Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord

. KÄSKKIRI 28. november 2023 nr 163 Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõige 2 punkti 4 ja § 7 alusel ning kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 3 ja 9 ning arvestades kaitseministri käskkirja, millega on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus määratud Kaitseministeeriumi valitsemisalas keskseks hankijaks. 1.Üldsätted 1.1.Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord (edaspidi: hankekord) annab Kaitseministeeriumile (edaspidi: ministeerium) ja valitsemisala asutustele (edaspidi: asutused) juhised riigihangete planeerimiseks, korraldamiseks, hankelepingute ettevalmistamiseks, sõlmimiseks ja täitmise järelevalveks. Ministeerium ja asutused lähtuvad asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul RHSist, muudest õigustloovatest aktidest, käesolevast hankekorrast ja ministeeriumisisese/asutusesisese hankekorra (edaspidi: asutusesisene hankekord) kehtestamisel sellest hankekorrast. 1.2.Ministeerium ja asutused tagavad asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise ning eelistavad võimaluse korral keskkonnahoidlikke riigihankeid. 1.3.Huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks võetavad meetmed sätestatakse asutusesiseses hankekorras. Kui asutusel ei ole hankekorra kehtestamise kohustust, sätestatakse meetmed muus asutusesisest töökorraldust reguleerivas dokumendis. Ministeerium ja asutused rakendavad võimaluse korral igakordset sõltumatuse kinnitamist viisil, mis ei suurenda bürokraatiat ning mis võimaldab hankeprotsessis osalevatel isikutel paremini teadvustada kehtivaid toimingupiiranguid ja võimalikku huvide konflikti. 1.4.Kõik hankekorras nimetatud piirmäärad on ilma käibemaksuta ja eeldatavad maksumused arvutatakse samuti ilma käibemaksuta summades. 1.5.Valitsemisala asutused hankekorra punkti 1.1 mõistes on Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet (edaspidi: KRA), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi: RKIK), Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Välisluureamet. Kaitseliitu ning Sihtasutust CR14, Riigikaitse Edendamise Sihtasutust ja Sihtasutust Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ei loeta valitsemisala asutuseks hankekorra punkti 1.1 mõistes. 2.Mõisted 2.1.Ekspertiis – uurimistegevus, mille viib läbi kompetentne isik või asutus, et anda vastus hankija või lõppkasutaja selgelt ja ühemõtteliselt esitatud küsimustele. Ekspertiisi tulemusel koostatakse kirjalik dokument (järeldusotsus, akt, tunnistus vms). 2.2.Hankeobjekt – hankekava rea nimetus, ministeeriumi ja asutuste hankeplaanide korral ka hankeplaani rea nimetus. RKIKi hankeplaani puhul on rea nimetuseks hankeprojekti nimetus, mis võib sisaldada mitut hankeobjekti. 2.3.Hangete infosüsteem (edaspidi: HIS) – andmekogu, kus peetakse RKIKi hankeplaani ning mis on tööriist hangete korraldajatele RKIKis ja mis sisaldab konkreetsete hangete korraldamiseks vajalikke alusandmeid hankeprojektide kaupa. 2.4.Hankekava rakendus – RKIKi hallatav hangete ja ostude planeerimise keskkond, mis sisaldab HISi, kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hankekava, taristukava, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hangete kava ning majandushangete kava. 2.5.Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hangete kava (edaspidi: IKT kava) – ministeeriumi valitsemisala arengukava (edaspidi: KMAK) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eelarve lahtikirjutus planeerimisnimetuste kaupa. Seda haldab Kaitseväe küberväejuhatus (edaspidi: KüVJ). 2.6.Kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hankekava (edaspidi: varustuse hankekava) – KMAKi kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste eelarve lahtikirjutus planeerimisnimetuste kaupa. Seda haldab RKIK. 2.7.Keskkonnahoidlik riigihange – minimaalse keskkonnamõjuga toodete, teenuste või ehitustööde hankimine. Keskkonnahoidliku riigihanke põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest, kasutamisest kui ka kasutusest kõrvaldamisest, s.t kogu toote/teenuse elutsükli jooksul. 2.8.Keskne riigihange – asjade ostmine või teenuste tellimine ministeeriumile ja asutustele ehk lõppkasutajale või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine lõppkasutajale asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks asutuse poolt, kelle Vabariigi Valitsus või minister on määranud keskseks hankijaks. Keskne hankimine võib toimuda nii kohustusliku kui ka vabatahtliku keskse hankimise raames. Kohustusliku keskse hankimise piirmäär on ministeeriumi puhul riigihanked, mille eeldatav maksumus on alates 30 000 eurost, ning Kaitseväe ja KRA puhul riigihanked, mille eeldatav maksumus on alates 20 000 eurost. Keskseks hankijaks määramisel ja hankekorra punktides 3.2–3.4 on esitatud erandjuhud, mille puhul kohustuslik keskne hankimine ei rakendu. Vabatahtlik keskne hankimine toimub keskse hankijaga kokkuleppe alusel, milles lepitakse vajaduse korral muu hulgas kokku keskse hankija esinduse ulatus, keskse hankimisega seotud kulude hüvitamine või tasu maksmine kesksele hankijale. 2.9.Kvaliteedikontroll – toiming, mille käigus võrreldakse saadetise kvaliteeti lepingus etteantud nõuetega. Kvaliteedikontrolli käigus kontrollitakse saadetise oluliste karakteristikute vastavust ootustele, nõuetele ja kokkulepetele. Kvaliteedikontroll lõppeb kvaliteedikontrolli akti vormistamisega. 2.10.Lepinguhaldus – lepinguga seotud tegevused, muu hulgas lepingu ja selle muudatuste koostamine, läbirääkimine, vormistamine ja kooskõlastamine, lepingu täitmise jälgimine, lepingu täitmise üle järelevalve tegemine, lepingu kasutamisega seotud infovahetuse korraldamine, lepingu kasutamise korraldamine ja lepinguga seotud juhtimisotsuste tegemine, lepingute süsteemsuse tagamine, lepingu talletamine, arhiveerimine ja kättesaadavuse tagamine. 2.11.Lõppkasutaja – ministeerium või asutused, kes hakkavad kasutama riigihankega ostetud 2 (12) 2.11.Lõppkasutaja – ministeerium või asutused, kes hakkavad kasutama riigihankega ostetud asja, tellitud teenust või ehitustööd. 2.12.Majandushangete kava – hankekava rakenduses hallatav KMAKga otsustatud majandushangete eelarve lahtikirjutus kulude ja investeeringute kaupa. 2.13.Majandushanked – riigihanked, mida ei kajastata varustuse hankekavas, taristukavas ega IKT kavas. 2.14.Minikonkurss – hankelepingu sõlmimise konkurss, mis korraldatakse sellise mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingu, milles ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, alusel raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel . 2.15.Ostutaotlus – lõppkasutajalt tellimiskirja vormistajale (üldjuhul RKIKile, kuid teatud juhtudel ka materjalivaldkonna vastutavale või muule tellimusi tegema volitatud isikule) esitatav teave tellimiskirja koostamiseks. Kasutatakse peamiselt juhul, kui hankeobjekti tuleb enne tellimiskirja koostamist või hankelepingu sõlmimist täpsustada (näiteks riidevarustuse suurusnumbrid, elutsükli kulude puhul konkreetsed varuosad või teenused). 2.16.Ostutellimus – ostujuhtimise süsteemis talletatud digitaalne tellimiskiri või hankeleping, mis on seostatud riigihanke viitenumbri, lepingute registri sissekandega ja ostukataloogi tootekoodi või tootepuu haruga ning millega seostatakse hiljem arved ja aktid. 2.17.Planeerimisnimetus – kokkulepitud üldistusastmes tootenimetuste nomenklatuur, mida kasutatakse planeerimisel ja juhtimisarvestuses, aga ka soetusvajaduse planeerimisel ning üksuste materiaalse lahinguvalmiduse jälgimisel. Ministeeriumi valitsemisalas koostatakse varustuse hankekava, taristukava, IKT kava ja majandushangete kava planeerimisnimetuste täpsusega. 2.18.Pretensioon – kauba või teenuse mittevastavuse, tarnimisel tekkinud kokkuleppest kõrvalekaldumise või arveldamisel tekkinud probleemide fikseerimine vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pretensiooni edasisel menetlemisel võib saada sellest õiguskaitsevahendi kasutamine. 2.19.Riigihanke liik – KMAKi kohaselt on ministeeriumi valitsemisalas hanked jaotatud järgmisteks riigihanke liikideks: kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hanked, taristu hanked, IKT hanked ning majandushanked. 2.20.RKIKi hankeplaan – RKIKi korraldatavate riigihangete plaan RHSis sätestatud hankeplaani tähenduses, mida RKIK peab HISis. 2.21.Seotud hange – dünaamilises hankesüsteemis läbiviidav hankelepingu sõlmimise menetlus. 2.22.Taristukava – KMAKi taristu arenduste eelarve lahtikirjutus planeerimisnimetuste ja asukohtade kaupa. Seda haldab RKIK. 2.23.Tarnijasuhtlus – tarnijate ja teenuseosutajatega info vahetamine. Hankekorra mõistes igasugune infovahetuse kohustus tarnijate ja teenuseosutajatega, sealhulgas lepinguhaldus, lepingumuudatuste läbirääkimine ja vormistamine, volitatud isikute haldamine, tellitud teenuste või tarnitud kaupade mittevastavuste kohta info kogumine ja haldamine (sh tarnijate /teenuseosutajate hinnangute kogumine ja talletamine), tarnijate/teenuseosutajate kursis hoidmine tellija hinnanguga tarnete kohta, õiguslikud tegevused seoses mittevastavustega (sh õiguskaitsevahendi kasutamine), tarnijate/teenuseosutajate hindamine ning tarnijatele /teenuseosutajatele mugavate ja lihtsate suhtluskanalite võimaldamine. 2.24.Vajaduse kirjeldus – üldjuhul esitab lõppkasutaja RKIKile vajaduse kirjelduse tootekataloogis olevate uute toodete ja teenuste kohta, samuti juhul, kui olemasolevat toodet või teenust on vaja funktsionaalselt muuta (vorm on esitatud lisas 1). 2.25.Väikeost – alla lihthanke piirmäära jääv riigihange. 3 (12) 2.25.Väikeost – alla lihthanke piirmäära jääv riigihange. 2.26.Ühishange – ministeeriumi ja asutuste ja/või teiste hankijate sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ühine riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse alusel riigihanke teise või teiste hankijate eest. 3.Keskne hankimine ja ühishanked 3.1.RKIK korraldab kohustusliku keskse hankijana Kaitseväe, KRA ja ministeeriumi vajadusteks riigihankeid (v.a punktides 3.2–3.4 nimetatud riigihanked) eeldatava maksumusega Kaitseväe ja KRA puhul alates 20 000 eurost ja ministeeriumi puhul alates 30 000 eurost (edaspidi summad koos nimetatud kui kohustusliku keskse hankija piirmäär). Riigihankeid, mille eeldatav maksumus jääb alla kohustusliku keskse hankija piirmäära, ning punktides 3.2– 3.4 nimetatud riigihankeid võivad Kaitsevägi, KRA ja ministeerium korraldada iseseisvalt või volitada nende korraldamise RKIKile. Volitus loetakse esitatuks riigihanke korraldamise taotluse esitamisega. 3.2.Kaitseväel on õigus korraldada iseseisvalt KMAKi raames otsustatud ning erioperatsioonide väejuhatuse ja luurekeskuse spetsiifilisteks vajadusteks vajalikke riigihankeid, kehtestades selleks vajalikud protseduurireeglid. 3.3.Ministeeriumil on õigus korraldada iseseisvalt sotsiaal- ja eriteenuste ning lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihankeid eeldatava maksumusega alla 60 000 euro. Kui riigihanke alusel tellitakse RHS § 11 lg 1 p-s 10 sätestatud vahekohtu- või lepitusteenust või RHS § 11 lg 1 p-s 11 sätestatud õigusteenust või sõlmitakse RHS § 11 lg 1 p 14 alusel tööleping, võivad selliseid riigihankeid olenemata nende eeldatavast maksumusest korraldada ministeerium, KRA ja Kaitsevägi iseseisvalt. 3.4.Kui riigihanke alusel sõlmitakse mõnes välisriigis, välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigis, leping, mis puudutab mittesõjaliste asjade ostmist või teenuste või ehitustööde tellimist logistilisel otstarbel ja mida täidetakse, kui väed paigutatakse väljapoole Euroopa Liidu territooriumi, ning mis tuleb operatiivvajaduste tõttu sõlmida operatsioonide piirkonnas asuva ettevõtjaga (RHS § 170 lg 1 p 5), võib selliseid riigihankeid olenemata eeldatavast maksumusest korraldada Kaitsevägi iseseisvalt. 3.5.RKIK korraldab vabatahtliku keskse hankijana RHS § 169 lg 1 p-s 1 nimetatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankeid. 3.6.RKIK korraldab ministeeriumi valitsemisalas vabatahtliku keskse hankijana riigihankeid asutuse või Kaitseliiduga sõlmitud kokkuleppes sätestatud ulatuses ja tingimustel. 3.7.Ministeeriumi valitsemisalas korraldab ühishankeid üldjuhul RKIK ning esindab volituse alusel ministeeriumi ja/või asutusi ministeeriumi valitsemisala väliste hankijate korraldatavates ühishangetes. Volitus loetakse esitatuks riigihanke korraldamise taotluse esitamisega. 3.8.Kui ühishankes osaleb RKIK keskse hankijana ministeeriumi ja/või Kaitseväe või KRA või teiste asutuste või Kaitseliidu nimel, siis vastutab RKIK RHSis sätestatud nõuete järgimise eest ning sõlmib ühishanke kokkulepped. Kui Vabariigi Valitsus on teatud riigihangete keskseks hankijaks määranud mõne teise asutuse ja asutus on kohustatud neid riigihankeid korraldama selle asutuse kaudu, esindab selle asutuse korraldatavates kesksetes riigihangetes ministeeriumi, KRAd ja Kaitseväge RKIK. Teiste asutuste ja Kaitseliidu esindamine lepitakse kokku eraldi. 4.Ülesannete jaotus kohustusliku keskse hankimise korral 4.1.Ministeeriumi ülesanne hankekorra mõistes on muu hulgas: 4.1.1.tagada valitsemisala hankekorralduse ja taristu valdkonna toimimine, sealhulgas 4 (12) 4.1.1.tagada valitsemisala hankekorralduse ja taristu valdkonna toimimine, sealhulgas kujundada ja seirata ministeeriumi valitsemisala hanke- ja taristupoliitikat ning teha selle täitmise üle järelevalvet; 4.1.2.juhtida ja seirata varustuse hankekava, taristukava, IKT kava ja majandushangete kava ning teha nende täitmise üle järelevalvet. 4.2.RKIKi ülesanne hankekorra mõistes on muu hulgas: 4.2.1.hallata varustuse hankekava, taristukava ja majandushangete kava, sealhulgas hallata lõppkasutajatega kooskõlastatult muudatusi; 4.2.2.korraldada riigihangete planeerimise faasis turu-uuringut, hinnastada varustuselemente, konsolideerida riigihankeid, koostada riigihanke alusdokumente (sh tehniline kirjeldus), korraldada lõppkasutajatele ja ettevõtjatele infopäevi; 4.2.3.korraldada riigihankeid, sealhulgas juhtida hankekomisjoni ning valmistada ette ja sõlmida lepinguid; 4.2.4.tagada tähtaegsed tarned ja teenused, korraldada lepinguhaldust, tarnijasuhtlust, testimisi ja ekspertiise ning hallata pretensioone (sh korraldada õiguskaitsevahendite kasutamist); 4.2.5.koostada ja esitada planeerimisjuhise kohaselt aruandeid; 4.2.6.hallata riigihangete planeerimiseks, ettevalmistamiseks ja korraldamiseks vajalikke alusandmeid, sealhulgas pidada tehniliste kirjelduste registrit ning hallata hinnainfot, planeerimisnimetusi ja hankeobjektide nimetusi. 4.3.KüVJ ülesanne hankekorra mõistes on hallata IKT kava, sealhulgas hallata lõppkasutajatega kooskõlastatult muudatusi ja koostada planeerimisjuhendi kohaselt aruandeid. 4.4.Lõppkasutaja ülesanne hankekorra mõistes on muu hulgas: 4.4.1.esitada määratud juhtudel vajaduse kirjeldus või seda täiendada; 4.4.2.kooskõlastada salastatud teabe krüpteerimiseks kasutatavad tooted Välisluureametiga; 4.4.3.algatada ettepanekud varustuse hankekavas, IKT kavas ja majandushangete kavas koguste või jaotuskava muutmiseks, hankeobjektide lisamiseks või kustutamiseks ning aastatevaheliseks ümbertõstmiseks; 4.4.4.esindada vajaduse korral riigihanke komisjonis lõppkasutaja huve; 4.4.5.esitada kokkulepitud juhtudel ostutaotlusi; 4.4.6.koondada asja/teenuse kasutuskogemused ja kasutajate tagasiside ning jagada seda RKIKga; 4.4.7.korraldada hangitavate asjadega seotud logistikat, sealhulgas tarne vastuvõtmine, akteerimine ja esmane kvaliteedikontroll, ladustamine, edasine jaotamine, kasutusse suunamine, seisukorra jälgimine ja kasutusest kõrvaldamise algatamine. 5.Riigihangete planeerimine ning hankeplaani koostamine ja muutmine 5.1.Ministeeriumis ja asutustes tagab (tagavad) riigihangete planeerimise, korraldamise, teabevahetuse ja muu riigihangetega seotud tegevuse isik(ud), kelle töö- või teenistusülesannetest see tuleneb. Vajaduse korral määrab vastutava isiku ministeeriumis kantsler ja asutuses asutuse juht. 5.2.Hankekorra punktis 5.1 nimetatud isikud korraldavad ja koordineerivad oma valdkonna riigihankeid ning tagavad, et riigihangete korraldamiseks vajalik info jõuab vajaduse korral RKIKi. 5.3.KMAKi planeerimise käigus koostatakse detailne varustuse hankekava, taristukava, IKT 5 (12) 5.3.KMAKi planeerimise käigus koostatakse detailne varustuse hankekava, taristukava, IKT kava ja majandushangete kava, mille alusel ministeerium ja asutus konkreetse kalendriaasta riigihankeid planeerivad. 5.4.RKIK määrab vajaduse kirjelduse (lisa 1) ja ostutaotluse esitamise vajalikkuse ning teavitab sellest lõppkasutajat. Kui lõppkasutaja vajadus on muutunud, siis ta on kohustatud sellest RKIKi teavitama. 5.5.Ministeerium ja asutused koostavad vajaduse korral igal aastal oma asutuse hankeplaani. 5.6.RKIKi hankeplaan koostatakse ja seda hallatakse HISis. RKIKi juht kinnitab selle vähemalt kaks korda aastas. Pärast hankeplaani kinnitamist avaldatakse see RKIKi kodulehel. 5.7.RKIK teavitab korraldatavatest riigihangetest ministeeriumi, asutusi ja Kaitseliitu, kes annavad seejärel RKIKile teada oma soovist riigihankes osaleda. 5.8.Kui ministeeriumil ja asutustel tekib hankevajadus, mida ei ole RKIKi hankeplaanis kajastatud, siis esitatakse vajaduse kirjeldus RKIKile. 5.9.Ministeeriumi ja asutuste hankeplaanides kajastatakse vähemalt need riigihanked, mille eeldatav maksumus ületab lihthanke piirmäära. Sotsiaal- ja eriteenuseid ning lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid kajastatakse hankeplaanis juhul, kui nende eeldatav maksumus algab 60 000 eurost. Ministeerium ja asutused ei pea oma hankeplaanides kajastama riigihankeid, mille nende vajaduste jaoks korraldab RKIK. 5.10.Ministeeriumi ja asutuste hankeplaanides peab sisalduma vähemalt järgmine teave: 5.10.1.hankeobjekt (nimetus); 5.10.2.lepingu eeldatav maksumus ja finantseerimisallikas; 5.10.3.RKIKi hankeplaanis vajaduse kirjelduse esitamise vajadus ja esitamise tähtaeg kuu täpsusega; 5.10.4.eeldatav riigihanke väljakuulutamise või pakkumuse esitamise ettepaneku väljasaatmise aeg kuu täpsusega; 5.10.5.eeldatav lepingu jõustumise algusaeg ja kehtivusaeg; 5.10.6.riigihanke eest vastutav(ad) isik(ud). 5.11.Ministeerium ja asutused avalikustavad kodulehel oma hankeplaanid (v.a asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave) kohe pärast hankeplaanide kehtestamist. 5.12.Ministeeriumi ja asutuste hankeplaane muudetakse ministeeriumi või asutuse juhi või tema volitatud isiku kehtestatud korras. 6.RKIKi riigihangete ettevalmistamine ja korraldamine 6.1.RKIK koostab riigihanke alusdokumendina kasutatava tehnilise kirjelduse projekti ja tutvustab seda lõppkasutajale, kellel on õigus esitada ettepanekuid tehnilise kirjelduse täiendamiseks. Kui RKIK nende ettepanekutega ei arvesta, on ta kohustatud seda otsust põhjendama. 6.2.Taristu riigihangete puhul määrab lõppkasutaja projekteerimis- ja ehituslepingu täitmise juurde oma esindajad, kelle ülesanne on RKIKi projektijuhile anda oma pädevuse piires operatiivset ja adekvaatset tagasisidet. 6.3.Kui RKIK esindab ministeeriumi ja/või asutust keskse või volitatud hankijana teiste 6 (12) 6.3.Kui RKIK esindab ministeeriumi ja/või asutust keskse või volitatud hankijana teiste Vabariigi Valitsuse määratud kesksete hankijate korraldatavates riigihangetes või teiste hankijate korraldatavates ühishangetes, esitab RKIK teabe tehnilise kirjelduse koostamiseks nende hankijate soovitud kujul. 6.4.Konkreetse riigihanke korraldamisest ei või osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses korruptsioonivastase seaduse tähenduses. Riigihanke eest vastutav isik, tehnilise kirjelduse koostaja ja hankekomisjoni liige peavad ennast riigihankest taandama, kui riigihankel esitab või võib esitada pakkumuse või taotluse pakkuja või taotleja, kellega riigihanke eest vastutaval isikul või hankekomisjoni liikmel on olnud või on suhted, mis võivad tekitada kahtlusi riigihanke eest vastutava isiku ja/või hankekomisjoni liikme otsuse objektiivsuses. Huvide konflikti riski maandamise meetmena kasutatakse sõltumatuse kinnitamist, mis koostatakse ja esitatakse RKIK juhi kehtestatud vormis. 7.RKIKi korraldatud riigihangete tulemusel lepingute sõlmimine ja pretensioonide lahendamine 7.1.RKIK teavitab viivitamatult sõlmitud raam- ja hankelepingust, tellimiskirjast või muust lõppkasutajale võetud kohustusest. 7.2.Üldjuhul korraldab minikonkursse, mida on vaja Kaitseväe, KRA ja ministeeriumi vajadusteks sõlmitud raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimiseks, ning dünaamilise hankesüsteemi alusel seotud hankeid olenemata maksumusest RKIK, tagades seeläbi korrektse lepinguhalduse. 7.3.Kui riigihanke eelarve on Kaitseväel, KRA-l või ministeeriumil ja raamlepingus on fikseeritud kõik tingimused hankelepingu sõlmimiseks, võib olenemata maksumusest raamlepingu alusel minikonkursse korraldada ja hankelepinguid sõlmida Kaitsevägi, KRA või ministeerium, kui see on kokku lepitud raamlepingu sõlmimise käigus ning RKIKile esitatakse info hankelepingute sõlmimise kohta omavahel kokkulepitud viisil. 7.4.Kvaliteedikontrolli tegemise vajadus ja kvaliteedikontrolli nõuded määratakse riigihanke alusdokumentide koostamisel. Esmase kvaliteedikontrolli teeb lõppkasutaja, kaasates vajaduse korral RKIKi esindaja. Testimiste ja ekspertiiside tegemise eest vastutab RKIK. 7.5.Lepingu täitmisel tekkivate probleemide või pretensioonide (lepingutingimuste täitmata jätmine või rikkumine, kahju tekkimine, kauba mittevastavus), sealhulgas garantiijuhtumitega seotud vaidluste lahendamise eest vastutab RKIK. Lõppkasutaja on lepingu täitmisega seonduvatest probleemidest või pretensioonidest kohustatud teavitama RKIKi. Garantiijuhtumitega tegeleb üldjuhul lõppkasutaja. Vajaduse korral antakse juhtum lahendamiseks üle RKIKile. 8.Lepingute tingimused 8.1.Kaitseministeeriumi valitsemisalas sõlmitud lepingutes, sealhulgas teabetöötlusega (andmete edastamine, kasutamine, salvestamine, analüüsimine, hävitamine jne) seotud lepingutes, peavad sisalduma konfidentsiaalsusnõuded (vajaduse korral eraldi kokkulepped), teatud juhtudel ka ärisaladuse ja intellektuaalomandi kuuluvuse punktid ning julgeolekunõuded. 8.2.Ministeerium ja asutused üldjuhul ettemakseid ei tee. Erandkorras on lubatud ettemakseid teha: 8.2.1.kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul, kus ettemaksekohustus on sätestatud pakkumuses ning ilma ettemakset tegemata ei hakka pakkuja tellimust täitma; 8.2.2.muude lepingute puhul, kus on tegemist toote/teenusega, mis töötatakse välja või 7 (12) 8.2.2.muude lepingute puhul, kus on tegemist toote/teenusega, mis töötatakse välja või toodetakse ainult ministeeriumi või asutuse jaoks, ning ilma ettemakset tegemata ei hakka pakkuja tellimust täitma või kus on tegemist toote või teenusega, mis olemuslikult tarnitakse või teostatakse pärast teenuse eest tasumist (nt kindlustusteenus, perioodika, tootetugi); 8.2.3.lepingute puhul, kus leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse alusel või riigihangete konsolideerimise teel; 8.2.4.lepingute puhul, mille alusel ostetakse asju või tellitakse teenuseid välisteenistuja tarbeks välisriigis. 8.3.Ettemakse suurus ja tagasimaksmise tingimused lepingu täitmata jätmise korral ning võimalusel tagatised peavad olema sätestatud lepingus. Ettemakse tegemise vajadus ja võetavad riskimaandamismeetmed peavad olema dokumenteeritud. Vajaduse korral kehtestatakse detailsem protsess asutusesiseses hankekorras. 8.4.Lepingus kokkulepitava viivise ülemmäär, mida rakendatakse, kui ministeerium või asutus viivitab lepingutasu maksmisega, ei või ületada 0,25% kalendripäevas võlgnetavast summast aja eest, mil kohustust ei täideta. 8.5.Lepingus kokkulepitav tasu maksmise tähtaeg ei ole üldjuhul lühem kui 28 kalendripäeva. 9.Erandhanked 9.1.Erandhanked on riigihanked, mille korral ei ole hankija kohustatud rakendama riigihangete direktiive ega RHSi. 9.2.Erandhanke korraldamise otsustab ministeeriumi või asutuse juht või tema volitatud isik. 9.3.Erandhanke korraldamiseks (v.a kinnisvara ostu ja kinnisvara kasutamiseks võtmise korral ning töölepingu sõlmimisel) peavad olema sisulised põhjendused selle kohta, miks seadust ei kohaldata, samuti tuleb selgitada, miks ei ole võimalik kasutada vähem piiravaid hankemenetlusi. 9.4.Erandhangete puhul peab arvestama proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtteid. 9.5.Võimaluse korral tuleb konkurentsi soodustamiseks kaasata menetlusse vähemalt kolm pakkujat ja pakkumuste koostamiseks tuleb pakkujatele jätta mõistlik aeg, arvestades hankeobjekti keerukust, ning tagada pakkujate võrdne kohtlemine. 9.6.Hankija koostab üldjuhul erandhanke korraldamiseks tehnilise kirjelduse ja riigihanke alusdokumendid, mis peavad sisaldama vähemalt pakkumuse hinna või kulu esitamise struktuuri ja valuutat ning pakkumuste esitamise tähtaega ja mitme pakkuja korral pakkumuste hindamise kriteeriume. 10.Väikeostud (alla lihthanke piirmäära jäävad riigihanked) 10.1.Väikeostude tegemisel järgitakse RHSis sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, käesolevat korda ja asutusesisest väikeostude tegemise korda, kui see on kehtestatud. 10.2.Väikeostude tegemisel peab lähtuma põhimõttest, et samalaadsete asjade ostude ja teenuste tellimise kogumaksumus eelarveaasta jooksul või raamlepingu sõlmimise korral tähtajaga üle 12 kuu raamlepingu perioodi jooksul ei ületa lihthanke piirmäära ühe asutuse või ministeeriumi osas tervikuna. 10.3.Alla 10 000-euroste väikeostude korral kohaldatakse RHSis sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid selliselt, et riigihanke korraldamisega kaasneks võimalikult väike halduskoormus ning aja- ja rahakulu. 10.4.Väikeostude puhul alates 10 000 eurost tuleb: 8 (12) 10.4.Väikeostude puhul alates 10 000 eurost tuleb: 10.4.1.tagada rahaliste vahendite ratsionaalne ja säästlik kasutamine; 10.4.2.konkurentsi olemasolul teha pakkumuse esitamise ettepanek vähemalt kolmele pakkujale, välja arvatud juhul, kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse välisteenistuja tarbeks välisriigis; 10.4.3.põhjendada pakkumuste vähesust, kui pakkumuse esitamise ettepanek tehti vähem kui kolmele pakkujale; 10.4.4.pakkumuse esitamise ettepanekus, kui pakkumuse esitamise ettepanek tehakse mitmele pakkujale, sätestada pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste võrreldavuse, ning pakkumuste esitamise tähtaeg; 10.4.5.pakkumused küsida vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja talletada selliselt, et kontrollimisel saaks tuvastada eduka pakkumuse valiku põhjendatuse; 10.4.6.põhjendada eduka pakkumuse valimise otsust; 10.4.7.sõlmida hankeleping vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10.5.Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna alla 30 000-euroste riigihangete puhul lähtutakse väikeostude tegemise põhimõtetest. 10.6.Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna väikeostude puhul alates 30 000-eurost tuleb peale hankekorra punktis 10.4 sätestatu koostada ja pakkumuse esitamise ettepanekule lisada ka riigihanke alusdokumendid (sh tehniline kirjeldus), mis peavad sisaldama vähemalt pakkumuse hinna või kulu esitamise struktuuri ja valuutat. 10.7.Enne väikeostu tegemist tuleb Kaitseväel, ministeeriumil ja KRA-l kontrollida, kas RKIK on sama hankeobjekti kohta sõlminud raamlepingu või on liitumiseks avatud dünaamiline hankesüsteem. Teised asutused peavad kontrollima, kas neil on sama hankeobjekti jaoks kehtiv raamleping (kas enda või RKIKi sõlmitud) või kas nad on hankijana ühinenud selle hankeobjekti ostmiseks RKIKi alustatud dünaamilise hankesüsteemiga. Kui raamleping on sõlmitud või liitumiseks on avatud dünaamiline hankesüsteem, tuleb üldjuhul ostud teha RKIKi sõlmitud raamlepingu või liitumiseks avatud dünaamilise hankesüsteemi alt. 11.Sotsiaal- ja eriteenused 11.1.Kui ministeerium ja asutused korraldavad eelarveaasta jooksul sotsiaal- ja eriteenuste riigihankeid eeldatavalt enama kui 60 000 euro eest, peab nende teenuste tellimise kord olema sätestatud asutusesisestes hankekordades. 12.Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavad teenused 12.1.Kui asutused korraldavad kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihankeid, peab nende teenuste tellimise kord olema sätestatud asutusesisestes hankekordades. 13.Lihthankemenetlus 13.1.Lihthanke korraldamisel lähtutakse RHSist ja asutusesisesest lihthankemenetluse läbiviimise korrast, kui see on kehtestatud. 14.Erisused salastatud teabega seotud riigihangetes 14.1.Riigisaladuse või salastatud välisteabega seotud riigihangete puhul tuleb järgida järgmisi 9 (12) 14.1.Riigisaladuse või salastatud välisteabega seotud riigihangete puhul tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 14.1.1.tehniline kirjeldus peab sisaldama julgeolekunõudeid, mis on kooskõlastatud asjasse puutuva riigisaladuse kaitset korraldava üksuse või isikuga; 14.1.2.taristu riigihangete puhul tuleb julgeolekunõuded kooskõlastada objekti kasutaja julgeoleku eest vastutava isikuga; 14.1.3.salastatud teabe krüpteerimiseks kasutatavate toodete soetamine tuleb enne kooskõlastada Välisluureametiga. Välisluureamet annab juba sertifitseeritud lahenduste puhul kooskõlastuse 30 kalendripäeva jooksul kooskõlastuse taotluse saamisest; 14.1.4.riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud lepingu sõlmimise korral tuleb sõlmida julgeolekulisa. Julgeolekulisa on lepingu osa, selle lisa või lepingust eraldi kokkulepe, millega lepitakse kokku vähemalt selles, kelle loodud ning millisel tasemel salastatud teavet töödeldakse, millised on juhised teabe kaitsmiseks ning kuidas vastavaid nõudeid kohaldada allhankele, arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest või selle alusel antud õigusaktidest ja välislepingutest tulenevaid nõudeid. Julgeolekulisa võib sõlmida pärast lepingu sõlmimist, kuid igal juhul enne salastatud teabe tarnijale/teenuseosutajale avaldamist. Julgeolekulisa võib sisaldada riigi julgeoleku volitatud esindaja koostatud julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi (Security Aspects Letter, SAL) vormi, mis võib moodustada julgeolekulisa terviku; 14.1.5.kui riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemine on vajalik juba hankemenetluse läbiviimise jooksul, siis tuleb sõlmida eraldi julgeolekukokkulepe, mis vastab punkti 14.1.4 tingimustele; 14.1.6.punktis 14.1.4 nimetatud julgeolekulisa ja punktis 14.1.5 nimetatud julgeolekukokkulepe tuleb enne sõlmimist kooskõlastada lõppkasutajaga; 14.1.7.pärast julgeolekulisa või julgeolekukokkuleppe lõppkasutajaga kooskõlastamist tuleb see kooskõlastada riigi julgeoleku volitatud esindajaga, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 52 lg 3 p-des 1 ja 2 nimetatud juhtudel ning välja arvatud kui vastavalt hankelepingu täitmise või hankemenetluse korraldamise jooksul on vaja edastada riigisaladust ainult Eesti eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule; 14.1.8.juhul kui julgeolekulisa tingimused on samad kui punkti 14.1.5 kohaselt sõlmitud julgeolekukokkuleppe tingimused, ei pea julgeolekulisa riigi julgeoleku volitatud esindajaga kooskõlastama; 14.1.9.riigi julgeoleku volitatud esindaja annab punktis 14.1.7 nimetatud kooskõlastuse 14 kalendripäeva jooksul alates julgeolekulisa või julgeolekukokkuleppe saamisest. Juhul kui riigi julgeoleku volitatud esindajal ei ole võimalik nimetatud tähtaja jooksul kooskõlastust puuduliku dokumentatsiooni, salastatud dokumentide edastamisele kuluva aja või kolmandast osapoolest sõltuva asjaolu tõttu anda, annab riigi julgeoleku volitatud esindaja sellest kooskõlastuse esitajale viivitamatult teada ning lepitakse kokku puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tegevused ning uus kooskõlastuse andmise tähtaeg. 14.2.Julgeoleku ja salastatud teabe kaitse nõuetega seoses nõustavad asutuse riigisaladuse kaitset korraldavad isikud ning vajaduse korral ministeeriumi julgeoleku- ja haldusosakond, Välisluureamet ja Kaitseväe asjakohane struktuuriüksus. 15.Erisused uue relvastuse soetamisel 15.1.Enne uue relvastuse soetamist koostatakse lisas 2 esitatud vormikohane õigusanalüüs (edaspidi: analüüs), et hinnata relvastuse vastavust rahvusvahelise õiguse nõuetele. Analüüs koostatakse kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja 10 (12) koostatakse kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ § 7 lõike 1 alusel. Analüüsi koostab Kaitsevägi. 15.2.Relvastuseks, mille kohta koostatakse analüüs, on relvad, laskemoon, lahingumoon, lõhkeaine ning muud vahendid, sealhulgas mittesurmavad vahendid, ja nende osad, mille sõjaline eesmärk on vigastada, kahjustada, hävitada või muul moel kahjutuks teha isikkoosseisu ja vara. 15.3.Uueks relvastuseks, mille kohta koostatakse analüüs, on selline relvastus, mida ministeerium ja asutused hangivad, arendavad, toodavad või võtavad kasutusele esimest korda või mida muudetakse või ehitatakse ümber sellisel viisil, et muutub selle vigastav, kahjustav, hävitav või kahjutukstegev mõju. 15.4.Analüüsi koostamise algatab RKIKi kategooriajuht, esitades analüüsi koostamiseks taotluse Kaitseväele. Kaitsevägi võib analüüsi koostamise algatada ka iseseisvalt. 15.5.Analüüs koostatakse uue relvastuse planeerimis- ja hankeprotsessi käigus ning see peab valmima hiljemalt pakkumuste vastavuse hindamise otsuse tegemise ajaks. 15.6.RKIKi kategooriajuht tagab, et andmed, mis Kaitseväele analüüsi koostamiseks edastatakse, on arusaadavad ja selgesti mõistetavad. Kaitsevägi võib analüüsi eesmärkide täitmiseks taotleda lisaandmete esitamist. 15.7.Enne analüüsi kinnitamist edastab analüüsi koostaja analüüsi arvamuse avaldamiseks Kaitseväe võimeplaneerijale, RKIKi kategooriajuhile ning teistele relvastuse kasutuselevõtust huvitatud isikutele ministeeriumi valitsemisalas. Analüüsi kinnitab Kaitseväe volitatud isik. 16.Järelevalve 16.1.Varustuse hankekava, taristukava, IKT kava ja majandushangete kava täitmise üle teeb järelevalvet ministeeriumi riigikaitse planeerimise osakond kooskõlas hankekorra punktiga 4.1. 16.2.Lepingutes ja lepingute täitmisel julgeoleku ja riigisaladuse kaitse valdkonna nõuete järgimist kontrollib lõppkasutaja riigisaladuse kaitset korraldav isik. 16.3.Ministeeriumi ja asutuste hankeplaanide koostamise ja riigihangete nõuetekohase korraldamise eest vastutab (vastutavad) asutuse juhi või tema volitatud isiku määratud vastutav (ad) isik(ud). 16.4.Lepingust tulenevate kohustuste täitmise järelevalve eest vastutab lepingu täitmise eest vastutav isik. Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle üle, kas lepingupooled täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt, muu hulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist, üleantavate asjade kogust ja kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, salastatud teabe käitlusnõuete täitmist, sealhulgas kas dokumendid on projekti lõpus (lepingu lõppemisel) tagastatud jms. 17.Lõppsätted 17.1.Ministeerium ja asutused kehtestavad vajaduse korral asutusesisese hankekorra, mis ei või olla vastuolus käesoleva hankekorra tingimustega. Ministeeriumi- ja asutusesisestes hankekordades peab muu hulgas olema sätestatud huvide konflikti ennetamise meetmed, vajaduse korral hankeplaani koostamise ja muutmise kord, hankekomisjoni moodustamine ja ülesanded, riigihanke eest vastutava isiku määramine ja ülesanded, väikeostude tegemise kord, vajaduse korral sotsiaal- ja eriteenuste ning lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise kord, lepingu sõlmimise kord ja lepingu muutmisega seotud tegevused, järelevalve tegemise kord ning 11 (12) lepingu sõlmimise kord ja lepingu muutmisega seotud tegevused, järelevalve tegemise kord ning riskide juhtimise meetmed riigihangete planeerimise, korraldamise, hankelepingute ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmise järelevalve etapis. 17.2.RKIK alustab majandushangete kava haldamist hankekava rakenduses hiljemalt 1. jaanuaril 2026. 17.3.Tunnistan kehtetuks kaitseministri 23. aprilli 2020. a käskkirja nr 93 „Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekord“. 17.4.Käskkiri teha teatavaks ministeeriumile ning valitsemisala asutustele ja Kaitseliidule. Käskkiri saata teadmiseks Sihtasutusele CR14, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele ja Sihtasutusele Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Kaitseminister Herko Sepp Riigikaitse planeerimise osakond 12 (12)  Lisa 2 Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekorra juurde Uue relvastuse õigusanalüüsi vorm UUE RELVASTUSE ÕIGUSANALÜÜS Relvastus: Analüüsi taotlemine (taotleja, taotluse aeg): Analüüsi koostamine (koostaja, kinnitaja, koostamise aeg): 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesoleva analüüsi õiguslikuks aluseks on 12. augusti 1949. a Genfi konventsioonide 8. juuni 1977. a (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikkel 36, kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ (edaspidi sõjaväerelvade käitlemise kord) § 7 lõiked 1 ja 4. 1.2. Analüüsi eesmärk on tuvastada enne relvastuse soetamist, arendamist, tootmist, ümberehitamist või kasutuselevõttu, kas selle kasutamine on mõnel juhul või alati keelatud Eestile siduva rahvusvahelise õiguse normiga. 1.3. Analüüs hindab relva vastavust nende normidega relva kasutamisel sellele tavapärasel ja eesmärgipärasel viisil. 2. RELVASTUSE TEHNILINE KIRJELDUS JA TOIMIMINE 2.1. Tehniline kirjeldus 2.2. Toimimine 2.3. Mõju inimesele 3. ÕIGUSLIK HINNANG 3.1. Kas Eestile kohalduv rahvusvahelise õiguse norm konkreetselt keelab alati või mõnel juhul analüüsitava relva kasutamist? 3.2. Kas relvastus tekitab liigseid vigastusi või õigustamatuid kannatusi; 3.3. Kas relvastust saab suunata kindla sõjalise sihtmärgi (sh kombatantide) vastu ning kui ei, kas see mõjutab vahet tegemata sõjalisi sihtmärke (sh kombatante) ning tsiviilisikuid või tsiviilobjekte; 3.4. Kas relvastuse kasutamine tooks eeldatavasti kaasa juhuslikke kaotusi tsiviilisikute hulgas, tsiviilisikute vigastusi, kahju tsiviilobjektidele või nimetatud tagajärgede kombinatsioone (ühiselt kaasnev kahju), mis oleksid ülemäärased võrreldes oodatava otsese sõjalise eduga (proportsionaalsuse põhimõte)? 3.5. Kas relvastus on ette nähtud looduskeskkonnale ulatusliku, pikaajalise ja raske kahju tekitamiseks või mille kasutamine võib sellist kahju põhjustada? 4. JÄRELDUS KOOSTAJA KINNITAJA  Lisa 1 Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekorra juurde Toodete/teenuste vajaduse kirjelduse vorm VAJADUSE KIRJELDUS [ toode või teenus] HANKIMISEKS 1. NÕUDED TOOTELE/TEENUSELE: kirjeldatakse lühidalt toote/teenuse kasutusotstarvet ja tingimusi. Kirjeldatakse üldisi nõudeid tootele/teenusele, koolitusvajadust, ühilduvust teiste süsteemidega, vajadusel erinõudeid jms. Nõuete kirjeldamisel võetakse vajadusel aluseks olemasolevad luureanalüüsid ja ohuhinnangud. 2. TELLIMISE PROTSEDUUR JA TÄHTAJAD: kirjeldatakse, kuidas toimub ostutaotluste ja teenuste tellimuste (juhul kui lõppkasutaja soovib ise tellimusi esitada) esitamine, kellel on õigus esitada ostutaotlusi ja teenuste tellimusi jms. Kas tooted tarnitakse korraga, mitmes osas, tellitakse jooksvalt, tarnetähtajad (kui on teada ja oluline), teenuste osutamise tähtajad jms. 3. LISAINFO: Hankekava: viide vastavale hankekavale (nimetus, aasta) ja selles olevale hankele, mille jaoks kirjeldus on koostatud. Eelarveallikas ja eelarvemaht (kui eelarve on lõppkasutajal): alaeelarve, millest sõlmitavat lepingut rahastatakse. Julgeolekunõuded: kirjeldatakse nõuded dokumentide edastamiseks pakkujatele (nii AK kui salastatud teabe osas), vajadus esitada riigihanke käigus pakkujatele riigisaladusele juurdepääsu või töötlemisloa olemasolu nõue, näidates ära, millises riigihanke või lepingu täitmise etapis on see vajalik (kas projekteerimisel, paigaldamisel vms), millisel tasemel ning seadusest tulenev alus selle kehtestamiseks ja milles seisneb riigisaladuse töötlemine ja kui on teada, siis riigisaladuse luba omavate pakkujate eeldatav arv. Kui riigihankel on seos salastatud välisteabega, siis nõuded sellega seoses. Muud nõuded julgeoleku tagamiseks (näiteks nõue, et Kaitseväe territooriumil tööd tegevad isikud tuleb eelnevalt esitada julgeolekut tagavale allüksusele heakskiitmiseks). Jms Elutsükkel (toodete puhul): kavandatav kasutusiga, elutsüklikulu jms Märkused: muu riigihanget puudutav oluline informatsioon ja eritingimused, sh lõppkasutajale teadaolevad erinõuded pakkujale, soovi korral vastavus-pädevusnõuded ja hindamiskriteeriumid jms. Soov osaleda hankekomisjonis. Jms 4. KONTAKTID: tarnekontakt, lõppkasutaja kontakt jms. 5. ESITAJA: