Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine
Väljatöötamise kavatsus
Tallinn 2020
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
Nimetus: Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Väljatöötamise kavatsus.
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5059914
E-post
[email protected]
Töö tellija: Tartu Linnavalitsus
Reg nr 75006546
Tartu linn, Raekoja plats 3, 51003
Tel +372 7361242
E-post:
[email protected]
KSH juhtekspert: Piret Toonpere
Töös osalesid: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 18.02.2020
2
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
Sisukord
Sisukord............................................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus...................................................................................................................................................... 4
1 Kavandatava tegevus ja selle alternatiivid ............................................................................................... 6
1.1 Alternatiivid......................................................................................................................................6
2 Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus ..................................................... 7
3 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega............................................................................... 9
3.1 Tartu maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................................................9
3.2 Tartu linna üldplaneering .................................................................................................................9
3.3 Kehtiv detailplaneering ....................................................................................................................9
4 Kasutatav hindamismetoodika .............................................................................................................. 10
4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale ............................................................................................... 11
4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja
kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................................................................ 11
4.1.2 Mõju Natura aladele ............................................................................................................. 12
4.1.3 Mõju veekvaliteedile ............................................................................................................. 12
4.1.4 Mõju pinnasele ..................................................................................................................... 12
4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ......................................... 12
4.2.1 Mõju liikluskoormusele ja -skeemile..................................................................................... 12
4.2.2 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ............................................................................................. 12
4.2.3 Mõju sotsiaalsetele vajadustele............................................................................................ 12
4.3 Jäätmeteke .................................................................................................................................... 12
4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile .................................................................................................. 13
4.5 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ........................................................................ 13
4.6 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ............. 13
5 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp............................................................................................ 14
6 Ajakava ................................................................................................................................................... 16
7 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel ................................................................................. 18
Lisad ............................................................................................................................................................... 19
Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus .................................................................................. 19
Lisa 2 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud ......................................... 20
3
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
Sissejuhatus
Tartu linnas Väike kaar 33 krundi detailplaneering (DP) ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH) algatati Tartu Linnavolikogu 23.01.2020 otsusega nr 216 (Lisa 1).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 3
järgi tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kui koostatakse
detailplaneering, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes seaduse § 6 lõigetes 2
ja 4 sätestatust.
Tartu linna üldplaneeringuga on maa-ala, millel planeeritav krunt asub, juhtfunktsiooniks määratud
büroohoone maa. Piirkonna pikaajaliseks eesmärgiks on seatud raudtee-äärse tööstuse ja laomajanduse
väljaviimine ning piirkonna arendamine targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks.
Täiendavalt on maa-ala kasutustingimustes sätestatud, et maa-ala kruntidel võib jätkuda senine tegevus
vastavalt omaniku soovile, hooneid võib remontida, keelatud on uute tootmishoonete ehitamine ja
olemasolevate laiendamine. Väike kaar 33 krundile ulatub kõige äärmine raudteeharu. Arvestades
raudteetranspordiga seotud logistikas toimunud muutusi (Koidula piiripunkti valmimine), on Tartu linna
üldplaneering seadnud eesmärgiks raudtee maa-ala vähendamise ja selle asemele suure
arenguperspektiiviga hoonestuse kavandamise.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 kohaselt
tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda juhul, kui koostatakse
detailplaneering, millega kavandatakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku
muutmist, samuti peab KeHJS § 6 lg 2 p 7 tulenevalt hindama, kas ettevõtte valdkonna tegevusel
(toiduainetööstus vm) on oluline keskkonnamõju.
Adepte Ekspert OÜ on 2018. aastal teinud töö "Tartu linnas Väike kaar 33 kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang". Eelhinnang on antud nelja viljamahuti rajamise
keskkonnamõju kohta. Töö kokkuvõttes tõdetakse, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu
ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ning hoonete ja rajatiste sihipärase
kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamiseks on linn küsinud seisukohta Keskkonnaametilt.
Keskkonnaamet teatas 04.02.2019 kirjaga nr 6-5/19/10-2, et lähtudes teadaolevast infost ei kaasne nende
hinnangul tegevusega olulist keskkonnamõju Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades, mis
nõuaks KSH algatamist. Samas aga võib otsustaja vajada planeeringu menetluses ekspertteadmisi
tootmistegevuse kohta, kui ilmneb vaidlusküsimusi näiteks naabritega. Samuti on Rahandusministeerium
oma 18.01.2019 kirjas nr 14-11/231-2 viidanud vajadusele põhjalikult kaaluda KSH vajalikkust, kuna
planeeringuga kaasneb eeldatavalt suur avalik huvi.
Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Väike kaar 33 krundile täiendav ehitusõigus tootmishoonete
laiendamiseks ja uute rajatiste püstitamiseks. Ehitusõigus soovitakse määrata nelja viljamahuti rajamiseks,
kuna vanad puistelaod on amortiseerunud ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Mahutid soovitakse paigutada
olemasoleva hoonestuse ja raudtee vahelisele alale. Taotletav viljamahutite ehitisealune pind kokku on
1300 m², mahutite suhteline kõrgus kuni 35 m, ühe viljamahuti läbimõõt ca 16 m ja ehitisealune pind ca
200 m². Kavandatavad viljamahutid on standardsed silindrikujulised tsinkplekkprofiilist välisviimistluse ja
koonilise katusega. Lisaks soovitakse määrata ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks,
laiendamiseks ja uue laohoone püstitamiseks. Suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks krundil
soovitakse määrata 10 000 m². Amortiseerunud hooned lammutatakse. Kinnistule juurdepääsude
asukohad ei muutu.
Tootmistegevuse kinnistamine Väike kaar 33 krundil võib mõjutada piirkonna edasisi arenguid ja Tartu
linna üldplaneeringu elluviimise võimalusi. Tartu linna üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmine
on strateegiliselt oluline planeeringuline muudatus. Tootmistegevuse jätkamise ja laiendamisega,
4
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
sealhulgas soovitud mahutite rajamisega võib kaasneda avalik huvi, millele lisandub visuaalne mõju nii
asukoha piirkonnas kui kogu linnas. Täiendavat analüüsimist vajab tootmistegevusega kaasnev
liikluskoormus. Lisaks on linnale teadaolevalt piirkonna elanikke häirinud olemasolevast
tootmistegevusest tulenev müra, mida tuleb samuti planeeringu koostamisel käsitleda. Nimetatud
tegevus mõjutab piirkonna tulevikuperspektiive. Seepärast on KeHJS § 33 lg 2 p 1 alusel KSH algatamise
vajalikkuse kaalumise käigus Tartu Linnavolikogu algatanud Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Vastavalt planeerimisseadusele koostatakse KSH väljatöötamise kavatsus (VTK), milles märgitakse
keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt
kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju
esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise
korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise VTK on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
koostamisele. KSH aruanne on planeeringu lisa.
5
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
1 Kavandatava tegevus ja selle alternatiivid
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Väike kaar 33 krundile täiendav ehitusõigus
tootmishoonete laiendamiseks ja uute rajatiste püstitamiseks. Ehitusõigus soovitakse määrata nelja
viljamahuti rajamiseks, kuna vanad puistelaod on amortiseerunud ja ei vasta tänapäeva nõuetele.
Mahutid soovitakse paigutada olemasoleva hoonestuse ja raudtee vahelisele alale.
Detailplaneeringuga muudetakse Tartu linna üldplaneeringut, kus maa-ala juhtfunktsiooniks on määratud
büroohoone maa.
1.1 Alternatiivid
KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid
kuna tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke
alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.
Vastavalt algatuskorraldusele peab planeeringu koostamise käigus analüüsima nii olemasolevate,
kavandatavate kui reaalsete alternatiivide võimaluste mõju. Hinnata tuleb, kas kavandatav tegevus võib
eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või ohtu
inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale vms.
Samuti tuleb analüüsida Väike kaar 33 krundil asuva raudteeharu likvideerimist ja krundile täiendava
planeeritava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalikke muid meetmeid kehtiva üldplaneeringu elluviimise
võimaldamiseks ala naabruses.
KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive:
− Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus.
− Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu algatamisotsuses kirjeldatud viisil. Alternatiiv I
alamalternatiividena võidakse käsitleda erinevaid liikluslahendusi, mahutite tehnilisi lahendusi
jms.
KSH käigus võib lisanduda täiendavaid alternatiive juhul kui lisanduvad andmed tingivad vajaduse
täiendavate alternatiivide käsitlemiseks.
Alternatiive võrreldakse omavahel peamiste mõjuliikide kaupa kasutades skaalat:
− Tugev positiivne mõju;
− Keskmine positiivne mõju;
− Vähene positiivne mõju;
− Oluline mõju puudub;
− Vähene negatiivne mõju;
− Keskmine negatiivne mõju;
− Tugev negatiivne mõju.
6
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
2 Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna
iseloomustus
Planeeritav maa-ala asub Tartu linnas Tammelinna linnaosas raudtee vahetus läheduses. Planeeritava ala
suurus on 32 297 m².
Tegemist on väljakujunenud tootmisalaga, kus ettevõte on pikaajaliselt tegutsenud. Tartu Mill ASi
põhitegevusala on teravilja jahvatamine ning erinevat sorti jahu tootmine ja pakendamine. Väike kaar 33
maa-alal hoiustatakse rukist ja nisu samal alal asuvas veskis jahvatamiseks. Olemas on kaks sõltumatut
tootmisliini erinevate rukki- ja nisujahutoodete valmistamiseks. Eraldi on maherukki liin spetstoodete
valmistamiseks. Aastane hoiustamismahu vajadus on ca 110 000 tonni teravilja.
Alal asuvad kuni 33 meetri kõrgused lao- ja tootmishooned ning ca 45,6 meetri kõrgune elevaatorihoone.
Ala piirneb kirdest Lembitu tn 1b transpordimaa kinnistuga (raudtee ala), idast Lembitu tn 1e ärimaa
kinnistuga, edelast Väike kaar 33b ja Väike kaar 33c tootmismaa kinnistutega. Loodes on tootmismaa
krundid, millel on tulenevalt tegevuse iseloomust välisõhu saasteluba ja jäätmeluba (eritellimusel puidu-
ja mööblitootmine, jäätmekäitlustegevus, puitdetailide viimistlemine jms). Väike kaar 33a kuni Väike kaar
39 ning üle Väike kaar tänava on valdavalt elamumaad.
Planeeritaval alal puudub kõrghaljastus. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt (seisuga 10.02.2020)
ei jää planeeritavale alale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.
Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Planeeritaval alal ega selle kontaktvööndis ei
paikne veekogusid ega registreeritud puurkaeve.
Kultuurimälestiste riikliku registri kohaselt ei paikne planeeritaval alal muinsuskaitseseaduse alusel kaitse
all olevaid objekte. Lähimad kultuurimälestised on planeeringualast kirdes paiknevad raudteejaama
hooned (Tartu raudteejaama veetorn - 7016, Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 4 - 7014, Tartu
raudteejaama hoone Vaksali 6 - 7013, Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 8 - 7015) ning neid ümbritsev
piiranguvöönd.
Planeeringuala piirkonna näol on tegu kõrge müratasemega alaga. Müra põhjustab nii raudtee kui ka
linnaliiklus ning käitis ise.
7
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
Joonis 1. Väike kaar 33 detailplaneeringu ala skeem. Väljavõte algatuskorraldusest.
8
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
3 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega
3.1 Tartu maakonnaplaneering 2030+
Tartu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130)
kehtib Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla
osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal.
Maakonnaplaneeringu eesmärk suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt
planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute koostamisele.
Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub Väike kaar 33 krunt tootmis-, äri- ja logistikaalal.
3.2 Tartu linna üldplaneering
Tartu linna üldplaneeringu 2030+ (Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsus nr. 494) kohaselt paikneb
planeeringuala piirkonnas Tammelinn TM10. Ala juhtfunktsiooniks on määratud büroohoone maa.
Piirkonna pikaajaliseks eesmärgiks on seatud raudtee-äärse tööstuse ja laomajanduse väljaviimine ning
piirkonna arendamine targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks.
Täiendavalt on maa-ala kasutustingimustes sätestatud, et maa-ala kruntidel võib jätkuda senine tegevus
vastavalt omaniku soovile, hooneid võib remontida, keelatud on uute tootmishoonete ehitamine ja
olemasolevate laiendamine.
Väike kaar 33 krundile ulatub kõige äärmine raudteeharu. Arvestades raudteetranspordiga seotud
logistikas toimunud muutusi (Koidula piiripunkti valmimine), on Tartu linna üldplaneering seadnud
eesmärgiks raudtee maa-ala vähendamise ja selle asemele suure arenguperspektiiviga hoonestuse
kavandamise.
Tartu Mill AS taotleb tootmistegevuse jätkamist ega soovi ellu viia Tartu linna üldplaneeringu pikaajalisi
eesmärke. Antud juhul soovitakse ca 3,2 hektari suurusel maa-alal jätkata ning mitmekesistada senist
tegevust.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseadusest tulenevalt võib
detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste
muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu muutmine on üldplaneeringuga määratud
maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
3.3 Kehtiv detailplaneering
Alal puudub kehtiv detailplaneering.
9
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
4 Kasutatav hindamismetoodika
KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH
aruande koostamisel järgitakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi
eesmärke. Hindamise lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu
Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“. Lisaks
võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid
teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.
KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik,
veerežiim, välisõhk, maastik), sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus) ja tehiskeskkonda
(infrastruktuur, hoonestus, liiklus). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele,
kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le
on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus teostatakse ühtlasi keskkonnamõju esialgne hindamine,
mille käigus tuvastatakse olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud, mille
ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel
ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See võimaldab
KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele. Juhul kui KSH aruande
koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne eelhindamisel väheoluliseks peetud
valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse.
KSH käigus:
• koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes
andmebaasidest (EELIS, Maa-amet jt). KSH aruande koostamisel lähtutakse alal eelnevalt
teostatud töödest, millest olulisemad on esitatud järgnevalt:
o Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-
2023.
o Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine, 2017.
o Tartu Mill AS territooriumil toimunud müramõõtmised.
KSH koostamise mahus on kavas läbi viia täiendavaid uuringuid:
o liiklusanalüüs, milles mh arvestatakse planeeritava ala teenindamisega seotud
liikluskoormuse muutusega lähiala tänavatel ja ristmikel.
o koostatakse müra- ja õhukvaliteedi modelleering.
Juhul, kui KSH käigus lisanduva info alusel osutuvad vajalikuks täiendavad keskkonnauuringud, kaalutakse
nende läbiviimist KSH raames.
• kirjeldatakse kavandatavaid tegevust, selle eesmärki ja vajadust;
• analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuna
tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke
alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.
• esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart;
• hinnatakse kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevaid võimalikke olulisi
keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi;
10
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
• esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse, hinnangud on kavandatud anda
valdavalt eksperthinnangu vormis (järgnevates alapeatükkides on hindamismetoodikat
täpsustatud);
• hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste
tegevusliikidega keskkonnaseisundile;
• konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega;
• analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja arengukavadele;
• hinnatakse olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldab kaasneva ebasoodsa
keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise
eeldatavat efektiivsust;
• lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju
hindamise tulemustest tehakse põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;
• hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;
• võrreldakse kavandatavat tegevust reaalsete alternatiivsete võimalustega;
• esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta;
• käsitletakse vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande
koostamisel;
• esitatakse teave keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta;
• käsitletakse aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad
lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud
kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete
arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse
aruandele avaliku arutelu protokoll;
• käsitletakse KSH väljatöötamise kavatsust, mis lisatakse aruandele;
• käsitletakse eksperdirühma koosseisu, kui võrreldes KSH väljatöötamise kavatsusega on kaasatud
täiendavaid liikmeid, ning põhjendatakse, millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud;
• käsitletakse vajaduse korral muid lisasid;
• esitatakse aruandes käsitletud teabe kokkuvõtte.
Planeeringuga kavandatud tegevuse mõjualaks on eeskätt planeeringuala ja selle vahetu kontaktvöönd.
Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus. Väljatöötamise kavatsuse
koostamisel on planeeringuala otsese mõjualana käsitletud DP kontaktvööndit.
4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale
4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning
loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeritav ala on käesoleval ajal intensiivses kasutuses. Ala on valdavalt kõvakatteline ja oluline taimkate
puudub. Looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte alal ega selle kontaktvööndis ei ole.
Eelnevalt lähtuvalt ei ole oodata olulist mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele,
taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Mõjuvaldkonda KSH aruandes pikemalt ei
käsitleta.
11
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
4.1.2 Mõju Natura aladele
Detailplaneeritava ala vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata mõjusid ulatuses, mis võiksid mõjutada Natura alade terviklikkust või kaitse-
eesmärke. Natura hindamise läbiviimine KSH aruande koostamise käigus ei ole seega vajalik.
4.1.3 Mõju veekeskkonnale
Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon toimub olemasoleva ÜVK süsteemi võrkude baasil.
Planeeringuala kontaktvööndis puuduvad veekogud. Tegu on suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust.
KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju veekvaliteedile ja -kvantiteedile. Mõju hinnatakse
eksperthinnangu vormis.
4.1.4 Mõju pinnasele
KSH käigus hinnatakse mõju pinnasele, sh jääkreostuse esinemise võimalust vastavalt Keskkonnaministri
määrusele 28.06.2019 nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Mõju hinnatakse
eksperthinnangu vormis tuginedes piirkonnas läbiviidud uuringutele ja erinevates andmebaasides
sisalduvale infole.
4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale
4.2.1 Mõju liikluskoormusele ja -skeemile
DP alusuuringuna koostatakse liiklusanalüüs, milles mh arvestatakse planeeritava ala teenindamisega
seotud liikluskoormuse muutusega lähiala tänavatel ja ristmikel. KSH aruandes käsitletakse
liiklusanalüüsist tulenevalt mõju liikluskoormusele ja -skeemile.
4.2.2 Mõju õhukvaliteedile, sh müra
KSH raames hinnatakse liiklusest tingitud müra ulatust ning mõju ning tootmistegevusest lähtuvat müra.
Hindamine teostatakse modelleerimise abil (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara
SoundPlan Essential). Müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri
määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise
ja hindamise meetodid“.
KSH raames antakse hinnang õhusaaste ulatusele ning mõjule. Käitis mõjutab õhukvaliteeti eeskätt läbi
tolmuheitme, mida tekitavad tootmisprotsessi erinevad osad. Tootmise soojusvarustus toimub maagaasi
baasil. Ettevõttel on keskkonnaluba L.ÕV.TM-187505. Õhukvaliteedile avalduvat mõju hinnatakse
lähtuvalt keskkonnaministri määrusele 27.12.2016 nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. Õhukvaliteedi
arvutuslikuks hindamiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara Aermod. Mõju olulisuse hindamisel lähtutakse
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud
piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
4.2.3 Mõju sotsiaalsetele vajadustele
KSH käigus antakse hinnang planeeritava tegevuse mõjude osas linnaruumile ja linnakodanike
sotsiaalsetele vajadustele. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis.
4.3 Jäätmeteke
Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu, on muudatused jäätmetekkes suhteliselt väikesed ja piirduvad
täiendavalt peamiselt ehitusetapiga. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine
ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale.
12
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
Käitisel on keskkonnaluba L.JÄ/328676 toiduainetööstuses jäätmete tekitamiseks. KSH aruandes antakse
hinnang jäätmemajanduse muutustele seoses planeeringu elluviimisega.
4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile
Planeeritav alal ega lähialal ei paikne muinsuskaitseobjekte, millele võiks planeeritav tegevus mõju
avaldada. Teemavaldkonda KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta.
4.5 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Planeeringuala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust ei näe ja
teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta.
4.6 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna
arendusprojektidega
KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate
arendusprojektidega. Koosmõjusid hinnatakse planeeringutega, mis KSH aruande koostamise ajal on
vähemalt algatatud seisundis. Muuhulgas hinnatakse detailplaneeringutega kavandatavate tegevuste
koosmõju ning arvestatakse piirkonda linnaruumi kujundamisega lähiaastatel.
13
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
5 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp
Tabel 1. DP ja KSH osapooled.
Roll Asutus Kontakt
DP ja KSH koostamise Tartu Tartu linn, Raekoda, 51003
algataja ja kehtestaja Linnavolikogu Telefon +372 736 1202
E-post
[email protected]
DP ja KSH koostamise Tartu Tartu linn, Raekoja plats 3, 51003
korraldaja Linnavalitsus Telefon +372 7361242
E-post:
[email protected]
DP koostaja Casa Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Jõe tn 12, 75501
Planeeringud OÜ Kontaktisik: Sirje Elme, 507 2826,
E-post
[email protected]
KSH koostaja LEMMA OÜ Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5,
10621
E-post:
[email protected]
Kontaktisik: Piret Toonpere, 5059914,
[email protected]
KSH töögruppi kuuluvad:
− Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud.
Juhtekspert omab KMH litsentsi ja seega vastavalt KeHJS § 34 lg 5 KSH juhtimise õigust;
− Mihkel Vaarik - keskkonnakonsultant – tootmise mõjud keskkonnale;
− Kerli Rästa – keskkonnakonsultant – müra mõju;
− Andrus Veskioja – keskkonnakonsultant – mõju õhukvaliteedile.
Planeeringu elluviimisega seotud mõjutatud või huvitatud asutused ja isikud, keda koostatava DP alusel
kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle DP vastu on
esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 2. Huvitatud isikud.
Isik või asutus Mõju ja/või huvi
Planeeringuala naaberkinnistute Kavandatava tegevuse poolt võimalikult mõjutatavad isikud.
omanikud
Kaitseministeerium Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused kelle
Keskkonnaamet haldusalalasse jäävaid teemasid planeering puudutab.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet
Terviseamet
Päästeamet
Rahandusministeerium
Eesti Keskkonnaühenduste Koda KeHJS § 37 lg 1 (keskkonnaorganisatsioone ühendav
organisatsioon)
DP koostamise korraldaja esitab DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta
ettepanekute saamiseks eelnevas tabelis nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute
esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Nimetatud isikud ja asutused esitavad DP
14
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes
ettepanekud, samuti hinnangu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei
soovi DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. DP koostamise
korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel planeeringu lähteseisukohtades ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused.
DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos nimetatud isikute ja asutuste esitatud
ettepanekutega avalikustatakse DP koostamise korraldaja veebilehel.
15
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
6 Ajakava
Tabel 3. KSH ajakava.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise etapp Aeg
DP ja KSH algatamine 23.01.2020
KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine veebruar 2020
KSH väljatöötamise kavatsuse esitamine asjaomastele isikutele ja veebruar-märts 2020 (ettepanekute
asutustele esitamiseks aega 30 päeva)
DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning märts-aprill 2020
teeb nende alusel DP lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise
kavatsuses vajalikud muudatused. DP lähteseisukohad ja KSH
väljatöötamise kavatsuse koos isikute ja asutuste esitatud
ettepanekutega avalikustamine planeeringu koostamise
korraldaja veebilehel.
Planeeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine aprill-august 2020
DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatamine september 2020
(vähemalt 14 päeva enne
väljapanekut)
Planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine ja arutelu oktoober 2020
korraldamine (väljapanek vähemalt 30 päeva,
arutelust tuleb teatada vähemalt 14
päeva enne selle toimumist ja see
peab toimuma hiljemalt 45 päeva
peale avaliku väljapaneku lõppu,
samas on lubatud arutelu
korraldada ka koheselt peale
väljapaneku lõppu)
DP koostamise korraldaja teatab avaliku väljapaneku ajal november 2020
kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud (30 päeva jooksul pärast avaliku
seisukoha arvamuste kohta väljapaneku lõppemist)
Kui DP ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati DP ja november 2020
KSH aruande eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse (30 päeva jooksul avaliku arutelu
informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste toimumise päevast arvates
kohta planeeringuala KOV-i üksuse lehes, samuti maakonnalehes
või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud
oma ametlike teadaannete avaldamise kohaks
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse november 2020
DP ja KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused
DP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja detsember 2020
arvamuse andmiseks
DP-le ja KSH aruandele kooskõlastuste ja arvamuse andmine detsember 2020
(30 päeva jooksul DP ja KSH aruande
saamises)
DP ja KSH aruande täiendamine vastavalt esitatud arvamustele jaanuar 2021
DP ja KSH aruande vastuvõtmine märts 2021
DP avalikust väljapanekust teatamine märts 2021 (vähemalt 14 päeva
enne väljapanekut)
Planeeringu avalikustamine ja arutelu korraldamine aprill 2021
(väljapanek vähemalt 30 päeva,
arutelust tuleb teatada vähemalt 14
16
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
päeva enne selle toimumist ja see
peab toimuma hiljemalt 45 päeva
peale avaliku väljapaneku lõppu,
samas on lubatud arutelu
korraldada ka koheselt peale
väljapaneku lõppu)
DP koostamise korraldaja teatab avaliku väljapaneku ajal mai 2021
kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud (30 päeva jooksul pärast avaliku
seisukoha arvamuste kohta väljapaneku lõppemist)
Kui DP avalikul väljapanekul esitati DP ja KSH aruande eelnõu mai 2021
kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku (30 päeva jooksul avaliku arutelu
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta planeeringuala toimumise päevast arvates
KOV-i üksuse lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise
levikuga ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud oma ametlike
teadaannete avaldamise kohaks
DP esitamine heakskiitmiseks juuni 2021
Valdkonna eest vastutav minister või tema poolt volitatud juuli-august 2021
ametnik (kontrollib mh KSH menetluse ja planeeringu vastavust (60 päeva jooksul selle
õigusaktidele ja ÜP-le heakskiitmisele esitamisest arvates)
DP kehtestamine detsember 2021
KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise ja
planeeringu koostamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud
ajakava esialgselt eeldatav.
17
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
7 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel
Ettepanek või märkus Ettepaneku või märkuse arvestamine
18
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
Lisad
Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus
https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/gpunid/GF5230EB1C4C943A0C22584E8004547B1?OpenDocument
19
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus.
Versioon: 18.02.2020
Lisa 2 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud
Lisatakse saabumisel
20
TARTU LINNAVALITSUS
Rahandusministeerium 26.02.2020 nr 9-3.2/DP-18-017
info@rahandusministeerium
Kaitseministeerium
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected]
Päästeamet
[email protected]
Lennuamet
[email protected]
Terviseamet
[email protected]
Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute
küsimine
Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg-le 1 ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 361 lg-le 1 esitame Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ettepanekute tegemiseks.
Palume ettepanekud esitada 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Reno Laidre
abilinnapea
Lisa: Tartu Mill DP KSH väljatöötamise kavatsus 18022020.
Ingrid Voolaid
736 1181
[email protected]
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee
50089 TARTU rg-kood 75006546
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 26.02.2020 10:28
Adressaat: <
[email protected]>; Lennuamet <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; TTJA <
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: Noreply Lennuamet <
[email protected]>
Teema: Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi: Väike kaar 33 krundi
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta
ettepanekute küsimine
Manused: Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20200226_DP-18-017.bdoc
Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.
Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Dokumendi liik: Kiri
Dokumendi number: DP-18-017 .
Dokumendi kuupäev: 26.02.2020
Teema: Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsuse kohta ettepanekute küsimine.
(See attached file: Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20200226_DP-18-017.bdoc)