dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE)

Kaitseministeerium · 13. oktoober 2023
Viit
5-13/23/3631
Registreeritud
13. oktoober 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎23-1344 01.asice253 KB
  • 📎23-1344 02.asice3 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus .10.2023 nr 1-1/15-330/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 11. oktoobril algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärk Tagamaks kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras tuleb Kaitseväe Luurekeskusele andajulgeolekuasutuse staatus. 2. Eelnöu sisu analiius Eelnöuga täiendatakse Julgeolekuasutuste seaduse (JAS) regulatsioone selliselt, et julgeolekuasutuste loetellu lisatakse Kaitseväe Luurekeskuse ning korrigeeritakse ning täpsustatakse vastavaltjulgeolekuasutuste ulesandeid. Seoses öigusliku regulatsiooni puudulikkusega esinevad Kaitseväe Luurekeskuse töös tösised takistused. Köigepealt, kuidas luureteenistused oma kaastöötajaid, ka agentuuri Uldse värbavad? Kuidas neid inimesi kontrollitakseja milliseid vahendid on vöimalik selleks kasutada? Paraku tuleb tödeda, et kaitseväeluurel ei ole hetkel Kaitsepolitseiameti ja Välisluureametiga vörreldavaid voimalusi oma töö tegemiseks. Kaitseväe Luurekeskuse ainuke vöimalus oma allikate kontrollimiseks on praegu teostada seda ametiabi korras s.t paluda seda teha kas Kaitsepolitseiametil voi Välisluureametil, kellel need öigused kui julgeolekuasutustel on olemas. Tegelikkuses ei ole mis tahes luureteenistusel paraku vöimalik pöörduda teise partneri poole, et oma konfidentsiaalseid allikaid kontrollida. See tähendaks ju seda, et kaitseväeluure peaks minemaja Kaitsepolitseiametile iile andma kontrollitavate nimed voi siisjuhul, kui on tegemist juriidiliste isikutega, keda on vaja teeselda, need väljä andma. On selge, et Kaitseväe Luurekeskus seda teha ei saa ega olegi teinud. Samal ajal on selge vajadus selliste kontrollimeetmetejärele olemas, kuna julgeolekuolukord on oluliselt halvenenud. Selles olukorras tuleb köikidele Eesti luure-ja vastuluurega tegelevatele organisatsioonidele anda piisavad vahendid oma iilesannete täitmiseks. See hölmab ka öiguslikku regulatsiooni. 1990. aastate alguses, mil kavandati Eesti eriteenistuste arengut, nähti selgelt, et Eestis peaks olema iiks koordineeriv struktuur - praeguseks Riigikantselei riigikaitse koordinatsioonibiiroo, samuti välisluureteenistus, toona Teabeamet, praeguseks Välisluureamet ning vastuluureteenistus, mida teostab kaitsepolitsei. Aga nähti ette ka kolmas, eelnevatega täiesti vördne partner: Kaitseväe Luurekeskuse eelkäija. Parakujäetijulgeolekuasutuste seaduse vastuvötmise ajal kaitseväeluure körvale. Funktsioonid, mida Kaitseväe Luurekeskus peab täitma, söltuvad otseselt ka söjaaja kaitseväe suurusest. Suurem reservarmee eeldab funktsioonide täitmist senisest palju suuremas mahus. Söjaaja kaitsevägi on suurenenud 43 700 inimeseni ja kindlasti suureneb veelgi. See tähendab, et on vaja teostada rohkem nii julgeolekukontrolli, et anda riigisaladuse lubasid, kui ka tavapärast rutiinset l vastuluurealast kontrolli, et vältida reeturite sisseimbumist. Kaitseväe Luurekeskus ei saa praegu kaitseväe sisest vastuluurefunktsiooni taita, kuna tegemist ei ole julgeolekuasutusega. Praegunejulgeolekuolukord eeldab, et seda otsust on vaja muuta. Seadusandja kohusja panus riigi julgeolekusse on anda kaitseväeluurele töövahendid, mida läheb vaja vastuluure teostamiseks rahuajaja söjaaja kaitseväes. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnous ei kasutata uusi termineid. 4. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu seadusele Eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega 5. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seadusejöustumisega ei kaasne täiendavaid kulusid voi tulusid. 6. Seaduse jOustumine Seadus jöustub uldises korras. Al ab Ee Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 11.10.2023 [artin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees 2 EELNÖU Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seadus §1. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 5 tekst muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „§ 5 Julgeolekuasutused Julgeolekuasutused on Kaitsepolitseiamet, Kaitseväe LuurekeskusjaVälisluureamet."; 2) seadust täiendatakse uue paragrahviga 7 (olemasolev numeratsioon muutub) järgmises sönastuses: „§ » 7 Kaitseväe Luurekeskuse iilesanded Kaitseväe Luurekeskuse ulesanded on: l) riigikaitseks vajaliku teabe kogumineja töötlemine; 2) vastuluure teostamine riigi Kaitseväe struktuuriuksuste voi nende teenistujate kaitseks"; 3) paragrahvi 8 (endise redaktsiooni §7) tekst muudetakseja sönastatakse järgmiselt: „§ 8 Välisluureameti ulesanded (l) Välisluureameti iilesanded on: l) riigile välis-, majandus-ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid voi tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine; 2) vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende teenistujate kaitseks, mis asuvaa väljaspool riigi territooriumi; 3) vastuluure teostamme oma teenistujate, koostööle kaasatud isikuteja valduse kaitseks; 4) elektroonilise teabeturbe korraldamineja kontrollimine. (2) Elektroonilisel viisil teabe kogumisel osutab Välisluureamet ametiabi Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväe Luurekeskusele."; 4) paragrahvi 10 (endise redaktsiooni §9) löige 2 muudetakseja sönastatakse järgmiselt: Riigikogu Kantselei Kuupäev iev^^_^fc?< ^ö^^ Vi it /'^^2£ ,,(2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega iga aasta kohta riigi julgeolekuteabe hanke ja analuusi kava. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analuusi kavas sätestataksejulgeolekuasutustele esitatavad ulesandedja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele.". Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn,"...",..................... 2023. a Algatab^esti ^nservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 11.10.2023 [artin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Seaduse eesmärk T aga maks kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras tuleb Kaitseväe Luurekeskusele anda julgeolekuasutuse staatus. Eelnõu sisu analüüs Eelnõuga täiendatakse Julgeolekuasutuste seaduse (JAS) regulatsioone selliselt, et julgeolekuasutuste loetel l u lisatakse Kaitseväe Luurekeskuse ning korrigeeritakse ning täpsustatakse vastavalt julgeolekuasutuste ülesandeid. Seoses õigusliku regulatsiooni puudulikkusega esinevad Kaitseväe Luurekeskuse töös tõsised taki s tused. Kõigepealt , kuidas luureteenistused oma kaastöötajaid , ka agentuuri üldse värbavad ? K uidas neid inimesi kontrollitakse ja millise i d vahendid on võimalik selleks kasutada? Paraku tul eb tõdeda, et kaitseväeluurel ei ole hetkel Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti ga võrreldavaid võimalusi oma töö tegemiseks. Kaitseväe Luurekeskus e ainuke võimalus oma allika te kontrollim iseks on praegu teostada seda ametiabi korras s.t paluda seda teha kas Kaitsepolitseiametil või Välisluureametil, kellel need õigused kui julgeolekuasutustel on olemas. Tegelikkuses ei ole mis tahes luureteenistusel paraku võimalik pöörduda teise partneri poole, et oma konfidentsiaalseid allikaid kontrollida. See tähendaks ju seda, et kaitseväeluure peaks minema ja K aitsepolitsei ametile üle andma kontrollitavate nimed või siis juhul, kui on tegemist juriidiliste isikutega, keda on vaja teeselda, need välja andma. O n selge, et Kaitseväe Luurekeskus seda teha ei saa ega olegi teinud. Samal ajal on selge vajadus selliste kontrollimeetmete järele olemas , kuna j ulgeolekuolukord on oluliselt halvenenud. Selles olukorras tuleb kõikidele Eesti luure- ja vastuluure ga tegelevatele organisatsioonidele anda piisavad vahendid oma ülesannete täitmiseks . S ee hõlmab ka õiguslikku regulatsiooni. 1990. aastate alguse s , mil kavandati Eesti eriteenistuste arengut , nähti selgelt , et Eestis peaks olema üks koordineeriv struktuur – praeguseks Riigikantselei riigikaitse koordinatsioonibüroo , samuti välisluureteenistus, toona Teabeamet, praeguseks Välisluureamet ning vastuluure teenistus , mida teostab kaitsepolitsei. Aga nähti ette ka kolmas, eelnevatega täiesti võrdne partner: Kaitseväe Luurekeskuse eelkäija. Paraku jä eti julgeolekuasutuste seaduse vastuvõtmise ajal kaitseväeluure kõrvale . F unktsioonid, mida Kaitseväe L uurekeskus peab täitma, sõltuvad otseselt ka sõjaaja kaitseväe suurusest. S uurem reservarmee eeldab funktsioo n ide täitmist senisest palju suuremas mahus . S õjaaja kaitsevägi on suurenenud 43 700 inimeseni ja kindlasti suureneb veelgi. S ee tähendab, et on vaja teostada rohkem nii julgeolekukontrolli, et anda riigisaladuse lubasid, kui ka tavapärast rutiinset vastuluurealast kontrolli, et vältida reeturite sisseimbumist . Kaitseväe Luurekeskus ei saa praegu kaitseväe sisest vastuluurefunktsiooni täita, kuna tegemist ei ole julgeolekuasutusega. Praegune julgeolekuolukord eeldab, et seda otsust on vaja muuta. Seadusandja kohus ja panus riigi julgeolekusse on anda kaitseväeluurele töövahendid, mida läheb vaja vastuluure teostamiseks rahuaja ja sõjaaja kaitseväes . Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu seadusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega 5 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulusid või tulusid. 6. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Algata b Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 11 . 1 0.2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seadus § 1. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ § 5 Julgeolekuasutused Julgeolekuasutused on Kaitsepolitseiamet, Kaitseväe Luurekeskus ja Välisluureamet. “ ; 2) seadust täiendatakse uue paragrahviga 7 (olemasolev numeratsioon muutub) järgmises sõnastuses: „ § 7 Kaitseväe Luurekeskuse ülesanded Kaitseväe Luurekeskuse ülesanded on: 1) riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine; 2) vastuluure teostamine riigi Kaitseväe struktuuriüksuste või nende teenistujate kaitseks “; 3) paragrahvi 8 (endise redaktsiooni § 7) tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ § 8 Välisluureameti ülesanded Välisluureameti ülesanded on: 1) riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine; 2) vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende teenistujate kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi; 3) vastuluure teostamine oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks; 4) elektroonilise teabeturbe korraldamine ja kontrollimine. (2) Elektroonilisel viisil teabe kogumisel osutab Välisluureamet ametiabi Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväe Luurekeskusele. “; 4) paragrahvi 10 (endise redaktsiooni § 9) l õige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega iga aasta kohta riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas sätestatakse julgeolekuasutustele esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele. “. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, “…”, ………………… 2023. a Algata b Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 11.10.2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-1344 - Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 13.10.2023 resolutsioonile. Osapooled: Kaitseministeerium Tähtaeg: 02.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/537f1d80-a3d9-4a4b-bfa3-6f501622ea19 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/537f1d80-a3d9-4a4b-bfa3-6f501622ea19?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 13.10.2023 / 1-1/15-330; Riigikantselei / 13.10.2023 / 2-5/23-01982 Resolutsiooni teema: Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 02.11.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 9.11.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 23-1344). Kontroll: Epp Hannus Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 13.10.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel