Ettepanekud üleriigilise planeeringu 2050 lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile

. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teie 11.10.2023 nr 14-1/1044 [email protected] Meie 24.11.2023 nr 1.1-18/23/3593 Ettepanekud üleriigilise planeeringu 2050 lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas ettepanekute esitamiseks üleriigilise planeeringu 2050 lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Täname võimaluse eest esitada Kaitseministeeriumi seisukohad väikese viivitusega. Kaitseministeerium esitab ettepanekud planeeringu lähteseisukohtade täpsustamiseks seoses riigikaitseliste harjutusväljade, riigikaitse eripiirkondade, moonatehase, tuumaelektrijaama, Kagu- ja Kirde-Eesti suundadel vajalike tõkestus- ja välikindlusrajatiste ning taastuvenergeetika käsitlemisega planeeringus. 1. Palume kajastada planeeringus olulise välismõjuga riigikaitselised ehitised (harjutusväljad) ja nende piiranguvööndid ning õhutõrje, suurtükiväe ja mereväe õppuste läbiviimiseks vajalikud riigikaitse eripiirkonnad. 2. Palume sõnastada punktis 3.2.2.1 (Julgeolek) toodud, üleriigilises planeeringus käsitlemist vajavad ülesanded, järgmiselt: 2.1. Julgeoleku olukorra parandamiseks suuniste ja põhimõtete välja töötamine planeeringus käsitletavate teemade kaupa. Näiteks suunised tehnilise taristule ja transpordivõrgustikule. - Teatud tehniline taristu võib takistada riigikaitseliste eelhoiatus- ja heidutussüsteemide töövõimet. Kaitsevägi peab olema võimeline seirama takistamatult õhu-ja mereruumi, teostama elektroonilist luuretegevust ja läbi viima väljaõpet. Seda arvestades on vajalik suuniste andmine taastuvenergeetika tootmisest ja energiasalvestusseadmetest lähtuva mõju leevendamiseks riigikaitseliste ehitiste töövõimele. Eeldatavalt on eritähelepanu vaja pöörata idapiiri äärsetele aladele, eriti Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti. Sisendid täpsustatakse vastavate uuringute ja analüüside tulemuste alusel. - Teatud taristuprojektidel võib olla suur mõju ka sõjalise kaitse seisukohast, näiteks meretuuleparkidel ja tuumajaamal. Suuniste väljatöötamise tuleb arvestada julgeoleku kaalutlustega, sh meetme planeerimise vajadusega, mis võimaldavad riske maandada või mõjusid neutraliseerida. Näiteks suureneva hulga meretuuleparkide negatiivse mõju neutraliseerimiseks peame suurendama ujuvvahendite ja/või lendavate sensor-ja relvaplatvormide hulka. Täiendavate võimete hankimise ja arendamisega (koolitused) tuleb eeldatavalt arvestada ka seoses tuumaelektrijaama arendamisega. - Riigiteede planeerimisel on oluline arvestada riigikaitse vajadusega. Seda silmas pidades tuleb riigiteede planeerimisel teha koostööd Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, et selgitada relvajõudude vajadused konkreetse tee kasutusega seoses, sh selgitada Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Keskusega, et selgitada relvajõudude vajadused konkreetse tee kasutusega seoses, sh selgitada kahese kasutuse tingimuste rakendamise vajadus. 2.2. Riigikaitseliste harjutusväljade rajamiseks suuniste andmine. - Sõjaliseks väljaõppeks ja õppusteks vajaliku taristu kavandamisel ja rajamisel peab lähtuma vajadustest ja võimetest, üksuste paiknemisest ja strateegilist kaitset vajavatest suundadest. Täna teadaolev vajadus harjutusväljade järele on ligemale 40 000 ha (s.o harjutusväljad juba kavandatavate Nursipalu, Soodla, Sirgala ja Klooga laiendustega), lisaks on mõnel pool vajalik kasutada harjutusväljast välja jäävaid alasid, nö laiendatud ohualadena ja riigimetsa taktikalisteks õppusteks. - Relvade ja laskemoona kasutamisega kaasneb suur maavajadus. Seda arvestades toimub suure laskeulatusega relvade harjutamise võimaluste laiendamine eelistatult olemasolevate harjutusväljade laiendusena. 2.3. Kavandada planeeringuga teadaolevad lisandunud vajadused seoses riigikaitse eripiirkondadega ja anda suunised uute alade kavandamiseks kooskõlas mereala planeeringus esitatud suunistega, sh arvestades järgnevaga: - Uute riigikaitseliste eripiirkondade vajadus ning olemasolevate alade piirid võivad täpsustuda lähtuvalt relvastuse, väljaõppeviiside jm tegurite muutusest. - Kaitseväe ja liitlaste relvastuse muutustest lähtuvalt on teadaolevalt vajadus uue ala järgi Undva piirkonnas ning Rutja ala laiendamiseks, samuti ühe väikesaare/laiu/tehissaare kasutamiseks, kuhu oleks võimalik paigutada sihtmärke, mida lasta merelt ja kopterilt (s.o tegevused, milleks ei ole võimalik kasutada maismaal asuvaid harjutusväljasid). Viimane peaks asuma avamerelt juurdepääsetavas kohas. 2.4. Kajastada planeeringus vajadus tõkestamis- ja välikindlusalade määramiseks ja anda suunised nende alade määramiseks. Mitmed ettevalmistused saab ja on vajalik ära teha enne, kui tekib reaalne vajadus kaitsepositsioonide rajamiseks. Korralikult rajatud välikindlustus suurendab kaitseüksuste ellujäämist vähemalt 4-7 korda ja tagab seeläbi parema kaitstuse. - Teadaolev vajadus Kagu-Eesti piiril on ca 30 jalaväekompanii seiskamispositsiooni. - Vajadus olemas ka Kirde-Eesti suunal (veetakistuse ületamise järgselt). 3. Planeeringu lähteseisukohtades on kajastatud laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi rajamise vajadus. Informeerime täiendavalt, et pargi jaoks sobiliku asukoha leidmiseks tehakse koostööd kohalike omavalitustega. Pargi asukoht on tõenäoliselt plaanis leida riigi eriplaneeringuga, arvestades et pargi rajamine on olulises osas vajalik riigi huvides ning riigi eriplaneering on planeerimise liik, mis võimaldab eeldatavat kõige kiiremat pargi planeerimist. Arvestades riiklikku eesmärki arendada tööstust, sh kaitsetööstust laiemalt, teeme ettepaneku anda planeeringus suunised laiema kasutusega tööstusalade planeerimiseks. Täname koostöö eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Miiko Peris Osakonnajuhataja 2 (3) Kadri Auväärt 717 0165 [email protected] 3 (3)