EELNÕU Riigikogu otsus „ Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034 “ Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõike 1 alusel otsustab Riigikogu teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034 . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn,"...."................. 202 3 . a. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 09 . 10 .2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
Saatja: Riigikaitsekomisjon <
[email protected]>
Saaja: KM Info, Lauri Kriisa
Teema: Seisukoha küsimine
Tere!
Riigikogu juhatus andis oma 2022. aasta 15. veebruari protokollilise otsusega komisjonidele juhise, et Vabariigi Valitsusele tehtavat ettepanekut sisaldava Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel tuleb küsida kirja teel valitsuselt seisukohta, kas eelnõu vastuvõtmine toob nende hinnangul
kaasa seaduse muutmise.
Riigikaitsekomisjon määrati juhtivkomisjoniks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034"eelnõu (322 OE) vt käesoleva e-kirja manuseid.
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034.
Riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohaselt on strateegilised arengudokumendid riigi pikaajaline arengustrateegia, poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm. Riigikaitseseaduse § 6 lõike 1 kohaselt koostatakse riigikaitse ühtseks planeerimiseks koostatakse riigikaitse valdkonna strateegilised arengudokumendid ja riigi kaitsetegevuse kava. Seega on eelnimetatud seadustes Expressis verbis sätestatud riigikaitse arengukavaga seonduv, kuid puudub pikaajaline (nt aastani 2045) ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon.
Tulenevalt eeltoodust palun Kaitseministeeriumi kui Vabariigi Valitsuse esindaja seisukohta, kas eelnõu (322 OE) vastuvõtmisega ja rakendamisega kaasneb seaduse eelnõu algatamine ning seaduse muutmine?
Palun võimalusel Kaitseministeeriumi seisukohta k.a 20. novembriks.
Ette tänades
Kalev Stoicescu
Riigikaitsekomisjoni esimees
Aivar Engel 6316470
Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045 . aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034“ seletuskiri Riigikaitse arengud peavad olema vastavuses ja ka ennetavad kaasaegse sõja vajadustega ja arvestama agressiivsest naaberriigistlähtuva seni muutumatuna püsiva ohuga. Eesti riigikaitse võimekuste areng saab toetuda ennekõike kvaliteedile ja teaduspõhisele riigi sõjalise võimekuste arengutele. Sõda Ukrainas tõestab detsentraliseeritud aktiivse kaitsevõime tähtsust riigi kaitsel. Tegevuse paindlikkuse kõrval tagab see ka vajaliku sõjalise kohalolu kogu riigi territooriumi ulatuses mis omakorda kindlustab vajadusel sõjalise kaitse kiire rakendamise. Kaitseringkondade ettevalmistatud struktuur tagab nii kiire reservide rakenduse kui ka kaitsetegevuse efektiivse toim imise. Kiire tegutsemine on eriti vajalik arvestades meie riigi territooriumi operatiivse sügavuse puudumist. Kaitseväe suurendamist kuni 55 000 inimeseni koos vajalike reservidega40000 tuhande täiendusreserviga tagaks vajadustele vastava suuruse meie sõjalisele riigikaitsele. Sõda Ukrainas on selgelt kinnitanud vajadust valmistuda mehitamata süsteemide rakendamiseks kõigis sõjategevuse domeenides. Ettevalmistatud teiste relvaliikide koos tegutsevad mehitamata süsteemid annavad ülekaalu ka arvuliselt suurema vastase vastu. Eesti sõjalises riigikaitses on vaja selliste võimekuste arendusele läheneda planeeritult ja senisest kordades suuremas mahus. Mehitamata võimekused tuleb luua kõigil sõjategevuse tasandeil strateegilisest kuni taktikalise, jao ja meeskonna tasandini. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 09 . 10 .2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees