Kaitseministeeriumi valitsemisala planeerimisjuhise kehtestamine

. KÄSKKIRI 28. november 2023 nr 162 Kaitseministeeriumi valitsemisala planeerimisjuhise kehtestamine Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023 määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 6 punkti 4 alusel: 1. Kehtestan Kaitseministeeriumi valitsemisala planeerimisjuhise (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks 02.05.2020. a käskkirja nr 95 „Kaitseministeeriumi valitsemisala planeerimisjuhise kehtestamine“. 3. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, Kaitseväe juhatajale, Välisluureameti peadirektorile, Kaitseressursside Ameti peadirektorile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktorile, Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktorile ja Kaitseliidu ülemale. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Kaitseminister Merje Frey Riigikaitse planeerimise osakond  KEHTESTATUD kaitseministri käskkirjaga Kaitseministeeriumi valitsemisala planeerimisjuhis …. 202 3 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u I Valitsemisala planeerimisprotsessi eesmärk ja üldpõhimõtted PAGEREF _Toc151482537 \h 4 II Osapooled PAGEREF _Toc151482538 \h 6 III Valitsemisala strateegilise planeerimise tasandid PAGEREF _Toc151482539 \h 7 IV KMAK koostamise etapid ja tähtajad PAGEREF _Toc151482540 \h 8 Hetkeolukorra analüüs PAGEREF _Toc151482541 \h 9 Sisendinfo korje PAGEREF _Toc151482542 \h 9 Otsuste ettevalmistamine PAGEREF _Toc151482543 \h 11 Otsustusprotsess PAGEREF _Toc151482544 \h 13 KMAK dokumendi vormistamine PAGEREF _Toc151482545 \h 14 V KMAK sisu PAGEREF _Toc151482546 \h 15 VI KMAK uuendamine PAGEREF _Toc151482547 \h 16 VII KMAK rakendamine PAGEREF _Toc151482548 \h 17 Sisendid RES ja RE koostamise protsessidesse PAGEREF _Toc151482549 \h 17 KMAK varustuse hankekava täitmine PAGEREF _Toc151482550 \h 17 KMAK taristukava täitmine PAGEREF _Toc151482551 \h 18 KMAK IKT kava täitmine PAGEREF _Toc151482552 \h 19 VIII EELARVE TÄITMISE SEIRE JA EELARVE MUUTMINE PAGEREF _Toc151482553 \h 20 Eelarve seire ja ülevaadete koostamine PAGEREF _Toc151482554 \h 20 Eelarve muudatused PAGEREF _Toc151482555 \h 21 Eelarve ülekandmine PAGEREF _Toc151482556 \h 22 IX Aruandlus PAGEREF _Toc151482557 \h 23 Lisa 1. Riigi strateegilise juhtimise ja planeerimise süsteem ning seosed valitsemisala strateegilise juhtimisega PAGEREF _Toc151482558 \h 25 Lisa 2. Varustuse hankekava sisu ja põhimõtted PAGEREF _Toc151482559 \h 29 Lisa 3. Infovajadus valitsemisala taristukava ja selle aruandluse osas iga projekti puhul PAGEREF _Toc151482560 \h 31 Lisa 4. IKT kava sisu ja koostamise põhimõtted PAGEREF _Toc151482561 \h 32 Lisa 5. Teenuste loomise, muutmise ja lõpetamise korraldus ning teenusega seotud andmete haldus PAGEREF _Toc151482562 \h 33 Lisa 6. Valitsemisala tulude planeerimine ja sildfinantseerimine PAGEREF _Toc151482563 \h 35 Lisa 7. Valitsemisala riigieelarveliste toetuse andmise põhimõtted PAGEREF _Toc151482564 \h 38 Üldsätted PAGEREF _Toc151482565 \h 38 Toetuse andmise üldised põhimõtted PAGEREF _Toc151482566 \h 38 Kaitseministri määruse alusel antavad toetused PAGEREF _Toc151482567 \h 39 Antavad toetused ja vastutajad PAGEREF _Toc151482568 \h 40 Lisa 8. Ametikohtade loetelu salajasel tasemel infole PAGEREF _Toc151482569 \h 42 Lisa 9. USA finantsvahendite taotlemise ja kasutamise korraldus PAGEREF _Toc151482570 \h 43 Lisa 10. Võimealasele ja finantsaruandlusele vastamise juhis PAGEREF _Toc151482571 \h 46 Lisa 10.1 Enamlevinud küsimustele vastamise juhis PAGEREF _Toc151482572 \h 49 Lisa 11. Juhis Eesti osalemiseks NATO kaitseplaneerimise võimenõuete määratlemise ja aruandluse koostamise protsessis PAGEREF _Toc151482573 \h 53 Lisa 12. Euroopa Liidu planeerimis- ja võimearenduse alase tegevuse juhis PAGEREF _Toc151482574 \h 56 Lisa 13. Valitsemisala asutuste ja KL esitatavad põhilised aruanded KMAK ja sõjalise kaitse arendamise tulemuslikkuse hindamiseks PAGEREF _Toc151482575 \h 58 Lisa 14. Teenuskaardil, tulemusaruandel, mõõdiku kaardil ning protsesside kohta hallatavate andmete koosseis PAGEREF _Toc151482576 \h 59 Lisa 15. Oluliste tähtaegade loend PAGEREF _Toc151482577 \h 67 Lisa 16. Mõisted PAGEREF _Toc151482578 \h 74 TOC \o "1-1" \h \z \u Kaitseministeeriumi valitsemisala planeerimisjuhis sätestab nõuded Kaitseministeeriumi valitsemisala (edaspidi valitsemisala ) strateegiliste arengudokumentide , väeloome ja eelarve planeerimisprotsessile, selle aja- ja tegevuskavale ja sisule, ning nende elluviimisele, seirele ja aruandlusele. Planeerimisjuhis kehtestatakse kooskõlas riigieelarve seadusega, Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. I Valitsemisala planeerimisprotsessi eesmärk ja üldpõhimõtted Valitsemisala planeerimisprotsessi eesmärk on tagada Riigikaitse arengukava (edaspidi RKAK ) sõjalise kaitse peatükis seatud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kavandamine, valitsemisala põhutegevuste eesmärkide täitmine , elluviimine ja aruandlus keskpikas ja lühiajalises ajaraamis . Valitsemisala planeerimisprotsess on vastavuses riigiülese strateegilise juhtimise ja finantsplaneerimise süsteemiga (Lisa 1). Kõiki planeerimisjuhises toodud planeerimis- ja aruandlusnõudeid rakendatakse valitsemisala asutustele ja Kaitseliidule (edaspidi KL), kaitse-eelarve ulatuses ning erinevate täiendavate rahastamisallikate osas, kui planeerimisjuhises ei ole sätestatud teisiti. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe ga (edaspidi riigisaladus) seotud tegevuste ja kulude planeerimisprotsessis lähtutakse planeerimi sjuhises sätestatud nõuetest järgmiste täpsustustega: valitsemisala a sutused tagavad riigisaladusega seotud tegevuste ja kulude detailse eelarve ja täitmise aruandluse ning muude planeerimisjuhises nõutud sisendite ja dokumentide olemasolu eraldiseisvalt valitsemisala üldisest arvestusest vastavates salastatud teabe töötlemissüsteemides ; v alitsemisala e elarve riigiülesel planeerimisel, kehtestamisel ja eelarve kasutamise aruandluses kajastatakse asutusesiseseks kasutamiseks ja avalikes dokumentides kõik riigisaladusega seotud kulud konsolideeritult kontol 600. Kontol 600 kajastatakse nii kulud , investeeringud kui finantseerimistehingud koos käibemaksuga ; r iigisaladusega seotud tegevuste tulusid, tuludest sõltuvaid kulusid, ning mitterahalisi tulusid ja kulusid valitsemisala riigiülesesse eelarvesse eraldiseisvalt ei esitata ; Välisluureamet (edaspidi VLA) ja KL ei esita tulude ja tuludest sõltuvate kulude (välisvahendid, majandustegevusest laekuv tulu ja selle arvelt tehtav kulu jms) ega mitterahaliste kulude prognoose (amortisatsioon); VLA pakutavaid teenuseid ei jagata programmi tegevusest väljapoole ega tooda programmi tegevustesse sisse teiste asutuste poolt VLA-le pakutavaid teenuseid ja prognoose ; VLA esitatav sisend Kaitseministeeriumi arengukavasse (edaspidi KMAK) teenuste ja konto 600 täpsusega on salajasel tasemel. Infole ligipääsu omavate ametikohtade loetelu on lisas 8; Valitsemisala ressursside ja tegevuste keskne keskpikk planeerimine toimub KMAK koostamise protsessis. KMAK määrab lähtuvalt valitsemisala strateegilistest eesmärkidest nelja-aastaseks planeerimisperioodiks valitsemisala konkreetsed eesmärgid ja rõhuasetused ning nende saavutamiseks vajalikud ressursid. KMAK koostamisel lähtutakse tegevuspõhisuse ja tekkepõhisuse printsiibist. Tegevuspõhise eelarve koostamise tehnilised suunised kehtestab kaitseplaneerimise asekantsler. KMAK protsessis planeeritakse kogu valitsemisala ja KL riigieelarve line ressurss sõltumata selle rahastamise allikast, st lisaks kaitsekuludele planeeritakse KMAK -s ka tulud, tuludest sõltuvad kulud (välisvahendid, majandustegevusest laekuv tulu ja selle arvelt tehtav kulu jms) ja mitterahalised kulud ( amortisatsioon ) . Võimalikult palju kasutatakse planeerimisel ressurssidega/kuludega seotud koefitsiente ja teenuste planeerimisühikuid. Üksikutel juhtudel on planeerimine rahapõhine. KMAK koostamisel kasutatakse üksuste varustamise otsuste puhul ARES süsteemis olevat infot, otsustusettepanekute menetlus toimub elektroonilistes formaatides. KMAK protsess tagab riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu sisenditeks vajaliku teabe kogumise ja dokumentatsiooni nõuetekohase koostamise. Riigiülese ja rahvusvahelise infovajaduse , sealhulgas aruandlus e, dubleerimise vältimiseks kasutatakse KMAK raames tehtavat infokorjet ja väljundeid niipalju kui võimalik riigiüleseks ja valitsemisala siseseks finants- ja tulemusaruandluseks ning erinevatele organisatsioonidele regulaarsete riigikaitseliste näitajate ülevaadete koostamiseks. Rahvusvahelise aruandluse juhis on sätestatud planeerimisjuhise l isaga 12 . KMAK koostamisel lähtutakse: RKAK - st , s eal h ulgas Eestile omistatud NATO võime- eesmärkide paketist ; Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni suunistest, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja teistest riigiülestest suunistest ning õigusaktidest; valitsemisalas kinnitatud strateegilistest eesmärkidest (põhitegevuste eesmärgid) ; kaitseministri otsustest; Kaitseväe (edaspidi KV) üksuste hetkeolukorra analüüsist ; Kaitseväe juhataja (edaspidi KVJ) sõjalisest nõuandest; valitsemisala asutuste juhtide ja KL ülema ettepanekutest; valitsemisala kinnitatud poliitika dokumentid est; võetud rahvusvahelistest kohustustest. KMAK protsessi otsustest lähtuvalt ning kooskõlas kehtiva KMAK dokumendiga koostatakse: kaitse-eelarve projekt; valitsemisala sisendid , s eal h ulgas riigikaitse laia käsitluse toetustaotlused teiste ministeeriumide valitsemisala de sse , riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise protsessi ; kaitseministri kehtestatava programmi „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“ (eda s pidi programmdokument) eelnõu; üksuste varust amise ja teenuste hankekava (edaspidi varustuse hankekava ); majandus hangete kava; taristukava; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kava (IKT kava) ; asutuste ja KL finantsplaanid (sh KL mittekaits eotstarbelised hanked ja taristuinvesteeringud ) ; asutus e juhi äranägemisel konkreetsed asutuse sisemised rakendusdokumendid - aastaplaanid, arendusplaanid , tulemuskokkulepped ja tööplaanid . KMAK protsessis langetab lõplikud otsused kaitseminister tuginedes K V J sõjalisele nõuandele , Kaitseministeeriumi kantsleri, valitsemisala asutuste juhtide ja K L ülema nõuandele. KMAK -i kinnitab kaitse minister käskkirjaga. II Osapooled Valitsemisala planeerimise, otsuste elluviimise ja aruandluse protsessi juhib Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler tema alluvuses asuvate osakondade kaudu . V alitsemisala põhitegevuste eest vastutavad asekantslerid tagavad valitsemisala põhitegevustesse panustavatele asutustele teenuste kavandamiseks vajalike suuniste andmise (nt välisteenistuse maht) KMAK koostamise lähteülesandes ning otsuste sisulise ja vormistusliku korrektsuse KMAK - s ja selle alusel koostatavates muudes dokumentides, sealhulgas programmdokumendis ja tulemusaruandes . KMAK koostamise protsessi toimimist toetab ja korraldab Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakond (edaspidi RPO ). KMAK protsessi koordineerimise, otsustusettepanekute sünkroniseerimise ja omavahelise kooskõla ja lõppdokumendi koostamise eest vastutab RPO. Planeerimiseks ja aruandluseks vajalike sisendite ja ettepanekute kvaliteedi, korrektsuse ning õigeaegsuse eest vastutavad valitsemisala asutuste juhid ja KL ülem. Kõik planeerimisprotsessi antavad sisendid peavad olema kooskõlastatud asutuse juhiga. Valitsemisala asutused ja KL tagavad RPO - le ning valitsemisala põhitegevuste eest vastutavatele asekantsleritele ja vastavale osakonnale juurdepääsu nende poolt peetavatele valdkondlikele infosüsteemidele ning andmetele, tagamaks planeerimiseks ja plaanide rakendamise kontrolliks vajaliku info kättesaadavuse. III Valitsemisala strateegilise planeerimise tasandid Riigi strateegilise planeerimise süsteemis (kirjeldus l isa s 1) panustab valitsemisala tulemusvaldkonda „Julgeolek ja riigikaitse“. Tulemusvaldkond „ Julgeolek ja riigikaitse “ suunistav arengukava on RKAK. Tulemusvaldkonna eesmärgid on: u sutav heidutus sõjalise agressori vastu ; v õime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega ; v ajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Tulemusvaldkonna eesmär kide elluviimiseks on valitsemisalal üks programm „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“ . Programmi eesmärk ja mõõdikud kirjeldatakse KMAKs . Programmi „Sõjalin e riigikaitse ja heidutus “ eesmärki viiakse ellu valitsemisala kaheksa põhitegevuse abil . Valitsemisala kaheksa põhitegevust on: v äeloome ; k aitsevalmidus ; k aitsetahe ; l iitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö ; l uure ja eelhoiatus ; r iigikaitseline inimvara; r iigikaitseliste investeeringute korraldus ; heidutus, ent seda ei käsitleta riigi eelarve mõttes eraldiseisva valitsemisala põhitegevusena . Vabariigi Valitsuse otsustest lähtuvalt võib programmi tegevuste liigendus olla detailsem. Kõigile valitsemisala põhitegevustele on püstitatud strateegilised eesmärgid. Valitsemisala programmi ja põhitegevuse strateegilistele eesmärkidele seatakse mõõdikud , mis üldjuhul on kinnitatud k aitseminist ri poolt. Igale valitsemisala põhitegevusele kinnitatakse selle strateegiliste eesmärkide täitmiseks valitsemisala asutuste ja KL põhi teenuste loetelu vähemalt kord aastas KMAK koostamise protsessi lähteülesandes ja kinnitatakse KMAK - s . Teenuse osutamise eest vastutav asutus peab määrama teenustele eesmärgid, mõõdikud ja nende sihttasemed . Teenuste eesmärgid ja mõõdikud ning nende sihttasemed vaadatakse kord aastas KMAK koostamise protsessis üle ja kooskõlastatakse valitsemisala põhitegevuse eest vastutava asekantsleriga . IV KMAK koostamise etapid ja tähtajad KMAK koostamine jaguneb ettevalmistavateks tegevusteks ja põhiprotsessiks. KMAK koostamise põhiprotsessi all mõeldakse koostamis aastale järgneva nelja aasta otsuste ettevalmistamise ja langetamise ning dokumendi koostamise protsessi ; KMAK põhiprotsess toimub iga-aastaselt septembrist-juunini ; p õhiprotsessi ettevalmistavad tegevused võivad toimu da aastaringselt. KMAK koostamise põhi protsessi s kinnitatakse kaitseministri poolt KMAK koostamise lähteülesandega vajadusel täiendavad planeerimiseeldused, millega määratletakse spetsiifilised suunised või rõhuasetused, mille osas planeerimisperioodil täpsemaid ettepanekuid või lahendusi vajatakse, ning valitsemisala põhitegevuste mõõdikud . Lähteülesande koostamist koordineerib RPO. Lähteülesanne kinnitatakse kaitseministri poolt hiljemalt 30. novembril . Arvestada tuleb, et kaitseminister võib vajadusel täiendavaid ja täpsustavaid suuniseid anda ka hiljem. KVJ esitab ministrile sõjalise nõuande planeerimisperioodi võimearenduse prioriteetidest mitte hiljem kui 30. novembriks , mis on sisendiks valitsemisala põhitegevuste mõõdikutesse . KMAK põhiprotsessi s lähtutakse printsiibist, et viimase korrigeeritud KMAK - ga võrreldes tehakse kolme esimese aasta osas muudatus i ainult põhjendatud juhtudel . Põhiprotsessi etapid on hetkeolukorra analüüs, sisendinfo korje, otsuste ettevalmistamine, otsustusprotsess ja dokumendi vormistamine. Hetkeolukorra analüüs V alitsemisala asutused ja KL viivad läbi hetkeolukorra analüüsi iga teenuse kohta . Hetkeolukorra analüüs sisaldab teenuse kohta: eesmärki ning selle mõõdikuid ja nende tegelikke saavutustasemeid ning planeeritavaid tasemeid järgnevaks neljaks aastaks; teavet planeeritud ülesannete ja tulemuste saavutamise kohta ning järgnevaks neljaks aastaks planeeritavaid ülesandeid ja tulemusi; hetkeolukorra kirjeldust sh teenuse väljundeid ja senist ressursikulu mõjutanud olulisi asjaolu si d ning teenuse väljundeid ja ressursikulu oluliselt mõjutava i d aspekt e nelja järgneva aasta perspektiivis ning teenuse olulisi arenguvajadusi. ARES süsteemist selgub KV olemasoleva ja ettenähtud varustuse ning varude ülevaa d e klasside kaupa ning KV teeb otsustusettepanekute kujundamisel selle pinnalt põhiliste puuduste ja arenguvajaduste järeldused . KV luurekeskuse (edaspidi LuK ) teenuste osas täpsustatakse sisendiootus vastava asekantsleri suunistega. Hetkeolukorra analüüsid ja ülevaated esitatakse koos eelneva aasta tulemustega RPO-le hiljemalt 31. jaanuariks . VLA ja LuK esitavad oma sisendi poliitika planeerimise osakonnale (edaspidi PPO) . Sisendinfo korje Valitsemisala a sutused esitavad 15. septembriks RKIK-le detailse miinimumvajaduse kirjeldusena RKAK taristukava välised vajadused või põhjendatud muudatused taristuarenduste lähteülesandes. Valitsemisala asutused ja KL esitavad 3 1. jaanuariks järg mise perioodi KMAK koostamiseks vajaliku sisendinfo: p õhjendatud ettepanekud teenuste muutmiseks või lõpetamiseks ning uute algatamiseks, tegevuste mahtude suurendamiseks või vähendamiseks uuel KMAK perioodil tegevuspõhise eelarve loogikat arvesse võttes. Ettepanekute tegemisel lähtutakse valitsemisala põhitegevustele seatud strateegilistest eesmärkidest ning näidatakse planeeritavate finants vahendite seoseid eesmärkide saavutamisega. Teenuste planeerimisel on referentsiks RKAK - s otsustatud teenuse nominaalne tase ; teenuste ja nende mõõdikute aktuaalseisus andmed, muudetavate ja algatatavate teenuste andmed (teenuse ja mõõdikute andmete koosseis ja juhised on kirjeldatud l isa des 5 ja 14 ) määratud formaadis; Teenuse ressursilise sisu, st planeerimisühiku ja ressursside omavahelise seose kirjelduse või kirjelduse uuendamise. Samuti esitatakse oluliste planeerimisühikut mõjutatavate koefitsientide muutmise ettepanekud. a sutuste eelarvevahendite taotlused tegevuskulude osas planeerimisperioodi aastate lõikes nii kontopõhises kui tegevuspõhises (teenuste) vaates , millele lisatakse vajadusel lisataotlused koos vajalike viidete, arvutuste ja selgitustega ; l iitlastega seotud kulude ülevaade ja olemasolul ka lisataotlused koos vajalike viidete, arvutuste ja selgitustega . Eestis juba viibivate üksuste osas esitavad ü levaate ja vajadusel selle korrigeeritud versiooni KV ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ( edaspidi RKIK ). Täiendavate vajaduste (täiendavad üksused jms) osas koordineerib sisendi ko ostamist kaitsevalmiduse asekantsler ; KV-le täitmiseks esitatud NATO võime-eesmärkides sisalduvate võimenõuete elluviimiseks vajaliku ressursikirjelduse, ajakava ja selgitavad kommentaarid . Sisendi koostamisse kaasatakse asekantslerid; m uude Vabariigi Valitsuse otsus t ega kaitsekulule täiendavalt eraldatavate sihtotstarbeliste vahendite ülevaade ja olemasolul ka lisataotlused koos vajalike viidete, arvutuste ja selgitustega ; v alitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia IKT- teenuste sisendid esit atakse läbi hankekava rakenduse IKT kava mooduli ; varustuse h ankekava (v.a. KL hankekavas sisalduvad hanked) taotlused esitatakse läbi h ankekava rakenduse varustuse hankekava mooduli . Esitatuks loetakse taotlus, mis on eelnevalt läbinud ettenähtud kooskõlastusringi hankekava rakenduses. Taotlustest koostatakse otsustuspaketid KVJ sõjalises nõuandes esitatud prioriteetide lõikes ; mittekaitseotstarbeliste (edaspidi MKO ) investeeringute prioriseeritud taotlused; t aristukava prioriseeritud taotlused esitatakse läbi hankekava rakenduse Taristukava mooduli . KL esita b taristuvajadused KMAK finantsplaani osana. Ettepanekud esitatakse KMAK perioodi taristukava korrigeerimise ja uute taristuprojektide osas koos alternatiividega ja maksumustega, taristukava seletuskirjas esitatakse taristuprojektide lahtikirjutused otsustuspakettidena ; p ersonaliga seotud ettepanekud ; valitsemisala a sutuste tulude prognoosid ja eeldatavad välisvahendite kasutamise prognoosid aastate lõikes. Sisendinfo esitatakse RPO - le, kui planeerimisjuhises ei ole märgitud teisiti. RPO tagab sisendite jõudmise hinnangu andmiseks valitsemisala põhitegevuste eest vastutavatele asekantsleritele . VLA ja LuK sisendid esitatakse Kaitseministeeriumi PPO -le . Kui 3 1. jaanuariks ei ole asutustelt ametlikku ettepanekut laekunud ning RPO - ga ei ole kokku lepitud teisiti, loetakse kehtiva KMAK - i otsused teenuste rahastamise ulatuse osas asutuse jaoks sobivaks. Kui planeerimisjuhises märgitud tähtaeg langeb nädalavahetusele, loetakse tähtaeg saabunuks planeerimisjuhises märgitud tähtajale järgneval esimesel tööpäeval. Otsuste ettevalmistamine Otsuste ettevalmistamine: ressursiprognoos KMAK ressursiprognoos i koostamise aluseks võetakse Rahandusministeeriumi viimane ametlik majandusprognoos (üldjuhul kevadine majandusprognoos ) või kokkuleppelised nominaalsed summad. Ressursiprognoosi ja võrdluse kehtiva KMAK - i prognoosiga koostab RPO hiljemalt 10. aprilliks . RPO selgitab sisendite täpsustamise käigus välja ressursimahu, mille ulatuses on 4-aastasel planeerimisperioodil ja ennekõike selle viimasel aastal võimalik otsuseid teha. Otsuste ettevalmistamine: Otsustuspakettide koostamine Valitsemisala p õhitegevuste eest vastutavad asekantslerid või nende poolt volitatud osakonnajuhatajad kohtuvad esitatud taotluste osas asja omaste asutuste juhtidega ja KL ülemaga . Kohtumise käigus võidakse esitatud taotlusi vajadusel täpsustada või muuta ning täpsustada otsustuskohtade sisu ja mahtu. Tehtud muudatused talletatakse ja esitatakse RPO - le taasesitamist võimaldaval viisil. Valitsemisala a sutuste ja KL ettepanekutest tuvastatakse vältimatud kulu ning horisontaalsed kulud . Horisontaalsete (puudutab kõiki teenuseid läbivalt) otsustusvaldkondadena käsitletakse palgafondi ja toetuse kulu , t aristu tarbimisteenuste ja toitlustamise kulusid. Vältimatud kulu d on üldjuhul personalikulu hoidmine samal tasemel, tar istu ja varustuse ülalpidamine, kokkulepitud tegevuste jätkumine samas mahus, lepingulised kohustused, õigusruumist tulenevad muudatused. RPO ja valitsemisala põhitegevuste eest vastutajad hindavad taotluse vastavust vältimatute kulude kriteeriumitele. Otsustuspaketid valmistatakse ette üldjuhul üksuste, teenuste ja personalikulude osas. Otsustuspakettide koostamisel arvesta takse ka NATO võimenõudeid. KMAK otsuste raames tehakse kaalutletud otsuseid riigieelarve väliste rahastamisvõimaluste kasutamise osas , sealhulgas eeldused USA kaitsealase abi võimalusteks. USA finantseraldiste kord on kirjeldatud planeerimisjuhise l isas 9 . Otsuste ettevalmistamine: üksuste varustatus (hanked) Üksuste varustatuse võrdlusbaasiks on kehtiva RKAK - i lõpptulemus ehk ettenähtud üksuste varustatus vastavalt üksuse maksumusmudeli alusel koostatud koosseisu- ja varustustabelile ( edaspidi KVT ) . Varustustabelid on eranditult ARES süsteemis. RKAK välised varustuselemendid tuleb vajadusel ettepanekutena välja tuua spetsiifiliselt märgituna. Üksuste alalhoidmisega seotud hanked loetakse KMAK protsessis reeglina vältimatuks kuluks, erandiks on suuremahulised ajatatavad moderniseerimised ja elutsüklipõhised väljavahetamised . Vajaduse defineerimise eest vastutab KV , kulude hinnastamise eest vastutab RKIK. Varustuse h ankekavasse planeeritakse selline LuK ja KV erioperatsioonide väejuhatuse (edaspidi EOVJ ) varustus, mis on kasutusel ka teistes KV üksustes. Ainult LuK või EOVJ spetsiifilis e varustus e hanked p l aneeri takse hanke kavast eraldi. Hanked kajastatakse hankekava rakenduses käibemaksuta, ent KMAK protsessis tuuakse eelarve koostamise jaoks välja rakenduv keskmine käibemaksu määr . RPO korraldab asjaomaseid asutusi kaasates kaitseministri jaoks v äeloome otsustuskohtade loetelu ettevalmist amise 15. aprilliks. Otsuste ettevalmistamine: valitsemisala taristu arendus Valitsemisala taristut puudutavate ettepanekute koostamise alus on RKAK ning selles toodud taristuobjektid ja -vajadused. Taristuvajaduste esmane kinnitamine ning hinnastamine toimub RKAK koostamise käigus. RKIK kehtestab standardse taristuarenduse minimaalse kirjelduse erinevatele hoonetüüpidele (kontor, kasarm jne), millest RKIK KMAK - i uute taristuvajaduste hinnastamisel üldjuhul lähtub. Valitsemisala asutused ja KL võivad lisaks esitada miinimumvajadust ületava alternatiivse ettepaneku, mille hinnastab RKIK KMAK protsessi käigus. Miinimumvajadust ületav hinnastatud alternatiivne ettepanek esitatakse eraldi otsustuskohana KMAK otsustusprotsessi. KMAK taristukava koostatakse jooksevhindades, vajadusel korrigeeritakse juba otsustatud objektide ehitushindasid iga-aastaselt KMAK otsustusprotsessis. Taristuinvesteeringud ja kulud kajastatakse taristukavas käibemaksuta, ent KMAK protsessis tuuakse eelarve koostamise jaoks välja taristukava kulu- ja investeeringuridadele rakendatavad käibemaksu määrad. Taristuotsuste juures fikseeritakse iga objekti kohta kõik taristuga seotud kulud (inventar, nõrkvool, IKT, iga-aastane ülalpidamiskulu jm). RPO korraldab asjaomaseid valitsemisala asutusi ja KL kaasates kaitseministri jaoks taristuarenduse otsustuskohtade loetelu ettevalmist amise 15. aprilliks . Otsuste ettevalmistamine: valitsemisala personal ikulu Personaliga seotud ettepanekud ja valikud koostab K aitseressursside Amet ( edaspidi K RA ) hiljemalt 1. märtsiks , lähtudes selle koostamisel valitsemisala asutuste ja KL poolt 3 1. jaanuariks RPO-le esitatud taotlustest. Taotluste täpsustamisel suhtleb KRA valitsemisala asutuste ja KL - ga otse. KRA valmistab otsustusettepanekud kaitse ministri jaoks ette 15. aprilliks . Otsuste ettevalmistamine: IKT IKT vajaduste planeerimine toimub valitsemisala üleselt ühtse protsessi alusel. IKT vajaduste planeerimine on kirjeldatud planeerimisjuhise l isas 4 . RPO valmistab IKT valdkonna otsustusettepanekud kaitse ministri jaoks ette 15. aprilliks . Otsuste ettevalmistamine: valitsemisala teenused Valitsemisala põhitegevuste alla kuuluvate t eenuste osas valmistatakse otsustusettepanekud ette teenuse kulude osas ilma tugiteenuste kuludeta. Teenustesse panustava personali palgatasemete osas kujundatakse otsused üldjuhul läbivalt, ent vajadusel saab täiendava personali lisamist otsustada üksikute teenuste vaates. Eraldi otsustusettepanekud valmistatakse ette tugiteenuste osas. Valitsemisala p õhitegevuste eest vastutavad asekantslerid valmistavad asjaomaseid asutusi ja KL kaasates kaitseministri jaoks teenuste otsustuskohtade loetelu ettevalmistuse vähemalt valitsemisala põhitegevuste lõikes 15. aprilliks . Otsustusprotsess Enne sisuliste otsuste tegemist esitatakse kaitseministrile vajadusel hiljemalt 15. märtsil järgmised informatiivsed ülevaated : Valitsemisala põhitegevuste hetkeolukord, s eal h ulgas tuuakse vajadusel välja olulisemad teenused. Valitsemisala p õhitegevuste hetkeolukorra ülevaated valmistavad ette asekantslerid, ettevalmistamist koordineerib RPO. KV hetkeolukord , s eal h ulgas tuuakse vajadusel välja olulisemad üksused . K V tutvustab üksuste varustatuse ja valmiduse hetkeolukorda ARES alusel. Eestile omistatud NATO võime-eesmärkide ülevaade. K V esitab ülevaate võime-eesmärkide hetkeolukorra ja käimasolevate/planeeritud arenduste (taristu arendus, personali planeeringud jne) , s eal h ulgas NATO väeloomeüksuste valmiduse /piirangute osas. RPO esitab NATO võimenõuete ning punktis 5 1 . 2 .1 nimetatud KV ülevaate alusel kokkuvõtte puudujääkide osas, mis on kriitiliselt prioriteetsed koostegutsemisvõime ning NATO väeloomes osalemise nõuetekohaseks tagamiseks . RKAK planeerimiseelduste võrdlus ja täitmise seis. Ülevaate valmistab ette RPO. Põhimõttelised muudatused kehtiva KMAK - iga võrreldes (ajalised muudatused, olulised kallinemised jms). Ülevaadete põhjal annab kaitseminister vajadusel täiendavaid suuniseid. Kaitseministri esimene otsustuskoosolek toimub hiljemalt 15. aprillil ning selle raames tutvustatakse kaitse ministrile: p laneerimisperioodiks prognoositavate ressursside, muude makromajanduslike näitajate seis u ; a sutuste poolt esitatud taotluste kogumahtu ja sisu ; v ältimatute kulu d e maht u ja põhjendusi ; k ohustustega sidumata ressursi ulatus t , mis on tuvastatutud RPO eestvedamisel asutuste sisendite ja asutustega peetud kohtumiste põhjal. Allesjäänud kohustustega sidumata ressursile pretendeerivad kõik valitsemisala vajadused ja ettepanekud. Kaitseministri teine otsustuskoosolek toimub hiljemalt 15. mail ning selle raames langetatakse lõplikud otsused. Koostöös valitsemisala asutuste juhtide , KL ülema ja valitsemisala põhitegevuste eest vastutavate asekantsleritega valmistatakse ette lõplikud ettepanekud ressursside jaotamiseks ja tegevuste elluviimiseks kõnealusel planeerimisperioodil. Üldjuhul toimub ettevalmistus valitsemisala korralise koordinatsioonikoosoleku raames. Põhimõtteliste alternatiivide puhul langetab lõpliku otsuse kaitse minister. Otsused dokumenteeritakse kaitseministri otsustuskoosoleku protokollis ning otsustusprotsessi toetamiseks kasutatavates töövahendites. Vajadusel teostatakse KMAK aastate vaheline rahaline tasakaalustamine koostöös RPO, KV Peastaabi (edaspidi KVPS ) analüüsi- ja planeerimisosakonna (edaspidi APO ) , KV küberväejuhatus e (edaspidi KV KüVJ) , KRA ja RKIK -iga . Valitsemisala a sutused tagavad ministri otsuste kajastamise infosüsteemides kahe nädala jooksul ministri otsustuskoosoleku toimumisest arvates: Varustuse hankekava ja taristukava otsused sisestab RKIK. IKT kava otsused sisestab KV KüVJ. Tegevuskulud (tööjõu- ja majandamiskulud), toetused ja MKO investeeringud sisestavad kõik valitsemisala asutused KAISi . KMAK dokumendi vormistamine KMAK lõppdokumendi koostamist koordineerib RPO. Valitsemisala põhitegevuste vastutajad tagavad KMAK lõppdokumendis valitsemisala põhitegevuste hetkeolukorra, mõõdikute ja kavandatavate tegevuste nõuetekohase sisustamise. KMAK otsuste ja dokumendi projekti alusel koostatakse riigieelarve strateegia (edaspidi RES ) protsessi s esitatav sisend 1. juuni ks , s eal h ulgas lisataotluste nimekiri , riigikaitse laia käsitluse toetustaotlused teiste ministeeriumide valitsemisala de sse , programm dokumendi eelnõu ja muud dokumendid vastavalt Rahandusministeeriumi antud suunistele . KMAK lõppdokument esitatakse kaitse ministrile allkirjastamiseks hiljemalt 15. juuniks . V KMAK sisu KMAK sisaldab vähemalt järgmisi peatükke : k aitseministri avalik eessõna, milles tuuakse välja planeerimisperioodi võtmeteemad ; kaitseministeeriumi valitsemisala eesmärgid, põhitegevuste lõikes ; t ulemusvaldkonna, programmi ja valitsemisala põhi tegevuste hetkeolukorra analüüs ja senise tulemuslikkuse analüüs . KMAK lisad e võimalik nimekiri on: planeerimisperioodi eesmärkide , nende tulemusmõõdikute ja neid tagavate tegevuste kirjeldus programmide ja valitsemisala põhitegevuste lõikes ; F inantsplaan , mis annab 4-aastase vaate kaitse-eelarve kuludele ja on koostatud vähemalt riigi eelarvestrateegia sisendiks vajalikus detailsuses. Finantsplaan koostatakse aastate lõikes nii tegevuspõhises vaates kui ka majandusliku sisu järgi. Finantsplaanis tuuakse eraldi välja käibemaks (v.a VLA) ; Personalikava , mis kirjeldab tegevväelaste arvu kasvu ootusi ning valitsemisala asutuste palgafondide kujunemise aluseid, samuti toob välja tsiviilteenistujate arvu muutused jm olulised otsused. Planeerimisperioodi rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide ja valmidusüksuste ülevaade teenuste lõikes koos planeeritud ressursikuluga . Planeerimisperioodil planeeritavate NATO ja mitmeriigiõppuste kava , õppekogunemiste kava teenuste lõikes koos planeeritud ressursikuluga ning ajateenijatega allüksuste ettevalmistamise kava. Liitlastega seotud kulude ülevaade . Muude Vabariigi Valitsuse otsusega täiendavalt rahastatavate kulude ülevaade . Luure- ja eelhoiatuse teenuste lahti kirjutus . Lisa koostamist koordineerib PPO. VI KMAK uuendamine KMAK dokumenti uuendatakse hiljemalt detsembris , kui on uuendatud olulisi makromajanduslikke prognoose ning on selgunud RES ja riigieelarve (edaspidi RE ) protsessi tulemused. KMAK dokumendi uuendamise eesmärk on sisse viia KMAK lõppotsuste järgselt tehtud olulise mõjuga otsused, millel on märkimisväärne ressursiline mõju ka järgnevatele perioodidele. Vajadusel valmistatakse ette täiendavad otsustuskohad. Makromajanduslike näitajate uuenemise järgselt uuendatakse vajadusel ühtlasi makromajanduslike näitajatega seotud otsuseid KMAK - is. KMAK otsuste läbiv korrigeerimine tehakse kaitseministri otsusega. Korrigeeritud KMAK - i kinnitab kaitseminister käskkirjaga. VII KMAK rakendamine Sisendid RES ja RE koostamise protsessidesse KMAK dokumendi alusel koostatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala sisendid RES ja RE koostamise protsessides. Sisendite koostamist juhib RPO, kaasates sellesse vajalikke osapooli. Eraldi valitsemisala sisest protsessi aastase eelarve koostamiseks ei toimu. RES ja RE protsessi üleriigilised tähtajad ja nõuded sisenditele määrab Rahandusministeerium. RPO koostab Rahandusministeeriumi tähtaegadest lähtuva Kaitseministeeriumi valitsemisala sisese aja- ja tegevuskava ning tagab selle tutvustamise asutustele. R ES ja järgneva aasta RE protsessi sisendite esitamise tähtaeg Rahandusministeeriumile on 1. juuni . KMAK varustuse hankekava täitmine Varustuse h ankekava täitmise igapäevase tegevuse eest vastutab RKIK, üldist järelevalvet teostab RPO. Varustuse h ankekava menetlemine toimub hankekava rakenduse varustuse hankekava moodulis . Muudatusi varustuse hankekavas võib algatada nii RKIK, KV kui Kaitse ministeerium. KL teavitab oma hankekava muudatustest RPO-d. K V esitab muudatusettepanekud lähtuvalt oma teiste tegevuste muutustest (nt muutunud väljaõppevajadus) esitades RKIK - le rakenduses argumenteeritud muudatusettepanekud. Kaitsem inisteerium esitab muudatusi üldjuhul ainult riigiüleste (Vabariigi Valitsuse või Riigikogu) strateegiliste otsuste või suuniste viimiseks varustuse hankekavva. RKIK haldab igapäevast varustuse hankekava ning menetleb esitatud või hangete järgselt tekkinud muudatusvajadusi. RKIK võib, kooskõlastades muudatuse eelnevalt KVPS APO -ga , rahavoogude juhtimiseks ning riigieelarve tekkepõhise täitmise tagamiseks hankeid ümber tõsta kinnitatud varustuse hankekava aastate vahel, hanke kogueelarvet ja koguseid muutmata. RKIK võib Kaitse ministeeriumiga konsulteerimata teha muudatusi odavnenud hangete arvelt kallinenud hangete finantseerimiseks kuni 250 000 euro piires (käibemaksuta) ühe muudatuse kohta. Koguste vähendami st ei loeta hanke odavnemi seks . Varustuse h ankekavas olevate koguste muutmise osas konsulteerib RKIK eelnevalt KVPS APO - ga. KV kooskõlastuse saamise järel esitab RKIK koguste muutmise ettepaneku koos finantseerimise katteallikaga RPO - le. Kui muudatuse rahaline maht on kuni 100 000 eurot (käibemaksuta), teeb otsuse RPO juhataja. KVPS APO ülesanne varustuse hankekava muudatusettepanekute kinnitamisel on kontrollida taotluse vastavust kehtivatele KVT - dele , mis on koostatud vastavalt RKAK - i maksumusmudelitele, ning hinnata varustuse hankekava muudatuse mõju võimearendusele. Elutsüklikulude muudatuste puhul täpsustab RKIK, millise l isas 2 kirjeldatud elutsüklikulu osa arvelt muudatused tehakse. RKAK väliste hangete lisamist taotleb KV valitsemisala koordinatsioonikohtumisel. Muutmisettepanek peab sisaldama hinnastatud taotlust, mõjuhinnangut RKAK - i ressursivajadusele ning finantseerimise katteallikat. Taotluse hinnastab RKIK. Mõjuhinnangu RKAK ressursivajadusele annab RPO. Katteallika pakuvad KV ja RKIK koostöös. KMAK väliste varustuse hankekava muudatusettepanekute osas tehakse otsused valitsemisala koordinatsioonikohtumisel. Hanke finantseerimisallika (Eesti, USA vms) muutmisettepaneku esitab RKIK RPO - le. Finantseerimisallika muutmise otsuse teeb RPO juhataja, kes võib vajadusel esitada selle otsustamiseks valitsemisala koordinatsioonikohtumisele. Hanke finantseerimisallikas fikseeritakse varustuse hankekavas. RKIK tagab KVPS APO teavitamise hanke finantseerimisallikate muutusest , lisaks koordineerib RPO muudatused USA Office of Defence Cooperation ( edaspidi ODC ) . Kui varustuse hankekava muudatustega kaasneb jooksva aasta eelarve muutmise vajadus kaitse ministri, Vabariigi Valitsuse või Riigikogu tasemel, tagab RKIK õigeaegse sisendi esitamise eelarve muutmise protsessidesse. Kui varustuse hankekava muudatustega kaasneb kinnitatud KMAK - i muutmise vajadus, tagab RKIK õigeaegse sisendi esitamise KMAK uuendamise protsessis ning vajadusel järgmise aasta riigieelarve menetlemise protsessis. KMAK taristukava täitmine Taristukava täitmise igapäevase tegevuse eest vastutab RKIK . Taristukava täitmise ja muudatuste osas teostab järelevalvet RPO. Taristukava menetlemine toimub hankekava rakenduse taristukava moodulis . RKIK haldab igapäevast taristukava ning menetleb esitatud või hangete järgselt tekkinud muudatusvajadusi. Valitsemisala asutuse d esitavad RKIK- le vajadusel argumenteeritud taristukava muudatusettepanekuid. RKIK võib Kaitse ministeeriumiga konsulteerimata teha muudatusi odavnenud taristuobjektide arvelt kallinenud taristuobjektide finantseerimiseks kuni 300 000 euro piires (käibemaksuta) või kuni 25% taristuobjekti kohta eeldusel, et objektide maht ja funktsionaalsus ei muutu. RKIK võib taristuobjekte vajadusest tulenevalt, rahavoogude juhtimiseks ja tekkepõhise eelarve täitmise tagamiseks ümber tõsta kinnitatud taristukava aastate vahel, saades selleks eelnevalt heakskiidu lõppkasutajalt (KV osas KVPS APO - lt). RKIK ja asutuste vahelised erimeelsused esitatakse lahendamiseks kaitseplaneerimise asekantslerile . Vajadusel tehakse lõplik otsus valitsemisala koordinatsioonikoosolekul. Taristukavas olevate objektide mahu ja funktsionaalsuse muutmise vajaduste osas, KMAK väliste objektide vajaduse korral või kallinemisel üle 300 000 euro (käibemaksuta) või üle 25% taristuobjekti kohta, tehakse otsused valitsemisala koordinatsioonikohtumisel. Kõik RKAK välised otsused tehakse koordinatsioonikoosolekul koos finantseerimise katteallikaga. Kõik taristukava muudatused sisestab RKIK kahe nädala jooksul otsuse langetamisest arvates. Kui taristukava muudatustega kaasneb jooksva aasta eelarve muutmise vajadus kaitse ministri, Vabariigi Valitsuse või Riigikogu tasemel, tagab RKIK õigeaegse sisendi esitamise eelarve muutmise protsessidesse. Kui taristukava muudatustega kaasneb kinnitatud KMAK - i muutmise vajadus, tagab RKIK õigeaegse sisendi esitamise KMAK uuendamise protsessis ning vajadusel järgmise aasta riigieelarve menetlemise protsessis. KMAK IKT kava täitmine IKT kava täitmise igapäevase tegevuse eest vastutab KV KüVJ , väljaarvatud juhul , kui vastutus konkreetse I K T kavas oleva arenduse eest on pandud teisele asutusele. IKT kava täitmise ja muudatuste osa s teostab järelevalvet RPO. IKT kava menetlemine toimub hankekava rakenduse IKT kava moodulis . KV KüVJ haldab igapäevast IKT kava ning menetleb esitatud või hangete järgselt tekkinud muudatusvajadusi . Valitsemisala asutused esitavad KV KüVJ -le vajadusel argumenteeritud IKT kava muudatusettepanekud . KV KüVJ võib RPO-ga konsulteerides teha muudatusi odavnenud IKT-arenduste arvelt kallinenud IKT-arenduste finantseerimiseks kuni 30 000 euro piires (käibemaksuta), aga mitte rohkem kui 10% arenduse eelarvest. KV KüVJ võib RPO-ga konsulteerides teha muudatusi teenuse elutsükli kuludes, kuid mitte rohkem, kui 10% teenuse elutsükli kuludest aastas. Kõik IKT kava muudatusettepanekud peavad olema seotud I K T-teenuse kliendi ning valitsemisala asutuse põhiteenuse või tugiteenusega. KMAK väliste arenduste lisamist taotleb KV KüVJ valitsemisala koordinatsioonikohtumisel. Muu datus ettepanek peab sisaldama hinnastatud taotlust, mõjuhinnangut KMAK-i ressursivajadusele ning finantseerimise katteallikat. Taotluse hinnastab KV KüVJ , vajadusel konsulteerides RKIK-ga . Mõjuhinnangu KMAK ressursivajadusele annab RPO. Katteallika pakub KV KüVJ ja I K T-teenuse klient koostöös. Kiireloomuliste ja planeerimata arenduste läbiviimiseks planeeritud rahaliste vahendite kasutamine peab olema kooskõlastatud kaitseplaneerimise asekantsleriga . Kõik IKT kava muudatused sisestab KV KüVJ kahe nädala jooksul otsuse langetamisest arvates. Kui IKT kava muudatustega kaasneb jooksva aasta eelarve muutmise vajadus kaitseministri, Vabariigi Valitsuse või Riigikogu tasemel, tagab KV KüVJ õigeaegse sisendi esitamise eelarve muutmise protsessidesse. Kui IKT kava muudatustega kaasneb kinnitatud KMAK-i muutmise vajadus, tagab KV õigeaegse sisendi esitamise KMAK uuendamise protsessis ning vajadusel järgmise aasta riigieelarve menetlemise protsessis. VIII EELARVE TÄITMISE SEIRE JA EELARVE MUUTMINE Eelarve seire ja ülevaadete koostamine Jooksva aasta kaitse-eelarve kasutamise seire toimub kuluarvestuse infosüsteemis (edaspidi KAIS) pidevalt. Valitsemisala a sutused tagavad KAIS - i s eelarve ajakohasuse ning tegeliku eelarve kasutuse andmete kättesaadavuse , mille põhjal ta g ab RPO juhtkonnale iganädalaselt uuenev a ajakoha s e aruandlus e (v.a KL, kes e sitab tegelike eelarve kasutuse andmed iga kuu) . VLA kohta on tagatud aruandlusesse konto 600 detailsuses andmete esitami n e kassapõhises vaates vähemalt kor d kuus. Väliseid tugiteenuseid osutavad valitsemisala asutused tagavad kulude ja eelarve edasiandmise KAIS - i s kokku lepitud tunnustega. Väliste tugi teenuste kulude korrektse ja ajakohase kajastamise põhiteenustes ja valitsemisala põhitegevuste s tagab välist tugiteenust kasutav asutus. Riigiüleselt nõutud jooksva aasta kuue kuu eelarve kasutamise ülevaate esitamiseks korrastavad valitsemisala asutused jooksvad andmed 15. augustiks . RPO esitab ülevaate Rahandusministeeriumile KAIS - is hiljemalt 31. augustiks. Juhtkonnal on juurdepääs eelarve täitmist reaalajas kuvavale süsteemile. Valitsemisala juhtkonnale esitatakse põhjalik analüütiline ülevaade (edaspidi korraline ülevaade ) jooksva aasta kaitse-eelarve kasutamise hetkeseisu st , muudatusettepanekutest , lisavajadustest ja vabanenud vahenditest : m ai lõpuks; s eptembri lõpuks ; d etsembri alguses; a asta kokkuvõttena esmaselt järgmise aasta veebruaris ning lõplikuna hiljemalt mai lõpuks ; j uhtkonna soovil esitatakse kaitse-eelarvega seonduvaid ülevaateid ka jooksvalt ( edaspidi erakorrali ne ülevaa de ) , erakorraliste ülevaadete koostamiseks annab asutustele täiendavad suunised RPO. Korralise ülevaa te koostab RPO minimaalselt kaitse ministri kinnitatud eelarve detailsuses, kasutades vajadusel nii kontopõhist vaadet kui tegevuspõhist vaadet. Korralise ülevaate ko ostamiseks vajalik andmekorje toimub KAIS - is , kus valitsemisala asutused esitavad andmed vastavalt RPO suunistele ja tähtaegadele. Eelarve täi tmise ülevaates lähtutakse KMAK- i s planeeritud tegevustest, võrreldakse neid tegelikult saavutatud tulemustega ja tuuakse välja takistused eelarve täitmise või puudujäägi osas. Investeeringute eelarve täitmist analüüsitakse vajadusel teenuste, projektide ja objektide lõikes. Samuti esitavad valitsemisala asutused ülevaate eelarve kasutamise prognoosi ja võimalike vabanevate vahendite või eelarveliste lisavajaduste osas. Erakorralise ülevaate ko ostamiseks vajalikud suunised ja tähtajad edastab RPO asutustele vähemalt 2 nädalat enne sisendite laekumise tähtaega. Ülevaadete juures esitab asutus põhjendatud ettepanekud eelarveliste vahendite ümbersuunamiseks. Täiendavate vahendite taotluse puhul tuleb m uu h ulgas teha ettepanekud koos mõjuhinnanguga vajaduse katmiseks asutuse olemasoleva eelarve/tegevuste ümberkorraldamiseks. Eelarve muudatused Riigieelarve seaduse muudatusi menetletakse valitsemisala juhtkonnas hiljemalt juunis , mai lõpuks tehtava korralise ülevaate ning asutustelt laekunud muudatusettepanekute alusel. Ettepaneku valmistab ette RPO, täpsustades vajadusel valitsemisala asutustega esitatud vajadusi ja mõjuhinnanguid, ning esitab selle Rahandusministeeriumile vastavalt seatud tähtaja le . Jooksva aasta osas tehakse täiendavaid RE seaduse muutmise ettepanekuid eelnõu Riigikogu s menetlemise ajal ainult erandkorras, kui septembri korralisest ülevaatest ilmneb vältimatu vajadus. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavad eelarve liigenduse muutmise ettepanekud koos põhjendustega tuleb asutustel esitada RPO - le Rahandusministeeriumi poolt seatud tähtajast vähemalt 3 nädalat varem. RPO teavitab asutuste finantsjuhte tähtaegadest vastavalt Rahandusministeeriumist laekunud infole esimesel võimalusel. Lähtuvalt muudatuste iseloomust , otsustab RPO juhataja nende tutvustamise või otsustuskohad valitsemisala koordinatsioonikohtumise tasemel. Eelarve mõttes tehnilisi muudatusi võib teha jooksvalt RPO juhataja nõusolekul, ent need fikseeritakse sisuliste muudatuste kõrval kaitseplaneerimise asekantslerile antud volituste raames, vajadusel koordinatsioonikohtumisel ning fikseeritakse kaitse ministri eelarve käskkirja seletuskirjas. Vabanevate vahendite ja lisavajaduste osas teavitavad valitsemisala asutused RPO - d jooksvalt , mille alusel esitatakse vastav info korraliste või erakorraliste ülevaadete käigus juhtkonnale otsustamiseks. Kõikide eelarvemuudatuste osas tuleb välja tuua mõju järgmisele aastale või aastatele. RPO viib muudatuste mõju otsuse järgselt sisse ka järgnevatesse perioodidesse. Valitsemisala otsust uprotsessis tehtud otsuste finantsilise mõju võtab RPO jooksvalt arvesse, s eal h ulgas asutuste eelarveid vajadusel vastavalt vähendades või suurendades , muudatused on juhtkonnale ja eelarve omanikule nähtavad vastavas infosüsteemis. Juhtkonnale otsustamiseks esitatavatele ettepanekutele lisavad valitsemisala asutused otsuse finantsilise mõju , sealhulgas mõju tegevuspõhisele eelarvele, ja täiendavate kulude lisandumisel ülevaate võimalikest katteallikatest. Kõik valitsemisala asutuste vahelised ümbertõstmised , sealhulgas asutuste teenuste ja funktsioonide üleandmised, peavad olema asjassepuutuvate asutuste vahel koordineeritud valitsemisala eelarve s nii majanduslikus kui tegevuspõhises vaates . Eelarve muutmise osas on RPO kontaktisikuks asutuse finantsjuht. Kõik RPO - le esitatavad taotlused ja ettepanekud peavad olema kooskõlastatud asutuse juhiga. Eelarve ülekandmine Eelarve ülekandmine on eelarveaastal õigeaegselt kasutamata jäänud vahendite kasutuse pikendamine aasta võrra. Eelarve kiireloomuliseks ülekandmiseks esitavad valitsemisala asutused 8. jaanuariks RPO - le vajadusel ülekantavate vahendite avansilised taotlused. Avansiliselt kantakse üle ainult eelarve vahendeid, milleks jooksva aasta eelarves vahendeid planeeritud ei ole. Ülejäänud eelarve ülekandmiseks esitavad valitsemisala asutused RPO - le taotlused ja selgitused riigieelarvega määratud detailsuses ja tegevuspõhises vaates, peale eelarve täitmise tegevuspõhise jaotuse selgumist, aga mitte hiljem kui 15. aprilliks . RPO koostab ülevaate õigeaegselt kasutamata jäänud eelarve vahendite kasutamise ettepanekutega tegevuspõhises vaates ning esitab selle otsustamiseks valitsemisala otsustusprotsessi hiljemalt 1. maiks . Eelarve ülekandmise käskkiri esitatakse kaitse ministrile kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks . K L-l toimub jääkide ülekandmine vastavalt tegevustoetuse ja sihtfinantseerimise lepingu sätetele. Eelarve kasutamise pikendamise tähtajad ja tingimused võivad täpsustuda lähtudes Rahandusministeeriumi protsessi ajakavast . T ähtaegade ja tingimuste muutmisest informeerib RPO asutusi hiljemalt 5 tööpäeva jooksul peale täpsustatud ajakava saamist Rahandusministeeriumilt. IX Aruandlus KMAK täitmist jälgitakse kolme l viisil: jooksva aasta eelarve täitmise, riigieelarve täitmise ning tulemusaruandega. Aruannete koostamise nõuded ja tingimused on sätestatud lisades 6 ja 7. Aruandlust peetakse eelarve, ressursside, valitsemisala põhitegevuste jne kohta vastavalt KMAK, RKAK ning RES/RE tingimustele ja ajakavale . Kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks esitavad KV ja KL KRA- le personaliaruande tegevväelaste ja tsiviilteenistujate osas. Kvartalile järgneva kuu lõpuks esitab RKIK : Kaitse ministeeriumile , KV - le ja KL-le aruande hankekava alusel teostatud tarnetest, sh eristades aruandes maakaitse SA üksuste , valveüksuse ja riigikaitse laia käsitluse toetamiseks moodustatud sihtüksuste tarned , näidates aruandes plaanitud ja tarnitud koguste suhet ning kvartali jooksul toimunud hankekava muudatused; Kaitseministeeriumile ja KV-le aruande taristukava täitmisest. Kvartalile järgneva kuu jooksul esitab KL RPO - le KL - le eraldatava tegevustoetuse- ja sihtfinantseerimise lepingu “ (edaspidi leping) alusel eraldatud vahenditest soetatud kaitseotstarbelise varustuse nimekirja ja lepingus loetletud taristu objektide valmimise hetkeseisu . RKIK esitab kaitseministrile , K VJ-le ja KL ülemale eelarveaasta kohta hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks ülevaate ja analüüsi valitsemisala taristukava ja hankekava täitmise tulemuslikkusest. Valitsemisala asutused (v.a VLA) ja KL koostavad jaanuari jooksul eelneva aasta tulemusaruande RPO poolt määratud formaadis iga teenuse kohta eraldi . Riigieelarve täitmise aruanne Lõppenud aasta riigieelarve kasutamise kohta koostab riigieelarve täitmise aruande (edaspidi RETA) Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) koostöös RPO-ga. RPO koostab lõppenud aasta eelarve täitmise andmete põhjal riigile esitatavad valitsemisala RETA andmestikud hiljemalt 31. märtsiks . Asutused tagavad korrektsete andmete olemasolu KAIS-is hiljemalt 25. märtsiks . Pärast nimetatud tähtaegasid võib asutus lõppenud aasta KAIS-i andmetes muudatusi teha üksnes RPO loal, RTK või Riigikontroll suunistest lähtuvalt. VLA esitab RPO-le tekkepõhise eelarve täitmise info hiljemalt 25.märtsiks. RETA koostamise riigiülese ajakava ja suunised määrab Rahandusministeerium. RPO täpsustab Rahandusministeeriumi suunistest lähtudes valitsemisala sisest ajakava ning tutvustab seda asutustele. Tulemusvaldkonna tulemusaruanne Lõppenud aasta tulemusvaldkonna ja programmi tulemuste ja eelarve kasutamise kohta koostab RPO tulemus valdkonna tulemusaruande (edaspidi tulemusaruanne) , kaasates sellesse vajalikke osapooli. Tulemusaruande koostamisel ja tulemusinfo esitamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi antud riigiülestest suunistest. Tulemusaruande sisendina kasutatakse KMAK protsessis kogutud valitsemisala põhitegevuste hetkeolukorra kirjeldusi ja tulemuste analüüsi ning eelmise aasta riigieelarve täitmise aruandlust. Tulemusaruande projekti üldinfo ja lühianalüüsi peatükid ning tulemusvaldkonna mõõdikute info koostab RPO ja esitab Rahandusministeeriumile hiljemalt 15. aprillil . Tulemusaruannet tutvustatakse valitsemisala koordinatsioonikoosolekul hiljemalt 15. mail . Kaitseminister kinnitab tulemusaruande hiljemalt 31. mail . RPO korraldab viivitamatult peale tulemusaruande kinnitamist selle avalikustamise Kaitseministeeriumi veebilehel ja tulemusaruande esitamise Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Lisa 1. Riigi strateegilise juhtimise ja planeerimise süsteem ning seosed valitsemisala strateegilise juhtimisega Riigi strateegilise planeerimise õiguslik raamistik koosneb riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest : Riigieelarve seadus sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja riigieelarve vahendite kasutamise tingimused ja korra ning riigieelarve koostamise alused, s eal h ulgas strateegilised arengudokumendid. V abariigi V alitsuse 19.12.2019 määrus nr 112 „ Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord “ . V abariigi V alitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 „ Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord “ . Rahandusministri 27 .12.20 21 määrus nr 50 „ Eelarveklassifikaator “ . Määrus määrab, mille alusel toimub eelarvestamine, finantsjuhtimine ja seire ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel. Eelarveklassifikaatoris on määratud ka riigi planeerimistasandid. Rahandusministri 11.12.2003 määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“ . Määrus kehtestab riigi raamatupidamise ja finantsaruandluse korra ning tagab valitsussektori ja avaliku sektori aruandluse. Olulisi metoodilisi riigiüleseid suuniseid riigi strateegilise planeerimise rakendamiseks annavad Rahandusministeerium ja Riigikantselei, suunised avaldatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus . Õigusaktide kõrval on olulised riigi strateegilised dokumendid. Riigi strateegilised arengudokumendid ja nende vasted Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kirjeldatud tabelis 1 ja täpsustatud joonisel 1. Tabel 1. Riigi strateegilised arengudokumendid Nr Riigi strateegilised arengudokumendid Vaste Kaitseministeeriumi valitsemisalas 1 Eesti 2035 - 2 Poliitika põhialused* Eesti j ulgeolekupoliitika alused (JPA) 3 Valdkondlik arengukava Riigikaitse arengukava (RKAK) 4 Programm Programmid on ministeeriumi te sisendiks riigi eelarvestrateegiasse. Ka itseministeeriumi valitsemisala programm koostatakse KMAK alusel. 311785 1206591 KMAK (4a) 0 0 KMAK (4a) * Sellel Riigikantselei koostatud skeemil puuduvad „poliitika põhialused“. Nimelt on pärast strateegiliste dokumentide süsteemi korrastamist „Eesti julgeolekupoliitika alused “ ainus poliitika põhialuste dokument . * KMAK dokumendis tagatakse programmide, RES ja RE koostamiseks vajaliku info olemasolu . Joonis 1. Riigi strateegilised arengudokumendid Kaitseministeeriumi tegevusvaldkonna arengukava on RKAK. RKAK sõjalise kaitse osas püstitatud eesmärke viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK) abil, mille käigus koostatakse ka Kaitseministeeriumi sisend riigi eelarvestrateegiasse. Sisend esitatakse tegevuspõhiselt, kooskõlas õigusaktide, Rahandusministeeriumi suuniste ja riigiülese tegevuspõhise eelarvestamise metoodikaga. Kaitseministeeriumi valitsemisalal on alates 2023. aastast üks programm: Programm: Sõjaline riigikaitse ja heidutus Programm hõlmab kõiki Kaitseministeeriumi valitsemisala tegevusi. Riigi strateegilise juhtimise süsteemi järgi on riigi planeerimistasandid tulemusvaldkond, programm, meede, programmi tegevus ja teenus. Järgnevalt on toodud näide riigi ja valitsemisala planeerimistasandite (edaspidi valitsemisala strateegiapuu) osas. Nr Riigi planeerimis-tasandid Valitsemisala strateegiapuu Näide 1 Näide 2 1 Tulemusvaldkond Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse Julgeolek ja riigikaitse 2 Programm Programm Sõjaline riigikaitse ja heidutus Sõjaline riigikaitse ja heidutus 3 Meede Otsene vaste puudub, korratakse programmi tasandit Sõjaline riigikaitse ja heidutus Sõjaline riigikaitse ja heidutus 4 Programmi tegevus Valitsemisala põhitegevus Väeloome Riigikaitseliste investeeringute korraldus 5 Teenus Teenus Üksuste alalhoidmine Kaitsetööstuspoliitika kujundamine Igal planeerimistasandil on eesmärk ning mõõdikud ning igal planeerimistasandil on vastutaja. Joonis 2. Valitsemisala strateegiapuu Riigi strateegilise juhtimise ning riigieelarve planeerimise sidumiseks rakendatakse alates 2020. aastast tegevuspõhist eelarvestamist. Tegevuspõhises eelarvestamises on kõik asutuste ressursid seotud nende kulud ega ja suunatud teenuste sse , mis tähendab seda, et kõik tegevused, mida asutus teeb, ja kogu eelarve, mida asutus tegevusteks kasutab, on teenusepõhiselt jaotatud. Programmi tegevuste eelarve kinnitab Riigikogu. Programmi koondeelarve kinnitab kaitseminister. Kaitseminister otsustab, kas teenuste juhtimistasandi eelarve kinnitab kaitseminister või asutuse juht. Teenus te planeerimisel ja rakendamisel lähtutakse valitsemisala põhitegevustele seatud eesmärkidest. Valitsemisala strateegiapuu, s eal h ulgas programmid, meetmed, programmi tegevused , valitsemisala põhi tegevused ja teenused vaadatakse igal aastal üle KMAK koostamise protsessi käigus ning kinnitatakse KMAK - ga . Valitsemisala strateegiapuu s on valitsemisala põhi tegevustega otseses hierarhilises seoses ainult põhiteenused. Lisaks põhiteenustele peetakse valitsemisala strateegiapuu juures arvestust valitsemisala asutuste ja KL tugiteenuste üle . Tugiteenuste nimekiri vaadatakse üle KMAK koostamise protsessis. Riigi strateegilise planeerimise süsteem näeb ette, et riigi tasandil sisalduvad tugiteenuste kulud põhiteenustes ning tugiteenuste üle iseseisvat aruandlust ei tehta . Valitsemisala tasandil peetakse arvestust ja tehakse aruandlust ka tugiteenuste kohta. Kõigi teenuste kohta hoitakse aktuaalseisus teenuse andmestikku ( L isa 5 ). Igale teenusele leitakse selle teenuse kasutuses olevate ressursside kaudu teenuse tegelik kulu ja planeeritud eelarve , mis arvutatakse välja KAIS - is kasutades selleks asutuse poolt kirjeldatud (määratud) jaotusreegleid. KAIS-i mittekasutavad v alitsemisala a sutused ja KL lähtuvad teenuste planeerimisel ja tegevuspõhises kuluarvestuses valitsemisalas kehtivast kuluarvestuse ja tegevuspõhise eelarvestamise metoodikast. Riigisaladusega seotud kulusid ei kombineerita tugitegevuste mõttes tegevuspõhises kuluarvestuses muude kuludega – riigisaladusega seotud kuludest rahastatud teenustele ei suunata teiste asutuste väliste tugiteenuste kulusid ega sama asutuse sisemisi tugiteenuseid, samuti ei suunata riigisaladusega seotud kulude arvelt osutatavaid asutuse sisemisi ja väliseid tugiteenuseid as utuse sees ega asutuste vahel muudele teenustele . Eelnev ei piira kohustust suunata luure tarbeks tehtud riigisaladusega mitteseotud kulusid ja investeeringuid tegevuspõhiselt Luure ja eelhoiatuse programmitegevusele. V alitsemisala põhiteenuste eelarvete summa , mis sisaldab ka tugiteenuste eelarveid, moodustab valitsemisala programmi tegevuste eelarve. Erinevate programmi tegevuste eelarved moodustavad valitsemisala põhi tegevus t e eelarve , kõigi valitsemisala põhi tegevuste eelarvete summa moodust ab meetme ja programmi eelarve. Lisa 2. V arustuse hankekava sisu ja põhimõtted Varustuse h ankekav a (kuni AK tasemel) hallatakse hankekava rakenduse varustuse hankekava moodulis . Alljärgnev nimekiri loetleb andmed, mis tuleb varustuse hankekava iga hankerea kohta hallata : p rogramm i tegevus (riigi strateegilise juhtimise mõttes) ja väeloome puhul täpsemalt: ü ksus ; RKAK uue võime projekt ; v aldkond ; NATO aruandluses kasutatav eelarve kategooria ja väeliik ; e elarve konto (15, 55 või 6) ning finantseerimisallikas (riigisisene) ja –päritolu (riigi või organisatsiooni täpsusega) ; WBS, IO ja CC kood ; h ankeobjekt ehk elemendi planeerimisnimetus või vajadusel kõrgem ressursipuu oks (vähemalt neljas tase) ; h ankeobjekti elutsüklikulu ; p laneeritud ühikuhind aastate kaupa, kui hange on koguseline ; k ogus aastate kaupa , kui hange on koguseline ; e elarve aastate kaupa . Varustuse h ankekavas kasutatavad elutsüklikulud on defineeritud järgmiselt: e smane soetus – hankeobjekti esmane soetus; v aruosade soetus –varuosade soetamiseks mõeldud rida, mille alt ostetakse nimetatud hankeobjekti ülalpidamiseks või jätkusuutlikkuse tagamiseks varuosad, kulutarvikuid ja väikese soetusväärtusega lisaseadmeid. Varuosakomplektide esmane soetus kajastub hankeobjekti soetusena; r emont ja hooldus teenusena – peamiselt planeeritud remondi ja hoolduse teenuse eest tasumiseks ning väiksemas osas ka samadelt partneritelt varuosade soetamiseks, kui tegelikud tööd teostatakse ise; e lutsüklitugi teenusena (LCS) – hankeobjekti tarnijatele makstavad püsivad arendus- ja litsentsikulud ning elutsüklitoe teenuse püsimaksed; p arendus (MLU) – eluea pikendamine ja modifitseerimine. Üldreeglina on tegemist investeeringutega; s oetuse järgne ümberehitus/ remont – vahetult kasutatud vahendite soetamisel seadme tegeliku hinna sisse arvutatav remondi ja kohandamise kulu; sideteenused – kõne-, SMS- ja internetiteenus, aga ka kaabellevi- ja STA-TV teenus, mida osutab sideettevõtja ; a rendus – IT arenduse kulud. Võib kasutada ka teiste süsteemide puhul intellektuaalse tööna tehtavate arenduste puhul . Tegelikud elluviimise kulud peaksid kajastuma MLU - na; m uu elutsükliku lu – m uud erilised juhtumid, kus elutsüklikulud ei lange kokku ülejäänud variantidega; u tiliseer i mine – varustuse või süsteemide mahakandmisega kaasnevad kulud; e lutsüklipõhine väljavahetamine – mahakantava varustuse asendamine sama funktsiooni täitva uue varustusega; k omplekti täiendamine – süsteemide, koosluste ja komplektide koosseisus olevate üksikute elementide asendamine. Peamiselt eeldusel, et süsteemi, koosluse või komplekti, kui terviku asendamine pole otstarbekas ning tema üksikute elementide erald i planeerimine pole otstarbekas; p eriodiseeritav teenus - p õhivara piirmäära ületava mitmeaastane sisseostetav teenus (ka kasutusõigus), mille kulu on jagatud teenuse perioodi peale ; r entimine - o manikule makstav püsitasu kasutada antud vara eest . Elutsüklikulude sidumiseks RKAK - i maksumusmudel iga arvestatud alalhoiu kulude, taastamiskulude ja loomiskuluga tuleb lähtuda järgmisest jaotusest: RKAK - i mõistes alalhoiukulud RKAK - i mõistes (taas)loomiskulu Varuosade soetus Esmane soetus Remont ja hooldus teenusena Parendus (MLU) Elutsüklitugi teenusena (LCS) Soetuse järgne ümberehitus/ remont Sideteenused Arendus Muu elutsüklikulu Utiliseerimine Periodiseeritav teenus Elutsüklipõhine väljavahetamine Rentimine Komplekti täiendamine Sõjaliste üksustega mi tteseotud varustuse ülalpidamis kulu tuleb planeerida vastava teenus e juurde. Lisa 3. Infovajadus valitsemisala taristukava ja selle aruandluse osas iga projekti puhul KaM valitsemisala infovajadus on toodud järgmiste aruandlustega: p rogramm i tegevus (riigi strateegilise juhtimise mõttes) ; a llikas ; a sutus ; p laneeritud konto , s eal h ulgas objektikood, liik, eelarvekonto (vähemalt 4 kohaline) ; ü ksus – kui on võimalik ; t eenus – kui on võimalik ; p rojekti kood (peab kattuma taristukavas kinnitatud nimetusega) ; p rojekti nimetus (peab kattuma taristukavas kinnitatud nimetusega) ; p laneeritud maksumus, käibemaks eraldi välja toodud ; l epingujärgne maksumus kuluridade kaupa , s eal h ulgas reservi suurus, käibemaks eraldi välja toodud ; p rojekti valmimise tähtaeg ; l epingu täitmise tähtajad ; püsimise prognoos ; p rojekti teostamise kirjeldus, lõpptulemi kirjeldus. Vajadusel fikseeritakse info algselt planeeritud lahenduse ja lõpptulemuse erinevusest. Lisa 4 . IKT kava sisu ja koostamise põhimõtted IKT planeerimine viiakse läbi IKT-põhiteenuste ja IKT-tehniliste teenuste põhiselt. Planeeritakse: IKT-teenuse elutsükli kulusid; IKT-arenduste kulusid; vahendid planeerimata ja kiireloomuliste arenduste läbiviimiseks. Iga IKT-teenuse elutsükli kohta esitab KV KüVJ IKT-teenuse hinna , mis sisaldab IKT-teenuse vältimatuid kulusid (kokku lepitud IKT-teenuse samas mahus tagamine, lepingulised kohustused). Vältimatute kulude hulka kuuluvad eelkõige järgmised kulud: tööjõukulu; tarkvaralitsentside ja nende uuenduste kulu; rakenduste hoolduskulu; teenuste kasutamise tasu; sideteenuse kulu; füüsiliste seadmete soetuse kulu; remondi kulu. Taristu valmimiseni on IKT-kulud RKIK eelarves ja kirjeldatakse taristukavas , pärast taristu valmimist planeerib edasised IKT-teenuse kulud K V KüVJ. IKT-teenuste vältimatute kulude koosseis, maht ja põhjendused räägitakse enne KMAK põhiprotsessi algust läbi kaitseplaneerimise asekantsleriga, kes kinnitab IKT-teenuste maksumusmudelid. IKT-arenduse puhul planeeritakse: arenduskulu (investeeringut); arendusega seotud KaM VA tööjõukulu (projektijuht, IKT-teenuse juht, administraator, turbespetsialist jms); uue teenuse elutsükli kulu või olemasoleva t eenuse elutsükli kulude muutuse. KV KüVJ esitab läbi hankekava rakenduse IKT kava mooduli IKT eelarv e taotluse teenuste lõikes. IKT kava väliselt esitatakse IKT-teenuste hinnad (vt p 2) , IKT-arenduste ettepanekud ja ettepaneku rahaliste vahendite osas planeerimata ja kiireloomuliste arenduste läbiviimiseks ning RPO formaadis eelarvetaotluse RPO-le 31.jaanuariks läbi hankekava rakenduse IKT kava mooduli . Lisa 5 . Teenuste loomise, muutmise ja lõpetamise korraldus ning teenusega seotud andmete haldus Teenuste loomise, muutmise ja lõpetamise korraldus Teenus luuakse ja muudetakse õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, nende ülesannete täitmise toetamiseks ning arengudokumentides püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Teenus lõpetatakse, kui vajadus teenuse osutamise järele langeb ära või õigusaktidest tulenevat e ülesannete täitmine, nende ülesannete täitmise toetamine ning arengudokumentides püstitatud eesmärkide saavutamine on võimalik teiste teenuste osutamise kaudu. Teenuse muutmiseks loetakse teenuse nimetuse, kirjelduse, eesmärgi, liigi ja teenust osutava asutuse muutmist, samuti seose muutmist valitsemisala strateegiapuuga. Teenuse muutmiseks ei loeta üldjuhul teenuse nimetuse, kirjelduse ja eesmärgi täpsustamist, teenuse tegevuste ja mõõdikute muutmist. Küll tuleb nimetatud andmete muutmise vajadusest teavitada Kaitseministeeriumi RPO-d, kes koos Kaitseministeeriumi vastutava osakonnaga hindavad muudatuste ulatust ja olulisust ning annavad hinnangu, kas andmete muutmine loetakse teenuse muutmiseks. Uue põhiteenuse loomise või olemasoleva põhiteenuse muutmise või lõpetamise põhjendatud ettepaneku (edaspidi ettepanek) koostab valitsemisala asutus või K L koostöös Kaitseministeeriumi vastutava osakonna ja asekantsleriga ning Kaitseministeeriumi RPO-ga. Uue põhiteenuse loomise või olemasoleva põhiteenuse muutmise ettepanekule peab olema lisatud uue või muudetava põhi teenusega seotud andmestik . Põhiteenuse lõpetamise ettepanekule peab olema lisatud teave, kes tagab põhiteenuse lõpetamise järgselt lõpetatud põhiteenusega seotud aruannete esitamise jm kohustuste täitmise . Üldjuhul menetletakse uue põhiteenuse loomise või olemasoleva põhiteenuse muutmist või lõpetamist KMAK protsessi käigus (Kaitseministeeriumi valitsemisala planeerimisjuhi se IV osa KMAK koostamise etapid ja tähtajad). Põhjendatud vajadusel võib Kaitseministeeriumi RPO algatada uue põhiteenuse loomise või olemasoleva põhiteenuse muutmise või lõpetamise väljaspool KMAK protsessi. Kaitseministeeriumi valitsemisala põhi teenuste nimekiri kinnitatakse KMAK- i ga. Teenusega seotud andmete haldus Teenusega seotud andmed jagunevad: teenust või mõõdikut kirjeldavad põhiandmed (edaspidi teenuse põhiandmed) . Sellised andmed on eelkõige teenuse nimetus ja SJIS kood , seos valitsemisala strateegiapuuga , eesmärk, teenuse tegevused ja protsessid, mõõdiku nimetus ja SJIS kood, formaat ja suund; teenuse ja mõõdikute planeerimise ja tulemusaruandlusega seotud andmestik . Sellised andmed on teenuse hetkeolukorra kirjeldus, planeeritavad teenuse tulemus ed ja ülesanded järgnevaks planeerimisperioodiks aastate lõikes (pidades silmas teenuse eesmärki), planeeritud tulemuste saavutamis e ja mõõdikute sihttasemete osas vähemalt jooksva aasta kohta ja neli aastat tulevikku ning andmeid mõõdikute saavutatud tasemete osas ; t eenuse eelarve ja selle täitmisega seotud andmestik, mis sisaldab teenuse eelarve planeerimise, eelarve täitmise, muutmise ja aruandlusega seotud andmeid. Teenusega seotud tegevuste, ressursside , eelarve ja kulude andmeid hallatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala tegevuspõhise planeerimise ja kuluarvestamise juhendis ning SAP kodeerimise juhendis kirjeldatud detailsuses ja korras. Teenusega seotud andmeid hallatakse kõigi teenuste kohta. Teenuse omanik tagab teenuse põhiandmete hoidmise aktuaalseisus ning teenuse ja mõõdikute planeerimise ja tulemusaruandlusega seotud andmete esitamise Kaitseministeeriumi planeerimisjuhises ettenähtud tähtaegadel ja RPO määratud keskkonnas . Kaitseministeeriumi RPO-l on lisaks nimetatud andmestikele õigus saada teenust osutavalt asutuselt ka teenuse protsessidega seotud andmeid nende olemasolul . Teenusega seotud andmestike esitamise formaadi ja koostöökeskkonna määrab RPO. Teenuse kohta hallatavate andmete koosseis on kirjeldatud planeerimisjuhise l isas 1 4 . Lisa 6 . Valitsemisala tulude planeerimine ja sildfinantseerimine 1. Tulude planeerimine 1.1. Tulude prognoosid esitatakse nelja aasta lõikes RPO-le koos KMAK- i sisendiga 31. jaanuariks ja vajadusel täpsustakse 10. maiks minimaalselt järgnevas detailsuses: tulu majandustegevusest (konto 322). Kajastatakse raamatupidamiskohustuslase põhitegevuse tulemusena tekkepõhiselt arvestatud tulu müüdud toodete ja osutatud teenuste eest. Lisada selgitused planeeritud tulu kohta, sealhulgas teave tehingute sisu, mahu ja hindade kohta ning suurenemise/vähenemise põhjused võrreldes eelmise perioodiga. Lisada ka viited kinnitatud hinnakirjale vms. t ulud sõjaväeliselt korraldatud asutustelt ja KL-lt kajastatakse kontol 3228, va sõjalised õppeasutuste tulud, mis kajastatakse kontol 3220 ; m ajandustegevusest saadavat tulu võib kasutada nende tulude saamisega seotud kulude tegemiseks. 1.2. Kui üks asutus on finantseerinud teise asutuse kulusid, siis antakse kulud üle kulude üleandmise teatisega , siis alljärgneva jaotusega: üür ja rent (konto 3233). Üüri ja renditulu kajastavad valitsemisala asutused lisavad loetelu äriühingutest, kellega on sõlmitud pikaajalised rendilepingud (üle 1 aasta). Üüri- ja rendituludena kajastatakse muuhulgas tulu riigivaraseaduse alusel kasutusse antud varade üürist ja rendist. Kontogruppi kasutavad need valitsemisala asutused, kes on andnud üksikuid kinnistuid või nende osi üürile või muud põhivara välja rentinud. Riigiasutused kajastavad selles kontogrupis üüri ja renti, mis on riigieelarves planeeritud tuluna, mida asutused ei tohi kasutada vastavalt tulude tegelikule laekumisele (ei kuulu majandustegevusest saadud tulu hulka). Üüri- ja rendiga kaasnevate kommunaalkulude laekumine kajastatakse ren dile andja kulude vähendamisena ; õiguste müük (konto 3237). Siin kajastatakse hoonestusõiguse seadmise ja kasutamisõiguse tasu, valitsemisala asutused lisavad vastava loetelu. Maad antakse kasutada hoonestusõiguse alusel. Riigimaale hoonestusõiguse seadmise otsustab ja hoonestusõiguse tingimused määrab üldjuhul riigimaa valitseja, kes on ühtlasi hoonestusõiguse seadja ja kes määrab lähtudes maa maksustamishinnast hoonestusõiguse aastatasu. Kasutamisõiguse tasu võib võtta maa, sealhulgas maa rent, maanteede, tänavate, väljakute, sildade, sadamate jms kasutamise eest. Kontol kajastatakse tulu ka teeservituudi tasust; saadud kodumaised toetused (konto 358). Selgitustesse lisada toetuste sihtotstarbe kirjeldus, toetuse saajate ja andjate lõikes; saadud v älistoetused (konto 359 ). Selgitustesse lisada toetuseandjate loetelu ja sihtotstarve ning suurenemise/vähenemise põhjused. Projektide lõikes välistoetuste lahtikirjutus esitada eraldi vormil, kuhu on lisatud ka projekti idee lühikirjeldus, rahastusallikas, projekti faas (nt taotlus koostamisel, hindamisel, rakendamisel vms), oma- või kaasfinantseerimise %, jagunemine eelarve kulukontode lõikes (nt 15, 55). Otselaekuvad välistoetused planeeritakse selle asutus e eelarves, kes on toetuse saaja . Vahendatav välistoetus planeeritakse selle valitsemisala eelarves, kes vastutab vastava välistoetuse rakendamise eest. Valitsemisalas on enamasti tegemist otselaekuvate välistoetustega, kuid RPO-le tuleb andmed esitada mõlemal juhul. Samuti tuleb teada anda ka KMAK tsükli väliselt tekkivatest tuludest; tulud varude ja põhivara müügist (konto 381). Selgitustesse lisada tulud varude ja vara gruppide lõikes ning teave mahu ja hindade kohta (nt tulu vanametalli müügist); muud tulud varadelt (konto 382). Kajastatakse tähtajaks tasumata võlgadelt laekunud intressid, laekunud tulu loodusvarade kasutamisest. Lisada teave kasutamise või mahtude kohta; trahvid ja muud varalised karistused (konto 3880). Kajastatakse trahvid ja muud varalised karistused. Selgitustesse lisada sunnirahade ja trahvide loetelu ja teave prognoositavate rikkumiste arvu ja trendi kohta; muud eespool nimetamata tulud (konto 3888). Kajastatakse muud eespool nimetamata tulud koos selgitustega. Liigi valikul lähtutakse Rahandusmi nisteeriumi käsiraamatus toodust . Sildfinantseerimine 2 .1. Sildfinantseerimist kasutatakse nende välisabiprojektide puhul, kus esmalt tuleb oma vahenditest kulud teha, aruanne esitada ja alles seejärel kantakse taotlejale välisabi vahendid. Sildfinantseerimist tuleb taotleda, kui konkreetse projekti jaoks ei ole vahendeid (välistoetust ja välistoetuse kaasrahastust) riigieelarves planeeritud . Sildfinantseerimist tuleb taotleda ka siis, kui vahendid laekuvad samal eelarveaastal, millal tehakse kulud. Sildfinantseerimine on sisuliselt Rahandusministeeriumi poolt antav arvelduskrediit kuni välisabi laekumiseni. Rahandusministeeriumile sildfinantseerimise taotluse esitamiseks tuleb RPO-le esitada järgmine info : sildfinantseerimisvahendite kasutamise vajaduse põhjendus; välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite andja nimi; välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite saamise alust ja esmakordsel sildfinantseerimisvahendite taotlemisel konkreetse fondi või projekti raames seda tõendavad dokumendid (välistoetuse leping, rahastamisotsus vms); taotletava summa suurus, tehtud kulude ning laekunud välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite seis; sildfinantseerimisvahendite kasutamise perioodi välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite eeldatavat laekumise tähtaeg. Taotluse võib esitada RPO-le meili teel. Kui sildfinantseerimise arvelt on tehtud rohkem kulusid, kui laekub välisabi või välistoetuse kaasrahastamise vahendeid, kaetakse puudujääv osa asu tuse eelarvelistest vahenditest . Lisa 7 . Valitsemisala riigieelarveliste toetuse andmise põhimõtted Üldsätted Valitsemisala riigieelarveliste toetuse andmise põhimõtted reguleerib Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste, välja arvatud VLA, riigisiseste toetusprogrammide (edaspidi toetus) elluviimist. Toetusprogrammiks nimetatakse kaitseministri määrusega keh testatud tingimustel ja korras kindlal eesmärgil antavaid toetusi. Toetusprogrammide väljatöötamisel võetakse aluseks perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse põhimõtted ja lähtutakse „Ühenduste rahastamise juhendmaterjalist“ . Riigieelarvelise toetuse andmise põhimõtted ei laiene kaitseväeteenistuse seaduse alusel makstavatele toetustele, rahvusvahelistele liikmemaksudele ja riigieelarve menetlemise käigus lisandunud regionaalsetele toetustele ehk täiendavatele toetustele. Majandusliku sisu järgi jaotatakse antavad toetused: tegevustoetus (eelarve konto 452) on rahastamisliik, millega asutus toetab taotleja põhitegevust ja arengut tervikuna, et säilitada või suurendada toetuse saaja võimekust; projektitoetus (eelarve konto 450) on rahastamisliik, millega asutus toetab üldjuhul konkursi alusel, kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas piiritletud ühekordset toetuse saaja poolt elluviidavat, üheselt mõõdetavat tegevust või tegevuste kogumit; õppetoetused, preemiad ja stipendiumid (eelarve konto 4134, 4139) on rahastamisliik, millega asutus konkursi alusel toetab kaitsealase hariduse omandamist, annab stipendiume noorteadlastele kaitseuuringuteks ning annab stipendiume riigikaitseõpetajatele. Toetuse andmise üldised põhimõtted Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest rahastatavate toetusprogrammide andmise tingimused ja kord sätestatakse kaitseministri määrusega. Toetuste andmisel teistele riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele, Kaitseministeeriumi poolt asutatud sihtasutustele ja KL-le lähtutakse käesolevas lisas kirjeldatud põhimõtetest. Toetusi antakse KMAK eesmärkide täitmiseks kooskõlas KMAK ressursiotsustega ning soodustamaks valitsemisala strateegiliste eesmärkide täitmist. KMAK-s määratud toetuste mahtu ja eesmärki muudetakse vajadusel tavapärase otsustusprotsessi tulemusena riigieelarve muudatuste raames ning KMAK uuendamisel. Toetuste andmise läbi saavutatav tulemus peab olema selgelt mõõdetav ja lepingus sätestatud. Toetuse taotlemine ja aruandlus toimub toetuse tegevuspõhise kajastamise tagamiseks vähemalt valitsemisala põhitegevuste lõikes . A sutuste puhul, kes panustavad mitmesse valitsemisala põhitegevusse, valitsemisala teenuste lõikes. Toetuse aruandluse koostamisel tuleb üldjuhul arvestada järgmiste kuupäevadega: tegevustoetuse saaja kohustub toetuse andjale esitama toetuse andmisele järgneva aasta 15. jaanuariks toetuse kasutamise aruande; projektitoetuse saaja kohustub esitama toetuse kasutamise lõpparuande hiljemalt 30 päeva jooksul projekti lõppemise päevast arvates; mitmeaastaste projektide osas esitab toetuse saaja 31. detsembri seisuga toetuse kasutamise vahearuande 15. jaanuariks ; toetuste eest vastutav osakond või asutus annab Kaitseministeeriumi juhtkonnale 31. detsembri seisuga ülevaate toetuste andmise eesmärkide saavutamisest viimasel kolmel aastal 30. jaanuariks . Toetuse andmise lepingus võidakse sätestada täiendavad aruandluse kuupäevad või sagedus. Toetuse andmise otsustab asutuse juht. Juhul, kui toetuse andmise otsustab kaitseminister, sõlmib toetuslepingu kaitseministri volitatud osakonnajuhataja. Juhul, kui toetuse andmise otsustab valitsemisala asutuse juht, sõlmib toetuslepingu asutuse juht või tema volitatud isik. KL lepingu sõlmib kantsler. Kaitseministri määruse alusel antavad toetused Riigieelarve seaduse § 53¹ lg 1 alusel antavate määruste koostamise eest vastutav osakond valmistab koostöös õigusosakonnaga ette kaitseministri määruse eelnõu. Valdkonnad koos vastutajatega on loetletud punktis 22 . Määrusega kehtestatavas toetuse andmise tingimustes ja korras tuleb sätestada: määruse kohaldamisala; vajadusel märge E uroopa Liidu õiguse kohaldumise kohta; toetuste andmise eesmärk ja tulemus; nõuded toetuse taotlejatele; toetatavad tegevused; abikõlbulikud kulud; abikõlbulikkuse periood; taotlusele esitatavad nõuded; taotluse esitamise kord; taotluse menetlemise kord; hindamiskomisjonide moodustamise kord; taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid; taotluse rahuldamise, mitterahuldamise ja osalise rahuldamise otsustamise kord; toetuslepingu olulised tingimused ehk toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused; toetuse kasutamise aruandlus ja järelevalve toetuse kasutamise üle; vajadusel muud tingimused; vajadusel toetuse taotluse ja toetuse kasutamise aruande ning muud vajalikud vormid määruse lisana. Toetuste menetlemise eest vastutav osakond Kaitseministeeriumis või toetust andev asutus: arvestab toetuste konkursi väljakuulutamisel ning taotluste menetlemisel, et lepingu sõlmimise järgselt jääks toetuse saajale mõistlik aeg toetuse kasutamiseks ja aruande esitamiseks; kontrollib taotleja ja taotluse vastavust esitatud nõuetele ning kulude abikõlbulikkust; korraldab toetuse saajaga toetuslepingu sõlmimise ning sõlmitud lepingu avalikustamise asutuse koduleheküljel kooskõlas avaliku teabe seadusega viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates; teostab järelevalvet toetuse kasutamise eesmärgipärasuse, tulemuse saavutatavuse ja lepingule vastavuse üle ning lepinguga ette nähtud aruannete õigsuse ja tähtaegse esitamise üle, vajadusel viib läbi kohapealseid kontrolle koos tulemuse kirjaliku fikseerimisega; vajadusel nõuab toetuse mittenõuetekohasel kasutamisel, lepingukohustuste mittetäitmisel, mittenõuetekohasel täitmisel ja lepingu rikkumisel lepingus kokkulepitud ulatuses leppetrahvi tasumist ja toetuse tagastamist ulatuses, millises raha ei kasutatud vastavalt lepingu tingimustele. Toetust andev asutus moodustab taotluse hindamise komisjoni. Kaitseministeeriumi vastutav osakond valmistab ette taotlust hindava komisjoni moodustamise käskkirja, on komisjoni teenindavaks osakonnaks ning valmistab ette komisjoni tööks vajalikud dokumendid. Toetuse hindamise komisjon: kaasab komisjoni moodustaja volitusel vajadusel komisjoni töösse eksperte; kontrollib toetuse kasutamise põhieesmärgi vastavust Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste eesmärkidele; hindab taotlejaid ja esitatud taotluseid vastavalt eelnevalt kokku lepitud kriteeriumitele; vajadusel küsib toetuse taotlejalt lisateavet; esitab motiveeritud ettepaneku taotluste heakskiitmise, osalise heakskiitmise või tagasilükkamise kohta koos mõõdikute ja sihttasemetega. Antavad toetused ja vastutajad Toetusprogrammidest rahastatavad toetused: kaitsealase teadus- ja arendustegevuse toetamine – innovatsiooni osakond; kaitsetööstuse toetamine – innovatsiooni osakond; kaitsevaldkonna mõttekodade toetamine – poliitika planeerimise osakond; kaitsetahte edendamiseks kaitsevaldkonna partnerorganisatsioonide toetamine – kaitsetahte osakond; KV Akadeemia ning Balti Kaitsekolledži parimate lõputööde preemiad – kaitsetahte osakond; Hendrik Sepa nimelise Eesti sõjaajaloo-alase uurimuse preemiad – kaitsetahte osakond . Teistele riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele, Kaitseministeeriumi poolt asutatud sihtasutustele ja KL-le antavad toetused: KL-le antavad toetused – riigikaitse planeerimise osakond; Sihtasutusele Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus antavad toetused – poliitika planeerimise osakond; Sihtasutusele CR14 antavad toetused – innovatsiooni osakond; Teistele riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele antavad toetused – struktuuriüksus, kelle teenus panustab toetuse eesmärgi täitmisesse. Lisa 8. Ametikohtade loetelu salajasel tasemel infole Salajasel tasemel esitab VLA KMAK-i sisendi teenuste ja konto 600 tasemel. Infole ligipääs on: ministril; KVJ-l ; kantsleril; kaitsepoliitika asekantsleril ja kaitseplaneerimise asekantsleril; planeerimise osakonna juhatajal ja luurevaldkonda koordineerival ametikohal. Kaitseplaneerimise asekantsleril ja riigikaitse planeerimise osakonna juhatajal on juurdepääs KMAK finantsplaanile. KRA tööjõukulude planeerimise ametikohal on juurdepääs koosseisuarvule ja palgakulule. VLA tagab t äiesti salajasel tasemel detailse le arengukavale ja ressurssi/IO tasemel eelarvele ligipääsu VLA-s kohapeale punktides 1 .1 - 1. 5 toodud ametikohtadele. Lisa 9 . USA finantsvahendite taotlemise ja kasutamise korraldus Eesmärk USA finantsvahendite taotlemise ja kasutamise korraldus kirjeldab Kaitseministeeriumi valitsemisala s USA finantsvahendite eest soetatava varustuse, teenuste ning väljaõppe planeerimise, taotlemise ja kasutamise põhimõtted ning siseriikliku koordinatsiooni. USA rahastusprogrammid Eestil on võimalus taotleda USA - lt finantsvahendeid läbi erinevate USA kongressi iga-aastaste ja/või erakorraliste rahastusprogrammide. Põhilised Eestile laienevad programmid on: 2.1. USA välisministeeriumi poolt hallatav FMF ( Foreign Military Financing ), mis on regulaarne iga-aastane rahaeraldiste programm ja mille kaudu jagatakse liitlastele vahendeid USA kaitsetööstuse toodangu, teenuste ja väljaõppe ostmiseks. Iga-aastase rahasumma otsuseettepaneku teeb USA välisministeerium ja kinnitab USA Kongress (mõlemad kojad); 2.2. USA välisministeeriumi poolt hallatav FMF-CRIF ( Foreign Military Financing – Countering Russia n Influence Fund ) on fond, mis kasutusvaldkonna mõttes sarnaneb FMF-le, kuid millele saavad kandideerida kõik Euroopa riigid, kes on ühel või teisel moel ohustatud Venemaa sõjalistest ja mitte-sõjalistest tegevustest. USA välisministeerium teeb ettepaneku fondi suuruse osas, Kongress kinnitab ning otsuse, millised projektid rahastatakse teeb USA välisministeerium; 2.3. EDI ( European Deterrence Initiative ) loodi 2015.a. Ukraina esimese rünnaku järgselt USEUCOM - i ( United States European Command ) täiendavate vajaduste rahastamiseks. Kui Section 333 on mõeldud liitaste ja US EUCOM - i vajaduste jaoks, siis EDI on mõeldud vaid US EUCOM - i vajadusteks. EDI suurus on ca 4 miljardit dollarit aastas ning viimastel aastatel ei ole Balti riigid sellest rahastust saanud, kuna kõik seni vajaminev on USA nägemuses tehtud (Balti riigid võidavad sellest kaudselt, kuna toetab USA üksuste ja võimete kohalolekut E uroopas); 2.4. BSI ( Baltic Security Initiative ) on Pentagoni poolt läbi USEUCOM-i hallatav rahastus, mille eesmärgiks on Balti riikide kaitsevõime arendamise toetamine. Iga aastane summa sõltub sellest, kui edukas on Balti riikide saatkondade lobby Kongressi mõlemas kojas olnud; USA välisministeeriumi poolt hallatav IMET ( International Military Education and Training Program ) on rahvusvaheline sõjalise väljaõppe ja hariduse programm, mille kaudu saab taotleda erialast koolitust. Eestile eraldatakse ca $1-$1,2 miljonit aastas. Rahastusprogrammide hulk on ajas muutuv, jooksvalt võib lisanduda uusi Eestile kasutamiseks avatud fonde. Üldised põhimõtted USA finantsprogrammide vahendid ei ole rahalised eraldised. Kasutamiseks eraldatud vahendite ulatuses on võimalik FMS (Foreign Military Sales) programmi kaudu soetada USA päritolu kaitse- ja julgeolekuvaldkonna varustust, teenuseid ning väljaõpet. Finantsvahendite eest soetatav varustus, teenused ja väljaõpe peab toetama RKAK-s ja KMAK - s kinnitatud võimearendusprojekte. Finantsvahendite taotlemisel tuleb arvestada, et FMS-i protsess on pikaajaline, mistõttu ei tohiks hangitav varustus olla ajakriitiline. Samas tuleb pidada silmas, et kiireloomulisus ja prioriteetsus poliitilisel tasandil on hea läbirääkimiseeldus suurema eraldise saamiseks. USA ja Eesti eelarveaasta on erinev . Kaitseministeeriumis juhib USA suunalise abi temaatikat kaitseplaneerimise asekantsler ning selle planeerimist, vahendite kasutamist ja sellekohast suhtlust koordineerib (välja arvatud IMET) RPO. IMET programmi vahendite planeerimist, taotlemist ja kasutamist koordineerib KRA. USA poolseks kontaktiks eraldiste planeerimisel, taotlemisel ning projektide elluviimisel on ODC. Planeerimine ja taotluste esitamine Eesti sisesel FMF vahendite planeerimisel võetakse aluseks USA poolt iga-aastaselt esitatud piirsummad, mis suurema eraldise saamise eesmärgil koostatakse kuni 50% ülekattega. FMF vahendite kasutamine otsustatakse võimalusel KMAK-i koostamise raames. Plaanid kinnitatakse KMAK-i lisana „Välisrahastatavate projektide ülevaade“. RPO esitab valitsemisala koordinatsioonikohtumisele kinnitamiseks valitsemisala valdkonnad pik em aajaliseks rahastamiseks, nendest lähtuvalt edastatakse edaspidi konkreetseid projekte ja vajadusi. Valitsemisalas esitab mistahes taotlusi ODC-le USA finantseraldiste saamiseks eranditult RPO KV ja KL ettepanekute põhjal . ODC-le esitatav taotlus sisaldab taotletava FMF eraldise kogumahtu ning selle lahtikirjutust valdkondade, projektide ja summade lõikes. FMF plaanide koostamisel tuleb arvestada, et planeerimisnumber ja tegelikkuses eraldatavad vahendid ei pruugi olla samas suurusjärgus. Väiksemate eraldiste korral peab olema valmidus paindlikkuseks taotletava varustuse puhul, kas siis väiksemate koguste või kaasfinantseerimise osas. Erakorralistest rahastusprogrammidest (FMF-CRIF, ERI, 2282 jms) vahendite taotlemine toimub ad hoc baasil vastavalt USA poolt etteantud mahule ja ajaraamile. Taotluste esitamiseks ettenähtud aeg on reeglina limiteeritud, mistõttu peab operatiivsuse huvides olema ettevalmistatud prioriseeritud projektide nimekiri hinnangulise maksumusega ca 100 mln USD. Projektide hinnastamise juures tuleb arvestada, et lisaks soetusmaksumusele lisanduvad igale lepingule administreerimis- (kuni 3,5% lepingu mahust) ja transpordikulud. Vastava käibemaksu osas peetakse eraldi arvestust ning selle võrra võib kokkuleppel Rahandusministeeriumiga ületada 2% SKP-ga määratletud vahendeid. Eraldatud finantsvahendite kasutamine Otsus Eestile eraldatavate iga-aastase FMF vahendite mahu osas tehakse USA eelarveaasta lõpus USA kongressi poolt (tavaliselt oktoobri alguses). Erakorralistest rahastusprogrammidest pärinevate vahendite eraldamine otsustatakse esitatud taotluste põhjal jooksvalt vastavalt kongressi ajakavale. Kui Eestile on finantsvahendid kasutamiseks eraldatud, toimub edasine tegevus tellimuste ehk LOR (Letter of Request) ja lepingute ehk LOA (Letter of Acceptance) alusel: RPO informeerib finantsvahendite eraldamise otsusest Kaitseministeeriumi KVPS APO-t, KL-i ja RKIK-i; Eraldatud vahendite kasutamiseks koostab KV projektide nimekirja koos hinnangulise maksumusega ning esitab selle kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile. KV APO koordineerib ka maakaitseüksustele eraldatud vahendite kasutamist. KL laiapindse riigikaitse elluviimiseks eraldatud vahen dite kasutamist koordineerib KL; FMF-i projektide nimekiri peab vastama planeerimisprotsessis USAle esitatule vähemalt valdkondade osas (lubatud on muuta projekte valdkonna sees ja valdkondade vahelist summalist jagunemist). Eraldised erakorralistest fondidest on mõeldud sihtotstarbeliselt taotletud projektidele; Lõplik otsus finantsvahendite kasutamise osas tehakse Kaitseministeeriumi koordinatsioonikohtumisel, mis on ühtlasi sisendiks hankekavva; RKIK viib läbi hankemenetluse vastavalt hankekorrale ning edastab ODC-le lõppkasutaja sisendi alusel koostatud tellimuse (LOR); Leping (LOA) kooskõlastatakse lõppkasutajaga ning vajadusel kiidetakse heaks Kaitseministeeriumi koordinatsioonikohtumisel, peale mida leping allkirjastatakse RKIKi poolt. Välisabist taotletud varustuse tarneid ja lepinguid hallatakse jooksvalt RKIK-i poolt määratud keskkonnas ning kajastatakse samuti Hankekava rakenduses. Aruandlus RPO tagab koos RKIK-iga arvestuse ja ülevaate eraldatud USA finantsvahendite ning sõlmitud lepingute ja nende täitmise kohta. Lisa 10 . Võimealasele ja finantsaruandlusele vastamise juhis Üldine korraldus Võimealase ja finantsaruandluse valdkonda juhib RPO. Kaitseministeeriumi asjassepuutuvad osakonnad ja valitsemisala asutused peavad taotluse aruandluse koostamiseks vajalike andmete korjeks esitama aegsasti, et RPO-l oleks võimalik teha vajalik andmekorje. Kaitseministeeriumi asjassepuutuvad osakonnad ja valitsemisala asutused peavad infonõude peale esitama sisendi õigeaegselt ja tagama andmete korrektsuse. Üldised põhimõtted Erinevate aruannete koostamisel kasutatakse maksimaalselt ühtsetel alustel andmeid ja olemasolevaid aruandlusformaate. Kaitseministeeriumi planeerimisprotsessi kujundamisel tagatakse, et andmestik on sellises detailsuses, mis võimaldab infokorjet kõikide aruandlusformaatide jaoks. Rahvusvahelistele organisatsioonidele esitatud aruandlus registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Aruandes märgitakse kuupäev, mis seisuga on andmed esitatud. Infoedastust ei piirata põhjendamatult , samas tagatakse, et ligipääsupiiranguga info ei avalikustu . Aruannetes ei esitata teavet, mida pole infopäringus küsitud või mis võib antud aruandlusformaadis Eesti julgeolekut kahjustada . NATOle antavas aruandluses võib esitada täiendusi protsessiväliselt , teiste organisatsioonide puhul protsessiväliseid uuendusi ei tehta ning andmete uuendamine toimub vajadusel uue aruandluse tsükli raames. Aruandluse alased põhimõtted Kui aruandlust küsiv organisatsioon on jätnud infopäringus kasutatavad mõisted täielikult või osaliselt defineerimata, lähtutakse päringu mõistmisel käesolevast juhendist. Üksuste ja asutuste jagunemine kategooriatesse toimub alljärgnevalt: Küsimustiku jaotus Üksused jaotatuna neljaks liigiks (EDA, Military Balance) Üksused jaotatuna kuueks liigiks (NATO, OSCE, ÜRO) Maavägi I ja II brigaad, Sõjaline maakaitse I ja II brigaad, Sõjaline maakaitse 33 Merevägi Merevägi Merevägi Õhuvägi Õhuvägi Õhuvägi Muud väed kõik ülejäänud Ei täida Juhtimine Peastaap, KM Keskne toetus TVJ, EOVJ, SP, KVÜÕA, LuK, liitlased, RKIK (va KV objektide haldus), VLA , ESM, KRA, KL (va Sõjaline maakaitse), KüVJ Kasutatava varustuse nomenklatuuri puhul lähtutakse RKAK-s ette nähtud varustusest ning ei esitata RKAK-s mitte ette nähtud varustuselemente v.a juhul, kui need on mõeldud kasutuses olema uue varustuse saabumiseni . Tsiviilteenistujate arv ja tsiviilteenistujate tööjõukulu hõlmab kogu valitsemisala tsiviilteenistujaskonda, aruande esitab KRA. VLA töötajate arvu ei esitata. PPA-d, KL ega nende osasid ei loeta paramilitaarseks organisatsiooniks . Finantsaruandluse üldised juhised (seos kontoplaaniga on kirjeldatud planeerimisjuhise lisas 9.1): lõppenud perioodi finantsandmetena esitatakse tegelikud tekkepõhised kulud; esitatavate finantsandmete juures peab olema märge, millisest majandusprognoosist numbrid lähtuvad; esitatavad finantsnumbrid peavad sisaldama maksukulu; KL eraldise eelarvet käsitletakse jaotatuna õigetele kontogruppidele, st ei käsitleta osana toetustest; saadavat välisabi kaitsekulude hulka ei arvestata; siseriikliku aruandluse raames eristatakse kaitsekulu sees Eesti riigi poolt Kaitseministeeriumi valitsemisalale iseseisvaks kaitsevõimeks eraldatud eelarve; valitsemisala personalikulu sisaldab tööjõukulusid ja tegevväelaste pensionimakseid tasemel asutusesiseseks kasutamiseks ; militaarpersonali (siseriiklikult „tegevväelaste“) tööjõukuluna arvestatakse kõigi KV ja KL tegevväelaste tööjõukulu ning reservväelaste töötasu ; taristukulud sisaldavad taristuinvesteeringuid, maa ostu ja eraldisi kohalikele omavalitsustele; hankekulu koosneb kaitseotstarbelise varustuse kuludest ja kaitseotstarbelistest investeeringutest; teadus- ja arendustegevuse kulu vastab Haridus- ja Teadusministeeriumi metoodikale. Lisa 10 .1 Enamlevinud küsimustele vastamise juhis Rahalised küsimused Allikas Täpsustus Kaitsekulu Eelarve, KMAK Kaitseministeeriumi eelarve koos kõikide lisakuludega, sealhulgas Kaitseministeeriumi eelarve väline kaitsekulu. Kaitsekulu ei ole välisabi, omatulu, amortisatsioon ja Kaitseministeeriumi valitsemisale hüvitatud kaasamisega seotud kulud (ametiabi) Kaitsekulu suhe SKP-sse Eelarve, KMAK, Statistikaamet Kaitsekulu suhe korrigeerimata SKP-sse eelnevatel perioodidel ning Rahandusministeeriumi majandusprognoosi Personalikulu Pension Eelarve 50 Tööjõukulud Kui küsitakse eraldi: militaarpersonali pensionid P ension Kui küsitakse eraldi: militaarpersonali personalikulu Eelarve 5000 Valitavate ja ametisse nimetatavate ametnike töötasu (KVJ) Eelarve 5003 Tegevväelaste töötasu Eelarve 505 Erisoodustuste tegevväelaste osa (proportsioon töötasudest) Eelarve 506 Tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, militaarpersonali osa (proportsioon töötasudest) P ension Eelarve 5008 Muud koosseisuvälised töötasud (reservväelased) Kui küsitakse eraldi: Tsiviilpersonali kulu Eelarve 5001 Avaliku teenistuse ametnike töötasu Eelarve 5005 Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel Eelarve 5008 Muud koosseisuvälised töötasud (v.a. reservväelased) Eelarve 506 Erisoodustuste tsiviilpersonali osa (proportsioon töötasudest) Eelarve 505 Tööandja poolsete maksude tsiviilpersonali osa (proportsioon töötasudest) Taristukulud Eelarve 1551 Hoonete ja rajatiste ehitus ja renoveerimine Eelarve 1550 Maa ost Eelarve 4500 Antud sihtfinantseerimine kohalikele omavalitsustele Varustuse hankimise kulu Eelarve 5531 Kaitseotstarbeline varustus Eelarve 1553 Kaitseotstarbeline põhivara Põhihanked: [erinevad] KMAK-i Hankekava Hankekava vastav NATO kategooria Laskemoona hankimise kulu KMAK-i Hankekava Hankekava vastav NATO kategooria Teadus- ja arendustegevuse kulu Eelarve 5502 Uurimis- ja arendustööd Eelarve 4134 Riigikaitselised õppetoetused (noorteadlaste stipendiumikonkurss) Eelarve 4139 Eelarve 45 Riigikaitselised õppetoetused (teaduspreemiad) Teaduspreemiad (sõjaajaloo publikatsiooni preemia) Eelarve 45 Antud sihtotstarbelised toetused Ülikoolidele Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale oluliste teaduskompetentside loomiseks (avalik-õiguslik) Eelarve 45 Eelarve 45 Eelarve 452 Eelarve 50 Eelarve 55 Eelarve 55 Antud sihtotstarbelised toetused muudele residentidele (kaitsetööstuse arendusprojektid) Mõttekodade TA projektid (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) Euroopa Kaitseagentuuri liikmemaks Teadurite palgakulu Teaduskonverentside korraldamine Teadusajakirja väljaandmine Teadus ja tehnoloogia kulu Ei vasta Eraldamatu osa teadus- ja arendustegevusest Ühishangete kulu RKIK RKIK omab ülevaadet ühishangete projektidest ja kulust Euroopa ühishangete kulu RKIK RKIK omab ülevaadet ühishangete projektidest ja kulust Ühiste teadus- ja arendustegevuste kulu IO IO omab ülevaadet ühistegevustest ja kulust Euroopa ühise teadus- ja arendustegevuste kulu IO IO omab ülevaadet ühistegevustest ja kulust Väeliikide kulu EA, KMAK Väeliikidesse kuuluvad eelnevalt nimetatud üksused Suuremad hankeprojektid RPO RPO omab ülevaadet suurematest hangete projektidest ja kulust Inimeste arvu küsimused Allikas Suunise täpsustus Militaarpersonali suurus KRA personali aruanne Valitsemisala kvartaalne personaliaruanne Maaväe militaarpersonali suurus KRA personali aruanne Valitsemisala kvartaalne personaliaruanne Mereväe militaarpersonali suurus KRA personali aruanne Valitsemisala kvartaalne personaliaruanne Õhuväe militaarpersonali suurus KRA personali aruanne Valitsemisala kvartaalne personaliaruanne Ajateenijate arv KRA ajateenistusse asunute aruanne Ajateenistusse asunute arv aastas Tsiviilteenistujate arv KMAK personalikava Kõik valitsemisala tsiviilteenistujad, kes saavad palka kaitse-eelarvest v.a. VLA KL liikmete arv KL liikmeskonna aruanne Riigikaitseõpetuse maht KRA Koolide ja õpilaste arv, ametlik aruandlusvorm puudub Liitlasvägede suurus KVO EV territooriumil viibivate liitlaste ülevaade Üksuste suurusjärk ja operatsioonid Missioonide mastaap PPO, Riigikogu väljastatud mandaadid Hetkel olevad mandaadid ja nende suurused Ühekordne siirmisvõime J5, J3 RKAK-s otsustatud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalevate tegevväelaste ametikohtade arv ja pidevas valmisolekus olevate inimeste arv Jätkusuutlik siirmisvõime J5, J3 RKAK-s otsustatud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalevate tegevväelaste ametikohtade arv Muud küsimused Allikas Suunise täpsustus Elanike usk kaitstavusse KM avaliku arvamuse uuring Lisa 11. Juhis Eesti osalemiseks NATO kaitseplaneerimise võimenõuete määratlemise ja aruandluse koostamise protsessis Üldsätted Käesoleva juhisega ( edaspidi juhis ) kehtestatakse NATO kaitseplaneerimise võimenõuete määratlemise ja aruandluse koostamise protsessis osalemise kord valitsemisalas. Valitsemisalast välja jäävate mittesõjaliste küsimuste osas pöördub Kaitseministeerium sisendi saamiseks Riigikantselei poole . Juhisega määratakse NATO kaitseplaneerimise võimenõuete ja aruandluse seosed Eesti kaitseplaneerimise ning arengukavade uuendamise protsessiga. NATO kaitseplaneerimise aruandluse korraldamine Eesti osalemist NATO võimenõuete määratlemise ja aruandluse koostamise protsessis (edaspidi selles juhises protsess ) juhib Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler (edaspidi selles juhises asekantsler ) ning selle protsessi vahetut elluviimist korraldab RPO. RPO korraldab protsessi koostööd analüüside ja andmekorje läbiviimisel valitsemisala siseselt ja väliselt ning annab valitsemisala asutustele ning valitsemisalast välja jäävatele koordinaatoritele suuniseid protsessi nõuetekohasuse tagamise ja tähtaegade osas. Vajaduspõhiselt kaasab RPO protsessi valitsemisala asutuste eksperte ning korraldab kohtumisi jt koostööformaate võimenõuete ja aruandluse protsessi läbiviimise hõlbustamiseks ning Eesti seisukohtade määratlemiseks. Valitsemisala asutused ning valitsemisalast välja jäävad koordinaatorid vastutavad aruandluse läbiviimise ning asutuse nõuetekohase sisendi eest vastavalt RPO juhistele ning NATO protsessi juhises määratud tingimustel ja korras. Valitsemisala asutused ning valitsemisalast välja jäävad koordinaatorid esitavad asutuse konsolideeritud ning nõuetekohaselt vormistatud sisendi RPO-le. RPO koondab kõikide asutuste aruandlused Eesti ühtseks vastuseks ning vastutab selle nõuetekohase vormistamise eest. Koostab kaaskirja NATO peakorterisse, mille allkirjastab kaitseplaneerimise asekantsler. Eesti-NATO kahepoolseid kaitseplaneerimise aruandluse konsultatsioone Eestis juhib ja esindab asekantsler ning korraldab RPO. Selleks RPO: nimetab Eesti-NATO konsultatsioonide raames valdkondlike töörühmade juhid; korraldab teiste asutuste kaasamise Eesti-NATO konsultatsioonidele ning teeb Riigikantseleile ettepaneku juhtida tsiviilkerksuse töörühma tööd. Valitsemisala asutused ning valitsemisalast välja jäävad asutused vastutavad Eesti-NATO kahepoolsetele konsultatsioonidele saadetavate valdkondade esindajate saatmise ning nende olukorra teadlikkuse eest. Eesti osalemist võimenõuete läbirääkimistel ning individuaalse hinnangdokumendi tutvustamisel ja kokku leppimisel NATO Kaitsepoliitika ja planeerimise komitee laiendatud istungil esindab asekantsler ning korraldab RPO koostöös Eesti alalise esindusega NATO juures. RPO korraldab vajaduspõhiselt võimenõuete ja aruandluse protsessiga seonduvaid muid tegevusi, et tagada protsessis osalemise ning rahvusliku sisendi vastavus NATO regulatsioonides ning käesolevas juhises sätestatud tingimustel. Eesti ja NATO kaitseplaneerimise seos NATO aruandlusprotsessi individuaalses hinnangdokumendis määratletud prioriteetsete võimearenduste ning NATO võime-eesmärkide elluviimise otsustamine on kaitseministri pädevuses. RPO koordineerib NATO võimenõuete planeerimist erinevates arengukavades. Riigikaitse arengukava uuendamise protsessis koostavad valitsemisala asutused ettepanekud NATO võime-eesmärkide prioriteetsete rakendustegevustega koos ressursivajaduse ja rahastamisvõimaluste alternatiividega järgmiseks planeerimisperioodiks. KMAK-i planeerimise protsessis koostavad valitsemisala asutused neile püstitatud NATO väevõime eesmärkide osas detailse ülevaate hetkeolukorrast (KV esitab DOTMLPFI formaadis) ning võimenõuete elluviimiseks vajaliku ressursikirjelduse, ajakava ja selgitavad kommentaarid 31. jaanuariks. RPO koondab koostöös valitsemisala asutustega asjaomased otsustuspaketid ning esitab kaitseministrile otsustamiseks. Rakendussätted Käesoleva juhisega reglementeeritud aruandlusprotsess on piiritletud perioodiga NATO aruandlusprotsessi juhise Defence Planning Capability Survey heakskiitmisest NATO Kaitsepoliitika ja planeerimise komitees ning päädib ühelt poolt NATO võimeraporti ja individuaalse hinnangdokumendi, teisalt NATO võime-eesmärkide paketi kinnitamisega kaitseministrite kohtumisel. Võimenõuete läbirääkimiste ja aruandluse andmeuuenduste esitamine NATO staabile toimub aruandlusprotsessi juhises sätestatud tingimustel ja korras. NATO kaitseplaneerimise protsessi töökeeleks on inglise keel. Aruandlusprotsessi ajaraam Protsessi juhise ja formaatide uuendamine ja kinnitamine NATO Kaitsepoliitika ja planeerimise komitees – iga paaritu aasta jaanuar-märts. Andmekorje ja analüüside läbiviimine ja esitamine NATO staabile – iga paaritu aasta aprill-juuni. Andmemassiivi analüüs NATO staapide poolt - iga paaritu aasta juuli-august. Täpsustused NATO staapide poolt - iga paaritu aasta september. Konsultatsioonid Tallinnas ning andmeuuenduse esitamine - iga paaritu aasta september-jaanuar. Strateegilise koormajagamise raporti esitamine NATO staabile – iga aasta detsember. Ülevaate- ja hinnangdokumentide ( Overview, Staff Analysis, Force Tables ) NATO Kaitsepoliitika ja planeerimise komitees - iga paaris aasta veebruar-aprill. NATO võime-eesmärkide paketi, võimeraporti ( Capability Report ) ja individuaalse hinnangdokumendi kinnitamine NATO kaitseministrite kohtumisel – iga paaris aasta juunis. Lisa 1 2 . Euroopa Liidu planeerimis- ja võimearenduse alase tegevuse juhis Osapoolte rollid ja poliitiliste seisukohtade koordinatsioon Keskselt Euroopa Kaitseagentuuriga (edaspidi EDA ) ja PESCO sekretariaadiga suhtlemise ning Eesti esindatust EDA ja PESCO kohtumistel koordineerib Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakond (edaspidi NEO ). Poliitilised seisukohad kohtumisteks Euroopa Liidu (edaspidi EL ) võimearenduse planeerimise tegevuste osas koostab NEO koostöös riigikaitse RPO-ga ning võimeplaneerimise protsessi sisendi EL-le (EDA, PESCO sekretariaat) saadab tsentraalselt NEO. ELi kaitseplaneerimise protsessi metoodika (CARD, CDP) väljatöötamise ja võimearenduse sisendi ning võimearenduse alase info koondamise eest vastutab RPO, kes vajadusel kaasab sisendi koostamisel teisi vajalikke teemaeksperte ja osakondi. RKIK osaleb EDA relvastusdirektorite (edaspidi NAD ) eelkohtumistel ning valmistab ette Kaitseministeeriumi sisendi relvastusdirektorite kohtumiseks, kaasates NEO-d ja teisi asjassepuutuvaid osapooli. Kaitseministeeriumi innovatsiooni osakond (edaspidi IO ) osaleb teadus- ja arendustegevuse direktorite (edaspidi R&D directors ) eelkohtumistel ja kohtumistel. RPO osaleb EDA võimedirektorite (edaspidi CAPDIR ) eelkohtumisel ning valmistab ette Kaitseministeeriumi sisendi võimedirektorite kohtumiseks, kaasates NEO-d ja teisi asjassepuutuvaid osapooli; Kaitseministeeriumi EDA Brüsseli Point of Contact (edaspidi POC ) osaleb EDA kohtumistel vastavalt NEO, RPO ja RIIO suunistele ning asendab vajadusel ja võimalusel NEO, RPO või IO osalejaid kohtumistel. KV annab sisendit võimevajaduste ja huvi osas osalemiseks ELi võimearenduse projektides RPO-le ja NEO-le. KV poolse tagasiside koostamist ja RPO-le ning NEO-le edastamist koordineerib KVPS APO. Osalemine EL võimearendusprojektides peab olema üldjuhul seotud võimearenduse eesmärkidega nii siseriiklikult, kui ka rahvusvahelises mõõtmes Kaitseministeeriumi valitsemisalas. KV tagab, et EL võimearendusprojektides KV poolsete osalejate memod ja mõttepaberid on edastatud asjassepuutuvatele Kaitseministeeriumi osakondadele (RPO, NEO ning teemapõhiselt teised osakonnad). Kaitsetalitus koos sõjalise talitusega EL juures koguvad, analüüsivad ja vahendavad EL võimearenduse teavet Kaitseministeeriumile ja KV-le. Üldised võimearenduse formaatides osalemise põhimõtted Erinevates EL initsiatiivides osalemise alustamise, jätkamise või lõpetamise vajaduse põhjendatuse üle peab arvet RPO esitades kord aastas (hiljemalt 30. augustil) osapooltega kooskõlastatult rahvusvahelistes võimearenduslikes initsiatiivides osalemise uuendatud ülevaate ning tehes ettepanekud osalemise muutmiseks. Uute initsiatiividega liitumisel ning enne siduvate kohustuste võtmist tuleb tutvustada liitumise soovi, eesmärki ning oodatavat tulemust valitsemisala koordinatsioonikohtumisel. Olemasolevates initsiatiivides osalev Eesti esindaja peab lähtuma sobival tasemel antud suunistest. Iga töörühmas või kohtumisel osaleja vastutab iseseisvalt info halduse ja suhtlemise ning vajaliku sisendi kogumise eest oma töörühma tegevuse ulatuses. ELi võimeplaneerimise aruandluste ajaraam CARD aruandlus toimub üle aasta sügisel, sealhulgas kahepoolne kohtumine EDA-ga. CARD-i küsimustiku täitmist koordineerib RPO, vajadusel annab sisendi KV. EUMCQ (EU Military Capabilities Questionnaire) täitmine toimub iga kahe aasta tagant (tähtaeg juuni lõpp). EUMCQ täitmist koordineerib RPO, sisendi annab KV. Sünergia saavutamiseks on tegevus ühildatud NATO raames toimuva NDPP samm 5 (DPCS) NDPASS aruandlusega, kuna küsimustikud on kattuvad, erinedes vaid üksikute küsimuste osas. PESCO kohustuste riikliku rakenduskava (NIP) esitamise tähtaeg on iga-aastaselt 10. jaanuar. NIP-i täitmist koordineerib NEO, kaasates vajalikud sisuosakonnad ja KV. Lisa 1 3 . Valitsemisala asutuste ja K L esitatavad põhilised aruanded KMAK ja sõjalise kaitse arendamise tulemuslikkuse hindamiseks KV, KL, RKIK ja KRA esitatavad ülevaated ja aruanded. Kõik aruanded esitatakse, lisaks tabelis toodule, asekantsleritele. NR ARUANDE SISU SAGEDUS ESITAJA KELLELE ESITATAKSE 1 KMAK täitmise aruanded 1.1 Kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hankekava (konto 600 osa eraldi) 4 x aastas, kvartalile järgneva kuu lõpuks RKIK RPO , PPO , KV , KL 1.2 Taristukava täitmise aruanne 4 x aastas, kvartalile järgneva kuu lõpuks RKIK RPO , KV ja asjassepuutuvad valitsemisala asutused 1.3 Valitsemisala personaliaruanne 4 x aastas KV KRA 2 Kaitsevalmiduse aruanded 2.1 KV sõjaaja üksuste lõikes lahinguvalmiduse ülevaade 1 x aastas 01.oktoober KV KVO 2.2 Lahinguvalmiduse kontrollide kokkuvõtted 15. jaanuariks KV KVO 2.3 Riigikaitseliste sundkoormiste koondkava täitmise aruanne 1 x aastas, 15. jaanuariks RKIK KVO 2.4 NATO ja mitmeriigilistel õppustel osalemise kokkuvõtted 1 x aastas, 15. jaanuariks KV KVO 2.5 Valitsemisala erakorraliste vahejuhtumite riskianalüüs 1 x 2 aasta jooksul KVO, valitsemisala asutused Kaitse - ministeeriumi kantsler 3 Kaitseväeteenistuse aruanded 3.1 Kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamise aruanne 1 x aastas, 1. märts (K V esitab sisendi 15. jaanuariks) KRA VV 3.3 Aastase väljaõppetsükli jooksul välja õpetatud üksuste väljaõppetaseme aruanne sisaldab ka õppekogunemistele kutsutud üksuste väljaõppetaset 1kuu peale aastase väljaõppe tsükli läbimist 15. juuli ja 15. jaanuar KV KV O Lisa 1 4 . Teenuskaardil, tulemusaruandel, mõõdiku kaardil ning protsesside kohta hallatavate andmete koosseis Teenusega seotud andmed Selgitus Andmete haldamise kohustus (jah/ei) Kas info esitatakse RPO-le? Jah/Ei Teenus- kaart Tulemus-aruanne Mõõdiku kaart Elluviiv asutus Teenust pakkuva asutuse nimi, nt Kaitsevägi. Jah Jah Ei Ei Teenuse nimetus Teenuse nimetus, kinnitatakse kaitseministri poolt KMAK protsessis. Teenuse nimetus peab andma ettekujutuse teenuse sisust, kuid jääma lakooniliseks. Valitsemisala sisult sarnased teenused peavad kandma sarnast nime. Teenuse nimetus võib olla kuni 50 tähemärki. Jah Jah Jah Jah Teenuse liik Teenuse liigiks võib olla põhi- või tugiteenus. Põhiteenused jagunevad omakorda kolmeks: kaudne avalik teenus, otsene avalik teenus, avaliku sektori teenindamine (ehk väline tugiteenus). Kaudne avalik teenus on teenus, mille käigus valitsemisala asutused osutavad õigusaktides sätestatud teenust teenuse kasusaaja otsese pöördumiseta ning teenuse kasusaajaid ei ole võimalik identifitseerida - valdav osa KM valitsemisala põhiteenustest on kaudsed. Tugiteenused jagunevad sisemisteks ja konsolideeritud välimisteks tugiteenusteks. Sisemine tugiteenus toetab asutuse toimimist. Sisemine tugiteenus võib olla standardiseeritud või asutuse spetsiifiline. Jah Jah Ei Ei Teenuse staatus Teenuse staatuseks võib olla: 1) planeerimisel (algatatud uue teenuse loomine); 2) kehtiv; 3) lõpetatud. Jah Jah Ei Ei Teenuse kehtivuse algus Teenuse osutamise algusaeg. Jah Jah Ei Ei Teenuse kehtivuse lõpp Teenuse osutamise lõpuaeg. Jah Jah Ei Ei Seos valitsemisala strateegiapuuga Märgitakse, missuguse programmi tegevuse alla põhiteenus kuulub. Tugiteen use osas märgitakse „toetav tegevus“ . Jah* Jah Ei Ei Teenuse kood SJIS-s arvestusobjektina Arvestusobjekti kood on unikaalne teenust või mõõdikut kirjeldav number. Lähtub põhiteenuste puhul riigi strateegilise juhtimise süsteemi (SJIS) kodeerimispõhimõtetest ja antakse Kaitseministeeriumi RPO poolt. Plan e erimistasandi koodid on alati kindla tähemärkide arvuga (tulemusvaldkond - 2; programm - 4; meede - 6; programmi tegevus - 8; teenus - 10). Mõõdiku kood algab alati selle planeerimistasandi koodiga mille mõõdikuga on tegemist, millele järgneb lühike sidekriips ja 2-kohaline numbrite kombinatsioon. Jah* Jah Ei Jah Teenus e kood KAIS-s Teenuse KAIS kood on unikaalne teenust kirjeldav number, mis lähtub KAIS koodist , vastavalt kas põhiteenuse või tugiteenuse koodist ja on selle teenuse jaoks unikaalne. Teenuse kood muutub vaid siis, kui teenus ise muutub piisaval määral (nt liitmine mõne teise teenusega, jagamine erinevateks teenusteks). Teenuse KAIS kood on KAIS- s arvestusobjektina kas põhiteenus või tugiteenus . Jah* Jah Ei Ei Teenuse KAIS nimetus KAIS-i kantud teenuse nimetus. Jah* Jah Ei Ei Teenuse omanik Isik (ametikoha järgi), kes otsustab teenuse eesmärgistamise, eelarvestamise/ressursside, sihtrühma/huvigrupi kindlaksmääramise ja järelevalve üle ning vastutab teenuse osutamisega seotud protsesside arendamise ja toimimise eest. Reeglina valdkonna ja/või osakonna juht. Jah Jah Ei Ei Teenuse kontaktisik Inimene, kes tagab teenusega seotud andmete halduse ja uuendamise ning tagab teenusega seotud küsimustele (teenuse hetkeolukord, arenguvajadused jms) vastamise. Jah Jah Ei Ei Teenuse protsessid Teenuse osutamiseks omavahel seotud sündmuste, tegevuste ja otsustuspunktide kogum, mis hõlmab mitmeid osalejaid ja ressursse ning mille tulemuseks on vähemalt ühe sihtrühma jaoks väärtust loov tulemus (toode või teenus). Vajadusel jaotatakse protsessid alaprotsessideks ja tegevusteks. Teenuse protsesside määratlemine aitab täpsemalt määratleda teenuse ulatust ja loodavat väärtust sihtrühmadele. Jah Jah Ei Ei Teenuse KAIS põhi teenuse tegevused KAIS-i kantud teenuse tegevus, millega seotakse ressursid ja nende kulu. Jah Jah Ei Ei Teenuse kirjeldus Teenuse kirjeldus annab ülevaate teenuse sisust ja iseloomulikest tunnustusest. Teenuse kirjeldus peab sisaldama selgitust, mida teenuse osutamisega taotletakse. Teenuse kirjeldus ei tohi olla tegevuste loend, mida teenuse osutamise käigus tehakse. Kirjelduse tähemärkide arv võib olla kuni 500. Jah Jah Ei Ei Teenuse eesmärk Teenuse eesmärk püstitatakse strateegilistest eesmärkidest (RKAK) ja valitsemisala põhitegevuse eesmärgist (KMAK) lähtuvalt seisundina. Eesmärk on selgelt määratletud ja mõõdetav (allub SMART põhimõttele). Teenuse eesmärgi tähemärkide arv võib olla kuni 300. Jah Jah Jah Jah Teenuse väljund Teenuse väljund on teenuse toode või tulem, mille kaudu või mille abil saavutatakse teenuse eesmärk. Väljund peab olema väljundsuurusena mõõdetav või registreeritav. Väljund aitab seada teenuse mõõdikuid või kvaliteedieesmärke. Teenusel võib olla üks või mitu väljundit. Jah Jah Ei Ei Teenuse planeerimisühik Arvestusühik, mida kasutatakse eelarve otsustusprotsessis ja mis koondab teenuse kindlaksmääratud kulud. Teenusel võib olla mitu planeerimisühikut. Teenuse planeerimisühik lepitakse kokku Kaitseministeeriumi ja VA asutuse vahel. Jah Jah Ei Ei Sihtrühmad Kindlate tunnustega isikute rühm, sealhulgas füüsilised ja juriidilised isikud, kellele teenuse pakkumine/osutamine on suunatud. Jah Jah Ei Ei Seos kriisiaja finantsjuhtimisega Märgitakse teenuse kriisi- ja sõjaaja olulisuse määratlus: 1. Kriitiline 2. Tähtis 3. Toetav 4. Mitteoluline Määratlus võimaldab hinnata teenuse jätkumist kriisi- ja sõjaajal ning teavet kasutatakse kriisiaja finantsjuhtimise korraldamisel. Jah** Jah Ei Ei Tööks kasutatavad infosüsteemid ja registrid* Märgitakse IKT teenused, mida teenuse osutamisel kasutatakse vastavalt KV KüVJ andmetele (andmed esitab KaM RPO). Jah Jah Ei Ei Märkused Teenuskaardil - muu vajalik info teenuse kohta, sealhulgas informatsioon teenusega seotud arenguvajaduste, arenguvõimaluste, riskide ja nende maandamisvõimaluste kohta. Mõõdiku kaardil - muu vajalik info mõõdiku kohta. Jah Jah Ei Jah Ressursid Teenuse osutamisel protsesside läbiviimiseks ja tegevuste tegemiseks vajalikud ressursid. Info lisatakse kooskõlas kulumudeli koostamise juhendiga. Jah Ei Ei Ei Õigusaktid Õigusaktid, juhendid ja korrad, millest tuleb teenuse osutamisel juhinduda ja mis on otseselt seotud teenuse sisulise osutamisega, samuti aktid, mis kehtestavad teenuse valdkonnas norme ja seavad piiranguid ning millega tuleb arvestada teenuse arendamisel Jah Ei Ei Ei Teenuse protsessi nimetus Teenuse protsessi nimetus peab andma ettekujutuse tegevuse sisust, kuid jääma lakooniliseks. Nimetus võib olla kuni 50 tähemärki ning ei tohi sisaldada punkti ja sulgusid. Jah Ei Ei Ei Teenuse planeeritud ülesanne/tulemus Teenuse soovitud tulemus teenuse eesmärki ja väljundit arvestades, vähemalt järgneva 4 aasta lõikes. Jah Ei Jah Ei Tulemuse kirjeldus Vajadusel täpsustav kirjeldus soovitud tulemuse kohta. Ei Ei Jah Ei Tulemuse eest vastutav asutus Tulemuse eest vastutava asutuse nimetus. Jah Ei Jah Ei Tulemuse eest vastutav üksus Tulemuse eest vastutava üksuse nimetus. Jah Ei Jah Ei Seotud teenuse KAIS kood Teenuse, mille eesmärgi saavutamiseks tulemus vajalik on, KAIS kood. Jah Ei Jah Ei Tulemuse juurdepääsu tase Tulemusele ja selle kirjeldusele kehtestatud juurdepääsu tase – Avalik (A), asutusesiseseks kasutamiseks (AK), Salajane (S). Kombineeritud tunnused A/S või AK/S näitavad, et tulemus on A või AK tasemel, kuid tulemuse kirjeldus on riigisaladus. Jah Ei Jah Ei Piirangu alus Viide juurdepääsupiirangu kehtestamise alusele. Jah Ei Jah Ei Tulemuse tähtaeg Näidatakse ära tulemuse saavutamise planeeritav tähtaeg aasta, kvartali või kuupäeva täpsusega. Jah Ei Jah Ei Tegeliku tulemuse kirjeldus Kirjeldatakse tegelikult saavutatud tulemust, tulemuse saavutamist mõjutanud toetavad ja takistavad asjaolud, sealhulgas teenuse eelarve ja selle kasutamisega seotud asjaolud. Jah Ei Jah Ei Olulised muutused Teenuse analüüsist lähtuvad kavandatud olulised muutused teenuses, näiteks teenuse mahus ja kvaliteedis, sealhulgas uued algatused. Jah Ei Ei Ei Mõõdiku nimetus Mõõdiku nimetus peab andma ettekujutuse mõõdiku tähendusest ja mõõteühikust, kuid jääma lakooniliseks. Jah Ei Ei Jah Mõõdiku staatus Mõõdiku staatuseks võib olla: 1) planeerimisel - algatatud uus mõõdik; 2) kehtiv; 3) lõpetatud. Jah Ei Ei Jah Mõõdiku kehtivuse algus Mõõdiku kasutamise esimene planeerimisaasta vormingus 01.01.20 . . . Jah Ei Ei Jah Mõõdiku kehtivuse lõpp Mõõdiku kasutamise viimane planeerimisaasta vormingus 31.12.20 . . . Jah Ei Ei Jah Mõõdiku VA kood Mõõdiku unikaalne kood, mis määratakse kõigile teenuste mõõdikutele. Seda mõõdiku koodi riigi süsteemidesse ei esitata. Koodi annab Kaitseministeeriumi RPO. Jah Ei Ei Jah Mõõdiku asutuse kood Asutuse poolt mõõdikule antud kood. Kasutatakse ainult asutuse poolt kasutatav mõõdiku puhul. Ei Ei Ei Jah Seotud teenuse KAIS kood Teenuse, mille eesmärgi mõõtmiseks mõõdikut kasutatakse, KAIS kood. Jah Ei Ei Jah Mõõdiku eest vastutav asutus Mõõdiku eest vastutava asutuse nimetus. Jah Ei Ei Jah Mõõdiku andmete esitaja Struktuuriüksuse nimetus, kes vastutab mõõdiku andmete esitamise eest. Jah Ei Ei Jah Mõõdiku juurdepääsu tase Mõõdikule ja selle siht- ja tegelikele tasemetele kehtestatud juurdepääsu tase – Avalik (A), asutusesiseseks kasutamiseks (AK), Salajane (S). Kombineeritud tunnused A/S või AK/S näitavad, et mõõdiku nimetus ja põhiandmed on A või AK tasemel, kuid siht- ja tegelikud tasemed on riigisaladus. Jah Ei Ei Jah Juurdepääsupiirangu alus Viide juurdepääsupiirangu kehtestamise alusele. Jah Ei Ei Jah Mõõdiku allikas Andmed mõõdiku väärtuse päritolu kohta nt IS nimetus, aruande nimetus, asutuse juhi hinnang vms. Allika kirjeldus peab võimaldama tagantjärele tuvastada ja kontrollida esitatud andmete õigsust. Jah Ei Ei Jah Arvestuse selgitus Lühike selgitus, kuidas mõõdiku tulemus kokku arvestatakse nt mõõdik "Reservteenistusse mitteilmunute määr" - arvestuse selgitus "Reservteenistusse kutsutute arv/reservteenistusse ilmunute arv*100". Jah Ei Ei Jah Mõõdiku formaat Mõõdiku formaat saab olla Protsent, täisarv, arv või tekst. Mõõdiku siht- ja tegelike väärtuste esitamisel kontrollitakse mõõdiku vastavust esitatud formaadile (näiteks täisarvulise formaadi korral ei saa esitada mõõdiku väärtust protsendina, tekstina või komakohtadega arvuna). Jah Ei Ei Jah Mõõdiku suund Mõõdiku suund saab olla kas „Suurem parem“, „Väiksem parem“ või neutraalne „None“. Eelkirjeldatud mõõdiku suund abistab mõõdiku siht- ja tegelike tasemete analüüsil ja tõlgendamisel ning aruannete koostamisel. Jah Ei Ei Jah Mõõtmise sagedus Märgitakse, kui sageli mõõdiku tegelikke väärtusi korjatakse, näiteks kuu, kvartal, poolaasta, aasta. Teenuse tasemel kasutatakse mõõdikuid, mille tegelikud väärtused tuvastatakse vähemalt kord aastas. Jah Ei Ei Jah Mõõdiku sihttasemed Esitatakse vähemalt käesoleva ja järgneva nelja aasta sihttasemed. Sihttaseme formaat peab vastama mõõdiku formaadi väljal esitatud formaadile. Jah Ei Ei Jah Mõõdiku tegelikud tasemed Esitatakse vähemalt eelneva kahe aasta tegelik väärtus. Kui mõõtmise sagedus on kord poolaastas või tihedam, siis näidatakse kõik jooksva aasta senised tegelikud tasemed. Tegeliku väärtuse formaat peab vastama mõõdiku formaadi väljal esitatud formaadile. Jah Ei Ei Jah Mõõdiku täitmise hinnang Mõõdiku planeeritud taseme mittesaavutamisel lisatakse selgitus/põhjendus. Jah Ei Ei Jah Teenuse hetkeolukorra kirjeldus Kirjeldatakse, missugusena nähakse teenuse hetkeolukorda. Võimalusel toetuda eelmise perioodi tulemuste analüüsidele, võib lisada viited. Hetkeolukorra kirjeldus toetab lisataotluse hindamist. Jah Ei Jah Ei Protsessi liik Protsessi liigiks võib olla kas põhiprotsess või tugiprotsess. Ei Ei Ei Ei Ülaprotsessi nimetus Märgitakse kui tegemist on allprotsessiga. Ei Ei Ei Ei Allprotsessi nimetus Märgitakse, kui protsessil on allprotsess. Ei Ei Ei Ei Protsessi staatus Protsessi staatuseks võib olla: 1) planeerimisel - algatatud uus protsess; 2) kehtiv; 3) lõpetatud. Ei Ei Ei Ei Protsessijuht Isik, kes vastutab teenuse tegevuse/protsessi arendamise ja toimimise eest koostöös teenuse omanikuga. Tema ülesanne on teenuse tegevuse/protsessi optimeerimine ning mugavamaks, finantsiliselt ratsionaalsemaks muutmiseks võimaluste otsimine ja nende realiseerimine, lähtudes teenuse tegevuse/protsessi osutamisel tekkivast väärtusest. Ei Ei Ei Ei Protsessi lühikirjeldus Teenuse tegevuse/protsessi lühikirjeldus annab ülevaate tegevuste sisust ja iseloomulikest tunnustusest. Ei Ei Ei Ei Seotud osapooled ja vastutus Määratakse isikud, kes on protsessi läbiviimisega seotud ja nende vastutus protsessis. Soovitav kirjeldada maatriksina. Ei Ei Ei Ei Protsessi sisend Määratakse kindlaks, millisest sündmusest algab protsess. Ei Ei Ei Ei Protsessi väljund Protsessi tulem ehk see, mis sünnib pärast protsessi toimumist. Ei Ei Ei Ei * Soovituslik Välisluureametile ** Täitmine ei ole kohustuslik 2023.a. Lisa 1 5 . Oluliste tähtaegade loend TÄHTAEG TEGEVUS ESITAJA KELLEL ESITATAKSE JUHISE PUNKT Kord kahe aasta jooksul Erakorraliste vahejuhtumite riskianalüüs KV, KL ja KRA KVO Lisa 13 Vastavalt NATO tähtaegadele NATOle minev aruandlus esitatakse vastavalt NATO poolt antud tähtaegadele Lisa 11 Vastavalt toetuste andmise lepingutele Riigieelarveliste toetuste kohta esitatava aruandluse tähtajad sätestatakse toetuste andmise lepingutes Lisa 7 Kvartalile järgneva kuu 15. kuupäev Valitsemisala personaliaruanne Valitsemisala asutused ja KL (v.a VLA) KRA 100 Ülevaade KV-le antud IKT eelarve täitmisest -valdkonniti ja nende alusel tehtud tegevustest KV RPO Lisa 4 Ülevaade erivarustuse ja taristuinvesteeringutest KL RPO 102 Aruanne hankekava täitmisest RKIK RPO 97 Aruanne taristukava täitmisest RKIK RPO, KV 97 September 15. september Täiendavad vajadused võrreldes RKAK-ga või põhjendatud muudatused taristuarenduste lähteülesandes detailse miinimumvajaduse kirjeldusena Valitsemisala asu tused RKIK 39 Rahandusministeeriumi poolt seatud tähtajast vähemalt 3 nädalat varem Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavad eelarve liigenduse muutmise ettepanekud koos põhjendustega V alitsemisala asutused RPO 87 kuu jooksul RPO teeb ülevaate suvisest majandusprognoosist ja selle mõjust kaitse-eelarvele - Vajadusel toimub järgmise aasta eelarve korrigeerimine lähtuvalt SKP muutunud prognoosist ja Vabariigi Valitsuse muudest eelarvelistest otsustest, ülejäänud aastate osas toimub korrigeerimine vajadusel KMAK raames - Kuu jooksul Valitsemisala juhtkonnale korraline ülevaade jooksva aasta kaitse-eelarve kasutamisest, tehakse vajadusel ettepanekud eelarveseaduse muudatusteks ja esitatakse õigeaegselt kasutamata jäävate vahendite esmane prognoos 83 Oktoober 15. oktoober Ajateenistusse kutsumise aruanne (vastavalt KVTS § 9) KRA Lisa 13 November 20. november Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavad jooksva aasta eelarve liigenduse muutmise ettepanekud koos põhjendustega V alitsemisala asutused RPO 81 KMAK korrigeerimine otsustusprotsessis, sealhulgas täpsustatakse üle järgmise tsükli valitsemisala strateegilise planeerimise ühikud 60-62 RPO valmistab ette ettepanekud ja otsustuskohad majandusprognoosi muudatuste ja RES otsuste mõju osas KMAK dokumendile, selle tulemusel toimub KMAK korrigeerimine 62-64 30. november KMAK protsessi lähteülesande ja valitsemisala põhitegevuste indikaatorite kinnitamine KV RPO 32 30. november KVJ esitab sõjalise nõuande planeerimisperioodi võimearenduse prioriteetidest KVJ RPO 34 Detsember 5. detsember 11 kuu eelarve kasutamise andmed ja täpsustatud õigeaegselt kasutamata jäävate vahendite prognoosi VA asutused RPO - Jaanuar Kahe nädala jooksul peale VV-s eelarve liigendamist Valitsemisala eelarve käskkiri RPO kaitseministrile 8. jaanuar Eelmisel aastal kasutamata jäänud eelarve ülekandmise avansilised taotlused VA RPO 94 .1 15. jaanuar Alalises ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste ülevaade KV KVO 15. jaanuar Aastase väljaõppetsükli jooksul välja õpetatud üksuste ja õppekogunemistele kutsutud üksuste väljaõppetaseme aruande KV, KL KVO Lisa 13 15. jaanuar Eelmise aasta kohta NATO ja mitmeriigilistel õppustel osalemise kokkuvõtte KV KVO Lisa 13 31. jaanuar Teenuste tulemusaruanded ja hetkeolukorra analüüs V A a sutused, KL (v.a VLA) RPO 40.2 31. jaanuar Teenuste tulemusaruanded ja hetkeolukorra analüüs (luure ja eelhoiatus) VLA, LuK RPO, PPO Lisas 8. loetletud ametikohad 31. jaanuar Üksuste hetkeolukorra analüüs, kasutades DOTMLPFI metoodika KV RPO Lisa 11 31. jaanuar Ettepanekud KMAK perioodi taristukava korrigeerimise ja uute taristuprojektide osas koos alternatiividega ja maksumustega ning RKIK taristukava seletuskirjas otsustuspakettidena taristuprojektide lahtikirjutuse RKIK RPO 40.10 31. jaanuar Ettepanekud KMAK-i finantsplaani V A asutused , KL (v.a VLA) RPO 40 31. jaanuar Ettepanekud KMAK-i finantsplaani VLA, LuK RPO, PPO Lisas 8. loetletud ametikohad 31. jaanuar Hankekava taotlused (Hankekava rakendusse) korrigeerimiste ja uute hangete osas V A asutused (v.a VLA) RPO 40.8 31. jaanuar Tulude prognoosid KMAK perioodiks V A asutused (v.a VLA) RPO 41.12 31. jaanuar Liitlastega seotud finantseerimisvajaduse KMAK perioodiks KV, RKIK RPO 41.4 31. jaanuar Personaliga seotud ettepanekud KMAK raames V A asutused (v.a VLA) KRA 41.1 1 31. jaanuar IKT kava KüVJ RPO Lisa 4 31. jaanuar Ülevaade NATO võime-eesmärkide täitmise hetkeolukorra, plaanide ning piirangute osas KV RPO 41.5 Veebruar RPO teeb esmase koondülevaate eelmise aasta kaitse-eelarve kasutamisest Märts 15. märts KMAK protsessi ettevalmistav informatiivne ülevaade RPO Kaitseministrile 51 25. märts VV poolt kinnitatavad eelarve liigenduse muutmise ettepanekud koos põhjendustega V A asutused RPO 87 Kuu jooksul Valitsemisala juhtkonna ja kaitseministri otsustuskoosoleku formaatidesse ülevaate ja analüüsi eelnenud eelarveaasta taristukava ja hankekava täitmisest RKIK RPO 100 31. märts Asutused tagavad eelmise aasta eelarve kasutamise täieliku tegevuspõhise kuluarvestuse olemasolu KAIS-is. RPO esitab valitsemisala tervikandmed KAIS süsteemis Rahandusministeeriumile riigieelarve täitmise aruande koostamiseks 102 Aprill Kuu alguses Vajadusel jooksva aasta riigieelarve seaduse muutmise taotluste esitamine Rahandusministeeriumile ja menetlus Vabariigi Valitsuses - 15. aprill Kaitseministri esimene otsustuskoosolek KMAK otsuste langetamiseks 52 15. aprill Ülekantavate vahendite põhitaotlused, sealhulgas tuludest sõltuvate vahendite jäägid koos selgitustega V A asutused RPO 94 .2 15. aprill Eelmise aasta tulemusaruande mõõdikute info ning tulemusvaldkonna üldinfo ja lühianalüüsi peatükid RPO Rahandus- ministeeriumile 107 Kuu jooksul Rahandusministeerium avalikustab kevadise majandusprognoosi - Kuu jooksul Valmistatakse ette kaitseministri teise otsustuskoosoleku otsustuskohad - Mai 15. mai Kaitseministri teine otsustuskoosolek KMAK lõplike otsuste langetamiseks 53 15. mai Eelmise aasta kasutamata jäänud vahendite ülekandmise mahu ja tegevuspõhise jaotuse kooskõlastamine Rahandusministeeriumi ja RTK-ga, vastutaja RPO 101 15. mai Muudatusettepanekud jooksva aasta riigieelarve seaduse muudatusteks, mida menetletakse valitsemisala juhtkonnas mais või juunis V A asutused RPO 86 Kuu jooksul KMAK tekstiosa kirjutamine RPO koordineerimisel, kooskõlastamine ning allkirjastamine ministri poolt 60 RPO paneb kokku sisendi riigieelarve strateegiasse (RES), sealhulgas lisataotlused 59 Kuu jooksul RPO paneb kokku lõpliku koondülevaate eelmise aasta kaitse-eelarve kasutamisest - Kuu jooksul RPO paneb kokku ülevaate jooksva aasta kaitse-eelarve kasutamisest ning muudatusettepanekutest. Ülevaate juures tehakse otsused riigieelarve seaduste muutmiseks - Juuni 15. juuni Ajateenistusse kutsumise aruanne (vastavalt KVTS § 9) KRA Lisa 13 25. juuni Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavad eelarve liigenduse muutmise ettepanekud koos põhjendustega V A asutused RPO 87 Juuli 15. juuli Aastase väljaõppetsükli jooksul välja õpetatud üksuste ja õppekogunemistele kutsutud üksuste väljaõppetaseme aruanne KV KVO Lisa 13 August Kuu jooksul Toimuvad RES läbirääkimised, need valmistab ette RPO - 31. august Asutused tagavad, et riigiüleselt nõutud jooksva aasta kuue kuu eelarve kasutamise ülevaade oleks kättesaadav Rahandusministeeriumile hiljemalt 31.08. Andmed esitatakse KAIS süsteemis 79 Lisa 1 6 . Mõisted Mõiste Definitsioon Asutusespetsiifiline sisemine tugiteenus Sisemine tugiteenus, mis on loodud asutuse spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks . Eesmärk Lühike ja selge avaldus, mis kirjeldab soovitud tulemust. Eesmärk on selgelt määratletud ja mõõdetav (lähtub SMART põhimõttest). IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Andmete töötlemine tehniliste vahendite, meetodite ja võtete abil. IKT-teenus Kombinatsioon inimestest, protsessidest, tehnoloogiatest ja riistvarast, millega tagatakse KaM VA teenuste toimimine. IKT teenused jagunevad IKT-põhiteenusteks, IKT-tugiteenusteks ja IKT-tehnilisteks teenusteks. Kaudne avalik teenus Teenus, mille käigus valitsemisala asutused osutavad õigusaktides sätestatud teenust teenuse kasusaaja otsese pöördumiseta ning teenuse kasusaajaid ei ole võimalik identifitseerida. Kasusaajaks on ühiskond või osa ühiskonnast Konsolideerimata väline tugiteenus Välimine tugiteenus, mille kulusid ei anta edasi teenust tarbivale asutustele. Konsolideerimata välimine tugiteenus on alati põhiteenus. Konsolideeritud välimine tugiteenus Välimine tugiteenus, mille kulud antakse edasi teenust tarbivate asutustele. Konsolideeritud välimine tugiteenus on alati tugiteenus. Mõjumõõdik Mõõdik, mille abil on võimalik mõõta või hinnata soovitud mõju või efekti saavutamist (nt. "Elanikkonna toetus ajateenistusele", "Kaitsetööstuse müügitulu") Otsene avalik teenus Teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust . Planeerimistasand Riigi strateegilise juhtimise süsteemi tasand, milles planeeritakse eesmärke ja tulemusi ning ressursse. Riigi planeerimissüsteemi tasandid on 1) tulemusvaldkond; 2) programm; 3) meede; 4) programmi tegevus; 5) teenus. Riigi strateegilise juhtimise süsteemi tasandid moodustavad strateegiapuu. Protsess Teatud eesmärgi saavutamisele suunatud tegevuste korrastatud kogum. Põhiteenus Väärtuse pakkumine ühiskonnale või teisele riigiasutusele. Põhiteenust osutatakse alati väliskliendile ning seda tehakse kehtestatud standardite või seadusest tulenevate nõuete alusel ja nende täitmiseks. Sihtrühm Kindlate tunnustega isikute rühm, sealhulgas füüsilised ja juriidilised isikud, kellele teenuse pakkumine/osutamine on suunatud. Sisemine tugiteenus Teenus, mis toetab asutuses teiste teenuste osutamist. Standardiseeritud sisemine tugiteenus Sisemine tugiteenus, mis on loodud kõigi asutuste standardsete vajaduste rahuldamiseks. Strateegiapuu Riigi strateegilise juhtimise süsteemi tasandid (vt planeerimistasand) moodustavad strateegiapuu. Teenus Väärtuse pakkumine sihtrühmale, tegevuse või tegevuste tulem, mis on suunatud välis- või sisekliendile. Teenuse eesmärk Teenuse eesmärk püstitatakse strateegilistest eesmärkidest (RKAK) ja valitsemisala põhitegevuse eesmärgist (KMAK) lähtuvalt seisundina. Eesmärk on selgelt määratletud ja mõõdetav (lähtub SMART põhimõttest). Teenuse kontaktisik Teenuse omaniku poolt määratud inimene, kes tagab teenusega seotud andmete halduse ja uuendamise ning tagab teenusega seotud küsimustele (teenuse hetkeolukord, arenguvajadused jms) vastamise. Teenuse liik Teenuse liigiks võib olla põhi- või tugiteenus. Põhiteenused jagunevad omakorda k aheks : avalik teenus ja avaliku sektori teenindamine (ehk konsolideerimata v äline tugiteenus). Tugiteenused jagunevad sisemisteks ja konsolideeritud välimisteks tugiteenusteks. Sisemine tugiteenus võib olla standardiseeritud või asutuse spetsiifiline. Teenuse omanik Isik (ametikoha järgi), kes otsustab teenuse eesmärgistamise, ressursside, sihtrühma/huvigrupi kindlaksmääramise ja järelevalve üle ning vastutab teenuse osutamisega seotud protsesside arendamise ja toimimise eest. Reeglina valdkonna ja/või osakonna juht. Teenuse väljund Teenuse väljund on teenuse toode või tulem, mille kaudu või mille abil saavutatakse teenuse eesmärk. Väljund peab olema väljundsuurusena mõõdetav või registreeritav. Väljund aitab seada teenuse mõõdikuid või kvaliteedieesmärke. Teenusel võib olla üks või mitu väljundit. Tugiteenus Teenus, mis toetab asutuses teiste teenuste osutamist (sisemine tugiteenus) või teise asutuse avaliku teenuse osutamist (konsolideeritud välimine tugiteenus). Tulemusmõõdik Mõõdik, mis näitab taotletava tulemuse saavutamist või saavutamise suunas liikumist (nt "Valitsemisala taristu ülalpidamiskulud tervikuna (€/m2)", "Värbamistellimuse täitmise määr tegevväelaste osas", "Eelhoiatuse aeg"). Valitsemisala põhitegevus Kaitseministri poolt määratud eesmärgistatav tegevus. Valitsemisala põhitegevus on seotud ühe või mitme programmi tegevusega. Väljundmõõdik Mõõdik, mis näitab tegevuse vahetut tulemust või teenuse osutamise mahtu (nt "Läbiviidud ennetus- ja koolitustegevuste arv", "Väeloomet tõhustavate teadus-ja arendusprojektide arv aastas", "Muuseumi külastuste arv").