Arvamuse küsimine Põltsamaa valda Lahavere külla kavandatava päikeseelektrijaama rajamise kohta

Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn2023 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Nimetus: Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Põltsamaa Vallavalitsus Reg nr 77000358 Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Lossi tn 9, 48104 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töös osalesid: Liis Promvalds Töö versioon: 17.11.2023 2 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5 2 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 7 2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ........................................................................... 7 2.2 Strateegia „Eesti 2035“ ..................................................................................................... 7 2.3 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ..................................................... 7 2.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030....................................... 8 2.5 Jõgeva maakonna kliima- ja energiakava ......................................................................... 8 2.6 Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................. 9 2.7 Pajusi valla üldplaneering ............................................................................................... 14 2.8 Koostatav Põltsamaa valla üldplaneering ....................................................................... 15 3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 21 4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 25 4.1 Natura eelhindamine ...................................................................................................... 25 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ........ 26 4.3 Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................... 27 4.4 Vee ja pinnase saastatus................................................................................................. 29 4.5 Jäätmeteke ..................................................................................................................... 30 4.6 Müra ja vibratsioon ........................................................................................................ 30 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus................................................................................ 30 4.8 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju .............................................................................. 30 4.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................. 31 4.10 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 32 4.11 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 33 4.12 Muud aspektid ................................................................................................................ 33 4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................... 33 5 Järeldused............................................................................................................................... 34 Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 37 3 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Põltsamaa Vallavalitsuse tellimusel 2023 aasta novembris. Töö teostasid keskkonnaeksperdid Piret Toonpere (KMH0153) ja Liis Promvalds. Põltsamaa vallas Lahavere külas soovitakse päikesejaama rajamist kaheteistkümnele kinnistule ning selleks on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus. Päikeseelektrijaama rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 4 tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ning anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Samuti tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral. Kavandatav planeeringuala jääb väärtuslikule põllumaale ja rohevõrgustiku alale ning omavalitsuse hinnangul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse mõju hindamise algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjaomastelt asutustelt. 4 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus Kavandatav tegevuse eesmärk on päikeseelektrijaama (edaspidi ka PEJ või päikesepark) püstitamine kaheteistkümnele (12) kinnistule Jõgeva maakonda Põltsamaa valda Lahavere külla (Joonis 1). Ettevõte EEE Sunlumo OÜ on esitanud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku kohalikule omavalitsusele. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate päikesepaneelide parameetrid (paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine, juurdepääsuteed, ja muu päikesepargi rajamisega seonduv. Kehtestatud detailplaneering on ehitusloa taotlemise aluseks. Enne planeeringu algatamist on arendaja poolt sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingud kinnistutele kuhu päikeseelektrijaama(sid) kavandatakse. Kuna alad paiknevad lähestikku ja omavalitsuse hinnangul tuleb alad lahendada ühise detailplaneeringuga, siis ka KSH eelhinnangu kontekstis vaadatakse perspektiivseid PEJ alasid ühiselt. Päikeseparki soovitakse kavandada järgmistele kinnistutele (Joonis 1): − Luha (57302:002:0100) – 18,33 ha maatulundusmaa 100%; − Põdrapõllu (57302:002:0327) – 25,25 ha maatulundusmaa 100%; − Meriksi (57302:002:2172) – 45,16 ha maatulundusmaa 100%; − Rohumaa (57302:002:0069) – 7,50 ha maatulundusmaa 100%; − Tõnuripõllu (57302:002:0143) – 9,53 ha maatulundusmaa 100%; − Võlli (57302:002:0068) – 29,46 ha maatulundusmaa 100%; − Juurika (57302:002:0347) – 5,67 ha maatulundusmaa 100%; − Niidu (57302:002:0077) – 11,08 ha maatulundusmaa 100%; − Reimani (57302:002:0660) – 18,38 ha maatulundusmaa 100%; − Savi (57302:002:0085) – 3,15 ha maatulundusmaa 100%; − Marguse (57302:002:2200) – 10,74 ha maatulundusmaa 100%; − Meelise (57302:002:2150) – 34,42 ha maatulundusmaa 100%. Antud ala suurus on kokku 180 ha. Täpne päikesepaneelide paiknemine selgub detailplaneeringu koostamisel. Eelhinnangu koostamisel on arvestatud võimaliku maksimaalse lahendusega, kus kõigile hõlmatud kinnistutele rajatakse kogu võimalikus ulatuses päikesepaneelid. Kavandatava tegevuse ala paikneb Lahavere küla keskosas. Kavandada soovitakse päikeseelektrijaama ja seda teenindavate tehnilisi kommunikatsioone. Käesoleval ajal kasutatavaid päikeseparkide tehnoloogilisi lahendusi arvestades on planeeritavate päikeseparkide võimsus ligikaudu 180 MW1 eeldusel, et päikesepaneelid paigutatakse planeeringuga hõlmatavaid maaüksusi katvalt. Täpne päikesepargi võimsust ei ole hetkel võimalik määrata kuna see on sõltuv detailplaneeringu lahendusest ning kasutatavate paneelide tehnilisest lahendusest. Päikesepark koosneb tavapäraselt fotoelektrilistest päikesepaneelidest, võrguinverteritest ja jaotuskeskusest. Päikesepark on oma olemuselt tootmisettevõte (elektrijaam), mis kujutab endast üldjuhul pinnasesse rammitud metallist tugivaiadele umbes 35 kraadise nurga all soovitavalt lõuna suunas paigaldatavaid päikesepaneele (uuema tehnoloogiana on levima hakanud ka paneelide lahendused, mille puhul paneelide suund muutub vastavalt päikesele, mis tagab ka suurema tootluse). Paneelide alumine serv asub tavapäraselt u 50 cm kõrgusel maapinnast. See tagab paneelide all õhu liikumise ja võimaldab hooldust (karjatamine, niitmine, 1 Eeldatud on, et 1 ha päikesepaneele on võrdne u 1 MWe võimsusega. 5 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 vajadusel lume koristamine jms). Paneelide ülemise ääre kõrgus maapinnast on tavapäraselt kuni 5 m. Joonis 1. Kavandatava tegevuse ala asukoht. Alus: Maa-ameti ortofoto. Paneelid asuvad gruppides/moodulites, mis ühendatakse omavahel elektrikaablitega. Päikesepaneelide grupid asuvad üksteisest sellisel kaugusel, et ka päikese madala asendi korral ei toimuks päikesepaneelide omavahelist olulist varjutamist. Päikesepargid piiratakse üldjuhul turvalisuse tagamiseks osaliselt või grupiti aiaga. PEJ liitumine on planeeringu algatamisel teadaoleva info alusel kavandatud maakaabliga Eleringi Põdra 110 kV alajaamaga. Juurdepääs lahendatakse avalikelt teedelt ning täpne lahendus koostatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Päikesepargi lõunapoolseim lahustükk külgneb Aidu-Kalana-Põltsamaa teega (nr 14162) ning põhjapoolsete lahustükkide vahelt läheb Lahavere-Jõeküla tee (nr 14164). 6 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 2 Seotus strateegiliste dokumentidega 2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. 08.02.2023 Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega. 2.2 Strateegia „Eesti 2035“ Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” koosneb üldosast ja tegevuskavast. Strateegias on viis pikaajalist sihti. Strateegilised sihid on väärtuspõhised eesmärgid, mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel ja mille elluviimisse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid. Strateegias on kokku lepitud ka Eesti kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. Strateegia näeb ette üleminekut kliimaneutraalsele energiatootmisele, milleks peab toimuma: - põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline vähendamine; - uute kliimaneutraalsete energia tootmis- ja salvestuslahenduste arendamine ja kasutuselevõtmine. „Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti. Kavandatav tegevus on kooskõlas strateegiaga Eesti 2035. 2.3 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%. Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole. Kavandatav tegevus on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. 7 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 2.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Ressursitõhusale majandusele üleminek on otseselt seotud kliimamuutuste leevendamise, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisega. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Arengukava seab kaheksa alaeesmärki väljakujunenud majandus- ja haldusstruktuuri prioriteetsete valdkondade järgi. Kavandatava tegevusega seondub eeskätt energeetika ja varustuskindluse eesmärk. Varustuskindlus, energiasõltumatus- ja turvalisus on omavahel lahutamatult seotud ja sihiks on tagada igal ajahetkel vajalik energiakogus Eesti kõigile tarbijatele, olgu see siis soojuse, elektri või kütuse kujul. Sisemaise tarbimisvajaduse katteks on piisavalt tuult, päikest ning kodumaist biomassi ja põlevkivi. Arengukava kohaselt kliimamuutuste mudelid prognoosivad maapinnale langeva lühilainelise päikesekiirguse selget vähenemist talvekuudel, vähemal määral sügisel ja kevadel, suvel on muutus ebaoluline. Aastaks 2100 on toimuvate kliimamuutuste tõttu oodata seega väikest negatiivset mõju päikeseenergia ressursile. Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Päikeseelektrijaama rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide ja tegevustega. 2.5 Jõgeva maakonna kliima- ja energiakava2 Jõgeva maakonna kliima- ja energiakava eesmärgid tulenevad ülalkirjeldatud riiklike arengudokumentide eesmärkidest. Jõgeva maakond võtab endale proportsionaalsed eesmärgid. Lähtuvalt Euroopa Liidu kliimapaketist „Eesmärk 55“ tuleb Jõgeva maakonnal vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet võrreldes aastaga 1990 kokku 55%. Taastuvenergia osakaal energia tarbimises tuleb tõsta vähemalt 42%-le. Selleks suurendatakse elektriliinide võrguvõimsusi ja arendatakse energeetikas innovaatilisi lahendusi. Strateegiliseks eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada süsiniku sidumist, mis viib kliimaneutraalsuseni aastaks 2050, mille üheks meetmeks on taastuvenergia osakaalu suurendamine. Kavas on leitud, et Jõgeva maakonnas on võrreldes saarte ja rannikualadega rohkem pilvisust ning vähem päikesekiirgust. Sellele vaatamata võib kõrgete elektrihindade korral olla tulus päikesepaneelide abil elektrienergia hajatootmine. 2 https://jaek.ee/jogevamaa-kliima-ja-energiakava/ 8 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Energiakava osaks oleva tegevuskava kohaselt on Põltsamaa valla osas taastuvenergia osakaalu suurendamise saavutamiseks kavandatavateks tegevusteks päikese- ja tuuleparkide ehitamist pärssivate takistuste leevendamine. Eesmärgil kahjuks kavas baastaset ja sihttaset määratud ei ole ja selget kvantitatiivset eesmärki päikeseenergia osas seatud ei ole. Kavandatavat planeeringut saab pidada kooskõlas olevaks energiakava üldisemate eesmärkidega. Energiakavas on ka märgitud, et põllumuldade orgaanilise aine kaitsmiseks peab majandamise intensiivsust vähendama. Üheks meetmeks on haritava põllu püsirohumaastamine. Eriti oluline on see turvasmuldadel olevate põldude puhul. Planeeritavale päikesepargi alale jäävad osaliselt ka madalsoomullad, kuhu päikesepargi ja sellega eeldatavalt kaasnevat rohumaa rajamist saab lugeda energiakavaga kooskõlas olevaks tegevuseks. 2.6 Jõgeva maakonnaplaneering 2030+3 Jõgeva maakonnaplaneering on kehtestatud Jõgeva maavanema poolt 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305. Jõgeva maakonnaplaneeringus rõhutatakse, et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk. Maakonnaplaneeringus seati tingimused päikesepaneelide ja päikeseparkide asukoha kavandamisele: - Päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul väärtuslike maastike ja väärtusliku põllumajandusmaa avamaastikul lubatud. Erandkorras kavandamisel tuleb koostada maastikuväärtuste säilimise analüüs; - Päikeseparkide rajamisel eelistada rikutud maastikke, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, tootmishoonete katuseid jne; - Oma majapidamise või ühe tootmiskompleksi tarbeks on lubatud päikesepaneelide lokaalne kasutuselevõtmine elamu õuealal või tootmisterritooriumil (paneelid paigutatakse õuealale või hoonele); Planeeritav ala jääb osaliselt maakonnaplaneeringus rohevõrgustiku alale, väärtuslikule põllumajandusmaale ja väärtuslikule maastikule (joonis 2). 3 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/jogevamaa/jogeva-maakonnaplaneering-2030/ 9 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Joonis 2. Kavandatav tegevuse ala maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku ja väärtuslike põllumajandusmaade suhtes. Alus: Maa-ameti halltoonide kaart. Kavandatava tegevuse ala jääb osaliselt rohevõrgustiku alale, mis on riigi tasandi (piirkondlikud) väikesed tuumalad (T2), riigi tasandi rohelised koridorid (K1), kohaliku tasandi rohelised koridorid (K2) ja kohaliku tasandi tuumalad (T3). Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise: 1. Tuumala ja rohekoridori üldised kasutustingimused: − Rohelise võrgustiku tuumaladel ja koridorides (v.a väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise võrgustikuga arvestavat majandustegevust. − Üldjuhul tuleb vältida suurte tehnilise taristu objektide rajamist rohelise võrgustiku alale. − Erandkorras rohelise võrgustiku alale suurte, riigi toimimiseks vajalike objektide kavandamisel tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. − Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt, v.a maavara kaevandmise korral. − Olemasolevate karjääride laienemine peab lähtuma rohelise võrgustiku paiknemisest ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele tekitatavat mõju. 10 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 − Rohelise võrgustiku alal paikneva katastriüksuse/kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. − Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohelise võrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit. − Rohevõrgustiku paiknemine ja piirid täpsustada üldplaneeringuga. 2. Tuumala üldised kasutustingimused: − Riigi tasandi tuumalade (T1 ja T2) ulatus ei tohi olulisel määral (üle 10%) väheneda. − Maavarade kaevandamisel tuleb tuumala ulatuse säilimine tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu. − Tuumaladel ei ole linnalise asustuse ala rajamine või laiendamine lubatud. − Alale ei rajata tööstus- ja tootmisehitisi. − Erandkorras tuumaladel asustuse laienemisel või maakasutuse muutmisel tuleb hinnata selle mõju keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele. − Tuumaladel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda ulatust või selle ehituskeeluvööndit. − Üldjuhul on vastunäidustatud metsamaa sihtotstarbe muutmine. − Olemasolevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni. − Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90%. 3. Rohekoridori üldised kasutustingimused: − Oluline on rohekoridore lõikavate, tõkestavate või killustavate arenduste ning taristute vältimine. Kui see pole võimalik, tuleb vajadusel leida võimalused ökoduktide vms leevendavate meetmete rajamiseks. − Vältida paisude rajamist rohelise koridori Maakonnaplaneering seab väärtuslikule põllumajandusmaade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks üldised tingimused: 1. Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks. - Väärtuslik põllumajandusmaa säilitatakse avatud maastikuna, nende metsastamine vm maastiku avatust kaotav tegevus peab toimuma üldplaneeringu alusel. - Suurtes põllumajanduspiirkondades (Põltsamaa piirkond, Vooremaa) on oluline säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust ja moodustavad kohaliku tasandi rohelise võrgustiku. - Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võib üld- või detailplaneeringuga määrata ka põllumajandusmaid, mis on alla Eesti keskmise mullaviljakuse boniteediga. 11 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 2. Põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik säilitada kuivendatud maade ja reguleeritud veekogude sh eesvoolude hea seisund ning tagada maaparandushoiu nõuete täitmine. - Maaparandussüsteemi maa-alal või eesvoolul kavandatav ehitis kooskõlastada Põllumajandusametiga. 3. Välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate keskkonnaregistris arvel olevate maavarade kaevandamist. Igakordsel kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele. 4. Väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole üldjuhul lubatud rajada elektrituulikute ega päikesepaneelide parke. 5. Üldplaneeringute koostamisel täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning vajadusel täpsustada nende alade piire. Ala jääb maakonnaplaneeringu kohaselt ka piirkondliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Maakonnaplaneering seab kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks ja maastikuväärtuste suurendamiseks: 1. Väärtuslikel maastikel kavandatav tegevus peab tagama nendele maastikele omaste kultuurilis-ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimise. 2. Väärtuslikel maastikel säilitada maastiku väärtuste hindamise aluseks olnud komponendid, mis suurendavad maastike väärtusi ja omapära, nagu: - hoonete paiknemine (asustusstruktuuri väärtustamine); - olemasolevate teede paiknemine; - erinevast ajastust pärit hooned (arhitektuuri väärtustamine); - ajalooline kõlvikute jaotus, paiknemine ja suurus (maakasutuse väärtustamine); - kultuuriloolised, tuntud isikutega seotud kohad (kultuuripärandi väärtustamine); - pargid, üksikud puud ja puude grupid põldudel, haljastus, metsaribad (looduslikkuse väärtustamine). 3. Väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava. Mõned hoolduskavad on juba koostatud. - Maastikuhoolduskavade koostamisel tehakse koostööd kohaliku omavalitsusega. - Kavas täpsustada väärtuslikele maastikele iseloomulikud väärtused ja näha ette nende säilimiseks kasutustingimused (meetmed) ning täpsustada ja kirjeldada alade hooldussoovitused. - Vajadusel võib maastikuhoolduskava puudumisel hooldussoovitused määrata valla üldplaneeringus. - Määratleda ja täpsustada avatuna hoitavad kohad ja ilusad vaated, samuti tegevused nende säilimiseks ja hooldamiseks. 4. Väärtuslikel maastikel tegevuste kavandamisel (sealhulgas ehitamisel) lähtuda järgmistest väärtuslike maastike kaitse ja hoolduse põhimõtetest: - säilitada traditsioonilisi kultuurmaastiku elemente, struktuure ja maakasutust ning vajadusel ja võimalusel taastada; 12 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 - säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele elementidele, eriti üldkasutatavate teede ääres; - vajadusel sobitada uusi objekte (hooneid, rajatisi) ja kavandada maakasutust nii, et ei tekiks häirivat ebakõla olemasolevaga ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti; - säilitada kultuurmaastikus looduslikke alasid; - hooldada ja korraldada intensiivselt kasutatavaid puhkealasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu tõttu ei kannataks. 5. Väärtuslikel maastikel olevaid mõisakomplekse tuleb kaitsta ja hoida, vajadusel taastada. 6. Vooremaa maastikulise omapära säilitamiseks tuleb vältida maavarade karjäärialade rajamist voortele ja teisi voorte füüsilist kuju muutvaid tegevusi. Arvestada voorte avatust ja nende jälgitavust maastikus. Vooremaal tagada: - ainulaadse maastikurajooni pinnavormide (voorte) säilitamine; - maastiku küllaldane avatus ja vaadete olemasolu; - järvede loodussõbralik majandamine. 7. Juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, siis tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga. 8. Väärtuslike maastike ja karjääride kattumisel lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks ja alade korrastamiseks. 9. Väärtuslikele maastikele ei rajata olulise ruumilise mõjuga ehitisi. 10. Lagunenud ja kasutuskõlbmatud tootmishooned ja mittekasutatavad rajatised (siloaugud, sõnniku-, kütuse-, kemikaalihoidlad jne) tuleb likvideerida või korrastada. Elamiskõlbmatud hooned tuleb korrastada või lammutada. Antud päikesepargi ala puhul esineb osaline kattuvus rohevõrgustiku alaga (Põdrapõllu, Luha, Rohumaa, Meriksi, Võlli, Niidu, Reimani, Marguse ja Meelise), pea täielik kattuvus väärtusliku põllumajandusmaaga ja väärtusliku maastikuga. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et energia tootmisel (nt päikeseenergia) tuleb eelistada rikutud maastikke, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, tootmishoonete katuseid jne. Päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul väärtuslike maastike ja väärtusliku põllumajandusmaa avamaastikul lubatud. Kuna uue üldplaneeringuga ei ole maakonnaplaneeringu tingimusi praeguseks täpsustatud, siis tuleb arvestada, et detailplaneering oleks vastuolus maakonnaplaneeringu tingimustega. Detailplaneeringuga maakonnaplaneeringut muuta/täpsustada üldjuhul ei saa. Seega tuleb arvestada, et detailplaneeringute ei pruugi olla võimalik kehtestada enne valla uue üldplaneeringu kehtestamist ja seda ainult juhul kui üldplaneeringuga vastavaid maakonnaplaneeringu tingimusi täpsustatakse päikeseelektrijaama rajamist soosivas suunas. Täpsema seisukoha antud küsimuses saab anda Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 13 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 2.7 Pajusi valla üldplaneering4 Enne omavalitsuste haldusreformi kuulus planeeritav ala, Lahavere küla, Pajusi valla haldusüksuse alla. 2017. aastal ühines Pajusi vald Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus Põltsamaa vallaga, välja arvatud Kaave küla, mis liitus Jõgeva vallaga. Kavandatava tegevuse alal kehtib Pajusi valla üldplaneering. Pajusi valla üldplaneering on kehtestatud Pajusi Vallavolikogu 27. mai 1999 määrusega nr 42 ja jõustus alates 1. juunist 1999. Pajusi valla üldplaneeringus ei ole käsitletud taastuvate energiallikate arendamist. Tõenäoliselt üldplaneeringu koostamise ajal puudus vajadus taastuvate energiaallikate rajamise reguleerimiseks. Pajusi valla üldplaneeringus ei ole määratletud väärtuslike maastikke ja rohevõrgustiku ala. Alad paiknevad kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustuses. Planeeritav ala jääb põllu- ja metsamajandusmaale (joonis 3), kus on lubatud maa-ala kasutada ärimaana, tootmismaana, sotsiaalmaana, transpordimaana, maatulundusmaana ja sihtotstarbeta maana. Ehitamisel hajaasutuses tuleb krundi omanikul arvestada olemasoleva loodus- ja elukeskkonnaga ning piirangutega, mis tulenevad muinsus- ja looduskaitsealustest objektidest ning nende kaitsetsoonidest. Samuti tuleb järgida Eesti seadusandlust ja normatiivdokumente. Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel kehtiva üldplaneeringuga vastuolu puudub. 4 https://www.poltsamaa.ee/uldplaneering 14 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Joonis 3. Väljavõte kehtivast Pajusi valla üldplaneeringust. Punase joonega näidatud kavandatavate päikeseparkide alade paiknemine. Üldplaneeringu maakasutuskaardil valgega märgitud ala tähistab põllu- ja metsamajandusmaad. 2.8 Koostatav Põltsamaa valla üldplaneering Põltsamaa Vallavolikogu algatas 18.10.2018 otsusega nr 1-3/2018/69 Põltsamaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Tänaseks päevaks on Põltsamaa Vallavolikogu otsusega 17.02.2022 nr 1-3/2022/7 "Põltsamaa valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise nõuetele vastavaks tunnistamine ja üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine" üldplaneeringu vastu võtnud ning on toimunud avalikud arutelud. Planeering käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks kehtestatud ei ole. Koostatavas üldplaneeringus on leitud, et taastuvenergiaallikate rakendamine on soovitatav, kuid seejuures tuleb arvestada ka naabrite heaolu ja huvidega. vajadusel on omavalitsusel õigus nõuda täiendavat analüüsi lahenduse sobivuse kohta kavandatud asukohta. Põltsamaa valla üldplaneering on seadnud päikeseelektrijaamadele üldised tingimused: 1. Päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele jm asjakohastele nõuetele ning standarditele. Elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele mittevastavad päikeseelektrijaamad võivad vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. 15 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 2. Tihedama asustusega aladel, väärtuslikul maastikul jm olulise avaliku huviga piirkonnas tuleb päikesepaneelid paigutada arhitektuurselt ja visuaalselt keskkonda sobivalt. Väärtuslike alade ja objektide läheduses kasutada lahendusi, mis ei halvenda olemasoleva miljöö väljanägemist. Tööstuslik päikeseelektrijaam sh kõik elektri tootmiseks kasutatavad päikesepaneelid tuleb üldjuhul kavandada väheväärtuslikule alale, milleks võib olla lage, vähese puistuga vm kasutusest väljalangenud ala (nt endised tööstuspargid, laudakompleksid, väheviljakad põllumajandusmaad jmt). Tööstusliku päikeseelektrijaama rajamine ei ole soovitatav väärtuslikule põllumajandusmaale, rohevõrgustiku alale, väärtuslikule maastikule ja miljööväärtuslikule alale. Põhjendatud juhul, asukohapõhise kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusena, võib taastuvenergia tootmise alasid kavandada ka väärtuslikele aladele, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis maakasutuse muudatust põhjalikult kaaluda ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Kavandamise soovi korral tuleb koostada väärtuste säilimise analüüs, tuues välja objekti rajamise põhjendus. Kavandatavate päikeseparkide ala paikneb koostatava Põltsamaa üldplaneeringu kohaselt osaliselt rohevõrgustiku alal ja pea täielikult väärtuslikul põllumajandusmaal ning kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul (joonis 4). Põltsamaa valla väärtuslikud maastikud on määratud Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ osaks oleva teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kehtestatud Jõgeva maavanema 19.11.2004 korraldusega nr 731. Üldplaneeringuga ei ole tehtud ettepanekuid täiendavate väärtuslike maastike määramiseks, kuna sellekohane vajadus puudub, maakonnaplaneeringuga määratud alad on sobivad. Lahavere on kohaliku tähtsusega maastik, kus on säilinud vana asustusstruktuuriga talumaastik. Päikesepaneelide alad asuvad koostatava üldplaneeringu järgi väljaspool detailplaneeringu kohustusega ala. Lisaks detailplaneeringu kohustusega aladele on detailplaneeringu koostamine üldplaneeringu kohaselt kohustuslik: 3. Uue äri- või tootmistegevuse kavandamine alale, kus sellist tegevust ette pole nähtud. Lisaks sellele kaasneb tegevusega eeldatavalt oluline ruumiline mõju, mis ulatub kavandatavast kinnistust väljapoole. Eelhinnangu käigus tuleb anda hinnang olulisele ruumilisele mõjule. 4. Päikeseelektrijaama kavandamine eeldatavalt olulise avaliku huviga piirkonda. Üldplaneeringus nimetamata aladel ja juhtudel, millele planeerimisseadus detailplaneeringu koostamise kohustust ei sätesta, võib Põltsamaa vallavolikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise. Seega eelneva alusel koostatava üldplaneeringu kohaselt on alal detailplaneeringu koostamise kohustus. Põltsamaa valla koostatav üldplaneering on seadnud rohevõrgustiku alale üldised tingimused: - Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. - Rohevõrgustiku aladel (v.a väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust (nt metsamajandus, põllumajandus, ehitustegevus), arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud. 16 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 - Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Rohekoridori toimimist oluliselt mõjutavate ja seda muutvate tegevuste puhul tuleb vajadusel leida asenduskoridor. Rohevõrgustiku toimivust hinnatakse asukohapõhiselt ning kavandatava tegevuse täpsemaid asjaolusid arvesse võttes. Vajadusel võivad ametiasutused ja kohalik omavalitsus küsida täiendavat eksperthinnangut tegevuse võimaliku mõju kohta rohevõrgustiku toimimisele, arvestades seejuures võimalikku koosmõju lähipiirkonnas toimunud ja kavandatavate teiste tegevustega. - Rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal asuva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses (määratud Eesti põhikaardil või detailplaneeringuga), välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Veekogude ääres sinivõrgustiku alal tuleb õueala tarastamisel arvestada kallasraja avaliku läbipääsu tagamisega. - Rohevõrgustiku alale on üldjuhul vastunäidustatud suurte taristuobjektide (maantee, prügila, jäätmehoidla, päikesepargi jms) rajamine. Juhul, kui selliste objektide rajamine on vältimatu, tuleb planeeringus hoolikalt valida rajatiste asukoht, viia läbi keskkonnamõju hindamine, tagada rohevõrgustiku alade sisene ja omavaheline sidusus, üldine võrgustiku toimimine ja vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. - Olulist ruumilist mõju põhjustava objekti planeerimisel rohevõrgustiku alale tuleb ette näha meetmed negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks. • Olemasolevate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel peab arvestama rohelise võrgustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele tekitatavat mõju. Karjääride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus. - Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal üldjuhul säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisuja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Erisused on lubatud puhkefunktsiooni soodustamiseks kui see ei halvenda rohevõrgustiku toimimist. - Vältida looduslike veekogude kuju (voolusängi) muutmist, kuna selline tegevus enamasti vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohelise võrgustiku osana. Tingimused maalises piirkonnas: - Maalises piirkonnas on lubatud kavandada ehitisi, mis järgivad haja- ja maalise asustuse põhimõtteid, kui sellega säilib rohevõrgustiku terviklikkus ning toimimine. - Rohevõrgustikuga kaetud maalises piirkonnas on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2,0 ha. - Rohevõrgustikus ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha, säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldades ulukite vaba liikumist. Tingimused tugialal maalises piirkonnas: - Säilitada tuleb tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist. - Tugialadel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda ulatust või selle ehituskeeluvööndit. Tingimused rohekoridoris maalises piirkonnas: 17 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 - Vältida paisude rajamist rohelise koridori staatuses olevatele vooluveekogudele, kui see halvendab rohelise koridori toimimist. Veekogu paisutamisel tammiga tuleb anda hinnang elustiku migratsioonitingimustele KMH käigus. - Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetse rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärgist. Ehitamine on rohevõrgustikku põhjendatud juhul lubatud, kui rohevõrgustiku sidusus säilib. Objekti kavandamise raames tuleb koostada eksperthinnang rohevõrgustiku sidususe kohta. - Jõgede ja ojade kaldad (luhad) hoitakse rohumaadena põllumajanduslikus kasutuses ning soovitav on nende niitmine peale jaanipäeva, kui enamus linde on pesitsenud. Põltsamaa valla koostatav üldplaneering on seadnud väärtuslikule maastikule üldised tingimused: - Väärtuslikel maastikel kavandatav tegevus peab tagama nendele maastikele omaste kultuurilis-ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatiivsete ja identiteediväärtuste säilimise. - Ehitiste rajamisel jm maastikupilti mõjutavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate väärtuste säilitamisega aladel, kus traditsiooniline asustusstruktuur või maastikumuster on säilinud ja/või tajutav. Traditsiooniline maastikumuster koosneb erinevatest osadest: hoonete ja asustuse paiknemine, kõlvikute jaotus, paiknemine ja suurus, külade struktuur, hoonete arhitektuur, teedevõrgustik ja maastikulised väikevormid. - Uusi tihedama hoonestusega alasid väärtuslike maastike maalisse piirkonda üldjuhul ei kavandata, et säiliks ajalooline asustusmuster. Erandid on lubatud kaalutlusotsusena ning põhjendatud juhul. - Olemasolevad mõisakompleksid jm väärtuslikud hooned tuleb säilitada ning vajadusel taastada. - Uute objektide ja maakasutuse kavandamisel tuleb tagada sobivus olemasoleva maastikuga ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti. Maavaravaru kaevandamise soovi korral väärtusliku maastiku alal tuleb lähtuda põltsamaa valla üldplaneeringu ptk 3.7.9 tingimustest. - Maastikulised väikevormid, näiteks kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad jm sarnased maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada. Erand kehtib mäetööstuse maa-alal, mille tingimused on toodud Põltsamaa valla üldplaneeringu ptk 3.7.9. - Säilitada kultuurmaastikus looduslikke alasid, põllumajandusmaastiku avatus ja vaated väärtuslikele objektidele, eriti üldkasutatavate teede ääres. - Kavandada intensiivselt kasutatavate puhkealade tegevused selliselt, et nende väärtus külastajate suure arvu tõttu ei kannataks. - Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid koridore. Õhuliinide kavandamisel asendada need võimalusel maakaablitega. - Väärtuslikele maastikele ei rajata üldjuhul olulise ruumilise mõjuga ehitisi. - Väärtuslikele maastikele tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, päikeseparkide jm silmapaistvate tehnorajatiste kavandamine ei ole üldjuhul lubatud. Põhjendatud juhul võib Põltsamaa valla üldplaneering seda lubada, kuid sel juhul on vaja koostada objektide asukoha ning visuaalse lahenduse maastikuanalüüs nende sobivuse tõendamiseks. 18 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Põltsamaa valla koostatav üldplaneering on seadnud väärtuslikule põllumajandusmaale üldised tingimused: - Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel kavandada muu otstarbega tegevusi, kui need on põhjendatud ning sellega ei vähene oluliselt põllumajanduslik maakasutus piirkonnas. Muude tegevuste kavandamisel tuleb anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. - Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamisel lähtuda olemasolevast teedevõrgust ning paigutada uued ehitised olemasoleva tee äärde. Väärtusliku põllumassiivi põhjendamata tükeldamist tuleb võimalusel vältida, kui tegevus ei aita kaitsta mullaviljakust, bioloogilist mitmekesisust või kohalikku elukeskkonda. Maakasutuse täiendav ning mõistlikus mahus liigendamine ja mitmekesistamine on soositud, kui see aitab väärtusliku põllumajandusmaa kvaliteeti hoida ja tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkust piirkonnas (näiteks tuuleerosiooni takistamine ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamine). - Väärtusliku põllumajandusmaa muul otstarbel kasutusele võtmise kaalumisel tuleb lisaks bioloogilise mitmekesisuse ja mullaviljakuse kaitse aspektidele lähtuda ka avalikust huvist, nt piirkonna hariduse ja kultuuri edendamine, liikluse, ühistranspordi, tehnilise infra arendamine, teenuste võimaldamine, taastuvenergia tootmine, toidujulgeoleku, sisejulgeoleku või riigikaitse suurendamine, tasakaalustatud ja kestliku asustuse tagamine. - Väärtuslikule põllumajandusmaale taastuvenergia tootmisala kavandamisel tagada bioloogilise mitmekesisuse ning mullaviljakuse säilimine ning arvestada tuleb maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga. - Väärtuslikul põllumajandusmaal paiknevad maaparandussüsteemid tuleb hoida korras ja tagada nende terviklikkus. Kavandatavaid muudatusi võib teha Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastuse alusel. - Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevandamisloa taotluse raames anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. - Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. - Suurtes põllumajanduspiirkondades nagu Põltsamaa vald on soovitav säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad ning hoida teeperved niitmata. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkonna bioloogilist mitmekesisust, moodustades kohaliku tasandi rohelise võrgustiku. Soovitav on kaaluda uute looduslike alade loomist, nt hekkide rajamist suurte põllumajandusmassiivide vahele, et suurendada maastiku mosaiiksust. Soovitus on mõeldud põllumajanduslikus kasutuses olevale maa- alale ning see ei rakendu olukorras, kus kavandatakse muud maakasutust. 19 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Joonis 4. Väljavõte koostatavast Põltsamaa valla üldplaneeringust. Punase joonega näidatud kavandatavate päikeseparkide alade paiknemine. Kavandatavate päikeseparkide puhul esineb vastuolu koostatava üldplaneeringu rohevõrgustiku, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade tingimustega. 20 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond Päikeseparki soovitakse kavandada järgmistele kinnistutele (Joonis 1): − Luha (57302:002:0100) – 18,33 ha maatulundusmaa 100%; − Põdrapõllu (57302:002:0327) – 25,25 ha maatulundusmaa 100%; − Meriksi (57302:002:2172) – 45,16 ha maatulundusmaa 100%; − Rohumaa (57302:002:0069) – 7,50 ha maatulundusmaa 100%; − Tõnuripõllu (57302:002:0143) – 9,53 ha maatulundusmaa 100%; − Võlli (57302:002:0068) – 29,46 ha maatulundusmaa 100%; − Juurika (57302:002:0347) – 5,67 ha maatulundusmaa 100%; − Niidu (57302:002:0077) – 11,08 ha maatulundusmaa 100%; − Reimani (57302:002:0660) – 18,38 ha maatulundusmaa 100%; − Savi (57302:002:0085) – 3,15 ha maatulundusmaa 100%; − Marguse (57302:002:2200) – 10,74 ha maatulundusmaa 100%; − Meelise (57302:002:2150) – 34,42 ha maatulundusmaa 100%. Tegu on hajaasustusega alaga. Lähim eluhoone (kü 57302:002:1920) jääb kavandatavast tegevusest u 10 m kaugusele (joonis 5). Joonis 5. Elu- või ühiskondlike hoonete paiknemine planeeritava päikesepargi ala suhtes. Alus: Maa- ameti ortofoto. Kavandatava tegevuse ala puhul on tegu õhukese pinnakattega alaga. Kavandatav tegevuse alal peamise osa pinnakattest moodustavad moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk. Põhjapoolsele osale jääb samuti soo setetega alad: turvas ning läänesuunas jääjärveliste setetega 21 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 alad: klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Põhjavesi on kaitsmata, nõrgalt kaitstud ja keskmiselt kaitstud. Kavandatava tegevuse ala puhul on tegu haritava põllumaaga5. Planeeringualasse, katastriüksusele 57302:002:0100 (Luha), jääb metsaregistri andmetel u 1 h suurune keskealise jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi kaasik. Kavandatava tegevuse alale ja selle kontaktvööndisse ei jää Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) andmetel I, II või III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti. Kavandatava tegevuse ala lähimad kaitsealuste liikide leiukohad jäävad üle 300 m põhjasuunas (Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp) EELIS kood KLO9330934) sellele lähimast päikesepaneelide lahustükist. Läänesuunas üle 800 m ja edelasuunas üle 600 m jääb Epipactis palustris (soo- neiuvaip, EELIS kood KLO9331039) sellele lähimast päikesepaneelide lahustükist. Lõunasuunas paikneb üle 1,2 km kaugusel lähimast planeeritavast päikesepargi lahustükist Natura 2000 loodusala Aidu soo (EELIS kood RAH0000635, EE0080173) ja Aidu metsise püsielupaik (keskkonnaregistri kood KLO3000632) (joonis 6). Joonis 6. Natura 2000 loodusala ja III kaitsekategooria taimeliikide paiknemine planeeritava ala läheduses. Alus: Maa-ameti halltoonide kaart. Keskkonnaagentuuri poolt ELME6 projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundihinnangute alusel on planeeritava ala puhul peamiselt tegu viletsas seisundis põllumaaga ja määramata alaga (joonis 7). 5 PRIA veebikaardi alusel 6 https://keskkonnaagentuur.ee/elme 22 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Joonis 7. Ökosüsteemide seisund planeeritaval alal. Alus: Keskkonnaagentuur ELME projekt. Kavandatava tegevuse alale jäävad maaparandussüsteemid. Kahel edelapoolsel päikesepaneelide lahustüki aladel paiknevad mitmed kuivenduskraavid ja drenaaži süsteemid. Planeeritavale alale jääb Aidu turbamaardla (maardla kood MRD0000278) (joonis 8). Turbamaardla kuulub Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” Lisa 2 kohaselt kaevandamiseks sobilike turbamaardlate nimekirja. 23 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Joonis 8. Maardlate ala planeeritaval päikesepargi alal, musta joonega märgitud vooluveekogud. Alus: Maa-ameti halltoonide kaart. Kavandatav tegevuse lähim vooluveekogu on Lahavere kraav (VEE1029302) (joonis 8), mis külgneb edela ja põhjapoolse päikesepargi alaga ning läbib läänepoolset päikesepargi lahustükki (Luha kinnistu katastriüksus 57302:002:0100). Lahavere kraav on alla 10 km² valgalaga maaparandussüsteemi eesvool. Tegu ei ole teadaolevalt üleujutuse riskipiirkonnaga. Planeeritaval alal puuduvad muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad kultuurimälestised. Planeeringualale ei jää pärandkultuuriobjekte. Planeeritavast alast lähimad kultuurimälestised on kinnismälestis Kivikalme (registri kood 9249) üle 200 m kaugusel lähimast päikesepaneelide lahustükist. Kinnismälestis Asulakoht (registri kood 9250) on üle 500 m kaugusel lähimast päikesepaneelide rühmast. Planeeritava ala päikeseenergia potentsiaal otsekiirguse kaudu on ligi 975 kWh/m2*a, mis on Eesti kontekstis pigem madal7. Seega eeldused päikeseenergia tootmiseks on pigem madalamad. 7 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). 24 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 4 Hinnang keskkonnamõjudele 4.1 Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, muude loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2019), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final) ja Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005). Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine. Kas projekt või kava on Natura ala(de)ga otseselt seotud või selleks vajalik. Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura ala kaitsekorraldusliku tegevusega ega Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalik. Mõjuala ulatuse määratlemine Päikeseparkide ehitustegevusega kaasnev mürahäiring võib müratundlike linnuliikide suhtes ulatuda mõnesaja meetrini. Kasutusaegset mõju päikesepargid ehitusalades väljaspoole ei tekita. Linnustiku osas võib päikeseparkide kasutusaegne mõju olla seotud linnuliikide toitumisalade vähenemisega – ulatus sõltub vastava linnuliigi toitumisala ulatusest ning mõju toitumisala suurusele võib olla asjakohane ulatuslike päikeseparkide puhul isegi 2-3 km ulatuses. Päikeseparkide puhul on tähendatav lokaalne mikrokliima muutus vahetult päikesepaneelide all ja lähialal, kuid kaugemale ulatuv mõju puudub. Seega päikesepargi rajamisega kaasnev mõju veerežiimile võib ulatuda maksimaalselt mõnekümne meetrini. Päikeseparkide rajamisega kaasnevana ei kavandata täiendavat kuivendustegevust (nt uute maaparanduskraavide rajamist või olemasolevate muutmist). Sellest lähtuvalt ei ole oodata, et päikesepargi rajamise- ja 25 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 kasutamisega kaasnev veerežiimi või valgusrežiimi muutuse mõju ulatuks kaugemale kui mõnekümne meetri. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud ptk 1. Kavandatava tegevuse võimalikud mõjud Natura aladele Lähim Natura ala on Aidu soo loodusala (EE0080173), mille kaitstavateks elupaigatüüpideks on rabad (*7110), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning see jääb planeeritavast päikesepargist üle 1,2 km kaugusele lõuna suunas. Planeeritav päikesepark ei mõjuta Aidu soo loodusala, sest see paikneb väljaspool võimaliku mõju ala. Teised Natura võrgustikku kuuluvad loodusalad jäävad veelgi kaugemale ja seega on neile mõju välistatud, sest päikeseparkidega ei kaasne kaugmõjusid taimestikule, taimekooslustele või loomade elupaikadele, mida loodusaladel kaitstakse. Lähim Natura võrgustiku linnuala on Endla linnuala (EE0080172), mis jääb rohkem kui 6 km kaugusele planeeritavast alast. Isegi ulatuslike päikeseparkide puhul ei ole teada, et nendega kaasneks kaugmõjusid, mis võiksid ulatuda rohkem kui 6 km kaugusele. Arvestades linnuala kaugust ning piirkonna maastiku mosaiiksust, siis on välistatud, et planeeritava tegevusega kaasneks linnualal elutsevate lindude jaoks toitumisalade oluline muutus. Seega on välistatud, et tegevusega kaasneks ebasoodne mõju Endla linnuala kaitse-eesmärkidel. Kuna kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää Natura alasid, siis võimalikud mõjud Natura alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele puuduvad. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud kaudse ja otsese olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele. 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Päikeseparkide rajamisel on reeglina suurim mõju taimestikule. Antud juhul on planeeritava ala puhul tegu pea täies ulatuses haritava põllumaaga. Looduslik taimestik alal suures osas puudub. Metsamaaga kattuva ala suurus kogu planeeritava ala puhul on u 1 ha. Arvestades planeeritava ala suurust, siis on võimalik metsaeraldis tõenäoliselt ka säilitada. Planeeritava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju taimestikule. Juhul, kui ala edaspidi majandatakse rohumaana, siis on oodata, et võrreldes olemasoleva olukorraga ala bioloogiline mitmekesisus kasvab. Kuna planeeritav ala on käesoleval ajal haritav maa, siis selle maakasutuse muutmise arvelt oleks võimalik elurikkust oluliselt suurendada. Päikeseelektrijaama ehituse ja kasutusega võivad kaasneda teatud häiringud linnustikule. Ehitusaegseid häiringuid on võimalik vältida ajastades ehitustegevus väljaspoole lindude pesitsusperioodi. Kasutusaegsed häiringud on väheolulisel tasemel, sest päikesepargi kasutamisel ei esine müra ega vibratsiooni. Kasutusaegne mõju linnustikule seisneb peamiselt avamaastikul toituvate ja pesitsevate lindude jaoks toitumisala ja elupaiga vähenemises. Päikeseenergiajaamad muudavad keskkonna struktuuri, pakkudes iste- või pesitsuskohti lindudele8, reeglina 8 Nordberg, E.J., Caley, M. Julian, Schwarzkopf, L. (2021) Designing solar farms for synergistic commercial and conservation outcomes. Solar Energy. 228(September), 586–593. 26 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 väiksematele lindudele, kes leiavad paneelide tugistruktuuride vahel soodsaid pesakohti9, kuid ka maapinnal pesitsevaile, kellele paneelid pakuvad varju röövlindude eest ning lisakaitset. Aiaga ümbritsetud PEJ välistab maismaakiskjate ligipääsu ja võib nõnda soosida PEJ-s elavaid linde. Samuti võivad paneelide vahelised kooslused olla head toitumiskohad väiksematele lindudele. Päikeseenergiajaamad võivad seega olla oluline võimalus kaitsta linde põllumajandusmaastikes10. EOÜ koostatud maismaalinnustiku analüüsi kohaselt võivad päikesepargi alasid kasutada tedred. Kuna PEJ kavandatakse potentsiaalselt maaspesitsevate lindude esinemisalale, siis planeeringuala põhjapoolsete alade PEJ kavandamisel tuleks tähelepanu pöörata eeskätt nende nö linnusõbralikkusele. PEJ lahenduses tuleks eelistada lahendusi, mis soosivad alal edaspidi maaspesitsevate lindude pesitsemist. Lindude hukkumine päikesepaneelidega kokkupõrgetes on võrreldes tuuleparkidega teadaolevalt harv. Samas on ka uuringuid antud teemal võrdlemisi vähe ning kokkupõrgete riski täielikult välistada ei saa11. Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub. Eeldada võib, et olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad. Tegu on käesoleval ajal haritava maaga. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele. 4.3 Mõju rohevõrgustikule Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on12: - Elurikkuse kaitse ja säilitamine. - Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine - Rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine. Kavandatavate päikeseparkide ala lääne ja põhjapoolne osaala jääb osaliselt kehtiva maakonnaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale (vt ptk 2.6). Kavandatava üldplaneeringu alusel on samuti tegu rohevõrgustiku alaga (vt ptk 2.8). Maakonnaplaneering seab 9 Hernandez, R.R., Easter, S.B., Murphy-Mariscal, M.L., Maestre, F.T., Tavassoli, M., Allen, E.B., Barrows, C.W., Belnap, J., Ochoa-Hueso, R., Ravi, S., Allen, M.F. (2014) Environmental impacts of utility-scale solar energy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. 29, 766–779. 10 Montag, H., Parker, G., Clarkson, T. (2016) The effects of solar farms on local biodiversity: a comparative study. 11 Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland, Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy. 12 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 27 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 taastuvenergeetika arendamise põhimõtteks, et ulatuslike päikeseparkide rajamisel eelistada vähem väärtuslikke alasid (väljaspool rohelist võrgustikku, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikku põllumajandusmaad). Eelhinnangu kontekstis on vaadeldud päikesepargi rajamisega kaasnevat reaalset mõju rohevõrgustiku eesmärkidele. Arvestatud on, et tegu on rohevõrgustiku tugiala ääreala hõlmava alaga ning arvestades tugiala suurust ja selle seisundit, siis ei ole oodata, et päikesepargi rajamine vähendaks tugialal looduslikus seisundis alade osakaalu alla 90 %-di. Elurikkuse kaitse ja säilitamine Kavandataval päikesepargi alal ei ole kaitsealuste liikide või kõrge bioloogilise mitmekesisusega alade esinemist tuvastatud (tegu on haritava maaga). Päikesepargi rajamisel seega elurikkusele olulist ebasoodsat mõju ei avaldata. Päikeseparkide olulisemaks mõjuks rohevõrgustikule ja elurikkusele laiemalt on maastiku hõivamine ja tarastamine, mis piirab suuremate loomade liikumist ning seega killustab ning tõkestab roheühendusi. Kõik lahustükid asuvad haritaval maal, mille rajamisel on mõju elurikkuse kaitsele ja säilimisele vähene või hea kavandamise korral isegi positiivne, sest päikesepark kavandatakse senini haritavale maale. Läänepoolsetel lahustükkide puhul on mõju elurikkuse kaitsele ja säilimisele ebasoodsam. Alad jäävad osaliselt maakonnaplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku tugialale. Antud piirkonnas, kahe põhjapoolse päikesepargi lahustüki vahel Lahavere-Jõeküla teel ei ole teada loomõnnetuste esinemist, kuid teelõik on kaardistatud üle keskmise ohtlik teelõik (ohuaste 1) alaks13. Kõige lõunapoolsem lahustükk külgneb Aidu-Kalana-Põltsamaa teega, kus ei ole samuti teada loomaõnnetuste esinemist, kuid teelõik on märgitud üle keskmise ohtlik teelõik (ohuaste 1), kõrge ohuga teelõik (ohuaste 2) ja väga ohtlik teelõik (ohuaste 3) alaks14. Tegu on väga ulatusliku avatud maastikuga, mille ümbruses on valdavalt metsamaad. Suurte päikeseparkide rajamisel on eelkõige vaja silmas pidada, et aedadega ei ümbritsetaks ühes maastikus liiga suuri alasid ning et loomadele jäävad alles sobilikud liikumiskoridorid, mis ei oleks näiteks surutud teeservadesse. Antud juhul on kavandatud PEJ rajamine lahustükkidena, millega säilitatakse ulukite liikumiseks takistustevabasid alasid. Pikim kavandatava PEJ ala ulatus on u 1,3 km, mis tähendab, et tegu võrdlemisi ulatusliku liikumistakistusega. Sellest küll vaid väike osa jääb rohevõrgustikku. Kahepaiksete, roomajate ja lindude osas päikeseparkide liikumistakistus puudub. Eelneva alusel ei esine kavandataval päikesepargil olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustiku elurikkuse kaitse eesmärkidele. Päikeseparkide alade kattuvus rohevõrgustiku aladega on väike ja kattuvus esineb rohevõrgustiku äärealadega, kus killustav mõju on väiksem. Samas arvestades planeeringuga hõlmatava ala suurust ja asjaolu, et loomade liikumine toimub reaalsuses ka väljaspool strateegiliste dokumentidega määratud rohevõrgustiku ulatust, siis oleks tugevalt soovitada siiski säilitada planeeritava ala rohevõrgustikuga kattuvad osad päikesepaneelide ja piirdeaedade vabana. See võimaldaks rohevõrgustikus säilitada suurem maastiku mosaiiksus. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine 13 https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/ Kaardikiht kajastab ulukiõnnetuste riski neljaastmelisel skaalal vastavalt põdraõnnetuse ekvivalendi protsentiilidele: 0–50% (kaardikihile ei märgitud), 50–75% (ohuaste 1), 75– 95% (ohuaste 2) ja 95–100% (ohuaste 3). 14 https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/ 28 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Päikeseparke rajatakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Päikeseelektrijaamaga (olelusringi ehk elutsükli jooksul) kaasneva kasvuhoonegaaside heitkogus väljendatuna CO 2 ekvivalentidena on keskmiselt 123.8 g/kWh15. Päikeseelektrijaama eluiga on 25-30 aastat. Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2020 a 747 g CO2/kWh16. Seega on päikeseelektrijaama rajamisel positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele. Päikeseparkide rajamisel võib esineda ebasoodne mõju süsiniku heitele ning seeläbi kliimamuutustele. Seda juhul kui päikesepark rajatakse nt metsaalale. Antud juhul soovitakse päikeseparke rajada haritavale põllumajanduslikule maale, sh osaliselt turbaalale. Juhul kui päikesepargi rajamisega kaasneb seni haritavale maale püsirohumaa rajamine, siis on oodata (eeskätt turvastunud muldade osas) süsiniku sidumise suurenemist ka läbi maakasutuse. Püsirohumaa süsiniku sidumine on üldjuhul tunduvalt suurem kui haritaval maa17. Selle osas, millist mõju avaldavad suurte päikeseelektrijaamade ümbritsevate alade klimaatilistele tingimustele – mesokliimale - on leitud vastuolulisi tulemusi. Teada on, et päikesekiirguse neelduvuse mustreid maastikulises skaalas päikeseparkide alad kindlasti mõjutavad18. Eelneva alusel esineb kavandataval päikesepargil mõju kliimamuutuste leevendamise eesmärgile positiivne. Rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine Planeeritava ala lähiümbruses ei ole teadaolevalt puhkemajanduse rajatisi, mida päikesepargid saaksid negatiivselt mõjutada. 4.4 Vee ja pinnase saastatus Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Tegevusega ei kaasne veetarbe suurenemist ega heitvee teket. Päikesepargid ei vaja veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud kogu ala ulatuses, selleks on piisavalt haljaspinda. Tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile. 15 Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility-scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619 16 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country 17 Espenberg, S., Kuhi-Thalfeldt, R., Lahtvee, V., Jüssi, M., Moora, H., Laht, J., Mander, Ü., Salm, J.-O., Parts, K. 2013. Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050. Lõppraport. Tartu Ülikool RAKE, SA SEI Tallinn, SA Eestimaa Looduse Fond. Tellija: Keskkonnaministeerium. 18 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 29 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 4.5 Jäätmeteke Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Suurim jäätmete teke esineb päikesepargi amortiseerumise järel. Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt. 4.6 Müra ja vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Arvestades pargi asukohta ja kaugust elamutes, siis ei ole oodata ehitusaegset müra- ja vibratsioonihäiringut. Ehitusaegse mürahäiringu leevendusmeetmed linnustiku osas on esitatud ptk 5. Päikesepargi tööga ei kaasne müra ega vibratsiooni. 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringuid. Tegu on mööduvate mõjudega. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline. Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha. Päikesekiirgusel põhineva energia tootmine on üks keskkonda säästvamaid energia tootmise viise, millega ei kaasne kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda. Mõningast mõju võib omada päikesepaneelidelt peegelduv päikesevalgus. Tänapäevaste paneelide pind on päikesevalguse neelamiseks üldjuhul kaetud spetsiaalse matistava (peegeldumisvastase) kihiga, sest eesmärk on päikesekiirguse võimalikult rohke neeldumine. Seega olulist päikese peegeldustest tulenevat häiringut oodata ei ole. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid. 4.8 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju Päikesepargi visuaalne mõju sõltub päikesepaneelide suurusest, paneelite kaldenurgast, vaatleja kaugusest, maastiku omandustest, sh reljeefist ja taimekattest, ilmastikuolukorrast jpm. Nähtavust mõjutavad olulisel määral takistused nt mets, hooned ja tehnorajatised. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (puu, põõsastik) ei pruugi päikesepaneelid olla nähtavad ka juhul, kui paikneb vaatluspunkti lähedal. Samas avatud vaadete puhul võib päikesepark vaates domineeriv olla 80-100 m kaugusel ja oluline mõju vaadetele võib olla kuni u 900 m ulatuses. Vaatajast kaugemale jäävad objektid on hoomatavad pigem massiividena 30 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 (päikesepaneelid ja nende read ei ole eristatavad). Kuivõrd päikeseelektrijaamad paiknevad reeglina suurtel aladel, siis on nendest põhjustatud vaatelised häiringud laialdased ja võivad mõjutada uuringute kohaselt pindalaliselt kuni 10 korda suuremat ala päikeseelektrijaama alast19. Turismipiirkonnad ja looduslikud puhkepaigad on suurimas vastuolus päikeseparkide tekitatava visuaalse reostusega.20 Päikeseparkide rajamine rahvusparkidele ja maastikukaitsealadele, kus üheks kaitse-eesmärgiks (pärand)maastike kaitse, on vastuolus nende alade kaitse- eesmärkidega.21 Antud juhul planeeritav ala ei jää rahvuspargi alale, maastikukaitsealale ja turismipiirkonda. Mõju kõrvalmaanteelt avanevatele vaadetele on võimalik haljastuse abil vähendada. Planeeritav päikesepargi ala jääb aga kohaliku tähtsusega väärtuslikule maastikule (Lahavere). Maastiku väärtuseks on esialgse teemaplaneeringu kohaselt vana asustusstruktuur ja haritud põllud. Planeeringuala hõlmab maakonnaplaneeringu kohasest väärtuslikust maastikust 17 %. Tegu on olulise kattuvusega. Reaalselt oluliselt mõjutatav ala on suurem, sest avatud vaadete puhul on päikesepaneelid vaadets domineerivad u 100 m ulatuses (nähtavad kuni 900 m). Päikesepargi rajamisel on seniste haritud põldude asendumine päikesepargiga ehk toimub otseselt maastiku väärtuseks oleva elemendi muutumine tehislikuks. Kuna päikesepargi alad paiknevad väärtusliku maastiku erinevates osades, siis on mõjutatav pea kogu väärtuslik maastik. Kuna tegu on kohaliku tähtsusega maastikuga, siis selle kahjustamise mõju avaldub eeskätt kohalikul tasandil. Kohalikul tasandil on aga mõju maastikule oluline ebasoodne mõju, mis avaldub kogu päikesepargi eluea jooksul. Soovi korral on võimalik päikeseparke varjata vabakujuliste hekkide ning vertikaalhaljastusega, kuid kuna antud juhul on maastiku väärtuseks just ajalooline asustruktuur ja avatud põllumajanduslik maastik, siis ka selline haljastusega varjamine oluliselt ei vähendaks ebasoodsat mõju. 4.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Päikeseelektrijaama ehitusel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna osa päikeseparkide lahustükkidest jäävad osaliselt kaitsmata põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli lekete vältimisele. Olulist avariiohtu opereerimise ajal ette näha ei ole. Päikeseelektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid juhusliku sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste 19 Rodrigues, M., Montañés, C. and Fueyo, N., 2010. A method for the assessment of the visual impact caused by the large-scale deployment of renewable-energy facilities. Environmental Impact Assessment Review, 30(4), pp.240-246. 20 Tawalbeh, M., Al-Othman, A., Kafiah, F., Abdelsalam, E., Almomani, F., Alkasrawi, M. (2021) Environmental impacts of solar photovoltaic systems: A critical review of recent progress and future outlook. Science of the Total Environment. 759, 143528. 21 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel 31 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud kaitsepotentsiaali ühtlustussüsteemi väljaehitamisega. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. 4.10 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeritav ala sihtotsotstarve on maatulundusmaa. Tegu on enamasti tasase reljeefiga haritava põllumaaga. Mitmed eluhooned jäävad võimalike päikesepaneelide ala vahetusse lähedusse ning oodata on nende majapidamiste jaoks maastikuilme olulist muutust. Eesti õigusaktides ei ole tööstuslike päikeseparkide ja elamualade vahelise kuja nõuet kehtestatud. Antud juhul ei ole seda määratud või teadaolevalt määramisel ka üldplaneeringuga. Eestis esineb üldplaneeringuid, kus selline kaugusnõue on hajaasustuses paiknevate elamute kaitseks kehtestatud. Antud juhul oleks asjakohane sobilik kauguspuhver väljatöötada planeeringu koostamisel. Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb üldises taastuvenergeetika arengus. Päikesepark võimaldab elektri hajatootmist suurendada. Tehnoloogia kiire areng ühelt poolt ning elektrivõrgu ülalpidamise kallinemine teiselt poolt on loonud Eesti jaoks olukorra, kus energiajulgeoleku tagamiseks tuleb keskustest kaugemal asuvates asustusüksustes tõsiselt kaaluda jaotusvõrgu tugevdamist lokaalsete elektrilahendustega, et tagada piirkonna häireteta elektrivarustus. Arvestades, et piirkonna olemasolev võrk on sobilik elektritootmiseks, kasutab päikesejaam olemasoleva võrgu maksimaalset võimekust. Päikesepargi ebasoodne mõju maakasutusele väljendub asjaolus, et esineb ulatuslik kattuvus väärtusliku põllumajandusmaaga. Väärtusliku põllumajandusmaad kui toidu tootmiseks vajaliku ressurssi ei tohi kahjustada. Päikesepaneelide rajamine otseselt väärtuslikku põllumajandusmaad kui ressurssi ei kahjusta. Maa boniteet säilib ka päikesepaneelide alusena, kuid üldjuhul läheb päikesepargi alune põllumassiiv päikesepargi eluea ajaks toidu tootmise ressursist välja. Vastavalt Jõgeva maakonnaplaneeringule on väärtuslikuks märgitud kõik põllumassiivid, mille mullaviljakuse boniteet on Eesti keskmine (40 hindepunkti) ja sellest kõrgem. Jõgevamaal on mullaviljakuse boniteet Eesti keskmisest kõrgem. Planeeritav päikesepargi ala moodustab Põltsamaa valla väärtuslikust põllumaast vähem kui 0,01%, mis on ebaoluline muutus valla majandusharule. Põllumajandusliku maa kasutusest välja mineku ebasoodsat mõju saab leevendada järgnevalt: 1) Tagada päikesepaneelide vahelise ala põllumajanduslik kasutus – tagada minimaalselt alalt loomasöödana kasutatava heina varumine, soovitatav oleks kombineerida päikesepargi ala loomakasvatusega vms põllumajandusliku kasutusega. 2) Maksimeerida päikesepaneelide tootlust – arvestades, et tegu on suhteliselt väikese päikeseenergia potentsiaaliga alaga, siis selleks, et ulatuslikule väärtuslikule põllumajandusmaale päikesepargi rajamist saaks pidada põhjendatuks peaks päikesepark olema võimalikult kõrge tootlusega. Soovitavalt võiks kasutada nt pööratava kaldenurgaga paneele. Planeeritavale alale jäävad osaliselt Aidu turbamaardla (joonis 7) osad. Aidu turbamaardla kuulub Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” Lisa 2 kohaselt kaevandamiseks sobilike turbamaardlate nimekirja. Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui kavandatav tegevus ei halvenda 32 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Antud maardlaosadel on turbakihi paksus alla 2 m ning tõenäoliselt ei halvendata tegevusega maavara kaevandamisväärsena säilimist. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Maa- ametiga ning maardla alale on võimalik päikesepaneele kavandada ainult Maa-ameti kooskõlastusel. 4.11 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri22 järgi planeeritavale päikesepargi alal kultuurimälestised puuduvad. Lähialale jäävad kaks kinnismälestist ja (vt ptk 0). Olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata. 4.12 Muud aspektid Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu päikeseelektrijaama kavandava detailplaneeringuga. Kogu planeeringu vajadus tuleneb EL ja Eesti keskkonnaalastest eesmärkidest (kajastatud ptk 2) vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada taastuvenergia osakaalu. Seega esineb otsene seos planeeringu ja keskkonnakaalutluste vahel. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Kavandatava tegevuse puhul esineb seos Taastuvenergia direktiiviga - direktiiv seab eesmärgi suurendada taastuvenergia kasutamist Euroopa Liidus. Liikmesriigid on kohustatud suurendama taastuvenergia osakaalu oma energiatarbimises ja tagama, et iga riik võtab vastu riiklikud kavad selle eesmärgi saavutamiseks. 4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole riigipiiriülest mõju. Kavandatava tegevuse lähialal pole teada teisi tegevusi, mis võiksid avaldada olulist koosmõju. Eelhinnangu koostajal puudub info, et oleks kavandamisel täiendavaid päikeseelektrijaamu käesoleva eelhinnangu objektiks olevate päikeseparkide mõjualasse. 22 https://register.muinas.ee 33 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 5 Järeldused KSH eelhinnangu eesmärk on tuvastada KSH läbiviimise vajadus. KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut. KSH eelhinnangu koostaja ei pea KSH algatamist käsitletavale detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) kavandatava tegevuse alal puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega kooslused ja elupaigad; 3) kavandatava tegevuse realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 4) kavandatava tegevuse lähialal ei paikne ökoloogiliselt väärtuslikke ja tundlikke alasid, mille puhul võiks esineda kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju; 5) kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 6) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit ja inimese tervist. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 7) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 8) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 9) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu; 10) päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne. 11) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju. 12) Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib esineda ebasoodne mõju väärtuslikule põllumajandusmaale ja väärtuslikule maastikule ning seeläbi inimese heaolule. Päikesepaneelide kavandamisel rohevõrgustikule võib samuti esineda ebasoodsaid mõjusid. Antud küsimused on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise käigus. Antud detailplaneeringu koostamisel tuleb leida sobilik päikesepaneelide maht, mille korral on välditud väärtusliku maastiku oluline kahjustamine. 34 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vältimiseks ja vähendamiseks oleksid järgmised: − Vältida päikesepaneelide kavandamist rohevõrgustiku alale. − Detailplaneeringu koostamisel kaasata maastikuarhitekt ning koostada maastikuanalüüs. Maastikuanalüüsist peavad selguma päikesepaneelidele sobilikud alad, millega võimalikult vähe kahjustatakse väärtuslikku maastikku. − Rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes püsirohumaa. Eelistada liigirikkaid kodumaiseid seemnesegusid rohumaa rajamiseks. Niita tuleks pargi taimestikku võimalikult harva ja võimalusel esimene niitmiskord kavandada võimalikult hilja (võimalusel alles suve teises pooles). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see on praegu. Samuti säiliks sellisel juhul põllumaa viljakus ning põllumajanduslik kasutus rohumaana ja vajaduse korral oleks võimalik selle uuesti kasutuselevõtt põllumajandusmaana. − Ehitamisel tekitada võimalikult vähe mullapinna häiringuid. Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal. − Säilitada planeeritavatele aladele jäävaid metsaeraldisi ning väiksemaid maastikus esinevaid looduslikke elemente – põllupeenraid ja – saari. Sellistel elementidel on põllumajandusliku maastikus oluline elurikkuse kandja funktsioon. − Üldjuhul soovitatakse väikeulukite jaoks liikumise piiramise ebasoodsa mõju vähendamiseks valida piirdeaedade võrkude silma võimalikult suure. Päikesepargile piirdeaia rajamisel kavandada aed maapinnast 10-20 cm kõrgemale tõstetuna, nii et väiksemad ja keskmise suurusega loomad sealt läbi pääsevad. Seejuures on vaja tagada, et tarade all ja üleval servas ei oleks teravaid orasid, mille vastu loomad end vigastada võivad23. Arvestades aga päikesepargi alade paiknemist rabakooslusi ümbritseva metsaga külgnevalt, siis antud juhul meedet põhjapoolsete päikesepargi alade puhul mitte rakendada. Tegu on perspektiivselt (elupaigamudeli alusel) tedrele sobiliku mängualaga. Samuti võib ala osutuda päikesepargi rajamise järgselt sobilikuks mitmetele maaspesitsevatele linnuliikidele. See tähendab, et põhjapoolsete päikeseparkide piirdeaiad võiks rajada pigem (väike)kiskjate liikumist takistavana, st võimalusel veidi maasse süvistatud ja eelistades väiksema võrgusilmaga võrku. Rebase eemalhoidmiseks on sobilik võrktara, mille silma küljepikkus ei tohiks ületada 70-80 mm; materjali läbimõõt peaks olema vähemalt 2 mm. Vajalik on tara kõrgus 180-200 cm, mille ülemine 50 cm on 45-kraadise nurga all väljapoole kallutatud või keeratud. Võrk tuleks kas süvistada 25-45 cm sügavusele või keerata piki maapinda, soovitavalt pinnase all, 30-60 cm väljapoole. Postid peaksid asuma aia siseküljel. Sellise lahendusega oleks võimalik luua sobilikke pesitsusalasid maaspesitsevatele lindudele. − Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive ja kände on soovitatav kasutada päikesepargi alal haljastuselementidena - rajada kivi- ja kännuhunnikuid. Tegu on 23 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 35 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 elupaigaga paljudele organismidele – putukatele, samblikele, sammaldele, seentele ja lindudele24. − Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt. 24 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 36 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Kasutatud allikad Allikmaterjalid Armstrong, A., Ostle, N.J., Whitaker, J. 2016. Solar park microclimate and vegetation management effects on grassland carbon cycling. Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland, Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy. Eesti energiamajanduse arengukava 2030+. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/media/323/download Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kättesaadav: https://envir.ee/media/928/download European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country Espenberg, S., Kuhi-Thalfeldt, R., Lahtvee, V., Jüssi, M., Moora, H., Laht, J., Mander, Ü., Salm, J.- O., Parts, K. 2013. Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050. Lõppraport. Tartu Ülikool RAKE, SA SEI Tallinn, SA Eestimaa Looduse Fond. Tellija: Keskkonnaministeerium. https://www.sei.org/projects/eesti-voimalused-liikumaks- konkurentsivoimelise-madala-susinikuga-majanduse-suunas-aastaks-2050/ Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 Pajusi valla üldplaneering 1999 Põltsamaa valla üldplaneering Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ Jõgevamaa kliima- ja energiakava 2022 Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility-scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619 Rodrigues, M., Montañés, C. and Fueyo, N., 2010. A method for the assessment of the visual impact caused by the large-scale deployment of renewable-energy facilities. Environmental Impact Assessment Review, 30(4), pp.240-246. Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel Tawalbeh, M., Al-Othman, A., Kafiah, F., Abdelsalam, E., Almomani, F., Alkasrawi, M. (2021) Environmental impacts of solar photovoltaic systems: A critical review of recent progress and future outlook. Science of the Total Environment. 759, 143528. 37 Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.11.2023 Turney, D., Fthenakis, V. 2011. Environmental impacts from the installation and operation of large-scale solar power plants. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Andmebaasid EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee 38  PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS Keskkonnaamet Terviseamet Maa-amet Põllumajandus- ja Toiduamet Päästeameti Lõuna päästekeskus Kaitseministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Meie 27.11.2023 nr 7-1/2023/78-1 Arvamuse küsimine Põltsamaa valda Lahavere külla kavandatava päikeseelektrijaama rajamise kohta EEE Sunlumo OÜ esitas (18.09.2023 sissetulev kiri nr 7-1/2023/40-9) Põltsamaa Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga rajada Põltsamaa valda Lahavere külla kaheteistkümnele kinnistule päikeseelektrijaam (kokku 180 ha). Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust kaaluda ning anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Samuti tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral. Kavandatav planeeringuala jääb väärtuslikule põllumaale ja rohevõrgustiku alale ning on Põltsamaa Vallavalitsuse hinnangul kehtivat üldplaneeringut muutev (väärtuslikud põllumaad, maastikud, rõhevõrgustik > tootmismaa). Käesoleva aasta novembrikuus koostas Lemma OÜ Põltsamaa Vallavalitsuse tellimusel Põltsamaa vallas Lahavere külas maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva KSH eelhinnangu (kirjale lisatud). Eelhinnangust selgus, et KSH algatamine ei oleks vajalik. Samas rõhutatakse, et tegevusel võib esineda ebasoodne mõju väärtuslikule põllumajandusmaale ja väärtuslikule maastikule ning seeläbi inimese heaolule. Lisaks, päikesepaneelide kavandamisel rohevõrgustikule võib samuti esineda ebasoodsaid mõjusid. Leitakse, et antud küsimused on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise käigus võttes arvesse KSH eelhinnangus toodud leevendavaid meetmeid (sh koostades maastikuanalüüsi). Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank: Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007 Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK 48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050 Põltsamaa Vallavalitsus pole koostatud KSH eelhinnangu alusel täielikult veendunud, et keskkonnamõju strateegilist hindamist pole vaja algatada. Planeeritav päikeseelektrijaam kattub väga suures osas väärtusliku põllumaaga/maastikuga, vähemal määral rohevõrgustiku aladega. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ kohaselt ei ole päikeseparkide rajamine väärtuslike maastike ja väärtusliku põllumajandusmaa avamaastikul üldjuhul lubatud ning erandkorras kavandamisel tuleb koostada maastikuväärtuste säilimise analüüs. Lisaks ütleb maakonnaplaneering, et päikeseparkide rajamisel tuleb eelistada rikutud maastikke, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, tootmishoonete katuseid jne. Samad põhimõtted on kirjas käesoleval hetkel menetluses olevas Põltsamaa valla uues üldplaneeringus - tööstuslik päikeseelektrijaam tuleb üldjuhul kavandada väheväärtuslikule alale (nt endised tööstuspargid, laudakompleksid, väheviljakad põllumajandusmaad jmt). Seejuures ei ole soovitatav tööstusliku päikeseelektrijaama rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale, rohevõrgustiku alale, väärtuslikule maastikule ja miljööväärtuslikule alale. Lisaks on valla uues üldplaneeringus toodud, et väärtuslikel maastikel kavandatav tegevus peab tagama nendele maastikele omaste kultuurilis-ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatiivsete ja identiteediväärtuste säilimise. Rohevõrgustiku osas on uues üldplaneeringus sõnastatud põhimõte, et rohevõrgustiku alale suurte taristuobjektide rajamine (sh päikesepargid) on üldjuhul vastunäidustatud ning juhul, kui selliste objektide rajamine on vältimatu, tuleb muu hulgas läbi viia keskkonnamõju hindamine. Lisaks puudutavad kartused KSH eelhinnangus märgitud inimeste heaolu. Lahavere küla suurim tugevus on selle looduslähedane ja puhas elukeskkond. Täna muid funktsioone (nt majanduslikke) selles külas enam sisuliselt ei eksisteeri. Päikeseelektrijaam hõlmaks ulatuslikud maa-alad Lahavere külast, mis tähendaks senise looduslähedase elukeskkonna olulist teisenemist tehislikuks. Sellega väheneks märkimisväärselt Lahavere küla atraktiivsus, mille pärast mitmed (noored) pered sinna oma elukohti rajanud või rajamas on. Eelnevast tulenevalt palub Põltsamaa Vallavalitsus enne detailplaneeringu ja KSH algatamise/algatamata jätmise üle otsustamist ja vastava eelnõu koostamist, arvamust kavandatava Lahavere päikeseelektrijaama KSH eelhinnangule ja kavandatava arenduse võimalikele mõjudele tervikuna. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Paas majandusosakonna juhataja