VOLIKIRI 15.01.2024 nr 1-17/5
Tallinna Tehnikaülikool (registrikood 74000323) volitab käesolevaga finants- ja haldusvaldkonna juristi
Elika Pukki, isikukood 48304190026, esindama Tallinna Tehnikaülikooli riigihankes „TTÜ hoonete
projekteerimistööde tellimine“ (viitenumber 270323), sh vaidlustuses Riigihangete vaidlustuskomisjonis
ja kohtutes.
Volikiri kehtib vaidlustusmenetluste lõppemiseni.
Edasivolituse andmise õigus vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli seadusliku esindaja 01.09.2023 antud
volikirjale nr 1-17/36.
(allkirjastatud digitaalselt)
Laur Hiob
peajurist
VOLIKIRI {kuupäev} nr {nr}
Tallinna Tehnikaülikool (registrikood 74000323, edaspidi ülikool) volitab peajuristi Laur Hiob’it, isikukood
37606222782, esindama ülikooli:
1) õigusvaidlustes kohtueelsetes (sh riigihangete vaidlustuskomisjonis ja töövaidluskomisjonis)
ning kohtus asetleidvates menetlustes.
Esindajal on esindusõigus haldus-, tsiviil- ning kriminaalasjades. Esindamisel kohtueelses
menetluses ja kohtus on esindajal kõik menetlusseadustes sätestatud esindaja õigused ja
kohustused, kriminaalasjades ka kannatanu esindaja õigused ja kohustused (s.h õigus esitada
tsiviilhagi);
2) riiklikes ja kohalike omavalitsuse registrites ning infosüsteemides.
Esindaja võib kõikides riiklikes ja kohalike omavalitsuste registrites ja infosüsteemides teha
päringuid, taotlusi ja kandeid esindatava kohta või taotleda nende tegemist, sh
majandustegevuse registris, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis jmt.
Esindajal on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon õigusteaduse erialal.
Volikiri on antud edasivolitamise õigusega ja kehtib kuni 31. augustini 2026. a.
Esindaja on kohustatud esindusõiguse teostamisel järgima ülikooli asjakohaseid õigusakte.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Land
rektor
Pr Ulvi Reimets
Riigihangete Vaidlustuskomisjon Meie 16.01.2024
[email protected]
[email protected]
Vaidlustaja: Osaühing SIRKEL&MALL
registrikood: 11124774
Laki tn 5, 11124774 Tallinn
tel: +372 5645 6651
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja esindaja Tuulikki Laesson
Osaühing Laesson & Partnerid
registrikood: 10847861
Volta tn 1, 10412 Tallinn
tel: +372 501 4340
e-post:
[email protected]
Hankija: Tallinna Tehnikaülikool
hankija esindaja: Elika Pukk
registrikood: 74000323
tel: +372 620 2094
e-post:
[email protected]
RESOLUTSIOON:
1. Jätta Osaühing SIRKEL&MALL vaidlustus täies ulatuses rahuldamata ja Tallinna Tehnikaülikooli
02. jaanuari 2024 korraldus nr 6-16/65-3 kehtima;
2. jätta menetluskulud täies ulatuses (sh riigilõiv) Osaühing SIRKEL&MALL kanda.
ASJAOLUD
1. 13. novembril 2023 avaldas Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi hankija) riigihangete registris avatud
hankemenetlusega riigihanke „TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine“ (viitenumber 270323).
2. 2. jaanuari 2024 korralduse nr 6-16/65-3 punktis 3. lükkas Tallinna Tehnikaülikool Osaühing
SIRKEL&MALL (reg kood 11124774) pakkumuse tagasi, mille põhjendus esitati korralduse lisas 1.
3. Arvestades seda, et Osaühing SIRKEL&MALL (reg kood 11124774) pakkumus ei olnud vastav, siis ei
olnud võimalik tunnistada Osaühing SIRKEL&MALL korralduse (nr 6-16/65-3) punktis 4. ka edukaks.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitajate tee 5 Tel 620 2002
19086 Tallinn E-post
[email protected]
Rg-kood 74000323 www.taltech.ee
2
4. 10. jaanuaril 2024 esitas Osaühing SIRKEL&MALL riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse.
Vaidlustusega esitati taotlus tühistada Tallinna Tehnikaülikooli 2. jaanuari 2024 hankekorraldus
nr 6-16/65-3 osas, millega lükati tagasi Osaühing SIRKEL&MALL pakkumus.
5. Riigihangete vaidlustuskomisjon esitas 11. jaanuaril 2024 Tallinna Tehnikaülikoolile vaidlustuse
teate.
HANKIJA SEISUKOHAD VAIDLUSTUSELE
I
Vaideõigus
1. Punktis 2.1 annab SIRKEL&MALL (edaspidi ka vaidlustaja) teada mitme pakkujaga sõlmitakse
raamleping, mitme pakkuja pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks. Punktis 2.2 märgib vaidlustaja,
et hankija hinnangul puudus vaidlustaja meeskonnas diplomeeritud sisearhitekt tase 7 kutsetunnistust
omav spetsialist ja vaidlustaja pakkumus oleks tunnistatud edukaks, kui Tallinna Tehnikaülikool
(edaspidi ka hankija) ei oleks lükanud tagasi vaidlustaja pakkumust. Punktis 2.3 kirjeldab vaidlustaja,
miks ei kaasata menetlusse teisi pakkujaid ja rõhutab, et hankelepingute sõlmimisele eelneb
minikonkurss, mille raames tehtavad hankija otsused on eraldi vaidlustatavad.
2. Hankijale jäävad arusaamatuks vaidlustaja poolsed vaidlustusõiguse alused, mis on märgitud punktis
2.1.- 2.3. Punktides 2.1.- 2.3. heidetakse hankijale ette, et pakkumus lükati tagasi ja seepärast ei
osutunud vaidlustaja pakkumus ka edukaks. Niisamuti viitab vaidlustaja, et kui hankija oleks
tunnistanud pakkumuse vastavaks, siis oleks pakkumus olnud ka edukas.
3. Hankija kasutas lihtmenetlust (niinimetatud pöördmenetlust), mille korral on hankijal kohe võimalik
asuda pakkumuste sisulise läbivaatamise juurde, ilma ettevõtjate kõrvaldamise aluste ja
kvalifikatsiooni kontrollimiseta. Sellisel juhul teeb hankija esimesena otsuse pakkumuste vastavuse
kohta, siis tunnistab pakkumuse edukaks ning alles seejärel kontrollib hankepassi ja asjakohaste
hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide alusel kõrvaldamise aluseid ja
kvalifitseerimise tingimustele vastamist üksnes eduka pakkuja suhtes. Hankija põhjendus lükata tagasi
vaidlustaja pakkumus, on hankekorralduse nr 6-16/65-3 (edaspidi ka korrraldus ) lisas 1. Tegemist ei
ole hankija hinnanguga, et pakkumuse vastavaks tunnistamise ajahetkel puudus vaidlustaja
meeskonnas diplomeeritud sisearhitekt tase 7 kutsetunnistust omav spetsialist, tegemist on faktilise
asjaoluga, mille kohta on esitatud tõend (kuvatõmmis kutseregistrist) hankekorralduse juurde (lisa 1).
Hankija lükkas vaidlustaja pakkumuse tagasi, sest pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentidele.
Järgides riigihangete seadust ei ole võimalik sellist pakkumust vastavaks tunnistada.
II
Vastavustingimused
4. Vaidlustaja märgib vaidlustuse punktides 2.7, 2.15 ja 2.16 järgnevat:
p 2.7 Hankija tehnilise kirjelduse punkti 1.3 (lisa nr 2, lk 18) kohaselt: „Pakkuja peab omama kutseerialast
pädevust (vajalikke pädevusi omavaid inimesi – vajadusel alltöövõtjaid) ja projekteerimistööde teostamise
võimekust. Juhul kui tööde teostamiseks nõutava tegevusloa või registreeringu kehtivus lõpeb
hankelepingu täitmise ajal, on tellijal õigus nõuda, et täitja pikendaks nimetatud tegevusluba või
registreeringut kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani.“
p 2.15 Vaidlustaja peab täiendavalt vajalikuks rõhutada, et hankelepingu esemeks on raamlepingu
sõlmimine, mille alusel omakorda sõlmitakse hankelepingud minikonkursi alusel. Seega ei ole tööde
reaalne teostamise ajahetk praegusel hetkel teada. Tehnilise kirjelduse punktist 1.3 tuleneb, et pakkujal
peab kutseerialane pädevus ja projekteerimistööde teostamise võimekus olema hankelepingu täitmise
ajal ehk pärast seda, kui minikonkursi alusel sõlmitakse pakkujaga hankeleping. Vastasel juhul oleks
sisutühi tehnilise kirjelduse punktis 1.3 toodud erinõue, et tellijal on õigus nõuda, et täitja pikendaks
3
tegevusloa või registreeringu kehtivust kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani juhul, registreeringu või
tegevusloa kehtivus lõpeb hankelepingu täitmise ajal.
p 2.16 Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustaja hinnangul tõlgendada RHAD-s sätestatud tingimusi
koosmõjus selliselt, et pakkujal on kohustus tagada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, sh „Diplomeeritud
sisearhitekt tase 7“ kutset omava isiku osalemine hankelepingu sõlmimisele eelnevalt, mitte aga
raamlepingu sõlmimisele eelnevalt, sest raamlepingu alusel reaalselt töid teostama ei asuta.
5. Hankija hinnangul on vaidlustaja tõlgendanud hanke alusdokumente vastupidiselt. Nimelt on hankija
märkinud vastavustingimuste „TEHNILINE KIRJELDUS“ järgmise nõude: „Teenuse osutamine peab
vastama hankija tehnilisele kirjeldusele. Pakkuja esitab kinnituse, et pakutav teenuse vastab kõikidele
hankija tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele ning tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt
tehnilises kirjelduses toodule“.
Ettevõtjalt oodatavad vastused (2)
1) Pakkuja kinnitus, et pakutav teenus vastab hankija tehnilisele kirjeldusele (Raadionupp valikutega
"Jah/Ei")
2) Tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt tehnilise kirjelduse p 2.1-2.11. (Vabas vormis
dokument)“.
Selgesõnaliselt on vastavustingimustes välja toodud, milliseid tõendeid peab pakkuja pakkumuse
koosseisus esitama, selleks et tagada pakkumuse vastavus hanketingimustele. Seega puudub vaidlus selle
üle, et vastavustingimuste „TEHNILINE KIRJELDUS“ kohaselt pidi pakkuja juba pakkumuse esitamisel
kinnitama, et pakutav teenus vastab kõikidele hankija tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele ning
esitama tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt tehnilise kirjelduse p 2 toodule. Tegemist on
nõudega pakkumuse vastavusele ja tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta (vastavalt tehnilises kirjelduses
toodule) tuli esitada pakkumuse esitamisel.
Tehnilise kirjelduse p 1.3 eeldab, et pakkujaga on juba sõlmitud raam- ja hankeleping ning pakkuja on
esitanud kvalifitseeritud tööjõu kohta tõendid pakkumuse esitamise ajal, et pakkumust vastaks hanke
alusdokumentidele ning pakkumust oleks võimalik üleüldse vastavaks tunnistada.
Arvestades eeltoodut on täiesti meelevaldne vaidlustaja tõlgendus: „ Pakkujal on kohustus tagada
kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, sh „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ kutset omava isiku osalemine
hankelepingu sõlmimisele eelnevalt, mitte aga raamlepingu sõlmimisele eelnevalt, sest raamlepingu
alusel reaalselt töid teostama ei asuta“.
Pakkumus peab vastama hanketeates, hankedokumentides ja pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud
tingimustele. Hankija poolt pakkumuses nõutavate dokumentide ja andmete esitamise eesmärk on tagada
võimalus pakkumuse vastavuse kontrollimiseks. Pakkumuse vastavuse tagamisel on hoolsuskohustus
pakkujal (VAKO 80-15/160904).
Hankija hindas vaidlustaja esitatud pakkumuse vastavust vastavustingimustes sätestatud tingimustele,
mille kohaselt peab teenuse osutamine vastama hankija tehnilisele kirjeldusele. Selgesõnaliselt on
vastavustingimustes välja toodud, milliseid tõendeid peab pakkuja pakkumuse koosseisus esitama, selleks
et pakkumus vastaks hanketingimustele.
Hankija on pakkumuste vastavuse hindamise etapis järginud kõiki enda sätestatud menetlusreegleid.
Seega on hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2.
III
Kutsetunnistusega seonduvad probleemid
6. Vaidlustuse p 2.8.Tehnilise kirjelduse punktis 2.4. on esitatud kvalifitseeritud tööjõule sätestatud
pädevuseks „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“. Hankija etteheiteks vaidlustaja pakkumusele on
asjaolu, et vaidlustaja poolt on pakkumuses esitatud tehnilise kirjelduse punktile 2.4. vastavaks
4
spetsialistiks (ehk „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ vastavaks spetsialistiks) Andres Kask. Vaidlustaja
lisas pakkumusele Andres Kase (Kask) tõendina ENSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala
diplomi.
7. Hankija selgitab, et tehnilise kirjelduse p 2.4 kohaselt peab pakkuja meeskonnas olema diplomeeritud
sisearhitekti tase 7 kutsetunnistust omav spetsialist. Vaidlustaja esitas tehnilise kirjelduse punktile 2.4.
vastavaks spetsialistiks (ehk „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ vastavaks spetsialistiks) Andres Kask.
Pakkumuse koosseisus on esitatud tõendina Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala
diplom. Hankija kontrollis pakkumuses esitatud andmete põhjal https://www.kutseregister.ee lehel
avaldatud andmeid (22.12.2023 seisu kuvatõmmis lisatud, lisa 1) ning tuvastas, et Andres Kask omab
Volitatud arhitekt, tase 7 kutsetunnistust. Kehtivat Diplomeeritud sisearhitekt tase 7 või sellega
samaväärset või kõrgemat kutsetunnistust talle kutseregistri andmetel väljastatud ei ole.
8. Hankija edastas vaidlustajale 18.12.2023 riigihangete registris läbi teabevahetuse lehe järgmise
täpsustava küsimuse (lisa 2):
„Pakkumuse koosseisus olete esitanud kvalifitseeritud tööjõu nimekirjas Diplomeeritud sisearhitekt
tase 7. pädevust omavaks spetsialistiks: Andres Kask. Pakkumuse koosseisus on esitatud tõendina Eesti
NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala diplomi. Hankija kontrollis pakkumuses esitatud
andmete põhjal omal käel https://www.kutseregister.ee lehel avaldatud andmeid ning tuvastas, et
Andres Kask omab Volitatud arhitekt, tase 7 kutsetunnistust. Palun selgitada esitatud tõendi
samaväärsust Diplomeeritud sisearhitekti tase 7 nõude täitmiseks.“
9. 19.12.2023 vastas vaidlustaja: „Hetke perioodil pidi Andres Kask kutsetunnistust uuendama ja eelneva
perioodi kutsetunnistuse number on 139816. Uus kutsetunnistus on uuendamisel.“ (lisa 2).
10. Hankija saab ja peab otsuste tegemisel lähtuma pakkuja poolt esitatud tõenditest. Pakkuja ei ole
pakkumuse koosseisus ega täpsustava küsimuse vastusega esitanud tõendeid, mille alusel hankijal
oleks võimalik kaalutlusotsust teha. Hankija andis pakkujale võimaluse tõendada pakkumuse
koosseisus esitatud tõendite samaväärsust, mida pakkuja oma vastuses ei teinud. Kutseregister ei näita
aegunud kutsetõendite andmeid, mistõttu ei ole hankijal võimalik kontrollida varasemalt kehtinud
kutsetunnistuste andmeid, samuti ei saa hankija avatud hankemenetluses võtta aluseks paljasõnalist
kinnitust, et kutsetunnistus on uuendamisel. Niisamuti ei saa olla hankija kindel, et kutsetunnistust
uuendatakse.
11. Vaidlustaja selgitab vaidlustuse punktis 2.10, et Andres Kasele (Kask) oli Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL)
poolt 03.12.2018.a väljastatud kutsetunnistus „Volitatud sisearhitekt tase 7“, mille kehtivusaeg lõppes
ajal, kui hankemenetlus oli käimas ehk 02.12.2023 (Andres Kasele väljastatud kutsetunnistus esitatud
vaidlustuse lisas nr 3). Vaidlustaja peab vajalikuks rõhutada, et Andres Kask taotles juba 19.10.2023.a
ESL-lt „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutse pikendamist, kuid tänaseks päevaks ei ole ESL Andres Kase
poolt kutsetunnistuse pikendamise taotlust lõpuni lahendanud ehk „Volitatud sisearhitekt tase 7“
kutset ESL-i kutsekomisjon Andres Kasele veel väljastada jõudnud ei ole. Vaidlustaja esitab Andres Kase
poolt ESL-le juba 19.10.2023.a esitatud kutsetaotluse käesoleva vaidlustuse lisasse nr 4.
12. Vaidlustaja ei ole hankijale esitanud vaidlustuse p 2.10 loetletud ja VAKO-le esitatud tõendeid
pakkumuse koosseisus. Niisamuti ei ole hankijale vastavaid tõendeid ja selgitusi esitatud täpsustava
küsimuse vastuses. Pakkujaid tuleb kohelda võrdselt ning kedagi eelistamata. Kuna hankija tohib
võimaldada pakkumuses esitatud andmeid üksnes täpsustada või parandada, siis ei saa pakkuja esitada
tagantjärele uusi andmeid vaid üksneis selliseid dokumente ja andmeid mille puhul on objektiivselt
võimalik hinnata, et need olid varasemad, kui pakkumuse esitamise tähtaeg (Riigikohtu 20.12.2019
otsus 3-19-1501, p 17). Seega puudus hankemenetluses esitatud tõendite põhjal hankijal alus
kaalutlusotsuseks.
13. Vaidlustaja selgitab vaidlustuse p 2.12., et hankija poolt hankemenetluses nõutav „Diplomeeritud
sisearhitekt tase 7“ on ühe astme võrra madalam kutse, kui „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutse, mis
vaidlustaja poolt pakkumuse kooseisus esitatud spetsialistil Andres Kasel kuni 02.12.2023.a kehtis ning
mille taastõendamiseks on Andres Kask esitanud Eesti Sisearhitektide Liidule (ESL) juba 19.10.2023
taotluse.
5
14. Hankija saab pakkumuse vastavuse hindamisel aktsepteerida vaid neid tõendeid, mida pakkujad on
esitanud hankemenetluse käigus, kas pakkumuse koosseisus või läbi täiendavate selgituste andmise.
Hankija on sätestanud vastavustingimustesse nõude, et pakkumuse koosseisus peab olema esitatud
tõend kvalifitseeritud tööjõu kohta. Hankija ei saa aktsepteerida ENSV Riikliku Kunstiinstituudi
arhitektuuri eriala diplomit, kui selle samaväärsus hankes sätestatud nõuetele ei ole tõendatud.
Hanketingimused võimaldavad hankija aktsepteerida ka kõrgema taseme "Volitatud sisearhitekt tase
7" kutsetunnistust, kuid pakkuja ei ole esitanud vastavat tõendit hankemenetluse käigus ja nagu
vaidlustuse p 2.12 vaidlustaja ise märgib, siis on nimetatud kutsetunnistus kehtetu.
15. Vaidlustuse punktis 2.16. märgib vaidlustaja, et on praegusel ajahetkel tõendanud, et Andres Kasele
on varasemalt juba väljastatud „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsetunnistus ehk kõrgem
kutsetunnistus, kui hankija käesoleva hankemenetluse raames nõudnud on ja Andres Kask on esitanud
kutse taastõendamise taotluse. Vaidlustaja rõhutab, et ei saa olla tõsiseltvõetavat kahtlust selles, et
Andres Kasele väljastatakse ESL-i poolt kutsetunnistus, millega on täidetud tehnilise kirjelduse punktile
2.4. vastavus. Vastavalt ESL-i poolt kehtestatud kutse andmise korra (esitatud vaidlustuse lisas nr 5)
punktile 5.2. on ESL-i kutsekomisjonil õigus võib teha taotlejale sama vooru raames ettepanek ka
taotleda madalama taseme kutset, põhjendades seda taotlejale kirjalikult. Seega isegi juhul, kui Andres
Kasele ei peaks väljastatama „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutset – kuigi vaidlustajal puudub antud
ajahetkel kahtlus, et Andres Kasele vastav kutse väljastatakse, sest Andres Kask vastab kõikidele
„Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsele esitatavatele nõuetele ning talle on juba varasemalt vastav kutse
väljastatud – siis ka ühe astme võrra madalama ehk „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ kutse
väljastamisel täidaks Andres Kask hankija poolt esitatud nõuded.
16. Selleks, et pakkumus vastaks hanketingimustele peab pakkuja esitama tõendid kvalifitseeritud tööjõu
kohta vastavalt tehnilise kirjelduse p 2.1-2.11 pakkumuse koosseisus. Sellekohase nõude on hankija
selgesõnaliselt sätestanud vastavustingimuste punktis. Lisaks toob hankija välja, et hankemenetluse
käigus, enne pakkumuste esitamist, küsiti teabevahetuses huvitatud isikute poolt kahel korral
(24.11.2023 ja 27.11.2023) selgitusi pakkumuse vastavuse tõendamise kohta. Hankija peab vajalikuks
rõhutada, et ka pakkuja hoolsuskohustus on hankemenetluse käigus küsida täpsustavaid küsimusi siis,
kui hanketingimused on ebaselged või pakkuja hinnangul erinevalt tõlgendatavad. RHS § 56 lg 1 alusel
on igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles
hankemenetluses osaleda, õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja
hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Antud juhul ei ole pakkuja
küsinud hanketingimuste kohta täpsustavaid küsimusi enne pakkumuse esitamise tähtaega.
Hankijale jääb arusaamatuks, mida püüab vaidlustaja selgeks teha vaidlustuse p 2.16 esitatud lõigus,
mis on järgnev: „Vastavalt ESL-i poolt kehtestatud kutse andmise korra (esitatud vaidlustuse lisas nr
5) punktile 5.2. on ESL-i kutsekomisjonil õigus võib teha taotlejale sama vooru raames ettepanek ka
taotleda madalama taseme kutset, põhjendades seda taotlejale kirjalikult.“
17. Vaidlustuse punktis 2.17. peab vaidlustaja täiendavalt vajalikuks rõhutada, et tehnilises kirjelduses
toodud tingimuse eesmärgiks on tagada, et pakkuja käsutuses oleks hankelepingu täitmise ajal (ehk
minikonkursi järgselt) kvalifitseeritud tööjõud ehk tehnilise kirjelduse punktidele 2.1-2.11. vastavad
isikud. Tingimuse eesmärgiks ei ole põhjendatud pidada seda, et pakkujal oleks kohustus kasutada
konkreetselt seda isikut raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute täitmisel. Esitatud nõuded
omavad tähtsust konkreetse pädevuse, mitte konkreetse isikuga seoses. Lisaks on oluline rõhutada, et
neljaks aastaks sõlmitava raamlepingu kehtivuse ajahetkel tekib igal juhul enamuste vastava valdkonna
spetsialistide puhul olukord, kus neile väljastatud kutsetunnistus aegub, kuna reeglina kehtivad
erinevate erialaliitude poolt väljastatavad kutsetunnistused 3-5 aastat. Seega tekiks igal juhul n.ö
vaakum selle perioodi vahel, kus varem kehtinud kutsetunnistus on aegunud, aga uut kutsetunnistust
ei ole erialaliit jõudnud veel isikule väljastada. Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul. Oleks
ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega nõuda, et nii raamlepingu
sõlmimisele eelnenud hankemenetluse ajal kui ka raamlepingu kehtivuse ajal kehtiks isikul üks ja sama
kutsetunnistus. Arvestades asjaolu, et raamlepingu alusel teostatavate tööde toimumine on tulevikus,
siis tuleb hankija jaoks oluliseks pidada asjaolu, et hankelepingu täitmise ajahetkel (mis otsustatakse
6
minikonkursi tulemusel) oleks hankelepingu sõlminud pakkujal kasutada vastava pädevusega
spetsialist.
18. Hankija selgitab, et tehnilise kirjelduse eesmärk on tagada, et pakutav teenus vastaks hankija
sätestatud nõuetele. Selleks, et hankijal oleks võimalik veenduda pakkumuse esitamise hetkel, et
pakkuja omab kompetentset meeskonda raamlepingu sõlmimiseks on hankija sätestanud riigihankes
vastavustingimuse, mille kohaselt peab pakkuja tõendama pakkumuse esitamise hetkel, et pakkujal on
kõikidele hanketingimustele vastavat kompetentsi omav meeskond.
Hankija ei ole sätestanud hankedokumentides nõuet, et esitatud kvalifitseeritud spetsialisti
kutsetunnistus peab kehtima kogu raamlepingu kehtivuse perioodil ning spetsialiste ei tohi
raamlepingu kehtivusperioodil vahetada. Samuti ei piiranud hanke tingimused esitada rohkem kui ühte
vastavat kvalifikatsiooni omavat spetsialisti.
IV
Selgituste küsimine
19.Vaidlustuse punktis 2.18. viitab vaidlustaja, et on pakkumuse koosseisus esitanud ka kinnituse, et tema
poolt pakutav teenus vastab hankija tehnilisele kirjeldusele. Hankija oleks pidanud vaidlustajalt küsima
täiendavaid selgitusi esitatud, kui hankijal tekkis kahtlus selle kohta, kas vaidlustaja pakkumus vastab
RHAD-s esitatud tingimustele. RHS § 114 lg 2 näeb ette, et enne pakkumuse tagasilükkamist antakse
pakkujale võimalus pakkumuse vastavust selgitada. Selgituste esitamist reguleerib ka RHS § 46 lg 4,
mille kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid
kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või
pakkumuses esitatud andmete kohta 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates.
Pakkumuses esitatud andmete selgitamist ja täiendavate dokumentide esitamist võimaldab ka
direktiivi nr 2014/24 art 56 lg 3.
20. Hankija edastas vaidlustajale 18.12.2023 riigihangete registris läbi teabevahetuse lehe täpsustava
küsimuse, milles palus selgitada esitatud tõendi (ENSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala
diplomi) samaväärsust Diplomeeritud sisearhitekti tase 7 nõude täitmiseks“ (lisa 2). Vaidlustaja
vastavat selgitust ega ka täiendavaid tõendeid oma vastusega ei edastanud. Selgituste nõudmisega ei
saa kõrvaldada puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata
jätmises (VAKO 191-23/268219, p 7).
21.Vaidlustuse punktis 2.19. märgib vaidlustaja, et täiendava selgituste küsimine ja vaidlustaja poolt
sellele vastamine ei oleks muutnud ka vaidlustaja poolt esitatud pakkumuse sisu – vaidlustajal oleks
olnud hankijale võimalik esitada Andres Kase kehtivuse kaotanud kutsetunnistus ja informatsioon selle
kohta, et Andres Kask on juba esitanud ESL-le ka taotluse kutse taastõendamiseks. Tegemist ei oleks
olnud pakkumuse muutmisega, vaid pakkumuses esitatud andmete (pakkuja meeskonna vastavus
tehnilisele kirjeldusele) selgitamisega. Võimaluse andmine puuduvate andmete esitamiseks on
kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega,
samuti avalike vahendite säästliku kasutamise ja konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõtetega
(Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 15).
22. Hankija märgib, et 19.12.2023 vastas vaidlustaja järgnevat: „Hetke perioodil pidi Andres Kask
kutsetunnistust uuendama ja eelneva perioodi kutsetunnistuse number on 139816. Uus kutsetunnistus
on uuendamisel.“
Hankija saab ja peab otsuste tegemisel lähtuma pakkuja poolt esitatud tõenditest. Hankija andis
pakkujale võimaluse tõendada pakkumuse koosseisus esitatud tõendite samaväärsust, mida pakkuja
oma vastuses ei teinud. Kutseregister ei näita aegunud kutsetõendite andmeid, mistõttu ei ole hankijal
võimalik kontrollida varasemalt kehtinud kutsetunnistuste andmeid. Niisamuti ei saa hankija avatud
hankemenetluses võtta aluseks paljasõnalist kinnitust, et kutsetunnistus on uuendamisel ega olla
kindel, et vastav kutsetunnistus päriselt väljastatakse. Hankija rõhutab, et vaidlustuse koosseisus
VAKO-le esitatud tõendeid vaidlustaja hankemenetluse käigus esitanud ei ole. Vaidlustaja ei ole
7
pakkumuse koosseisus ega täpsustava küsimuse vastusega esitanud tõendeid, mille alusel hankijal
oleks võimalik kaalutlusotsust teha.
23. Vaidlustaja märgib, et vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et hankija oleks otsuse tegemisel mingit muud
kaalumist teostanud ja täiendava selgituse küsimata jätmist põhjendanud. Kaalumise kohustuse
olemasolul kaalumise teostamata jätmine on oluline kaalumisviga, mis võis antud juhul mõjutada asja
tulemust (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 otsus asjas nr 3-21-722, p 17). Kui hankija oleks
andnud vaidlustajale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi seoses Andres Kase pädevuse kohta,
võinuks hankija tunnistada vaidlustaja pakkumuse vastavaks ja seega sarnaselt kõigile teistele hankes
esitatud pakkumustele ka edukaks (sest kõik teised vastavad pakkumused tunnistati edukaks.
24.Hankija saab ja peab otsuste tegemisel lähtuma pakkuja poolt esitatud tõenditest. Väär on vaidlustaja
väide, et hankija ei ole täpsustavaid küsimusi esitanud (vt lisa 2). Pakkuja ei ole pakkumuse koosseisus
ega täpsustava küsimuse vastusega esitanud tõendeid, mille alusel hankijal oleks võimalik
kaalutlusotsust teha. Hankija on järginud otsuse tegemisel kõiki hankedokumentides sätestatud
tingimusi ning teinud pakkumuse tagasilükkamise otsuse kooskõlas riigihangete seadusega.
V
25.Vaidlustaja märgib vaidlustuse punktides 2.6 ja 2.15„ Seega on käesoleva hankemenetluse esemeks
esmalt, raamlepingu sõlmimine, mille sõlminud pakkujate vahel hakkab hankija hiljem läbi viima
minikonkursse, mille tulemusena sõlmitakse hankeleping.“
26.Hankija vaidleb sellele vastu. Raamlepingu kavandi p 2.2 sätestab järgneva: „Lepingu esemeks on
Tallinna Tehnikaülikoolile kuuluvatele hoonetele ja rajatistele (asukohaga Tallinn, Kohtla-Järve, Tartu,
Särghaua, Kuressaare) projekteerimistööde teostamine (edaspidi ka tööd), sh eskiis-, eel-, põhi- ja
tööprojekti koostamine (sh mudelprojekteerimine BIMis) ning vajadusel lammutus- ja akustikaprojekti
koostamine, projekteerimistingimuste ja ehituslubade taotlemine, nõustamine ehitus- ja
sisustushangete käigus ning projekteerija autorijärelevalve ehitustööde perioodil. Lisaks vajadusel ka
kõik projekteerimistöödele eelnevad uuringud ja mõõdistused nagu laserskaneerimine, dendroloogia,
geodeetilised mõõdistused, konstruktsioonide avamised jms lepingus sätestatud tingimustel ja korras.
Töödena käsitletakse kõiki tegevusi, sh lepingus nimetamata tegevusi, mis on vajalikud lepingus
ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti tööde vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni
vormistamisega seotud toiminguid.“
Seega ei ole päris kindlasti hankemenetluse esemeks raamlepingu sõlmimine.
VI
Menetluslikud teated
1. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
2. Menetlusdokument on esitatud tähtaegselt.
3. Hankija esindaja on hankija töötaja, finants- ja haldusvaldkonna jurist Elika Pukk, volikiri lisatud.
Lisad: 1) 22.12.2023 korralduse lisa kuvatõmmis;
2) 18.12.2023 täpsustav küsimus ja vastus;
3) Elika Pukk volikiri;
4) Laur Hiob volikiri.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elika Pukk
Hankija esindaja