330 kV põhivõrgu arendamisest Saaremaal

Mikk Tuisk Saaremaa Vallavalitsus Raido Liitmäe Muhu Vallavalitsus Teie 28.09.2023 nr 7-5.13/23-01886 Andre Nõu Ruhnu Vallavalitsus Meie 07.11.2023 nr 21-2/23/4490-2 330 kV põhivõrgu arendamisest Saaremaal Austatud Saare maakonna omavalitsuste esindajad Täname teid kirja ja Saare maakonna majandus- ja julgeolekuperspektiive puudututavate väga asjakohaste küsimuste eest. Allpool on küsimuste kaupa toodud vastused, mille koostamisse panustasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium ja Kliimaministeerium. Kas 330 kV põhivõrgu arendamine meretuuleparkide liitmiseks üle Saaremaa ja sealt Eesti-Läti IV välisühenduseks üleminek ei ole samuti mitte riigikaitse ja julgeoleku küsimus, mis võiks sarnaselt Nursipaluga sobituda kiirendatud menetlusprotseduurikasse? Põhivõrgu arendamine ei toimu sarnaselt Nursipaluga ainult riigi julgeoleku või tsiviilkaitse tagamise eesmärgil. Seetõttu ei saa pidada kehtiva õiguse, sh rahvusvahelise õigusega, kooskõlas olevaks kiirendatud menetlusprotsessi rakendamist põhivõrgu arendamiseks. Sisuliselt tähendas Nursipalule erisuse kehtivasse õigusesse sisse toomine planeerimisest loobumist, mille üheks määravaimaks otsustuskohaks sai keskkonnamõju strateegilise hindamisest loobumise võimalikkus. KSH direktiiv (2014/52/EL) näeb ette võimaluse vabastada KSH koostamise kohustusest projektid või nende osad, kui nende ainus eesmärk on riigi julgeoleku või tsiviilkaitse tagamine. Mõiste riigi julgeolek hõlmab endas projekte, mis on seotud liitlaste tegevusega liikmesriikide territooriumil vastavalt rahvusvahelistele kohustustele. Mõiste tsiviilkaitse hõlmab endas projekte, mis reageerivad tsiviilhädaolukordadele, mitte projekte, millega võetakse meetmeid selliste hädaolukordade vältimiseks. Seega ei saa ka pidada põhivõrgu arendamist võrdseks Nursipaluga ning seetõttu ei ole ka põhjendatud sarnase kiirendatud menetluse rakendamine. Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 Milliseid konkreetseid samme on astutud või planeeritakse astuda taastuvenergeetika üksuste kiiremaks rajamiseks ja võrku pääsemiseks? Plaanide osas palume lisada juurde ka ajaline mõõde. Eesmärgini, et 2030. aastal toodetakse Eestis taastuvatest energiaallikatest samas mahus elektrit kui on sisemaine elektritarbimine jõudmiseks on sisuliselt kaks teekonda: arendada tuuleenergeetikat maismaal või panustada meretuuleenergeetika arendamisele. Maismaatuuleenergeetika on olnud kiiremini arenev ja odavam stsenaarium, mida on mõistlik kasutusele võtta nii kiiresti kui võimalik (2030 a.), et saavutada ühiskonnale parim elektri hind. Avamere tuulenergeetika loob aga võimaluse suurte mahtude tootmiseks, mis võimaldab Eestil olla atraktiivne sihtriik ka suure energiatarbimisega välisinvesteeringutele. Astume täna samme, et Eestis oleks soodne keskkond mõlema tuuleenergia alternatiivi arenemiseks. Eestis puudub veel täna meretuuleenergia võimsus, kuid on kehtestatud Eesti mereala planeering (12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146) ning peale selle teostatud või kavandamisel mitu sammu, et riigis taastuvenergiat arendada. Teiste seas: 1) Nn. tuulikutasu, mida makstakse maismaal või merel paikneva tuuleelektrijaama naabrusse jäävatele inimestele ja kogukondadele. 2) Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit ning selle tulemustele ja auditi tagasisidele tuginedes on alustatud järgmiste seadusandluse muudatuste jm. sammudega. Näiteks on planeeringute kiirendamiseks muudetud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja riikliku eriplaneeringu tingimusi, mis võimaldavad tuulepargi planeerimisprotsessi lühendada 3-5 aastalt ca 1,5 aastale. 3) Keskkonnaagentuur (KAUR) kaardistab riigimaadel täiendavaid tuuleparkidele sobivaid alasid, mis oleksid sobilikud ca 1000 MW tuuleparkide rajamiseks. Kaardistus valmib 2024 esimesel poolaastal. 4) Nn. fantoomliitumiste probleemi lahendamiseks on elektrituruseadusesse lisatud sätted liitujatele tagatisnõude seadmisega, tootmistehnoloogia keeluga ja mittekasutatava võimsuse eest tasu nõudmisega.Vabanevaid võimsusi on oodata ca ühe gigavati jagu. 5) Hiiu merealal on valminud ruumianalüüs selle kohta, kas ja kus Hiiu merealal on põhimõtteliselt võimalik kavandada tuuleenergeetika alasid. 6) 2024. aasta alguses saab valmis merevõrgu arengukava, mis näitab pikemas perspektiivis Läänemere taastuvenergia potentsiaali ja võimalikke tootmismahtusid ning täiendavate ühenduste rajamise vajadusi ehk mis võiks anda esialgse vaate nende kohta. Selle alusel saab edasi planeerida ja analüüsida Eesti taastuvenergia toomisportfelli ja vastavalt kas sisemaised või mereparkide lahendusi. 7) Planeerimisseadust on täiendatud paragrahviga, mis käsitleb merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotluse alusel konkursi algatamise ja läbiviimise kord a ning tingimusi. 8) Eelhoiatussüsteemide paigaldamine ja mõningate piirkondade puhul võimalik kompensatsioonimeetmetesse investeerimine, et vabastada tuuleparkide või päikeseparkide jaoks sobilikke alasid riigikaitselistest piirangutest. Aastal 2025 peaks vabanema kõrguspiirangutest ligi 65 protsenti Eesti aladest. 9) Jätkub linnustiku uuring, millega on plaanis 2023. aasta jooksul jõuda arusaamale, k us Eesti rigiis esinevad takistused tuuleenergeetika arendamiseks tulenevalt lindude elupaikadest. 10) ELWIND projekt, mille eesmärgiks on arendajate riske alandada ja millega riik eelarendab avameretuuleenergia ala ja võrguühenduse välja koostöös Läti riigiga. Töössetulek kavandatud 2030+. 11) On juba toimunud ja on tulekul täpsustatud tingimustega vähempakkumised, millel on võimalik osaleda kas uue taastuvelektri tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud uue elektripaigaldisega, mis alustab tööd pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist ning mille puhul vähemalt pool taastuvelektri toodangust peab olema toodetud aasta esimesel või neljandal kvartalil. Kokku on praegu olemasolevale parimale teadmisele tuginedes maismaal elektrivõrku lisandum as 4,7 gigavatti elektritootmisvõimsust, mis ületab Eesti seatud taastuvenergia eesmärgi vajaduse rohkem kui kahekordselt. Millal on plaan algatada Lääne-Saaremaa meretuuleparkide liitmiseks 330 kV põhivõrgu arendamise riiklik eriplaneering ning mis aastaks näete, et see planeering valmida võiks? Kas ja milliseid kiirendavaid asjaolusid seoses planeeringuga, mh. seadusemuudatusi, on riik kaalunud? Elering esitas 12.10.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks (taotlus on kättesaadav https://dhsavalik.agri.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=44344367&tid=11179690&desktop=10016). Kavandatakse uued 330-kilovoldised liinid Paidest Lihula kaudu Virtsuni ja sealt edasi ühendused Saaremaa läänerannikule, kust algaks Läti-suunaline merekaabel. Esimese sammuna tutvub Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotluse sisuga hindamaks kas riigi eriplaneeringu algatamise taotlus vastab planeerimisseaduse toodud nõuetele. Kui taotlus vastab seadusega sätestatud nõuetele, esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada riigi eriplaneering. Seda tehakse nii kiiresti kui võimalik, hiljemalt 90 päeva jooksul. Seejärel otsustab Vabariigi Valitsus, kas planeering algatada. Planeeringu koostamise aeg on umbes kolm aastat. Peale planeeringu valmimist on investeeringute otsustamise koht. Näiteks mõjutab investeeringu te teostatavust ja maksumust seegi, kui suures ulatuses saab ülekandeliine ehitada õhuliinina, mitte kaabelliinina. Õhuliini ehitamine on ühe kilomeetri kohta kuni kümme korda soodsam kui kaabelliini rajamine. Millal võiks riikliku eriplaneeringu plaanipärase realiseerumise korral valmida 330 kV põhivõrk üle Saaremaa? Eeldatav planeeringu koostamise aeg on umbes 3 aastat, millest: - kuni aasta kulub asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamisele programmi koostamisele koos hankeprotsessiga (2023 lõpp kuni 2024 lõpp); - kuni kaks aastat võtab aega sobivaima asukoha otsimine ja sellega seotud mõjude hindamine (2024 lõpp kuni 2026 lõpp). Planeering koostatakse täpsuses, mis võimaldab loobuda planeeringuga detailse lahenduse koostamisest. Kui planeerimisprotsess on lõppenud, siis peale seda on võimalik kohe taotleda projekteerimistingimusi, et alustada projekteerimistöödega. Otsustamise koht kogu investeeringu kohta toimub peale planeeringu valmimist. Ajakava ja hind sõltuvad väga suures ulatuses sellest, milline lahendus planeeringu tulemusena selgub. Kuid eeldades, et üheski etappis ei esine viivitusi võiks kõige kiiremini ülekandeliin Saaremaale valmida 2032. aastal. Palume seisukohta, kas Eleringile kui põhivõrgu arendajale saab luua võimaluse/loa potentsiaalsete ühenduste arendamiseks ilma veel eksisteeriva konkreetse tarbimiseta, st. tuleviku tarbimist (sh. uued perspektiivsed valdkonnad) silmas pidades? Seda nii tariifi- kui ka välisrahastuse eest ja et see oleks kooskõlas Konkurentsiameti kehtestatud reeglitega? Eleringi kinnitatud investeeringud ülekandevõrku aastatel 2023 -2025 tagavad prognoositud tarbimisnõudluse ja piisavad tootmissuunalised ülekandevõimsused olemasolevate võrgulepingute mahus. Saavutamaks sajaprotsendilist taastuvenergia osakaalu on vajalikud täiendavad investeeringud. Täna tehakse tõepoolest elektripaigaldiste võrku ühendamiseks vajalikud võrgutugevdused liitumisprotsessi käigus, kuid kui 2030. aastaks on vaja luua võrguvõimekus täiendavate liitumiste lisandumiseks ja vajaliku tootmisportfelli ühendamiseks võib osutuda vajalikuks arvestada need arenduskohustuste hulka ehk toimuks võrgu ettevalmistamine nagu praegu tehakse olemasolevate võrguklientide perspektiivsete vajadusete katmiseks. See tähendaks osade investeeringute ettetegemist enne kui tootja alustab liitumisprotsessi, sest vastasel juhul ei jõua võrgutugevdamisega seotud planeeringute ja ehitusega seotud tegevused tähtaegselt valmis. Üheks võimaluseks on niisiis tagada perspektiivse tootmissuunalise liitumise võrgutugevdused võrgu arenduskohustuse raames ning liitumisprotsessi kiirendamiseks kasutada näiteks fikseeritud megavatipõhiseid liitumistasusid. Arutelu nii ülekande- kui jaotusvõrgus fikseeritud hinna ja/või tingimustega liitumistingimuste kehtestamise kohta kõigi asjassepuutuvate turuosalistega ning võimaliku arenduskohustuse seadmiseks käib. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Teadmiseks: Riigikantselei, Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Saare Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ Thérèse Liis Kilk, 625 6493 [email protected]