0
DocumentEmail
21
false
false
false
ET
X-NONE
X-NONE
MicrosoftInternetExplorer4
Saatja:���������������������������������������������������� Monika Kuntsel
Saatmisaeg:������������������������������������������� reede, 31. m�rts 2023 14:31
Adressaat:��������������������������������������������� [email protected]
Teema:��������������������������������������������������� Energiat�hususe meetmete
andmekorje ministeeriumitelt
Tere!
Vastuseks MKM-i poolt 06.01.2023 nr 17-2/2022/95-1 saadetud
kirjale vastame j�rgmist:
Kultuuriministeeriumil ei ole
v�imalik edastada konkreetseid meetmete nimetusi, sest CO2 meetmed on hetkel
v�ljat��tamisel, mist�ttu sellises detailsuses me tabeleid ei saa ka t�ita.
K�ll aga on kavandamisel EL kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguse �hikutega kauplemisel saadavate vahenditest meede �
Energias��stlikud valgustuslahendused (sh alameede: energias��stlikud
valgustuslahendused kultuuriasutustele)�, milleks on meile ette n�htud 9
miljonit alates 2024. aastast.
Lisaks on meil koost��s Rahandusministeeriumiga
v�ljat��tamisel meede, kus 2023.-2025.a avaliku sektori hoonete
energiat�hususe meetme vahenditest suunatakse 8 mln � aastas energiat�hususe
parandamiseks muinsuskaitseseaduses s�testatud korras kultuurim�lestiseks
tunnistatud hoonetes.
Meede
2021*
2022*
2023*
2024*
2025*
2026*
Vastutaja
Avaliku sektori hoonete
energiat�husus ***
15,00
15,00
20,00
20,00
20,00
20,00
Riigihalduse minister
*** 2023.-2025.a avaliku sektori hoonete energiat�hususe
meetme vahenditest suunatakse 8 mln � aastas energiat�hususe parandamiseks
muinsuskaitseseaduses s�testatud korras kultuurim�lestiseks tunnistatud
hoonetes
M�lema meetme toetuse andmise tingimusi on
Kultuuriministeerium hetkel v�lja t��tamas.
Tervitades
Monika Kuntsel
varahaldusn�unik
finantsosakond
Kultuuriministeerium
[email protected]
628 2265
Suur-Karja 23 | 15076
Tallinn | Eesti
www.kul.ee
Riigikantselei
Justiitsministeerium
Kaitseministeerium Meie 06.01.2023 nr 17-2/2022/95-1
Keskkonnaministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Maaeluministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Kultuuriministeerium
Rahandusministeerium
Välisministeerium
Energiatõhususe meetmete andmekorje
ministeeriumitelt
Austatud ministrid ja riigisekretär
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitles Vabariigi Valitsusele 1. detsembril 2022.
aastal kabinetimemorandumit (lisa 3), mis sisaldas analüüsi ja ettepanekuid energiasäästu
investeeringute edendamise kohta.
Tulenevalt istungil vastu võetud otsusepunktidele palume teil hiljemalt 31. märtsiks 2023. aasta
valideerida lisas 1 olev meetmete nimekiri ja prognoosid ning esitada parandusettepanekud
prognoositud energiasäästu korrigeerimiseks või täiendavate plaanitavate1 meetmete
arvestamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium võtab sisendi aluseks energiasäästukohustuse jaotuskava2
koostamisel.
Lisaks palume saata info ja energiasäästu prognoos täiendavate võimalike3 energiatõhususe
meetmete kohta, mida saaks 2023. aastal kasutada sisendina 2024-2027 perioodi riigi
eelarvestrateegia koostamisel.
Info edastamise lihtsustamiseks oleme kirjaga kaasa lisanud lisas 2 vormi eelpool küsitud
informatsiooni esitamiseks.
1
Meetmed, mis on kehtivad või kehtestamisel.
2
Energiasäästukohustuse jaotuskava (määrus nr 151) on kehtestatud energiamajanduse korralduse seaduse § 16 lõike
2 alusel. Energiasäästukohustuse jaotuskavas määratakse energiasäästukohustuse maht, selle täitmiseks rakendatavad
poliitikameetmed ja nende kavandatav energiasääst ning energiasäästukohustuse jaotumine selle täitjate vahel.
Jaotuskava sisaldab selle koostamise hetkel teadaolevaid kehtestatud või plaanitavaid energiatõhususe meetmeid, ega
sisalda täiendavaid energiasäästu puudujäägi katmiseks vajaminevaid meetmeid. Energiasäästukohustuse jaotuskava
kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega - https://www.riigiteataja.ee/akt/117102017001
3
Meetmed, mis pole kehtestatud, ega ole kehtestamisel. Täiendava meetmete korje eesmärk on koostada meetmete
nimekiri, mida saaks energiasäästukohustuse puudujäägi katmiseks vajadusel kehtestada.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
Lisad:
Lisa 1 2021–2030 meetmete energiasäästuprognoos;
Lisa 2 Energiasäästu meetmete infokorje mall;
Lisa 3 Analüüs ja ettepanekud energiasäästu investeeringute edendamise kohta.
2 (3)
Tauno Hilimon
625 6476
[email protected]
3 (3)
MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud:
Kehtib kuni:
Alus:
Teabevaldaja: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
ESITATUD: 01.12.2022 valitsuskabineti nõupidamisele
(nõupidamise kuupäev)
ESITAJA: Riina Sikkut, majandus- ja taristuminister
ESITAMISE AEG: 06.01.2023 17-2/2022/95-1
TEEMA: Energiatõhususe meetmete andmekorje ministeeriumitelt
SISUKOKKUVÕTE
Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktile 7.5 anname käesolevas memorandumis
ülevaate üldise energiasäästukohustuse täitmise hetkeolukorrast, riiklikest
energiasäästumeetmetest ja teeme ettepanekud energiasäästu investeeringute täiendavaks
edendamiseks.
Energiatõhususe direktiiviga1 kokku lepitud 2021–2030 perioodi energiasäästukohustuse maht
Eestis on 14 767 GWh. Paketi „Eesmärk 55“2 raames suureneb energiasäästukohustuse maht
2021–2030 perioodil 18 996 GWh-ni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on
koostanud energiasäästukohustuse täitmise 2021–2030 prognoosi, mille kohaselt
energiasäästukohustuse täitmise puudujääk 2021–2030 perioodil Eestis on 6 885 GWh.
Energiasäästukohustuse puudujäägi katmiseks on Eestil tarvis rakendada täiendavaid
energiatõhususe meetmeid või parandada olemasolevate meetmete tulemuslikkust.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud võimalikest täiendavatest meetmetest
nimekirja, mille puhul prognoositav lisakulu riigieelarvele on 2 749 420 990 € (sh ~2,57 mld €
hoonete rekonstrueerimine). Näiteks toodud meetmete paketi rakendamise puhul hoitakse
meetmete eluea jooksul energiakuludelt kokku eeldatavalt 16,34 mld €. Lisaks energiakulude
kokkuhoiule laekub näiteks 1/3 hoonete rekonstrueerimistööde maksumusest maksudena riigile
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive
2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315,
14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT
L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158,
14.06.2019, lk 125–199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT
L 137, 23.05.2019, lk 3–9) - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02012L0027-
20210101
2
Pakett „Eesmärk 55“ - https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green-deal/fit-for-55-the-eu-plan-for-a-green-
transition/
ehk tekib täiendav maksutulu3. Energiasäästukohustuse puudujäägi katmiseks prognoositava
vajamineva riigieelarve kulu vähendamiseks on oluline tõhustada olemasolevatel ja planeeritavatel
meetmetel energiasäästu seiramist ning seada täiendavate poliitikameetmete rakendamisel üheks
eesmärgiks energiasäästukohustuse täitmine. Lisakulu aitab tuua alla ka toetusmeetmetele
alternatiivsete energiasäästumeetmete rakendamine (mõned näited memorandumi lõpus lisas 5).
Edasised tegevused:
1) Ministeeriumid valideerivad ning edastavad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile info lisas 1 koondatud energiasäästu meetmete
nimekirja ja energiasäästu prognoosi korrigeerimiseks ning täiendamiseks hiljemalt 31.
märtsiks 2023;
2) Ministeeriumitelt saadud sisendi põhjal koostab Majandus- ja
4
Kommunikatsiooniministeerium energiasäästukohustuse jaotuskava ettepaneku 2021–
2030 perioodi energiasäästukohustuse täitmise kohta ja esitab selle Vabariigi Valitsusele
kinnitamiseks hiljemalt 31. mail 2023;
3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koondab ministeeriumitelt ettepanekute
koondi võimalike regulatiivsete ning riigieelarve tulude ja kuludega seotud meetmete
kavandamiseks vahemikul 2024-2030. Koostatud nimekiri on üheks sisendiks 2023. aastal
riigi eelarvestrateegia (RES) 2024-2027 protsessis.
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil analüüsib täiendavate valdkonnaüleste
meetmete rakendamise võimalust ja nende mõju, sealhulgas arvestades RES 2024-2027
protsessis tehtud otsuseid, ning esitab tulemused Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2024.
aasta jaanuariks.
SISU
Tänases majanduslikus olukorras, kus 2021/2022 talvisele energiakriisile on järgnenud Venemaa
agressioon Ukrainasse ja sellega üha süvenenud vajadus suurendada riigi energiasõltumatust, on
energiatõhususest kujunenud üks olulisemaid riiklike prioriteete ja hoobasid energiakriisi lühi- ja
pikaajaliseks leevendamiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktile 7.5 on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium koostanud ülevaate energiatõhususe eesmärkide täitmise
hetkeolukorrast, riiklikest energiasäästumeetmetest ja teinud ettepanekud energiasäästu
investeeringute täiendavaks edendamiseks.
Euroopa Liidu riigid on energiatõhususe direktiivis5 leppinud kokku energiatõhususe eesmärkides.
3
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia - https://www.mkm.ee/media/155/download
4
Energiasäästukohustuse jaotuskavas määratakse energiasäästukohustuse maht, selle täitmiseks rakendatavad
poliitikameetmed ja nende kavandatav energiasääst ning energiasäästukohustuse jaotumine selle täitjate vahel.
Jaotuskava sisaldab selle koostamise hetkel teadaolevaid kehtestatud või plaanitavaid energiatõhususe meetmeid, ega
sisalda täiendavaid energiasäästu puudujäägi katmiseks vajaminevaid meetmeid. Energiasäästukohustuse jaotuskava
kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega - https://www.riigiteataja.ee/akt/117102017001
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive
2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315,
14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT
L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158,
14.06.2019, lk 125–199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT
L 137, 23.05.2019, lk 3–9) - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02012L0027-
20210101
Energiatõhususe eesmärgid on seatud primaarenergia tarbimisele6 ja energia lõpptarbimisele7.
Täna kehtivad riiklikud eesmärgid8 on kirjeldatud energiamajanduse arengukavas aastani 20309
(ENMAK 2030). Lisaks eelmainitud eesmärkidele on liikmesriigid võtnud omale kohustuse
saavutada 2021–2030 perioodil üldine energiasäästukohustus10 14 767 gigavatt-tundi (GWh)11
(edaspidi: energiasäästukohustus).
Euroopa Liidu algatused, õigusaktid ja nende mõju energiatõhususe eesmärkide täitmisele
Euroopa Liidu (EL) riigid on leppinud kokku eesmärgis vähendada kasvuhoonegaaside heidet -
55% aastaks 2030 võrreldes 1990 aasta tasemega ning selle saavutamiseks on vajalikud ka
energiatõhususe direktiivi muudatused, mille uueks eesmärgiks on vähendada EL riikide
energiatarbimist 9% võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga12. Kuigi energiatõhususe
direktiivis pannakse paika valdkondade ülesed energiatõhususe eesmärgid, mõjutavad ja
reguleerivad energiatõhususe eesmärkide täitmist kõik muud paketi raames muudetavad
õigusaktid.
Tulenevalt Venemaa sõjast Ukrainas on Euroopa Komisjon vastu võtnud kava „REPowerEU“13 ja
teinud selle raames ettepaneku suurendada energiatõhususe ambitsiooni plaanitavast 9%-st 13%-
ni eesmärgiga vähendada Euroopa Liidu energiasõltuvust Venemaa energiakandjatest.
Läbirääkimised kõrgema eesmärgi osas veel käivad, kuid suure tõenäosusega 13%-lise
energiatõhususe eesmärgiga liikmesriigid nõustuvad.
Täiendavalt eelkirjeldatud algatustele on Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud määruse (EL)
2022/1369, mis käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid ja sätestab järgmist:
„Liikmesriigid teevad kõik, mis võimalik, et vähendada oma gaasitarbimist ajavahemikul
1. augustist 2022 kuni 31. märtsini 2023 vähemalt 15 % võrreldes oma keskmise gaasitarbimisega
käesoleva määruse jõustumise kuupäevale eelneval viiel järjestikusel aastal ajavahemikul
1. augustist kuni 31. märtsini.“. Täiendavalt on Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega töötanud
välja Nõukogu määruse (EL) 2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud
erakorralisi sekkumismeetmeid. Määruse kohaselt püüavad liikmesriigid rakendada meetmeid, et
vähendada oma igakuist elektri kogutarbimist 10 % võrreldes võrdlusperioodi vastavate kuude
6
Primaarenergia tarbimise all mõistame energiat mida tarbitakse looduslikest allikatest teisteks energialiikideks
muundamata. Siia kuulub energia mis tarnitakse lõpptarbijale, aga ka energia mis kulub lõpptarbijale tarnitava energia
tootmiseks ja edastamiseks (nt energiakaod). Siia ei kuulu mitteenergeetilised kasutusalad nt põlevkivi kasutamine
kemikaalide tootmiseks
7
Energia lõpptarbimise all mõistame energiat, mis on tarnitud tööstus-, transpordi-, teenindus- ja
põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, välja arvatud tarned energia muundamise sektorile ja
energiatööstusele
8
ENMAK2030 kohaselt on eesmärk 2030. aastaks vähendada primaarenergia tarbimist -14% võrreldes viimaste
aastate tippudega. Energia lõpptarbimise eesmärk on hoida tarbimist samal tasemel. Nendest eesmärkidest lähtudes ei
tohiks 2030. aastal Eesti tarbitav primaarenergia ületada taset 60 teravatt-tundi (TWh) ja lõpptarbimises tarbitav
energia taset 32-33 TWh. 2020. aastal tarbiti Eestis primaarenergiat 49,65 TWh ja lõpptarbimises 31,72 TWh energiat.
9
https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava
10
Üldine energiasäästukohustus - kohustus energiasäästu saavutamiseks energia lõpptarbija juures.;
Energiamajanduse korralduse seaduse §2 - https://www.riigiteataja.ee/akt/118052022002?leiaKehtiv#para2
11
Üldise energiasäästukohustuse maht - Üldise energiasäästukohustuse maht ajavahemikus 2021. aasta 1.
jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini on 0,8 protsenti keskmisest aastasest lõpptarbijatele müüdud
energiakogusest iga kalendriaasta kohta. Keskmine lõpptarbijatele müüdud energiakogus määratakse aastate 2016–
2018 põhjal.; Energiamajanduse korralduse seaduse §14 -
https://www.riigiteataja.ee/akt/118052022002?leiaKehtiv#para14
12
EU Reference Scenario 2020 - https://ec.europa.eu/energy/data-analysis/energy-modelling/eu-reference-scenario-
2020_en
13
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal/repowereu-affordable-secure-and-
sustainable-energy-europe_et
keskmise elektri kogutarbimisega. Gaasi- ja elektrinõudluse vähendamiseks võib liikmesriik
rakendada mh energiatõhususe meetmeid.
Energiatõhususe eesmärgi tõstmine 13%-le toob Eestile kaasa kaks eraldisesivat energiatõhususe
eesmärki nii primaarenergia tarbimisele kui energia lõpptarbimisele2. Energia lõpptarbimise
eesmärgi ja energiasäästukohustuse täitmine on liikmesriigile siduvad. Primaarenergia tarbimise
eesmärk jääb jätkuvalt mittesiduvaks.
Primaarenergia ja energia lõpptarbimise eesmärkide muutust Eesti jaoks ja võrdlust 2020. aasta
tarbimisega väljendab allolev tabel:
Tabel 1. Energiatõhususe eesmärgid ja nende muutus
Näitaja 202014 ENMAK 2030 REPowerEU
Energia lõpptarbimine, TWh 32,6 32,0 – 33,0 29,5
Primaarenergia tarbimine, TWh 50,0 60,0 44,8
Sellest tulenevalt 2021-2030 perioodi energiasäästukohustus kasvab:
Tabel 2. Energiasäästukohustus ja selle muutus
Eesmärk Kehtiv Eesmärk 55
Energiasäästukohustus, GWh 14 767 18 996
Suurem energiasäästukohustus tähendab vajadust Eestis rakendada täiendavaid energiatõhususe
meetmeid ja suurendada olemasolevate meetmete tulemuslikkust.
Joonisel 1 oleme välja toonud mõningad energiatõhususe positiivsed mõjud.
Joonis 1. Energiatõhususe positiivsed mõjud
14
2020. aasta tarbimine – Eurostati tabelid sdg_07_10 ja sdg_07_11
Üldine energiasäästukohustuse15 täitmine Eestis
Memorandumi lisas 6 on antud ülevaade energiasäästukohustuse mahu arvutamisest.
Energiasäästukohustuse täitjad saavad olla:
avaliku sektori rakendusasutus16;
volitatud isik17;
osalev isik18;
kohustatud isik19;
jaotusvõrguettevõtja20.
Eestis kehtiva süsteemi raames osalevad energiasäästukohustuse täitmises tegelikkuses vaid
avaliku sektori rakendusasutused. Tulevikus võib olla vajalik energiasäästukohustusse kaasata ka
teisi osapooli.
Energiasäästukohustuse täitmise jaotuse selle täitjate vahel kehtestab Vabariigi Valitsus
energiasäästukohustuse jaotuskavas21. Energiasäästukohustuse jaotuskava ettepaneku koostab
energiasäästu koordinaator (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).
Energiasäästukohustuse arvutamine toimub vastavalt energiasäästu arvutamise eeskirjale22.
Poliitikameetmete23 liigid energiasäästukohustuse täitmisel võivad olla muu hulgas järgmised:
rahastamiskavad riigieelarve seaduse tähenduses ja muud abinõud, mis aitavad
rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia
lõpptarbimist vähendav mõju;
õigusaktid, mis aitavad saavutada energiatõhusa tehnoloogia või energiatõhusate
meetodite rakendamist ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju;
saastetasud saasteainete heitmisel välisõhku ja aktsiisid, millel on energia lõpptarbimist
vähendav mõju;
vabatahtlikud kokkulepped, sealhulgas halduskoostöö seaduse alusel sõlmitud
kokkulepped, mis aitavad rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid
meetodeid ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju;
15
Kohustus saavutada poliitikameetmete tulemusena energiasääst energia lõpptarbija juures. Saavutatav energiasääst
peab olema arvutatud vastavalt energiasäästu arvutamise eeskirjas kehtestatud nõuetele. Kehtiva
energiasäästukohustuse mahu kehtestab Vabariigi Valitsus energiasäästukohustuse jaotuskavas vastavalt
energiamajanduse korralduse seaduse paragarahv 14 lõikele 2 1. Üldise energiasäästukohustuse maht ajavahemikus
2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini on 0,8 protsenti keskmisest aastasest lõpptarbijatele müüdud
energiakogusest iga kalendriaasta kohta. Keskmine lõpptarbijatele müüdud energiakogus määratakse aastate 2016–
2018 põhjal.
16
avaliku sektori rakendusasutus - energiasäästu poliitika elluviimisesse kaasatud riigiasutus või avalik-õiguslik
juriidiline isik, kes vastutab energia ja süsinikdioksiidi maksustamise, rahastamiskavade ja -instrumentide,
eelarvepoliitika meetmete, standardite ja normide, energiamärgistuse süsteemide ning koolitus- ja haridustegevuse
elluviimise või jälgimise eest (näiteks ministeeriumid)
17
volitatud isik – juriidiline isik, kellele Vabariigi Valitsus või riigiasutus on delegeerinud volituse arendada, juhtida
või hallata energiapoliitika osaks olevat rahastamiskava Vabariigi Valitsuse või riigiasutuse nimel
18
osalev isik - ettevõtja või avaliku sektori asutus, kes on võtnud endale vabatahtliku kokkuleppega kohustuse
saavutada teatavad eesmärgid või kes on hõlmatud riikliku regulatiivse poliitikameetmega
19
kohustatud isik - eraõiguslik juriidiline isik, milles riigil on enamusotsustusõigus
20
jaotusvõrguettevõtja - jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses
21
Energiasäästukohustuse jaotuskava - https://www.riigiteataja.ee/akt/117102017001
22
Energiasäästu arvutamise eeskiri - https://www.riigiteataja.ee/akt/129012021004?leiaKehtiv
23
poliitikameede – mõjutusvahend, mille Riigikogu, Vabariigi Valitsus või minister on ametlikult kehtestanud või
rakendanud turuosalistele toetava raamistiku, nõude või stiimuli loomiseks, et pakkuda ja osta energiateenuseid ning
rakendada muid abinõusid energiatõhususe parandamiseks. Poliitikameede võib olla regulatiivne mõjutusvahend,
finants- või fiskaalinstrument, vabatahtlik tegevus või teavitustegevus;
standardid ja tehnilised normid, mille eesmärk on parandada toodete ja teenuste,
sealhulgas hoonete ja sõidukite energiatõhusust;
energiamärgistuse süsteemid;
koolitus ja haridus, sealhulgas energiaalase nõustamise programmid, mis aitavad
rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia
lõpptarbimist vähendav mõju.
Lisaks ülal loetletud meetmetele on võimalik energiasäästukohustuse täitmiseks seada sisse
energiatõhususkohustuste süsteem24, mille raames seatakse energiatarnijale või energia jaemüügi
ettevõtjale kohustus teatud mahus energiasääst oma tarbijate juures saavutada.
Energiasäästukohustuse täitmise üldine tööprotsess:
Joonis 2. Energiasäästukohustuse täitmise üldine tööprotsess (kohustuse täitjad)
Joonis 3. Energiasäästukohustuse täitmise üldine tööprotsess (energiasäästu koordinaator)
24
2012/27/EL artikkel 7a Energiatõhususkohustuste süsteemid - https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02012L0027-20210101&from=EN#tocId11
Joonis 4. Energiasäästukohustuse täitmise tööprotsess (ministeeriumid)
2021-2030 perioodi energiasäästukohustuse täitjad ja rakendatavate meetmete grupid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
o Elamute rekonstrueerimise toetamine
o Säästlik transport, ühistransporditaristu elektrifitseerimine, transporditaristu
arendamine
Rahandusministeerium
o Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise toetused (keskvalitsus ja omavalitsused)
o Energiakasutuse maksustamine (aktsiisid ja käibemaks)
o Keskvalitsuse energiasäästu meetmed
Keskkonnaministeerium
o Ettevõtete ressursitõhusus
o Elektrisõidukite ostutoetused
o Veetaristu energiatõhususe meetmed
o Küttesüsteemide uuendamise meetmed
Sotsiaalministeerium
o Hoolekande- ja tervishoiuasutuste rekonstrueerimise toetamine
Haridus- ja Teadusministeerium
o Haridusasutuste rekonstrueerimise toetused
Kultuuriministeerium
o Muinsuskaitse all olevate hoonete rekonstrueerimise toetused
Maaeluministeerium
o Energiatõhususe toetused kalandussektorile ja toiduainetööstusele
Siseministeerium
o Haldusala sõidukipargi energiatõhususe parandamine
Seiret korraldavad ministeeriumitega koostöös järgmised asutused:
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus);
Keskkonnainvesteeringute Keskus;
Riigi Tugiteenuste Keskus;
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;
Riigi Kinnisvara AS.
Energiatõhususe alast teadlikkust edendavad:
Transpordiamet;
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Energiasäästukohustuse täitmiseks sobivaid meetmeid ei rakendata Justiitsministeeriumi,
Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi haldusalades või pole energiasäästukoordinaatorile
tänase seisuga rakendatavate meetmete osas infot jõudnud.
2021 – 2030 perioodi energiasäästukohustuse täitmise prognoos
Lisas 1 (eraldi failina) on leitavad energiasäästu koordinaatorile teadaolevad plaanitavad
poliitikameetmed perioodi 2021–2030 energiasäästukohustuse täitmiseks ja võimalike täiendavate
meetmete põhjal koostatud prognoos eesmärgi täitmiseks.
Joonisel 5 on 2021–2030 energiasäästukohutuse täitmise prognoos olemasolevate meetmetega ja
energiasäästu puudujääk.
Joonis 5. Kumulatiivne 2021-2030 energiasäästukohustuse täitmise prognoos olemasolevate meetmetega ja energiasäästu
puudujääk, GWh
Kuna Eesti täidab suure osa oma energiasäästukohustusest maksumeetmetega, millega saavutatav
energiasääst kumulatiivselt ei kasva, siis on graafikult näha, kuidas alates 2027. aastast tekib
puudujääk energiasäästukohustuse täitmisel.
Kehtiv 2021–2030 perioodi energiasäästukohustuse maht Eestis on 14 767 GWh. Rakendatud ja
rakendamisel olevate meetmetega saavutatav 2021-2030 energiasääst on 12 111 GWh ehk kehtiva
energiasäästukohustuse täitmise puudujääk sel perioodil on 2 656 GWh. Paketi „Eesmärk 55“
raames on kokku lepitud energiasäästukohustuse suurendamine 2021-2030 perioodil tasemele
18 996 GWh, mille tulemusena suureneb energiasäästukohustuse täitmise puudujääk 2021–2030
perioodil Eestil 6 885 GWh. See tähendab, et energiatõhususe valdkonnas on Eestil vaja rakendada
täiendavaid meetmeid või parandada olemasolevate meetmete tulemuslikkust.
Tabel 3. Energiasäästukohustuse täitmise prognoos olemasolevate ja täiendavate meetmetega
Olemasolevate Täiendavate
Kokku
meetmete meetmete
Kehtiv 2021– Eesmärk 55 kumulatiivne
tulemusena tulemusena
2030 raames tõstetav energiasääst
prognoositud prognoositud
energiasäästuko energiasäästuko täiendavate
kumulatiivne kumulatiivne
hustus hustus, GWh meetmetega,
energiasääst, energiasääst,
GWh
GWh GWh
14 767 12 111 18 996 6 918 19 029
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kokku pannud võimalike täiendvavate
energiasäästu meetmete paketi (nimekiri allolevas tabelis, arvutused lisas 1). Pakett on üks
võimalike viise karmistuva energiasäästukohustuse täitmiseks.
Võimalikud täiendavad meetmed energiasäästukohustuse puudujäägi täitmiseks:
Tabel 4. Nimekiri võimalikest täiendavatest meetmetest energiasäästukohustuse täitmiseks
Kumuleeruv
Vajaminev toetus energiasääst
Võimalikud täiendavad meetmed 2021–2030 2021–2030
perioodil25 (GWh)
Täiendav rekonstrueerimine avalikus sektoris 1 374 770 372 € 982
Täiendav korterelamute rekonstrueerimine 893 588 619 € 257
Täiendav väikeelamute rekonstrueerimine 302 161 999 € 141
Energiatõhusate küttesüsteemide toetamine 2 900 000 € 31
Skeemid energiatõhususe töödele ja seadmetele 8 000 000 € 7
Energiatõhususe investeeringute toetamine ettevõtetes 80 000 000 € 359
Energiatõhususe oksjonid 80 000 000 € 972
Auto esmase registreerimise ja/või aastamaks - € 1738
Kodutarbijate energiasäästualase teadlikkuse järjepidev - €
suurendamine 61
Energiatõhususe vabatahtlikud lepingud - € 280
Energiatõhususe kohustuste süsteem - € 2050
Keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste - €
energiajuhtimine 40
Energiatõhusate sõidukite toetusmeede avalikule 8 000 000 € 5
sektorile
KOKKU 2 749 420 990 € 6 918
Ülal loetletud meetmete rakendamise puhul on lisanduvate kohustuste täitmise jaoks
eeldatavalt vajaminev täiendav toetussumma: 2 749 420 990 €. Sellise meetmete paketi
rakendamise puhul hoitakse meetmete eluea jooksul energiakuludelt kokku eeldatavalt 16,34 mld
25
Tegemist on eeldatava toetussummaga senise praktika ja teiste riikide kogemuste põhjal.
€. Samuti tuleb arvestada, et 1/3 hoonete rekonstrueerimistööde maksumusest laekub maksudena
riigile ehk tekib täiendav maksutulu26.
Alternatiiv toetusmeetmetele on rakendada regulatiiv- ja maksumeetmed. Kulu toetustele
on võimalik vähendada läbi järgmiste tegevuste27:
Võtta olemasolevate ja plaanitavate meetmete puhul kasutusele täiendavad kriteeriumid,
mille tulemusel eelistatakse toetuste andmisel energiatõhusamaid lahendusi.
Seirata täiendavalt kõigi olemasolevate ja tulevaste meetmete tulemusena saavutatud
energiasäästu28.
Tõsta poliitikakujundajate teadlikkust energiatõhususe olulisusest ja
energiasäästukohustuse täitmise vajadusest29.
Võtta kasutusele toetus- ja maksuskeemide kõrval valdkondlikud ning valdkonnaülesed
regulatiivseid meetmeid sh osaliselt energiasäästukohustuse täitmise suunamine
erasektorile.
Maksu- ja maksuerisuse meetmete muutmisel ja kujundamisel arvestada
energiasäästukohustuse täitmise vajadust. Maksumeetmete tulemusena täidab Eesti täna
ära suure osa energiasäästukohustuse eesmärgist. Energiasäästukohustuse täitmise
puudujääki on võimalik täita täiendavate energia säästliku tarbimist edendavate
maksumeetmetega (näiteks automaks).
Rakendada energiakriisi leevendamiseks täiendavaid energiatõhususe meetmeid. Mida
varem on meede rakendatud, seda suurem on meetme panus 2021–2030 perioodi
energiasäästukohustuse täitmisel.
Veenduda, et energiasäästu koordinaator on teadlik uutest ja plaanitavatest energiasäästu
meetmetest, mis panustavad energiasäästukohustuse täitmisesse.
Täiendavalt lisas 1 väljatoodud meetmetele rakendatakse asutuste poolt ka mitmeid muid
energiatõhususse panustavaid meetmeid, mille puhul saavutatud energiasäästule seiret ei
teostata või pole võimalik energiasäästu mõju usaldusväärselt hinnata. Selliseid meetmeid ei
saa energiasäästukohustuse täitmisel arvesse võtta. Siia alla liigituvad paljud üldised meetmed
mille raames rahastatakse lisaks energiatõhususele ka muid investeeringuid (näiteks EISA pakub
ettevõtetele laenu ja laenukäendust, mille raames ettevõtetel on võimalik saada laenu muuhulgas
energiatõhususe investeeringute teostamiseks30).
26
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia - https://www.mkm.ee/media/155/download
27
Teadmata on kui suurel hulgal 2014-2020 perioodi energiasäästukohustusest on Eestil üle 2014-2020
energiasäästukohustuse eesmärgi (7 101 GWh) täidetud. Energiasäästu mahtu, mis ületab 2014-2020 perioodi
eesmärgi täitmist saab üle kanda 2021-2030 perioodi energiasäästukohustuse täitmiseks.
28
Hinnata energiasäästu meetmetel, mille puhul pole energiasäästu seni hinnatud.
29
Piisava teadlikkuse korral oskab poliitikakujundaja meetme kujundamise protsessi käigus leida võimalusi soovitud
tulemuse saavutamise (näiteks veetaristu renoveerimisel, maksumeetme kehtestamisel, regulatsioonide muutmisel,
arengu- ja tegevuskavade koostamisel) kõrval saavutada ka energiasäästu ning saavutatavat energiasäästu asjakohasel
viisil hinnata. Näiteks energiasäästu maksimeerimiseks elektriautode toetamisel on oluline lisaks sõiduki soetamise
toetamisele tagada asendatava sõiduki turult eemaldamine, mille tulemusena tekib täiendav energiasääst tavapärasest
varasemast sõiduki asendamisest. Samuti meetmed, mille eesmärk on suurendada elanike rohealast teadlikkust, saavad
energiasäästu eesmärki panustamise nimel ühe komponendina lülitada teavitustöösse teadlikkuse suurendamise
energia säästmisest ja hinnata mil määral osalejate teadlikkus pärast teavitustööd paranes ning milline on tänu
teavitustööle kokku hoitav energia kogus. Arengu- ja tegevuskavade koostamisel saab teadlik poliitikakujundaja
analüüsida valdkonna energiatarbimist ja võimalusi energiatõhususe parandamiseks ning pakkuda välja meetmed
energiasäästu saavutamiseks. Näiteks ei kajasta tänane Tööstuspoliitika roheline raamat tööstuse energiatõhususe
parandamise olulisust, kuigi energiatõhususe parandamine on tööstuses üks olulisemaid meetmeid rahvusvahelises
konkurentsis püsimiseks ja dokumendiga püstitatud tööstuspoliitika eesmärkide täitmiseks.
30
Näiteks tööstuslaen - https://kredex.ee/et/teenused/ettevote/toostuslaen
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tehnilise toe instrumendi31 raames läbi viimas
uuringut „Energiatõhususe trajektoorid ja energiasäästukohustus Eestis“. Uuringuga analüüsitakse
Eesti võimalusi ja meetmeid energiatõhususe valdkonnas ning energiasäästukohutuse täitmist.
Uuringu raames täpsustuvad täiendavad meetmed millega nii energiatõhususe eesmärke kui
energiasäästukohustust Eestis täita saab. Uuring valmib 2023. aasta sügisel.
Edasine ajakava:
1) Ministeeriumid valideerivad ning edastavad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile info lisas 1 koondatud energiasäästu meetmete
nimekirja ja energiasäästu prognoosi korrigeerimiseks ning täiendamiseks hiljemalt 31.
märtsiks 2023;
2) Ministeeriumitelt saadud sisendi põhjal koostab Majandus- ja
32
Kommunikatsiooniministeerium energiasäästukohustuse jaotuskava ettepaneku 2021–
2030 perioodi energiasäästukohustuse täitmise kohta ja esitab selle Vabariigi Valitsusele
kinnitamiseks hiljemalt 31. mail 2023;
3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koondab ministeeriumitelt ettepanekute
koondi võimalike regulatiivsete ning riigieelarve tulude ja kuludega seotud täiendavate
meetmete kavandamiseks vahemikul 2024-2030. Koostatud nimekiri on üheks sisendiks
2023. aastal riigi eelarvestrateegia (RES) 2024-2027 protsessis.
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil analüüsib täiendavate valdkonnaüleste
meetmete rakendamise võimalust ja nende mõju, sealhulgas arvestades RES 2024-2027
protsessis tehtud otsuseid, ning esitab tulemused Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2024.
aasta jaanuariks.
VASTUVÕETUD OTSUSEPUNKTID:
1. Võtta teadmiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud informatsioon aastate
2021–2030 üldise energiasäästu kohustuse täitmise prognoosi kohta.
2. Ministeeriumidel esitada informatsioon täiendavate meetmete ja energiasäästu prognooside
kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 31. märtsiks 2023. a.
3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada energiasäästu jaotuskava ettepanek
valitsuskabineti nõupidamisele 31. maiks 2023. a.
31
https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-
instrument/technical-support-instrument-tsi_et
32
Energiasäästukohustuse jaotuskavas määratakse energiasäästukohustuse maht, selle täitmiseks rakendatavad
poliitikameetmed ja nende kavandatav energiasääst ning energiasäästukohustuse jaotumine selle täitjate vahel.
Jaotuskava sisaldab selle koostamise hetkel teadaolevaid kehtestatud või plaanitavaid energiatõhususe meetmeid, ega
sisalda täiendavaid energiasäästu puudujäägi katmiseks vajaminevaid meetmeid. Energiasäästukohustuse jaotuskava
kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega - https://www.riigiteataja.ee/akt/117102017001
NÕUPIDAMISELE KUTSUTAVAD ISIKUD:
1. Timo Tatar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade
asekantsler,
[email protected]
2. Rein Vaks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonna juht,
[email protected]
3. Tauno Hilimon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert,
[email protected]
LISATUD DOKUMENDID:
Lisa 1 2021–2030 meetmete energiasäästuprognoos
Lisa 2 Maksumeetmete tulemusena saavutatav energiasääst
Lisa 3 Kaugkütte arvestuslik aktsiis 2021–2030
Lisa 4 Täiendavad maksumeetmed
KOOSTAJA: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond, ekspert,
Tauno Hilimon, 625 6476,
[email protected]
LISA 5 Energiasäästu meetmete näiteid
Teadlikkuse suurendamine
Energiasäästualane pidev teavitustöö.
Oleme Eestis välja tulnud energiasäästu kampaaniaga. Oluline on jätkata teavitustööga ka
pärast erakorralise kampaania läbiviimist.
Näiteks Leedu on rakendanud energiamüüjatele kohustuse teostada tarbijate seas
energiasäästu teadlikkust tõstvaid tegevusi33.
Energiasäästukomplektid elanikele34. Energiasäästukomplekt saab sisaldada näiteks:
o Infokiri energiasäästumeetmetest, kleebised, plakat;
o LED lambid;
o Säästlikud kraani- ja dušiotsikud;
o Külmkapi termomeeter;
o Toatemperatuuri ja niiskuse mõõtja.
Energiasäästu hindamiseks vajalike seadmete välja laenutamine omavalitsustes või
raamatukogudes35:
o Elektrikulu mõõtja pistikule;
o Infrapunatermomeeter pindade temperatuuri mõõtmiseks.
Energiaauditi36 läbiviimine väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes ühikhinna37 alusel.
Energiaauditi eesmärk on kaardistada ettevõtte energiakulud, kuluallikad, teostada analüüs
ja pakkuda analüüsi põhjal välja kulutõhusad energiatõhususe meetmed koos infoga
eeldatava maksumuse, tasuvusaja ning säästetud energia koguse kohta. Meetme
tulemusena energiasäästu hindamiseks tuleks energiaaudit siduda täiendava
investeeringuid toetava toetusskeemiga või teostada täiendavad analüüsid auditi
läbiviimise mõjule energiasäästu investeeringute rakendamisele.
Regulatiivsed meetmed
Energiasäästu vabatahtlik ja kohustuslik süsteem. Mitmed Euroopa Liidu riigid on
rakendanud energiasäästukohustuse täitmiseks kokkuleppelist või kohustuslikku süsteemi,
mille kohaselt kas võrguettevõttele, tööstusettevõttele, kohalikule omavalitsusele,
riigiettevõttele või kinnisvaraettevõttele seatakse kohustuslik energiasäästu täitmise iga-
aastane maht või võetakse see kohustus endale vabatahtlikult. Naaberriikidest Soomes38 on
33
Leedu tarbijate teadlikkuse tõstmise programmi tulemusel saavutati energiasääst 0,54 TWh -
https://www.ena.lt/vartotoju-sk-susitarimai/
34
https://www.evergy.com/ways-to-save/programs/energy-savings-kit
35
https://www.codema.ie/think-energy-home-hub/what-is-the-home-energy-saving-kit/
36
energiaaudit – süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma,
tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise
profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille tulemuste
põhjal koostatakse aruanne; Energiamajanduse korralduse seadus §2 -
https://www.riigiteataja.ee/akt/118052022002?leiaKehtiv
37
Iirimaal on ühikhinnaks seatud 2000 eurot - https://www.seai.ie/business-and-public-sector/small-and-medium-
business/supports/energy-audits/
38
Soomes on tänu vabatahtlikule süsteemile teostatud enam kui 15 tuhat energiatõhusust parandavat meedet, osalenud
on 714 ettevõtet, 124 omavalitsust ja säästetud on tervelt 8,9 TWh energiat (võrdluseks: Eesti 2020. aasta elektri
lõpptarbimine oli 8,1 TWh) - https://energiatehokkuussopimukset2017-2025.fi/
kasutusel vabatahtlik süsteem, Lätis nii kohustuste süsteem39 kui vabatahtlik süsteem40 ja
Leedus hübriidsüsteem41.
Tarbija juures energiasäästumeetmete rakendamine riigi enamusosalusega
võrguettevõtte poolt. Eestis on sarnaselt eelmise punkti vabatahtlikule energiasäästu
süsteemile võimalik võrguettevõtetel elektrituruseaduse § 72 lg 13 alusel42 teostada
tegevusi lõpptarbija juures energiasäästu saavutamiseks. Tegevused võivad sisaldada
investeeringuid tarbija teadlikkuse tõstmiseks läbi digiarenduste, energiasäästualase
teavitustöö teostamise, energiaauditite pakkumise, energiatõhusust edendavate
toetusmeetmete või muu taolise. Tänaseks ei ole ükski võrguettevõte seda võimalust
kasutanud.
Keskvalitsuse asutustes (üksikute eranditega) energiajuhtimissüsteemi43 kohustuslik
rakendamine (süsteemi ei ole tarvis sertifitseerida). Energiajuhtimissüsteem peaks
vastama energiajuhtimissüsteemi standardile ISO 50001 ja minimaalselt sisaldama iga-
aastast ülevaadet energiatarbimisest kütuse ja tarbimisliikide lõikes, energiasäästu
eesmärki ja tegevusi, mida on tehtud, teostatakse ning plaanitakse energia kokkuhoiuks
teostada. Selleks, et meede panustaks energiasäästukohustuse täitmisesse, peaks asutused
seirama tegevuste tulemusena saavutatud energiasäästu. Soome näitel44 koostavad
asutused energiatõhususe tegevusplaani.
Energiajuhtimissüsteem kohustuslikus vormis omavalitsustes, milles on enam kui
10 tuhat elanikku, energiajuhtimissüsteemi rakendamine (süsteem ei ole tarvis
sertifitseerida)45.
Rahastamisskeemid
Toetusskeemid tööstus- ja teenindusettevõtetele. Rahaliselt efektiivseim toetusmeede
on energiatõhususe oksjonite läbiviimine. Energiatõhususe oksjoneid on rakendatud
näiteks Šveitsis46 ja Saksamaal47. Tšehhi on samuti välja töötamas energiatõhususe
toetusskeemi ettevõtetele, mille raames prognoositakse energiasäästu mahuks 773 GWh48.
39
Läti võttis 2017. aastal vastu seaduse, millega kohustab energiaettevõtteid, mille aastane müügimaht on suurem kui
10 GWh, saavutama igal aastal kindel kogus energiasäästu tarbija seas. Kui ettevõte eesmärki ei täida, teeb ta
sissemakse riiklikusse energiatõhususe fondi. Läti saavutas süsteemiga perioodil 2017-2020 energiasäästu 1,2 TWh -
https://likumi.lv/ta/id/290809-energoefektivitates-pienakuma-shemas-noteikumi
40
Läti on võimaldanud ettevõtete liitudel, äriühingutel ja omavalitsustel võtta osa vabatahtlikust süsteemist, millega
vabatahtlik osapool võtab omale eesmärgi saavutada vähemalt 10% energiasäästu kokkulepitud aja jooksul. Süsteem
pole Läti näitel suurt hoogu sisse saanud, kokkuleppeid on tehtud 3, eesmärgiga saavutada energiasääst 0,02 TWh -
https://www.bvkb.gov.lv/lv/brivpratiga-vienosanas
41
Leedu on rakendanud kohustuste süsteemi elektri- ja gaasivõrguettevõtetele, kus riigil on osalus üle 50%.
Riigiosaluses mitteolevad ettevõtted võivad vabatahtlikult süsteemiga ühineda. Süsteemi tulemusel saavutatu 2014-
2020 perioodil energiasääst 1,88 TWh. - https://www.ena.lt/energijos-sutaupymo-susitarimai/
42
ElTS § 72 lg 13 võimaldab võrguettevõtetel arvestada võrgutasu sisse põhjendatud investeeringuid ja kulutusi
energiasäästu saavutamiseks lõpptarbija juures kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest
müügitulust.
43
energiajuhtimissüsteem – kogum üksteisega seotud või üksteist mõjutavaid elemente, mis esinevad kavas, millega
kehtestatakse energiatõhususe eesmärk ja strateegia selle eesmärgi saavutamiseks; Energiamajanduse korralduse
seadus § 2 - https://www.riigiteataja.ee/akt/118052022002?leiaKehtiv
44
https://www.motiva.fi/julkinen_sektori/julkisen_sektorin_energiatehokkuussuunnitelma
45
Läti näide - https://www.bvkb.gov.lv/lv/pasvaldibas
46
Šveitsi skeemi maksimaalne toetus on 30%. Rahastatakse valgustuse, küttesüsteemide, tootmisprotsesside ,
komperssor- ja pumpsüsteemide ning muude süsteemide energiatõhususe investeeringuid. Toetatava investeeringu
tasuvusaeg peab olema rohkem kui 4 aastat. Projektid mille omaosalus ja saavutatav energiasääst on suurem, saavad
rahastuse eelisjärjekorras. Kokku on toetatud üle 800 projekti ja programmi ning saavutatud energiasääst 915 GWh
aastas. - https://www.prokw.ch/de/
47
Saksamaa skeem keskendub samuti konkreetselt energiatõhususe investeeringutele, kuid rahastuse saavad eelkõige
projektid, mille puhul ühe toetuseuro kohta saavutatakse suurim CO 2 kokkuhoid. Tasuvusaeg peab oleme üle 4 aasta.
- https://www.wettbewerb-energieeffizienz.de/WENEFF/Navigation/DE/Home/home.html
48
Teave kohtumiselt Tšehhi vastutava eksperdiga.
Laenu- ja käendusteenused sh kriisimeetmed ettevõtetele49, mis toetavad ka
energiatõhususe investeeringuid. EISA rakendab sarnaseid meetmeid, kuid nende eesmärk
pole energia säästmine, mistõttu meedet ei arvestata energiasäästukohustuse täitmisel.
Ühikhinnapõhine toetusskeem küttesüsteemi hooldamise, renoveerimise või
energiatõhusa süsteemi vastu vahetamise toetamiseks.
Kodumajapidamisi köetakse eelkõige puuküttega. Paljudes kodumajapidamistes asuvad
küttesüsteemid (ahjud, soojamüürid, korstnad) on amortiseerunud, ega salvesta soojust
võrdväärselt tänapäevaste süsteemidega võrdväärselt soojust. Amortiseerunud
ahiküttesüsteemid on lisaks ka tuleohtlikud.
Lisaks ahiküttele on paljudes majades, aga ka uutes korterelamutes küttesüsteemina
kasutuses maagaasikatel. Tänasest gaasi maksumusest ja varustuskindluse riskidest
tulenevalt saab gaasinõudluse vähendamiseks pakkuda tarbijatele võimalust küttesüsteem
asendada, sekundaarkütte lahenduse investeeringud või kaugküttesüsteemiga ühendamine.
Kolmanda grupina on kõrged küttekulud majapidamistel, kus kütmiseks on kasutusel
elektri otsekütte seadmed (elektriradiaator, õliboiler, infrapunaküte, soojapuhur). Palju
energiatõhusam on kodu kütta soojuspumpadega.
Võimalik toetusskeem oleks mõistlik üles ehitada ühikhinna põhiseks. Näiteks Iirimaal
rakendatav skeem50 on paika seadnud ühikhinna vahemikus 3500 kuni 6500 eurot olenevalt
toetatavast tegevusest ja hoone tüübist. Täiendavalt on toetatud 200 euroga eksperdi poolne
tehniline hinnang optimaalse lahenduse leidmiseks.
Energiatõhusate seadmete soetamise edendamine.
Suurimad energiatarbijad kodumajapidamistes on küttesüsteemid, veeboilerid, külmkapid
ja ahjud. Vähem tõhusa ja tõhusa seadme hinnavahe võib mitmetel juhtudel kujuneda
mitmesaja euroseks, mistõttu esmaseks kulude kokkuhoiuks soetab tarbija vähemtõhusa
seadme, kuigi pikemas perspektiivis see on talle kulukam. Euroopa Liit on seadmetele
kehtestanud energiamärgistuse süsteemi (skaala A kuni G), tõhusaimad seadmed on A
klassi seadmed. Euroopa Komisjon on loonud energiamärgisega toodete andmebaasi
EPREL51, mis võimaldab tarbijatel seadmete energiamärgistega tutvuda.
Võimalikud skeemid energiatõhusate seadmete kasutuse edendamiseks:
o Käibemaksumäära alandamine kõrge energiatõhususega seadmetel (A klass);
o Maksutagastusskeem (käibemaks);
o Ühekordne toetus.
Energiatõhususe tööde ja toodete soetamise edendamine.
Kõrgete energiahindade valguses on paljud tarbijad täna teostamas energiatõhususe
investeeringuid. Edendatavad tegevused saavad olla näiteks energiaauditi läbiviimine,
küttesüsteemi hooldamine, uuendamine või asendamine, kaugküttevõrguga ühendamine,
akende vahetus, renoveerimistööd ja muud. Võimalikud skeemid:
o Käibemaksu alandamine teatud liiki töödel, seadmetel52 ja ehitusmaterjalidel.
o Maksutagastusskeem (käibemaks);
o Ühekordne toetus (näiteks kolmekordsete akende paigaldamine, ukse vahetamine
energiatõhusama vastu).
49
https://kredex.ee/et
50
https://www.seai.ie/grants/home-energy-grants/heat-pump-systems/
51
https://eprel.ec.europa.eu/screen/home
52
Holland on ajutiselt langetanud käibemaksu soojuspumpadel, päikesekütteseadmetel ja -paneelidel 21%-lt 6%-le
uuematel kui 10 aasta vanustel hoonetel, vanematel hoonetel on maksusoodustus kehtinud juba varasemalt-
https://vanpeteghem.belgium.be/nl/minister-van-peteghem-verduidelijkt-voorwaarden-voor-btw-verlaging-op-
zonnepanelen-warmtepompen-en