Riigihalduse ministri määruse „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused toetuse
andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Määrusega reguleeritakse tulemusvaldkonna „Tõhus riik“, regionaalpoliitika programmi
regionaalarengu meetme tegevust „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö
areng“, mille tulemuste saavutamiseks toetust antakse.
Määrusega panustatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“
(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 5 (PO5) „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärkide
1 (SO1) „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri,
looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades“ ja 2 (SO2)
„Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri,
looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“
tulemuste saavutamisse.
Poliitikaeesmärk 5 meetmete puhul on toetuse andmise eeltingimuseks maakonna
arengustrateegia vastavus ühissätete määruse artikli 29 lõikes 1 nimetatud nõuetele.
Erieesmärki rakendatakse „muu territoriaalne vahendi, millega toetatakse liikmesriikide
kavandatud algatusi“ vormis vastavalt ühissätete määruse artikli 28 punktile c.
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas kohalike omavalitsuste avalike teenuste kättesaadavuse
ja kvaliteedi parandamiseks valitud sekkumine kajastab piirkondlikes ja kohalikes
arengukavades kirjeldatud väljakutseid ja eesmärke.
Eestis ja ka mujal Euroopa Liidus pööratakse viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu
elukeskkonna kvaliteedile. Euroopa uus algatus Bauhaus toob pildile lisaks keskkonnale ka
sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. Avaliku ruumi projektides arvestatakse Bauhausi
põhimõtetega, nagu universaaldisaini, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja kliimakindlusega.
Toetuse andmise aluseks on maakonna arengustrateegiad, milles keskendutakse konkreetsele
erinevaid valdkondi hõlmavatele arenguprobleemidele ja vajadustele ning tuuakse välja
asjakohased arengueesmärgid ning lahendused (sh majanduse, kliima ja keskkonna, liikuvuse,
demograafia -ja sotsiaalvaldkonnas). Meetmest toetatavad projektid tuginevad maakonna
arengustrateegiatel ning projektivalik tehakse maakonna tasandil.
Rakenduskavaga kooskõlas olev sekkumine „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“
on poliitikaeesmärgi 5 üks sekkumisest, mis on suunatud avalike teenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamisele, korraldades teenuseid kaasaegselt, lähtuvalt rahvastiku
vähenemisest, vananemisest ja sihtrühma vajadustest lähtuvalt ning soodustades kohalike
omavalitsuste koostööd mõjusate, terviklike avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise
algatuste elluviimisel, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja
ligipääsetavuse.
Sekkumine on suunatud väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkondasid.
Sekkumise „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ elluviimine täiendab ja toetab
poliitikaeesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ teisi toetusmeetmeid.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna
regionaalpoliitika talituse peaspetsialist Tea Treufeldt (tel 611 3225; e-post
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
1
rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel
611 3097; e-post
[email protected]) ning personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna
juht Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud personali-
ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 31 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) Üldsätted;
2) Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;
3) Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele;
4) Toetuse taotlemine;
5) Taotluste menetlemine;
6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
7) Toetuse saaja ja partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused;
8) Aruannete esitamine;
9) Toetuse maksmise tingimused;
10) Finantskorrektsioonid ja vaided.
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu reguleerimisala, terminid, toetuse andmise eesmärki,
tulemust, indikaatoreid ja strateegia „Eesti 2035“sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamine.
Samuti nimetatakse rakendusüksus ja -asutus.
Eelnõu § 1 kohaselt reguleeritakse määrusega tulemusvaldkonna „Tõhus riik“
regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika,
piirkondade ja piiriülese koostöö areng“, tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimusi.
Sekkumise kujundamisel on lähtutud ka riigieelarve suunamise aluseks olevast
regionaalpoliitika programmist.
Määrusega panustatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 fondide
rahastamiskava poliitikaeesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärkide 1 „Tervikliku
ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva
turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades“ ja 2 „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse,
majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja
julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ tulemuste saavutamisse.
PO5 prioriteetse suuna eelarve on kokku 275 580 000 eurot, millest ELi toetuse osakaal on 70%
ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 642 857 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 82
031 143 eurot. Käesoleva TAT toetuse eelarve on 70 000 000 eurot, mis jaguneb kahe PO5
erieesmärgi SO1 ja SO2 vahel.
SO1 erieesmärgi toetuse eelarve on 6 000 000 eurot, toetuse saaja omafinantseering on
3 230 769 eurot, ehk toetuse osakaal on keskmiselt 65%, eelarve kokku 9 230 769 eurot.
Erieesmärgi SO1 vahendid on planeeritud Ida-Viru ja Pärnu linnalisele piirkonnale avalike
teenuste arendamiseks.
SO2 toetuse eelarve on 64 000 000 eurot, toetuse saaja omafinantseering on 34 461 539 eurot,
ehk toetuse osakaal on keskmiselt 65%, eelarve kokku 98 461 539 eurot.
Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt on sekkumise sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud
Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad.
2
Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse Tallinna linna, Keila linna, Maardu linna ja Viimsi valda
kogu territooriumi ulatuses ja asustusüksused Harku vallast Harkujärve küla, Rannamõisa küla,
Tiskre küla, Tabasalu alevik, Harku alevik, Jõelähtme vallast Iru küla, Uusküla, Loo alevik,
Liivamäe küla, Kiili vallast Kangru alevik, Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla, Lääne-Harju
vallast Kulna küla, Saku vallast Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme
küla, Saku alevik, Üksnurme küla, Kiisa küla, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla,
Jälgimäe küla, Saue vallast Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla,
Hüüru küla, Vatsla küla, Rae vallast Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla, Jüri alevik, Karla
küla, Lagedi alevik, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Vaskjala küla, Ülejõe küla, Pildiküla,
Lehmja küla, Soodevahe küla, Kopli küla, Kurna küla.
Tartu linnapiirkonnana käsitatakse Tartu linna (Tartu linn asustusüksusena, Märja alevik),
Luunja valda (Lohkva küla, Veibri küla), Kambja valda (Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu
küla, Ülenurme alevik) ja Tartu valda (Tila küla, Vahi alevik).
Pärnu ja Ida-Viru linnad- Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnapiirkonnad on
investeeringute mõttes abikõlblikud piirkonnad, neis elluviidavaid tegevusi rahastatakse SO1
sekkumise eelarvest.
Ida-Viru maakonna linnapiirkondadena käsitatakse Kohtla-Järve linna Ahtme ja Järve linnaosa,
Jõhvi valla Jõhvi linna, Jõhvi küla, Toila valla Järve küla, Narva linna ja Sillamäe linna. Pärnu
linnapiirkonnana käsitatakse Pärnu linna asustusüksusena, Pärnu linna Paikuse alevit, Silla küla
ning Tori valla Sauga alevikku, Sindi linna ja Tammiste küla.
On oluline Pärnu ja Ida-Viru maakonda käsitleda ühtse funktsionaalse piirkonnana avalike
teenuste arendamise mõistes, kus elanikkond kahanev ja vananeb ning piirkond vajab avalike
teenuste kaasajastamise tuge.
Osade tegevuste puhul on määruses Ida-Viru linnad- Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe
sihtpiirkonnana välistatud, näiteks avaliku linnaruumi tegevused, mida toetatakse erieesmärgi
1 sekkumisega „Suuremate linnapiirkondade arendamine“. Tegevuste dubleerimine
erieesmärgi 1 ja 2 sekkumiste tegevustes ei ole lubatud.
Linnapiirkonnana käsitletakse sekkumises üldjoones linnalist ja väikelinnalist asustuspiirkonda
vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnaliste ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja
klastrite määramise metoodikale“:
http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4601553&siteLanguage=ee.
Statistikaameti metoodikale vastavaid linnapiirkondi illustreerib joonis 1.
Eelnõu koostamisel on arvesse võetud maakonna arengustrateegiate eelnõudes plaanitud
linnapiirkonna määratlemise täpsustusi. Juhul, kui maakonna arengustrateegias lepitakse
linnapiirkonna käsitlus teisiti kokku, kui eelnõus on loetletud, muudetakse määrust ja viiakse
määrus kooskõlla maakonna arengustrateegias kirjeldatud linnapiirkonnaga.
3
Eesti rahvastik väheneb kõikjal, välja arvatud kahes suuremas linnapiirkonnas. Lisaks
majanduslikule järele jõudmisele esitab see väljakutseid ka kohaliku tasandi teenuste
osutamisele, tugevate kogukondade säilitamisele, atraktiivsele elukeskkonnale ja üldisele
ruumi kasutamisele. Praegune teenuste osutamise mudel ja vajalik taristu on kujunenud
suurema arvu elanike jaoks, kui rahvastiku prognoosid ette näevad, kohaliku tasandi teenuste
nõudluse struktuuri muudavad ka demograafilised protsessid. Elanike lahkumisel kaovad ka
teenused ja hooned jäävad tühjaks, väheneb ettevõtlus ja seetõttu ka töövõimalused. Vajadust
rahvastikumuutustega edukalt kohaneda kirjeldatakse ka kui pikaajalise strateegia Eesti 2035
üht arenguvajadust.
Tallinna ja Tartu linna ja piirnevatesse omavalitsuste elanike arv kasvab, elanikele on
kättesaadavad linnapiirkonna hea palgaga töökohad, puuduvad avalike teenuste kättesaadavuse
ja kvaliteedi tõstmiseks turutõrked, omavalitsuste tulubaas kasvab.
Statistikaameti andmed palgatöötaja kuukeskmisest brutotulust kohaliku omavalitsuse üksuste
lõikes, maakondlik rahvastikumuutuste võrdlusinfo ja SKP piirkondlikke erinevusi kajastav
info näitlikustavad maakondade arengulõhet.
Tabel 1. Elanike arvu muutus Harju ja Tartu maakonna kohalikes omavalitsustes
4
RV0291U: RAHVAARV, PINDALA JA ASUSTUSTIHEDUS, 1. JAANUAR | Elukoht, Aasta ning Näitaja
2017 2018 2019 2020 2021 2022 Muutus 2017-2022
HARJU MAAKOND 582509 589610 598059 605029 609515 614561 32052 5,5%
..Anija vald 6177 6145 6159 6217 6253 6263 86 1,4%
....Kehra linn asustusüksusena 2639 2641 2639 2625 2607 2759 120 4,5%
....Anija vald, v.a Kehra linn asustusüksusena 3538 3504 3520 3592 3646 3504 -34 -1,0%
..Harku vald 13735 14123 14704 15197 15650 16379 2644 19,3%
..Jõelähtme vald 6219 6333 6516 6553 6692 6969 750 12,1%
..Keila linn 9695 9775 9910 10044 10078 10499 804 8,3%
..Kiili vald 5065 5252 5403 5657 5891 6165 1100 21,7%
..Kose vald 7103 7110 7138 7177 7211 7451 348 4,9%
..Kuusalu vald 6506 6451 6446 6413 6421 6242 -264 -4,1%
..Loksa linn 2637 2568 2576 2541 2467 2615 -22 -0,8%
..Lääne-Harju vald 12641 12568 12507 12558 12661 12997 356 2,8%
....Paldiski linn asustusüksusena 3681 3626 3529 3572 3542 3719 38 1,0%
....Lääne-Harju vald, v.a Paldiski linn asustusüksusena 8960 8942 8978 8986 9119 9278 318 3,5%
..Maardu linn 15077 15189 15332 15445 15284 16171 1094 7,3%
..Raasiku vald 4997 4990 5006 5050 5138 5114 117 2,3%
..Rae vald 16758 17766 19677 20641 21765 22901 6143 36,7%
..Saku vald 9489 9742 10095 10435 10722 11002 1513 15,9%
..Saue vald 21213 21406 22050 22929 23790 24110 2897 13,7%
....Saue linn asustusüksusena 5731 5640 5629 5737 5831 5826 95 1,7%
....Saue vald, v.a Saue linn asustusüksusena 15482 15766 16421 17192 17959 18284 2802 18,1%
..Tallinn 426538 430805 434562 437619 438341 437811 11273 2,6%
....Haabersti linnaosa 43604 44344 45206 46100 46749 46749 3145 7,2%
....Kesklinna linnaosa 56820 58452 59611 60904 61895 64551 7731 13,6%
....Kristiine linnaosa 32000 32171 32499 32763 32790 32705 705 2,2%
....Lasnamäe linnaosa 115038 115328 116064 116153 115991 115035 -3 0,0%
....Mustamäe linnaosa 65261 65779 65948 65909 65595 66334 1073 1,6%
....Nõmme linnaosa 38446 38633 38509 38296 37786 34678 -3768 -9,8%
....Pirita linnaosa 17728 18041 18207 18553 18750 17354 -374 -2,1%
....Põhja-Tallinna linnaosa 57641 58057 58518 58941 58785 60405 2764 4,8%
..Viimsi vald 18659 19387 19978 20553 21151 21872 3213 17,2%
TARTU MAAKOND 149295 151122 152977 153317 153912 157758 8463 5,7%
..Elva vald 14478 14418 14494 14630 14597 14706 228 1,6%
....Elva linn asustusüksusena 5669 5648 5664 5698 5616 5645 -24 -0,4%
....Elva vald, v.a Elva linn asustusüksusena 8809 8770 8830 8932 8981 9061 252 2,9%
..Kambja vald 9937 10409 11012 11477 12089 12858 2921 29,4%
..Kastre vald 5086 5085 5184 5263 5430 5401 315 6,2%
..Luunja vald 4202 4449 4754 5002 5182 5378 1176 28,0%
..Nõo vald 4109 4213 4291 4287 4314 4266 157 3,8%
..Peipsiääre vald 5573 5506 5458 5373 5331 5108 -465 -8,3%
....Kallaste linn asustusüksusena 769 743 738 714 685 680 -89 -11,6%
....Peipsiääre vald, v.a Kallaste linn asustusüksusena 4804 4763 4720 4659 4646 4428 -376 -7,8%
..Tartu linn 95677 96506 96974 96123 95430 98312 2635 2,8%
....Tartu linn asustusüksusena 93124 93715 93865 92972 91407 95190 2066 2,2%
....Tartu linn, v.a Tartu linn asustusüksusena 2553 2791 3109 3151 4023 3122 569 22,3%
..Tartu vald 10233 10536 10810 11162 11539 11729 1496 14,6%
5
Joonis 2. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, 2020
Eelnõu § 1 lõigete 6–10 kohaselt võib toetust anda ka riigiabina, vähese tähtsusega abina ja
riigiabina üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ettevõtjale.
Toetust võib anda riigiabina, kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi
säilitamiseks antav abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või
kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat
liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi
üldine grupierandi määrus), artikli 53, 55 või 56 tähenduses, kohaldatakse toetuse andmisel
nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
Näiteks, kui tegemist on sporditaristu juurde ehitatava hosteli/hotelliga, kui majutus on seotud
nt sportlastega, kes kasutavad sporditaristu, siis mahub selline hostel artikli 55 alla. Kui seal
majutatakse osaliselt ka turiste väljastpoolt, siis põhimõtteliselt saab riigiabi anda artikli 56
alusel, aga sel juhul peavad olema art 55 ja 56 kulud eristatavad.
Üldist grupierandi määrust käsitlevas KKK dokumendis on vastus, et üürimajade ehitus on
artikli 56 alusel abikõlblik.
EK tagasiside põhjal toitlustusteenuse rahastamine Tšehhi alg- ja keskkoolides (Euroopa
Komisjoni otsus SA.38651):
1) Koolitoitlustusteenuste osutamine riigi, piirkonna, valla, omavalitsuste liidu, registreeritud
kiriku või usuühingu hallatavates koolides ei kujuta endast majandustegevust, kuna see on osa
Tšehhi haridussüsteemist ja täidab hariduslikku eesmärki (sama kehtib erakoolide osas);
2) Kui toitlustust tellitakse eraettevõtjalt, ei ole tegemist haridussüsteemi kuuluva osaga, kuid
tegemist ei ole riigiabiga, kui järgitud on nn Altmarki kriteeriumeid (riigihange)
Komisjoni otsuse kohaselt osaliselt ei olnud tegemist riigiabi andmisega, kuna tegemist ei olnud
majandustegevusega. Osaliselt oli tegemist majandustegevusega, kuid komisjon järeldas, et
makstav hüvitis oli kooskõlas üldist majandushuvi pakkuva teenuse raamistikuga.
Ehk et juhul, kui nt koolisööklate puhul on tegemist majandustegevusega ja ei saa ka välistada,
et toetus omab piiriülest mõju, siis kaalutletud juhul saab sellise toetuse panna üldist
6
majandushuvi pakkuva teenuse hüvitamise alla. Riigiabi tegevuste osas saab abi
rakendusüksuselt, et analüüsida läbi kõik konkreetsed olukorrad.
Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr
1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8)ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel
komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike
2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike
teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (edaspidi komisjoni 20. detsembri
2011. aasta otsus) sätestatud tingimusi.
Riigiabi andmisel mõistetakse väikeettevõtja all ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi
määruse I lisas väikese suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele, keskmise suurusega
ettevõtja all ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas keskmise suurusega
ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele ja suurettevõtja all ettevõtjat, kes ei vasta üldise
grupierandi määruse I lisas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud
kriteeriumidele.
Rakenduskavas on sekkumine „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ määratletud
strateegiliselt olulise tegevusena. Sellega seoses rakenduvad sekkumise tasandil
rakendusasutusele täiendavad teavitamise nõuded, mis hõlmavad endas vähemalt ühte
teavitusüritust, mis toimub pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või
näitusena, mille kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias
ja millest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline
video. Rakendusasutus koostab koostöös korraldusasutusega teavitamistegevuste kava.
Teavitusürituse eesmärk on informeerida avalikkust toetuse saamisest. Rakendusasutus kaasab
ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni.
Eelnõus § 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Toetuse andmise eesmärk on parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti,
korraldades teenuseid kaasaegselt, lähtuvalt rahvastiku vähenemisest ja vananemisest ja
sihtrühma vajadustest ning soodustades kohalike omavalitsuste koostööd mõjusate, terviklike
avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise algatuste elluviimisel, tagades sealjuures
erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse.
Avalike teenuste puhul toetatakse nii kohaliku tasandi kui ka laiema piirkonna koostööprojekte,
mis aitavad uuendada teenuste korraldust ja kohandada seda rahvastikumuutustele ning
sihtgrupi ootustele. Avalike teenuste all mõeldakse ka teenuseid, mis on kodanikule digitaalselt
kättesaadavad.
Selleks, et tagada ligipääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, pakub sekkumine piirkonnas
tegutsevatele teenuse osutajatele võimalusi kavandada tegevusi, mis on vajalikud oodatavate
tulemuste saavutamiseks. Sellised tegevused võivad hõlmata avalike teenuste arendamist
(paranenud teenusekvaliteet ja uuenduslikud viisid teenuste osutamiseks, nt e-teenused,
mobiilsed teenused, kohalike omavalitsusega koostöös osutatavad teenused,
kogukonnateenused, mitmesugused pilootprojektid) ning avalike teenuste taristu
kohandamisega seotud tegevusi (multifunktsionaalsed teenusekeskused või taristuvõrgustiku
terviklik väljaarendamine, säästva veemajanduse edendamine), avaliku linnaruumi arendamist,
sh linnakeskuste elavdamist ja ehituspärandi taaskasutuselevõttu, lapse- ja peresõbralike
tegevusvõimaluste loomist.
Iga projekt peab panustama vähemalt ühte sekkumise väljundnäitaja ja ühe tulemusnäitaja
sihttaseme saavutamisse. Sõltuvalt projekti kitsamast eesmärgist seatakse projekti tasandil
7
lisaks sekkumise väljund- ja tulemusnäitajale projektispetsiifilised väljund- ja tulemusnäitajad
ja sihttasemed.
Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud meetme nimekirja väljundnäitajasse „uute ja
uuendatud korraldusega teenuste arv“ PSO41 loetakse jooksvalt kokku uued ja uuendatud
teenused, millega kaasneb kas teenustega seotud pinnakasutuse või halduskulude vähendamine
vähemalt 20% või täieneb integreeritud projekti elluviimise tulemusena uute või uuendatud
korraldusega teenuste valik (paketid, mitte üksikteenused).
Uuendatud korraldusega teenuseks loetakse avalike teenuste paketti, mis moodustab ühtse
üksikutest uuendatavatest teenustest koosneva tervikliku teenuse. Näiteks: raamatukogu teenus,
mille uuendatavad osad võivad olla e-teenuste arendus, digitaliseerimine, kojukande arendus
teatud sihtrühmale, ruumiprogrammi optimeerimine jne.
Näitajasse loetakse ka täiendavad uute teenuste paketid projekti tasandil, mida seni taotleja ja
partnerite omavalitsustes ei ole olnud, kuid mille järgi on nõudlus. Nõudluse põhjenduse esitab
taotleja projekti taotluses.
Uute ja uuendatud korraldusega teenuste arvu indikaatorisse loetakse avalike teenuste
arendamise ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projektid.
Perioodi lõpuks (2029 lõpptase) oodatakse kokku 70 näitajasse panustavat projekti. Eelduslikult
on osad neist samal ajal ka integreeritud koostööprojektid.
Arvutused on tehtud lähtuvalt toetuse miinimum- ja maksimum mahtudest. Eelduslikult tuuakse
turule ka täiesti uusi teenuseid, mis kohalikus omavalitsuses seni puudusid ja uuendatakse
rahvastiku prognoosidest lähtuvalt praegu pakutavaid avalikke teenuseid.
Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud meetme nimekirja väljundnäitajasse „integreeritud
territoriaalse arengu projektid“ RCO76 väljundnäitaja vahetaseme sihttase on planeeritud
aastaks 2024 on 0 ja aastaks 2029 on 5 projekti. Indikaatorisse loetakse linnaruumi arendamise
projektid, mida aastaks 2029 eeldatakse 5 projekti. Täiendavalt saavad näitajasse panustada
need avalike teenuste arendamise projektid, mis vastavad integreeritud projekti kriteeriumitele.
Projektide puhul eeldatakse koostööd erinevate osapooltega ja erinevate sektorite vahelist
koostööd. Väljundnäitajasse panustavad kõik, kas ühte või mitut integreerituse komponenti
sisaldavad projektid. Projekt loetakse integreerituks, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest
tingimustest:
a) see hõlmab erinevaid sektoreid (näit sotsiaal, majandus, keskkond);
b) see hõlmab erinevaid haldusterritooriume (nt: omavalitsused);
c) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi (riigiasutused, erasektori osalejad, valitsusvälised
organisatsioonid).
Kokku eeldatakse alaeesmärgi SO2 tasemel 127 integreeritud projekti, s.h 30 integreeritud elu-
ja ettevõtluskeskkonna projekti sekkumises „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja
elukeskkond“, käesoleva sekkumise avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise
ja linnaruumi arendamise projekte 5 ja 92 uuringu ning analüüsi projekti sekkumises „Kohalike
omavalitsuste parem suutlikkus“.SO1 tasemel oodatakse 26 integreeritud projekti, kuid
käesoleva sekkumise osas panust sihttaseme täitmisesse ei eeldata.
Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud meetme nimekirja väljundnäitajasse „integreeritud
territoriaalse arengu strateegiad“ RCO75, arvestatakse panustamist maakonna
arengustrateegiasse. Näitajat ei lisata SFOSi. RCO75 täitmise andmed esitab EK seireinfosse
rakendusasutus tuginedes SFOS infole (lõpetatud projektid). Raporteeritakse unikaalsete
strateegiate arvu, mille elluviimise toetuseks on rahalist toetust antud. Rakendusasutus vaatab
andmed üle ja vajadusel uuendab 2x aastas, 30.06 ja 31.12 seisuga.
8
Kõik SO2 tegevused peavad tuginema maakondlikel arengustrateegiatel. Erieesmärgi
rakendamiseks arengustrateegiate alusel kasutatakse skeemi "muu territoriaalne tööriist" CPR
art 28 punkti c alusel. Iga erieesmärk, mis on disainitud ja millega panustatakse rahaliselt
territoriaalsete strateegiate tegevuste toetamiseks, loetakse näitajasse panustavaks ning selle
väärtuseks loetakse üks.
Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud meetme nimekirja väljundnäitajas „integreeritud
territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud
elanikkond“ RCO74 loetakse SO1 puhul suuremate linnapiirkondade arendamise sekkumisest
ja kohalike avalike teenuste toetamise sekkumisest kasu saanud elanike arv ning SO2 puhul
kokku kohalike avalike teenuste toetamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise meetmest kasu
saanud elanike arv. Näitajat ei lisata SFOSi. RCO74 täitmise andmed esitab EK seireinfosse
rakendusasutus tuginedes SFOS infole (lõpetatud projektid) ja STAT avaliku andmebaasi
aruannetele. Elanikud loetakse kokku üks kord ja elanike arv ei saa olla suurem kui abikõlbliku
piirkonna elanike arv.
Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud meetme nimekirja tulemusnäitajas „integreeritud
projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“ PSR37 metoodikas on täpsustatud, et
näitajasse ei loeta toetuse saajaid ega projekti elluviimisega seotud teenusepakkujaid
(ehitusettevõte, projekteerija jne). Loetakse kokku lõpparuandega, mida raporteeritakse näitaja
„integreeritud territoriaalse arengu projektid“ (RCO76) alusel. Indikaatori sihttase on 10 kasu
saanud organisatsiooni.
Integreeritud projektide sh kohaliku omavalitsuse üksuse koostööprojektide elluviimise üheks
eelduseks on koostöö erinevate osapoolte vahel - era ja avaliku sektori koostöö, koostöö
mittetulundusühendustega, koostöö erinevate valdkondade vahel elu- ja ettevõtluskeskkonda
arendavate tegevuste elluviimiseks, linnaruumi arendamiseks ja uuringute ning analüüside
teostamiseks.
Integreeritud projektidest saavad kasu erinevad partneri või kasu saava organisatsioonina
projekti kaasatud osapooled ja sidusrühmad-riigiasutused, erasektori osalejad, valitsusvälised
organisatsioonid, erinevate sektorite esindajad, omavalitsused. Projekti planeerimisel
arvestatakse kasusaajate arvuga projekti mõjususe saavutamiseks, tulemused raporteeritakse
lõpparuandes.
Kui tulemusnäitaja „integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“ on ainuke
sekkumise tulemusnäitaja, millesse projekt panustab, et tohi selle sihttase olla 0. Seega peab
taotleja projekti kavandamisel arvestama sellega, et lisaks integreeritud projekti nõuetele
täitmisele peab olema projekti elluviimise etapis kaasatud vähemalt üks partner või kasu saav
organisatsioon, kelle andmed esitatakse taotluses. Rakenduskava tasemel on arvestanud, et
keskmiselt on kaasatud vähemalt kaks partnerit või kasu saavat organisatsiooni projekti kohta.
Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud meetme nimekirja tulemusnäitajas „projektide arv,
milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutuse või halduskulud
vähenevad vähemalt 20%“ PSR38 loetakse kokku projektide arv, milles teenustega seotud
pinnakasutuse / halduskulude vähenemine on vähemalt 20%. Teenuse uuendusliku korralduse
nõude täitmist tõendab taotleja.
Indikaatori sihttase aastaks 2029 on planeeritud 50 projekti, mille pinnakasutus või halduskulud
on vähenenud vähemalt 20%.
Projekti spetsiifilisse tulemusnäitajasse „täiendav elanikkond, kellele on suunatud
tõhusama veevarustuse ja reoveepuhastuse teenus“ panustavad ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni projektid.
9
Joonis 3. Seosed toetatavate tegevuste, SFOSi lisatavate väljund- ja tulemusnäitajate vahel
Projektide arv, milles uuendatud
korraldusega teenustega seotud
pinnakasutus või halduskulud
Uute ja uuendatud vähenevad vähemalt 20%
korraldusega teenuste
arv
Integreeritud projektidest kasu
saanud organisatsioonide arv
avalike teenuste
arendamine
Projektide arv, milles uuendatud
korraldusega teenustega seotud
pinnakasutus või halduskulud
Integreeritud vähenevad vähemalt 20%
territoriaalse arengu
projektid
Integreeritud projektidest kasu
saanud organisatsioonide arv
Uute ja uuendatud täiendav elanikkond, kellele on
ühisveevärk- ja
korraldusega teenuste suunatud tõhusama veevarustuse ja
kanalisatsioon
arv reoveepuhastuse teenus
Integreeritud
Integreeritud projektidest kasu
avalik ruum territoriaalse arengu
saanud organisatsioonide arv
projektid
Eelnõus lõike 6 kohaselt panustavad projektid kaasa strateegia „Eesti 2035“ järgnevatesse
sihtidesse ja aluspõhimõtetesse:
Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad strateegia „Eesti 2035“
aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne
riik“ saavutamisse. Aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse panustatakse
tasakaalustatud regionaalse arengu, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse, keskkonna- ja
kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega:
1) rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega;
2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;
3) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
4) ligipääsetavuse näitaja.
Taotleja kohustus on kirjeldada, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega
seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse ning
arvestada sellega rakendamisel. Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud
tegevusi ja tegevuste tulemusi.
Määruse eelnõu koostamise hetkel on analüüsitud puutumust põhiõiguste harta nõuetega ja
need on kooskõlas. Põhiõiguste harta kontroll-leht on lisatud seletuskirja lisana.
10
2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Eelnõu teises peatükis sätestatakse toetatavad ja mittetoetatavad tegevused, kulude
abikõlblikkus ja hüvitamise alused, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirsumma ja
osakaal, toetuse andmise seos maakonna arengustrateegiaga.
Eelnõu § 4 lõikes 1 kirjeldatakse tegevusi, millele antakse toetust ja millele ei anta toetust.
Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad aitama kaasa meetme eesmärgi ja tulemuse
saavutamisse, peavad olema maakonna arengustrateegia eesmärkidega kooskõlas.
Sekkumisega toetatakse erinevaid tegevusi, mille võib tinglikult jagada kolme erinevasse
kategooriasse:
1) avalike teenuste arendustegevused ja investeeringud, sealhulgas investeeringud
elamumajanduse arendamiseks.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) §-s 6 on omavalitsusüksuste ülesanded ja
pädevused kirjeldatud:
1) korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi
andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja
kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist
planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja
korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita;
2) korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja
huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja
hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on
omavalitsusüksuse omanduses;
3) lisaks eelpool nimetatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku
elu küsimusi:
*mis on talle pandud teiste seadustega;
*mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
Avalike teenuste arendustegevuseks loetakse uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste
rakendamist teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks, mis võib seisneda
teenuskvaliteedi parandamises, uuenduslikes teenuste osutamise viisides (nt e-teenused),
vajalikes infosüsteemide loomises ja arendamises, mobiilsete teenuste loomises ja muudes
kohalike omavalitsuste poolt omavahelises või teiste partneritega koostöös osutatavates
teenustes, kogukonnateenustes, erinevates pilootprojektides, teenustaristuvõrgustiku
terviklikus väljaarendamises, multifunktsionaalsete teenuskeskuste loomises. Avalike e-
teenuste arendustegevuste ja investeeringute puhul tuleb lähtuda ning arvestada „Digiühiskonna
Arengukava 2030“ suundi, kus on välja töötud põhimõtted, kuidas avalike teenuseid
digitaalsena kodanikule osutatakse ning milliseid infotehnoloogilisi lahendusi ja suundi tuleb
arvestada. Lisaks tuleb lähtuda kodanikele avalike teenuste puhul „Teenuste korraldamise ja
teabehalduse alused“ määrusest ning raamistikest, mis on avalike teenuste arendamiseks kokku
koondatud digiriik.eesti.ee veebilehele. Oluline on eelnevalt läbi analüüsida teenuse vajadus
vananeva ja väheneva rahvastiku tingimuses arvestades, et erinevatesse sotsiaalsetesse
rühmadesse kuuluvate inimeste vajadused võivad erineda. Eesti keele seletav sõnaraamat
selgitab, et arendustegevuse all mõistetakse arendamist, jätkamist, edasiviimist.
Rahandusministeeriumi käsiraamat annab investeeringute selgituse- investeeringud
finantsplaanides kajastatakse investeeringute real materiaalse ja immateriaalse põhivara
investeeringud lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 5 ja rahandusministri 11.
11
detsembri 2003. aasta määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse
juhend“. Investeeringuks RTJ 5 järgi on kulutused, mis lisatakse materiaalse põhivara
soetusmaksumusele. Investeeringuga on tegemist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1. kulutuse eest saadakse materiaalne vara (hoone, seade vms), mis tõenäoliselt osaleb tulevikus
majandusliku kasu tekitamisel või seatud eesmärkide täitmisel
2. kulutuse eest saadud tulemit kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta
3. soetusmaksumus või muu bilansis kajastamise aluseks olev väärtus on usaldusväärselt
määratletav.
4. kulutuse maksumus on vähemalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 41
lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirina (ilma käibemaksuta) sätestatud summa
(5 000 eurot).
Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi
kuluna. Investeeringute ja investeeringutoetuste planeerimisel lähtutakse investeeringute
jaotamisest kinnisasja suunatavaks investeeringuks ja investeeringuks vallasasja soetamiseks.
Kinnisasja suunatavaks investeeringuks on üldjuhul ehitamine ehitusseadustiku § 4 mõistes
(püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, laiendamine, rekonstrueerimine,
asendamine) ja kinnisasja soetamine.
Kinnisasi võib olla maa, hoone, hoone osa, rajatis, eelnevate punktidega seotud õigused ning
kohustused (hoonestusõigus, kasutusvaldus, korteriomand, korterihoonestusõigus). Kinnisasja
suunatud investeeringu hulka loetakse ainult need vallasasjad, mis on ehitisega püsivalt
ühendatud ja konkreetsele ehitisele spetsiifilise vajadusega. Parendustööde ehk investeeringuid
eristatakse remondist ehk kulust. Investeeringute ja kulude eristamisel lähtutakse riigi
üürilepingu regulatsioonist (VV 26.01.2017 määrusega nr 16 „Hoonestatud kinnisvara
kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ definitsioonidest.
2) piirkondliku vee-ettevõtte arendustegevused ja investeeringud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või rajamiseks sh reoveepuhatite ehitamiseks alla 2000 ie
reostuskoormusega reoveekogumisaladel.
Vee-ettevõtlus on reguleeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega (edaspidi ÜVVKS).
ÜVVKS sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, tarbija ning vee-ettevõtja õigused ja
kohustused ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse korraldamiseks, samuti riikliku järelevalve
ning vastutuse nõuete rikkumise eest.
Ie on lühend, mis tähendab inimekvivalenti ja mis on ühe inimese põhjustatud keskmise
ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust
väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse
või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse
alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma
vähemalt ühel nädalal igas kvartalis.
Piirkondliku vee-ettevõtjana mõistetakse lõike 1 punktis 2 käesoleva määruse tähenduses vee-
ettevõtjat, kes osutab veeteenust enam kui 5000 elanikule ning vähemalt kuuel
reoveekogumisalal, millest vähemalt üks on reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi
(edaspidi ie).
Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asutuse tihedusest,
sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse
eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada. Reoveekogumisala
moodustamisel ja ka laiendamisel arvestatakse olemasoleva olukorraga ning reaalselt tekkiva
reostuskoormusega ehk elanikelt, asutusest, ettevõtetest ja tööstusest pärineva
reostuskoormusega. Planeeritavat või potentsiaalset lisanduvat reostuskoormust, sealhulgas
suuri potentsiaalseid uusarenduspiirkondasid reoveekogumisalade hulka ei arvestata.
Reoveekogumisala olemasolu tingimuse seadmine välistab olukorra, kus rahastuse
12
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamiseks saavad uusarendustega seotud piirkonnad, kus
elanikke, elamuid ja muud reaalselt tekkivat reostuskoormust ei ole. Uusarenduspiirkondades
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamine on osa piirkonna arenduskulust ja see ei vaja
toetusena sekkumist.
3) kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetava avaliku linnaruumi arendustegevused, sh
linnakeskuste terviklik elavdamine eelistades arendatavate teenuste asukohana ehituspärandi
taaskasutuselevõttu. Avaliku ruumi arendamisel on oluline arvestada kõigi oluliste sihtgruppide
vajadustega, sealjuures pidada silmas lapse- ja peresõbralikust, luues tegutsemisvõimalusi
erinevas vanuses kasutajatele, tagades turvalisuse ning luues mugava ligipääsu ka lapsevankri
või ratastooliga. Samuti on võimalik kavandada avalikus ruumis laste- ja noorteatraktsioonide
rajamist, et pakkuda sellele sihtgrupile senisest mitmekülgsemaid aktiivseid tegevusvõimalusi.
Sekkumisega toetatakse lisaks avalikule ruumile ka linnakeskuste terviklikku elavdamist, mis
võimaldab projekti raames korrastada ning kasutusse võtta ka linnakeskuses asuvad hooned,
tuua linnakeskusse juurde täiendavaid teenuseid ja tegevusvõimalusi.
Ehituspärandi all mõistetakse kultuuriväärtusega hoone või maa-ala, mis on
muinsuskaitseseadusega riikliku kaitse alla või planeerimisseaduse alusel kehtestatud
planeeringuga kohaliku kaitse alla võetud ehitis, ehituslik kompleks või maa-ala
(muinsuskaitseala või miljööväärtuslik ala). Linnaruumiprojektide hindamisel lähtutakse
kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja kasutatakse nn Davosi kvaliteedisüsteemi, mis on
rahvusvaheliselt tunnustatud. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja Davosi hindamissüsteemi
info kättesaadav https://planeerimine.ee/.
Piiratud ressursi tingimustes investeeringutest suurima kasu saamiseks on vaja projekti
investeeringud hoolikalt läbi mõelda ja eesmärgistada, kuidas investeering aitab kaasa
arengukavade (sh energia- ja kliimakava) ja põhjendatud juhul ka üldplaneeringus toodud
eesmärkide täitmisele, kuidas see on seotud prioriteetse tegevussuunaga ja missugused on olnud
kaalutud alternatiivsed lahendused. Eesmärk on, et elluviimiseks valitaks kõige mõjusamad
tegevused seatud eesmärgi saavutamiseks. Projektivalikut ei mõjuta see, kas konkreetne objekt
on maakonna arengustrateegias nimeliselt või konkreetse asukohaga planeeringus välja toodud,
oluline on, et projekti elluviimine tuleneks otseselt maakonna arengustrateegia eesmärkidest
ega oleks riigi üldiste arengusuundadega põhimõttelises vastuolus. Toetatavad kohaliku
omavalitsuse üksuste projektid peavad olema kooskõlas maakondliku arengustrateegia üldiste
eesmärkidega.
Enne kuluka investeeringu tegemist peavad olema läbi kaalutud alternatiivsed lahendused
teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks ning läbi mõeldud teenuse korraldus ning
taristu vajadus pikas vaates. Soovitatav on lähtuda projekti mõjususest järgmistes kategooriates:
meetme eesmärkide saavutamine (nt kvaliteetsete teenuskohtade juurde loomine, kliendi
vajadustest lähtuvad teenused), hoone või rajatise asukoht (nt ligipääsetavus, sh säästvate
liikumisviisidega ning tekkiv teenuste sünergia, asustuse trendid), ülalpidamiskulude
vähenemine (nt energiatarbimise vähenemine ning taastuvenergia hajatootmise suurendamine,
muudatused teenuste pakkumise viisis, otseselt teenusepakkumisega mitte seotud kulude
osakaalu vähendamine) jne. Neid mõjusid tuleb kogumis ja koostoimes hinnata. Teenuste
asukoha valiku põhjendust võiks toetada liikuvusuuring, mis aitaks luua paremaid sünergiad
regionaalse liikuvuskorraldusega.
Paljud kohaliku omavalitsuse üksused on kahaneva elanike arvuga, kasutuseta pinda hakkab
neil tulevikus aina rohkem tekkima. Kohaliku omavalitsuse üksuste pikk vaade, millised
objektid konkreetsetes asukohtades on vajalikud teenuste osutamiseks, peab kajastuma
arengukavades, üldplaneeringutes või teemaplaneeringutes.
Meetmes arvestatakse universaaldisaini, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja kliimakindlusega.
13
Kvaliteetne ruum1 on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab
välisruumi ja siseruumi. Kvaliteetne ruumilahendus arvestab järgmisi aspekte: ruumiline
ligipääsetavus (nt kõikide kasutajagruppide jaoks hästi ühendatud liikumisviiside või -
vahendite näol, arvestatakse erivajadustega inimestega), läbi mõeldud ruumiline terviklikkus
(nt koostoimivad teenused oleksid ruumiliselt lähestikku), lõimumine ümbruskonnaga ja
sobitumine kultuurilise keskkonnaga (nt hoonet või rajatist ei vaadata omaette, vaid see peab
ümbruskonnaga looma harmoonilise terviku), looduskeskkonna ja kliimamuutuste mõjuga
arvestamine (nt maastiku minimaalne muutmine, looduspõhiste lahenduste eelistamine ning
elurikkuse toetamine, kliimamuutusega kaasnevate riskidega nt erakordsed ilmastikunähtused,
tormid, üleujutusted, kuumalained ja soojussaareefekt arvestamine, haisu häiringud ei mõjutaks
elurajooni), ruumi erinevate kasutusotstarvete ja -vajadustega arvestamine
(multifunktsionaalsed pinnad, võimalus hoonet sujuvalt ja säästlikult ümber kohandada
kasutusotstarbe muutumisel), kvaliteetne ruumilahendus (ruumide jaotus ja -liigendus on selge
ja arusaadav), materjalide säästlik kasutamine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt
(keskkonnasõbralikud ja ringlusse võetavad materjalid), majanduslike ressursside arukas
kasutamine jne. Osasid aspekte on alljärgnevalt detailsemalt eraldi punktides käsitletud.
Lõikes 4 kirjeldatakse, millisel juhul projekti ei toetata
Ei toetata projekti, kui see ei panusta meetme eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisse,
kui projekti tegevused ei lähtu maakonna arengustrateegia eesmärkidest, kui toetatavad
tegevused on alustatud enne taotluse esitamist väljaarvatud ehitustööde jaoks ettevalmistavate
tegevustega seotud kulud.
Taotleja peab tagama projekti tõenduspõhisuse, soovitava tulemuse saavutamiseks tegevuste
alternatiivid peavad olema läbi kaalutud. Tõenduspõhisuse all mõeldakse, et projekti
planeerimise faasis on analüüsid või uuringud läbi viidud, alternatiivsed võimalused läbi
kaalutud ja teenusevajadus disainitud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuses kujunenud
demograafilisele olukorrale ja inimeste vajadustele. Kus asjakohane, peab analüüs välja tooma
sihtrühma (projekti lõppkasusaaja) soolise, vanuselise ja puudelise ülesehituse ja vajadused.
Juhuks, kui taotleja ei soovi või suuda teostada projekti ettevalmistamiseks vajalikku
taustaanalüüsi ise, on Rahandusministeerium selleks vajaduseks kogu meetme
ettevalmistusperioodi jooksul pakkunud uuringute taotlusvoorude ning töötubade näol tuge
projektide ettevalmistamiseks. Hetkel on alates 2022. aasta algusest käivitatud tegevuste
rahastamiseks avatud toetusmeetme „Kohaliku ja regionaalse tasandi arendusvõimekuse
tõstmine“ taotlusvoor, kus toetatavad tegevused on:
1) uuringu ja analüüsi läbiviimine, sealhulgas andmete kogumine, analüüsimine ja raporti
koostamine;
2) teenuse prototüübi või mudeli koostamine;
3) konsultatsioon, koolitus ja nõustamine, sealhulgas projekti eesmärkide saavutamiseks
vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine välisriikides;
4) seminarid, ühisarutelud ja muud töövormid projekti tegevuste kavandamiseks ja
läbiviimiseks;
5) teavitamine.
Eesti keele seletav sõnaraamat selgitab, et:
1) uuring on mingi probleemi lahendamist taotlev eesmärgistatud, ajaliselt piiratud tegevus.
Uuringute tulemused jäädvustatakse uurimusena;
1
https://planeerimine.ee/
14
2) analüüs on (alg)osadeks lahutav uurimine, eritlus. Analüüs ja süntees. Teaduslik, loogiline
analüüs. Sündmuste, nähtuste, olukorra asjalik, kaine, põhjalik analüüs. Andmete statistiline
analüüs.
Sekkumisega ei toetata avalike teenuste projekte, mille tegevused ei ole planeeritud sisuliselt
terviklikult koos investeeringutega, mille investeeringute maht ületab 85% projekti
abikõlblikust eelarvest.
Avalike teenuste arendamise projektis ehitustööde jaoks ettevalmistavate tegevuste kulud
peavad sisalduma 85% investeeringute kulu hulgas, mitte 15 protsendi „pehmete“ tegevuste
hulgas. Infotehnoloogiliste lahenduste kulusid ei loeta 85% investeeringu kulude hulka.
Määrusega lubatakse avaliku linnaruumi arendamise, elamumajanduse arendamiseks ja
piirkondlike vee-ettevõtjate projektide investeeringute maht kuni 100% abikõlblikust eelarvest.
Muude mitte toetatavate tegevuste hulgas ei toetata üldjuhul jalgratta- ja jalgteede, kõnnitee
ehitamist liiklusseaduse tähenduses välja arvatud juhul, kui see on otseselt vajalik avaliku
teenuse juurdepääsuks, reeglina sama kinnistu piires. Taotleja kohustus on põhjendada projekti
tegevuste vajalikkust.
Antud tingimusega soovitakse vältida dubleerimist jalgratta- ja jalgteedele eraldi meetmetena
antavate investeeringutoetuste (maht 25 mln €) ning Transpordiameti Teehoiukava raames
rakendatava säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristuna jalgratta- ja/või jalgteid
rahastava meetmega2, mille eelarve on 2 mln € aastas.
Sekkumise raames ei toetata projekte, millega arendatakse jätkusuutlikku elamufondi või
määruses lõike 1 punktis 3 nimetatud investeeringuid Ida-Virumaa linnapiirkondades
sekkumise „Suuremate linnapiirkondade arendamine“ kaudu. Näiteks toetatakse
linnapiirkondade sekkumise kaudu jätkusuutlikku elamufondi arendamist, sealhulgas
korterelamute ja avalike õuealade pilootprojekte, kaasaegsete ja atraktiivsete
renoveerimislahenduste piloteerimist, miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimist,
elektriautode laadimispunktide ehitamist, parkimisalade, prügimajade ja rattaparklate
ehitamist, tugitaristu rajamist uute korterelamuarenduste juurde või üürimajade ehitamist. See
tähendab, et samu tegevusi ei toetata käesoleva määruse alusel.
Nõuetele vastavaks ei saa lugeda projekti, mille erinevad tegevused ei ole omavahel või projekti
eesmärgiga selgelt seotud. Tegevused, mis ei ole selgelt vajalikud projekti tulemuste
saavutamiseks, tuleb projekti tegevuskavast välja võtta.
Eelnõu § 5 sätestatakse milliseid kulusid ja millistel tingimustel hüvitatakse.
Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude
ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et antud kulu on tekkinud
projekti eesmärkide ja kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtavate asjakohaste toetavate
tegevuste käigus.
Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui
projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu
on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja
saavutatud tulemuste vahel .
Eelnõu § 5 sätestab, et meetmes on abikõlblikud otseselt projekti abikõlblike tegevuste
ettevalmistamiseks, elluviimiseks vajalikud investeeringu- ja arendustegevuste kulud sh
infotehnoloogilise lahendustega kulud sh (digi)ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud.
Digiligipääsetavuse nõuded on toodud siin: Digiligipääsetavuse tagamine | Tarbijakaitse ja
2
Säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristu objektide valikumetoodika
15
Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee). Kulude abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel
kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis on omakorda aluseks toetuse summa ja abikõlbliku
eelarve määramisel.
Eelnõu § 5 kohaselt on toetusest võimalik hüvitada nii projekti tegevuste ettevalmistamise kui
ka arendustegevuste ja investeeringute kulud. Ettevalmistavate kulud, mida on lubatud alustada
enne taotluse esitamist on nimetatud lõikes 7.
Riigiabi andmise puhul abikõlblikud kulud on kirjeldatud § 6. Riigiabi puhul üldjuhul ei
hüvitata enne taotluse esitamist tehtud tegevusi. Juhul kui rakendusüksus teeb taotluse
rahuldamata jätmise otsuse, taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.
Toetuse kasutamine peab olema kooskõlas projektile ja toetuse saajale kohalduvate reeglitega,
näiteks RHSiga, käesoleva määruse, riigiabi reeglitega. Riigiabi projektides tuleb järgida
ergutava mõju nõudeid, seega kulude tasumised enne taotluse esitamist viivad toetuse
mittesaamiseni.
Rakendusüksus nõustab taotlejaid riigiabi tegevuste nõuete ja piirmäärade osas. Soovitav on
enne taotluse esitamist pidada nõu rakendusüksuse spetsialistidega.
Lõike 2 punkti 4 kohaselt on abikõlblik omanikujärelvalve kulud, mida mõistetakse
ehitusseadustiku § 20 tähenduses ja muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulud, mis ei
kuulu hüvitamisele muinsuskaitseseaduse alusel. Muinsuskaitselise järelvalve läbiviimise
kulud on mõistetavad muinsuskaitseseaduse § 103 mõistes.
Lõike 2 punkti punkt 8 kohaselt on personalikulud on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valitsuse
12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõigetele 1–4, ehk:
1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule;
3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud
seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga;
4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;
5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;
6) koolituskulu;
7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.
Personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Kui töötaja täidab samas asutuses lisaks
projekti raames tehtavale tööle ka muid tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga
ehk projekti heaks tehtud töö osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis
vastavalt eelnõu lisale või muus dokumendis, näiteks töölepingus fikseeritud kokkulepitud
proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse määr kogu tööajast, seega ka töötasust.
Vajadusel võib seda jaotust projekti käigus muuta, et see oleks kooskõlas tegelikkusega.
Töötaja tööaja projektide vahel jaotumise protsent on tööandja hinnang eeldusega, et see on
kooskõlas tegeliku tööaja jaotusega erinevate projektide vahel. Selle jaotuse kujunemist
(tööandja hinnangut) rakendusüksus ei kontrolli. Juhul, kui palgakulude arvestamiseks teatatud
tööaja jaotusprotsent muutub, tuleb esitada uus dokument, kus protsent on kinnitatud. Kui
muutus selgub konkreetse kuu kohta, võib koostada vaid selle kuu kohta eraldi dokumendi, mis
näeb ette eri olukorra kehtiva üldise tööaja ja palga korralduse suhtes. Kui tööaja osakaal
vaadeldavas projektis suureneb (hüppeliselt), võib rakendusüksus küsida toetuse saajalt
selgitusi. Tööaja jaotuse protsent peab olema fikseeritud sobivas dokumendis iga projektiga
16
seotud töötaja kohta. Töö kirjeldus peab ühtima projekti tegevustega ka siis, kui tööaeg on
määratud protsendina. Selliseks dokumendiks võib olla nt eraldi otsus, käskkiri või tööleping.
Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel
tekkiv personalikulu on abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse
või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav
sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on
eristatud.
Personalikulude arvestamisel kehtib samuti põhimõte, et hüvitatakse ainult projektiga seotud
tööülesannete täitmise kulud. Abikõlblikud on ka töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja
tervisekontrolliga seotud kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise
kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate
piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja
tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13
lõikes 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel.
Füüsilisele isikule tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning
tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja
töötuskindlustusmaksega).
Lõike 3 kohaselt projekti kaudsed kulud võivad moodustada 2 % projekti abikõlblikest otsestest
kuludest, mida hüvitatakse ühtse määra alusel. Selline piirang tuleneb toetuse andmise
eesmärgist toetada pigem projekti otseste sisutegevustega kaasnevaid kulusid ja vähendada
halduskoormust, mis kaasneks kaudsete kulude tegelike kulude alusel hüvitamisega.
Lõike 4 kohaselt on hoonestamata ja hoonestatud maa ostukulud on abikõlblikud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määras,
mis tähendab, et maa ostusumma, mis moodustab rohkem kui 10 % asjaomase tegevuse
rahastamiskõlblikest kogukuludest ei ole abikõlblik ja mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus
kasutuses olnud aladel, millel on hooned, on see piirmäär 15 %.
Lõike 5 kohaselt võivad § 4 lõikes 1 punktides 1 ja 4 nimetatud avalike teenuste
arendustegevusi ja investeeringuid sisalduvates projektides investeeringu kulu moodustada
kuni 85% projekti abikõlblikust eelarvest, punktides 2 ja 3 nimetatud tegevustes ja Kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohase elamu- ja kommunaalmajanduse
arendamise tegevustes võib investeeringu kulu moodustada kuni 100 protsenti projekti
abikõlblikust eelarvest. Abikõlblike investeeringute ettevalmistavad kulud loetakse 85%
investeeringute kulu hulka, mitte 15% „pehmete“ tegevuste hulka. Infotehnoloogiliste
lahenduste kulusid ei loeta 85% investeeringu kulude hulka.
Lõike 7 kohaselt on lubatud teha enne taotluse esitamist üksnes ehitustööde jaoks
ettevalmistavate tegevustega seotud kulusid, mille all mõistetakse ehitusliku projekteerimise,
ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse
kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetilise uurimistöö tegemise ning
ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamise ja muinsuskaitse
eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid.
Lõike 8 kohaselt projekti ettevalmistavad kulud võivad kokku moodustada kuni 10 % projekti
investeeringute abikõlblike kulude kogumahust. Juhul kui rakendusüksus teeb taotluse
rahuldamata jätmise otsuse, taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.
17
Riigiabi puhul üldjuhul ei hüvitata enne taotluse esitamist tehtud tegevusi. Riigiabi andmise
puhul abikõlblikud kulud on kirjeldatud § 6.
Eelnõu §-s 6 sätestatakse määruses lubatud riigiabi tegevuste abikõlblikud kulude liigid.
Toetuse määra erisused riigiabi ja VTA andmise korral on kirjeldatud § 11.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi
puhul on abikõlblikud:
1) investeerimisabi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud
investeeringute kulud, sealhulgas:
a) taristu rajamise, uuendamise, omandamise, konserveerimise või parandamise kulud, juhul
kui taristu tegevusaega või ruume kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80 %
ulatuses;
b) kultuuripärandi omandamise, sealhulgas rentimise, omandiõiguse ülekandmise ja füüsilise
ümberpaigutamise kulud;
c) materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise kulud,
sealhulgas lisakulud, mis seonduvad säilitamisega nõuetekohastel tingimustel, spetsiaalsete
tööriistade ja materjalidega, ning dokumenteerimise, teadusuuringute, digiteerimise ja
avaldamise kulud;
d) kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas
digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kulud,
kulud erivajadustega isikute juurdepääsu parandamiseks (eelkõige rambid ja liftid
erivajadustega isikutele, Braille kirjas teave ja katsutavad eksponaadid muuseumides) ning
kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ekspositsioonides, programmides ja seoses
külastajatega;
e) kultuuriprojektide ja kultuuriliste tegevuste, koostöö- ja vahetusprogrammide ning toetuste
kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud valikumenetlustega ja edendustööga ning vahetult
projekti tulemusel kantud kulud.
2) Tegevusabi puhul on abikõlblikud eelkõige järgmised kulud:
a) kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega,
sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase
tegevuse käigus;
b) kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse
teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest
haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil;
kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või
pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia
kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks;
d) kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, nt
kinnisvara ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega
otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele
struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu,
kulud seoses juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule
intellektuaalomandiõigustega kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult
projekti või tegevuse tulemusel;
amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud
investeeringuteks ettenähtud abiga;
e) kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud;
f) väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate poolt osutatud nõustamis- ja
tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.
18
Punktis 2 spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi puhul on
abikõlblikud taristule antava investeeringuteks ettenähtud abi abikõlblikud kulud, mis on
materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. Sporditaristule antava
tegevusabi puhul on abikõlblikud taristu teenuste osutamisega seotud tegevuskulud.
Tegevuskulud hõlmavad näiteks personali-, materjali-, tellitud teenuste, kommunikatsioonide,
energia-, hooldus-, rendi- ja halduskulusid jms, kuid ei hõlma amortiseerumis- ja
finantseerimiskulusid, kui need on hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga. Punktis 7
kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja
immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud.
Kohaliku taristu rajamise või uuendamise rahastamiseks antav abi, millega aidatakse kohalikul
tasandil kaasa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele ja tööstusliku baasi
ajakohastamisele ja väljaarendamisele.
Kui tegemist on regionaalabi või abiga investeeringuteks kohalikku taristusse, tuleb jälgida
üldise grupierandi määruse artiklis 6 sätestatud ergutava mõju tingimust. Investeeringuga
seotud projekti loetakse abikõlblikuks vaid tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole
alustatud projektis või projektiga seotud toetatavate tööde teostamist või varade soetamist või
võetud õiguslikult siduvaid kohustusi nende tööde teostamiseks või varade soetamiseks.
Õiguslikult siduvaks kohustuseks loetakse näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega
nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine,
üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms. Kohustuste võtmiseks ei loeta
investeeringuobjektiga seotud maa ostmist ning investeeringuks ettevalmistustöid, näiteks
kinnistu soetamist, investeeringuteks vajalike teostatavusuuringute teostamist, ehituslikku
projekteerimist või ehitamiseks vajalike lubade saamist. Juhul kui taotleja on ettevalmistustöid
teinud enne taotluse esitamist, ei loeta ettevalmistustöödega seotud kulusid projekti
abikõlblikeks kuludeks, kuid investeeringu abikõlblikkust ergutava mõju tingimuses suhtes
need ei mõjuta.
Punktis 3 kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi puhul on abikõlblikud
materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud.
Kohaliku taristu rajamise või uuendamise rahastamiseks antav abi, millega aidatakse kohalikul
tasandil kaasa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele ja tööstusliku baasi
ajakohastamisele ja väljaarendamisele.
Kui tegemist on regionaalabi või abiga investeeringuteks kohalikku taristusse, tuleb jälgida
üldise grupierandi määruse artiklis 6 sätestatud ergutava mõju tingimust. Investeeringuga
seotud projekti loetakse abikõlblikuks vaid tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole
alustatud projektis või projektiga seotud toetatavate tööde teostamist või varade soetamist või
võetud õiguslikult siduvaid kohustusi nende tööde teostamiseks või varade soetamiseks.
Õiguslikult siduvaks kohustuseks loetakse näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega
nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine,
üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms. Kohustuste võtmiseks ei loeta
investeeringuobjektiga seotud maa ostmist ning investeeringuks ettevalmistustöid, näiteks
kinnistu soetamist, investeeringuteks vajalike teostatavusuuringute teostamist, ehituslikku
projekteerimist või ehitamiseks vajalike lubade saamist. Juhul kui taotleja on ettevalmistustöid
teinud enne taotluse esitamist, ei loeta ettevalmistustöödega seotud kulusid projekti
abikõlblikeks kuludeks, kuid investeeringu abikõlblikkust ergutava mõju tingimuses suhtes
need ei mõjuta.
Üldist grupierandi määrust käsitlevas KKK dokumendis on vastus, et üürimajade ehitus on
artikli 56 alusel abikõlblik.
19
Riigiabi andmise ergutava mõju reegli kohaselt ei või kohustusi võtta ja alustada tegevusega
enne taotluse esitamist. Toetuse kättesaamiseks tuleb esitada dokumendid ja tõendid vastavalt
makse liigile. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude
põhjendatust, tekkimist ja maksmist.
Punktis 4 kohaselt on abikõlblikud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks tehtud
kulud. Üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest
makstava hüvitisena antav riigiabi, on abikõlblikud vähese tähtsusega abi määrus nr 360/2012,
pikendatud määrusega (EL) 2018/1923 ja määrusega (EL) 2020/1474 (kuni 31.12.2023) alusel
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02012R0360-
20201103&from=EN.
Üldist majandushuvi pakkuv teenus on majandustegevus, millega luuakse sellist üldist avalikku
hüvet, mida ilma avaliku sektori sekkumiseta turul ei pakutaks (või kui pakutaks, siis oleksid
selle puhul teenuse objektiivne kvaliteet, ohutus ja hinnatase ning võrdse kohtlemise ja üldise
kättesaadavuse põhimõtte rakendamise määr erinevad). Avaliku teenuse osutamise kohustus
tekib ülesande andmisel üldhuvi kriteeriumi alusel ning sellega tagatakse ülesande täitmist
võimaldavad tingimused.
Punktis 5 alusel vähese tähtsusega abi andmise piirmäär on 200 000 eurot ettevõtja kohta kolme
majandusaasta jooksul. Vähese tähtsusega abi andmisel ei ole abikõlblikele kuludele
piiranguid. Määruse alusel ei anta põllumajanduslikku, kalanduslikku vähese tähtsusega abi.
VTA andja peab abi saajat teavitama. Abi andmisel peab rakendusüksus otsuses märkida, et
antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või 360/2012 tähenduses
(täpsemalt vt konkurentsiseaduse § 33). Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese
tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära.
Punkti 6 alusel on abikõlbliku riigiabi kulud komisjoni 2011. aasta otsuse alusel.
Lõike 2 kohaselt üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, välja arvatud kultuuri
edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi korral, kui üldise grupierandi määruse
artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi
ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist.
Eelnõu § 7 sätestatakse kulude hüvitamise alused.
Projekti kulud liigituvad otseseks või kaudseks vastavalt projekti sisutegevuste tulemusele.
Otsesed kulud on seotud otseselt projekti tegevusega ja seda seost peab saama tõendada.
Abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel välja arvatud kaudsed kulud, mis võivad
moodustada 2 % projekti abikõlblikest otsestest kuludest.
Projekti otseseks personaliks loetakse projekti sisutegevusega, kaasa arvatud
projektijuhtimisega, tegelevad töötajad. Administreerimisega seotud tegevused on tuletatud
organisatsiooni kulude üldisest liigitusest. Projekti otseste personalikulude alt on abikõlblikud
projektijuhi personalikulu, kuna investeeringuprojektide kavandamine on reeglina mahukas töö
ja projektijuht palkamine projektile võimaldab isikul keskenduda projektile, mis tähendab
kvaliteetsemat taotlust ja efektiivsemat elluviimist.
Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava
tegevuse rakendamisega, vaid abistavad sisutegevuse tegemist. Kaudsete kulude projektiga
täpse ulatuse määramine on üldjuhul keerukas ja nõuab suhteliselt palju aega ehk on liialt
halduskoormav. Seega loetakse projekti kaudseteks kuludeks toetuse saaja
administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud abikõlblikuks
lihtustatuna ühtse määra alusel. Ühtse määra alusel kulude hüvitamisel tuleb kuludokumendid
20
esitada vaid projekti otseste kulude kohta. Ühtse määra rakendamisel ei tõendata kaudsete
kulude tegelikku suurust, teket ja tasumist, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid
dokumente toetuse saaja rakendusüksusele ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude
aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus.
Riigiabi andmisel lähtutakse riigiabi reeglitest ja üldjuhul tagant järgi hüvitatavad kulud ei ole
abikõlblikud.
Eelnõu §-s 8 kohaselt ei ole lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud kuludele abikõlblikud
ühendmääruses §-s 17 nimetatud kulud.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse meetme abikõlblikkuse periood ja projekti abikõlblikkuse periood.
Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 30 kuud taotluse esitamise
tähtpäevast.
Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal
peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma meetme abikõlblikkuse
perioodi sisse. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise tähtpäevast e-toetus
keskkonnas või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemal
kuupäeval. Rakendusüksus taotluse rahuldamise otsusega ei või anda pikemat projekti
abikõlblikkuse alguse tähtaega. Taotlusvoorus rahastatud ehitustegevust sisaldavas projektis
peavad § 5 lõikes 7 nimetatud projekti ettevalmistavad ehitustegevuse kulud olema tehtud ja
ehitustööde leping sõlmitud hiljemalt 1,5 aasta jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.
Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib
rakendusüksus maksimaalset abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra pikendada, kuid
mitte rohkem. Toetuse saaja peab põhjendama ja rakendusüksus kaaluma ning hindama, kas
tegemist on erandjuhu või erandolukorraga ja et projekti abikõlbliku perioodi pikendamine ei
sea ohtu meetme rakendamise ajakava. Põhjendused peavad olema selged ja veenvad.
Taotluse esitamise tähtpäevast e-toetus keskkonnas kuupäevast või taotluse rahuldamise
otsuses määratud hilisemast tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi
alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. Üldise grupierandi
määruse alusel antava abi korral, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi
säilitamiseks antava abi korral, kui üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimused
on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks
kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist e-toetuse keskkonnas. Taotlusvoorus
rahastatud ehitustegevust sisaldavas projektis peavad ehitustegevuse ettevalmistavad kulud
olema tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud hiljemalt 18 kuu jooksul alates taotluse esitamise
tähtpäevast.
Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus, mis on 400 tuhat kuni
1,5 mln eurot ühe projekti kohta. Kui koostööprojekti korral on taotlejaks ja partneriks kohaliku
omavalitsuse üksused, suureneb maksimaalne toetuse summa pooleteise miljoni euro võrra iga
partnerina projekti kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.
Sekkumist rakendatakse kõikides Eesti maakondades, kuid toetusi diferentseeritakse nii, et
soodsama protsendiga toetussummad suunatakse madalamate majandusnäitajatega
maakondadesse, milleks on Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Virumaa, et toetada nende
maakondade järele jõudmist ülejäänud riigile. Toetuse maksimaalne määr on 70% ja
omafinantseeringu minimaalne määr on 30% projekti abikõlblikest kuludest Ida-Viru, Võru,
Põlva, Valga maakonnas Ülejäänud Eesti maakondades on toetuse maksimaalne määr 60% ja
omafinantseeringu minimaalne määr on 40% projekti abikõlblikest kuludest. Rakenduskavas
on kirjeldatud vajadust pöörata erilise tähelepanu Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale, et aidata
21
vähendada regionaalset arengulõhet ülejäänud riigiga nii avalike teenuste arendamisel kui ka
elukeskkonna loomisel.
Kui toetust antakse riigiabina järgitakse riigiabina käsitatavate tegevuste osas lisaks § 13
sätestatut.
Eelnõu §-s 11 sätestatakse üldise grupierandi määruse alusel riigiabi ja vähese tähtsusega abi
määrad.
Vähese tähtsusega abi antakse juhul, kui tegemist on tuluteeniva projektiga. Vähese tähtsusega
abi ülemmäär on 200 000 eurot kolme aasta jooksul
Kui toetus kvalifitseerub riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, loetakse vastavaks abiks ka
avaliku sektori vahenditest eraldatud osa omafinantseeringust. Kui riigiabina või vähese
tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on
õigustatud saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi
ülemmäärani.
Eelnõu §-s 12 sätestatakse maakonna arengustrateegiale rakenduvad nõuded.
Tulenevalt rakenduskavast, toetatakse kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse kvaliteedi
tõstmist lähtuvalt territoriaalsete strateegiate, mida mõistame maakonna arengustrateegiatena
ja milles on sätestatud integreeritud meetmed maakondade majanduslike, keskkonnaalaste,
kliimaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.
Maakonna strateegia kui territoriaalne strateegia Euroopa ühissätete määruse artikkel 29 lõike
1 kohaselt peab sisaldama järgmist teavet:
a) strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond;
b) analüüs, mis käsitleb piirkonna arenguvajadusi ja -potentsiaali, kaasa arvatud
majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid seoseid;
c) piirkonna kindlakstehtud arenguvajaduste ja -potentsiaaliga tegelemiseks
rakendatava integreeritud lähenemisviisi kirjeldus;
d) kirjeldus, mis käsitleb artikli 8 kohast partnerite kaasamist strateegia
ettevalmistamisse ja rakendamisse. Strateegiad võivad samuti sisaldada
toetatavate tegevuste loetelu.
Strateegia eelnõu esitatakse rakendusasutusele ühissätete määruse nõuetele vastavuse
tagamiseks arvamuse andmiseks. Rakendusasutus annab hinnangu vastavuse kohta Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 lõikes 1 nimetatud tingimustele.
Kontroll-leht vastavuse hõlpsamaks tuvastamiseks on välja töötatud ja maakondadele
edastatud.
Lisaks rakendusasutuse vastavushinnangu andmisele peab meetme rakendamiseks strateegia
olema heaks kiidetud kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude poolt vastavalt KOKS-ile.
Rakendusasutus võib enne positiivse hinnangu andmist teha põhjendatud ettepanekuid
maakonna arengustrateegia või selle eelnõu muutmiseks või täiendamiseks, et tagada kooskõla
ühissätete määruse artikli 29 lõikes 1 nimetatud tingimustele. Seetõttu on otstarbekas esitada
strateegia eelnõu ministeeriumile enne kohalike omavalitsuste üksuste volikogudes
heakskiitmist, et vältida ajamahukat täiendavat strateegia kooskõlastusringi maakonnas.
Kui maakonna arengustrateegias kavandatakse muudatusi, mis puudutavad rahastatavaid
tegevusi või ühissätete määruse artikli 29 lõikes 1 nimetatud tingimusi, teavitab kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud
ülesannet täitev maakonna koostööorgan (edaspidi MARO) sellest enne muudatuste
heakskiitmist toetuse saajate huvide kaitseks rakendusasutust.
3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
22
Eelnõu §-s 13 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Taotleja ja partner peavad vastama
ühendmääruse § 3 lõike 2 punktidele 1-7 ja projektis kavandatud tegevus peab vastama taotleja
põhikirjas või seaduses sätestatud eesmärkidele.
Meetme tegevused on suunatud kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuste avalike
teenuste arendamise projektide käivitamiseks ja koostöö edendamiseks mõjusate tegevuste
elluviimiseks. Üldjuhul on väikseimaks projekti tegevuste kavandamise ja elluviimise tasandiks
ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium, mille ulatuses on vajalik teenuse vajadus ning
pakkumise pikaajaline korraldus läbi kaaluda enne investeerimisotsuse tegemist.
Kohaliku omavalitsuse üksust, mille rahvaarvu kasv viimase viie aasta keskmine on alla kümme
protsendi, loetakse § 1 lõike 1 punkti 1 tähenduses kahaneva rahvaarvuga kohaliku
omavalitsuse üksuseks.
Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võib olla ka:
1) äriühing;
2) avalik-õiguslik ülikool;
3) Harju või Tartu maakonda kuuluv kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus,
välja arvatud omavalitsusüksus, kelle haldusterritooriumi kuulub maakonna arengstrateegia
järgi tervikuna Tallinna või Tartu linnapiirkonda, kui projekt aitab lahendada sama maakonna
kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaarvu vähenemise ja vananemisega
seotud probleeme.
Kohaliku omavalitsuse üksust, mille rahvaarvu kasv viimase viie aasta keskmine on kümme
protsenti või rohkem, loetakse lõike 3 punkti 3 tähenduses kasvava rahvaarvuga kohaliku
omavalitsuse üksuseks. Harju maakonna kasvava rahvaarvuga kohalikud omavalitsuse üksused
on Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue, Viimsi vald. Tartu maakonna kasvava rahvaarvuga
kohalikud omavalitsuse üksused on Kambja, Luunja, Tartu vald.
Lõike 3 kohaselt võib taotleja kaasata projekti partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele
võib olla ka:
1) äriühing;
2) avalik-õiguslik ülikool;
3) Harju või Tartu maakonda kuuluv kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus,
välja arvatud omavalitsusüksus, kelle haldusterritooriumi kuulub maakonna arengstrateegia
järgi tervikuna Tallinna või Tartu linnapiirkonda, kui projekt aitab lahendada sama maakonna
kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaarvu vähenemise ja vananemisega
seotud probleeme.
Partneritena on oodatud projekti tegevustes rahaliste vahenditega osalema ka äriühingud.
Omavalitsustel on võimalik osaleda projektis partnerina, keskendudes eelkõige neile projekti
tegevustele, mis viiakse läbi nende omavalitsuse territooriumil.
Taotleja ja partner(id) peavad ühiselt olema suutelised tasuma omafinantseeringu täies mahus,
lisaks võimaliku projekti kallinemise korral tasuma täiendava omafinantseeringu.
Pärnu ja Ida-Viru linnad- Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe on investeeringute mõttes
abikõlblikud piirkonnad. On oluline Pärnu ja Ida-Viru maakondi käsitleda ühtse funktsionaalse
piirkonnana avalike teenuste arendamise mõistes, kus elanikkond kahanev ja vananeb ning
piirkond vajab avalike teenuste kaasajastamise tuge. Linna- ja maapiirkondade väljakutsed
elanikkonna vähenemise ja rahvastikumuutuste osas on neis ühised ning teenuste pakkumist on
võimalik ümberkorraldada linna- ja maapiirkondade koostöös. Osade tegevuste puhul on
määruses Ida-Viru linnad- Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe sihtpiirkonnana välistatud,
näit. avaliku linnaruumi tegevused, mida toetatakse erieesmärgi 1 meetmega „Suuremate
23
linnapiirkondade arendamine“. Tegevuste dubleerimine erieesmärgi 1 ja 2 meetmete tegevustes
ei ole lubatud.
Linnapiirkonnana käsitletakse meetmes linnalist ja väikelinnalist asustuspiirkonda vastavalt
Statistikaameti „Linnalise, väikelinnaliste ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite
määramise metoodikale“:
http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4601553&siteLanguage=ee:
Meetme sihtpiirkonna määratlus on § 1 lõikes 3 kirjeldatud - meetme sihtpiirkond on kogu Eesti
territoorium, välja arvatud maakonna arengustrateegias kokku lepitud Tallinna ja Tartu
linnapiirkonnad. Ehk, kui maakonna arengustrateegias on kokku lepitud linnapiirkond, siis see
on määruse tähenduses linnapiirkond.
Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotleja kohustused ühendmääruse § 2 lõikes 3 ja teavitamisnõuded
vastavalt teavitamise määrusele.
Lisaks taotleja teavitamise kohustustele koostab rakendusasutus sekkumise, kui strateegilise
tegevuse, kommunikatsiooni plaani elanikkonna teavitamiseks.
Eelnõu §-s 15 sätestatakse nõuded taotlusele, mis tulenevad ühendmäärusest. Samuti
loetletakse vajalikud kinnitused, andmed ja dokumendid, mis peavad taotluses sisalduma.
Taotlus peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks
ning taotluse hindamiseks valikukriteeriumite alusel. Taotluse sisustamine selliselt, et see
rõhutaks olulist ja võimaldaks taotluse hindamist valikumetoodika alusel, on taotleja ülesanne.
Üldjuhul on meetmes tegemist avalike teenuste kaasajastamise projektidega ja osaliselt ka
koostööprojektidega, seetõttu on olulisel kohal partneri ja kasu saava organisatsiooni kohta
esitatav info. Igasse projekti kaasataval organisatsioonil peab olema projekti elluviimisel selge
roll ja ülesanne.
Taotlus peab tekitama veendumuse, et projekt on tõenduspõhine. Selleks tuleks taotlusele lisada
viited asjakohastele allikatele (maakonna arengustrateegia taustaanalüüs, uuringuraport,
liikuvusuuring, teostatavus-tasuvusanalüüs vms) või kirjeldada taotluses teostatavust ja
tasuvust, lisandväärtuse tekkimist, projekti sotsiaalmajanduslikku tasuvust, sealhulgas projekti
peamisi sihtgruppe ja kasusaajad (kus asjakohane seal ka soo, vanuserühma ja erivajaduse
järgi), kirjeldada, kas projekt on efektiivselt teostatav ja kas projekt on majanduslikult
jätkusuutlik.
Peab olema arusaadav, mis on projekti esitamise ajendiks, kas teenuse korraldamises on
olulised lüngad, kas teenust korraldatakse ümber rahvastiku muudatustele vastavaks, kas
teenust korraldatakse ümber nutikamaks-säästlikumaks. Oluline on, et tuleks välja probleem,
sellest tulenevad võimlaused lahendusteks ning projekti valitud lahenduse parim sobivus.
Rakendusüksus peab olema veendunud, et on välja arvutanud uute hoonete ülalpidamiskulud
ja läbi mõelnud nende katmise. Uute ja suuremamahuliste objektide puhul tuleks toetuse
taotlemisel paluda esitada pikaajaliste ülalpidamisekulude arvutused, sh remondifond. Sellega
tagatakse, et taotleja on läbi mõelnud hoonete või rajatiste ülalpidamise ning oskab arvestada
lisanduvate kuludega eelarves ja tuleviku kulude prognoosides. Uue teenuse lisandumisel tuleb
läbi mõelda ka teenusepakkumisega seotud muud kulud ning ressursside tagatus (eelkõige
pakutavate teenuste sisu ja personaliga seotud teemad).
Lõikes 1 punktis 14 sätestatakse nõue, et taotluses nimetatud arenduste ja investeeringu
tulemusena valmiv objekt peab olema ligipääsetav ja kasutatav kõigile kasutajarühmadele
parimal võimalikul viisil vastavalt universaaldisaini põhimõtetele.
Universaalne disain tähendab, et investeeringu tulemusena valmiv objekt peab ilma
ümberkorraldusteta olema kasutatav kõikidele kasutajagruppidele. Täpsemat teavet ja
vajadusel konsultatsiooni universaalse disaini küsimuste osas saab võrdõiguslikkuse
24
kompetentsikeskusest: http://kompetentsikeskus.sm.ee. Abikõlblik on ettevalmistav kulu on ka
ligipääsetavuse ekspertiisi tellimine ehitusprojektile, mis võimaldab taotlejal jõuda
sobivaimate ehituslike lahendusteni.
Punktis 16 sätestatakse taotleja kinnituse nõue, et projekti mõju on kooskõlas „ei kahjusta
oluliselt“ põhimõtetega, mis tähendab seda, et taotleja peab kinnitama, et kavandatav
investeering ei tekita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)
2019/2088 (ELT L 198/13, 18.06.2020, lk 1–31) artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9
sätestatud keskkonnaeesmärgile. Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine,
kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse,
ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlusse võtmine, õhu-, vee- ja
pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.
Punktis 17 sätestatakse nõue, et projekti toetuse kaasabil rajatava taristu puhul, mille
tulemusena valmiv taristu eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, peab olema tagatud
taristuinvesteeringute kliimakindlus. Sellisel juhul peab taotlusele lisama kliimakindluse
tagamise hinnangu. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu- ja
reoveepuhastid), teed, tööstustaristu, looduspõhine taristu (haljasalad, äravoolusüsteemid).
Täpsem loetelu on toodud Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse
tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“. Taristuprojektid, mille puhul on vajalik
kliimakindluse tagamine, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu terviklikku
uuendamist või laiendamist. Tartuprojektide puhul on vaja arvestada energiatõhususe esikohale
seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektidel on oluline suurendada
energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja
keskkonnaeesmärkide saavutamist.
Punktis 18 sätestatakse tingimus projekti toetuse kaasabil rajatud või rekonstrueeritud hoonete
energiatõhususele. Kui projektiga tehakse Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a
määrus nr 36 Lisa 4 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” sisalduvaid
energiatõhusustöid suuremas rahalises mahus kui 50% abikõlblikest kuludest või kui
teostatakse oluline rekonstrueerimine ja ehitamine, peab projekti tulemusena hoonete
energiatõhususarv vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile
kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele.
Projekti toetusega rajatud või rekonstrueeritud hoone puhul, mille käigus tehakse
energiatõhustöid investeeringuid välispiiretesse ja tehnosüsteemidesse ja mis on osa projekti
abikõlblikest kuludest, kehtib sama printsiip, mis rajatud ja rekonstrueeritud hoonetele, peavad
olema tagatud vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded;
Punkt 18 ei kehti projektidele, mis on seotud hoonega millele energiatõhususe
miinimumnõuded ei kohaldu. Nendeks on:
• üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule alale jäävad või väärtusliku
üksikobjektina;
• määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud mälestisteks, asuvad
muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja ning mille olemust
või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt;
• peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned;
• ajutised, kuni kaheaastase kasutuseaga hooned;
• tööstusalad ja töökojad ning väikese energiavajadusega eluruumideta
põllumajandushooned;
25
• elamud, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas;
• hooned, mille suletud netopind on kuni 50 m².
Ehitusseadustikus on defineeritud hoone energiatõhusus, mis on hoone tüüpilise kasutusega
seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mis
hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja
valgustuseks tarbitavat energiat.
Vastavalt ehitusseadustikule on energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate või
ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, mis lähtuvad hoone kasutamise
otstarbest ja arvestavad tehnilisi näitajaid, hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele
tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid või tingimusi taastuvenergia kasutuselevõtuks.
Energiatõhususe miinimumnõuded võivad hõlmata ka nõudeid hoone teistele
tehnosüsteemidele, kui süsteemide talitluse tõttu suureneb hoone energiavajadus olulisel
määral.
Vastavalt ehitusseadustikule on oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone
piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise
ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või
tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik
rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest.
Projektidele puhul, mis sisaldavad nii investeeringuid kui muid „pehmeid“ tegevusi on oluline,
et investeeringud moodustaks muude tegevustega sisulise terviku ning kõik projekti tegevused
oleksid üksteist toetavad. Nõudele vastavaks ei peeta projekte, kus investeeringud oleks
elluviidavad ja soovitud tulemus saavutaks ka ilma muude projekti tegevusteta või vastupidi.
Punktis 20 sätestatakse, et komisjoni 2011. aasta otsuse artikkel 4 alusel antakse üldist
majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ettevõtjale ülesande andmise aktiga. Kuna
meetmes nähakse ette abi andmine komisjoni 20.12.2011 otsuse alusel ning viimase järgi
antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ettevõtjale ülesande andmise
aktiga, siis tuleks toetuse andmisel kontrollida, kas toetuse saaja osutab üldist majandushuvi
pakkuvat teenust.
4. peatükk. Toetuse taotlemine
Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotlusvooru avamise kord ja eelarve jaotus.
Valdkonna eest vastutav minister kinnitab taotlusvooru tähtaja, mille jooksul on võimalik
taotlusi esitada ning eelarve maakondade lõikes. Sihtrühma teavitamine taotlusvooru
kuupäevadest ja eelarvest on rakendusüksuse ülesanne.
Meetme elluviimiseks on plaanis korraldada üks taotlusvoor. Juhul, kui toetuse eelarve jääb
osaliselt kasutamata, kas vabaneb vahendeid katkestatud projektidest või projektide
odavnemise tõttu või on võimalus kasutada täiendavaid vahendeid, võib vahendid liita ühtseks
üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilises avatud taotlusvoorus, mille
korraldamise tingimused täpsustatakse määruse muudatusega.
5. peatükk. Taotluse esitamine ja menetlemine
Käesolevas jaos kirjeldatakse taotluse menetlemise nõudeid, sh taotluse rahuldamist ja
rahuldamata jätmist.
26
Eelnõu §-s 17 sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise kord.
Toetuse taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu ja taotlus peab vastama taotlusele
määruses sätestatud tingimustele. Taotlused peab olema esitatud esindusõigusliku isiku poolt
tähtaja jooksul, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjas.
Kui taotlus ei ole esitatud tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata, mis tähendab, et taotlust
ei võeta sellisel juhul taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Läbi vaatamata jätmisest
teavitatakse taotlejat, lisades tähtaja ületamise asjaolude kirjelduse ja viite läbi vaatamata
jätmise õiguslikule alusele.
Juhul, kui e-toetuse keskkonna tehnilise vea tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada,
loetakse taotlus siiski tähtpäevaliselt esitatuks, kui see on esitatud tehnilise vea likvideerimise
järgsel tööpäeval. Taotlejatele antakse esimesel võimalusel rakendusüksuse veebilehel teada, et
e-toetuse keskkond toimib jälle.
Taotluse menetlemine koosneb taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist,
taotluse riigiabi analüüsist, hindamisest maakondlike hindamiskomisjonide poolt, ja taotluse
rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsuse tegemisest.
Rakendusüksus kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele üldjuhul 52 tööpäeva, kui ei
esine taotluse läbi vaatamata jätmise alust. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses
esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse tavapäraselt
haldusmenetluse seaduse tähenduses taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe
esitamiseks ja määratakse selleks tähtaeg. Rakendusüksusel on määrusest tulenevalt õiguse
menetlemise aega põhjendatud juhtudel pikendada 10 tööpäeva.
Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui
puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks,
tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Samuti võib taotluse menetleja (rakendusüksus, hindamisse kaasatud eksperdid,
hindamiskomisjon või rakendusasutus) teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut
või projektiga seonduvat. Ettepanek taotluses rakendusüksuse poolt nimetatud asjaolude
muutmiseks ja/või lisateabe esitamiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused,
eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud
või muul põhjendatud juhul. Näiteks juhul, kui projekti tegevused on liiga toreduslikud või need
pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud
asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Seda sõltumata sellest, kas projekti
toetatakse tegelike kulude põhiselt või lihtsustatud kulude alusel. Kui taotleja ei ole nõus
projekti tegevusi või nende ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja
kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata või võimalusel tehakse taotluse osalise
rahuldamise otsus, sh arvestades ka projekti hindamise tulemust. Kui taotleja muudab taotlust
vastavalt ettepanekule ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse taotluse
menetlemisega ning kui projekt osutub valikukriteeriumide kohaldamise tulemusel toetatavaks,
tehakse taotluse rahuldamise otsus.
Eelnõu §-s 18 sätestatakse et rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele
vastavaks, kui need vastavad määruse nõuetele.
Lisaks määruses nimetatud nõuete peavad taotleja ja partner vastama ühendmääruse nõuetele,
mille alusel tuvastatakse sisuliselt, kas taotlejal on olemas ühissätete määruses nõutud projekti
elluviimiseks vajalik haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevuste
tegemiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks.
Ühendmääruse § 3 lg 2 p1 alusel ei anta projektile toetust, kui taotlejal või partneril on varasema
projekti raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi
maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg
27
on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja
jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi
maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust
maksma tagasi tähtaegselt. Punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse puudumise nõude
kontrollimiseks tehakse järelepärimine karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal on
kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi
kandmiseni. Punktis 3 nimetatud majandustegevuse nõue tuleb kehtestada juhul, kui toetatakse
ettevõtjat. Nõue on seotud toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuse nõudega, mis on
hõlmatud vastavas valdkonnas tegutsemise lubadega ehk taotlejal peab olema täidetud
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses tulenevad nõuded ettevõtlusega
tegelemisel. Nõude täitmist kontrollitakse majandustegevuse registrist. Punkti 4 kohaselt ei või
taotlejal ja partneril olla maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga suurem kui 100 eurot või
peab see olema ajatatud. Nõude eesmärgiks on toetada isikuid, kellel ei ole sellist võlgnevust
riigi ees. Maksu- ja maksevõlgnevusi saab kontrollida e-maksuameti/e-tolli kodulehelt:
http://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql. Punkti 5 kohaselt ei anta toetust isikule, kes on
pankrotis, likvideerimisel või sundlõpetamisel, millisel juhul eeldatakse, et tal puudub projekti
elluviimiseks vajalik toimimis- ja finantssuutlikkus. Infot pankroti, likvideerimise ja
sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punkti 6 kohaselt ei anta toetust isikule,
kes on raskustes ettevõtja, kui selline keeld tuleneb EL õigusaktist. Näiteks kui toetust antakse
riigiabina grupierandi määruse alusel , millisel juhul on toetuse andmine keelatud. Samuti võib
täiendav piirang tulla fondi või ühissätete määrusest. Raskustes oleva ettevõtja mõistet selgitab
Komisjoni teatise nr 2004/C 244/02 „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute
päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 244 , 01/10/2004 Lk 0002–
0017) punkt 2.1. Kui taotleja või partner on riigiasutus või põhiseaduslik institutsioon, siis
finantseerimisvõimekust eeldatakse ilma täiendavate tingimusteta, sest iga riigiasutuse
kohustus on tagada kulude kate riigieelarve seaduse kohaselt. Punkti 7 kohaselt peab taotlejal
ja partneril olema projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus,
õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus. Selline eeldus võib tuleneda toetatavast
eesmärgist või tuleneda mõnest projekti elluviimisega seotud seadusest, mistõttu sihistatakse
toetus teatud juriidilises vormis tegutsevatele juriidilistele isikutele, tegevuste valdkonnale või
piirkonnale. Arvestades toetatavat valdkonda ja taotlejate sihtgruppi, tuleb TAT määruses seada
nõuded taotleja organisatsioonile - näiteks projektijuhi kvalifikatsioonile ja kogemusele,
selleks, et veenduda toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuses toetatava projekti edukaks
elluviimiseks.
Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik taotlusele
sätestatud nõuded. Selgitused vastavas paragrahvis.
Eelnõu §-s 19 sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamise alused. Rakendusüksus
moodustab hindamiskomisjoni igas maakonnas ja kooskõlastab selle rakendusasutusega.
Hindamiskomisjoni koosseis peab olema 5 kuni 7 liikmeline, mille koosseisu peab kuuluma
vähemalt 2 ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget.
Tunnustatud ettevõtjana käsitatakse piirkonnas hea avaliku mainega olulist tööandjat, mis ei
ole riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all, on tegutsenud piirkonnas vähemalt kolm
aastat. Ettevõtjate organisatsioonina käsitatakse erasektori algatusel ja eestvedamisel
moodustatud katusorganisatsiooni, näiteks maakondlikku ettevõtjate ühendust,
ettevõtlusklastrit või mõne üleriigilise esindusorganisatsiooni piirkondlikku esindust.
Ettevõtjate organisatsiooniks ei loeta riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all olevaid
organisatsioone.
28
Maakondliku komisjoni koosseisust kuni 50% võivad moodustada sama maakonna linna- või
vallavolikogu liikmed, linna- või vallavalitsuse liikmed ning linna- või vallavalitsuse
ametnikud ja töötajad.
Hindamiskomisjoni liige:
1) peab vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
2) peab deklareerima erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest et ta ei ole seotud
isik menetletava taotlusega, menetlusosaline või tema esindaja või sugulane ning isikliku
seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama;
3) peab tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist
tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni
konfidentsiaalsuse;
4) tunnustatud ettevõtja või ettevõtjate organisatsiooni esindaja ei tohi olla taotleja või partneri
omavalitsuse volikogu liige, ametnik ega töötaja ja mitte ka taotleja või partneri omavalitsuse
valitseva mõju all oleva organisatsiooni esindaja.
Sõltuv üksus on defineeritud raamatupidamise seaduses, kui kohaliku omavalitsuse üksuse
otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt,
riigilt, muult avalikõiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all
olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku
omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti
vastava aasta põhitegevuse tuludest. Ehk sõltuvad üksused on kohaliku omavalitsuse üksuse
otsese ja kaudse valitseva mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud
(vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 27).
Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda sellest, et omavalitsusüksusel on suurem kui 50
protsendiline osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses või omavalitsusüksusel on seadusest
või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku
otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani
liikmetest.
Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest
projektidest, taotlejatest ja partneritest ning vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud
nõuetele, mis sätestab, et taotluse menetleja ja taotluse suhtes otsuse tegija ei või olla isik, kes
on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §
209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel
kustutatud ja arhiivi kantud. Karistusseadustiku § 209- 212 2172 või 280 käsitlevad kelmust,
hankekelmust Euroopa Liidu finantshuve kahjustades, sooduskelmust, investeerimiskelmust,
kindlustuskelmust, usalduse kuritarvitamist ja valeandmete edastamist.
Eelnevaga määratletakse nõuded taotluste menetlejatele. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele
rakendusasutuste ja rakendusüksuste teenistujatele, töötajatele ja käsunduslepingu alusel töö
tegijatele, kes osalevad taotluse nõuetele vastavuse ja hindamise protsessis, sõltumata töösuhte
vormist, sest nad osalevad haldusakti andmise menetluses ja rakendusüksus tegutseb,
sealhulgas eraõiguslikus vormis, toetuse andmise menetluses haldusorganina.
Taotluse menetleja tuleb taandada HMS § 10 alusel. Ametnik peab oma teenistusülesandeid
täitma erapooletult vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 51 lõikele 2.
Erapooletus ja isiku seotuse puudumine ei ole tagatud ka siis, kui taotleja ja taotluse menetleja
on seotud isikud korruptsioonivastase seaduse § 7 tähenduses.
Seotud isik korruptsioonivastase seaduse tähenduses on:
29
1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku
vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva
seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka
lapsendatu ja abikaasa laps;
2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub
ametiisikule endale või temaga seotud isikule;
3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on
ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik;
4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või
tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku
seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool
ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel.
Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb
eranditult ametiisiku ametikohustusest. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-
õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis
loetakse ametikohustuseks käesoleva seaduse tähenduses.
Rakendusüksus pöördub kirja teel MARO poole ettepanekuga nimetada liikmed maakondlikku
hindamiskomisjoni.
MARO peab korraldama ausalt ja läbipaistvalt hindamiskomisjoni liikmete valimise ja
teavitavad rakendusüksust kirja teel nõutud tähtajaks.
MARO vastuskiri peab sisaldama hindamiskomisjoni liikmete nimesid ja muud määrusega
sätestatud informatsiooni.
Eelnõu §-s 20 sätestatakse projektide hindamise põhimõtted ja valikukriteeriumid ja nende
osakaalud. Detailsema valikumetoodika koostab rakendusüksus ja kooskõlastab selle enne
kinnitamist rakendusasutusega.
Esimese hindamiskriteeriumiga hinnatakse kuivõrd projekt vastab meetme eesmärgile (kuivõrd
aitab projekt kaasa meetme eesmärkide ja maakonna arengustrateegiate eesmärkide täitmisele,
väljundite ja tulemuste saavutamisele) muuhulgas arvestatakse asjakohastes projektides Uue
Euroopa Bauhausi väärtuste arvesse võtmist.
Euroopa Bauhausi liikumine tõstab esile elukeskkonna kvaliteedipõhimõtete tervikkäsitlus, mis
tugineb Davosi 2018. aasta deklaratsioonile. Terviklik elukeskkonna kvaliteedipõhimõtete
käsitlus aitab ühtlustada arusaamist heast ruumiloomest ja seda mõjutavatest teguritest.
Elukeskkond ei peaks toimima hästi mitte ainult funktsionaalses, ökoloogilises või
majanduslikus plaanis, vaid vastama ka inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja
psühholoogilistele vajadustele. Sellist terviklikku lähenemist toetabki rahvusvaheliselt
tunnustatud Davosi ehituskultuuri (saksa keeles Baukultur) kvaliteedisüsteem
https://davosdeclaration2018.ch/en/dd;nav/index/davos-declaration.
Teise hindamiskriteeriumiga hinnatakse projekti sisulist põhjendatust sealhulgas hinnatakse,
kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või
kasutamata arenguvõimalus ning kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad parimal moel
saavutada planeeritud tulemusi ja väljundeid, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh
tegevuste omavahelisi seoseid ja kas projekti tulemusi saab praktikas rakendada.
Kolmanda hindamiskriteeriumiga hinnatakse projekti kulutõhusust, hinnatakse kas projekti
eesmärkide ja tegevuste vastavust toetuse mahule ehk seda, kas ettenähtud tegevused ja
lahendused on piisavalt kulutõhus viis planeeritud tulemuste saavutamiseks. Samuti hinnatakse
planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust, see tähendab, kas planeeritud kulud on
30
vajalikud ja mõistlikud ning on olemas taotleja võimekus täiendavate püsikulude
rahastamiseks.
Neljanda hindamiskriteeriumiga hinnatakse taotleja ja partneri suutlikkust projekti ellu viia, kas
on olemas omafinantseering, pädev meeskond, optimaalne projektiplaan, plaanile vastav
tegevuskava ja vastav eelarve planeeritud.
Kriteeriumi rakendamisel kontrollitakse, kas toetuse taotlejal/saajal (ja partneritel kokku) on
kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised
eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil.
Viienda hindamiskriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele
võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja
sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete nagu võrdsed võimalused, ligipääsetavus,
keskkond ja kliima eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse strateegia
„Eesti 2035“ näitajasse. Hinnatakse ligipääsu tagamist erivajadustega inimestele, mis hõlmab
nelja peamise puude (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, intellektipuue), elukaareülese
(laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine)
liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamist. Samuti hinnatakse eri
ühiskonnagruppide (naised, mehed, eri vanuses, eri emakeelega, puudega) võrdsete võimaluste
tagamiseks kavandatud tegevusi - kas projekti tegevuste planeerimisel, kus see on asjakohane,
on analüüsitud ja arvestatud erinevatesse ühiskonnagruppidesse kuuluvate inimeste erineva
olukorra ja vajadustega.
Projekte hinnatakse skaalal 0-4 ja hinne loetakse positiivseks kui koondhinne on vähemalt 2,75.
Juhul kui valikukriteeriumite „projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele“ või “projekti
põhjendatus“ alusel antud hinne on 2,0 või madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks
ja siis taotluse hindamine lõpetatakse.
Täiendavad 0,3 boonuspunkti antakse juhul kui projekt viiakse ellu integreeritud
koostööprojektina, mis tähendab, et kas a) see hõlmab erinevaid sektoreid (näit sotsiaal,
majandus, keskkond), või b) see hõlmab erinevaid haldusterritooriume (nt: omavalitsused), või
c) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi (riigiasutused, erasektori osalejad, valitsusvälised
organisatsioon. Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates maakondades, antakse
sellele positiivse hinnangu korral boonuspunktid kõigis maakondades.
Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse saadud boonuspunktid ja seejärel
järjestatakse kaalutud keskmise alusel maakonna pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste
koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said valikukriteeriumis „projekti mõju
meetme eesmärgi saavutamisele“ kõrgema hinde.
Eelnõu §-s 21 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise
otsused teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 1, s.t. et rahuldamise otsus
tehakse juhul kui taotleja, partner ja taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste määruses
nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele.
Rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada
läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja
omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid valikukriteeriume ja
boonuspunkte.
Kui toetus antakse riigiabina või VTA-na, siis viidatakse taotluse rahuldamise otsuses
asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile.
31
Eelnõu §-s 22 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Rakendusüksus
teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel,
s.t. kui taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele, kui taotleja on
esitanud valeandmeid või ei võimalda teha enda ja partneri juures kontrolli, taotlus ei ole saanud
hindamisel positiivset hinnet, kui rahastamise eelarve ei võimalda taotlust rahuldada ja kui
taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. Taotluse rahuldamata jätmise
otsuses esitatakse HMS-s nõutud info. Vastavalt HMSile tuleb soodustava haldusakti andmisest
keeldumist kirjalikult põhjendada, märkides selles õigusliku aluse ja otsuse tegemiseks
õigusliku aluse suhtes relevantsed faktilised asjaolud.
Kui taotlus jäetakse rahuldamata vastavuskontrolli etapis, siis tuleb otsuses nimetada, milline
nõue ei ole täidetud ja kirjeldada, kuidas leiti, et nõue ei ole täidetud. Kui taotlus jääb
rahuldamata hindamistulemuste põhjal, saab põhjendamise sisustamisel toetuda
ÜSS2021_2027 §-le 12, s.t. et taotluse rahuldamata jätmise otsuses projekti koondhinnet ega
hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata, kuna projekti hinnatakse ja valitakse
avalikustatud valikukriteeriumite ja -korra kohaselt ja taotluse rahuldamata jätmise otsus
põhineb koondhindel.
Eraldi ärakuulamise protseduuri taotluse rahuldamata jätmise otsuse puhul teostada ei ole vaja,
kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetele ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja
selgitustel.
Eelnõu §-s 23 sätestatakse taotluse osalise või kõrvaltingimuste rahuldamise tingimused.
Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatud
juhtudel, s.t. kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetuse mahu tõttu või kui täielik
rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi,
tulemusi või eesmärki.
Rakendusüksus võib teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga
seonduvat. Ettepanek taotluses rakendusüksuse nimetatud asjaolude muutmiseks võidakse teha,
kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav
toetuse summa ei ole põhjendatud või muul põhjendatud juhul. Näiteks juhul, kui projekti
tegevused on liiga ülemäärased või need pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt
tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju
põhjendatum. Projekti muutmise ettepaneku võib teha sõltumata sellest, kas projekti toetatakse
tegelike kulude põhiselt või lihtsustatud kulude alusel. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi
või nende ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata,
jäetakse taotlus rahuldamata või võimalusel tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus. Kui
taotleja muudab taotlust vastavalt ettepanekule ja esitab nõutud teabe või dokumendid,
jätkatakse taotluse menetlemisega ning kui projekt osutub valikukriteeriumide kohaldamise
tulemusel toetatavaks, tehakse taotluse rahuldamise otsus. Puuduse kõrvaldamise ajaks
menetlustähtaja kulgemine peatub.
Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 2,
s.t. kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt
kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul, mis on kuni pool aastat ja kõrvaltingimuse seadmine
on mõistlik.
Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse puhul tekib toetuse saajal õigus maksetele alles
pärast seda kui tingimus on täidetud.
6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Eelnõu §-s 24 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused. Taotluse
rahuldamise otsust võib muuta vastavalt ühendmääruse §-le 12 lõige 7.
32
Otsuse muutmise võib algatada nii rakendusüksus kui ka toetuse saaja. Projekti elluviimise
käigus pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist võib tekkida vajadus projekti muuta.
Muutmise võimaldamine on vajalik, kuna toetuse taotlemisel ei pruugi taotleja tulemuse ja
eesmärgi saavutamiseks kõiki üksiktegevusi, tegevuste ulatust või ajakava väga täpselt ette
näha.
Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti
eelarves tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10 %
võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude
kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla määrusega.
Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemusnäitaja. Kui
projekti algset eesmärki ja tulemusnäitajat tahetakse muuta, siis on sisuliselt tegemist uue
projektiga. Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine seisneb näitaja sihttaseme vähendamises,
siis peab vähenema ka toetuse maht. Kui tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abi
andmisega, tuleb tegevuste muutmise võimaldamisel lisaks jälgida, kas see on võimalik ka EL
õigusest sätestatud riigiabi ja VTA andmise reeglistiku kohaselt.
Kui antav toetus on komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ning taotlejale ei ole üldist
majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4
sätestatud ülesande andmise aktiga pandud, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses:
1) taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva
teenuse täpne laad ja kestus;
2) vajaduse korral teenuse osutamise territoorium;
3) taotlejale ainu- või eriõiguse andmine;
4) hüvitise määramise alused ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise
parameetrid;
5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord;
6) viide, et riigiabi antakse komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel.
Üldhuviteenused on tavaliselt näiteks ühisveevärgi, kanalisatsiooni teenused, aga ka
sotsiaalkorterite projektid.
.
Rahuldamise otsuse muutmise taotlus peab olema esitatud projekti abikõlblikkuse perioodi
jooksul ja rakendusüksus peab muutmise otsustama üldjuhul 30 tööpäeva jooksul. Toetuse
suurendamisel arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega. Täiendavate asjaolude
ilmnemisel on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.
Eelnõu §-s 25 nimetatakse juhud, millal on rakendusüksusel õigus taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks tunnistada.
Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt
ühendmääruse §-le 14 nimetatud aluse esinemise korral. Need on seotud asjaolude
ilmnemisega, mille puhul ei oleks tohtinud taotlust rahuldada, kui kõrvaltingimust ei suudeta
täita, kui taotluse muutmistaotlust ei rahuldata ja ettenähtud tingimustel ei ole võimalik projekti
jätkata (käesolevas määruses kasutatud lihtsustatud kulude hüvitamisviisi puhul saab muuta
üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi). Taotluse rahuldamise otsuse saab kehtetuks
tunnistada ka toetuse saaja avalduse alusel, kui ta soovib toetuse kasutamisest loobuda.
Kui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse
kasutamist alustanud, ehk § 5 lõike 7 nimetatud ettevalmistavad ehitustegevuse kulud ei ole
tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud hiljemalt 1,5 aasta jooksul alates taotluse esitamise
tähtpäevast, peab rakendusüksus tegema toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise.
33
Lisaks on võimalik vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 8 tunnistada taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks, kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud toetus.
7. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
Eelnõu §-s 26 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal ja
partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi.
Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse saaja täidab ühendmääruse §10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatud
kohustusi. Need puudutavad projekti nõuetekohast elluviimist, teabe esitamist, andmete
kogumist. Toetuse saaja peab võimaldama projekti kontrollimist, tagastama tagasimaksmisele
kuuluva toetuse tähtaegselt, täitma teavitamisega seotud nõudeid, säilitama kulude aluseks
olevad dokumendid ja tõendid jne., peab järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist
reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse
saamisel .Lisaks on toetuse saajal kohustus avaldada oma veebilehel projekti tulemused
(näiteks valminud analüüsi lõpparuande) ning hoidma seda avalikuna vähemalt 2 aasta jooksul
pärast projekti lõppemist.
Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele, sätestatakse täiendavad meetme sisust ja
riigiabi reeglitest tulenevad kohustused, mida toetuse saaja peab täitma.
Lõikes 3 sätestatakse, et partner täidab ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.
Partneri kohustused kattuvad suures osas toetuse saaja kohustustega. Ka partner peab
võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides. Erinevus toetuse
saaja kohustustest on see, et ainult toetuse saaja peab tagama projekti elluviimist ettenähtud
tingimustel ja nõutud tulemuste saavutamist, teavitama rakendusüksuste e-toetuste keskkonnas
projektiga seotud andmete muutumisest, tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse.
Nii taotleja kui ka partner, kui nad on hankijad vastavalt RHS §-dele 5 või 6, siis peab ta
riigihanke korraldamisel lähtuma RHSist. Ka juhul kui toetuse saaja ei ole hankija RHS
tähenduses, peab ostumenetluse korraldama ja läbi viima vastavalt ühendmääruse § 11
sätestatud tingimustele.
8. peatükk. Aruannete esitamine
Eelnõu §-s 28 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Aruanded
tuleb üldjuhul esitada üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril.
rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini.
Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Kõik
aruanded tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu. Aruannetes tuleb kajastada peamine teave
projekti kohta, teostatud tööd ja tegevused, projektile tehtud maksed ning tulemuste ja
eesmärkide saavutamine, sh näitajate täitmine. Kuna perioodil 2021+ on oluline saada 2024. a
seisuga koostatava vahe-ülevaate jaoks maksimaalne ülevaade näitajate täitmisest, on eriti
oluline väljundnäitajate raporteerimine 31.12.2024 seisuga esitatavas aruandes. .
9. peatükk. Toetuse maksmise tingimused
Eelnõu §-s 29 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse välja tegelike
kulude alusel ja ka ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruses sätestatud korrale.
Kulude tasumiseks tuleb esitada kulude tekkimist tõendavad dokumendid ja tasumist tõendavad
dokumendid rakendusüksusele.
34
10. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided
Eelnõu §-s 30 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise alused.
Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel juhindutakse ÜSS2021_2027 §-dest 28-30, kus on
sätestatud üldised põhimõtted, tagasimaksmise aeg, intress ja viivis.
Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 34-38 sätestatule. Ühendmääruses
§-des 34-36 on toodud finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja
finantskorrektsiooni protsendimäärad. kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on eiranud
kohustusi või kehtestatud nõudeid. Juhul, kui toetuse saaja ei täida kestuse nõuet või ei saavuta
kokkulepitud tulemust, rakendatakse ühendmääruse § 35 tulenevaid finantskorrektsiooni
määrasid, sealhulgas lõikes üks sätestatud juhtudel, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel
ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju
suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju,
vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti
tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud
juhul, kui käesolevas jaos on sätestatud teisiti.
Ühendmääruses §-s 37-38 on toodud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ja
toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused.
Eelnõu §-s 31 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Määruse alusel tehtud toimingu
või otsuse peale saab esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrused.
Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
1) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, 24. juuni
2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
suhtes kohaldatavad finantsreeglid
2) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1058, 24. juuni
2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi
4. Määruse mõjud
Rahastatavad tegevused mõjutavad otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-
2027 poliitikaeesmärk 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist.
Eelnõu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse,
edendades horisontaalselt võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja
tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Erinevate ühiskonnagruppide võrdse
kohtlemise ja ligipääsetavuse aspekt on esile toodud ka meetme eesmärgi sõnastuses.
Projektidel on eeldatav positiivne mõju eri soost, vanuses, rahvusest, erivajadusega inimeste
võrdsete võimaluste edendamisele. Taotleja kohustus on kirjeldada, kuidas projekti tegevused
35
panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt
määratletud valdkondadesse ning arvestada sellega rakendamisel.
Erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse aspekt on esile toodud ka
meetme eesmärgi sõnastuses. Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja
sihtidega on üheks hindamiskriteeriumiks projektivalikul, samuti aitavad kooskõla tagada
nõuded taotlejale ja projektile.
Määruse mõju horisontaalsetele põhimõtetele:
1. Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus
Rahastatavad tegevused panustavad võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse suurendamisele
kohalikul tasandil. Toetust on võimalik kasutada avalike teenuste arendamiseks – nii füüsilise
taristu, avaliku ruumi, digitaalsete lahenduste kui ka teenuste arendamiseks.
Võrdsete võimaluste mõõdik on hoolivus ja koostöömeelsus.
Toetuse taotleja põhjendab taotluses projekti rahastatavate tegevustega võrdsete võimaluste
loomist, mille juures on abiks mõjude tuvastamise küsimustik.
Mõjusid saab tuvastada järgmiste küsimusega:
1) Kas lahendus tagab, et kedagi ei tõrjutaks ega seataks ebasoodsamasse olukorda tema
vanuse, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või rahvusliku päritolu, tervise,
puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga seotud põhjuse tõttu?
2) Kas lahendus aitab kõrvaldada takistusi, mis on erinevatesse ühiskonnagruppidesse
kuuluvatel inimestel (nt eakad, eri emakeelega, erivajadusega inimesed jt) ühiskonnaelus
osalemisel?
3) Kas ning milliste vahenditega tagatakse, et projekti tegevustes välditakse soolisi,
vanuse, rahvuse, puude jms põhiseid stereotüüpe ja sildistamist?
4) Kas projektiga toetatav lahendus mõjutab positiivselt kohaliku omavalitsuse elanike
suhtumist ühiskonna erinevatesse gruppidesse (nt noored, eakad, eri rahvusest,
erivajadusega, erineva seksuaalse sättumusega inimesed)?
5) Kas ja kuidas projektiga toetatav lahendus mõjutab ja aitab suurendada kohaliku
omavalitsuse erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste kaasamist otsustamisesse,
nende informeerimist ja neile suunatud kommunikatsiooni tõhustamist?
Võrdsete võimaluste tagamise viiside läbimõeldust arvestatakse projektide valimise etapis,
kriteeriumi 5 „projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega“
hindamisel.
Näiteks, kui projekti tegevustega soovitakse kaasajastada kohaliku omavalitsuse
noortekeskuste teenused ja taristu vastavaks demograafilisele olukorrale (inimeste arv vallas on
vähenenud, sealhulgas noorte arv, noortekeskuse ruumid on vallas mitmel pool laiali, pooled
ruumid on tühjad või alakasutatud, teenuste sisu ja hulk ei vasta noorte vanuselisele vajadusele),
tuleb teenus ümber korraldada nii, et kõik omavalitsuse noored sõltumata soost, vanusest,
rahvusest, puudest saaksid osaleda noortekeskuse töös. Selleks on vaja viia läbi analüüs ja tunda
oma valla noorte vanuselist spektrit ja vajadusi, seejärel planeerida tegevused. Analüüside ja
uuringute teostamiseks saab toetust taotleda arendusvõimekuse meetmest. Soovitame enne
tegevuste planeerimist kaasata avalike teenuste disaineri, kellel on vastavad oskused ja
teadmised, kuidas kaasata erinevad noorte grupid nii, et oleks võimalik hinnata erinevate
teenuste vajaduste mahtu, eritingimusi ja planeerida vastavalt tegevused ja taristu
kohandamine.
Toetuse andmise tingimuste kohaselt tuleb järgida kvaliteetse ruumi põhialuseid ning
universaalse disaini põhimõtteid ja kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Toetuse abil loodud
36
objektid, ruum või teenused peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad kõikidele
kasutajagruppidele olenemata erivajadusest (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue,
intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga
erivajaduse (püsiv, ajutine) liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestatavad.
Ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi kulud on
abikõlblikud. Ligipääsetavuse tagatust arvestatakse projektide valimise etapis, kriteeriumi
5„projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega“ hindamisel.
Ligipääsetavuse mõõdik on ligipääsetavuse näitaja.
Abiks on ligipääsetavuse mõjude tuvastamise küsimused:
1) Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahendus aitab tagada kohaliku
omavalitsuse erinevatesse elanikkonna gruppidesse kuuluvate inimeste ligipääsetavust
füüsilisele keskkonnale, toodetele või teenustele, infole ja kommunikatsioonile?
2) Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahenduses on rakendatud kaasava
disaini põhimõtteid?
3) Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahendus on ligipääsetav ja
mõistetav kõigile inimestele?
4) Kas otsused on edastatud viisil, mis on ligipääsetav kõigile inimestele (nt
viipekeeletõlge, lihtsustatud tekstiga sisukokkuvõtted jne)?
Lisatud põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (PIK) arvestamise
kontroll-leht. Eelnõuga ei tekitata õiguste riivet põhiõiguste harta ja PIK põhiküsimustes.
2. Regionaalareng
Sekkumine mõjutab positiivselt kahaneva elanikkonnaga kohalike omavalitsuste elukeskkonna
arengut. Maksimaalse mõju saavutamiseks on valitud sihtpiirkond vastavalt sekkumise
eesmärgile, rakendatakse piirkondlikku rahajaotust ja valikuprotsessi, toetatavate tegevuste
valiku aluseks on eelnev piirkondlike strateegiadokumentide analüüs ning sisuline koostöö
maakondlike arendusorganisatsioonidega. Sekkumise toetusvahendite jaotus on maakonna
põhine võttes arvesse elanike arvu. Sekkumise kaudu toetatakse avalike teenuste kaasajastamist
rahvastiku vähenemise ja vananemise tingimustes, kvaliteetsete avalike teenuste loomist
kohalikes omavalitsustes. Toetatakse teenuste ja teenustaristu kohandamist vastavalt
demograafilisele olukorrale kohalikes omavalitsuste, oodates pinnakasutuse optimeerimist,
kulude kokkuhoidu, kuid samal ajal disainides teenuseid kaasaegsel ja kaasaval moel ümber.
Sekkumise ettevalmistamise perioodil on pakutud täiendavat tuge kohaliku ja regionaalse
arendusvõimekuse tõstmiseks koolitusprogrammide ja töötubade näol, toetatud on uuringute ja
analüüside läbiviimist teenuste uuendamiseks.
3. Keskkond ja kliima
Sekkumisest on võimalik toetust taotleda avalike teenuste arendamiseks, investeeringuteks
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas ning avaliku linnaruumi arendamiseks.
Seega sõltuvalt projektivalikutest võib toetus panustada kliimamuutuste mõju leevendamisse,
looduskeskkonna seisundi parandamisse ning kasvuhoonegaaside vähendamisse. Näiteks
linnakeskuste ja avaliku ruumi kujundamisel rakendatakse säästvaid ja rohelahendusi, teenuste
asukoha valikul arvestatakse liikuvuse ja säästvate liikumisviiside ligipääsuga, ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni arendamine väiksemates piirkondades aitab vältida põhjavee saastet ning
säästab seeläbi keskkonda. Toetuse andmisel jälgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet.
„ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise
37
raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis
17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Euroopa
Komisjoni teatises 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“
kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30.
Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta
oluliselt“ analüüs ei näita meetme puhul märkimisväärset negatiivset mõju
keskkonnaeesmärkidele, mis vajaks kontrollküsimustiku põhjal täiendavat projektipõhist
analüüsi. Infrastruktuuri või ehitusprojektide puhul võib küll tekkida jäätmeid, esineda riske
veeressurssidele või reostusele, kuid olulisi kahjusid ette näha ei ole. Vajadusel võib
rakendusüksus küsida taotluse juurde projektipõhist analüüsi, kui ilmnevad küsimused mõjus
mõnele keskkonnaeesmärgile.
Taristuinvesteeringute puhul on nõue eelnevalt kliimakindluse analüüsi teostamiseks ning
taristu rajamisel või olemasoleva taristu terviklikul uuendamisel või laiendamisel
kliimakindlust tagavate lahenduste rakendamiseks, et vähendada kliimamuutustega kaasnevaid
riske. Energiatõhususe esikohale seadmiseks on olulisel määral energiatõhusustöid
sisaldavatele projektidele seatud kohustus saavutada projekti elluviimise tulemusel hoone
energiatõhususe miinimumnõuded.
Keskkonna ja kliima mõõdik meetmes on kasvuhoonegaaside netoheide CO2
ekvivalenttonnides.
Analüüsimisel on abiks küsimused:
1) Kas lahendus mõjutab kasvuhoonegaaside heidet?
2) Kas lahendus arvestab kliima muutumisega - üleujutused, tormid, põud, ekstreemselt
külm?
3) Kas lahendus mõjutab looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja
loomastikku?
4) Kas lahendus mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist või vähenemist?
5) Kas lahendus mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid hoiakuid,
käitumist või väärtusi?
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, millele lisandub toetuse saajate
projektipõhine omafinantseering.
Määruse rakendamisel täidab põhirolli rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus (taotluste
vastuvõtt, hindamise ja hilisema kontrolli korraldamine, otsuste tegemine, toetuse
väljamaksmine ja tagasinõudmine, vaiete lahendamine).
Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud
kaetakse riigieelarvest kasutades selleks rakenduskavaga eraldatavaid tehnilise abi eelarve
vahendeid. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas
avaldamist.
38
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.
Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus,
Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, maakondlikud
arendusorganisatsioonid, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talitus
ning riigihangete ja riigiabi osakond.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste
Keskusele, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja
teadusministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade
Liidule ja MARO-dele.
39
Eesti Linnade ja Valdade Liit
[email protected] Meie 05.01.2023 nr 1.1-10.1/108-1
Riigihalduse ministri määruse
"Toetuse andmise tingimused ja
kord meetmes „Kättesaadavad
kvaliteetsed avalikud teenused""
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihalduse ministri määruse „Toetuse
andmise tingimused ja kord meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused““
eelnõu. Palume arvamus eelnõu kohta esitada 10 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest
eelnõude infosüsteemi EIS.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisad:
1. EN_Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused
2. SK_Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused
3. Põhiõiguste harta vastavustabel
Tea Treufeldt 6113225
[email protected]
Lisaadressaadid:
Hiiumaa Vallavalitsus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit
SA Läänemaa
MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit
MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit
MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit
Saaremaa Vallavalitsus
MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit
MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit
MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit
SA Võrumaa Arenduskeskus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Sotsiaalministeerium
Kultuuriministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
2
-
EELNÕU
MÄÄRUS
{reg.kpv} nr {viit}
Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste
toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna
„Tõhus riik“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitud regionaalpoliitika programmi
meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö
areng“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimusi.
(2) Määrusega panustatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2
alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks
2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“
erieesmärkide „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu,
kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades“ ja
„Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri,
looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“
saavutamisse.
(3) Toetuse andmise sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud maakonna
arengustrateegias kokku lepitud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad.
(4) Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse määruse tähenduses Tallinna linna, Keila linna,
Maardu linna ja Viimsi valda kogu territooriumi ulatuses ning Harku valla Harkujärve küla,
Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku ja Harku alevikku, Jõelähtme valla Iru küla,
1
Uusküla, Loo alevikku ja Liivamäe küla, Kiili valla Kangru alevikku, Luige alevikku, Kiili
alevikku ja Vaela küla, Lääne-Harju valla Kulna küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku
küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla, Kiisa küla, Kurtna
küla, Roobuka küla, Tänassilma küla ja Jälgimäe küla, Saue valla Laagri alevikku, Alliku küla,
Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Hüüru küla ja Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla,
Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Peetri alevikku, Rae
küla, Uuesalu küla, Vaskjala küla, Ülejõe küla, Pildiküla, Lehmja küla, Soodevahe küla, Kopli
küla ja Kurna küla.
(5) Tartu linnapiirkonnana käsitatakse määruse tähenduses Tartu linna asustusüksusena, Märja
alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi
alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku ning Tartu valla Tila küla ja Vahi alevikku.
(6) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi ja kui projekti tegevuste raames
saavad nendes osalejad vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL)
nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või Euroopa
Komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava
vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ning konkurentsiseaduse §-s 33
sätestatut.
(7) Kui määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki
abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78; edaspidi üldine
grupierandi määrus), artiklile 53, 55 või 56 kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi
säilitamiseks antav abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või
kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel
üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Riigiabi andmise korral
käsitatakse väikeettevõtjana ettevõtjat, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas väikese
suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele, keskmise suurusega ettevõtjana ettevõtjat, kes
vastab üldise grupierandi määruse I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud
kriteeriumidele, ja suurettevõtjana ettevõtjat, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas
väikese ega keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele.
(8) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni
otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks,
esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata.
(9) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 8 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli
1 lõigetes 2–5, Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 ja Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(10) Käesoleva määruse alusel toetatavad projektid on käsitletavad strateegiliselt oluliste
tegevuste kogumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti
5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetust antakse eesmärgiga parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti,
korraldades teenuseid kaasaegselt, lähtuvalt rahvastiku vähenemisest, vananemisest ja
2
sihtrühma vajadustest ning soodustades kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd mõjusate,
terviklike avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise algatuste elluviimisel, tagades
sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse.
(2) Toetuse andmise tulemusena peab projektiga panustama vähemalt ühe lõike 3 punktides 1
ja 2 nimetatud rahastatava tegevuse väljundnäitaja ning vähemalt ühe lõikes 4 või 5 nimetatud
rahastatava tegevuse tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse.
(3) Rahastatavate tegevuste väljundnäitajad on järgmised:
1) uute ja uuendatud korraldusega teenuste arv;
2) integreeritud territoriaalse arengu projektid;
3) integreeritud territoriaalse arengu strateegiad;
4) integreeritud territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud
elanikkond.
(4) Rahastatavate tegevuste tulemusnäitajad on järgmised:
1) integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv;
2) projektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutuse või
halduskulud vähenevad vähemalt 20 protsenti.
(5) Toetuse andmisega panustatakse projekti spetsiifilise tulemusnäitaja „Täiendav elanikkond,
kellele on suunatud tõhusama veevarustuse ja reoveepuhastuse teenus“ saavutamisse.
(6) Projekt loetakse integreerituks, kui kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-
ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), vastab see vähemalt ühele järgmistest
tingimustest:
1) projekt hõlmab erinevaid sektoreid;
2) projekt hõlmab erinevaid haldusterritooriume;
3) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi.
(7) Toetatavas projektis arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja sellega panustatakse Riigikogu
12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“
(edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi 3.2.5 „Eesti on
uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamisse.
(8) Lõikes 7 nimetatud aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse panustatakse
tasakaalustatud regionaalse arengu, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja
kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega:
1) rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega;
2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
3) ligipääsetavuse näitaja;
4) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides.
§ 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Toetuse andmise tingimused töötab välja ja nende rakendamise eest vastutab
Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
3
(2) Toetuse taotlusi (edaspidi taotlus) menetleb, maakondlikke hindamiskomisjone teenindab,
toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste
Keskus (edaspidi rakendusüksus).
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse
saavutamisse ning mille raames toetatakse toetuse andmise sihtpiirkonnas järgmisi tegevusi:
1) avalike teenuste arendustegevused ja investeeringud;
2) piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevused ja investeeringud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või rajamiseks ning reoveepuhastite ehitamiseks aladel
reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi;
3) kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetava avaliku linnaruumi arendamine, sealhulgas
linnakeskuste terviklik elavdamine, eelistades arendatavate teenuste asukohana ehituspärandi
taaskasutuselevõttu ning laste- ja noorteatraktsioonide arendamist;
4) maakonna arengustrateegia eesmärkidest lähtuvad § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi
saavutamiseks panustatavad muud tegevused.
(2) Avalike teenuste arendustegevusena käsitatakse uuringute ja kogemuste kaudu saadud
teadmiste rakendamist teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks.
(3) Piirkondliku vee-ettevõtjana käsitatakse määruses vee-ettevõtjat, kes osutab veeteenust
enam kui 5000 elanikule ja vähemalt kuuel reoveekogumisalal, millest vähemalt üks on
reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi.
(4) Toetust ei anta:
1) projektile, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest;
2) investeeringuks kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluva vee-ettevõtjale, kes ei ole
piirkondlik vee-ettevõtja, ühisveevärgi või -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või rajamiseks;
3) projektile, millega rekonstrueeritakse või rajatakse ühisveevärki või -kanalisatsiooni aladel,
millel piirkondlik vee-ettevõtja on alustanud teenuse pakkumist enne 2021. aasta 1. jaanuari;
4) investeeringuks jalg- või jalgrattateedesse liiklusseaduse § 2 punkti 15, 17, 18 või 25
tähenduses, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud
tegevustega;
5) lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusteks ja investeeringuteks ning elamu- ja
kommunaalmajanduse tegevusteks ja investeeringuteks Kohtla-Järve linna Ahtme ja Järve
linnaosas, Jõhvi valla Jõhvi linnas, Jõhvi külas, Toila valla Järve külas, Narva linnas ja Sillamäe
linnas, mille tegemiseks antakse suuremate linnapiirkondade arendamiseks ette nähtud toetust;
6) projektile, mille tegevusi ja investeeringuid ei ole planeeritud sisuliselt terviklikult;
7) investeeringuks, mille tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast
planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti
lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti;
8) taristuinvesteeringuks, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus vastavalt § 15 lõike 1 punktis
17 ja lõikes 3 sätestatud nõuetele;
9) projektile, millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,
millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust
(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis
ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele;
10) investeeringuks Tallinna või Tartu linnapiirkonda.
4
§ 5. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ning
käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on järgmised § 4 lõike 1 kohase tegevusega seotud kulud:
1) avalike teenuste osutamisega seotud lõikes 7 nimetatud ehitustööde ettevalmistamisega
seotud kulud;
2) avalike teenuste arenduse ja disaini ning teadlikkuse tõstmise kulud;
3) avalike teenuste investeeringutega seotud kulud, sealhulgas seadmete ja inventari soetamise,
ligipääsetavuse tagamise, hoone osa lammutamistööde, ehitamise ja energiaauditi kulud;
4) omanikujärelevalve ja muinsuskaitselise järelevalve kulud selles ulatuses, mis ei kuulu
hüvitamisele muinsuskaitseseaduse alusel;
5) keskkonnasäästlike valgustite ja nende paigaldamisega tekkiva elektriliitumise kulud ning
muud asjakohased kulud;
6) piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevuste, investeeringute ettevalmistamise ja
investeeringutega seotud kulud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja
rajamiseks ning reoveepuhasti rajamiseks;
7) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste ja investeeringutega seotud kulud,
sealhulgas lõikes 7 nimetatud ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud;
8) personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4;
9) teavitamiskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi
2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse
teavitamine“;
10) muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas
infotehnoloogiliste lahenduste kulud..
(3) Projekti kaudsed kulud võivad moodustada kaks protsenti projekti abikõlblikest otsestest
kuludest.
(4) Kinnisasja ost võib moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringu abikõlblikest
kuludest, välja arvatud mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud hoonestatud
aladel, kus kinnisasja ost võib moodustada 15 protsenti abikõlblikest kuludest.
(5) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevustes võib investeeringu kulu
moodustada kuni 85 protsenti projekti abikõlblikust eelarvest. Punktides 2 ja 3 nimetatud
tegevustes ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohase elamu- ja
kommunaalmajanduse arendamise tegevustes võib investeeringu kulu moodustada kuni 100
protsenti projekti abikõlblikust eelarvest.
(6) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole
projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või
käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul viisil. Kui selles osas ei ole
võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada mitteabikõlbliku kuluna.
(7) Enne taotluse esitamist on lubatud teha üksnes ehitustööde ettevalmistamisega seotud
kulusid, mille all mõistetakse ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi,
sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise,
ehitusgeoloogiliste ja -geodeetilise uurimistöö tegemise, ehitusloa väljastamise,
keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamise ning muinsuskaitse eritingimuste koostamisega
seotud tegevuste kulusid.
5
(8) Lõikes 7 nimetatud kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti
investeeringute abikõlblike kulude kogumahust. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata
jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.
(9) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2029.
aasta 31. detsembril.
§ 6. Kulude abikõlblikkus riigiabi korral
(1) Kui toetus on:
1) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise
grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kulud;
2) spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise
grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud;
3) kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi
määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud;
4) üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale avalike teenuste eest makstava
hüvitisena antav riigiabi, on abikõlblikud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel
tehtud kulud;
5) vähese tähtsusega abi, on abikõlblikud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel
tehtud kulud;
6) Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi, on abikõlblikud Euroopa
Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel tehtud kulud.
(2) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja
kultuuripärandi säilitamiseks antava abi korral, kui üldise grupierandi määruse artiklis 53
sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi toetuse taotleja alustada projektiga seotud tegevusi
ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist.
§ 7. Kulude hüvitamise alused
(1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel või rakendades kindlatele
kulukategooriatele ühtset määra.
(2) Tegelike kulude alusel kulude hüvitamise korral tõendatakse kulude tekkimist ja maksmist
kuludokumentidega.
(3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 21
lõigetele 1 ja 4.
§ 8. Abikõlbmatud kulud
(1) Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud:
1) toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud, projekti elluviimise
seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud;
2) liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulu, mis ei ole otseselt seotud teenuste mobiilse
korraldusega;
3) tavapärase hoolduse, remondi ja muude regulaarsete hooldustööde kulud;
4) esinduskulud ning kingituste, auhindade, sealhulgas suveniiride ja meenete soetamise kulud;
5) trahvid, viivised, muud rahalised karistused, kohtukulud ja õigusabi kulud;
6) kindlustuskulud;
6
7) intressi- ja pangakulud;
8) külaliste vastuvõtul tekkiv transpordikulu;
9) jaotusmaterjalide, publikatsioonide, info- ja tänukirjade, tunnistuste ning info- ja
reklaammaterjalide valmistamisega seotud kulud;
10) messi ja konverentsi külastuse kulud;
11) kulud taristuinvesteeringutele väljaspool § 1 lõikes 3 nimetatud toetuse andmise
sihtpiirkonda;
12) autoritasud ja autori järelevalve.
(2) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8
tähenduses seotud isikute vahel.
§ 9. Abikõlblikkuse periood
(1) Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 2021. aasta 1. jaanuarist 2029. aasta 31.
detsembrini.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,
millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma toetatavate tegevuste
abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 30 kuud
pärast taotluse esitamise tähtpäeva.
(3) Taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei
sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega.
(4) Taotlusvoorus rahastatud ehitustegevust sisaldava projekti puhul peavad § 5 lõikes 7
nimetatud kulud olema tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud 18 kuu jooksul alates taotluse
esitamise tähtpäevast.
(5) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib
rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada ühe korra kuni kuue kuu võrra,
tingimusel et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi.
(6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale
lõppmakse.
§ 10. Toetuse suurus ja osakaal
(1) Taotlusvooru rahaline maht maakondade kaupa kehtestatakse valdkonna eest vastutava
ministri käskkirjaga.
(2) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 400 000 eurot ja maksimaalne summa on
1 500 000 eurot. Kui koostööprojekti korral on toetuse taotlejaks ja partneriks kohaliku
omavalitsuse üksused, suureneb maksimaalne toetuse summa 1 500 000 euro võrra iga
partnerina projekti kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.
(3) Ida-Viru maakonnas, Võru maakonnas, Põlva maakonnas ja Valga maakonnas võib toetuse
maksimaalne määr olla kuni 70 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. Ülejäänud
Eesti maakondades võib toetuse maksimaalne määr olla kuni 60 protsenti projekti abikõlblike
kulude maksumusest.
§ 11. Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral
7
(1) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile
antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid.
(2) Üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimustele vastava kultuuri
edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse
vastavalt nimetatud määruse artikli 53 lõigetes 6–9 sätestatud metoodikale.
(3) Üldise grupierandi määruse artiklis 55 sätestatud tingimustele vastava spordi- ja
mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse
vastavalt nimetatud artikli lõigetes 10–12 sätestatud metoodikale.
(4) Üldise grupierandi määruse artiklis 56 sätestatud tingimustele vastav kohalikule taristule
antav investeeringuteks ette nähtud toetus ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu
tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside
alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu eelnevalt maha arvata.
(5) Kui toetus antakse projektile mitme üldises grupierandi määruses sätestatud artikli alusel,
kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimise reegleid. Üldise
grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega
abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse
abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis.
(6) Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot
aastas.
(7) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:
1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral
ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud
määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot;
2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei
tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese
tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot;
3) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse
üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes;
4) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei tohi Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 500 000
eurot;
5) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega
abi kumuleerimise reegleid.
§ 12. Maakonna arengustrateegia
(1) Toetuse andmise eeltingimuseks on vähemalt aastani 2027 kehtiv maakonna
arengustrateegia, millele on antud rakendusasutuse positiivne hinnang vastavuse
kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 lõikes 1 nimetatud
tingimustele.
8
(2) Rakendusasutus võib anda maakonna arengustrateegia eelnõule hinnangu selle vastavuse
kohta lõikes 1 nimetatud määruse tingimustele ka enne, kui selle kinnitavad kohaliku
omavalitsuse üksuste volikogud.
(3) Rakendusasutus võib enne positiivse hinnangu andmist teha põhjendatud ettepanekuid
maakonna arengustrateegia või selle eelnõu muutmiseks või täiendamiseks, kui see on vajalik
lõikes 1 nimetatud määruse tingimustele vastavuse saavutamiseks.
(4) Kui maakonna arengustrateegias kavandatakse muudatusi, mis puudutavad rahastatavaid
tegevusi või lõikes 1 nimetatud tingimusi, teavitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §
61 lõike 2 või 3 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet täitev maakonna
koostööorgan (edaspidi MARO) sellest enne muudatuste heakskiitmist rakendusasutust.
3. peatükk
Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 13. Nõuded toetuse taotlejale ja partnerile
(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla:
1) kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus;
2) piirkondlik vee-ettevõtja;
3) sihtasutus ja mittetulundusühing.
(2) Kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksusena käsitatakse määruses kohaliku
omavalitsuse üksust, mille rahvaarvu kasv viimasel viiel aastal on alla kümne protsendi.
(3) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võib olla ka:
1) äriühing;
2) avalik-õiguslik ülikool;
3) Harju või Tartu maakonda kuuluv kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksus,
välja arvatud omavalitsusüksus, kelle haldusterritooriumi kuulub maakonna arengstrateegia
järgi tervikuna Tallinna või Tartu linnapiirkonda, kui projekt aitab lahendada sama maakonna
kahaneva rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaarvu vähenemise ja vananemisega
seotud probleeme.
(4) Kasvava rahvaarvuga kohaliku omavalitsuse üksusena käsitatakse määruses kohaliku
omavalitsuse üksust, mille rahvaarvu kasv viimasel viiel aastal on kümme protsenti või rohkem.
(5) Harju maakonna kasvava rahvaarvuga kohalikud omavalitsuse üksused on määruse
tähenduses Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vald.
(6) Tartu maakonna kasvava rahvaarvuga kohalikud omavalitsuse üksused on määruse
tähenduses Kambja, Luunja ja Tartu vald, kelle haldusterritoorium ei kuulu tervikuna Tartu
linnapiirkonda.
(7) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 1–8 sätestatud
nõuetele ja projektis kavandatud tegevus peab vastama taotleja põhikirjas või seaduses
sätestatud eesmärkidele.
(8) Taotleja peab olema suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud
vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud ning
selle kinnituseks peavad taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad partnerid esitama
taotlemisel kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastada.
9
(9) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või tema otsese või kaudse valitseva mõju
all olev üksus või kui kohaliku omavalitsuse üksus panustab teise taotleja projekti
omafinantseeringusse, loetakse ta suuteliseks tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud
kulud, kui ta vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
(10) Projekti tegevustes võib lisaks taotlejale ja partnerile osaleda kasu saav organisatsioon.
(11) Kasu saavaks organisatsiooniks võib lisaks lõikes 1 nimetatud organisatsioonidele olla riigi
ametiasutus.
(12) Taotlejal on õigus tutvuda samas taotlusvoorus toetust saanud projektidele antud
hinnangutega.
§ 14. Taotleja kohustused
(1) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama,
et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku
kasutusse vähemalt viieks aastaks.
(2) Taotleja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai
2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.
§ 15. Nõuded taotlusele ja tegevustele
(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele ning sellele peab
olema lisatud vähemalt:
1) informatsioon, et projektis kavandatud tulemuse saavutamiseks on tehtud kavandatud
tegevuste alternatiivide analüüs või uuring;
2) kinnitus, et projekti tegevus on kooskõlas maakonna arengustrateegia eesmärkidega;
3) dokument, mis kinnitab selle väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust, millele
hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, projekti abikõlblikkuse perioodil ja
vähemalt kolme aasta jooksul väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja korral
ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemist;
4) avaliku kasutamise kokkulepe, kui tehakse investeering äriühingule, tulundusasutusele või
eraisikule kuuluvasse objekti;
5) taotleja, partneri, kasu saava organisatsiooni ja projekti nimi;
6) projekti eesmärk ja tulemused;
7) projekti kirjeldus;
8) projekti eelarve kooskõlas tegevuskavaga;
9) projekti ajakava;
10) partneri ja kasu saava organisatsiooni kinnitus projekti elluviimisel osalemise kohta;
11) projekti meeskonna kirjeldus, sealhulgas partneri ja kasu saava organisatsiooni esindajate
roll projekti meeskonnas;
12) lähteülesanne ja selle aluseks olev hinnakalkulatsioon või võrreldavad hinnapakkumised
või riigihanke alusdokumendid;
13) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta;
14) kinnitus, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil,
mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta
neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-,
kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas)
10
ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse
põhimõtetega arvestamise;
15) hoonete või rajatiste eelprojekti staadiumis ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja
taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetele;
16) kinnitus, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852
artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
17) kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestus on vähemalt viis
aastat;
18) hoonetega seotud energiatõhusustööde projekt, milles on kavandatud hoone
energiatõhususarvu vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile
kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele, kui projekti raames tehakse majandus- ja
taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja
energiamärgisele” lisas 4 sisalduvaid energiatõhusustöid suuremas mahus kui 50 protsenti
abikõlblikest kuludest või kui ehitist ehitusseadustiku tähenduses oluliselt rekonstrueeritakse;
19) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
20) dokument, millest nähtuvad Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud
asjaolud, kui taotletava toetuse näol on tegemist riigiabi andmisega Euroopa Komisjoni 2011.
aasta otsuse alusel ning üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse
taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist.
(2) Lõike 1 punktis 16 nimetatud kinnituse andmisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel
avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised
suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu
puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30).
(3) Lõike 1 punktis 17 nimetatud kliimakindluse tagamise hinnang koostatakse lähtuvalt
rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ja Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01
„Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373,
16.09.2021, lk 1–92).
(4) Kui projektis kavandatakse ehitustegevusi, peab ehitusprojekt olema toetuse taotluse
esitamiseks ehitusseadustiku tähenduses eelprojekti staadiumis ja lähtuma kehtivatest
planeeringutest. Taotluse menetlemine ei tohi olla takistatud projektiga seotud poolelioleva
menetluse, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu tõttu.
(5) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse tähenduses, tuleb taotlusele lisada:
1) ettevõtja nimi ja suurus;
2) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev;
3) projekti tegevuskoha aadress;
4) projekti kulude loetelu ja taotletava toetuse summa;
5) dokumendid, mis kinnitavad selle väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust, millele
ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, projekti abikõlblikkuse perioodil
ja vähemalt kolme aasta jooksul väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja korral
ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemist;
6) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele
kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
§ 16. Taotlusvooru avamine ja eelarve
11
(1) Taotlusvooru tähtaja ja eelarve maakondade lõikes kinnitab valdkonna eest vastutav
minister käskkirjaga ja vastav teave edastatakse rakendusüksusele.
(2) Rakendusüksus teavitab MAROt e-kirja teel taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest
ning avaldab vastava info oma veebilehel.
(3) Rakendusüksus võib korraldada mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt lõikele
1 nii otsustanud.
(4) Maakondlikes taotlusvoorudes kasutusele võtmata, vabanevad ja täiendavad vahendid võib
liita ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilises avatud taotlusvoorus
pingerea alusel.
5. peatükk
Taotluste menetlemine
§ 17. Taotluse esitamine ja menetlemine
(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
(2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimusi ja korda.
(3) Taotlus peab sisaldama projekti kohta vähemalt järgmist informatsiooni:
1) teave integreeritud territoriaalse arengu projekti nõuetele vastavuse kohta § 2 lõike 6
tähenduses juhul, kui projekti viiakse ellu integreeritud projektina;
2) projekti ajakava ja finantsprognoos pikkusega kolm aastat pärast projekti lõppu;
3) taotleja, partneri, kasu saava organisatsiooni ja projekti nimi;
4) ettevõtja nimi ja suurus, juhul kui ettevõtja osaleb projektis;
5) projekti eesmärk ja tulemused;
6) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev;
7) investeeringuobjekti aadress;
8) projekti kulude loetelu, taotletava toetuse summa ja projekti eelarve kooskõlas
tegevuskavaga;
9) teave, kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustest taotlenud toetust mitmest
meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
(4) Taotluse menetlemine koosneb taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse
tuvastamisest, taotluse riigiabi analüüsist, hindamisest ja taotluse rahuldamise, osalise
rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(5) Taotluse menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 52 tööpäeva alates taotluse esitamise
tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud
juhul kuni kümme tööpäeva ning haldusmenetluse seaduse §-de 38 ja 39 alusel ekspertarvamuse
saamiseks kuni 20 tööpäeva.
§ 18. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s
13 nimetatud nõuded.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotluse ja projekti nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
§-s 15 ja § 17 lõikes 3 nimetatud nõuded.
12
(3) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus vastavalt
ühendmääruse § 8 lõikele 2 või 3 taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 19. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus igas maakonnas viie- kuni
seitsmeliikmelise maakondliku hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt
rakendusasutusega.
(2) Maakondliku komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kaks ettevõtjate organisatsiooni
esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget.
(3) Tunnustatud ettevõtjana käsitatakse piirkonnas hea avaliku mainega olulist tööandjat, kes
ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all ja kes on tegutsenud piirkonnas
vähemalt kolm aastat.
(4) Ettevõtjate organisatsioonina käsitatakse erasektori algatusel ja eestvedamisel moodustatud
katusorganisatsiooni, näiteks maakondlikku ettevõtjate ühendust, ettevõtlusklastrit või mõne
üleriigilise esindusorganisatsiooni piirkondlikku esindust. Ettevõtjate organisatsiooniks ei loeta
riigi ega kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all olevaid organisatsioone.
(5) Maakondliku komisjoni koosseisust kuni 50 protsenti võivad moodustada sama maakonna
linna- või vallavolikogu liikmed, linna- või vallavalitsuse liikmed ning linna- või vallavalitsuse
ametnikud ja töötajad.
(6) Maakondliku komisjoni koosoleku toimumiseks vajalik kvoorum on vähemalt 50 protsenti
komisjoni liikmete arvust ja iga projekti hindamiseks vajalik kvoorum peab olema vähemalt 40
protsenti komisjoni liikmete arvust.
(7) Hindamiskomisjoni liige:
1) peab vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
2) peab deklareerima erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja seda, et ta ei ole
menetletava taotlusega seotud isik, menetlusosaline või tema esindaja või sugulane ning
isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama;
3) peab tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist
tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni
konfidentsiaalsuse;
4) ei tohi olla taotleja või partneri omavalitsuse volikogu liige, ametnik või töötaja ega taotleja
või partneri omavalitsuse valitseva mõju all oleva organisatsiooni esindaja, kui ta osaleb
hindamiskomisjonis tunnustatud ettevõtjana või ettevõtjate organisatsiooni esindajana.
(8) Rakendusüksus pöördub kirja teel MARO poole ettepanekuga nimetada maakondlikku
hindamiskomisjoni liikmed vastavalt lõigetele 2–5.
(9) MARO vastuskiri hindamiskomisjoni liikmete nimetamiseks peab sisaldama liikmete
nimesid, nende poolt esindatavate organisatsioonide nimesid, liikme valikuprotsessi kirjeldust
ja soovitavalt liikmete pädevuste ja kogemuste kirjeldust.
§ 20. Projektide hindamine
(1) Vastavuskontrollis nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hindab maakondlik
hindamiskomisjon valikukriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
13
1) projekti kooskõla maakonna arengustrateegiaga ja mõju § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide
saavutamisele – 35 protsenti; hinnatakse projekti kooskõla maakonna arengustrateegia
eesmärkidega ning panust § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti
tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast
projekti lõppu, samuti panust rahastatava tegevuse väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse;
2) projekti põhjendatus – 30 protsenti; hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on
põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ja kas projekti
sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad
parimal moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi või kitsaskohta või
kasutada arenguvõimalust ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas nende sidusus
eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad ja võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad ning
kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja
ajalist järgnevust;
3) projekti kuluefektiivsus – 15 protsenti; hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused
on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kas planeeritud eelarve
on realistlik ja mõistlik, kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku
pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning kas on olemas taotleja võimekus
täiendavate püsikulude rahastamiseks;
4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia – 15 protsenti; hinnatakse, kas toetuse
taotlejal ja partneritel kokku on kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised
ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, et tagada kestlikkus ja
jätkusuutlikkus, sealhulgas taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised
tegevus- ja hoolduskulud;
5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 5 protsenti;
hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti pikaajalise
arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu võrdsed
võimalused, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, aidatakse kaasa eesmärkide
saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse.
(2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse koostatud hindamismetoodika järgi maakondades.
Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud
valikukriteeriumidest. Kui projekti tegevusi tehakse erinevate maakondade koostööprojektina,
viivad projekti tegevuste hindamise läbi maakondlikud hindamiskomisjonid ja hindamise
üheaegse toimumise korraldab rakendusüksus.
(3) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja
avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(4) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4. Taotluse
hindamisel antav maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide
alusel antavate hinnete kaalutud keskmisest.
(5) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75.
Kui projekti tegevusi tehakse erinevates maakondades ehk kui tegemist on erinevate
maakondade koostööprojektiga, peab kõikide hindamiskomisjonide koondhinne eraldi olema
vähemalt 2,75 hindepunkti.
(6) Kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi koondhinne on 2,0 hindepunkti või
sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja taotluse hindamine lõpeb.
(7) Kui projekt viiakse ellu integreeritud koostööprojektina, antakse boonusena 0,3
hindepunkti. Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates maakondades, antakse
sellele positiivse hinnangu korral boonuspunktid kõigis maakondades.
14
(8) Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse lõike 7 alusel saadud
boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused kaalutud keskmise alusel maakonnas
pingeritta. Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekti, mille lõike 1 punktis 1
nimetatud valikukriteeriumi alusel antud hinne on kõrgem.
§ 21. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse nõuetele vastavale taotlusele, mis on § 20
lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75.
(2) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud maakondlikule
pingereale. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma, sealhulgas erinevate maakondade
koostööprojektis osaleva partneri toetuse kogusumma, peab mahtuma selle konkreetse
maakonna taotlusvooru toetuse eelarvesse.
(3) Rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotlejaga pidada
läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja
omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume
ja boonuspunkte.
(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave,
sealhulgas täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning tingimusi, mille seadmiseks on
ettepaneku teinud hindamiskomisjon projektide hindamise tulemusel.
(5) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses
täiendavalt, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 tähenduses, viidates asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile.
(6) Vähese tähtsusega abi andmise korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on
vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 tähenduses,
samuti esitatakse määruse pealkiri ja viide määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise
andmetele.
(7) Kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav
vähese tähtsusega abi, märgitakse seda taotluse rahuldamise otsuses, viidates Euroopa
Komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012.
(8) Kui antav toetus on Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse tähenduses
(edaspidi Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsus) riigiabi, märgitakse taotluse rahuldamise
otsuses, et tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1
tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse „Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi
suhtes“ (2012/21/EL) tingimusi.
(9) Kui antav toetus on Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ning
taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust Euroopa Komisjoni
2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud ülesande andmise aktiga pandud, märgitakse taotluse
rahuldamise otsuses:
1) taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva
teenuse täpne laad ja kestus;
2) vajaduse korral teenuse osutamise territoorium;
15
3) taotlejale ainu- või eriõiguse andmine;
4) hüvitise määramise alused ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise
parameetrid;
5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord;
6) viide, et riigiabi antakse Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a
alusel.
(10) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.
Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata,
kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
§ 22. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, kui
taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse §-des 13 ja 15 ning § 17 lõikes 3 sätestatud
nõuetele.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud
andmed.
(3) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja
ÜSS2021_2027 § 13 lõikes 1 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses
esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse
keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 23. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1
nimetatud juhtudel.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi.
Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata
jätmise otsuse.
(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha vastavalt
ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule ning näha ette kõrvaltingimuse täitmise tähtaja
kuni kuus kuud.
(4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse
saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud
teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada
muust andmeallikast.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
16
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja
korras, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti
eelarves tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümme
protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike
kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.
(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta vastavalt ühendmääruse § 12 lõikele 7.
(4) Kui taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud
asjaolud muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust
ning vajaduse korral § 20 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumidele vastavust,
kaasates vajaduse korral maakondliku hindamiskomisjoni.
(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2
nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest, kui:
1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste
lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega;
3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
4) muudatust ei loeta põhjendatuks.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva
jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Täiendavate asjaolude ilmnemise korral on
rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.
(7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti
tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning ei ole vastuolus vähese tähtsusega
abi või riigiabi reeglitega.
(8) Toetuse saajal, kelle taotlus rahuldati osaliselt põhjusel, et taotluse täielik rahuldamine ei
osutunud taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu võimalikuks, on õigus taotleda
toetuse suurendamist kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti
tegevuste lõppemist, vastavalt ühendmääruse § 13 lõikele 1.
§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse §-
s 14 nimetatud aluse esinemise korral.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise
rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks
järgmistest asjaoludest:
1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist
alustanud;
2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud
tingimustel;
3) projekti ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodi lõppemisel;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
17
5) toetuse saaja ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid
tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
6) toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldavas projektis § 5 lõikes 7 nimetatud ettevalmistavaid
töid teinud ja ehitustööde lepingut § 9 lõikes 4 nimetatud tähtajal sõlminud.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal saadud toetus
tagastada.
7. peatükk
Toetuse saaja ja partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 26. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis
on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule kohustatud:
1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste
olemasolu;
2) teavitama kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
3) edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu
muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus
käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda;
4) vajaduse korral muutma objekti lahendust, sealhulgas projekteerima selle ümber, et
saavutada oodatav tulemus;
5) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi
anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi;
6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66
nimetatud kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul, kui tegemist on
toetusega väikese või keskmise suurusega ettevõtjale;
7) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
(3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.
(4) Kui toetuse saaja tegevustes osalejad saavad vähese tähtsusega abi, on toetuse saaja
kohustatud kontrollima enne tegevust nende vastavust § 11 lõikes 7 sätestatud nõuetele.
(5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vähese tähtsusega abi saanud tegevustes osalejate
nimed ja antud abi summad rakendusüksuse määratud vormil koos kuluaruandega.
(6) Toetuse saaja informeerib vastavalt konkurentsiseaduse § 33 lõikele 4 tegevustes osalejat
sellest, et talle antakse vähese tähtsusega abi ja kui suur on abi summa.
§ 27. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksus on lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele kohustatud:
1) küsima Rahandusministeeriumi seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu
ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 6;
2) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma
veebilehel;
3) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist;
4) esitama toetuse saajale oma tähelepanekud riigihanke alusdokumentide, hankelepingu ja
hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta;
18
5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel;
6) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist,
veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud
infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt;
7) teavitama vajadusel toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud
muudatustest;
8) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi
anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi;
9) esitama taotlejale tema kirjaliku päringu alusel samas taotlusvoorus toetust saanud
projektidele antud hinnangud;
10) avaldama projektile antud hinded, sealhulgas hindajate lõikes, ja põhjendused viisil, mis
tagab, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada.
(2) Rakendusüksusel on õigus:
1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;
2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta nende lisaandmete
ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja
kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse
saaja on rikkunud määruses sätestatud tingimusi või on kaldunud muul viisil kõrvale taotluses
või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud
maksumuse vähenemisega;
6) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on
selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu.
8. peatükk
Aruannete esitamine
§ 28. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse
keskkonna kaudu üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse
nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Toetuse saaja esitab
projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Toetuse saaja kinnitab
aruandes esitatud andmete õigsust.
(2) Aruande vormid kehtestab rakendusüksus.
(3) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti
number ja toetuse saaja nimi);
2) projekti aruandlusperiood;
3) andmed projekti edenemise kohta (tehtud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide
saavutamine);
4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele, strateegia „Eesti 2035“ sihtide
saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses lubatule;
5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.
(4) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist ühe aasta jooksul
pärast projekti lõppu.
19
(5) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded üldjuhul kümne tööpäeva jooksul nende e-
toetuse keskkonnas registreerimisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande
täiendamist.
9. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
§ 29. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-le 27 ja ühtse määra
alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.
(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–28 nimetatud ning määruses
ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja
korrast.
(3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid
rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
(4) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 42 tööpäeva. Rakendusüksus võib
kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli ajal.
(5) Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas
arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping või muu raamatupidamise seaduse nõuetele
vastav kuludokument.
10. peatükk
Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 30. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des
28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule, sealhulgas juhul, kui projekti kavandatud
tulemust ei saavutata või see saavutatakse osaliselt.
(2) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist
vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 30 sätestatule.
(3) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse
konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
§ 31. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras rakendusüksus.
(allkirjastatud digitaalselt)
{allkirjastaja}
{ametinimetus}
20
(allkirjastatud digitaalselt)
{Allkirjastaja2}
{Allkirjastaja2 ametinimetus}
21
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/23-0016 - Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste
toetuse andmise tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.01.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9373a7e8-13be-4410-bab8-5d98d052ffb3
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9373a7e8-13be-4410-bab8-5d98d052ffb3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main