Hankija seisukohad vaidlustaja seisukohtadele

Pr Ulvi Reimets Riigihangete Vaidlustuskomisjon Meie 25.01.2024 [email protected] [email protected] Vaidlustaja: Osaühing SIRKEL&MALL registrikood: 11124774 Laki tn 5, 11124774 Tallinn tel: +372 5645 6651 e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja Tuulikki Laesson Osaühing Laesson & Partnerid registrikood: 10847861 Volta tn 1, 10412 Tallinn tel: +372 501 4340 e-post: [email protected] Hankija: Tallinna Tehnikaülikool hankija esindaja: Elika Pukk registrikood: 74000323 tel: +372 620 2094 e-post: [email protected] ASJAOLUD 1. 13. novembril 2023 avaldas Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke „TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine“ (viitenumber 270323). 2. 2. jaanuari 2024 korralduse nr 6-16/65-3 punktis 3. lükkas Tallinna Tehnikaülikool Osaühing SIRKEL&MALL (reg kood 11124774) pakkumuse tagasi, mille põhjendus esitati korralduse lisas 1. 3. Arvestades seda, et Osaühing SIRKEL&MALL (reg kood 11124774) pakkumus ei olnud vastav, siis ei olnud võimalik tunnistada Osaühing SIRKEL&MALL korralduse (nr 6-16/65-3) punktis 4. ka edukaks. 4. 10. jaanuaril 2024 esitas Osaühing SIRKEL&MALL riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. Vaidlustusega esitati taotlus tühistada Tallinna Tehnikaülikooli 2. jaanuari 2024 hankekorraldus nr 6-16/65-3 osas, millega lükati tagasi Osaühing SIRKEL&MALL pakkumus. 5. Riigihangete vaidlustuskomisjon esitas 11. jaanuaril 2024 Tallinna Tehnikaülikoolile vaidlustuse teate. 6. Hankija esitas vaidlustuskomisjonile vastuse 16.01.2024. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee  2 7. VAKO teavitas menetlusosalisi, et täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi on võimalik esitada kuni 22.01.2024 ning teise poole poolt esitatule on võimalik vastata kuni 25.01.2024. 8. 22.01.2024 esitas Osaühing SIRKEL&MALL täiendavad seisukohad. HANKIJA SEISUKOHAD VAIDLUSTAJA SEISUKOHTADELE 1. Vaidlustaja märgib, et hankija on vaidlustusele esitatud vastuses selgitanud, et meelevaldne on vaidlustaja tõlgendus, nagu peaks kvalifitseeritud tööjõud olema pakkujal olemas töö tegemisel ehk hankelepingu sõlmimisele eelnevalt, mitte aga raamlepingu sõlmimisele eelnevalt. Vaidlustaja hankija käsitlusega ei nõustu. 2. Hankija jääb oma seisukoha juurde. Hankija juhib vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja jätab täielikult tähelepanuta, et pakkumuse vastavuse hindamisel tuleb arvesse võtta lisaks tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele ka vastavustingimustes sätestatud tingimused. Puudub vaidlus, et hankija on vastavustingimuste p 1 Tehniline kirjeldus sätestanud järgmise nõude: „Teenuse osutamine peab vastama hankija tehnilisele kirjeldusele. Pakkuja esitab kinnituse, et pakutav teenuse vastab kõikidele hankija tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele ning tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt tehnilises kirjelduses toodule. Ettevõtjalt oodatavad vastused (2) 1) Pakkuja kinnitus, et pakutav teenus vastab hankija tehnilisele kirjeldusele (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2) Tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt tehnilise kirjelduse p 2.1-2.11. (Vabas vormis dokument)“. Selleks, et pakkumus vastaks hanketingimustele peab pakkuja esitama tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt tehnilise kirjelduse p 2.1-2.11 pakkumuse koosseisus, millekohase nõude on hankija selgesõnaliselt vastavustingimuses 1 märkinud. Hankija hindas vaidlustaja esitatud pakkumuse vastavust vastavustingimustes sätestatud tingimustele, mille kohaselt peab teenuse osutamine vastama hankija tehnilisele kirjeldusele pakkumuse esitamise hetkel. Kui vaidlustaja leiab, et sätestatud tingimused on ebamõistlikud või piiravad, oleks tulnud vaidlustada hankedokumendid. Kuna hankedokumente ei vaidlustatud, saab ja peab hankija hindama pakkumusi vastavalt kehtivatele hanketingimustele ja seda on hankija teinud. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Selleks, et pakkumus tagasi lükata peab esinema vähemalt üks kolmest alusest. Vaidlustaja pakkumus ei vastanud alusdokumentides esitatud tingimustele ja vaidlustaja selgitustest ei olnud võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. VAKO on seisukohal (161-22/252658, p 9.1.2.3.), et pakkumuse tagasilükkamiseks peab mittevastavus tehnilisele kirjeldusele olema selge ja ühene. Esiteks puudub vaidlus selle üle, et vaidlustaja ei arvestanud vastavustingimuste selgelt nõuet esitada tõend diplomeeritud sisearhitekt 7 kutse omava kvalifitseeritud tööjõu kohta (pakkuja erinevatel ajahetkedel esitatud tõendid olid, kas mitte asjakohased, kehtetud või alles taotlemis järgus). Teiseks puudub vaidlus selle üle, et riigihanke alusdokumentides on sätestatud tingimus, mis tuli pakkumuse esitamisel täita ja mille vaidlustaja jättis täitmata ning mille alusel lükkas hankija pakkumuse tagasi. 3. Jätkuvalt rõhub vaidlustaja, et hankija on RHAD-s selgelt eristanud raamlepingu sõlmimist ja hankelepingu sõlmimist. Tehnilise kirjelduse punkti 1.2 esimese lause järgi tuleb tagada lepingu täitmiseks vajalike õiguslike eelduste (sh tegevuslubade, registreeringute, sertifikaatide jms) olemasolu kogu lepingu kehtivuse jooksul. Punkti 1.3 teine lause täpsustab, et juhul kui tööde teostamiseks nõutava tegevusloa või registreeringu kehtivus lõpeb hankelepingu täitmise ajal, on tellijal õigus nõuda, et töövõtja pikendaks  3 nimetatud tegevusluba või registreeringut kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani. Eelnevast järeldub, et esimeses lauses välja toodud „lepingu“ all on hankija ilmselgelt silmas pidanud hankelepingut, mitte raamlepingut, sest teine lause täpsustab, et kui registreering või tegevusluba on seotud tööde teostamisega – mida saab teostada üksnes hankelepingu (mitte raamlepingu) alusel – siis on tellija õigus nõuda töövõtjalt registreeringu või tegevusloa pikendamist. 4. Selguse huvides tuletab hankija vaidlustajale meelde, et alusdokumendi punkt 1.2 sätestab järgneva „Alusdokumentide osad täiendavad üksteist ning moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks“. Hankija selgitab, et riigihanke tulemusena sõlmitakse raamleping, mille alusel, vastavalt hankija vajadusele, viiakse läbi minikonkursse ja sõlmitakse hankelepinguid. Hankija on sätestanud tehnilise kirjelduse punktis 1 üldnõuded, mis kohalduvad nii raam- kui ka hankelepingule ühiselt. Vaidlustaja on järeldanud valesti, et tehnilise kirjelduse p 1.2 kohaldub vaid hankelepingule. Küll aga on vaidlustaja õigesti aru saanud, et tehnilise kirjelduse p 1.3 teine lause annab juhised hankelepingu täitmise jooksul aegunud tegevuslubade ja registreeringute kohta. Sõnastuses on eraldi välja toodud mõiste „hankeleping“ just selleks, et tuua selgust, millisel ajahetkel tekib hankijal õigus hankelepingu täitjalt nõuda tegevuslubade ja registreeringute pikendamist. 5. Vaildustaja hinnangul tuleb samamoodi tõlgendada ka punkti 1.3 – kuivõrd töid on võimalik pakkujal teostada üksnes hankelepingu alusel, siis peab pakkuja omama kutseerialast pädevust tööde teostamise ajal, mitte aga määratlemata ajahetkel enne tööde teostamist. Seda enam, et tööde teostamise aeg ei ole praegusel ajahetkel ka teada. Eesmärgipäratu oleks tõlgendada tehnilise kirjelduse punkti 1.3 selliselt, et pakkujal peab olema tehnilise kirjelduse punktile 2 vastav meeskond olemas igal ajahetkel, kuivõrd on hankija jaoks ennekõike oluline, et selline isik oleks pakkujal olemas tööde teostamise ajal. Selline tõlgendus on ka kooskõlas riigihangete seaduse üldpõhimõtetega, kuivõrd ei oleks nõue, mille kohaselt peaks pakkuja tagama nii raamlepingu sõlmimisele eelnenud kui ka raamlepingu kehtivuse perioodi vältel tehnilise kirjelduse punktis 2 väljatoodud isiku meeskonnas oleku ebaproportsionaalne, sest nõude eesmärgiks on sellise isiku kasutamine tööde teostamisel. Töid saab teostada aga alles hankelepingu alusel. 6. Hankija on sätestanud tehnilise kirjelduse punktis 1 üldnõuded, mis kohalduvad riigihankes nii raam- kui ka hankelepingule ühiselt. Vastavustingimuses on hankija selgesõnaliselt märkinud selleks, et pakkumus vastaks hanketingimustele peab pakkuja esitama tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt tehnilise kirjelduse p 2.1-2.11 pakkumuse koosseisus. Niisamuti on hankija selgitanud oma 30.11.2023 vastuses huvitatud isiku küsimusele järgmiselt (lisa 1) : Küsimus hankijale „Hankija on nõudnud: 2) Tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt tehnilise kirjelduse p 2.1-2.11 Kas Hankija soovib kutsetunnistuste koopiaid või piisab kinnitusest, et pakkujal on TK p.2 nimetatud isikud olemas? Vastused: Tere „Hankija on esitatavate tõendite all mõelnud kutsetunnistuste koopiaid, kinnitustest antud juhul ei piisa.“ Oluline on rõhutada, et hankija vastus jõudis ka vaidlustajani, sest küsimus esitati läbi riigihangete registri enne pakkumuste esitamist. See omakorda tähendab seda, et vaidlustaja pidi olema teadlik sellest, et esitada tuleb kõigi hankes nõutud kutsetunnistuste koopiad juba pakkumuse esitamise koosseisus. Hankes oli nõutud 11 erinevat tegevusluba, millest 10 puhul vaidlustajal ei tekkinud küsimust, mis ajahetkel tuleb vastav tõend esitada ning millist tõendit hankija aktsepteerib. Hankija ei saa vastutada vaidlustaja tähelepanematuse eest. Tehnilise kirjelduse eesmärk on tagada, et pakutav teenus vastaks hankija sätestatud nõuetele. Selleks, et hankijal oleks võimalik veenduda pakkumuse esitamise hetkel, et pakkuja omab kompetentset meeskonda raamlepingu sõlmimiseks on hankija sätestanud riigihankes vastavustingimuse, mille kohaselt  4 peab pakkuja tõendama pakkumuse esitamise hetkel, et pakkujal on kõikidele hanketingimustele vastavat kompetentsi omav meeskond. Hankija ei ole sätestanud hankedokumentides nõuet, et esitatud kvalifitseeritud spetsialisti kutsetunnistus peab kehtima kogu raamlepingu kehtivuse perioodil ning spetsialiste ei tohi raamlepingu kehtivusperioodil vahetada. Samuti ei piiranud hanke tingimused esitada rohkem kui ühte vastavat kvalifikatsiooni omavat spetsialisti. Hankija ei nõustu vaidlustaja järeldustega ega ka sellega, et selline järeldus on kooskõlas riigihangete seaduse üldpõhimõtetega. Vaidlustaja tõlgendus tehnilise kirjelduse p 1.3 osas on meelevaldne. 7. Seoses vaidlustaja poolt esitatud pädeva isiku Andres Kase (Kask) kutsetunnistusega märgib vaidlustaja, et põhjendamatud on hankija etteheited vaidlustajale, et vaidlustaja ei ole hankijale vastavaid tõendeid ja selgitusi esitanud. Nagu nähtub hankija vastusest, siis vastas vaidlustaja hankija vastavale küsimusele järgnevalt: „Hetke perioodil pidi Andres Kask kutsetunnistust uuendama ja eelneva perioodi kutsetunnistuse number on 139816. Uus kutsetunnistus on uuendamisel“. Esitatud vastusest pidi hankija jaoks olema üheselt arusaadav kaks olulist asjaolu, mida vaidlustaja on ka vaidlustuse lisadega tõendanud: 1) Andres Kasele oli väljastatud kutsetunnistus nr 139816, mis oli aegunud ning 2) Andres Kask on taotlenud uut kutset ja hetkel on kutse andmine Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) poolt menetlemisel. 8. Hankija saab ja peab otsuste tegemisel lähtuma pakkuja poolt esitatud tõenditest. Pakkuja ei ole pakkumuse koosseisus ega täpsustava küsimuse vastusega esitanud tõendeid, mille alusel hankijal oleks võimalik pakkumust vastavaks tunnistada. Hankija andis pakkujale võimaluse tõendada pakkumuse koosseisus esitatud tõendite samaväärsust, mida pakkuja oma vastuses ei teinud. Kutseregister ei näita aegunud kutsetõendite andmeid, mistõttu ei ole hankijal võimalik kontrollida varasemalt kehtinud kutsetunnistuste andmeid, samuti ei saa hankija avatud hankemenetluses võtta aluseks paljasõnalist kinnitust, et kutsetunnistus on uuendamisel. Vaidlustuse koosseisus VAKO-le esitatud tõendeid vaidlustaja hankemenetluse käigus esitanud ei ole. Hankija peab oluliseks rõhutada, et esitada tuli kehtiv kutsetunnistus, seega ei saanud hankija leppida ka kehtetute kutsetunnistustega ega tugineda ka taotlemisel olevatele kutsetunnistustele. Hankija ega ka vaidlustaja ise ei saa olla kindel, et kutsetunnistust uuendatakse, sest vastavalt „EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD sisearhitekti kutsetele. Kutsenõukogu 22.11.2022 otsus nr 45“(edaspidi kutse andmise kord) punktile 5.1 teeb kutsekomisjon kutse andmise või mitteandmise otsuse hindamistulemuste põhjal iga taotleja kohta eraldi. Kutsekomisjon moodustab kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjoni(d) (kutse andmise kord p 8.1). Oluline aspekt peitub veel selles, et Kutsekomisjon võib teha taotlejale sama vooru raames ettepaneku taotleda madalama taseme kutset, põhjendades seda taotlejale kirjalikult (kutse andmise kord p 5.2). Seega ei ole kutse uuendamise taotlus pelgalt formaalne vaid kutse uuendamise aluseks on konkreetsed tehtud tööd, läbitud koolitused jne, mida hindab kutsekomisjon. Õigesti on vaidlustaja märkinud, et hankija jaoks oli üheselt arusaadavad kaks asjaolu 1) A. Kask kutsetunnistus oli aegunud ja 2) taotletakse uut kutset. Vaidlustaja ei saa ise mõelda juurde tingimust, et pakkumus ei pea vastama vastavustingimustele. Järgides RHS-i ei saa vaidlustaja nõuda, et pakkumuse hindamisel ei pea arvestama vastavustingimustega. Seega ei vastanud, vastavalt hankes sätestatud tingimustele, Andres Kask vaidlustaja poolt esitatud tõendite alusel Diplomeeritud sisearhitekt tase 7 nõuetele, kuna Andres Kasele (Kask) väljastatud „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsetunnistus on aegunud ning uut kutsetunnistust talle väljastatud ei ole. 9. Hankija näib oma vastuses läbivalt rõhutavat asjaolu, et juhul kui vaidlustaja oleks vaidlustusega koos esitatud tõendid esitanud hankijale pärast seda, kui hankija palus vaidlustajal täpsustada Andres Kase kutsega seonduvat, siis oleks hankija saanud tõendeid kaaluda ja teha vastav kaalutlusotsus. Hankija on välja toonud, et ta ei saanud lähtuda vaidlustaja paljasõnalistest kinnitustest, et Andres Kase kutse oli aegunud ning et kutse on uuendamisel. Vaidlustaja andis hankijale Andres Kase kutsetunnistuse numbri (vt ka vaidlustuse lisa nr 3). Kutsetunnistuse numbrit ja isiku nime alusel oleks hankijal olnud võimalik lihtsa vaevaga veenduda selles, et kutsetunnistus nr 139816 on tõepoolest Andres Kasele väljastatud ning et see aegus 02.12.2023. Vastava päringu oleks hankija saanud teha kutseregistrist haldavale Sihtasutusele Kutsekoda. Samuti oleks olnud hankijal võimalik kerge vaevaga kontrollida vaidlustaja poolt esitatud informatsiooni – et Andres Kask on esitanud vastava avalduse – kutse taastõendamise kohta Eesti  5 Sisearhitektide Liidust. Vaidlustaja ei ole vaidlustusele lisanud ühtegi sellist tõendit või asjaolu, mille olemasolust ei oleks hankija saanud ilma liigsete pingutusteta ise teada või välja selgitada. 10. Kutseregister ei näita aegunud kutsetõendite andmeid, mistõttu ei ole hankijal võimalik kontrollida varasemalt kehtinud kutsetunnistuste andmeid, samuti ei saa hankija avatud hankemenetluses võtta aluseks paljasõnalist kinnitust, et kutsetunnistus on uuendamisel. Hankija saab ja peab otsuste tegemisel lähtuma pakkuja poolt esitatud tõenditest. Pakkuja ei ole pakkumuse koosseisus ega täpsustava küsimuse vastusega esitanud tõendeid, mille alusel hankijal oleks võimalik pakkumust vastavaks tunnistada. Täiendavate tõendite küsimine või küsimata jätmine ei muuda fakti, et vastavalt hankes sätestatud tingimustele ei vasta Andres Kask vaidlustaja poolt esitatud tõendite alusel (nii pakkumuse kooseisus, hiljem selgitusete alusel kui ka VAKO-le esitatud tõendite alusel) vastavustingimuse punktile 1, kuna Andres Kasele (Kask) väljastatud „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsetunnistus on aegunud ning uut kutsetunnistust, mis täidaks hankija poolt sätestatud nõude Diplomeeritud sisearhitekt tase 7 talle väljastatud ei ole. Otsustuspädevus kutsetunnistuse väljastamisel on ainult Kutsekomisjonil ja ka seda millise tasemega kutsetunnistus väljastatakse on samuti ainult Kutsekomisjonil ( vt hankija selgitusi punktis 8). 11. Hankija on oma vastuses läbivalt rõhutanud, et hankija sai lähtuda otsuse tegemisel üksnes pakkujate, sh vaidlustaja poolt esitatud tõenditest. Vaidlustaja on seisukohal, et arvestades hankijale teatavaks saadud asjaolusid, et Andres Kask kutsetunnistus on aegunud ja et ta on uuendamas oma kutsetunnistust, oleks tulnud hankijal kas neid asjaolusid täiendavalt kontrollida või paluda vaidlustajal esitada vastavad tõendid. 12. Täiendavate tõendite küsimine või küsimata jätmine ei muuda fakti, et vastavalt hankes sätestatud tingimustele ei vasta Andres Kask vaidlustaja poolt esitatud tõendite alusel (nii pakkumuse koosseisus, hiljem selgitusete alusel kui ka VAKO-le esitatud tõendite alusel) vastavustingimuse punktile 1, kuna Andres Kasele (Kask) väljastatud „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsetunnistus on aegunud ning uut kutsetunnistust, mis täidaks hankija poolt sätestatud nõude Diplomeeritud sisearhitekt tase 7 talle kutsekomisjoni poolt väljastatud ei ole ( vt hankija selgitusi punktis 8). Hankija kohustus avatud hankemeneltuses ei ole iseseisvalt uurida ja otsida tõendeid, mille alusel pakkumused vastavaks tunnistada. Tõendite esitamine hankijale ning nende samaväärsuse selgitamine hanketingimustele vastavuse kohta on pakkuja kohustus. 13. Eelnev tuleneb ka VAKO praktikast. Vaidlustusasjas nr 107-23/266106 tehtud 17.08.2023.a otsuses selgitas VAKO, et „hankija peab alati kaaluma võimaluse andmist pakkumuses esitamata dokumentide tagantjärgi esitamiseks, kuid tagantjärgi esitatavad dokumendid ei tohi muuta pakkumust ega anda mingisugust eelist teiste pakkujatega võrreldes. RHS-ist ei tulene Hankijale otsest kohustust puuduse tuvastamisel pakkumuses pakkujale selgitustaotlust esitada ja lubada puudust parandada, kuid selline kohustus võib tulla õiguse üldpõhimõtetest, eelkõige hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Kui pakkumus on ebaselge või mitmeti mõistetav ja kui ilmneb, et puudus on lihtsalt kõrvaldatav või juhul, kui tegemist on ilmse tehnilise veaga, on hankijal tulenevalt eeltoodud põhimõtetest kohustus pakkujalt selgitusi küsida. Seega teatud juhtudel võib hankija poolt olla kaalutlusviga ja selgelt ebaproportsionaalne.“ 14. Hankija andis vaidlustajale võimaluse täpsustava küsimuse esitamisega pakkumuse vastavust tõendada ning võttis edastatud vastuse ka pakkumuse vastavuse hindamisel arvesse. Täiendavate tõendite küsimine või küsimata jätmine ei muuda fakti, et vastavalt hankes sätestatud tingimustele ei vasta Andres Kask vaidlustaja poolt esitatud tõendite alusel (nii pakkumuse kooseisus, hiljem selgitusete alusel kui ka VAKO-le esitatud tõendite alusel) vastavustingimuse punktile 1, kuna Andres Kasele (Kask) väljastatud „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsetunnistus on aegunud ning uut kutsetunnistust, mis täidaks hankija poolt sätestatud nõude Diplomeeritud sisearhitekt tase 7 talle väljastatud ei ole ( vt hankija selgitusi punktis 8). Euroopa Kohus on 11.05.2017. a otsuses kohtuasjas nr C-131/16 märkinud, et selgituste nõudmisega ei tohi siiski kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises, hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindaks määratud tingimustest (vt 10.10.2013, Manova, C336/12, EU:C:2012:191, p 40).  6 Hankija leiab, et tulenevalt RHS §-ide 46 ja 114 regulatsioonist ning viidatud kohtupraktikast puudub Hankijal õigus anda Vaidlustajale võimalus esitada läbi pakkumuse selgitamise pakkumuse koosseisus esitamata jäänud kutsetunnistus pärast pakkumuste avamist. Isegi, kui hankija oleks kaalumise tulemusel nõustunud dokumentide tagantjärgi esitamisega, siis reaalselt vaidlustajal puudus dokument, mida esitada. Niisamuti oleks olnud tegemist pakkujate ebavõrdse kohtlemisega, kui hankija oleks nõustunud kehtetu kutsetunnistusega ja pelgalt Eesti Sisearhitektide Liidule menetlemiseks esitatud taotlusega. Lisa 1 kuvatõmmis registrist, 28.12.2023 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Elika Pukk Hankija esindaja