Audiitortegevuse seaduse ja vabariigi valitsuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine märkustega

. Rahandusministeerium Teie 10.10.2023 nr RAM/23-1325/- [email protected] 1K Meie 01.11.2023 nr 5-13/23/3563 Audiitortegevuse seaduse ja vabariigi valitsuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine märkustega Edastame Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tagasiside audiitortegevuse seaduse (AudS) ja Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK): 1) Kavandatav muudatus nr 1: Muudetakse AudS § 6 – lihtsustatakse siseaudiitori kutsete struktuuri, vähendades siseaudiitori kutsetasemete arvu: edaspidi ei omistata enam avaliku sektori üksuse ja ühingu siseaudiitori kutsetasemeid. Kaitseministeerium toetab siseaudiitori kutsete struktuuri lihtsustamist. Samas ei ole VTK-s toodud, kuidas saab AudS §-s 6 olema sisustatud avaliku sekotri siseaudiitori kutse. Hetkel on avaliku sektori siseaudiitoriks isik, kellele valdkonna eest vastutava ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse siseaudiitori või avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase. Kui need kutsetasemed kaovad, siis tuleb avaliku sektori siseaudiitori kutse AudS-is ringi sõnastada. Samas kavandatava muudatusettepaneku nr 3 kohaselt ei kujundata kohalikku avaliku sektori siseaudiitori kutset. Järelikult muudatusettepaneku nr 3 kohaselt puudub vajadus AudS § 6 järele, mis kirjeldab, kes on avaliku sektori siseaudiitor. Seega tuleks AudS § 6 tervikuna tunnistada kehtetuks ning olemasolevate avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemete säilitamine reguleerida AudS rakendussätetes. 2) Kavandatav muudatus nr 2: Tunnistatakse kehtetuks AudS § 75 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõue, mille kohaselt peab avalikus sektoris siseaudiitori kutsetegevusega iseseisvalt tegelev siseaudiitori aruandeid allkirjastav isik omama siseaudiitori kutset. Kavandatav muudatus nr 3: Ei kujundata kohalikku avaliku sektori siseaudiitori kutset ega looda vastavat kohalikku eksamit. Kaitseministeerium toetab muudatusettepanekuid 2 ja 3. Argumendid kavandatavate muudatuste toetuseks on toodud Kaitseministeeriumi vastuskirjas 2022. aastal kooskõlastamisel olnud audiitortegevuse seaduse muutumise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele (Kaitseministeeriumi 3.11.2022 kiri nr 5-13/22/4005), kus me toetasime välja pakutud lahendusvarianti 1, mille kohaselt lõpetatakse nõue, et avalikus sektoris iseseisvalt siseaudiitori kutsetegevusega tegelev siseaudiitori aruandeid allkirjastav isik peab omama mingit siseaudiitori Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 kutsetegevusega tegelev siseaudiitori aruandeid allkirjastav isik peab omama mingit siseaudiitori kutset, ning lõpetatakse avaliku sektori siseaudiitori kutsetaseme omistamine. Seal toodud argumendid pädevad ka praegu ning palume nendega arvestada. 3) Kavandatav muudatus nr 4: Tunnistatakse kehtetuks aruande „Arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta“ Rahandusministeeriumile esitamise kohustus. Kavandatava muudatuse sõnastusest ei ole üheselt aru saada, kas ja mis osas muudetakse VVS-i ja mis ulatuses Vabariigi Valitsuse 4.10.2012 määrust nr 79 "Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“ (siseauditeerimise üldeeskiri). Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse hindamise aruande koostamise kohustus tuleb VVS § 922 lõikest 4, vastava aruande esitamise kord, sh Rahandusministeeriumi esitamise kohustus, siseauditeerimise üldeeskirja §-st 14. Kaitseministeeriumi hinnangul tuleks tunnistada kehtetuks nii VVS § 922 lõige 4 kui sellega kaasnevalt siseauditeerimise üldeeskirja § 14 järgmistel põhjustel: Esiteks ei peaks õigusakti tasemel reguleerima seda, milliseid töid siseauditi üksused ministeeriumites teostavad. Kui seaduse tasemel reguleerida valdkonda, mille kohta tuleb hinnang anda, siis peaks selle osas eksisteerima suur avalik huvi. Käesolevas VTK-s on aga märgitud, et asjaga seotud spetsialistid on sisekontrollisüsteemi hindamise aruannetes esitatud andmetest saadavat teavet hinnatud väheinformatiivseks ja puudub selge nõudlus neis sisalduva info kasutamiseks. Seega jääb selgusetuks, miks on sellise aruande koostamine seaduse tasemel kohustuslik. Kui asutuse juhtide jaoks on valdkonna- või asutuseülene hinnang vajalik, siis leiab see kajastamist siseauditi üksuse riskipõhises tööplaanis. Teiseks avaldab Rahvusvaheline Siseaudiitorite Instituut (IIA) jaanuaris 2024 uued globaalsed siseauditi standardid (Global Internal Audit Standards), kus enam ei kasutata mõistet koondarvamus (overall opinion)1 ning millega muudetakse oluliselt senist standardite ülesehitust, sh kaob eraldi koondarvamuse tegevusstandard, millele baseerub siseaudiitori aruanne sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta vorm. Ühtlasi tuleb üle vaadata ning uuesti sõnastada VVS § 923 sätestatud Rahandusministeeriumi pädevus täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrolli ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel. Siseauditi tegevus ja koostatav aruandlus on aja jooksul oluliselt muutunud, mille tulemusena puudub Rahandusministeeriumil sisuline võimalus ja vajadus täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamise analüüsimiseks ning selle tõhustamiseks ettepanekute tegemiseks. Kavandatav muudatus, mille kohaselt kaotatakse sisekontrollisüsteemi hindamise aruande Rahandusministeeriumile esitamise kohustus, mõjutab otseselt Rahandusministeeriumi eelnimetatud ülesannete täitmise võimalust. Kui asutused ei esita Rahandusministeeriumile aruannet sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta, siis tekib küsimus, mille alusel Rahandusministeerium analüüsib täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamist ning teeb ettepanekuid selle tõhustamiseks. 4) Kavandatav muudatus nr 5: Muudetakse AudS § 74 lõigetes 2 ja 3 esindamise nõuet siseauditeerimise kutsetegevuses – avaliku sektori organisatsioonile lepingu alusel siseauditeerimise teenust osutav siseaudiitori aruannet allkirjastav isik tohib edaspidi olla ainult atesteeritud siseaudiitor (seni ka avaliku sektori siseaudiitor). ___________________ 1 https://www.theiia.org/globalassets/site/standards/ippf/disposition-of-standards-glossary_updated.pdf, lk 15 Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 2 (3) Kui AudS-is jäävad alles nii atesteeritud siseaudiitori kui avaliku sektori siseaudiitori kutse, siis peaks avaliku sektori organisatsioonil olema võimalus teenust osta neilt mõlemalt. VTK-s ei ole selgitatud, miks ei ole avaliku sektori siseaudiitori kutse edaspidi selleks piisav. Alternatiivina võiks kaaluda ka vastava nõude (§ 74 lg 2 ja 3) AudS-is kehtetuks tunnistamist. Teenuse sisse ostmisel tuleb läbi viia riigihange ning asutused peavad seejuures määrama ära teenuse kvaliteedile esitatavad nõuded, sh määrama ära, kellelt nad teenust ostavad. 5) Kavandatav muudatus nr 6: Tunnistatakse kehtetuks AudS § 67 lõigete 3 ja 4 nõue, mille kohaselt peavad kohustusliku täiendusõppe koolituste sobivust tunnustama ESAÜ, Audiitorkogu või SAKK. Kaitseministeerium toetab kavandatud muudatust. Samas tuleks üle vaadata ka teised AudS § 67 sätted. Näiteks § 67 lõige 5 viitab lõigetele 3 ja 4, mis tunnistatakse kehtetuks. Järelikult tuleb muuta ka seda. VTK-s on ühe probleemina välja toodud, et avaliku sektori siseauditi üksuste kvaliteedikontrolle ei tehta siseauditeerimise standardites nõutud sagedusega. Samas ükski VTK-s toodud kavandatavatest muudatustest ei seostu siseauditi üksuste kvaliteedikontrolliga. Selgusetuks jääb, miks on see teema VTK-s tõstatud. Üksuste kvaliteedikontrollidega seonduvalt võiks kaaluda raamatupidamise seaduse § 38 lg 1 p 2 kehtetuks tunnistamist. Vastava sätte kohaselt peab riigi majandusaasta koondaruande tegevusaruandes esitama ülevaate ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest. Kui tegelikkuses neid hindamisi ei toimu, siis millist informatsiooni avalikkusele see info riigi majandusaasta koondaruandes annab. Julgustame Rahandusministeeriumi välja pakutud lahendustega edasi minema. Kaitseministeeriumi hinnangul ei vähenda kavandatavad muudatused siseauditi funktsiooni olulisust Eesti avalikus sektoris ega alanda selle kvaliteeti. Kõik juhid tahavad olla veendunud, et nende ministeeriumis ja valitsemisalas on asjad korras ning seda kindlust annab neile koos teiste kontrollifunktsioonidega (sh (teenistuslikud) järelevalved, Riigikontrolli auditid) asutuse siseauditi üksus. Samuti on kõik juhid huvitatud sellest, et neil töötaksid pädevad ja kompetentsed teenistujad, sh siseaudiitorid. VTK-s kavandatud muudatused ei muuda seda kuidagi, küll aga vähendavad valdkonnaga kaasnevat halduskoormust avaliku sektori asutustele, mis praeguses riigieelarve olukorras on igati mõistlik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Karin Karpa [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 3 (3)