas määruses juhte, eksperte ja nõunikke, kes omavad mistahes valdkonnas kõrget erialast ettevalmistust (Välismaalaste seadus § 106 lg 3, ESCO ametite klassifikaator). Tippspetsialist on ekspert, kes rakendab oma teadmisi, mõistmist ja võimeid olemasolevate protsesside käigushoidmisel ja täiustamisel või uute teadmiste ja tehnoloogiate loomisel ja hindamisel. Tippspetsialist lahendab keerulisi probleeme uuenduste, loovuse ja arendamise abil. Tippspetsialistil on kõrgharidus ja vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus, või on ta juhtinud ettevõtet, kuulunud ettevõtte juhtkonda, nõukokku vmt või ta on omas valdkonnas tunnustatud ekspert kas Eestis või välismaal. Eelnõu § 3 kirjeldab toetuse andmise eesmärki ja tulemust. 15 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/03/Tehnoloogilise-valmiduse-tasemed-HU-ja-SO- valdkonnas.pdf 15 Sektoritevahelise mobiilsuse raames toetatavad tegevused on kavandatud otseselt riiklike strateegiate ja arengukavade eesmärkide täitmist silmas pidades ning kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ ning TAIE arengukavas seatud sihtidega. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 on otseselt teadusvaldkonna arengut suunav strateegia. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Tegevus panustab kõigi kolme alaeesmärgi täitmisesse:  Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovatiivsetele lahendustele;  Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine;  Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Kõik kolm suunda täidavad sidusas ja terviklikus lähenemises oma ülesannet. Kaks esimest suunda on nn horisontaalsed ja eeldusi loovad suunad, mille ülesanne on tagada Eestis teadussüsteemi ja ettevõtluse toimimiseks vajalikud tingimused ja pädevused. Raskuskese on kolmandal, teadmussiirde suunal. Selles suunas kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmine eeldab tugevat teadmusbaasi, sh alusuuringuid, ning head keskkonda ettevõtluseks, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada ning toodete ja teenuste lisandväärtust kasvatada. Toetuse andmise eesmärk on erinevate sektorite vahelise liikumise kaudu soodustada teadmusalast koostööd. Teadmussiirde tulemusena kasvab Eesti era-, avaliku- ja kolmanda sektori asutuste TA alane võimekus ja mitmekesistub teadlaskarjäär. Toetuse andmise tulemusena tekib tõhus teadmusringlus ja paraneb praktikute kaasatus õppe- ja teadustöösse. Lisaks kasvab teadmussiirde kogemusega doktorikraadiga isikute hulk. Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu seatud horisontaalsete põhimõtetega ja aitavad kaasa „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele arvestades tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. Eesmärk ja nimetatud toetuse andmise tulemused saavutatakse toetatavate tegevuste elluviimise kaudu, mida kirjeldatakse paragrahvis 5. Eelnõu § 4 kirjeldab tegevuse elluviimise juhtimist. Nimetatakse tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. Samas punktis sätestatakse ka hindamiskomisjoni roll tegevuse elluviimiseks. Hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul ja selle peamised rollid on taotluste hindamine, rahastusettepanekute tegemine, projektide vahe- ja lõpparuannete kinnitamine ning muude tegevuse edukaks toimimiseks vajalike ettepanekute tegemine. Hindamiskomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajad, teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid. Rakendusüksuse esindaja osaleb hindamiskomisjoni koosolekutel vaatlejana. Vastavalt vajadusele kaasatakse projektide hindamisprotsessi läbiviimiseks täiendavaid eksperte, kelle hinnangud on olulised hindamiskomisjoni lõplike otsuste tegemisel. Hindamises 16 osalevad isikud peavad enne taotluste hindama asumist deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. Eelnõu § 5 kirjeldab toetatavaid tegevusi. Käesolevas meetmes on 3 erinevat tegevust, millele on võimalik toetust taotleda. 1. tegevusega toetatakse projekte, mille raames ettevõte või asutus sõlmib teadlasega lepingu (käsundusleping, töövõtuleping või tööleping) teadus- ja arendustegevuse tunnustele vastavate rakendusuuringute ja/või eksperimentaalarendus projektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Käsunduslepingu ja töövõtulepingu puhul peab arvestama asjaoluga, et kui toetuse saaja näol on tegemist hankijaga riigihangete seaduse kohaselt, peab ta lepingu sõlmimisel lähtuma riigihangete seadusest ja enda asutuses kehtestatud hankekorrast. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja käsunduslepingu maksumus on võrdne 20 000 euroga või on sellest suurem, peab ta lepingu sõlmimiseks korraldama ostumenetluse. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega on sätestatud ühendmääruse §-s 11. 2. tegevusena toetatakse tippspetsialisti kaasamist ettevõtlusest, avalikust- või kolmandast sektorist ülikooli, riigi rakenduskõrgkooli või riigi (ka avalik-õiguslikku) TA asutusse kas õppetööd või praktikat läbi viima või panustama asutuse teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni või tegelema tehnoloogiasiirdega, mis on seotud asutuse põhitegevustega. Et ülikoolidesse, rakenduskõrgkoolidesse ja riigi TA asutustesse jõuaksid ettevõtetes päriselt kasutusel olevad uusimad tehnoloogiad ja töövahendid, mis aitaks kõrgkoolidel ja ettevõtetel ühist keelt leida, on vaja teadus- ja arendustegevuste tulemuste ülekandmist ühest organisatsioonist teise. Ka siin on isikuga võimalik sõlmida nii käsundusleping, töövõtuleping kui ka tööleping. Käsunduslepingu ja töövõtulepingu puhul peab arvestama asjaoluga, et kui toetuse saaja näol on tegemist hankijaga riigihangete seaduse kohaselt, peab ta lepingu sõlmimisel lähtuma riigihangete seadusest ja enda asutuses kehtestatud hankekorrast. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja käsunduslepingu maksumus on võrdne 20 000 euroga või on sellest suurem, peab ta lepingu sõlmimiseks korraldama ostumenetluse. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega on sätestatud ühendmääruse §-s 11. 3. tegevusena toetatakse teadmussiirdedoktorantide palkamist ettevõtetesse, avaliku- või kolmanda sektori asutustesse. Teadmussiirdedoktorandiga sõlmitakse tööleping. Isik, kes asub õppima doktorantuuri, võib olla juba varasemalt toetuse taotluse esitanud asutuse töötaja, kuid ta ei tohi olla immatrikuleeritud ülikooli doktorantuuri enne 1. jaanuari 2022. Kõik toetatavad tegevused peavad olema seotud nutika spetsialiseerumise temaatikaga. Lõikes 2 on toodud tingimused, millele projekti tegevus 1 raames tööle võetav teadlane peab vastama. Ettevõtetesse ja asutustesse tööle võetavad teadlased peavad olema vähemalt viieaastase teadus- ja arendustegevuse kogemusega ning vähemalt kolm viimast aastat töötanud positiivselt evalveeritud TA asutuses töölepingu alusel vähemalt 0,5 koormusega. Punktides 1 ja 2 kirjeldatakse seatud tingimusi teadlaste tööle võtmisel. Projekti raames on võimalik tööle võtta doktori- või magistrikraadiga ja vähemalt 5-aastase teadus- arendusasutuses töötamise kogemusega teadlasi, kuna neil on teadustöö läbiviimise võimekus ning nad on valmis iseseisvalt läbi viima TA-ga seotud projekti väljaspool TA asutust. Teadlane peab ülikoolis või teadusasutuses olema töötanud vähemalt kolm viimast aastat (mh arvestatakse siin ka doktoriõpinguid ja alates 2022. aastast ülikooli poolt sõlmitud nooremteaduri lepinguid) ning vähemalt 0,5 koormusega. Teadlasel on võimalus töötada ettevõttes või asutuses osalise 17 tööajaga (osalise koormusega) minimaalselt 0,5 koormusega, et tal oleks võimalik töö eripärast lähtuvalt jätkata tööd ka TA asutuses (nt õppetöö läbiviimine). Võimalik on teadlasega sõlmida ka töövõtu või käsundusleping. Lõikes 3 kirjeldatakse tippspetsialisti palkamise tingimusi. Toetuse saaja võib toetuse abil tööle võtta tippspetsialisti, kes töötab ettevõttes, avaliku- või kolmanda sektori asutuses ja omab teadus-arendustegevuse või innovatsioonialast töökogemust või tal on ettevõtte juhtimise kogemus või ta on omas valdkonnas tunnustatud ekspert. Toetust on võimalik taotleda ka väljaspool Eestit töötavate tippspetsialistide palkamiseks. Palgatavate tippspetsialistide arvu asutuse kohta ei piirata. Lõige 4 täpsustab teadmussiirdedoktorandi palkamise tingimusi. Tegevuse raames toetatakse projekte, mille raames era-, avaliku- (mis ei ole ülikool või positiivselt evalveeritud riigi TA asutus) või kolmanda sektori asutus või riigi rakenduskõrgkool võtab tööle teadmussiirdedoktorandi, kelle töölepingu sisuks on tema doktoritöö tegemine. Doktorandi töölepingu sisu peab vähemalt 75% ulatuses olema tema doktoritöö tegemine, mis on kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga. Doktoritöö peab lähtuma ettevõtte või asutuse jaoks olulise küsimuse lahendamisest ja seda kavandatakse koostöös ettevõtte/asutuse ja ülikooliga. Lõikes 5 sätestatakse, et ettevõte või asutus ei saa toetust taotleda rohkem kui kahe täistööajaga teadlase palkamiseks samaaegselt (arvestatakse kahe täistööaja ekvivalenti). Mitme teadlase palkamise võimalus on loodud selleks, et võimaldada ettevõttel või asutusel tegeleda mitme TA projektiga või ka projektiga, mis nõuavad mitme valdkonna teadlaste koostööd (aga teadlased võivad asutuses töötada ka teineteisest sõltumatult ning eri aegadel). Piirang teadlaste arvule ühe ettevõtte kohta samaaegselt on seatud selleks, et võimaluse teadlast palgata saaksid võimalikult paljud ettevõtted ja asutused ning ka seetõttu, et TA asutus ei peaks loovutama teatud perioodiks olulist osa valdkonna teadlastest. Lõikes 6 täpsustatakse, et teadmussiirdedoktorandi palkamiseks saab taotleja esitada taotluse kuni kahe isiku palkamiseks kalendriaastas. Piirangu mõte on seotud ühelt poolt tegevuse eelarve jaotusega. Kuni kolmandik eelarvest on kasutamiseks avaliku sektori asutustele, et anda võimalus ka eraettevõtetele, siis on piirangu seadmine põhjendatud. Teiselt poolt on soov pakkuda teadmussiirdedoktorantide palkamise võimalust erinevatele asutustele ja ettevõtetele. Lõikes 7 täpsustatakse, et teadlast saab palgata minimaalselt 0,5 koormusega. Võimalik on sõlmida ka töövõtu või käsundusleping. Lõige 8 täpsustab, et asutusse palgatav tippspetsialist võib töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,1 koormusega ja sealhulgas ka käsundus- või töövõtulepinguga. Võimalus on loodud selleks, et kõrgkoolidel oleks võimalik kaasata oma ala tippspetsialisti, kes enamasti on väga hõivatud inimesed. Kõrgkoolide vajadused tippspetsialistide palkamiseks on väga erinevad ja seetõttu on loodud võimalus kasutada erinevaid töösuhte sõlmimise variante. Lõikes 9 sätestatakse, et teadmussiirdedoktorandiga sõlmitakse tööleping minimaalselt 0,5 koormusega. Vähem kui poole koormusega ei ole mõistlik doktorantuuri läbimist võimaldada, sest vastasel korral jääb kraadi kaitsmine kaugesse tulevikku ja võib juhtuda, et doktorant oma lõputööd ei kaitsegi. 18 Lõikes 10 kirjeldatakse tingimusi, mille esinemise korral projektile toetust ei eraldata, sealhulgas teadlase, tippspetsialisti või teadmussiirdedoktorandi seotus (lähisugulus) toetuse taotlejaga. Teadlast ei saa palgata ka ettevõtted, kellel on seotus positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustega, mh. asutused, kelle juhatuse liige omab osalust positiivselt evalveeritud teadus- arendusasutuses või on selle asutaja või kes on taotleja rahastaja. Taolise olukorra tekkimisel võib juhtuda, kus toetusega ei toimu teadmiste siiret, ehk toetuse eraldamise eesmärk on ennekõike toetada teadus- ja arendustegevuse rakendamist sektorist väljaspool. Tegevuse raames palgatav teadlane või tippspetsialist ei tohi olla töötanud enne taotluse esitamist toetust taotlevas asutuses eelneva aasta jooksul töölepingu, töövõtu- või käsunduslepingu alusel üle kolme kuu. Vastasel korral on tegu juba toimiva koostööga, mis ei teeni meetme eesmärke. Teadmussiirdedoktorant, kes palgatakse ettevõttesse, ei tohi olla immatrikuleeritud ülikooli enne 1. jaanuari 2022. aastal. Antud piirang on seotud doktoriõppe reformi käivitumisega alates 2022. aastast. Lisaks ei tohiks tegevus soodustada juba õppivate doktorantide katkestamist ning uuesti õppima asumist. Eesmärk on tuua juurde uusi, ettevõtete/asutuste valitud doktorandi kandidaate. Lõikes 11 tuuakse välja, et Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga (vt kontroll-leht, seletuskirja lisa 2). Eelnõu § 6 sätestab kulude abikõlblikkuse. Abikõlblikud kulud on ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud vastavalt määruse lisas toodud standardiseeritud ühikuhinnale. Ühikuhinna kasutamine aitab kaasa tegevuse vahendite säästlikumale, tõhusamale ja efektiivsemale kasutamisele. Tööjõukulude ühikuhinnale lisandub 40% tööjõukulude ühikuhinnast muudeks abikõlblikeks kuludeks (sh. teadustöö kulud – lähetuskulud, doktoritöö projektiga saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud ning muud teadustöö läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt uurimisprojekti eripärast, mh ülikooli labori kasutamisega seonduvad kulud). Projekti raames palgatava teadlase ja tippspetsialisti palga arvestamise aluseks olev ühikuhind on välja töötatud Statistikaameti andmete põhjal ja kasutades Eesti Teadusagentuuri poolt kasutatud teadlaste keskmise palga arvutuskäigu põhimõtteid16. Teadmussiirde doktorandi palgakulude ühikuhinna kujundamise aluseks on kasutatud Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvist majandusprognoosi. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul kehtivad teatud piirangud. Riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele, samuti peab olema täidetud I peatükis sätestatud tingimus, sh ergutava mõju nõue, mille kohaselt ei tohi tegevustega alustada enne taotluse esitamist. Vähese tähtsusega abi korral on antud tegevuse raames toetuse määrad ettevõtetele samad mis riigiabi puhul. 16 Täpsemalt dokumendis „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ tööjõukulude ühikuhinna analüüs ja ühikuhinna rakendamise põhimõtted“ 19 Eelnõu § 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Projektide abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2029. Projektide abikõlblikkuse perioodi algus on projektiti erinev, vastavalt tegevuste ning nende käivitamise ajale, kuid see ei tohi olla varasem, kui taotluse esitamise kuupäev, kui on tegemist riigiabi andmisega. Toetust saab taotleda minimaalselt 3 kuuks ning maksimaalne toetatav projekt saab olla kuni 2 aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevast teadlase ja tippspetsialisti palkamisel ning minimaalselt 3 aastat ja maksimaalselt kuus aastat teadmussiirdedoktorandi projekti puhul. Maksimaalset abikõlblikkuse perioodi (6 aastat) saab kasutada, kui teadmussiirdedoktorant võetakse tööle osalise töökoormusega. Teadmussiirde doktorandi toetuse taotlemise viimane võimalus on kevad 2026. Siis on vastuvõetud teadmussiirdedoktorantidel võimalus lõpetada õpingud veel tegevuse abikõlblikkuse perioodil. Kehtiv komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 artikkel 59 näeb ette, et määrus kehtib 31.detsembrini 2023. Uue määruse/määruse muudatuste vastuvõtmisel selgub, kas tegevuste elluviimiseks määratud ajavahemik vajab täpsustamist. Abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks on kehtestatud kõikidel projektidel 31. august 2029. Eelnõu § 8 kirjeldab toetuse piirsummat ja osakaalu. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus, mille suurus sõltub ettevõtte või asutuse suurusest ning toetatava projekti sisust. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. Toetuse määr toetuse saajale teadlase või teadmussiirdedoktorandi palkamisel on kuni 70% erasektori asutustel ja kuni 85% nendel avaliku sektori asutustel, kelle puhul antav abi ei ole riigiabi. Ettevõtjast toetuse saaja omafinantseeringu määr sõltub toetuse saaja suurusest/käibest ja on määratud vastavalt üldise grupierandi määruse Lisale I. Toetusskeemi mõistes sõltub omafinantseeringu määr toetuse saaja suurusest, käibest ja aastabilansi kogumahust ning omafinantseeringu määr ei sõltu sellest, kas antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Asutuse suurust võetakse omafinantseeringu määra puhul arvesse ka nende toetuse saajate puhul, kes ei ole ettevõtted, vaid näiteks avaliku sektori asutused. Toetuse suurus avaliku sektori asutusele juhul kui tegemist ei ole riigiabiga, on kuni 85% ja nende omafinantseering on vähemalt 15%. Kui avaliku sektori asutustele antav abi tegevuste 1 ja 3 puhul kvalifitseerub riigiabiks, kohaldatakse nendele asutustele suurettevõtjatele ette nähtud toetuse määrasid. Üldise grupierandi määruse Lisa 1 artiklis 2 toodud näitajate arvutamisel võetakse arvesse ka ettevõtjate vahelisi seoseid. Toetuse maksimaalne piirmäär sõltub ka sellest, kas teadlase või teadmussiirdedoktorandi töö sisu on rakendusuuring või eksperimentaalarendus. Kui teadlase või teadmussiirdedoktorandi töö sisuks on nii rakendusuuring kui ka eksperimentaalarendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile. Avaliku sektori asutustele antav toetus ei ole üldjuhul riigiabi. Vähese tähtsusega abi puhul peab tegevuste maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. Toetuse saajale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi kolme aasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Juhul, kui toetuse saaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi neile nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesolevast määrusest taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 20 Tippspetsialisti palkamisel on toetuse maksimaalne piirmäär kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15% nendel avaliku sektori asutustel, kelle puhul antav abi ei ole riigiabi. Kui antav abi kvalifitseerub riigiabiks, kohaldatakse asutustele suurettevõtjale ette nähtud toetuse määrasid. Eelnõu § 9 kirjeldab nõudeid taotlejale. Taotleja võib olla tegevuse 1 puhul Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud) või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused), kes võtab tööle teadlase. Seega, kui ettevõte või asutus on vastavasse registrisse kantud, saab ta olla taotlejaks. Toetuse saajatena on välistatud korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud TA asutused ja tehnoloogia arenduskeskused ning nendega lähedalt seotud asutused, kuna nendes asutustes on teadlased juba hõivatud ja uute teadlaste palkamine nendesse asutustesse ei aita kaasa meetme tegevuse eesmärgi saavutamisele. Eelpooltoodud näite varal ei toimuks teadmiste siiret teistesse sektoritesse. Tippspetsialisti võib palgata ülikool, riigi või avalik-õiguslik TA asutus või positiivselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkool. Teadmussiirdedoktorandi toetuse taotlejaks võib olla Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik), sh. korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud eraõiguslik teadus- ja arendusasutus ning tehnoloogia arenduskeskus või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus), s.h. ka riigi rakenduskõrgkool, kes võtab tööle teadmussiirdedoktorandi. Teadmussiirdedoktorandi toetust ei saa taotleda ülikoolid ning riigi- või avalik-õiguslikud TA asutused. Doktoriõppe reformi käigus on välja töötatud eraldi riigieelarveline toetusskeem ka positiivselt evalveeritud riigi- ja avalik-õiguslikele TA asutustele nooremteadur-doktorantide palkamiseks. Toetuse taotleja peab vastama ühendmääruses seatud nõuetele. Eelnõu § 10 on esitatud nõuded, millele taotlus peab vastama. Tegevuste 1 ja 2 puhul peavad taotluses olema ära toodud projekti raames tööle võetavate isikute andmed (nimi ja praegune töökoht, amet); taotleja andmed, sealhulgas ettevõtte suurus; projekti, selle eesmärgi, oodatavate tulemuste ja mõju kirjeldus; projekti läbiviimise koht; projekti eelarve ja taotletava toetuse suurus, palgatavate isikute töökoormus ja projekti ajakava. Teadmussiirdedoktorandi toetuse taotluses tuuakse ära taotleja andmed, projekti eesmärgi, tulemuste ja eeldatava mõju kirjeldus, projekti läbiviimise koht, projekti eelarve, doktorandi töökoormus ja projekti ajakava. Teadlase palkamise puhul tuuakse taotluses ära, kas projekt kvalifitseerub rakendusuuringuks või eksperimentaalarenduseks. Lisaks tuleb taotluses ära näidata toetuse saaja rahaline panus ja teave selle kohta, kui esitatud projektile või selle osadele on toetust taotletud samal ajal mitmest meetmest või riigieelarvest. Lisaks on vaja välja tuua info võimaliku intellektuaalomandi kasutamise, planeeritavate patenditaotluste ja publikatsioonide kohta. Teadmussiirdedoktorandi palkamise taotlus peab sisaldama lisamaterjalina andmeid doktorandi immatrikuleerimise kohta või ülikooli nõusolekut selle kohta, et doktorandi kandidaat immatrikuleeritakse ülikooli või on ülikool nõus avama konkursi vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga. Tegevusele ei kohaldu kestvuse nõue, kuna tegemist ei ole taristuinvesteeringu ega tootliku investeeringuga. 21 Eelnõu § 11 kirjeldab taotlemise avanemist. Taotlusvooru saab avada peale rakenduskava erieesmärgi temaatilise eeltingimuse täitmist. Toetust saab taotleda jooksvalt kuni vooru eelarve ammendumiseni. Taotlemise avanemisest teavitab rakendusüksus toetuse taotlejaid ja avalikkust oma veebilehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotlemise avanemist. Vajadusel kuulutatakse välja suunatud taotlusvoorud, näiteks ettevõtetele ja asutustele, mis tegutsevad valdkondades, kus teadus- ja arendustegevus on väga oluline, kuid ettevõtted sellega millegipärast ei tegele või teatud piirkondadele (maakonnad väljaspool Harju- ja Tartumaad), kus tegutsevatele ettevõtetele ja asutustele on teadus- ja arendustegevuses oluline, kuid ettevõtted sellega ei tegele. Eelnõu § 12 käsitleb toetuse taotlemist ja taotluste esitamise viisi. Taotlused esitatakse e- toetuste keskkonna kaudu ja neid menetletakse jooksvalt nende esitamise järjekorras. See kehtib ka juhul, kui taotlusi on esitatud rohkem kui taotlusvooru vahendid finantseerida võimaldavad, ehk siis taotlusi menetletakse ja ka rahastatakse nende esitamise järjekorras. Juhul, kui nimetatud keskkonna toimimises esineb tehniline viga, mis takistab taotluse esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. Eelnõu § 13 sätestab taotluste esitamise ja menetlemise. Käesolevas paragrahvis on selgitatud, mida on mõeldud taotluse menetlemise all ja kui palju see maksimaalselt aega võib võtta. Sätestatud on ka see, millistel juhtudel võib taotluse menetlemise tähtaega pikendada. Lisaks on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt täiendavat informatsiooni ja taotluses esinevate puuduste likvideerimist. Eelnõu §-s 14 on kirjeldatud, millistel tingimustel tunnistatakse taotleja ja taotlus nõuetele vastavaks ja millisel mitte. Eelnõu § 15-s on kirjeldatud projektide hindamist, valikukriteeriume ning valiku korda. Projektide valikul lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Projektide valikul arvestatakse puutumust omavate Eesti 2035 sihtide ja näitajatega. Projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad ühendmääruse § 7-le. Toetuse taotlemine on jooksev (st toimub pidevalt), taotluste vastuvõtmine ja taotluste vastavuse kontroll on jooksev, kuid hindamine on korraldatud sagedusega 1 kord kuus (või vastavalt vajadusele) kokkulepitud ja kindlaks kuupäevaks laekunud taotluste osas. Tegevuse 1 taotluse hindamiskriteeriume on kokku 5, esimene kriteerium on nn vastavuskriteerium, mille puhul hindamiskomisjon peab andma hinnangu, kas projekt vastab teadus- ja arendustegevuse tunnustele ja omab seost nutika spetsialiseerumise temaatikaga. Sisuliselt peab hindamiskomisjon hindama, kas toetuse taotleja on projekti õigesti kvalifitseerinud rakendusuuringu ja/või eksperimentaalarenduse alla, ehk siis nende tegevuste alla, mida antud tegevusest rahastatakse. Antud tegevusest ei rahastata alusuuringuid, samuti tootearenduse seda osa, mille puhul ei ole enam tegemist teadus- ja arendustegevusega. Tootearenduse puhul kuulub rahastamisele üksnes see osa tegevustest, mida on võimalik kvalifitseerida eksperimentaalarenduse alla. Kui tegemist ei ole teadus- ja arendustegevusega ning puudub seos nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga, ei kuulu projekt rahastamisele. Kriteeriume 2–4 hinnatakse skaalal 1–5 sammuga 0,5 punkti. Kriteeriumitele on kehtestatud lävendid. Teise kriteeriumi lävend on 3 punkti, 3. ja 4. kriteeriumi lävend 2,5 punkti. 5. kriteeriumina tuleb taotlejal näidata projekti mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsetele põhimõtetele – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima ning seda hinnatakse skaalal „jah“/“ei“. Iga taotleja saab koos rahastamise, osalise 22 rahastamise või mitterahastamise otsusega ekspertide hinnangutega koondraporti. Hindamiskomisjon võib taotlejale seada täiendavaid tingimusi, mille täitmine on eelduseks toetuse saamisele. Hindamiskomisjonil on õigus teha ettepanek kvalifitseerida taotlus rakendusuuringust eksperimentaalarenduseks ja vastupidi. Tegevuste 2 ja 3 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksus esitatud informatsiooni põhjal jah/ei skaalal järgmiselt: projekti eesmärk ja vajalikkuse põhjendatus, sealhulgas välja toodud seosed nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga (tippspetsialisti palkamise puhul ka lisandväärtus teadus- ja arendustegevusele); projekti tegevuste ajakava realistlikkus; tippspetsialisti teadus-arendustegevuse või innovatsioonialane töökogemus või ettevõtte juhtimise kogemus; doktorandi doktoritöö kavand või uurimistöö projekt ja selle seotus ettevõtte vajadustega (juhul, kui taotluse esitajal on olemas konkreetne isik, kes on doktorantuuri immatrikuleeritud ning kelle palkamiseks toetust taotletakse). Juhul, kui asutus soovib palgata endale võimalikku teadmussiirdedoktoranti, kuid konkreetset isikut veel ei ole, siis on vajalik esitada ülikooli nõusolek avada konkurss vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga. Viimasel juhul ei ole toetuse taotlemiseks vajalik esitada doktoritöö kavandit või uurimistöö projekti. Taotleja peab taotluses välja tooma ka projekti mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsetele põhimõtetele – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. Eelpooltoodud kriteeriumid loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et projekti eesmärgipüstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht, mille lahendamiseks on projekt koostatud; projektis kavandatud tegevused on vajalikud ning võimaldavad saavutada projekti väljundid ning tööle võetav tippspetsialist/ doktorant vastab seatud kriteeriumidele. Eelnõu §-s 16 on kirjeldatud taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Rahuldamisele kuuluvad kõik tegevuse 1 puhul lävendid ületanud taotlused, mida on võimalik rahastada eelarvepiiranguid arvestades. Kõik tippspetsialisti ja teadmussiirdedoktorandi palkamiseks esitatud taotlused, mis täidavad kõiki üldisi valikukriteeriume, saavad rahastatud vastavalt taotlusvooru eelarvelistele võimalustele. Taotlused rahuldatakse, kui nad on ületanud lävendi või kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Muuhulgas on sätestatud, et taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ka nende taotluste osas, mille rahaline maht ületab taotlusvooru vaba jäägi ja mida ei ole võimalik rahastada tulenevalt eelarvepiirangutest. Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuste keskkonna kaudu 10 tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Eelnõu §-des 18 ja 19 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada toetuse saaja või rakendusüksus. Kui muudetakse tegevusi, väljundnäitajat või tulemusnäitaja sihttaset, tehakse kindlaks, kas muudatus on asjakohane ning kaasatakse selleks vajadusel hindamiskomisjoni. Samuti sätestatakse otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Eelnõu § 20 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Eelnõu § 21 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Vahearuandeid esitab toetuse saaja iga kuue kuu järel. Projekti lõpparuanne esitatakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Kui projekti kestvus on alla kuue kuu, siis esitatakse ainult lõpparuanne. Iga poole aasta tagant aruannete esitamine on oluline, et ellu viidud tegevusi 23 analüüsida, anda ülevaade projekti edenemisest ning vajadusel teha tegevuskavas muudatusi. Aruannetes sisalduv info on oluliseks sisendiks Haridus- ja Teadusministeeriumile valdkonna kohta ülevaadete koostamiseks. Tegevuse 1 vahearuanded ja lõpparuande esitab rakendusüksus hinnangu andmiseks hindamiskomisjonile, kes teeb rakendusüksusele ettepaneku projekti rahastamise jätkamiseks või viimase makse tegemiseks. Tegevuse 2 ja 3 aruanded esitatakse hindamiskomisjonile teadmiseks. Teadmussiirdedoktorandi toetuse kasutamise kohta esitatakse kokkuvõte doktorandi atesteerimistulemustest vastavalt ülikoolis kehtivale ajakavale. Juhul, kui poolaasta jooksul atesteerimist ei toimu, siis esitatakse aruandes informatsioon projekti edenemise kohta, sh. toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. Projektide lõpparuanded peavad sisaldama andmeid tulemuste kohta, mis aitasid panustada strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide ja näitajate täitmisesse läbi horisontaalsete põhimõtete arvestamise. Toetuse saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu. Eelnõu § 22 sätestab toetuse maksmise ja makse menetlemise peatamise tingimused. Projekti abikõlbliku kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks tööjõukulude ühikuhind, millele lisandub 40% ülejäänud abikõlblike kulude katmiseks, kusjuures kogumaksumus sõltub kuude arvust, mil palgatav isik projekti raames töötab, ning tema koormusest. Toetust makstakse üksnes standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt toetuse saaja esitatud dokumentidele. Standardiseeritud ühikuhinna alusel makstavatele tööjõukuludele lisanduvad ühtse määra alusel makstavad ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ulatuses. Kuna toetust makstakse standardiseeritud ühikuhinna alusel, tuleb toetuse saajal rakendusüksusele esitada palgatava isiku koormuse, lepingu kehtivuse ja tööülesannete tõendamiseks isikuga sõlmitud leping. Eelnõu § 23 sätestab finantskorrektsioonide regulatsiooni. Eelnõu § 24 sätestab vaiete esitamise korra. Eelnõu lisaga kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna kasutamise põhimõtted tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“. 4. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Määrus hakkab kehtima üldises korras. 5. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabel on seletuskirja lisa 1. Kuna Rahandusministeerium ei kooskõlastanud eelnõu, esitatakse see täiendatud kujul EISi kaudu uuesti ministeeriumitele kooskõlastamiseks. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Lisa 1. Kooskõlastustabel Lisa 2. Kontroll-leht 24  Seletuskirja lisa 1 Haridus- ja teadusministri määruse „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord” eelnõu juurde Kooskõlastustabel Asutus Kommentaari/ettepaneku sisu HTM seisukoht Riigi eelnõu § 1. Reguleerimisala lõige 8: Ettepanekuga arvestatud. Tugiteenuste Kui tegemist on antava riigiabiga üldise grupierandi määruse artikli 25 mõistes, siis Keskus art 25 lõige 1. toob "Teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.". Lõige 1 ** viitab sellele, et täidetud peavad olema kõik I peatükis sätestatud tingimused". Eelnõus on toodud, et täidetud peavad olema artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 toodud tingimused, kuid üldise grupierandi määruse esimeses peatükis on artiklid 1-9, mis kõik peavad olema täidetud, mistõttu palume viia määrus kooskõlla Üldise grupierandi määruse artiklis 25 tooduga. §4 lg4 punkt 4 ) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud Ettepanekuga arvestatud. juhtudel rakendusüksusele ettepanekud projektide eesmärkide, tegevuskava või eelarve muutmiseks. RÜ ei saa eesmärke, tegevuskava ja eelarvet __ iseseisvalt muuta. __ Kuna seletuskirjas ei ole ka seda täpsustatud, siis palun sõnastada nii, et oleks üheselt arusaadav (ilmselt RÜ peab tegema taotlejale ettepaneku). § 9 lg 2 - palun eelnõu teksti täiendada ja täpsustada Eesti era- või avaliku sektori Ettepanekuga arvestatud. asutuse mõistet. Selgem oleks näiteks sõnastus, kus oleks täpsustatud, et tegemist peab olema Eestis registreeritud era- või avaliku sektori asutustega; Palun esitada EL põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga Arvestatud. arvestamise kontroll-leht ja Riskihindamise leht (failid on kättesaadavad SF Kontroll-leht lisatud. ekstranetis: https://bit.ly/3fWAP1U). Maaelu- Juhime tähelepanu asjaolule, et töötades väljaspool akadeemilist struktuuri ei ole Ettepanek võetud ministeerium alati võimalik tagada teadustöötaja akrediteerimiseks vajalikke eeldusi teadmiseks. (teadusartiklite avaldamine), sest töö fookus on meetme kasutamise perioodil muutunud. Selleks, et tagada meetme kasutajale võimalikult sujuv liikumine era- või avalikust sektorist tagasi akadeemilisse struktuuri, soovitame analüüsida võimalust lisada meetme kasutamine sisse ülikoolide teadustöötajate akadeemilisse karjäärimudelisse kui positiivne lisandväärtus. Keskkonna- §15 lg 1 punktis 5 öeldakse, et hinnatakse ka projekti mõju läbivatele teemadele. Arvestatud. ministeerium Määruse eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas täpselt toimub selle mõju § 15 lg 1 p 5 sõnastust hindamine, mille alusel omistatakse punkte (kas piisab mõjust vaid ühele täpsustatud. valdkonnale loetelust või peab taotlus katma neid kõiki). Võib-olla kirjeldatakse see §15 lg-s 6 viidatud hindamisjuhendis, kuid hetkel see ei selgu. § 15 lg 1 punktis 5 toodud läbivate teemade loetellu oleks vaja lisada ka „kliimaga“. Ettepanekuga arvestatud. Seletuskirja punkti 1.3 viimases lõigus on viidatud ühissätete määrusele, mis Arvestatud reguleerib perioodi 2014-2020. Rahandus- Esmalt juhime tähelepanu, et 14.04.2022 toimunud Vabariigi Valitsuse Määrust täiendatud ministeerium kabinetinõupidamisel võeti vastu otsus, et antud meetme tegevused lubatakse vastava sättega. käivitada alles pärast 2021-2027 rakenduskava erieesmärk 1 eeltingimuste täitmist. Hetkel nimetatud eeltingimus täidetud ei ole ja Rahandusministeeriumile esitatud eelnõust ei selgu, kas määruse eelnõu jõustamisel planeeritakse oodata eeltingimuste kinnitamiseni või planeeritakse määrus jõustada kohe pärast kooskõlastamise saamist. Lisaks toome välja, et 31.05.2022.a. toimunud variseirekomisjoni kohtumisel Seletuskirja täiendatud. kinnitati 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldised valikukriteeriumid ja – metoodika. Projektide valikumetoodika punktis 1 on välja toodud nõuded määruse alusel toetuse andmise kohta. Palume käesoleva määruse eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid viia vastavusse seirekomisjonis kinnitatuga ning konkreetselt välja tuua, et projektide valikul lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast. Neis sisalduvad ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuded, millega arvestamist hetkel välja ei tule. Samuti palume välja tuua kuidas projektivalikul arvestatakse eelnevas analüüsis tuvastatud puutumust omavate Eesti 2035 sihtide ja näitajatega. Ühtlasi palume projektide valikukriteeriumide ja valikumetoodika puhul käesoleva Ettepanekuga eelnõu §-s 15 lg 1 p 5 juhinduda perioodi 2021-2027 horisontaalsetest põhimõtetest, arvestatud, eelnõu ja mis on sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng seletuskiri täiendatud. ning keskkond ja kliima. Vastavalt seirekomisjonis heaks kiidetud üldistele valikukriteeriumide punktile 3.5 on kohustus hinnata, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Horisontaalseid põhimõtteid ei saa liita ja hinnata kogumit skaalal „jah/ei“. Seetõttu palume tuua horisontaalsed põhimõtted eraldi välja, et nendega seotust oleks hiljem võimalik vastavalt kajastada ka infosüsteemis ja aruandluses. Kui projekt saab mõne horisontaalse põhimõtte ja näitaja juures märkeks „jah“, siis peab see jooksvalt aruandluse kajastuma. Lisaks ei ole perioodil 2021-2027 kasutusel mõistet „läbivad teemad“ ega horisontaalset põhimõtet „infoühiskond“. Palume need dokumentidest välja võtta. 24.juunil 2021.a. kinnitatud ühissätete määruse Artiklis 9 on sätestatud, et Kommentariga liikmesriigid peavad kõigis tegevustes tagama Euroopa Liidu põhiõiguste harta arvestatud, kontroll-leht järgimise, sama määruse Artiklis 73 on sätestatud, et korraldusasutus tagab lisatud. järgimiseks vajalikud kriteeriumid ja menetlused. Kuna käesolevas eelnõus ega seletuskirjas ei ole põhiõiguste harta teemasid välja toodud ega analüüsitud, siis ei ole võimalik korraldusasutusel talle pandud ülesannet täita. Puudub ka Inimõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtetega arvestamise kontroll-leht, mis on vajalik rakenduskava horisontaalsete eeltingimustega kooskõla tagamiseks. Määruse eelnõu §-s 1 ja seletuskirja alguses viidatakse meetme 21.1.1.2. Mitte arvestatud. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse Sõnastusel oleme suurendamine“ tegevusele „Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja arvestanud teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja Rahandusministeeriumi, sh avaliku sektori vahel“. Perioodil 2021-2027 kasutame terminit „rakenduskavaga regionaalvaldkonna ja kooskõlas olev sekkumine“. Seega soovitame läbivalt TATi määruses ja RTK juhendeid ja seletuskirjas asendada mõiste meetme „tegevus“ asendada „sekkumisega“ kodulehel avaldatud info  õigusaktide kohta, kus kasutatakse läbivalt toetuse andmise tingimuste koostamist tegevusele, mitte sekkumisele. „Tegevus“ tähistab tingimuste kogumit millegi ära tegemiseks. „Sekkumine“ kasutame üldnimetusena muutuseni jõudmiseks kavandatud tegevuse või protsessi selgitamiseks. Meetme 21.1.1.2 alla on riigieelarves järgmiseks RES perioodiks planeeritud Seletuskirja täiendatud, suuremad summad kui käesolevas TATis on välja toodud. Arvestades, et periood alles ettepanekuga arvestatud. algas, siis on see sobilik. Kuna RES periood ja TATi abikõlblikkuse periood ei kattu, RESi on planeeritud palume siiski seletuskirjas välja tuua kuidas meetme eelarve (153,1 mln) on vahendid viiele tegevusele planeeritud jaotuma erinevate sekkumiste ja järgnevate TATide vahel. sh kahele grandile. Ühel statistilisel grandil kajastuvad kõik määruste alusel elluviidavate tegevuste eelarved sh Sekmo ning teasel statistlisel grandil käskkirja alusel elluviidavate tegevuste (3 tegevust) eelarved . Perioodi eelarve ei ole suurem meetmete nimekirjas planeeritust, käesoleval hetkel on HTM teinud ka ettepaneku  meetmete nimekirja muudatuseks tegevuses 21.1.1.2. Seega ei ole otstarbekas praeguses muutuvas etapis lisada seletuskirja detailset tegevuste lõikes infot. Juhime tähelepanu, et meetmete nimekirjas on kirjas meede: „Ühiskonna ja Ettepanekuga majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“. arvestatud. Käesolevas määruses on aga „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine“. Palume määruse eelnõus ja seletuskirja tekstis olevad nimetused viia kooskõlla meetmete nimekirjas olevate nimetustega. Rahandusministeeriumile esitatud dokumentides olev väljundnäitaja ei vasta Ettepanekuga meetmete nimekirja (MNK) näitajale. Puudub ka tulemusnäitaja või kui see arvestatud. konkreetsele sekkumisele ei kohaldu, selgitus selle kohta. Oleme korduvalt ka informeerinud ning juhendites välja toonud, et 2021+ perioodil võrdub projekti väljundnäitaja meetmete nimekirjas välja toodud väljundnäitajaga. Erinevaid mõisteid sama näitaja kohta ei ole vajalik kasutada, see tekitab segadust. Palume käesolev TAT kooskõlla viia MNKs välja toodud näitajatega. Vastavalt ühendmääruse § 41 lg 1 p 3 ja 5 palume eelnõu §-s 3 välja tuua lisaks Ettepanekuga strateegia „Eesti 2035“ asjakohasele sihile, milleks on „Tugev, uuendusmeelne ja arvestatud. vastutustundlik majandus“ ja puutumust omavatele horisontaalsetele põhimõtetele ka vastavate horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajad. Seoses nimetatud sihiga kohalduvad „võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse mõõdik“. Horisontaalsetest põhimõtetest keskkonna ja kliima puhul palun lisada näitaja konsulteerides Keskkonnaministeeriumiga. Võimalik on seos luua järgmiste regionaalseid erinevusi mõõtvate näitajatega a) Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest või b) Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest. Soovitame kasutada ühte kahest regionaalseid erinevusi mõõtva näitajat. Palume seos lisada eelnõu p 3.4 järgmises sõnastuses: „Projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitab kaasa riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „“Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus“ saavutamisele. Sekkumistega aidatakse kaasa näitajate „võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, ligipääsetavuse mõõdik“, „väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“ (või „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“) saavutamisse. Seletuskirja tuleb täiendada lühikokkuvõttega eelnõu koostamisele eelnenud Antud sekkumine ei analüüsist, mis käsitleks regionaalseid erisusi (ettevõtete sektoriaalne paiknemine, panusta regionaalarengu TA võimekus maakonniti/piirkonniti, sotsiaalmajanduslikud näitajad, SKP elaniku edendamisse, mistõttu kohta maakonniti jne…). süvaanalüüsi selle kohta Kas meetme valdkonnas esinevad olulised piirkondade vahelised erinevused? ei tehta. Kas on võimalik eristada selgelt mahajäänumaid või edasijõudnumaid piirkondi? Kas piirkondlikud erinevused viimaste aastate trendide põhjal pigem süvenevad või leevenevad? Palume täiendada seletuskirja § 9 analüüsiga taotlejate piirkondliku paiknemise Analüüs olemas 1. kohta. peatüki p 1.3. “Tasakaalustatud regionaalareng” all. Seletuskirja lisada analüüs ja põhijäreldused, kuidas meetmega aidata kaasa Antud tegevus ei panusta piirkondlike arenguerinevuste kahanemise suunas. piirkondlikkesse arenguerinevustesse. Seletuskirja tuleb täiendada põhijäreldustega selle kohta, millest on tuvastatud Antud sekkumine ei piirkondlikud erisused tingitud ning luua seos sekkumise ning tuvastatud piirkondlike panusta regionaalarengu väljakutsete vahel. edendamisse, mistõttu süvaanalüüsi selle kohta ei tehta. Varasemates valdkonna meetmete hindamistes on viidatud regionaalsetele Antud sekkumise suhtes aspektidele, palume need järeldused/soovitused seletuskirjas välja tuua ning ei kohaldu. selgitada, kuidas uue perioodi eelnõu neid arvestab. Palume seletuskirja lisada ka erinevate sekkumisvõimaluste analüüs regionaalse Antud sekkumine ei tasakaalustatuse suurendamiseks ja täiendada meedet vastavalt. panusta regionaalarengu  edendamisse, mistõttu süvaanalüüsi selle kohta ei tehta. Eelnõu koostajal hinnata, mille alusel oleks kõige asjakohasem hinnata, kas Sekkumine ei panusta sekkumine on mõjusalt aidanud kaasa regionaalsete erisuste vähenemisele või mitte. regionaalarengu Vajadusel lisada vastav TAT spetsiifiline näitaja. edendamisse, mistõttu ei pea vajalikuks spetsiifilise näitaja lisamist. Lisaks juhime tähelepanu, et kui projekti eelarve ületab 10 miljonit eurot, siis Antud määruse raames kohalduvad sellele vastavalt ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja ei ole võimalik toetada siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sellise mahuga projekte. määrusele vastavad teavitusnõuded. Juhul, kui käesoleva käskkirja raames rahastatakse taolisi projekte, siis tuleb see eelnõus välja tuua ning teavitustegevuse kulud ka abikõlblike kulude loetellu lisada. § 8 lg 3 - palume lisada, et toetus ei ole riigiabi. Näiteks järgnevalt: „Käesoleva Ettepanekuga määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus ei ole riigiabi ning arvestatud. selle maksimaalne piirmäär on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest ja omafinantseering on vähemalt 15%.“ § 8 lg 8 esimese lause sisu kordub lõikes 10. Teeme ettepaneku tõsta lg 10 lõike 8 Ettepanekuga esimeseks lauseks, senine esimene lause kustutada, lg 10 kustutada. arvestatud. § 10 Vastavalt grupierandi määruse artikli 6 punktile kaks lisada nõutavate andmete Määrust täiendatud, loetellu ettevõtja suurus ning taotletava toetuse suurus. ettepanekuga arvestatud. § 11 lg 2 trükiviga sõnas „rakendusasutus“. Trükiviga parandatud. Seletuskirja lk 9 alt teine lõige, viide konkurentsiseaduse §-le 3415 on vale, peab Ettepanekuga olema § 342. arvestatud. Seletuskirja lk 10 alt teises ja kolmandas lõigus kasutatakse grupierandi määruse Ettepanekuga lühendit ÜGEM, kuid määruses mitte. Palume ühtlustada lühendite kasutamine ning arvestatud. kirjutada seletuskirjas läbivalt „grupierandi määrus“. Lk 11 punkt 2 – Tundub, et autorid soovisid välja tuua kaks erinevat olukorda – kui Kommentaarist ei saa on tegemist ettevõtjaga ja teiseks, kui TA on mittemajandustegevus. Praeguses aru, palume täpsustada.  sõnastuses ei ole selget järeldust tehtud, et kui …. siis ei ole majandustegevus. Palume täpsustada ja teha viide § 5 lg 1 punktile 2. Lk 12 punkt 4 viimane lause – asendada lause alguses „Abimeede võib anda abi Mitte arvestatud, sest saajale majandusliku eelise“ lauseosaga „Abimeede annab abi saajale majandusliku meede ei pruugi anda eelise“ eelist. Lk 12 p 5 – asendada senine tekst lausega „Antud meetme raames antava toetuse Ettepanekuga puhul ei ole konkurentsi moonutamine või kaubanduse mõjutamine EL riikide vahel arvestatud. välistatud.“ Tõenäoliselt osalevad taotlusvoorudes ka ettevõtted, kelle kliendid/turg ei piirdu Eestiga. Lk 16 §5 – palume muuta kolmanda lõigu neljandat lauset ja alustada lauset suure Palume kommentaari tähega. täpustada, ei ole tuvastatav, mida tuleks muuta. Lk § 19 ülevalt teine lõik § 8 – Kommenteeritud on ka abikõlblikke kulusid ning Mitte arvestatud.. ergutavat mõju. Selgitus peaks paiknema § 6 juures. Samas peaks lisama selgituse, § 8 reguleerib toetuse mis avaks § 8 lg 7 sisu. Nimetatud lõikes sätestatakse, et §-s 5 nimetatud tegevuste piirmäära ja osakaalu, sh abikõlblikud kulud ja toetuse maksimaalne osakaal peavad vastama üldise tuuakse välja kohalduvad grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele. Määruse § 8 lõigetes 4 ja 5 on piirmäärad grupierandi aga artiklile 25 vastavad osakaalud kehtestatud. Palun selgitada milliseid täiendavaid määruse tingimustes. § 8 - art 25 tingimusi on lõikes 7 silmas peetud. Abikõlblikke kulusid reguleeritakse s ei käsitleta kulude määruse §-s 6. abikõlblikkuse tingimusi. Eesti Eelnõu § 21 sätestab, et toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise Mitte arvestatud. Toetuse Kaubandus- kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt iga kuue kuu järel. Toetuse saajate tagasiside põhjal ei Tööstuskoda taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. ole halduskoormus suur. Aruande vormi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult hindamiskomisjoniga. Vahearuannete esitamine Kaubanduskoda leiab, et nõue esitada vahearuanne iga kuue kuu järel on kõiki poole aasta kaupa annab asjaolusid arvesse võttes ebamõistlik, kuna suurendab märkimisväärselt toetuse RAle ja RÜle infot saajateks olevate ettevõtjate halduskoormust. Sellest tulenevalt teeb Kaubanduskoda projekti edenemise kohta ettepaneku sõnastada Eelnõu § 21 ümber selliselt, et toetuse saaja peab esitama ja kui ilmneb problem, rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande üks kord aastas ning saab kiirelt sekkuda ja vahearuande esitamine ei ole kohustuslik, kui projekti kestus on 18 kuud või sellest mitte lasta probleemil lühem. kasvada. Eesti Eelnõu lk 5 on suvise mustandiga võrreldes uus toetuse andmise tingimus "§ 5. (11) Teadmiseks võetud. Elektroonika- Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega...". Samas Eelnõu väljatöötaja ei tööstuse Liit on seletuskirjas lk 7 väide: “Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu soovi taotlejate ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ ehk DNSH halduskoormust analüüsis on hinnatud, et toetatav meede ei põhjusta olulist kahju suurendada. Küsime keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole täiendavat informatsiooni vajalik.” Oleks oluline teada, kas selle taotleja koormust suurendava rea minimaalselt. lisandumine on tööõnnetus ning tuleks seletuskirjast lähtudes alapunkt 11 määrusest eemaldada, või siis kas piisab taotleja deklaratsioonist või on vajalik analüüs koos hinnanguga. Kui võimalik, siis tasuks kaaluda mentlemisprotsessi formaalse tähtaja lühendamist Teadmiseks võetud. ooskõlas senise praktikaga: Eelnõu lk 9 "(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva", mis võib toetuste mahtusid arvestades olla ebaproportsionaalselt pikavõitu - ligi 3 kalendrikuud. Tartu Ülikool Määruse lisas sätestatud ühikuhinnad on seletuskirja kohaselt välja töötatud Teadmiseks võetud. Statistikaameti andmebaasi põhjal. Samas, arvestades eelnõu valmimiseks kuulunud Nooremteadur-doktorante aega ja seda, et Statistikaameti andmed ei saa kajastada nii kiiresti muutuvat koheldakse võrdselt ja majandusolukorda, tekkib oht, et eelnõus sätestatud ühikuhinnad ei toeta soovitud neile kehtib sama määral meetme eesmärgi täitmist. Nt ühikuhinna arvutamise aluseks olev palgatase palgamäär. Meetmest ei vasta nutika spetsialiseerumise valdkonna keskmiste palkade tasemele ega toeta eraldatav osa on toetus, seetõttu ettevõtete motivatsiooni. Tartu Ülikooli nooremteaduri miinimumpalk millele võib ettevõte omalt aastal 2023 on 1700 eurot. Eelnõus sätestatud ühikuhinna alusel kujuneks palga poolt palgaraha juurde suuruseks 1540 euro. Samuti ei kaeta meetmest ülikooli kulusid juhul, kui projekt panna. peaks lõppema ennetähtaegselt ja doktorandi õpingute jätkamise doktorantuuris peaks tagama ülikool. Eelnõu kasutab väga palju erinevaid mõisteid toetuse kasutajate/saajate Teadmiseks võetud. määratlemisel, nt: era- ja avaliku- või kolmanda sektori asutus/ettevõte, teadusasutus, eraõiguslik teadus ja arendusasutus, Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik jne. Võrreldes eelnõu varasemate versioonidega on asutuste määratlust ühtlustatud, aga mitte läbivalt. „Kolmas sektor“ eelnõu tekstis läbivalt tekib ja kaob. Nii nt § 2 punktis 11 on doktorandil ettevõttes, avaliku- või kolmanda sektori asutuses tööleping ja punkti 12 kohaselt on teadmussiirdedoktorant era- või avaliku sektori asutuses kehtiva töölepinguga töötav isik, seletuskiri samas lisab ka kolmanda sektori. Siit tekib lisaks ka praktiline küsimus, kas eeltoodud näite puhul on ettevõtte all mõeldud ka „erasektori asutust" ja kas nt § 2 punkti 11 sõnastusega on hõlmatud ka riigi ettevõtted? Sarnane probleem esineb eelnõus ka mõistetega „teenuse osutamise leping“, Arvestatud osaliselt. „võlaõiguslik leping“ ja „käsundusleping“. Mõistete kasutamise loogika ei ole selge Eelnõus ei reguleerita ega põhjendatud, kuna tegelikkuses soovitakse nende terminitega tähistada üht ja töösuhte lepingu vormi. sama asja. Kuna toetust antakse personalikulude katmiseks, siis lähtutakse ühendmääruse § 16 reguleeritud personalikulude sõnastusest .. Samuti soovitan eelnõu mõistete (nt eksperimentaalarenduse ja rakendusuuringu Teadmiseks võetud. mõisted) defineerimisel võtta aluseks väljatöötamisel olevas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse eelnõus kasutatavaid mõisteid ühtlustamaks erinevates õigusaktides kasutatavat terminoloogiat ja tagamaks parema õigusselguse. Mõnedele mõistetele on seletuskirjas antud ebatäpne sisu. Nii nt loetakse teadlaseks teaduskraadiga isikut, kes tegeleb professionaalina alus ja rakendusuuringutega või teeb katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomiseks. Samas seletuskirja kohaselt loetakse sektoritevahelise mobiilsuse toetamise meetmes teadlaseks isikut, kellel on magistri- või doktorikraad (st ka ilma teaduskraadita isik). Selle mõiste sisustamisel ja formaalsete tunnuste kehtestamisel on oluline pidada silmas ka teadusvaldkondade eripära ning et õigustatud isikute ringist ei jääks välja olulise pädevusega spetsialistid (nt mõnedel juhtudel nooremteadurid). Eelnõu § 21 kohustab vähemalt iga kuue kuu järel või tihedamini esitama Teadmiseks võetud. muuhulgas andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, muuhulgas projektile seatud näitajate täitmine) ning toetuse saaja hinnangu projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. See ei sobi kokku Tartu Ülikooli doktorantide atesteerimise sagedusega, mis on esimesel õppeaastal kaks korda ja edaspidi üldjuhul üks kord. Kui projekt seisneb peamiselt doktoritöö valmimises, siis saab taotleja selle edenemise kohta aru anda atesteerimistega samas rütmis, sest saab ise atesteerimise käigus vastava ülevaate. Atesteerimistulemuste esitamise kohustus on sätestatud sama paragrahvi lõikes 3, aga sealt ei tulene üheselt välja, et see asendaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruandluse sagedust ja sisu, vaid on sellele lisanduv nõue. Ka määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul tundub nii tihe aruannete esitamise kohustus põhjendamatult üle koormav ega arvesta teiste struktuuritoetuste meetmete raames kehtiva praktikaga. Viimase kohaselt on aruannete esitamise sagedus kord aastas. Paragrahvi 5 lõike 3 kohaselt võib tippspetsialist muuhulgas tegutseda „juhatuse Ettepanekuga liikmena vmt“. Selline sõnastus jätab palju tõlgendamisruumi ega sobi õigusakti arvestatud. teksti. Teen ettepaneku asendada sõnad „juhatuse liikmena vmt“ sõnadega „juhtorgani liikmena“ sama paragrahvi lõikes 5 on sõna „maksimaalselt“ üleliigne Ettepanekuga arvestatud. paragrahvi 5 lõike 10 punktis 1 kasutatud sõna „osanik“ viitab konkreetsetele Ettepanekuga äriühingu vormidele, välistades näiteks sellise vormi nagu aktsiaselts. Selles arvestatud. kontekstis on õigem kasutada omaniku vms laiemat mõistet paragrahvi 15 lõige 2 on üleliigne, sest sisuliselt kordab lõike 1 esimest lauset. Kui Ettepanekuga teine lõige jäetakse nimetatud paragrahvist välja, siis tuleb üle vaadata ka paragrahvi arvestatud. lõigete numeratsiooni ja kõiki sellega seotud viiteid paragrahvi 15 lõige 4 kohaselt on hindamiskomisjonil õigus kvalifitseerida taotlus Ettepanekuga rakendusuuringust eksperimentaalarenduseks ja vastupidi. Lähtuvalt individuaalse arvestatud. akadeemilise vabaduse printsiibist laieneb teadusvabadus nii uurimisprobleemi kui - meetodi valikule. Samuti ei ole rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse piir alati üheselt paigas, see on hinnanguline, sageli on kummaski teise komponente. Eelnimetatud lõike viimases lauses võiks täpsustada, et komisjon annab omapoolse hinnangu teadlase poolt ettemääratud jaotusele, mis omakorda peaks saama aluseks läbirääkimistele taotluse osas. Ka seletuskiri ütleb, et sisuliselt peab hindamiskomisjon hindama, kas toetuse taotleja on projekti õigesti kvalifitseerinud  rakendusuuringu ja/või eksperimentaalarenduse alla, ehk siis nende tegevuste alla, mida antud tegevusest rahastatakse paragrahvi 15 lõikes 4 peaks lisaks sätestama volitusnormi, mis ütleb, kes kehtestab Selgitame, volitusnorm on hindamisjuhendi reguleeritud § 4 lõikes 3. vastavalt § 16 lõikele 1 kuuluvad rahuldamisele kõik määruse § 15 lõikes 3 toodud Teadmiseks võetud. lävendi ületanud taotlused. See on aga vastuolus § 17 lõikega 2, mis ütleb, et menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus Tallinna Ülikool Juhime tähelepanu ühele ebajärjekindlusele mõistete määratlustes: Ettepanekuga teadmussiirdedoktorantuur on määratletud kui „kolmepoolne koostöö era-, avaliku- või arvestatud. kolmanda sektori asutuse/ettevõtte, ülikooli ja doktorandi vahel“, aga teadmussiirdedoktorandi määratluses on doktorant vaid „era- või avaliku sektori asutuses kehtiva töölepinguga töötav isik“ – tekib küsimus, miks selles määratluses on välja jäänud kolmas sektor? Samas on kolmas sektor välja toodud seletuskirjas „teadmussiirdedoktorant“ mõiste seletuse all. Estonian Kõrgharidusseaduse § 28 sätestab: (1) Erakõrgkool on ülikool või rakenduskõrgkool; Arvestatud. Business School (2) Erakõrgkool on eraõigusliku juriidilise isiku (edaspidi erakooli pidaja) asutus; (3) Erakõrgkooli õiguste ja kohustuste kandja on erakooli pidaja. Kõrgharidusseaduse antud määratluse kontekstis on eraülikoolina tegutseva Estonian Business Schooli õiguste ja kohustuste kandja SA Estonian Business School. Eeltoodu alusel, arvestades meie huvi osaleda antud meetmes ülikoolina ja lähtudes kõrgharidusseaduse mõttest ja sätetest kõrgkoolide võrdsel kohtlemisel teeme ettepaneku täiendada määruse teksti alljärgnevalt: - Lisada määruse eelnõu tekstis toodud asutuste loeteludes § 2, 5, 9 (mõiste „ eraülikooli pidaja“ või asendada määruse tekstis sõna „avalik- õiguslik ülikool“ sõnaga „ ülikool“. Eesti Tööandjate Soovime täpsustust seaduseelnõu § 5 lg 11 ja seletuskirja lk 7 peatüki “Keskkond ja Tegemist on perioodi Keskliit Kliima” viimase lõigu lahknevuse kohta: Eelnõu: § 5 lg 11 Toetatavad tegevused on 2021-2027 horisontaalsete kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi põhimõtetega, mis on sooline võrdõiguslikkus, ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute võrdsed võimalused, hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, ligipääsetavus, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. regionaalareng ning keskkond ja kliima.  Vastavalt seirekomisjonis Seletuskiri lk 7: “Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide heaks kiidetud üldistele rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ ehk DNSH analüüsis on hinnatud, et toetatav valikukriteeriumide meede ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate punktile 3.5 on kohustus hinnata, kuidas lisaks nõuete kehtestamine ei ole vajalik.” projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Toetuse menetlusaeg on 60 päeva, st peaaegu 3 kuud. Teeme ettepaneku lühendada Mitte arvestatud. menetlusperioodi 40 tööpäevale, st peaaegu 2 kuud, kuna tegemist ei ole liialt mahuka toetuse taotlusega. Juhul kui doktorant katkestab õpingud lepingu perioodil, kas ja kellele rakendub Toetuse tagasinõuet ei toetuse tagasinõue? rakendu. Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega mitteametlikult. Rahandusministeerium eelnõud ei kooskõlastanud. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1156 - "Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/356e34d6-79ce-4dc2-b66d-aa7e3617ddfb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/356e34d6-79ce-4dc2-b66d-aa7e3617ddfb?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main