Väo viadukti rajamise kasutusloa menetluses keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Menetlusosalised Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Lasnamäe Linnaosa Valitsus [email protected] Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected] Tallinna Transpordiamet [email protected] Tallinna Strateegiakeskus [email protected] Tallinna Linnavaraamet [email protected] OTSUSE EELNÕU Väo viadukti rajamise kasutus loa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Nordecon AS (registrikood 10099962 , aadress Harju maakond, Tallinn, Toompuiestee 35, 10149, Tallinn , kontakt: [email protected] ) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu kasutus loa taotluse nr 2311371/11488 rajatise tee (EHR kood 221267337) püstitamiseks. Antud objekt hõlmab endas järgmiseid rajatisi: 1N (viadukt), 1S (viadukt), 2N (viadukt), 2S (viadukt), Rajatis 3 (Ramp 2.1/Ramp 5a), Rajatis 4 (Ramp 2.1/Ramp 6), Rajatis 5 (Rahu tee/Kergliiklustee 1), Rajatis 6 (Ramp 1.1/Kergliiklustee 3), Rajatis 7 (Ramp Lagedi A/Kergliiklustee 3) ja Rajatis 10 (Rimi jalakäijate tunnel). TTJA väljastas 21.10.2019 ehitusloa nr 1912271/29607 Väo liiklussõlme tee (ehitisregistri kood 221267337) rajamiseks. Otsuse eelnõu on koostatud eeltoodud loetelust ning Väo viadukti rajamise keskkonnamõju hindamise eelhin damise põhjal. Rajatud viadukt ning selle muud rajatised liigituvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 lg 2 p 10 infrastruktuuri ehitamine või kasutamine ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkt 8 tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude , ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. E elhinnangu koosta ti keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel . KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku § 51 lg-st 9 annab kasutus loa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. Tulenevalt KeHJS § 11 lõikele 2² edastab TTJA asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile leevendusmeetmete rakendamisel. Väo viadukti rekonstrueerimine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole olemasoleva informatsiooni põhjal mõju avaldumist ette näha. Kavandatud tegevuse mõjuala on lokaalne, ehitamisel ning kasutamisel võib liiklusega koos avalduda teatav mürahäiring, mis jõuab lähimate kinnistuteni. Arvestades seda, et ka enne uute konstruktsioonide rajamist toimus antud alal liiklus samas mahus kui peale rekonstrueerimist, ei avaldu edaspidi oluliselt suuremat mõju müratasemetele. Suure tõenäosusega realiseerub teatav mõõdukas mürahäiring kasutusajal, kuid arvesse tuleb võtta, et müratase on sama olenemata tunnelite ning viaduktide rajamisest. Sõidukite liikumine toob kaasa ka teatava õhusaaste, kuid arvesse tuleb võtta, et tegu oli juba olemasoleva transporditrassiga ning liiklussõlme mitmetasandiliseks ehitamine ühtlustab liiklusvoogu, mis omakorda vähendab heitgaaside hulka. Positiivne keskkonnamõju (paranenud liiklustingimused) kestab kogu tunnelite ja viaduktide kasutamise aja ja avaldub seda intensiivsemalt, mida enam liikluskoormus suureneb. Paranenud teeolud ja ohutud teeristmikud ning liiklussõlmed vähendavad liiklusõnnetuste ohtu. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust lähtuvalt: 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB (A) ja öösel 75 dB (A) ( KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Vajadusel tuleb rajada mürauuringus „VÄO LIIKLUSSÕLME PÕHIPROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE“ ette nähtud müratõkkeseinad. 2. Käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 10, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“§ 13 punkti 8 ja eelhinnangust tulenevad järeldused otsustan: jätta Väo viadukti rajamise kasutusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata . Lisa 1 Otsuse „ Väo viadukti rajamise keskkonnamõju hindamise algatamise jätmine “ juurde Väo viadukti rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected] Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Üldine teave PAGEREF _Toc136956452 \h 4 1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon PAGEREF _Toc136956453 \h 4 1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta PAGEREF _Toc136956454 \h 5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus PAGEREF _Toc136956455 \h 6 2.1. Tegevuse iseloom ja maht PAGEREF _Toc136956456 \h 6 2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega PAGEREF _Toc136956457 \h 6 2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine PAGEREF _Toc136956458 \h 6 2.4. Tegevuse energiakasutus PAGEREF _Toc136956459 \h 6 2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine PAGEREF _Toc136956460 \h 7 2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus PAGEREF _Toc136956461 \h 7 2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel PAGEREF _Toc136956462 \h 7 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond PAGEREF _Toc136956463 \h 7 3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused PAGEREF _Toc136956464 \h 7 3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime PAGEREF _Toc136956465 \h 7 3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest PAGEREF _Toc136956466 \h 8 3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond PAGEREF _Toc136956467 \h 8 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele PAGEREF _Toc136956468 \h 8 4.1. Keskkonnamõju suurus PAGEREF _Toc136956469 \h 8 4.2. Mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) PAGEREF _Toc136956470 \h 8 4.3. ja 4.4 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus PAGEREF _Toc136956471 \h 8 4.5. ja 4.6 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega PAGEREF _Toc136956472 \h 8 4.7. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused PAGEREF _Toc136956473 \h 8 5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed PAGEREF _Toc136956474 \h 10 5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega PAGEREF _Toc136956475 \h 10 Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal PAGEREF _Toc136956476 \h 10 1. Üldine teave 1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon Taotleja Heiki Eisler, kontakt [email protected] , telefon 5346 5196) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu kasutusloa taotluse nr 2311371/11488 rajatise tee (EHR kood 221267337) püstitamiseks. Antud objekt hõlmab endas järgmiseid rajatisi: 1N (viadukt), 1S (viadukt), 2N (viadukt), 2S (viadukt), Rajatis 3 (Ramp 2.1/Ramp 5a), Rajatis 4 (Ramp 2.1/Ramp 6), Rajatis 5 (Rahu tee/Kergliiklustee 1), Rajatis 6 (Ramp 1.1/Kergliiklustee 3), Rajatis 7 (Ramp Lagedi A/Kergliiklustee 3) ja Rajatis 10 (Rimi jalakäijate tunnel). Ehitustööd toimusid Harju maakonnas, Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, aadressidel Laagna tee T15, Lagedi tee T6, Lagedi tee T7, Peterburi tee T8 ja Peterburi tee T9 (katastriüksused 78401:101:4736, 78401:101:4728, 78401:101:4731, 78401:101:4279 ja 78401:101:5434). Rajatud viadukt ning selle muud rajatised liigituvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 lg 2 p 10 infrastruktuuri ehitamine või kasutamine ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkt 8 tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude , ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 51 lg-st 3 annab kasutus loa TTJA, seega on TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. 1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta Eelnevalt on koostatud „Lagedi tee ja Peterburi tee piirkonna detailplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine ja Pirita jõe Natura-hindamine,“ 2011, Osaühing E-KONSULT, töö E1168 ning „ E20 Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne,“ COWI A/S ja AS Merin töö, 2004. Nimetatud uuringutes on hinnatud ka käesoleva kasutusloaga hõlmatud tegevust. Kuna eelnevalt mainitud töödes on hinnatud terve Väo viadukti rajamist ning tulenevalt KeHJS -e § 11 lg 6 kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju on KSH ja KMH ning käesoleva eelhinnangu käigus asjakohaselt ja piisavalt hinnatud, sealhulgas arvesse on võetud kõiki rajatisi, mille ehitamisel või ehitamise järgselt võib esineda keskkonnamõju, ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju on KSH , KMH ja eelhinnangu käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Seega pole KMH algatamine siinkohal vajalik ning koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas kasutusloa taotlusega hõlmatud tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas. 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 2.1. Tegevuse iseloom ja maht Rajatised 1N, 1S, 2N, 2S on autoviaduktid Tallinn-Narva maanteel. Rajatavad viaduktid hakkavad ületama planeeritud ringteed. Mõlemale sõidusuunale on rajatud iseseisevad viaduktid, mõõtmetega 11,2 x 42,1 m. Viaduktid on oma konstruktsioonilt järeltõmmatud konsoolsed plaatsillad, plaadi konstruktiivse kõrgusega 800 mm ja peaavaga 23,1 meetrit. Rajatised 1S ja 1N toetuvad kohalvalatud madalvundamentidele, millised rajatakse paekivile. Rajatistel 2S ja 2N on vundeerimiseks kasutusel 620 mm läbimõõduga pinnast asendavad b etoonist puurvaiad, puurvaiade peale rajatakse raudbetoonist rostvärk . Viaduktide kaldasambad piirnevad 1:1,25 kaldega viaduktialuste nõlvadega ning muutuva kaldega koonustega. Ühtlustamaks vajumeid rajatakse viaduktidele 6 m pikkused pealesõiduplaadid . Viaduktide alused ja koonused on ette nähtud kindlustada graniitkividega kuivbetoonalusel + geotekstiil. Viaduktide sambad on ette nähtud katta 3m kõrguseni projekteeritud maapinnast graffitivastase kaitsega. Graffitivastase kaitsega katta ka tagaseinad. Rajatis „3“ on konstruktiivselt raamsild, avaga 9,4 meetrit ja muutuva laiusega, olles teljel 14,4 m laiune ja ühtlase 0,45 m konstruktsiooni kõrgusega. Tagamaks mullete püsivus viadukti piirkonnas, on ette nähtud madalvundamentidele rajatavad tugimüürid ning ühtlustamaks vajumeid , ka 5 m pikkused pealesõiduplaadid . Rajatis „4“ on konstruktiivselt raamsild avaga 9,4 meetrit. Viadukti laius risti rambi 6 teljega on 11,1 meetrit ja ühtlase konstruktsiooni kõrgusega 0,45 m. Tagamaks mullete püsivus viadukti piirkonnas, on ette nähtud madalvundamentidele rajatavad tugimüürid ning ühtlustamaks vajumeid , ka 5 m pikkused pealesõiduplaadid . Viaduktide sambad ja tugimüürid on ette nähtud katta 3m kõrguseni projekteeritud maapinnast graffitivastase kaitsega . Rajatis „5“ on konstruktiivselt raamsild kaldsete sammastega ja puhta avaga 5,0 meetrit ja ühtlase 0,40 m konstruktsiooni kõrgusega nii seintel kui lael, funktsionaalselt tunneli pikkuseks on 22,2 meetrit. Rajatis 6 on kergliiklustee tunnel Peterburi maantee äärsel kergliiklusteel. Tunnel rajatakse rambi 1.1 alla. Konstruktiivselt on tegemist kinnise karpkonstruktsiooniga, seinte ja põhja paksus 0,3m, lagi muutuva paksusega 0,35-0,37 m. Tunneli lakke paigaldatakse süvistatud LED valgustid ning tunneli gabariidiks on ette nähtud 2,5x4 m, tunneli pikkuseks 13,2 m. Ühtlustamaks vajumeid viadukti ja mulde vahel, rajatakse viaduktile 3 m pikkused pealesõiduplaadid . Rajatis 7 on kergliiklustee tunnel Peterburi maantee äärsel kergliiklusteel. Tunnel rajatakse Tallinna ringtee alla. Konstruktiivselt on tegemist kinnise karpkonstruktsiooniga, seinte ja põhja paksus 0,3m, lagi muutuva paksusega 0,35-0,37m. Tunneli lakke paigaldatakse süvistatud LED valgustid ning tunneli gabariidiks on ette nähtud 2,5x4m ja pikkuseks 23,2 m. Ühtlustamaks vajumeid viadukti ja mulde vahel, rajatakse viaduktile 3 m pikkused pealesõiduplaadid . Joonis 1. Helesinise triibuga märgitud rajatud tunnelid ning viaduktid 2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Samale alale, mille käigus ka antud tegevus on tehtud, on koostatud kehtiv Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala detailplaneering , mille eesmärk on maa-alal sithotstarvete muutmine, kokku 35 krundi moodustamine, mitmetasandilise ristmiku rajamine . Antud alal kehtivad Kõrghoonete paiknemine Tallinnas teemaplaneering , Lasnamäe tööstusalade üldplaneering , Lasnamäe elamualade üldplaneering ja Tallinna linna üldplaneering . Antud tegevus ei lähe kehtivate detail- ja üldplaneeringutega vastuollu, vastupidi, planeeringutes on antud tegevus ette nähtud. Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole. 2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Viaduktid valatakse betoonist , vundament ja teised osad rajatakse killustikalusele . Viaduktide alused ja koonused on ette nähtud kindlustada graniitkividega kuivbetoonalusel ning kasutada geotekstiil i . 2.4. Tegevuse energiakasutus Energiakasutus leiab aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel), objekti kontori (nt soojakud) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. 2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kasutusperioodil esineb müra, mis tuleneb sõidukite liikumisest teedel ning seeläbi ka viaduktidel ning tunnelites. Antud alale on tehtud mürauuring („ VÄO LIIKLUSSÕLME PÕHIPROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE “), kus on leitud, et valdavalt müra normtasemeid ei ületata. Müra normtase ületatakse vaid Priimurru tn 4 juures ( eluhoone fassaadil on ületatud teepoolse külje piirväärtus 65 dB , leevendusmeetmed on põhjendatud ), kuhu on tehtud ettepanek rajada müratõkkesein pi kkus ega 175 m, kõrgus teepinnast 4 m ning Peterburi tee 200 hoone juures, kus eluhoonete kaitseks on juba rajatud müratõke pikkusega ca 105 m, kuid teeprojekti rajamise järgselt jääb olemasolev tõke madalaks (teepind tõuseb) ning lühikeseks (olemasolevate tõkete kõrgused: 45 m ulatuses kõrgus 4 m, 30 m kõrgusega 3 m, 20 m kõrgusega 2 m). Müratõkkeseina pikendamine on ette nähtud ka varasema detailplaneeringuga. Uue müratõkkeseina koondpikkus peaks olema 255 m, kõrgus teepinnast 4 m (ringteelt Narva poole suunduva rambi kõrval) ning sillal tõkke kõrgus 3 m. On teisi eluhooneid, mille juures võib perspektiivselt müra tase üle normtaseme tõusta, kuid mürauuringuga on ette nähtud, et Transpordiamet lähtub müratõkkeseinte rajamise vajaduse hindamisel reaalsest normtasemete ületamisest, mis tähendab seda, et kui normtase on ületatud ainult perspektiivse liiklussageduse juures, tuleb müratõkkesein elamu kaitseks rajada samuti alles perspektiivse liiklussageduse (ning vastavalt perspektiivse müraolukorra) realiseerumisel. Tihe liiklus toob kaasa ka teatava õhusaaste ning väljaheitegaaside eraldumise. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha. Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. 2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate vedelike või kütuste leket maapinnale ja seeläbi lähedal olevatesse veekogudesse. Minimeerida tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit. 2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub. 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. 3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, transpordimaal, mis o li rekonstrueerimise eelselt samuti teetrassina kasutusel. Tallinn-Narva maantee ületab Tallinna piiril Pirita jõge. Ehitatud Väo viadukt jääb Pirita jõest Tallinna poole. Maanteest põhja pool katab Pirita jõe vasakkallast mets ja sellest läänes on Lasnamäe Seli korterelamud. Lõunas asuvad mõned Jõemäe ja Tooma elamud ning Väo paekarjäär. Varasemal t on Tallinn-Narva (T1), Rahu tee ja Tallinna ringtee (T11) ristmik lahendatud samatasandilise , osaliselt reguleeritud foorristmikuna, mis arvestades asjaolu, et tegemist on Eesti ühe tihedaima liiklussagedusega maanteedel asetsevatest ristmikest, vajab esmajärjekorralist lahendamist eritasandiliste ristmikena. Ehitusega hõlmatavad katastriüksused piirnevad äri-, tootmis – ja transpordimaadega. Alal ja selle ümbruses paiknevad mitmed tehnovõrgud, tegu on tehnogeense piirkonnaga. Lähimad veekaitse piirangud jäävad 200m kaugusele ning looduskaitselised objektid 80m kaugusele, v.a. looduskaitseline üksikobjekt, mida käsitletakse peatükis 3.3. 3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Projekteeritavavad rajatised paiknevad Lasnamäe lubjakiviplatoo idaosas, langusega Pirita ürgoru suunas. Ehitatud rajatiste piirkonnas on valdavad rähksed huumuskarbonaatmullad (loomullad) ja leostunud mullad. Maantee vahetus läheduses (teemaal) on enamik mulde tehislikud, mille paksus on 01-1m. Pinnakatte settetüübiks on m eresetted (k libu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel ). Piirkonna pinnakatte moodustavad Antsulüsjärve tasandiku setted – saviliivad, liivad. Allpool lasuvad ordoviitsiumi ladestu lubjakivi ja mergel valdavalt ning liivakivi, dolomiit savi ja kiltkivi vahekihtidega. Selle all asub kambriumi ladestu alamkambriumi ladestik – savi, aleuroliit ja liivakivi. Kavandatud rajatised asuvad kaitsmata põhjaveega alal. Aluspõhjakivimid on k arbonaatsed kivimid veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m . Kivimite poorsuse ning põhjavee kaitsmatuse tõttu tuleb antud piirkonnas ehitus- ja hooldustöid teha äärmise hoolikusega, et vältida kemikaalide sattumist maapinnale ning seeläbi pinna- või põhjavette. 3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Rajatava tunneli vahetus läheduses asub looduskaitsealune objekt, k aitstav looduse üksikobjekt , Maasepa kivi, mis on ühtlasi ka muinsuskaitsealune arheoloogiamälestis ning seda ümbritsev looduskaitselise objekti piiranguvöönd ning m uinsuskaitseala või kinnismälestise k aitsevöönd, kuhu jääb ka rajatatud tunnel. Edasise l tunneli ja selle ümbruse hooldamisel ning kasutamisel tuleb jälgida, et kivi ei kahjustataks või liigutataks. Rajatud tunnelite ning viaduktide alale ei jäänud looduskaitselisi ega veekaitselisi piiranguid. Lähim Pirita jõeoru maastikukaitseala ( KLO1000216 ) ning selle Priisle piiranguvöönd asu vad lähimast tunnelist umbes 70 m kaugusel ning teistest objektidest veel kaugemal. Arvesse võttes tegevuste lokaalset iseloomu, ei avalda tunneli rajamine maastikukaitsealale olulist mõju. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta: 1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530*) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide - jõesilmu ( Lampetra fluviatilis ) ja lõhe ( Salmo salar ), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi - tiigilendlase ( Myotis dasycneme ) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide - hariliku hingi ( Cobitis taenia ) ja hariliku võldase ( Cottus gobio ) elupaikade kaitse. Lähimast tunnelist umbes 200m kaugusel asub Pirita loodusala, mis on Natura 2000 loodusala ( RAH0000039 ). Arvesse võttes tegevuste lokaalset iseloomu, ei avalda tunneli rajamine maastikukaitsealale mõju. Pirita loodusala kaitse-eesmärgid on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), saarmas ( Lutra lutra ), paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ), harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ), jõesilm ( Lampetra fluviatilis ) ja lõhe ( Salmo salar ) . Tunnelitest umbes 280m kaugusel asuvad veelendlase ( KLO9110830 ) ja suurvidevlase ( KLO9110831 ) elupaigad , kellest tiigilendlane on ühtlasi ka Pirita loodusala ning Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olev liik . Arvestades, et ehitustöödega hõlmatud katastriüksused on olnud kasutusel transpordimaana ning hõivatud liiklusega, ei oma rajatud tunnelite ning viaduktide olemasolu ning liiklussõlme mitmetasandiliseks ehitamine negatiivset mõju eemal asuvatele nahkhiireliikidele. Vältida tasub liiklussõlme ala üleliigset valgustamist, kuid samas tasub arvesse võtta, et suurvidevlane võib ka tänavavalgustuse lähedale kogunenud putukaid söögiks püüda. Veelendlane on liik, kes püsib pigem Pirita jõe piirkonnas, olles liik, kes toitub veepeegli kohal ning hoidub suurematest lagedatest aladest. 3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Lähimad elamud jäävad rajatud tunnelitest veidi üle saja meetri kaugusele, seega olulist mõju elamualadele ei avaldu piisava vahemaa tõttu. Rajatud tunnelid ja viaduktid asuvad transpordimaal, kus ka enne nende rajamist asusid suure liiklustihedusega teed ning tänavad. Uuenenud lahendusega ning rajatud tunnelite ning viaduktidega muudeti liikluskorraldust senisest turvalisemaks ning mugavamaks rajades mitmetasandilised lahendused. Ühtlasi hõlbustab rajatud mitmetasandiline süsteem ka jalakäijate liikumist ning parandab üleüldiselt liikumisvõimalusi kõigile inimestele. 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS -e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust. 4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Kavandatud tegevuse mõjuala on lokaalne, ehitamisel ning kasutamisel võib liiklusega koos avalduda teatav mürahäiring, mis jõuab lähimate kinnistuteni. Arvestades seda, et ka enne uute konstruktsioonide rajamist toimus antud alal liiklus samas mahus kui peale rekonstrueerimist , ei avaldu edaspidi oluliselt suuremat mõju müratasemetele. 4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Suure tõenäosusega realiseerub teatav mõõdukas mürahäiring kasutusajal , kuid arvesse tuleb võtta, et müratase on sama olenemata tunnelite ning viaduktide rajamisest . Sõidukite liikumine toob kaasa ka teatava õhusaaste, kuid arvesse tuleb võtta, et tegu oli juba olemasoleva transporditrassiga ning liiklussõlme mitmetasandiliseks ehitamine ühtlustab liiklusvoogu, mis omakorda vähendab heitgaaside hulka. Positiivne keskkonnamõju (paranenud liiklustingimused) kestab kogu tunnelite ja viaduktide kasutamise aja ja avaldub seda intensiivsemalt, mida enam liikluskoormus suureneb . Paranenud teeolud ja ohutud teeristmikud ning liiklussõlmed vähendavad liiklusõnnetuste ohtu. 4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha. 4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB (A) ja öösel 75 dB (A) ( KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Vajadusel tuleb rajada mürauuringus „VÄO LIIKLUSSÕLME PÕHIPROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE “ ette nähtud müratõkkeseinad. K äitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. 5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed 5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile leevendusmeetmete rakendamisel. Väo viadukti rekonstrueerimine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole olemasoleva informatsiooni põhjal mõju avaldumist ette näha. Järgida tuleb peatükis 4.4 toodud leevendavaid meetmeid. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Veeseadus Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ Keskkonnaportaal Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee /xgis2/page/ app /maainfo OÜ Järelpinge Inseneribüroo. Töö nr 312. „ Väo liiklussõlm. Rahu tee, Peterburi mnt. ja Lagedi tee riste. Konstruktsioonid “ 27.05.2019. AS Merin , COWI, töö nr 58119/EIA, mai 2004a. „E20 Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu lõigu (km 9-17, sh uued Väo, Iru-Loo, Maardu ja Jõelähtme ristimikud) rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise täiendatud aruanne „VÄO LIIKLUSSÕLME PÕHIPROJEKT: LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE “ Versioon 01.08.2017/// TÖÖ NR 2851/17 . OÜ Hendrikson&Ko . Vastavalt nimekirjale 13.10.2023 nr 16-12/23-10598-001 Väo viadukti rajamise kasutusloa menetluses keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu kasutusloa taotluse nr 2311371/11488 Väo viadukti (rajatis tee) rajamiseks. Kavandatava tegevuse eesmärk on Väo liiklussõlme mitmetasandilise ristmiku rajamine ning seeläbi liiklusohutuse parandamine. Edastame käesolevaga asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume edastada oma seisukoht hiljemalt 27.10.2023 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas. Kasutusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2311371/11488. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: 1. KMH eelhinnang 2. KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Menetlusosaliste nimekiri Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Maarja Allmaa +372 667 2172 [email protected]