dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tallinna Tehnikaülikool
Väljaminev kiriAvalik

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sisuaruande esitamine

Tallinna Tehnikaülikool · 31. jaanuar 2024
Viit
11-3/164-1
Registreeritud
31. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
11 KIRJAVAHETUSE HALDAMINE
Sari
11-3 Kirjavahetus õppetegevuse juhtimise küsimustes
Toimik
11-3/2024 Kirjavahetus õppetegevuse juhtimise küsimustes
Vastutaja
Anne Toom (Rektoraat, Kantsleri vastutusala, Personaliosakond, Kantselei)
Lahendamise tähtaeg
31. jaanuar 2024

Failid

  • 📎11-3164-1 31.01.2024 Väljaminev kiri.asice1004 KB

Sisu (failidest)

Renno Veinthal Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Munga 18 Meie 31.01.2024 nr 11-3/164-1 Tartu Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sisuaruande esitamine Lugupeetud Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi ka TalTech, ülikool) esitab ülevaate 7. veebruaril 2023. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli vahel 2023. aastaks sõlmitud rahastuskokkuleppe punktides 1.4.–1.7. nimetatud tegevuste elluviimise ja tulemuste kohta. Punktis 1.6 toodud vajaduspõhise eritoetuse kasutamise aruanne on leitav käesoleva kirja lisast. 1.4. IT õppekavade toetuse raames läbiviidud tegevused ja tulemused (1 471 250 eurot) Eesmärk: tagab informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi õppekavadel IT Akadeemia programmi raames saavutatud õppega rahulolu taseme (sh tööandjate rahulolu) ja lõpetamisefektiivsuse jätkates õppekvaliteedi edendamist ja vajalikus ulatuses stipendiumide maksmist. Ülikoolile eraldatud sihttoetus suunati peamiselt stipendiumite maksmiseks ja tööjõukuludeks. Stipendiumid on mõeldud parimate sisseastujate jaoks õppekava atraktiivsemaks muutmiseks, katkestamise vähendamiseks ja nominaalajaga lõpetamise motiveerimiseks. Näiteks oli 2023. aastal informaatika bakalaureuseõppesse vastu võetud üliõpilastest 57% erakordselt andekad, saavutades matemaatika riigieksamil 90 punkti või enam. Stipendiumit makstakse infotehnoloogia teaduskonna üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusel, lõpetavad potentsiaalselt nominaalajaga, kelle kaalutud keskmine hinne on vähemalt 4,60 ja kes on enda õppekaval õpingute tulemuslikkuselt vähemalt 10% parimate hulgas. Tööjõukulud suunati ennekõike Tallinna Tehnikaülikooli 2022-2025 halduslepingu ja IT Akadeemia juhtkomisjoni 16.12.2020 protokollis nr 11.2-1/21/1 fikseeritud eesmärkide täitmiseks. Arendatud on kõiki informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi õppekavasid hoides nii õppekavade kõrget taset. Õppekavade arendus toimub väga tihedas koostöös tööandjate esindajatega. Kõikide õppeprogrammide nõukodades on vähemalt 1/3 ülikooliväliseid liikmeid. Lisaks sellele kuuluvad kolm ülikoolivälist liiget ka teaduskonna nõukogu koosseisu. Koostöös programminõukodadega tegeletakse nii õppekavade jooksvate arendustega kui ka suuremate põhimõtteliste muutustega (uued peaerialad, uued fookused, uued õppevormid). See koostöövorm tagab nii tööandjate vahetu tagasiside õppeprogrammile kui ka õppeprogrammide sisu avamise tööandjatele. Tööandjate tagasiside õppeprogrammidele on olnud väga hea ja konstruktiivne. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee 2 Lõpetanud infotehnoloogia teaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilaste rahulolu oma õpingute ja õppekavaga on viimasel kolmel aastal on püsinud viiepalli süsteemis 4,2–4,3 palli tasemel, mis on pisut kõrgem ülikooli keskmisest. Infotehnoloogia teaduskonna lõpetajate soovitusindeks on olnud alati TalTechi kõrgeim, stabiilselt tasemel „väga hea“ (Allikas: 2021-2023.aasta lõpetajate rahulolu uuringute tulemused 2023): 1.5. Regionaalse kõrgharidusõppe toetus (345 000 eurot) Eesmärk: Tugevdab 2023/2024. õa regionaalset kõrgharidusõpet Virumaal ja Saaremaal lähtuvalt OSKA raportite soovitustest ja tööjõuvajaduse prognoosidest ning ülikooli vastutusvaldkondadest või kohaliku tööturu vajadustest. TalTech Virumaa kolledži tegevused 2023. aastal: Kõik Virumaa kolledži õppekavad on seotud OSKA töötleva tööstuse raportites välja toodud tööjõuvajadustega, samuti on spetsialistide vajadust jõuliselt kinnitanud Ida-Virumaa ettevõtted. Ida-Virumaal ei jätku spetsialiste nii seoses töötajaskonna vananemisega kui ka uute oskuste ja teadmiste vajadusega. Seoses Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessiga on regiooni tulemas uusi ettevõtteid, mistõttu suureneb hüppeliselt andmeanalüüsi, -töötlust, automaatika, robootika, digi- ja rohetehnoloogiaid ning ringmajandusega seotud oskuseid valdavate töötajate vajadus. Virumaa kolledži kõrgharidusõppe tugevdamiseks ja tööturuvajadustele vastamiseks on oluline:  hoida jätkuvalt tihedat kontakti olemasolevate ja uute ettevõtetega;  arendada Virumaa kolledžis olemasolevaid ja töötada välja uusi õppekavasid;  pakkuda regioonis koostöös ülikooli teiste instituutidega välja uusi või TalTechis olemasolevaid, sh magistriõppekavasid;  töötada välja uusi mikrokraade ja täiendõppekursuseid;  tagada õppekavade teaduspõhisus, sh kaasata uusi, sh doktorikraadiga töötajaid, arendada kolledži laboribaasi ja akadeemiliste töötajate teadus- ja arendusvõimekust;  teha tihedamat koostööd gümnaasiumidega, et leida rohkem ja tugevamaid üliõpilasi, kes suudaksid katta “karjuva” tööjõuvajaduse ettevõtetes. Tuginedes nii OSKA raportite soovitustele kui ka kohaliku tööturu vajadustele on Virumaa kolledž 2023. aastal panustanud tööjõukuludena (sh lähetus ja koolituskulud) kõikidesse eelpoolmainitud tegevustesse järgmiselt: 1. Õppekavade arendamine, teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine, sh andmeteaduse, IoT valdkonna arendamine. Tegevuse raames on kohtutud ettevõtete esindajatega ja selgitatud välja oskused ja pädevused, mida oodatakse Virumaa kolledži erialade lõpetajatelt. Vastavalt ettepanekutele on täiendatud õppematerjale. Toimus esimene vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppe õppekavale „Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia“. 2. On omistatud e-kursuste kvaliteedimärgid (2023) järgnevatele Virumaa kolledži kursustele: Lineaaralgebra, Matemaatiline analüüs, Kujutav geomeetria, Akadeemiline inglise keel, Mitmemõõtmeline statistiline analüüs. 3. 2023. aastal on töötatud välja uued õppekavad/peaerialad: 3 3.1. Magistriõppe õppekavale „Rohelised energiatehnoloogiad“ on koostatud peaeriala Rohelised energiasüsteemid ja mikrovõrgud, esimene vastuvõtt 2023/2024. õa, õppima asus Kohtla-Järvel 42 üliõpilast; 3.2. Magistriõppe õppekava „Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad, esimene vastuvõtt 2023/2024. õa, õppima asus Kohtla-Järvel 7 üliõpilast; 3.3. Magistriõppe õppekava „Jätkusuutlik tööstus“, vastuvõtt alates 2024/2025. õa; 3.4. Bakalaureuseõppe õppekava „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“ vastuvõtt alates 2024/2025. õa. 4. Kõikidel teistel Virumaa kolledži õppekavadel on viidud läbi uuenduskuur, lisatud probleemi- ja projektipõhist õpet, lisatud digi- ja roheoskuseid arendavaid teemasid või õppeaineid. 5. Suurt tähelepanu pöörati rahvusvahelistumisele. Viidi läbi üks ja osaleti kolmes interdistsiplinaarses rahvusvahelises Erasmus+ BIP-projektis (põimitud intensiivõppe programm). Aprillis 2023 osaleti BIP-projektiga Leedus, Klaipedas. Projekti idee on luua tööstuses kasutatavate seadmete digitaalne kaksik. Mehaanika üliõpilased peaksid projekteerima seadmekooste 3D-disainitarkvara (SolidWorks) abil, looma seadmeid 3D- disainitarkvara abil (SolidWorks) ning IT üliõpilased viima loodud mudelid üle liit- ehk virtuaalreaalsusesse. Teine BIP-projekt toimus Lätis, Liepajas, oli seotud Robottehnika 2023 sügiskooliga. Novembris osalesid keemiatehnoloogia üliõpilased BIP programmis "Biokütused ja biokemikaalid jäätmematerjalidest" Poolas Bielsko-Biala ülikoolis. Septembris viidi BIP-projekt läbi Virumaa kolledžis, kus osalesid Eesti, Saksamaa, Läti ja Leedu - kokku 20 välisüliõpilast ja viis kohalikku üliõpilast. Projekti käigus edendati rahvusvahelist koostööd, kasutades uuenduslikke õppe- ja õpetamismeetodeid, sealhulgas ka veebipõhist koostööd. Projekti eesmärk oli HANZA Mechanics Narva AS-i antud ülesande täitmine, mis keskendus Enterprise Daily Management (LDM) süsteemi digitaliseerimisele, interaktiivse LDM-süsteemi arendamisele ja integreerimisele ning andmete visualiseerimisele ja analüüsile. Ülesanne hõlmas mitmeid aspekte, sealhulgas andmemudelite loomist, aruannete ja juhtimislaudade genereerimist, statistika ja KPI-de arvutamist ning trendide ja mustrite leidmist. Alustati ettevalmistusi uueks BIP-projektiks aastal 2024. 6. Jätkub aktiivne koostöö ettevõtetega taseme- ja täiendusõppe vajaduste väljaselgitamiseks. Antud tegevuse raames on 2023. a arendatud välja regiooni jaoks olulistes valdkondades mikrokraadikavad: vt https://taltech.ee/virumaa-kolledz/mikrokraadid. Eesti Energia poolt on väga kõrgelt hinnatud mikrokraad „Keemiatehnoloogiad“, mis koostati ettevõte tellimusel. Samuti on koostatud ja viidud läbi täienduskoolitused, vt https://taltech.ee/virumaa- kolledz/toimunud-koolitused ja https://taltech.ee/virumaa-kolledz/koolituskalender. Maakonna ettevõtete tellimusel viidi läbi täienduskoolitus „Kuidas säilitada põlevkivitööstust ja energeetikat Eestis ning saada süsinikuneutraalseks riigiks?” 7. Sügisel viidi koostöös Tallinna Ülikooliga läbi Ida-Virumaa loodusainete õpetajate täiendusõppe kursused (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia, eesti keel õpetajatele), vt https://taltech.ee/virumaa-kolledz/toimunud-koolitused. 8. Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskuse (VIDRIK) töötajate kaasamine õppearendustegevusse. Töötajad viisid läbi kursust kooliõpilastele valikaines „Prototüüpimine“. Saadi toetus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) programmist projektile „Nutikas kasvuhoone: interaktiivne õppevahend jätkusuutlikuks eluviisiks“, mida viiakse ellu koostöös Jõhvi Põhikooliga ja hiljem jagatakse kogemust teiste Ida-Virumaa koolidega. 9. Insenerierialade populariseerimiseks viidi läbi tegevusi Eesti ja Ida-Virumaa gümnaasiumide, põhi- ja kutsekoolide õpilastele: 9.1. Keskkonnaharidusepäev Rakvere Eragümnaasiumile 9.2. Rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamise programm August Kitzbergi nimeline Gümnaasiumile 9.3. Inseneeriapäev Sillamäe Gümnaasiumile 9.4. Informaatikapäev 9.5. Keemiapäev 9.6. Inseneripäev 9.7. Robootikaklubi, vt https://taltech.ee/virumaa-kolledz/teadusklubid 9.8. Unicorn Squad Tehnoloogiaklubi tüdrukutele, vt https://taltech.ee/virumaa- kolledz/teadusklubid 4 9.9. Teaduslaagrid https://taltech.ee/virumaa-kolledz/teaduslaagrid 9.10. Loengud, kursused gümnaasiumidele https://taltech.ee/virumaa-kolledz/kursused-ja- loengud 9.11. Uurimistööde konkurss https://taltech.ee/virumaa-kolledz/muud-projektid Arvestades Ida-Virumaa õpetajate suurt palgatõusu, on suur oht, et Virumaa kolledži töötajad liiguvad ära koolidesse. Seetõttu tõsteti kõikidel kolledži töötajatel palka alates 01.09.2023. TalTech Kuressaare kolledži tegevused 2023. aastal: Olulisel kohal oli uute, sealhulgas doktorikraadiga, akadeemiliste töötajate kaasamine, kolledži laboribaasi arendamine, akadeemiliste töötajate teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamine ning kvaliteetne õppetöö läbiviimine. Fookuses oli õppekavade teaduspõhine arendamine, teadus- arendusvõimekuse tõstmine, sealhulgas andmeteaduse ja IT valdkonna arendamine. Tegevuse raames on kohtutud ettevõtete esindajatega ja selgitatud välja oskused ning pädevused, mida oodatakse Kuressaare kolledži õppekavade lõpetajatelt. Vastavalt ettepanekutele on täiendatud õppematerjale. Alates 2023/2024. õppeaastast on Kuressaares avatud lisaks olemasolevale rakenduskõrgharidusõppe õppekavale „Meretehnika ja väikelaevaehituse“ vastuvõtt uutele õppekavadele: bakalaureuseõppe õppekava „Kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad“ ning ingliskeelne magistriõppe õppekava „Meretehnika“. Meretehnika magistriõppe õppekava ettevalmistus tõi ühtlasi esile vajaduse edasiarendusteks ja valdkonna temaatika laiendamiseks meretehnika ja väikelaevaehituse rakenduskõrgharidusõppe õppekavas. Kitsamast väikelaevaehitusest on kasvanud välja vajadus laiendada õppekava temaatikat kogu meretehnika (sh ujuvkonstruktsioonid) peale, katmaks uue ja jõudsalt areneva meretuuleparkide valdkonna insenertehniliste kompetentside vajadusi tulevikus. Õppekava vajab põhjalikku analüüsi ja värskenduskuuri, sellega tegeletakse hoogsalt. Eraldi eesmärgiks on võetud kolledžis kõigi õppekavade korrastamine ja uuendamine, lähtudes CDIO (tuleviku insenerihariduse raamistik) põhimõtetest. Koostöö ettevõtetega taseme- ja täiendusõppe vajaduste väljaselgitamiseks. Taseme- ja täiendusõppe ning teadusarendustegevuse võimaluste ja vajaduste väljaselgitamine ja arendamine tööandjate ning maakonna jaoks olulistes valdkondades. Väljatöötamisel on uued mikrokraadikavad ning riikliku koolitustellimuse kursused. Roheoskuste ja kestlikkuse populariseerimine toimub ka aktiivselt läbi UNESCO Biosfääri Programmiala Saaremaa toimekeskuseks olemise alates 2023. a märtsist. Toimekeskus on kavandanud tervet aastat läbivaid töötube, laagreid jm erinevatele vanusegruppidele, keskkonnahariduse kursus ja moodulid, loomisel on õpetajate tuumikrühm kestliku ja rohelise kliimaõppe edendamiseks ja õppematerjalide loomiseks. Koostamisel on elurikkust käsitlev haridusprojekti taotlus Interreg’i. Meretoorme labori sisseseade, põhivara soetamine, õppeinfrastruktuuri arendamine laboris töötubadeks ja õppetööks, muu hulgas IT-tarvikud. „Kestlike sinimajanduse tehnoloogiate“ õppekava ainete ’Keskkonnakeemia’, ’Keskkonnafüüsika’, ’Biokeemia alused’, ’Vee ja toidutoodete mikrobioloogia’ ning ’Probleem- ja projektõpe’ praktikumide läbiviimiseks ettenähtud laboris on praktikumid ja töötoad väljatöötamisel. Kvaliteedilabori teenuste väljatöötamine on planeeritud 2024. aastasse. Meretehnoloogia kompetentsikeskuse (MARTE) kontseptsiooni elluviimine, töötajate kaasamine õppearendustegevusse. Muuhulgas on koostatud kaks projektitaotlust ETAG’i (sh ülipopulaarsed NextGenEn – teadust populariseerivad töötoad), üks Sustainable blue economy partnership taotlus, atraktiivse ettevõtluspiirkonna arendusprojekt „TTÜ Kuressaare Kolledži teadmussiirde tehnoloogia- ja nõustamiskeskuse arendamine“, KIK’i esitatud „Efektiivne mereseire kestlikus sinimajanduses“ jt. 5 Tihedam koostöö gümnaasiumide ja kutsekoolidega, et leida rohkem ja tugevamaid üliõpilasi, kes suudaksid katta ettevõtete suure tööjõuvajaduse. Saaremaa Gümnaasiumile on valmistatud ette kaks valikmoodulit „Inseneeria ja füüsika“ ning „Meri ja keskkond“. Koostöös Kuressaare Ametikooliga on alustatud arutelu ja koostöö tuuletehnikute ja tuuleinseneride õppesuuna ja kutse vajaduste väljaselgitamiseks ning vastavate õppesuundade loomise vajaduse ning tehniliste detailide väljaselgitamiseks. 1.7. Ukraina päritolu üliõpilaste toetamine (553 000 eurot) Eesmärk: Võimaldab Ukraina päritolu üliõpilastel osaleda kõrgharidusõppes, sh avab võimalusel sobivatele kandidaatidele täiendavaid tasuta õppekohti tasemeõppes ja täienduskoolituses, korraldab ettevalmistuskursuseid, pakub üliõpilastele keeleõpet, korraldab vajadusel stipendiumi maksmise ja muud õppetööd toetavad tegevused. Toetust kasutati järgmiselt:  Õppemaksude kompenseerimine – võimaldati tasuta õpet enne 2023/2024. õa sisse astunud Ukraina kodakondsusega välisüliõpilastele.  Stipendiumid – kõikidele 2023/2024. õa sisse astunud Ukraina kodakondsusega üliõpilastele makstakse nende õppekava nominaalaja jooksul stipendiumit 500 eurot semestris.  Ühiselamu üüritoetus – kõikidele TalTechi ühiselamutes elavatele Ukraina kodakondsusega välisüliõpilastele kompenseeritakse osaliselt ühiselamu kohatasud. Lisa: Vajaduspõhise eritoetuse kasutamise aruanne seisuga 31.12.2023.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Voll õppeprorektor Struktuuriüksus valida 1 Lisa Vajaduspõhise eritoetuse kasutamise aruanne Eelarve täitmise aruanne seisuga 31.12.2023. Jääk aruandeperioodi alguseks 152 955,00 eurot ja lõpuks 122 512,50 eurot. Tegevusala Tegevus Ülevaade tegevuse elluviimisest* Saavutatud Eelarve Kulu Administreerimis- Tekkepõhised kood (cofog tulemus või vajaduspõhiseks kulu kulud lepingu kood, 5- väljund eritoetuseks perioodi kohaline) (näitaja) algusest Vajaduspõhiste eritoetuste maksmine on korraldatud rektori 26.01.2015.a käskkirjaga nr 26. Muudetud 05.11.2015 käskkirjaga nr 284, 22.03.2017 käskkirjaga nr 45 ja 23.03.2022 käskkirjaga nr Vajaduspõhist 21. Kõrgkoolide eritoetust on Taotlusi on võimalik esitada 09400 vajaduspõhised määratud ja 152 955 27 675 2767,50 30 442,50 semestri jooksul ning toetust eritoetused makstud 51 makstakse semestris kuni viis üliõpilasele. kuud, alates toetuse taotlemise kuust. Toetuse suurus on 135 eurot kuus. Administreerimiskulud moodustavad 10% makstud toetuste summast. KOKKU: 152 955 27 675 2767,50 30 442,50 Täiendavad selgitused tegevuskava ja eelarve täitmise kohta**: * Ülevaade ja hinnang tegevuste elluviimisest, alategevused, elluviimise aeg, esinenud probleemid ning ettevõetud abinõud. Aruande koostas: Laidi Lembaru, 620 2093 Aruande kinnitas: Madis Margus 1/1
Allikas: Tallinna Tehnikaülikool dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel