Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord" eelnõu

. Riigikantselei 11.10.2023 nr 5-13/23/3601 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord" eelnõu. Palume eelnõu lisada Vabariigi Valitsuse 19.10.2023 istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20231011_AK_OO_Harjutusvalja-talumishyvitis(VVm)_EN.docx 20231011_AK_OO_Harjutusvalja-talumishyvitis(VVm)_EN;L01.docx 20231011_AK_OO_Harjutusvalja-talumishyvitis(VVm)_SK.docx 20231011_AK_OO_Harjutusvalja-talumishyvitis(VVm)_SK;L01_.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 1 1 .10.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 85 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse Kaitseministeeriumi poolt kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi omavalitsusüksus ), kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (edaspidi harjutusväli ) või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring, makstava hüvitise ulatust, maksmise tingimusi ja korda. (2) Määrust ei kohaldata juhtumipõhise toetuse maksmisele, omavalitsusüksusele riikliku ülesande täitmisega seotud kulude katmisele, ministeeriumi valitsemisala täiendava eraldisena ettenähtud vahendite kasutamisele ega riigikaitselise tegevusega omavalitsusüksustele tekitatud kahju hüvitamisele või selle tagajärgede kõrvaldamisele. § 2. Hüvitise maksmise eesmärk Hüvitise maksmise eesmärk on harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine omavalitsusüksusele. § 3. Hüvitise maksmise tingimused (1) Hüvitist makstakse omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala (edaspidi mõjuala ) ja omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb üksnes mõjuala. (2) Omavalitsusüksusele makstakse hüvitist siis , kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid (edaspidi eluruum ). (3) M õjuala ulatus määratakse tulenevalt harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatava müra- ja vibratsiooni häiringu tugevusest järgmiselt: 1) Kaitseväe keskpolügoon , Soodla harjutusväli, Kaitseväe Sirgala harjutusväli ja Kaitseväe Nursipalu harjutusväli – 4000 meetrit harjutusvälja piirist; 2) Kaitseväe Klooga harjutusväli ja Kaitseväe Kikepera harjutusväli – 3000 meetrit harjutusvälja piirist; 3) Kaitseväe Männiku harjutusväli – 1000 meetrit harjutusvälja piirist. (4) Hüvitise määramisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 -3 nimetatud andmetega hüvitise määramise kalendriaasta 1. jaanuari seisuga. § 4. Hüvitise maksmise ulatus (1) Valdkonna eest vastutav minister määrab igal aastal vastavalt häiringu ulatusele ja riigieelarvelistele võimalustele hiljemalt 1. veebruariks summa, mis makstakse omavalitsusüksustele hüvitisena harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamiseks . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa peab olema vastavuses harjutusväljade kasutamise ja arendamisega kaasneva häiringuga omavalitsusüksuste elanikele ning võimaldama omavalitsusüksustel rakendada häiringu kompenseerimiseks vajalikke meetmeid. (3) Omavalitsusüksusele makstav hüvitis koosneb: 1) omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja või mõjuala pindala osakaalust lähtudes arvutatud hüvitisest (edaspidi pindala hüvitis ). Pindala hüvitise arvutamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja ja selle mõjuala pindala osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade ja nende mõjualade pindalast; 2) omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal asuvate eluruumide osakaalust lähtudes arvutatud hüvitisest (edaspidi eluruumide hüvitis ). Eluruumide hüvitise arvutamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal asuvate eluruumide osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevatel mõjualadel asuvate eluruumide arvust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud omavalitsusüksuse pindala hüvitise osakaal (S) arvutatakse kasutades valemit S= (S 1 x 100)/S 2 ja eluruumide hüvitise osakaal (E) arvutatakse kasutades valemit E= (E 1 x 100)/E 2 , kus : 1) H on konkreetsele omavalitsusüksusele makstava hüvitise summa; 2) R on iga-aastase riigieelarve alusel valdkonna eest vastutava m inistri määratud hüvitise summa ; 3) S on omavalitsusüksuse pindala hüvitise osakaal; 4) S 1 on omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja või mõjuala pindala; 5) S 2 on omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade ja mõjualade pindala; 6) E on omavalitsusüksuse eluruumide hüvitise osakaal; 7) E 1 on omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal asuvate eluruumide arv; 8) E 2 on omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevatel mõjualadel asuvate eluruumide arv. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud pindala hüvitis moodustab 1/3 ja punktis 2 sätestatud eluruumide hüvitis 2/3 omavalitsusüksusele makstavast hüvitisest . Konkreetsele omavalitsusüksusele makstav hüvitis arvutatakse järgmise valemi alusel: H = ( ( R x 1/3 x S )/100 ) + ( ( R x 2/3 x E )/100 ) . § 5. Hüvitise maksmise kord (1) Hüvitist makstakse üks kord kalendriaastas. (2) Omavalitsusüksusele makstava hüvitise summa määratakse kindlaks valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud asutuse haldusaktiga. (3) Hüvitis makstakse välja arvestuse aluseks oleva kalendriaasta 31. märtsiks. § 6. Hüvitise kasutamise tingimused (1) Omavalitsusüksus peab kasutama hüvitist sihtotstarbeliselt käesoleva määruse §-s 2 sätestatud eesmärgil. (2) Omavalitsusüksus peab hüvitist kasutama kaasavalt, eesmärgipäraselt ja läbipaistvalt. § 7. Määruse rakendamine (1) Omavalitsusüksustele makstakse 2023. aastal harjutusväljade kasutamise ja arendamisega seotud hüvitist nendega riigieelarve seaduse § 50 alusel juhtumipõhise toetuse kasutamiseks sõlmitud lepingu tingimustel ja korras, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti. (2) Omavalitsusüksustele, kellega ei ole sõlmitud 2023. aasta kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut või kellele nimetatud lepingu alusel 2023. aasta eest makstav toetus oleks väiksem, kui 2024. aastaks kavandatud harjutusväljade piire arvestades käesoleva määruse tingimustel , ulatuses ja korras makstav hüvitis, makstakse 2023. aasta kohta harjutusväljade kasutamise ja arendamisega seotud hüvitist vastavalt määruse lisale . (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise maksab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus välja kümne päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kaja Kallas P eaminister Hanno Pevkur K aitseminister Taimar Peterkop R iigisekretär L isa : Omavalitsusüksustele harjutusväljade kasutamise ja arendamisega seo ses makstava te hüvitis t e määrad 2023 . aastal Vabariigi Valitsuse määrus „ Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimuse d ja kord “ Lisa Omavalitsusüksustele harjutusväljade kasutamise ja arendamisega seoses makstavate hüvitiste määrad 2023. aastal 1 . Alutaguse vald 24 586,00 €; 2 . Anija vald 57 103,00 €; 3. Antsla vald 32 503,00 €; 4. Kadrina vald 36 891,00 €; 5. Kiili vald 96 103,00 €; 6. Kuusalu vald 146 239,00 €; 7. Lääne-Harju vald 122 048,00 €; 8. Narva-Jõesuu linn 96 242,00 €; 9. Pärnu linn 1 173,00 €; 10. Rõuge vald 57 734,00 €; 11. Saarde vald 23 915,00 €; 12. Saku vald 28 994,00 €; 13. Tapa vald 328 136,00 €; 14. Toila vald 22 201,00 €; 15. Võru linn 127 426,00 €; 16. Võru vald 148 715,00 €. 11.10.2023 Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses omavalitsusüksus ele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord" eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on hüvitada omavalitsusüksus ele (edaspidi omavalitsusüksus ) harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluli ne häiring . Eelnõukohase määrusega kehtestatakse harjutusväljaga seotud häiringu hüvitamise ulatus, tingimused ja kord. Seni on Kaitseministeerium maksnud harjutusväljadega seotud mõjude kompenseerimiseks om avalitsus üksustele toetust Kaitseministe eriumi ja omavalitsus üksuse vahel sõlmitud lepingu alusel . Eelnõukohase määruse jõustumisega suureneb omavalitsus üksuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumise osas ning täpsustuvad hüvitise maksmise tingimused ja kord. Eelnõu ettevalmist aja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium i innovatsiooni osakonna nõunikud koostöös õigusosakonna nõunike ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega . Eelnõu ja seletuskirja normitehnilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Sander Põllumäe ([email protected]) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanu d Anu Rooseniit ([email protected]). Märkused Eelnõu kehtestatakse r elvaseaduse § 85 lõike 7 alusel . Eelnõu ei ole seotud Euro opa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse poolt 18. mai 2023 . a kinnitatud tegevusprogrammi „ Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 “ punktiga 1.1.5. Tegevusprogrammi punktis 1.1.5. sätestatakse : „Kompensatsioonimeetmetena maksame vajalike maade soetamisel inimestele õiglase hüvitise taasteväärtuse näol. Lähtudes tegelikest mõjudest kohalikele kogukondadele, teeme harjutusala mõjude leevenduspaketi, mis sisaldab pikaajalist talumistasu, eriprogramme müra leevendamiseks ning täiendavat rahastust Kagu-Eesti turismi ja kultuuripärandi toetamiseks.“ Selle eesmärgi täitmiseks töötab kaitseminister välja Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord" eelnõu. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu § 1 koosneb kahest lõikest, millest esimeses määratletakse määruse reguleerimisala ning teises käsitletakse juhtumeid, millele määrust ei kohaldata. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse määrusega Kaitseministeeriumi poolt omavalitsusüksus ele , kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (edaspidi harjutusväli ) või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring, hüvitise maksmise ulatust, tingimusi ja korda. Määrus antakse relvaseaduse § 85 lõike 7 alusel. Relvaseaduse § 85 lõikes 6 sätestatakse: „Kaitseministeerium maksab hüvitist omavalitsusüksus ele, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring“ ning lõikes 7 antakse volitusnorm järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud hüvitise ulatuse, maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“ . Teg u on intra legem määrusega, millega täpsustatakse relvaseaduse § 85 lõikes 6 sätestatud avaliku raha käsutamise volitust. Volitusnorm ( relvaseaduse § 85 lõi g e 7 ) kohustab Vabariigi Valitsust määrust kehtestama (imperatiivne volitus). Volitusnorm annab aluse määrata kindlaks hüvitise ulatus e , maksmise tingimused ja kor ra . Harjutusvälja kasutamisega võib kaasneda oluline häiring , milleks on eeskätt müra, aga ka vibratsioon ja tihenenud liikluskoormus, mida ei ole võimalik harjutusvälja eesmärgipärasel kasutamisel vältida ja millega võib seetõttu kaasneda elukvaliteedi langus harjutusvälja piirkonna elanikkonna jaoks. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata määrust juhtumipõhise toetuse maksmisele, omavalitsusüksusele riikliku ülesande täitmisega seotud kulude katmisele, ministeeriumi valitsemisala täiendava eraldisena ettenähtud vahendite kasutamisele ega riigikaitselise tegevusega omavalitsusüksus ele tekitatud kahju hüvitamisele või tagajärgede kõrvaldamisele . Juhtumipõhise sihtotstarbelise investeerimis- või tegevuskulude toetuse maksmiseks on volitusnorm antud riigieelarve seaduse § -ga 50, omavalitsusüksus ele riiklike ülesannete täitmise eest toetuse maksmiseks riigieelarve seaduse § -ga 51. Näiteks on Kaitseministeerium aastatel 2019-202 2 maksnud omavalitsusüksustele sihtotstarbelist tegevus toetust riigieelarve seaduse ja heade kavatsuste kokkuleppe alusel järgmiselt: 1. Anija vallale 35 571,64 eurot Kaitseväe Soodla harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks harjutusvälja mõjupiirkonnas. 2. Kuusalu vallale 142 160,88 eurot Kaitseväe keskpolügooni ja Soodla harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks keskpolügooni ja harjutusvälja mõjupiirkonnas. 3. Lääne-Harju vallale 9 752,02 eurot Kaitseväe Klooga harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks harjutusvälja mõjupiirkonnas. 4. Narva-Jõesuu linnale 29 011,50 eurot Kaitseväe Sirgala harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks harjutusvälja mõjupiirkonnas. 5. Rõuge vallale 32 597,42 eurot Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks harjutusvälja mõjupiirkonnas. 6. Saarde vallale 9 766,48 eurot Kaitseväe Kikepera harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks harjutusvälja mõjupiirkonnas. 7. Saku vallale 12 235,26 eurot Kaitseväe Männiku harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks harjutusvälja mõjupiirkonnas. 8. Tapa vallale 10 460,80 eurot Kaitseväe Tapa lähiharjutusala kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks lähiharjutusala mõjupiirkonnas. 9. Võru vallale 10 837,90 Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks harjutusvälja mõjupiirkonnas. Lisaks on Kaitseministeerium toeta n ud omavalitsusüksusi ka taristu rajamis el , mis on olnud vajalik üheaegselt nii elanikkonna kui Kaitseväe jaoks . Eelnõu § 2 kohaselt on hüvitise maksmise eesmärk omavalitsusüksusele harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine. Atmosfääriõhu kaitse seadusega ega teiste õigusaktidega ei ole kehtestatud piirnorme militaarmürale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ja puudub mõistlik alternatiiv ning olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed. Harjutusväljade planeerimisel lähtutakse militaarmüra soovituslikest tasemetest , mis aitab lisaks kriitilisele müratasemele hinnata suurekaliibriliste relvade kasutamisel tekkivat üksiku mürasündmusega kaasnevat rappumist, vibratsiooni ja madalsageduslikku müra väliskeskkonnas ja siseruumides. Militaarmüra ja vibratsioon on seadusega normeerimata ka enamikus teistes Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon i ( NATO ) riikides. Müra leviku ja tugevuse hindamiseks viiakse läbi modelleerimine. Kui modelleerimise tulemusena on näha, et soovitusliku taseme piiresse jäämine ei ole olemasoleva koormuse juures võimalik, siis analüüsitakse väljaõpperajatis te või alade kasutamist ja vajaduse korra l nähakse ette leevendusmeetmed. Leevendusmeetmed võivad olla organisatoorsed – nt mingi relva kasutuse piiramine või teise kohta üleviimine, väljaõppe hajutamine rohkematele päevadele, mingi müraallika kasutamise lõpetamine väljaõppeehitisel jms; või otsesed, nt mürakaitsevallide ehitamine. Otseste meetmete tõhusus militaarmüra leevendamiseks on madal või puudub üldse (suurekaliibriliste relvade puhul), organisatoorsete meetmete rakendamine ei ole alati võimalik. Ka juhul , kui tegevus müratundlike hoonete juures vastab soovituslikele tasemetele, tajuvad inimese d seda sageli häirivana, eriti kui harjutusvälja kasutatakse ka suurekaliibriliste relvade ga harjutamiseks. Lisaks otseselt müra ja vibratsiooni häiringule tajutakse häiringuna liikumispiiranguid, mis tulenevad harjutusvälja suurusest. Eelnõu § -s 3 reguleeritakse hüvitise maksmise tingimus i. Paragrahv koosneb neljast lõikest. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt makstakse h üvitist omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala (edaspidi mõjuala ) ja omavalitsusüksusele, kelle territ ooriumil paikneb üksnes mõjuala . Perioodil 2019– 2022 on Kaitseministeerium maksnud heade kavatsuste kokkuleppe alusel harjutusvälja mõjude hüvitamiseks toetust kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil harjutusväli asub. Selline lähenemine on pälvinud kriitikat, kuna tasust jäävad ilma omavalitsusüksused, näiteks Kadrina vald, kelle territooriumil harjutusvälja ei ole, kuid kelle territooriumil elavad inimesed on harjutusväljast oluliselt häiritud. Seega sätestatakse määruses, et hüvitist makstakse ka omavalitsusüksu s tele, kelle territooriumil paikneb määruse tingimustele vastav mõjuala, mis tähendab, et m ääruse kohaselt hakkavad h üvitist saama teiste seas omavalitsus üksus ed, kelle territooriumil harjutusvälja ei asu, kuid kelle territooriumile jääb mõjuala. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt makstakse hüvitist o mavalitsusüksusele siis, kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid (edaspidi eluruum ). Mõjutatud elanike arvuga arvestamiseks kasutatakse hüvitise määramisel el ur uumide arvu e hitisregistris, kuna e hitisregister on ainus riiklik andmekogu, mis võimaldab saada infot ehitise otstarbe kohta ja on tänasel päeval kõige objektiivsem aluseks võetav andmestik. Eluruumide arvu on eelistatud elanike arvule, kuna olemasolevasse hoonesse inimesi juurde registreerida ja sellega olukorda moonutada on oluliselt lihtsam, kui uusi eluruume rajada. Eluhoone ei ole häiringust mõjutatud osapool, aga selle näitaja kasutamine võimaldab hinnata mõjutatud osapoolte (inimeste) arvu. Määruse väljatöötamise ajal vastavad potentsiaalse lt eelnõu § 3 lõike 1 tingimustele järgmised 16 omavalitsusüksus t : Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn , Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald , Toila vald , Võru linn ja Võru vald . Eelnõu § 3 l õikega 2 kehtestatakse harjutusvälja mõjuala ulatus. Mõjuala ulatus määratakse tulenevalt harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekita ta va mürahäiringu tugevusest. Mõjuala ulatus on olenevalt harjutusväljas t 1000 – 4000 m harjutusvälja piirist. Vabariigi Valitsuse poolt on asutatud järgmised harjutusväljad : • Kaitseväe keskpolügoon - Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korraldus nr 713 „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“; • Kaitseväe Nursipalu harjutusväli - Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldus nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“; • Kaitseväe Kikepera harjutusväli - Vabariigi Valitsuse 12.06.2008 korraldus nr 271 „Kaitseväe Kikepera harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“; • Kaitseväe Sirgala harjutusväli - Vabariigi Valitsuse 12.06.2008 korraldus nr 272 „Kaitseväe Sirgala harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“; • Kaitseväe Klooga harjutusväli - Vabariigi Valitsuse 24.07.2008 korraldus nr 334 „Kaitseväe Klooga harjutusvälja asutamine“; • Kaitseväe Männiku harjutusväli - Vabariigi Valitsuse 11.09.2008 korraldus nr 394 „Kaitseväe Männiku harjutusvälja asutamine“; • Soodla harjutusväli - Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldus nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“. Suurimat häiringut põhjustavaid relvaliike (käsitulirelvad, tankitõrjerelvad, suurekaliibrilised relvad) kasutatakse Kaitseväe keskpolügoonil, Soodla harjutusväljal, Kaitseväe Sirgala harjutusväljal ja Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal. Keskmist häiringut põhjustavaid relvaliike (käsitulirelvad, tankitõrjerelvad) kasutatakse Kaitseväe Klooga harjutusväljal ja Kaitseväe Kikepera harjutusväljal. Väiksemat häiringut põhjustavaid relvaliike (käsitulirelvad) kasutatakse Kaitseväe Männiku harjutusväljal. Mõjuala puhul peetakse silmas erinevaid häiringuid, kuid mõjuala ulatuse (olulise häiringu avaldumise ala) määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe keskpolügoon) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise ja laskmiste tulemustele . Normtaseme määramise metodoloogia uuendamisel võib olla vajalik tulevikus mõjuala ulatust täpsustada. Harjutusvälja kasutamisega kaasneb mõju ka liikluskoormusele , mis võib tekitada täiendavat müra, kuid määruse kontekstis ei ole tegemist olulise harjutusvälja mõjuga. Oluline liiklusest tulenev häiring võib aset leida ka sõltumatuna Kaitseväe tehnika liikumis es t. Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt arvestatakse hüvitise määramisel eelnõu § 3 l õi getes 1 -3 nimetatud andmetega hüvitise määramise kal endriaasta 1. jaanuari seisuga. Eelnõu § -s 4 reguleeri takse hüvitise suuruse arvutamist ja arvutamise aluste kujunemist . Paragrahv koosneb viiest lõikest. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt määrab v aldkonna ees t vastutav minister haldusaktiga iga-aastaselt summa omavalitsusüksustele harjutusvälja kasutamisest tuleneva häiringu hüvitamiseks . Summa määramisel arvestab minister riigieelarvelisi võimalusi ja harjutusväljade kasutamisega kaasneva häiringu ulatust. Hüvitise summa määramisel tuleb lähtuda riigieelarves Kaitseministeeriumile ettenähtud vahenditest. Hüvitise summa ulatus ja kaalutlused täpsustatakse sama paragrahvi lõikes 2. Eelnõu § 4 lõike 2 järgi peab hüvitise summa arvestama olulisest häiringust mõjutatud elanike arvuga, võimaldama olulise häiringu kompenseerimist läbi elukeskkonna parandamise ning arvestama riigi võimalustega hüvitist maksta. Harjutusväljade kasutuskoormus võib olla ajas muutuv nagu ka riigi võimalused hüvitist maksta, seda arvestades ei fikseerita määrus ega hüvitisena väljamakstava t kogusumma t, vaid kehtestatakse põhimõtted, millega summa määramisel tuleb arvestada. Konkreetsed meetmed häiringu hüvitamiseks, mis arvestavad määratava hüvitise suurusega, on omavalitsus üksuste otsustuspädevuse s . Eelnõu § 4 lõike 3 järgi koosneb o mavalitsusüksusele makstav hüvitis kahest kompone ndist: pindala hüvitisest ja eluruumide hüvitisest. Hüvitise maks mise eesmärk on ko m penseerida harjutusväljade arendamise ja ka sutamisega kaasnevat olulist hä iringut inimesele . Seda arvestades on tasu määramisel antud suurem kaal inimesele ja kasuta tud selleks eluruumide arvu mõjualas. E lu ruumide arvu on eelistatud elanike arvule, kuna olemasolevasse hoonesse inimesi juurde registreerida ja sellega olukorda moonutada on oluliselt lihtsam, kui uusi elu ruume rajada. Elu ruum ei ole häiringust mõjutatud osapool, aga selle näitaja kasutamine võimaldab hinnata mõjutatud osapoolte (inimeste) arvu. Pindala hüvitise (S) puhul leitakse omavalitsusüksuse territooriumil paiknev harjutusvälja ja mõjuala pindala ning arvutatakse selle pindala osakaal kõigist omavalitsusük suste territooriumitel paiknevate harjutusväljade ja mõjualade pindalast. Eelnõu § 4 lõi getes 4 ja 5 on toodud valem, mis kajastab lõikes 3 kirjeldatud hüvitise maksmise tingimusi. Näide 1 : Pindala hüvitis e osakaal (S) kujuneb järgnevalt: X valla territooriumil on harjutusväli 3000 ha ja mõjuala 5000 ha. Seega kokku on valla territooriumil harjutusvälja ja mõjuala pinda la (S 1 ) 8000 ha . K õikide omavalitsusüksuste territooriumitel paikne vate harjutusvälja de ja mõjuala de pinda la kokku (S 2 ) on 110 000 ha , seega X valla pindala osakaal on : S = (3000+5000) x 100/110 000= 7,27%. Eluruumide hüvitise osakaal (E) kujuneb järgnevalt: selgitatakse välja omavalitsusüksuse territooriumil paiknev al mõjuala l asuvate ehitisregistrisse kantud eluruumide arv ning arvutata kse selle eluruumide arvu osakaal kõigist omavalitsusük suste territooriumitel paiknevatel mõjualadel asuvate eluruumide arvust. Hüvitist makstakse, kui omavali tsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal on ehitisregistrisse kantud eluruumid. Eluruumide hulga leidmisel tuginetakse ehitisregistri andmetele, kuna see on riiklik andmekogu, mis võimaldab saada infot ehitise kasutamise otstarbe kohta. X valla territooriumi mõjualal asub ehitisregistri andmetel 500 eluruumi (E 1 ) . K õikide omavalitsusüksuste territooriumitel paikneb mõjualadel kokku 9000 eluruumi (E 2 ) , siis X valla eluruumide osakaal on : E = (500 x 100) / 9000 = 5,55 555 %. Kui määruse alusel omavalitsusüksustele makstava hüvitise kogusumma (R) on näiteks 1 000 000 eurot , siis: X valla pindala osakaal (S) kõikide omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade ja mõjualade pindalast kokku on 7,27%, siis X valla pindala hüvitis kujuneb: 1 000 000/ (1/3) = 333 333 ,33 ning (333 333 ,33 x 7,27) / 100= 24 233,33 eurot. X valla eluruumide osakaal (E) kõikide omavalitsusüksuste territooriumite mõjualadel paiknevate ehitisregistrisse kantud eluruumide arvust on 5,56%, siis X valla eluruumide hüvitis kujuneb: 1 000 000 / (2/3)= 666 666,67 ning (666 666,67 x 5,56) / 100= 37 066,67 eurot. Osakaalude alusel välja arvutatud pindala hüvitis ja eluruumide hüvitis liidetakse, mille tulemusena selgub omavalitsusüksusele makstav a hüvitise suurus, s eega eelneva näite puhul on X valla hüvitis (H) 61 300 eurot (24 233,33 eurot + 37 066,67 eurot). Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt moodustab p indala hüvitis 1/3 ja eluruumide hüvitis 2/3 omavalitsusüksusele makstavast hüvitisest. Hüvitise komponentidele osakaalu määramisel lähtuti sellest, et hüvitis on suunatud olulise häiringu kompenseerimiseks inimese jaoks, seda arvestades määrati inimese komponendile (eluruumide hüvitisele) suurem kaal (2/3) ja pindala hüvi ti sele v äiksem kaal (1/3). K omponentide osas e hitisregistris olevate eluruumide arv u suurem osakaal tuleneb põhimõttest, et hüvitis oleks suunatud inimesele, kes seda häiringut kõige enam tunnetab ja kellel on seeläbi kõige suurem talumiskohustus. Eelnõu § -s 5 reguleeri takse hüvitise maksmise korda. Määruses on määratud kindlaks hüvitise maksmise korra kõige olulisemad üksikasjad. Hüvitise määramise korra suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning määrusega ei kavandata selle täpsustamist. Paragrahv koosneb kolmest lõikest. Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt makstakse h üvitist üks kord kalendriaastas. H üvitise maksmine on haldusmenetluslikku koormust arvestades põhjendatud kord aastas ja mitte sagedamini. Eelnõu § 5 lõike 2 alusel määrab o mavalitsusüksusele makstava hüvitise summa valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud asutus haldusaktiga. Määruse koostamise ajal on valdkonna eest vastutavaks ministriks kaitseminister. Hüvitise määramisel arvestatakse nii riigieelarve seisu, kui ka planeeritud harjutusväljade kasutamisega kaasnevat müra ja vibratsiooni häiringut. Määruse s on hüvitise maksmise alused ja hüvitise arvutamise valem üheselt kindlaks määratud. Hüvitise saaks arvutada välja ka pelgalt raamatupidamislikult ning hüvitise maksmine oleks käsitletav haldusorgani toiminguna. Sellisel juhul saaks puudutatud omavalitsusüksus küsida hüvitise arvutuskäiku üksnes tagantjär ele (haldusmenetluse seaduse § 108) ning ka võimalikud vaidlused hüvitise suuruse üle toimuksid tagantjär ele . Haldusakti andmine on vajalik selleks, et hüvitise maksmine ja selle summa oleks õiguslikult siduvalt tuvastatud enne hüvitise väljamaksmist. Selleks selgitatakse haldusakti andmisel välja kõik olulised asjaolud (haldusmenetluse seaduse § 6) . Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt makstakse h üvitis välja arvestuse aluseks oleva kalendriaasta 31. märtsiks. Eesmärk on maksta hüvitis välja võimalikult kiiresti. Enne hüvitise määramist tuleb kontrollida eelmise aasta aruannet ning anda võimalus andmete täpsustamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Haldusakti andmisega seotud haldusmenetluses on vajalik ka omavalitsusüksuse ärakuulamine, kui hüvitise maksmisel kaldutakse kõrvale tema esitatud andmetest. Seega on 31 . märts kõige varasem tähtaeg , mil on võimalik hüvitis nõuetekohaselt välja maksta. Eelnõu § - ga 6 reguleeritakse hüvitise kasutamise tingimusi. Kooskõlas relvaseaduse § 85 lõikega 6 on see hüvitis harjutusväljadega seotud olulise häiringu hüvitamiseks. Vajadused ning võimalused olulise häiringu kom penseerimiseks on omavalitsus üksus te lõikes väga erinevad, mistõttu määrus ei loetle tege vusi, mida loetakse sihtotstarbeliseks hüvitise kasutamise ks . Sihtotstarbelise kasutamise all mõistetakse tegevusi, mis on suunatud elukeskkonna parandamiseks, seejuures ei piirata tegevuste ellu viimist kitsalt häiringu mõjualaga. Paragrahv koosneb kahest lõikest. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt peab omavalitsusüksus kasutama hüvitist sihtotstarbeliselt . Hüvitise sihtotstarve on määratud kindlaks määruse § 2 sätestatud määruse eesmärgiga. Olulise häiringu suund, ulatus, tugevus, iseloom jms sõltuvad olulisel määral ilmast, harjutuste iseloomust, kasutatavatest relvadest, inimeste tundlikkusest, liikumisharjumustest, juurdepääsuteedest jms, mistõttu ei piirata hüvitise kasutamist kaugusega harjutusväljast. Samuti võib inimeste nägemus viisist, kuidas häiringut kompenseerida, olla väga erinev, mistõttu ei täpsusta määrus, mida täpselt loetakse hüvitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Sihtotstarbelise kasutamise all mõistetakse tegevusi, mis on suunatud elukeskkonna parandamiseks, seejuures ei piirata tegevuste elluviimist kitsalt harjutusväljade kasutamisega kaasneva häiringu mõjualaga. Määruse koostamisel on lähtutud sellest, et omavalitsus üksused teavad oma elanike vajadusi kõige paremini ja kohaliku omavalitsuse organite kaudu saab kohalik elanikkond ise kõige paremini otsustada, millisel viisil harjutusväljade kasutamisega kaasnenud elukeskkonna halvenemine kogukonnale kompenseerida. Kui Kaitseväe tegevuse läbi tekitatakse eraomandile (nt lõhutakse elektriliinid vms) või omavalitsusüksus e le kahju (nt lõhutakse ära omavalitsusüksus ele kuuluv tee, sild või muu rajatis) , siis kahju kompenseerimisel ei arvestata määruse alusel makstavat hüvitist. Kahjude kõrvaldamise ja kompenseerimisega tegeleb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus , lähtudes seejuures kahju hüvitamist reguleerivatest õigusaktidest. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt tuleb hüvitist kasutada kaasavalt, eesmärgipäraselt ja läbipaistvalt. Selleks, et hüvitise kasutamine ei riivaks inimeste õiglustunnet, on oluline tagada, et hüvitise sihtotstarbeli n e kasutami n e toimuks lisaks eesmärgipärasusele ka kaasavalt ja läbipaistvalt ning vajaduse korra l teh taks tagasisidest lähtuvalt selles osas korrektuure. Kaasamine tähendab puudutatud isikute ja kogukondade ärakuulamist ning võimalusel õiguspäraste huvidega arvestamist hüvitisega seotud kulutuste tegemisel. Määrus ei täpsusta, kuidas peab läbipaistvus olema tagatud, see jäetakse omavalitsusüksuse otsustada. H üvitise summat võib kasutada ka kaasfinantseeri miseks tingimusel, et see aitab parandada elukeskkonda. Näiteks kui omavalitsusüksus on planeerinud investeerida mõn da elukeskkonda parandavasse suurprojekti, kuid olemasolevatest vahenditest jääb puud u , siis on võimalik hüvitise summat kasutada osafinantseeringuna nimetatud projektis. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekul jäeti eelnõust välja säte, mille kohaselt pidi omavalitsusüksus kasutama hüvitise selle määramise kalendriaasta jooksul või pikendama kasutamise perioodi kuni kolme aastani hüvitise määramisest. Sellest tulenevalt võib omavalitsusüksus koguda piiramata aja jooksul hüvitist suuremaks investeeringuks või muude tulevikus esineda võivate kulutuste katteks. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekul jäeti eelnõust välja järelevalvet ja makstud hüvitise tagasinõudmist reguleerivad sätted. Sellest tulenevalt saab Kaitseministeerium või tema volitatud asutus kontrollida makstud hüvitise sihtotstarbelis t kasutamist piiratud ulatuses, kasutades üksnes haldusmenetluse seaduses lubatud tõendeid ja menetluskorda. See ei välista omavalitsusüksus e siseauditi või teenistusliku järelevalve teostamist. Samuti võib teostada elanikkond järelevalvet meedia või rahvaalgatuse kaudu, konkreetne puudutatud isik, kelle õigusi kohaliku omavalitsuse otsused hüvitise kasutamisel rikuvad, saab kaitsta enda õigusi kohtu kaudu. Eelnõu s reguleeritakse määruse rakendamist 2023. a astal . Määruse aluseks olev volitusnorm (RelvS § 85 lõige 7) jõustus 15.03.2023. Kuni määruse jõustumiseni ei ole selge, kas pärast RelvS § 85 lõige te 6 ja 7 jõustumist saab jätkata hüvitise maksmist kuni 2023. a asta lõpuni kehtivate riigieelarve seaduse § 50 alusel sõlmitud juhtumipõhise toetuse lepingute alusel või RelvS § 85 lõike 7 alusel antud määruse alusel. Kuna määrus jõustub pärast juhtumipõhise toetuse lepingute s määratud väljamaksete aega, siis on vajalik määrata õiguslikul t kindlaks juhtumipõhise toetuse lepingute ja käeoleva määruse vahekord 2023. aastal. Käesoleva rakendussättega kõrvaldatakse eeltoodud ebaselgus. Paragrahv koosneb kolmest lõikest. Eelnõu kohaselt makstakse o mavalitsusüksustele 2023. a asta eest hüvitist nendega sõlmitud heade kavatsuste kokkulepete tingimustel ja korras, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti . Kaitseministeerium on 2019. aastal sõlminud üheksa omavalitsusüksusega (Anija vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Võru vald) riigieelarve seaduse § 50 alusel juhtumipõhise toetuse kasutamiseks lepingu (edaspidi heade kavatsuste kokkulepe ), mille alusel makstakse omavalitsusüksustele toetust perioodil 2019 – 2023 . Enne eelnõukohase määruse jõustumist ei ole heade kavatsuste kokkulep p e alusel 2023. a asta eest toetust välja makstud, et vältida ebaselgust selles, kas ja millises ulatuses saab toetust või hüvitist heade kavatsuste kokkulep p e alusel maksta . Vabariigi Valitsus annab eelnõu § 7 lõike ga 1 Kaitseministeeriumile volituse maksta 2023. a astal välja heade kavatsuste kokkulep p ega määratud toetus, isegi kui see oleks suurem eelnõukohase määruse alusel arvestatud hüvitisest. See tagab omavalitsusüksustele õiguskindluse raha saamiseks ning nendega sõlmitud lepingu täitmise. Eelnõu § 7 lõige te 1 ja 2 koostoimes makstakse heade kavatsuste kokkulep p e alusel välja toetus ainult nendele omavalitsusüksustele, kellele lepingu alusel makstav toetus on suurem, kui eelnõukohase määruse alusel makstav hüvitis . Nendele omavalitsusüksustele, kellele heade kavatsuste kokkulep p e alusel makstav toetus on väiksem kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitis , makstakse hüvitist sama paragrahvi lõike 2 alusel . S ee hüvitis hõlmab ka heade kavatsuste kokkuleppe alusel makstava toetuse . Eelnõu kohaselt makstakse o mavalitsusüksustele, kellega ei ole sõlmitud 2023. a asta kohta toetuse maksmiseks heade kavatsuste kokkulepet või kellele heade kavatsuste kokkuleppe alusel 2023. a asta eest makstav toetus on hinnanguliselt sama või väiksem kui eelnõukohase määruse tingimustel ja korras makstav hüvitis, makstakse 2023. a asta kohta hüvitist määruse lisa s sätestatud summades. Nendele omavalitsusüksustele ei maksta toetust heade kavatsuste kokkulep p e alusel, vaid eelnõu § 7 lõikes 2 määratud hüvitise summa juba sisalda b heade kavatsuste kokkule p pe alusel makstavat toetust . Omavalitsusüksus Kokkuleppega Lisaks maksta Summa kokku Uued lisaks makstavad summad Uued summad kokku Alutaguse vald 0,00€ 24 784,00€ 24 784,00€ 24 586,00 € 24 586,00 € Anija vald 35 572,00€ 21 233,00€ 56 805,00€ 21 531,00 € 57 103,00 € Antsla vald 0,00€ 32 369,00€ 32369,00€ 32 503,00 € 32 503,00 € Kadrina vald 0,00€ 35 800,00€ 35 800,00€ 36 891,00 € 36 891,00 € Kiili vald 0,00€ 86 550,00€ 86 550,00€ 96 103,00 € 96 103,00 € Kuusalu vald 142 161,00€ 8 554,00€ 150 715,00€ 4 078,00 € 146 239,00 € Lääne-Harju vald 9 752,00€ 111 446,00€ 121 198,00€ 112 296,00 € 122 048,00 € Narva-Jõesuu linn 29 012,00€ 66 073,00€ 95 085,00€ 67 230,00 € 96 242,00 € Pärnu linn 0,00€ 1 158,00€ 1 158,00€ 1 173,00 € 1 173,00 € Rõuge vald 32 597,00€ 23 161,00€ 55 758,00€ 25 137,00 € 57 734,00 € Saarde vald 9 766,00€ 13 620,00€ 23 386,00€ 14 149,00 € 23 915,00 € Saku vald 12 235,00€ 15 845,00€ 28 080,00€ 16 759,00 € 28 994,00 € Tapa vald 10 461,00€ 318 385,00€ 328 846,00€ 317 675,00 € 328 136,00 € Toila vald 0,00€ 21 764,00€ 21 764,00€ 22 201,00 € 22 201,00 € Võru linn 0,00€ 140 238,00€ 140 238,00€ 127 426,00 € 127 426,00 € Võru vald 10 838,00€ 136 626,00€ 147 464,00€ 137 877,00 € 148 715,00 € KOKKU: 292 394,00€ 1 057 606,00€ 1 350 000,00€ 1 057 615 € 1 350 009,00 € Eelnimetatud summade arvutamisel on võetud aluseks eelnõukohase määruse tingimused ning lähtekohaks see, et kõik 2023. aastal ja 2024. a astal kavand a tud harjutusväljad ja nende laiendused saavad valmis . Vabariigi Valitsus volitab sellega Kaitseministeeriumi maksma omavalitsusüksustele hüvitist summas, mida omavalitsusüksustel on võimalik saada 2024. a astal , kui kõik harjutusväljade arendamise ja kasutamisega seotud kavatsused on realiseerunud. Mõjualas asuvate ehit i sregistris registreeritud eluruumide arvu leidmiseks on kasutatud geograafilise infosüsteemi ( GIS ) rakenduses tõmmatud joont asuta tud harjutusvälja piirist või laiendamisel olevate harjutusväljade puhul teadaolevast kavandat a vast piirist. Eelnõu kooskõlastamise käigus on täpsustunud GIS mõõdistused, mille tulemusel on ka tabelis toodud summad täpsustunud. GIS mõõdistusj oonele jäävad elu ruumi d on arvest a tud mõjualas olevateks täies ulatuses ja seega rakendatud isikute kasuks. Eelnõu s määratakse hüvitise väljamaksmise tähta eg 2023. aastal. Omavalitsusüksustele makstava hüvitise eesmärk on harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine. Eelnõu koostamisel on lähtutud sellest, et omavalitsusüksuse ja kohaliku elanikkonna huvides on see, kui hüvitist on võimalik kasutada samal perioodil, mille eest hüvitist makstakse. Sellisel juhul on omavalitsusüksusel võimalik rakendada meetmeid, et vähendada või hüvitada elanikkonnale kahjulikku mõju, mis lähtub harjutusväljast. Seetõttu makstakse hüvitis välja esimesel võimalusel pärast määruse jõustumist . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse termineid relvaseaduse tähenduses. Uusi termineid kasutusele ei võeta. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Määruse mõjud M äärusel on mõju Kaitseministeeriumi eelarvele ning omavalitsus üksus t e eelarvele ja korraldusele (vt allpool). E elnõukohase määruse rakendami ne toob kaasa positiivset mõju omavalit s us üksusele, mille territooriumile jääb harjutusväli või selle mõjuala (parem elukeskkond, täiendavad töökohad jms ) , samuti kohaliku omavalitsuste üksuse ja kohaliku kogukonna koostööle, aga neid mõjusid ei ole eraldi analüüsit ud . Mõjusid käsitletakse koostoimes mõjuga riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse tegevusele. Määrusega kavandatud hüvitis omavalitsus üksustele planeeritakse Kaitseministeeriumi e elarvest , seega on eelarvel mõju otseselt riigikaitselistele tegevustele ja investeeringutele, mis võivad jää da tegemata, kuna raha suunatakse riigikaitseliste tegevuste hüvitamisele. Määruse sihtgrupp on omavalitsusüksused, kelle haldusterritooriumil on või sinna kavandatakse harjutusvälja ja kelle haldusterritooriumil on harjutusvälja ümbritsev ala (mõjuala) ning mõjualal paiknevad eluruumid, mis on kantud ehitisregistrisse. Määruse väljatöötamise ajal vastavad neile tingimustele potentsiaalselt järgmised 16 omavalitsusüksus t : Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn , Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald . Määruse mõju seisneb eelkõige selles, et omavalitsusüksused saavad kavandada pikaajalisemalt meetmeid, mis on vajalikud harjutusväljade kasutamisega seotud negatiivse mõju elanike le kompenseerimiseks elukeskkonna par e ndamise kaudu . Eelnõuga nähakse ette Vabariigi Valitsuse määruse tasemel õigusaktiga määratud hüvitise ulatus, tingimused ja kord. See tagab omavalitsusüksustele kindluse, et hüvitist makstakse pikema aja jooksul ning seeläbi on võimalik kavandada pikaajalisema i d investeeringud ja tegevus i häiringu kompenseerimiseks. Hüvitis annab omavalitsusüksustele täiendava motivatsiooni ja vahendid panustada elukeskkonna parendamisse. Määruse rakendamisega seotud riigi ja omavalitsusüksus t e tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest Kaitseministeeriumi valitsemisala kaudu. Määruse rakendamisel 2023. aastal on kuluks arvestatud 1 350 009 eurot tulenevalt ümardamisest kohaliku omavalitsusüksuse kasuks. Täpsem jaotus selgitatud käesoleva seletuskirja § 7 lõike 2 selgituses . K avandatavas ulatus es harjutusväljade laiendamise otsustamise jär el alates 2024. aasta st planeerita kse eelarveline kulu samas summas ehk 1 350 000 ,00 eur ot . Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid omavalitsusüksuste le . Siiski võib määruse alusel sihtotstarbeliseks kasutamiseks määratud hüvitise läbipaistev kasutamine tuua kaasa mõningase ajakulu omavalitsusüksuste ametnikele. Määruse jõustumine Eelnõukohane määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lõike 3 kohaselt hakkab m äärus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitat i kooskõlastam iseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele, Kaitseliidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning järgmistele omavalitsusüksustele Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn, Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald . Justiitsministeerium, Rahandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlas eelnõu märkustega arvestamise korral. Eesti Linnade ja Valdade Liit jättis eelnõu kooskõlastamata. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Alutaguse, Anija, Antsla, Kuusalu ja Rõuge valdade ning Narva-Jõesuu linn ühispöördumises, Haljala Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Rõuge Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus ning Haljala vald. Samuti avaldas arvamust s eltsing "Loodus, inimene ja sõjavägi" (Katrin Kull) . Kooskõlastamisele järgnenud läbirääkimiste l jõuti Eesti Linnade ja Valdade Liiduga esinenud erimeelsuste osas kokkuleppele. Kooskõlastamise käigus tehti eelnõusse järgmised olulisemad muudatused: 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekul jäeti tervikuna välja makstava hüvitise sihtotstarbelise kasutamise järelevalvet puudutav säte. Sellest tulenevalt ei ole Kaitseministeeriumil ega tema volitatud asutusel võimalust kontrollida tõhusalt makstava hüvitise kasutamist. Kasutamata jäänud hüvitise tagastamise nõudmisel saab Kaitseministeerium kohaldada haldusmenetluse norme lähtuda eelkõige avalikustatud andmetest ja omavalitsusüksus e enda poolt vabatahtlikult esitatavatest andmetest. 2. Regionaal - ja Põllumajandusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekul lisati konkreetne hüvitise maksmise valem eelnõu teksti . Eelnõu kooskõlastamiseks esitatud redaktsioonis oli küll kirjeldatud makstava hüvitise ulatust ja maksmise tingimusi, kuid hüvitise maksmise aluseks olevat valemit ei olnud sätestatud. Eesti Linnade ja Valdade Liidu, omavalitsusüksus te ning Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumi märkustest lähtuvalt sätestati konkreetne valem õigusnormiga ning seletuskirja täiendati täpsema näitega selle valemi kasutamise kohta. 3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekul jäeti eelnõust välja § 6 lg 3, mille kohaselt oli h üvitise kasutamise periood kalendriaasta, mille kohta hüvitis on määratud. Hüvitise või selle osa kasutamise või s omavalitsusüksus kanda üle järgmisesse perioodi, kui hüvitist ei olnud eesmärgipäraselt võimalik kasutada hüvitise mä äramise perioodil. Hüvitis tuli kasutada kolme aasta jooksul selle määramise aastast alates või tagastada. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium leidis, et sellel sättel ei ole mõtet, kui raha võib sisuliselt kõigeks kasutada, ei saagi sellist raha jäägi sees eristada. Kooskõlastamise käigus jäeti arvestamata järgmiste ettepanekutega: 1. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek sätestada eelnõu makstava hüvitise minimaalne summa 1 350 000 eurot ning sõnastada eelnõu § 4 lõiget 1 järgmiselt : „(1) Valdkonna eest vastutav minister määrab igal aastal hiljemalt 1. veebruariks minimaalselt 1 350 000 eurot summa, mis makstakse omavalitsusüksustele hüvitisena harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamiseks.“ Sama sisuga ettepaneku tegi ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kaitseministeerium leiab, et määrusega ei saa Vabariigi Valitsus võtta määramata ajaks riigieelarvesse rahalist kohustust kindlas summas. Kindla summana määratud hüvitise kogumäär ei arvesta riigieelarve rahalist seisu järgmistel aastatel ega ka konkreetseks aastaks kavandatud harjutusväljade kasutamise intensiivsust ja sellega kaasnevat häiringut. Lisa 1. Vabariigi Valitsuse määruse " Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hüvitise ulatus, maksmise tingimused ja kord " seletuskirja juurde KOOSKÕLASTUSTABEL Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastaja märkus Seisukoht ja põhjendus 1.1. Esitatud eelnõu eesmärk on hüvitada kohaliku omavalitsuse üksusele harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluline häiring, millega kehtestatakse harjutusväljaga seotud häiringu hüvitamise ulatus, tingimused ja kord. Kahjuks eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu, millised on eesmärgipärased tegevused mürahäiringu hüvitamiseks. Samuti, miks on oluline häiring piiratud üksnes mürahäiringuga, jättes arvestamata muud häiringud (vibratsioon, tihenenud liikluskoormus, liikumispiirangud jm), mis harjutusväljadelt lähtuvad. Eelnõust ei selgu, kuidas peab ja saab hüvitist saav omavalitsus mürahäiringut kellelegi hüvitada ja millised omavalitsuse poolt tehtavad eesmärgipärased tegevused on aktsepteeritavad ja mis lähevad järelevalvet teostava Kaitseministeeriumi hinnangul harjutusväljaga kaasneva olulise häiringu hüvitamise alla. Hüvitiste näol on tegemist üldjuhul kompensatsiooniga, mida makstakse teatud tegevuse või kahju hüvitamiseks või piirangu /häiringu talumiseks ning hüvitise saajal on õigus ise otsustada, kuidas hüvitist kasutada. Eelnõust ei selgu, kas eraldatavat hüvitist võib kasutada ka nt mõjutatud elanikkonna elukeskkonna parandamiseks, kompenseerimaks kasvõi mingil määral harjutusväljaga seotud mõjusid. Kuna eesmärgipärased tegevused ei ole eelnõus selgelt määratletud, teeme ettepaneku eelnõu § 6 täiendada, võimaldamaks kasutada hüvitist laiemalt ja jättes ära poolte vahel vaidlused, kas omavalitsuse poolt elanikele tehtud tegevus olulise häiringu, sh mitte ainult müra häiringu hüvitamiseks oli ikka eesmärgipärane või mitte. Selgitus antud . Vajadused ning võimalused olulise häiringu kompenseerimiseks on omavalitsuste lõikes väga erinevad, mistõttu määrus ei loetle tegevusi, mida loetakse sihipäraseks hüvitise kasutamiseks. Seletuskirja täpsustatakse selgitusega, et sihipäraseks kasutamiseks loetakse tegevusi elukeskkonna parandamiseks, seejuures ei piirata tegevuste ellu viimist kitsalt häiringu mõjualaga. Hüvitist võib kasutada ka nt mõjutatud elanikkonna elukeskkonna parandamiseks, kompenseerimaks kasvõi mingil määral harjutusväljaga seotud mõjusid. Mõjualast rääkides peetakse silmas erinevaid häiringuid, kuid mõjuala ulatuse (olulise häiringu avaldumise ala) määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe keskpolügoon ) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise ja laskmiste tulemustele. https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_3_kvkp_myra_modelleerimine.pdf Teiste harjutusväljade mõjualad on määratud võrdluses teiste harjutusväljadega, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relvi. Harjutusvälja kasutamisega kaasneb mõju ka liikluskoormusele ja sellest tulenev müra, kuid määruse kontekstis ei ole tegemist olulise harjutusvälja mõjuga. Oluline liiklusest tulenev häiring võib aset leida ka sõltumatuna Kaitseväe tehnika liikumisest. Vastavasisuline selgitus lisatud eelnõu seletuskirja. 1.2. Kindlasti vajab ülevaatamist ja täiendamist eelnõus käsitletud harjutusvälja mõjuala ulatused. Lisaks eelnõus märgitud harjutusväljakutele, tekitavad olulist häiringut ka Kaitseväe üksuste, Kaitseliidu malevate ja liitlasüksuste laskeharjutusteks kasutatavad lasketiirud ning taktikaalad. Näitena toome välja Rapla maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/raplamaa/rapla-maakonnaplaneering 2030/ peatükis 5 algpunktis 5.3 Riigikaitse“ on juhitud tähelepanu häiringutele märkides: „Rapla maakonnas toimub riigikaitselane väljaõpe ka taktikaaladel. Taktikaala on väljaspool riigikaitsemaad asuv suurem riigimetsa ala, mida kasutatakse regulaarse väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja maa-alade kasutajatel arvestada võimaliku müraga, raskesõidukite ja inimgruppide liikumisega“. Selgitus antud. . Seletuskirja on märkust puudustavas osas täiendatud. Eelnõu koostatakse RelvS § 8 5 lg 7 alusel millest tulenevalt on hüvitist võimalik maksta vaid harjutusvälja olulise häiringuga seoses. Mõjualast rääkides peetakse silmas erinevaid häiringuid, kuid mõjuala ulatuse määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe keskpolügoon ) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise ja laskmiste tulemustele. Väiksemate harjutusväljade mõjualad on määratud võrdluses teiste harjutusväljadega, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relvi. Harjutusvälja kasutamisega kaasneb mõju ka liikluskoormusele ja sellest tulenev müra, kuid määruse kontekstis ei ole tegemist olulise harjutusvälja mõjuga. Oluline liiklusest tulenev häiring võib aset leida ka sõltumatuna Kaitseväe tehnika liikumisest. https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_3_kvkp_myra_modelleerimine.pdf Vastavasisuline selgitus lisatud eelnõu seletuskirja. 1.3. Kokkuvõtvalt on kohalike omavalitsuste poolt toodud eelnõu puudustena välja, et hüvitiste maksmist puudutav metoodika ei ole läbipaistev ja arusaadav; selle väljatöötamisse ei ole puudutatud omavalitsusi kaasatud; puudutatud omavalitsusi ei kohelda võrdselt; hüvitise kasutamise tingimused on ebaselged ja piiratud; eelnõu ei puuduta olulist häiringut tekitavaid Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe lasketiire ning taktikaalasid ega häiringu kompenseerimist sellest puudutatud kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil harjutusväli ei asu, kuid kes on mõjutatud liikluskoormusega seotud häiringust. Selgitus antud . Kaitseministeerium möönab, et eelnõu esialgsest seletuskirjast ei kajastunud piisavalt metoodika kirjeldus. Käesoleval juhul oleme seletuskirja täiendanud. Lisaks oleme kohtunud ELVL-iga ka eraldi ja selgitanud metoodika valikut. Eelnõu koostamise käigus ei näinud Kaitseministeerium vajadust kaasata kõiki omavalitsusi hüvitise maksmise metoodika väljatöötamisse, sest metoodika valik on kaitseministri kaalutluses. KOV-ide ja ELVL-i kaasamine eelnõu valmimisse on toimunud, eelnõu avalikustati eelnõude infosüsteemis ja eelnõu kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks anti piisav aeg. Täname ELVL-i ja KOV-e märkuste ja ettepanekute eest. Selgitame, et hüvitist makstakse omavalitusüksusele, kelle territooriumil on harjutusväli või mõjuala ning kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid. Omavalitsusüksusele makstav hüvitis koosneb kahest komponendist: pindala hüvitisest ja eluruumide hüvitisest. 2.1. Seletuskirja p 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt makstakse hüvitist sihtotstarbeliselt harjutusväljaga kaasneva häiringu kompenseerimiseks. Olulise häiringu suund, ulatus, tugevus, iseloom jms sõltuvad olulisel määral ilmast, harjutuste iseloomust, kasutatavatest relvadest, inimeste tundlikkusest, liikumisharjumustest, juurdepääsuteedest jms, mistõttu ei piirata hüvitise kasutamist kaugusega harjutusväljast. Samuti võib inimeste nägemus viisist, kuidas häiringut kompenseerida, olla väga erinev, mistõttu ei täpsusta määrus, mida täpselt loetakse hüvitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Sihtotstarbelise kasutamise all mõistetakse tegevusi, mis on suunatud elukeskkonna parandamiseks, seejuures ei piirata tegevuste ellu viimist kitsalt häiringu mõjualaga. Kui Kaitseväe tegevuse läbi tekitatakse eraomandile või kohalikule omavalitsusele kahju , siis kahju kompenseerimisel ei arvestata määruse alusel makstavat hüvitist. Kahjude kõrvaldamise ja kompenseerimisega tegeleb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus lähtudes seejuures kahju hüvitamist reguleerivatest õigusaktidest. Palume täpsustada, millist tekkivat kahju silmas peetakse, mida omavalitsustele hüvitatakse. Selgitus antud . Seletuskirjas on peetud silmas konkreetset varalist kahju kohaliku omavalitsuse üksusele, mis kaasneb harjutusvälja kasutamisega. Selleks võib olla tee, silla vms rajatise lõhkumine või tehnilise seisundi kahjustamine. Selline kahju hüvitatakse, sõltuvalt kahju tekitamise asjaoludest, riigivastutuse või deliktilise vastutuse sätete alusel. Seletuskirjas on kahju liike täpsustatud. 2.2. Eelnõu § 4 Hüvitise maksmise kord. (1) Valdkonna eest vastutav minister määrab igal aastal hiljemalt 1. veebruariks summa, mis makstakse omavalitsusüksustele hüvitisena harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamiseks. Seletuskirjast on lugeda, et eelnõuga kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest Kaitseministeeriumi valitsemisala kaudu ja kavandatavas ulatuses harjutusväljade laiendamise otsustamise järel on 2024. aastal eelarveline kulu 1 350 000 eurot. Lisaks on selgitatud, et tegemist ei ole lisakuluga, vaid Kaitseministeeriumile eraldatud riigieelarves arvestatud kuluga. Samuti on märgitud, et Määruse rakendamisel 2023. aastal on kuluks arvestatud samuti 1 350 000,00 eurot. Kahjuks jääb ebaselgeks, milliste summadega arvestatakse peale 2024. aastat. Seega tuleks määruse eelnõusse viia sisse säte, mis tagaks ka järgnevatel aastatel omavalitsustele garantii häiringu hüvitamise kompenseerimiseks. Ettepanek on täiendada § 4 (1) ja lisada lausesse „minimaalselt 1 350 000 eurot“, sõnastades teksti alljärgnevalt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister määrab igal aastal hiljemalt 1. veebruariks minimaalselt 1 350 000 eurot summa, mis makstakse omavalitsusüksustele hüvitisena harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamiseks.“ Mitte-arvestatud . Kaitseministeerium leiab, et määrusega ei saa Vabariigi Valitsus võtta määramata ajaks riigieelarvesse rahalist kohustust kindlas summas. Kindla summana määratud hüvitise kogumäär ei arvesta riigieelarve rahalist seisu järgmistel aastatel ega ka konkreetseks aastaks kavandatud harjutusväljade kasutamise intensiivsust ja sellega kaasnevat häiringut. 2.3. Lisaks eeltoodule peame märkima, et häiringu alas olevad omavalitsused ootavad jätkuvalt riigilt ja Kaitseministeeriumilt suuremat panustamisi häiringu kompenseerimisel, seda eriti harjutusväljade osas, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relvi. Seega jääme varasema seisukoha juurde ja kutsume üles veelkord kaaluma, et mõjuala oleks hüvitise määramise mudelis suurem kui 4 km ja et eluruumide osakaalu mõju tasu suurusele oleks väiksem kui antud eelnõuga kavandatud. Ebakindlust tekitab ka asjaolu, kuidas Kaitseministeerium või volitatud asutus hakkab hindama hüvitise kasutamise eesmärgipõhisust. Selgitus antud . Mõjuala puhul peetakse silmas erinevaid häiringuid, kuid mõjuala ulatuse (olulise häiringu avaldumise ala) määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe keskpolügoon ) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise ja laskmiste tulemustele. Normtaseme määramise metodoloogia uuendamisel võib olla vajalik tulevikus mõjuala ulatust täpsustada. Kaitseministeeriumile ei ole teada ning Eesti Linnade ja Valdade Liit ei ole esitanud ühtegi uuringut või muud allikat, mis käesoleval hetkel annaks alust mõjuala määramise aluseid muuta. Kuna Eesti Linnade ja Valdade Liidu kirjast ei selgu, miks tuleks maksta hüvitist rohkem mõjualade, kus inimesi ei ela, eest ning vähendada hüvitist mõjuala, kus paiknevad eluruumid, eest, siis ei saa Kaitseministeerium võtta sisulist seisukohta esitatud märkuse kohta. Kaitseministeerium kordab varasemat selgitust, et hüvitist makstakse eelkõige mõjualasse jäävate inimeste elukeskkonna kahjustamise eest ning seetõttu on hüvitise summa määramisel oluline, kas mõjualas paiknevad eluruumid või mitte. Vt https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_3_kvkp_myra_modelleerimine.pdf Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastaja märkus Seisukoht ja põhjendus 1. Eelnõu § 2 järgi on hüvitise maksmise eesmärk harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine kohaliku omavalitsuse üksustes (edaspidi KOV). Samas on eelnõu § 1 lõikes 2 määruse kohaldamisalast välistatud KOVile riikliku ülesande täitmisega seotud kulude katmine. Samas häiringu mõjude hüvitis KOVidele kuulub samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 157 kohaldamisalasse, mille kohaselt KOV eelarve kujundamise alused määratakse seadusega. Seega hüvitise jaotamise põhimõtted peavad olema seaduses. See on vajalik, et KOVid saaksid täita eelarve iseseisvuse põhiseaduslikku garantiid ehk hüvitise suuruse kujunemine oleks võimalikult aegsasti ette teada ja jaotuspõhimõtted oleksid võimalikult püsivad. Vabariigi Valitsuse määrust on võimalik oluliselt lühema ajaperioodi jooksul sisuliselt muuta selliselt, et mõne KOVi hüvitise suurus võib nt oluliselt väheneda perioodil kui volikogudes käib eelarvete menetlemine. Riigikohtu 16. märtsi 2010. a lahendi nr 3-4-1-8-09 punkti 66 kohaselt ei tohi KOVid sattuda ebaproportsionaalselt suurde sõltuvusse valitsuse otsustest. Näiteks ülejäänud keskkonnatasude puhul on KOVidele eraldatav tasu suurus määratud keskkonnatasude seaduses. Seetõttu tuleb seletuskirjas põhjendada, mis kaalutlustel ei soovitud hüvitise suuruse määramisel lähtuda PS §-st 157 ning nimetatud Riigikohtu lahendist ning jäeti hüvitise suuruse arvutusvalem määruse tasandile. Kui Kaitseministeeriumil on kavas viia tasu suurus ja määramise kord seaduse tasandile, siis palume märkida seletuskirjas, millal seda relvaseaduse uuendamisel tehakse. Selgitus antud . Eelnõu § 1 lg 2 määratletakse juhtumeid, millele eelnõukohane määrus ei kohaldu. Nendel juhtudel toimub hüvitise või toetuse maksmine muul õiguslikul alusel, nt riikliku ülesande täitmise eest makstakse hüvitist RES § 51 alusel, aga kohaliku küsimuse lahendamise eest võib maksta toetust RES § 50 alusel. RelvS § 85 lg 6 ja 7 ega nende rakendamiseks antava eelnõukohase määruse eesmärk ei ole asendada RES § 50 või § 51 või muu seaduse regulatsiooni, vaid näha ette selge õiguslik alus selliste kulutuste hüvitamiseks, mis a) avalduvad eelkõige piirkonnas elavatele inimestele ehk elanikkonnale ning b) mille hüvitamine AÕS § 143 või muul õiguslikul alusele ei ole eesmärgipärane (kollektiivsed hüved) ja mida on seetõttu mõistlik teha KOV kui kogukonna esindusorgani kaudu. Hüvitise eesmärk ei ole KOV ülesannete rahastamine ega riiklike ülesannete täitmisega seotud kulu hüvitamine. Põhiseaduse järgi ei ole riik kohustatud füüsilistele ega juriidilistele isikutele hüvitist maksma riigikaitse või muu riikliku ülesande täitmisega kaasnevate kulude eest (nt ei ole nähtud ette ühtegi hüvitist kuludele, mis kaasnevad KOV-le kohtumenetluses osalemisega vms). Selliste kulude ja kahju eest hüvitise maksmine on seadusandja diskretsiooniotsus, aga täidesaatvale riigivõimule on hüvitise maksmiseks vaja seadusest tulenevat õiguslikku alust. Formaalne seaduslik alus sellise hüvitise maksmiseks on sätestatud RelvS § 85 lg 6 ja 7. Kavandatav hüvitis moodustab väikse osa KOV eelarvest ning on seotud harjutusväljadega kaasneva häiringu intensiivsuse ja kestvusega. Seetõttu ei mõjuta kavandatav hüvitis oluliselt kohaliku omavalitsuse teostamist. Samuti ei ole hüvitis mõeldud muude kohaliku omavalitsuse ülesannete ega riiklike kohustuste täitmise rahastamiseks, vaid ainult harjutusväljaga kaasneva häiringu kompenseerimiseks. Eeltoodud põhjustel leiab Kaitseministeerium, et kõnealune hüvitis ei kuulu kohaliku omavalitsuse finantsgarantii kaitsealasse, st selle minimaalset määra ei pea seadusega reguleerima. Samuti, kuna harjutusvälja kasutusintensiivsus ja kestvus selguvad riigikaitselise väljaõppe kavandamise käigus ning on seotud riigieelarve vastuvõtmisega, siis ei ole võimalik tagada ka kindlat rahastust, st kui häiringut ei esine, siis ei saa seda ka kompenseerida. 2. Eelnõus puudub õigusselgus hüvitise suuruse osas. Määruse § 4 lg 1 sõnastuse kohaselt otsustab kaitseminister ainuisikukuliselt iga aasta välja makstava hüvitise kogusumma üle. Selline säte paneb KOVid ebaproportsionaalselt suurde sõltuvusse ühe ministri otsustest ning raskendab eelarvete planeerimist. Teeme ettepaneku määruses sätestada vähemalt hüvitise miinimummäärad mingi konkreetse ühiku kohta. Selgitus antud . Hüvitise eesmärk on hüvitada kohalikule kogukonnale harjutusväljade arendamise ja kasutamisega seotud häiring , mitte rahastada kohaliku omavalitsuse oma- või võõrhalduse ülesannete täitmist . Häiringu intensiivsus ja kestvus sõltub sellest, kui palju kasutatakse konkreetset harjutusvälja konkreetsel aastal. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt määrab valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga iga-aastaselt summa omavalitsusüksustele harjutusvälja kasutamisest tuleneva häiringu hüvitamiseks. Hüvitise summa määramisel tuleb lähtuda riigieelarves Kaitseministeeriumile ettenähtud vahenditest. Minister täpsustab haldusorganina konkreetsete kohaliku omavalitsuse üksuste summad konkreetseks aastaks sõltuvalt Riigikogu eraldatavast kogusummast, harjutusväljade ja nende mõjualadesse jäävatest eluruumidest ning harjutusväljade kasutamisega soetud häiringut mõjutavatest muudest olulistest asjaoludest. Harjutusväljade talumise hüvitisega ei rahastata muud kohaliku omavalitsuse tegevust, sh kohaliku elu küsimuste lahendamist või riiklike ülesannete täitmist (need rahastatakse RES § 50 ja § 51 alusel, kui ei ole RES § 48 hõlmatud. 3. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (144 SE) menetlemisel Riigikogus jäi lahendamata küsimus, kuidas hüvitatakse KOVile Vabariigi Valitsuse korralduse täitmiseks, millega asutatakse või laiendatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja, relvaseaduse (edaspidi RelvS ) § 85 lõikest 32 tulenevad riikliku ülesande täitmise kulud. Nimetatud RelvS sätte järgi peatuvad asutatud või laiendatud harjutusvälja alal Vabariigi Valitsuse korraldusega samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld - ja maakonnaplaneeringute muutmine. Rahandusministeerium juhtis 144 SE menetlemisel tähelepanu asjaolule, et tegemist on olemuselt KOVidele pandava riikliku ülesandega, kuna KOVile ei jäeta Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevate nõuetega arvestamisel planeerimisautonoomiat, vaid realiseeritakse vastavas osas riiklikku huvi. PS § 154 teise lõike kohaselt tuleb seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud katta riigieelarvest. Riigieelarve seaduse § 51 lõike 3 järgi tuleb juhul, kui riikliku ülesande kulud kaetakse ministeeriumi eelarvest juhtumipõhiselt, kehtestada asjaomasel ministril määrusega riikliku ülesande kulude katmise keskmise kulu arvutamise või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted ning kulude katmise taotluse esitamise ja menetlemise kord.1 Selle normi täitmine eeldab aga selget seadusest tulenevat volitust, vastavate kulude nimetamist seadusega KOV riikliku ülesande täitmise kuluks. Vastavat ministri määruse volitusnormi aga RelvS muudatustega ette ei nähtud. Ka käesoleva eelnõuga on selgelt välistatud häiringu hüvitisest KOV riikliku ülesande täitmisega seotud kulude katmine (eelnõu § 1 lõige 2). Riigikohus on leidnud, et PS § 154 lg 1 nõuab, et seadused, mis näevad ette kohalike omavalitsuste mingi kohustuse, määraks, kas tegemist on omavalitsusliku või riikliku ülesandega.2 Kuna RelvS ei määratle omavalitsusliku või riikliku ülesande olemust, kohaldub PS § 154 lõige 2, mille sõnastus on imperatiivne ja nõuab, et seadusega KOVile pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.Palume seletuskirja täiendada selgitusega, milline regulatsioon on kavas välja töötada, et hüvitada KOVidele harjutusvälja planeerimisega seotud kulud (planeeringu koostamine koos keskkonnamõju strateegilise hindamise ning sotsiaal- majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamisega). Kulu hüvitamine on vajalik, sest KOV peab oma territooriumi ruumilise arengu uuesti mõtestama ja uued ruumilise arengu suunad määrama johtuvalt Kaitseministeeriumi uutest olulise ruumilise mõjuga plaanidest, mis ei ole kooskõlas KOV senise nägemusega oma territooriumi ruumilisest arengust. KOV ruumilise arengu uute suundade määramine üldplaneeringuga on KOVile oluline kulu. Selgitus antud . Harjutusväljade rajamisest tingitud otseste kulude hüvitamine on kavandatud RES § 51 alusel makstava tegelike kulude katmiseks makstava hüvitisega. RES § 51 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riikliku ülesande kulude katmise aluseks keskmine arvutatud kulu või tegelik kulu. RES § 51 lg 3 kohaselt kui riikliku ülesande kulud kaetakse ministeeriumi eelarvest juhtumipõhiselt, kehtestab minister määrusega: 1) riikliku ülesande kulude katmise keskmise kulu arvutamise või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted; 2) kulude katmise taotluse esitamise ja menetlemise korra. Riikliku ülesande kulude katmiseks antavad vahendid tuleb kavandada riigieelarves ning selle eelnõu seletuskirjas tuleb esitada informatsioon iga riikliku ülesande kulude katteks antavate vahendite suuruse ja nende andja kohta (RES § 51 lg 5 ja 6). Määruse andmine ei ole vajalik, kui hüvitatakse seadusest tuleneva ülesande täitmisega seotud otsesed tegelikud kulud, kuid need tuleb riigieelarve koostamisel eelarvestada . 4. Palume määruse seletuskirjas põhjalikumalt selgitada, kuidas on määratud eelnõu § 3 lõikes 2 mõjuala ulatused 1000 – 4000 m harjutusväljaku piirist. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas uuringute põhjal on välja selgitatud kui kaugele erinevate relvaliikide mürahäiring ulatub ja missugustest müra näitajatest alates loetakse häiring ebaoluliseks. Harjutusväljaku piirkonna KOVidel ja elanikel peab olema võimalus hinnata, kas tekitatud mürahäiring tõepoolest saab hüvitatud. Selgitus antud . Mõjualast rääkides peetakse silmas erinevaid häiringuid, kuid mõjuala ulatuse määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe keskpolügoon ) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise ja laskmiste tulemustele. Teiste harjutusväljade mõjualad on määratud võrdluses teiste harjutusväljadega, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relv i . Harjutusvälja kasutamisega kaasneb mõju ka liikluskoormusele ja sellest tulenev müra, kuid määruse kontekstis ei ole tegemist olulise harjutusvälja mõjuga. Oluline liiklusest tulenev häiring kaasneb ka muudel teedel ja seda sõltumatuna Kaitseväe tehnika liikumist ja vajadusel kavandatakse tee rekonstrueerimise osana müratõkked. Vastavasisuline selgitus lisatakse eelnõu seletuskirja. Vt https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_3_kvkp_myra_modelleerimine.pdf 5. Eelnõu § 3 lg 2 p 3 kohaselt on Männiku harjutusvälja mõjuala ulatuseks 1000 meetrit harjutusvälja piirist. Kui teiste kaitseväe harjutusväljade puhul on mõjuala ulatus suurem kui kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 lisas 1 sätestatud harjutusvälja piiranguvööndi ulatus, siis Männiku harjutusvälja puhul on mõjuala ulatus kaks korda väiksem kui määruse kohane piiranguvööndi ulatus. Ehitusseadustiku § 120 lg 1 p 2 kohaselt võib Kaitseministeerium keelata harjutusvälja piiranguvööndis ehitusloa väljastamise, mis on maaomaniku õigusi oluliselt piirav (häiriv). Seega ei ole põhjendatud Männiku harjutusvälja mõjuala ulatuse väiksemana määratlemine kui seda on õigusaktis sätestatud piiranguvöönd (2000 meetrit). Selgitus antud . Harjutusvälja piiranguvöönd ja harjutusvälja mõjuala on erinevad mõisted ning mõjuala ulatus sõltub harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest. Harjutusvälja piiranguvööndi ulatus lähtub vajadusest tagada harjutusvälja töövõime ja ei ole seotud harjutusvälja mõjuga. Seda arvestades ei ole põhjendatud mõjuala määramisel lähtuda piiranguvööndi ulatusest. 6. Lisaks teeme ettepaneku muuta sõnastust selliselt, et hüvitist makstakse KOVile , kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja/või harjutusvälja ümbritsev ala (mõjuala). Ka eelnõu seletuskiri nendib, et ei ole välistatud olukord, kus mõne KOV territooriumile jääb ainult harjutusvälja ümbritsev ala, kuid ka sellel alal on mürahäiring. Praegune sätte sõnastus ei ole kooskõlas seletuskirjaga, sest sätte järgi peavad olema täidetud mõlemad tingimused: KOV territooriumil peab asuma harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala. Sama parandusettepanek tuleks arvesse võtta määruses läbivalt, ka nt eelnõu § 4 lg 3 p 1. Arvestatud . Makstav hüvitis nähakse ette riigieelarves Kaitseministeeriumi kaudu makstava eraldisena. Seega on hüvitise eelarvestamine osa riigieelarve koostamisest. Kaitseministeerium ei näe vajadust ega ka õiguslikku alust reguleerida eelnõukohases määruses hüvitise eelarvestamist, sest selleks puudub volitus ja ka praktiline vajadus. Samas nõustume märkusega osas, et hüvitise kogusumma peab olema määratud kindlaks ning iga konkreetse omavalitsusüksuse hüvitis peab olema selle alusel selgelt arvutatav. Eelnõu § 3 lg 1 asendatakse sõnad „harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala“ sõnadega „harjutusväli või harjutusvälja ümbritsev ala“, nii et hõlmatud oleksid kõik juhtumid, kus omavalitsusüksuse territooriumil on kas harjutusväli, mõjuala või mõlemad (disjunktiivne seos). 7. Samuti palume harjutusvälja ümbritseval alal hüvitise maksmise korral loobuda kitsendusest, mis on seotud mõjualal eluruumide paiknemisega. Maaomaniku õigusi piiravaks võib harjutusväli osutuda ka juhul, kui eluruumid praegusel ajahetkel küll puuduvad, kuid maaomanikul ei ole võimalust nt planeeringuga kavandatud eluruume harjutusvälja tegevuse tõttu ehitada. Mitte-arvestatud . Häiringu hüvitis on suunatud mõjude kompenseerimiseks inimes t ele ehk puudutatud elanikkonnale . Seda arvestades on oluline arvestada eluruumide komponendiga hüvitise määramisel. Planeeringud ja projekteerimistingimused harjutusvälja piiranguvööndis tuleb küll Kaitseministeeriumiga kooskõlastada, kuid harjutusvälja mõjualast lähtuvalt ei ole seatud kitsendusi tegevusele, küll aga juhitud tähelepanu harjutusväljast lähtuvatele mõjudele, millega tuleb arvestada. 8. Seletuskirjast ei ole arusaadav, miks KOVile hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks mõjuareaalis asuvad eluhooned vastavalt ehitusregistrile, aga mitte mõjuareaali elanikud. Häiringut peavad taluma kohapealsed inimesed, mitte kaugel eemal elavad omanikud. Seletuskirjast ei selgu, kas kõikide eluhoonete arvesse võtmise põhjendus oleks, et harjutusalade mürahäiring võib vähendada kõikide eluhoonete turuväärtust, mis tuleks omanikele hüvitada. Palume seletuskirjas seda täpsustada. Selgitus antud . Eelnõu kohase lt makstakse hüvitist kohaliku omavalitsuse üksuse le, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring. Eluhoonete arvu on eelistatud elanike arvule, kuna olemasolevasse hoonesse inimesi juurde registreerida ja sellega olukorda moonutada on oluliselt lihtsam, kui uusi eluhooneid rajada. 9. Müra levib erinevatel maastiku vormidel erinevalt. Nt Tamula järve pind võimendab müra ja tihe metsamassiiv vähendab müra. Seletuskirjast ei selgu, kas selliseid tegureid arvestatakse mõjuareaali ulatuse määramisel. Palume selles osas seletuskirja täiendada. Selgitus antud . Mõjualast rääkides peetakse silmas erinevaid häiringuid, kuid mõjuala ulatuse (olulise häiringu avaldumise ala) määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe keskpolügoon ) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise ja laskmiste tulemustele. Väiksemate harjutussväljade mõjuala on määratud võrdluses teiste harjutusväljadega, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relvasid, inimeste poolt, kes igapäevaselt harjutusväljadega kokku puutuvad. Mõju a reaali ulatuse määramisel ei ole arvestatud erinevate maastiku vormidega, näiteks veekogude paiknemise või metsamassiiviga kuivõrd selliste teguritega arvestamisel ei ole võimalik luua ühtset ja kõigile arusaadavat valemit hüvitise arvestamiseks. 10. Määrusest ei selgu, kas ja kui suures ulatuses peaksid KOVid saadud hüvitist kasutama elanikele nn talumistasu maksmiseks. Kas see on jäetud KOVi otsustada? Kas nad peavad seda tegema või võivad seda teha? Palume seda seletuskirjas täpsustada. Selgitus antud . See, kuidas on elanikele kõige parem hüvitada harjutusväljade talumisega seotud kulud, on kohaliku elu küsimus. Autonoomia põhimõttest tulenevalt ei saa Vabariigi Valitsus määrusega reguleerida kohaliku elu küsimuse lahendamist. Eelnõus ei ole seetõttu määratud täpsemalt kindlaks, mis konkreetses omavalitsusüksuse on elanike heaolu kõige enam suurendav. Määruse koostamisel ei ole välistatud, et konkreetne kohalik omavalitsuse üksus võib otsustada maksta osa või kogu summa välja puudutatud inimestele, kes mõjualas elavad või on sellest rohkem mõjutatud, aga see ei ole peamine kasutusviis. Tuleb arvestada, et harjutusväljade talumise hüvitisele lisaks võib olla konkreetsetel puudutatud isikutel olla õigus saada AÕS § 143 alusel hüvitist, aga ei ole välistatud, et kohaliku omavalitsuse üksus maksab hüvitist ka määruse alusel makstud summadest, kui need võimaldavad heastada elanikkonnale harjutusväljast tingitud häiringut. 11. Meie hinnangul on eelnõu § 6 lõige 3, mis näeb ette hüvitise kasutamise täpsemad tingimused raha kolme aasta jooksul kasutamise või tagastamise osas, vastuolus PS § 154 KOVide enesekorralduseõiguse põhimõttega ja PS § 157 iseseisva eelarve põhimõtetega. Eelnõu § 6 tervikuna on meie hinnangul ebavajalik säte ja tuleks eelnõust välja jätta. Eelnõu § 6 lõige 3 ei ole põhiseaduse §-de 154 ja 157 kohane, sest kirjutab KOVile liigselt ette, millisel perioodil tohib omavalitsus hüvitist kasutada, samas kui relvaseadus hüvitise kasutamise tingimuste reguleerimiseks volitust ei anna. Kuna KOVil on iseseisev eelarve, ei peaks riik raha kasutamise korraldusse sekkuma. Näiteks võib-olla omavalitsusel mõistlik hoida tallel mitme aasta hüvitis ning teha suurem investeering milleks võib olla teede mustkatte alla viimine, ühiskondlike hoonete mürakindlamaks muutmine vms. Ning KOVile antud kasutamata hüvitise tagasinõudmisel kannatavad harjutusväljaku mõjuala elanikud, sest neid vahendeid ei saaks enam kasutada nende hüvanguks. KOVi roll on tegutseda oma elanike huvides, sealhulgas leida harjutusvälja mõjuareaalis elanikele sobivad lahendused negatiivse mõju leevendamiseks. Mõjuareaali KOVil on sõltumata asjaoludest vaja mõjuareaali inimeste huvides pingutada häiringu mõjude vähendamiseks, sest vastasel juhul need inimesed lahkuvad ja KOVi tulubaas väheneb. Elanikel on võimalus kaevata KOV kohtusse, kui elanikud leiavad, et KOV ei kasuta hüvitist piirkonna elanike huvides. Seega hüvitise kasutamine on täielikult kohaliku elu küsimus ja riik ei saa seda reguleerida määrusega ilma seaduses sätestatud selgesõnalise volituseta. Samuti on eelnõu § 6 lõike 1 ja 2 vajalikkus küsitav. Eelnõu § 6 lõike 1 sõnastus kordab meie hinnangul määruse § 2 sõnastust, mis juba ütleb, et hüvitise maksmise eesmärk on harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine omavalitsusüksusele. Lõikes 1 olev sõna „sihtotstarbeline“ ei muuda hüvitise maksmist rohkemal määral häiringu kompenseerimiseks. Eelnõu § 6 lõige 2 on meie hinnangul ebavajalik, sest ei sätesta ühtegi kriteeriumi, mis on hüvitise eesmärgipärane ja läbipaistev kasutamine. Seletuskirja kohaselt jäetakse see KOVi otsustada. Seega saab iga raha saav KOV ise tõlgendada, mis on eesmärgipärane ja läbipaistev hüvitise kasutamine. Seetõttu on keeruline hinnata kas hüvitise arvelt tehtav kulu on eesmärgipärane või mitte. Kuna KOV peab (seadusest tulenevalt) alati tegutsema eesmärgipäraselt ja läbipaistvalt, ei ole selle põhimõtte määruses rõhutamine vajalik. Selgitus antud . Kuna Kaitseministeerium jättis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekul järelevalvet reguleeriva sätte eelnõust välja, siis esitatud märkuse kohta seisukohta eraldi ei kujundata. 12. Eelnõu § 7 lõigete 4-6 eesmärk on ebaselge. Kuna KOVide kulud on kättesaadavad saldoandmiku infosüsteemist tegevusala nr 02100 „Riigikaitse“ alt, kus näeb ära ka majandusliku sisu (nt toetus, investeering jm), siis ei peaks neid täiendavalt küsima. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 31 lg 4 alusel on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil õigus mitte kooskõlastada KOVidelt finantsandmete küsimist, kui vastavat informatsiooni on võimalik saada olemasolevatest aruannetest.). Selgitus antud . Kuna Kaitseministeerium jättis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekul järelevalvet reguleeriva sätte eelnõust välja, siis esitatud märkuse kohta seisukohta eraldi ei kujundata. 13. Meie hinnangul on eelnõu § 7 lõige 7 tehnilise informatsiooni esitamata jätmise olukorras ebaproportsionaalne abinõu. Näiteks üksiku dokumendi mitteesitamisel saaksid karistada mõjuareaali elanikud, sest KOV saab vähem raha nende elukeskkonna parandamiseks negatiivsete mõjude leevendamiseks. Lisaks on jäetud ebaproportsionaalne kaalutlusruum hüvituse tagasiküsimiseks. Teeme ettepaneku ka sellest sättest eelnõus loobuda. Selgitus antud . Kuna Kaitseministeerium jättis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekul järelevalvet reguleeriva sätte eelnõust välja, siis esitatud märkuse kohta seisukohta eraldi ei kujundata. 14. Normitehnilised märkused: Seletuskirja punktis 1.2 puuduvad eelnõu ettevalmistajate nimed. Seletuskirja punktis 1.3. viidatakse eelmise koalitsiooni kokkulepetele ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile, mis ei ole täna aktuaalsed. Palume nimetatud andmeid seletuskirjas täpsustada. Selgitus antud . Seletuskirja ei saa lisada ametikohti ega nimesid, sest Kaitseministeeriumi struktuur ei ole avalik. Avalik on ainult struktuuriüksuse juhi nimi ja ametikoht. Häiringutasu maksmise põhimõtted lepiti olulises osas kokku valitsuskoalitsiooni tasemel, sh hüvitise kogusumma, seda arvestades nimetatakse määruses vaid väljatöötamisse kaasatud asutused ja osakonnad. Selletõttu ei anna koostajate nimede ja ametikohtade lisamine seletuskirja täiendavat infot lisaks märgitud õigusloomenõuniku kontaktandmetele. 15. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitas täiendava märkuse eelnõu § 4 lg 1 kohata. Sulev Liivi’u 06.10.2023 16:11 e-postiga saadetud märkuse kohaselt „häirib see , et minister ei saaks öelda, et KOVide hüvitis on 0. Nt minister peab kärpima ja ütleb, et KOVide raha ei ole talle oluline. Seega, kas KaM-il on ikkagi võimalik mõelda kuidagi mingi miinimumi peale. Seda ei pea ju kartma, sest kui on vaja erakordses olukorras sellest allapoole minna, saate ju alati määrust muuta. KOVidel on vaja kindlust, et hüvitis ei oleks liigselt ühe ministri meelevallas. “ Martin Kulp’i 09.10.2023 14:07 e-post iga saadetud märkus: „ Jah. Määramata jätta ei saa ja määramise aluseks saab olla vaid konkreetne valem. Subjektiivse hinnangu komponendiks siin ruumi ei ole, “ Selgitus antud . Kaitseministeerium leiab, et Vabariigi Valitsus ei saa määrusega võtta õiguslikult siduvat rahalist kohustust järgmisteks eelarveaastateks. Sellel põhjusel ei saa Vabariigi Valitsus määrusega sätestada hüvitise konkreetset väikseimat suurust. Vaata ka vastust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi märkusele nr 2. 16. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitas täiendava märkuse eelnõu § 4 lg -te 4 ja 5 kohata. Sulev Liivi’u 06.10.2023 16:11 e-postiga saadetud märkuse kohaselt tuleks jätta välja punkt 2, mille kohaselt „R o n riigieelarve alusel kaitseministri määratud hüvitise summa aastas;“ , asendada punktis 3 sõna „osakaal“ sõnadega „suurus konkreetsel aastal“; täiendada punkti 5 pärast sõna „pindala“ sõnaga „kokku“; asendada punktis 6 sõna „osakaal“ sõnadega „suurus konkreetsel aastal“; täiendada punkti 8 pärast sõna „arv“ sõnaga „kokku“ ning täiendada lõiget tekstiosaga „ H=S1/S2*S+E1/E2*E (saame iga KOVi osakaalu järgi talle määratud hüvitise suuruse) “. Samuti tehti ettepanek jätta eelnõu § 4 lg-st 5 välja tekstiosa „ Konkreetsele omavalitsusüksusele makstav hüvitis arvutatakse järgmise valemi alusel: H = ((R x 1/3 x S)/100) + ((R x 2/3 x E)/100),“ ning põhjendati seda järgmiselt: „ Seda valemit ei ole siia vaja. Eelpool on aru saada, kuidas jaguneb kahe komponendi vahel. “ Mitte-arvestatud . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, kui eelnõukohase määruse rakendaja, hinnangul ei võimalda see valem arvutada hüvitist vastavuses eelnõukohase määruse sätetega. 17. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitas täiendava märkuse eelnõu § 6 lg 3 kohata. Sulev Liivi’u 06.10.2023 16:11 e-postiga saadetud järgmise märkuse: „ Sellisel sättel ei ole mõtet. Kui KOV võib sisuliselt kõigeks kasutada ei saagi sellist raha enam jäägi sees eristada. Tulumaksu ka ei eristata. KOV võib teoreetiliselt soovida raha koguda suurema investeeringu jaoks. Milleks seda piirata. “ Martin Kulp’i 09.10.2023 14:07 e-postiga saadetud märkus: „Nõus, see tuleks eemaldada, sest on liiga ettekirjutav. Seadus selleks ettekirjutamiseks volitust ei anna. “ Arvestatud. Alutaguse, Anija, Antsla, Kuusalu ja Rõuge valdade ning Narva-Jõesuu linna ühispöördumine Arvamuse andja märkus Seisukoht ja põhjendus 1. Eelnõu § 3 lõike 1 järgi makstakse hüvitist omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala (edaspidi mõjuala), kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid (edaspidi eluruum). Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmist reguleeriva lisatingimuse seadmine - kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid, on vastuolus relvaseaduse § 85 lõikes 6 toodud hüvitise maksmise põhimõttega. Relvaseaduse § 85 lõike 6 järgi maksab Kaitseministeerium hüvitist kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring. Ehitisregistrisse kantud eluruumide paiknemise aluseks võtmine ei ole õiguslik ka seetõttu, et ehitusseadustiku § 61 lõike 1 järgi on ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on õiguslik tähendus taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal, ettekirjutustel ning ehitusseadustiku § 6112 lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsustel. Eeltoodust tulenevalt ei saa võtta hüvitise maksmise õiguslikuks aluseks ehitisregistrisse kantud eluruume. Lisaks ei ole ehitisregistris olevad andmed 100% tõesed, kuna mõned vanemad elamud võivad olla veel jätkuvalt ehitisregistrisse kandmata. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et: „hüvitist makstakse omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala (edaspidi mõjuala), kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid (edaspidi eluruum). Perioodil 2019 – 2022 on Kaitseministeerium maksnud heade kavatsuste kokkuleppe alusel harjutusvälja nn talumistasu kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil harjutusväli asub. Selline lähenemine on pälvinud kriitikat, kuna tasust jäävad ilma omavalitsusüksused, näiteks Kadrina vald, kelle territooriumil harjutusvälja ei ole, kuid kelle territooriumil elavad inimesed on harjutusväljast oluliselt häiritud. 2023. aastal otsustati maksta heade kavatsuste kokkuleppe alusel nn talumistasu ka nendele omavalitsusüksustele, kelle territooriumil harjutusvälja ei ole, kuid seal elavad inimesed on harjutusväljast oluliselt häiritud. Samuti hakkavad määruse kohaselt hüvitist saama teiste seas omavalitsused, kelle territooriumil harjutusvälja ei asu, kuid kelle territooriumile jääb mõjuala.“ Seletuskirjast ei selgu, millest tulenevalt on võetud hüvitise maksmise üheks aluseks eluruumid, kui räägitakse hoopis mõjualas elavatest inimestest. Relvaseaduse § 85 lõige 6 ei piira hüvitise maksmist omavalitsustele, kelle territooriumile ulatub harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluline häiring. Eluruumide näol lisatingimuse seadmine ei ole kooskõlas relvaseadusega ning selle tingimuse seadmine ei ole vajalik selleks, et hüvitada harjutusväljaga seotud olulist häiringut omavalitsustele, kellele seda tasu seni makstud ei ole. Selgitus antud . Relvaseadus § 85 lg 6 kohaselt makstakse hüvitist kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring. Oluline häiring sätte tähenduses lähtub häiringu mõjust inimesele. Seda arvestades ei ole hüvitise maksmise tingimuste täpsustamine lähtuvalt sellest, kui palju jääb mõjualasse eluruume, vastuolus RelvS § 85 lg 6 sätestatuga. Eluruumide arvu on eelistatud elanike arvule, kuna olemasolevasse eluruumidesse inimesi juurde registreerida ja sellega olukorda moonutada on oluliselt lihtsam, kui uusi eluruume rajada. Ühtlasi on Ehitisregister on ainus riiklik andmekogu, mis võimaldab saada infot ehitise otstarbe kohta ja on seega tänasel päeval kõige objektiivsem aluseks võetav andmestik. 2. Eelnõu § 3 lõikes 2 on välja toodud erinevate harjutusvälja mõjuala ulatused. Eelnõust ja selle seletuskirjast ei selgu, millest tulenevalt on lähtutud mõjuala suuruse kehtestamisel. On mõistetav, et erinevad relvaliigid tekitavad erineva mürahäiringu, kuid kas selle mürahäiringu ulatuse määratlemiseks (1000 – 4000 meetrit) on tehtud müra mõõtmisi (erinevate relvaliikidega) või on arvestatud maastiku eripäradega, seda seletuskirjast ei selgu. Lisaks ei ole arusaadav, kas ja mida hõlmab endas mürahäiring, arvestades, et näiteks seletuskirja § 2 selgitav osa käsitleb mürahäiringut (militaarmüra) ja sellega kaasnevat vibratsiooni, rappumist, nentides, et lisaks müra ja vibratsiooni häiringule tajutakse häiringuna ka liikumispiiranguid, mis tulenevad harjutusvälja suurusest. Meie hinnangul ei ole Kaitseväe keskpolügooni , Soodla harjutusvälja, Sirgala harjutusvälja ja Nursipalu harjutusvälja mõjuala suuruse aluseks võetud 4000 meetrit piisav. Oma elanikelt saadud tagasiside järgi on nimetatud harjutusväljade mõjuala ulatus elanike jaoks oluliselt suurem kui 4000 meetrit. Meie hinnangul tuleb Kaitseväe keskpolügooni , Soodla harjutusvälja, Sirgala harjutusvälja ja Nursipalu harjutusvälja mõjuala suurust märgatavalt suurendada. Saamaks adekvaatset tagasisidet, millele mõjuala ulatuste määramisel tugineda, tuleb läbi viia harjutusväljade kasutamise ajal erinevate relvaliikidega, eriotstarbeliste sõidukitega müra, aga ka vibratsiooni mõõtmise uuringud ja lähtuda mõjuala ulatuste määramisel uuringu tulemustest. Eelnõus määratletud mürahäiringu ulatused ei ole meie hinnangul adekvaatsed ega kontrollitavad. Selgitus antud . Militaarmüral puuduvad piirnormid, ühtlasi puudub õigusaktidest lähtuvalt kohtustus militaarmürast tekkiva häiringu kompenseerimiseks. Mõjualast rääkides peetakse silmas erinevaid häiringuid, kuid mõjuala ulatuse (olulise häiringu avaldumise ala) määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe keskpolügoon ) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise ja laskmiste tulemustele. Teiste harjutusväljade mõjualad on määratud võrdluses teiste harjutusväljadega, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relvi. Harjutusvälja kasutamisega kaasneb mõju ka liikluskoormusele ja sellest tulenev müra, kuid määruse kontekstis ei ole tegemist olulise harjutusvälja mõjuga. Oluline liiklusest tulenev häiring võib aset leida ka sõltumatuna Kaitseväe tehnika liikumisest. Vastavasisuline täiendus tehtud seletuskirja. Vt https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_3_kvkp_myra_modelleerimine.pdf 3. Eelnõu § 4 lõike 3 ja 4 alusel arvutatav ja makstav hüvitis ei kohtle kõiki omavalitsusi võrdselt, kuna selle järgi on eelistatud linnalise asustusega kohalikud omavalitsused. Ebavõrdse kohtlemise vältimiseks peab hüvitise maksmise aluseks olema harjutusväljaku alla jääv kohaliku omavalitsuse territoorium ja mõjuala ning punktis 1 toodud põhjendustele tuginedes tuleb välja jätta mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid, eriti arvestades, et eelnõu kohaselt moodustab vastav hüvitise osa 2/3 kogu hüvitisest. Harjutusväljaku vahetusse lähedusse jäävates piirkondades on oodata rahvaarvu vähenemist, mis toob kaasa ka puudutatud kohaliku omavalitsusüksuste tulubaasi vähenemise. Rahvaarvu vähenemisega kaasneb täiendav ääremaastumine läbi sotsiaalse kapitali ja elujõulise maaelu kao. Samuti tuleb arvestada, et varasemalt loodud harjutusväljade aladele ja nende ümbrusesse ei ole tihedamat asustust saanud kunagi tekkida just harjutusvälja mõjude tõttu ning laienduse järgselt harjutusvälja alla jäävalt maalt peavad olemasolevad elanikud lahkuma. Selgitus antud . Häiringutasu maksmise eesmärk on kompenseerida harjutusväljade arendamise ja kasutamisega kaasnevat olulist häiringut inimesele. Seda arvestades on tasu määramisel antud suurem kaal inimesele, kasutades selleks eluruumide eluruumide arvu mõjualas. Mööname, et harjutusväljad võivad avaldada mõju ka elusloodusele, aga loodusele avalduva mõju leevendamiseks/kompenseerimiseks on teised meetmed, häiringutasu maksmine loodusele avalduvat mõju ei leevenda ega kompenseeri, mistõttu ei ole põhjendatud anda sellele eraldi olulist kaalu hüvitise maksmisel. 4. Eelnõu § 5 lõikes 2 on sätestatud, et omavalitsusüksusele makstava hüvitise summa määratakse kindlaks valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud asutuse haldusaktiga. Kaitsevaldkonna üha suurenevate arenguvajaduste ja riigi senise poliitika vaates ei ole välistatud olukord, et hüvitisteks määratavate eelarveliste vahendite suurus järgnevatel aastatel omavalitsustele sootuks väheneb. Sellest tulenevalt on ettepanek fikseerida algsumma ja see indekseerida, vältimaks olukorda, kus puudutatud omavalitsustel puuduvad vahendid, millega oma elanikke hoida ja neile harjutusväljaga seotud olulist häiringut mingil moel kompenseerida. Selgitus antud . Riigi sõjaline kaitsmine ja selleks valmistumine on kogu ühiskonna ühistes huvides ning sõjalist ning mitte-sõjalist riigikaitset ei saa vastandada kohaliku omavalitsuse teostamisele. Hästi ettevalmistatud sõjaline riigikaitse on kehtiva põhiseadusliku korra, sh kohaliku omavalitsuse institutsiooni, tagatiseks. Seetõttu peab sõjalise riigikaitse ettevalmistamisel kaaluma riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste huve ja rahalisi võimalusi. Riigikaitsega seotud mistahes piirangute ja kitsenduste talumine on igaühe kohustus ning põhiseadus ei kohusta kõiki kaasnevaid kulutusi hüvitama. Hüvitis tuleb näha ette juhtudeks, kui riik paneb kohaliku omavalitsuse üksusele otseselt riigikaitsega seotud ülesande. Harjutusväljade talumisega seoses kaasnevad mõjud kohaliku omavalitsuse üksusele ja selle elanikele ei ole kä sit letavad riikliku ülesande täitmisena, mida riik peaks PS § 154 lg 2 kohaselt kompenseerima. 5. Eelnõu § 6 lõige 1 sisuliselt kordab eelnõu § 2, mistõttu võib selle lõike eelnõust välja jätta. Selgitus antud . Eelnõu § 2 reguleeritakse määruse eesmärki. Eelnõu § 6 lg 1 sätestatakse, et tegemist on sihtotstarbelise toetusega. Toetuse maksmise sihtotstarve on määratud määruse eesmärgi kaudu. Sätte selguse parandamiseks asendame tekstilise selgituse viitega. Muudame § 6 lg 1 sõnastust järgnevalt: „(1) Hüvitist makstakse sihtotstarbeliselt käesoleva määruse §-s 2 sätestatud eesmärgil. 6. Eelnõu § 6 lõikes 2 on öeldud, et omavalitsusüksus peab hüvitist kasutama kaasavalt, eesmärgipäraselt ja läbipaistvalt. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu, millised on eesmärgipärased tegevused mürahäiringu hüvitamiseks ega ka see, miks on oluline häiring piiratud üksnes mürahäiringuga, jättes arvestamata muud häiringud (vibratsioon, tihenenud liikluskoormus, liikumispiirangud jm), mis harjutusväljadelt lähtuvad. Samuti ei selgu, mismoodi peab ja saab hüvitist saav omavalitsus mürahäiringut kellelegi hüvitada ja millised on aktsepteeritavad omavalitsuse poolt tehtavad eesmärgipärased tegevused, mis lähevad järelevalvet teostava kaitseministeeriumi hinnangul harjutusväljaga kaasneva olulise häiringu hüvitamise alla. Hüvitiste näol on tegemist üldjuhul kompensatsiooniga, mida makstakse teatud tegevuse või kahju hüvitamiseks või piirangu /häiringu talumiseks ning hüvitise saajal on õigus ise otsustada, kuidas hüvitist kasutada. Käesolevast eelnõust ei selgu, kas eraldatavat hüvitist võib kasutada ka nt mõjutatud elanikkonna elukeskkonna parandamiseks kompenseerimaks kasvõi mingil määral harjutusväljaga seotud mõjusid. Kuna eesmärgipärased tegevused ei ole eelnõus määratletud, teeme ettepaneku jätta eelnõu § 6 lõikest 2 välja sõna „eesmärgipäraselt“. Muudatus võimaldaks kasutada hüvitist laiemalt jättes ära poolte vahel vaidlused, kas omavalitsuse poolt elanikele tehtud tegevus olulise häiringu, sh mitte ainult müra häiringu hüvitamiseks oli ikka eesmärgipärane või mitte. Samas säilib hüvitise maksjal siiski kontroll hüvitise kasutamise üle. Arvestatud osaliselt. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Määruse § 3 lg 2 täiendatakse sõnaga "vibratsioonihäiringu" järgmiselt "Harjutusvälja mõjuala ulatus määratakse tulenevalt harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatava müra- ja vibratsiooni häiringu tugevusest järgmiselt:" Harjutusvälja kasutamisega kaasneb mõju ka liikluskoormusele ja sellest lähtuv müra, kuid määruse kontekstis ei ole tegemist olulise harjutusvälja mõjuga. Oluline liiklusest tulenev häiring kaasneb ka muudel teedel ja seda sõltumatuna Kaitseväe tehnika liikumist ja vajadusel kavandatakse tee rekonstrueerimise osana müratõkked. Liiklusest tingitud müra kohalike omavalitsustele või eraisikutele ei kompenseerita. Kaitseväe tehnika on osa muust liiklusest. Häiringutasu eesmärgipärane kasutamine tähendab selle suunamist elukeskkonna parendamisse. Arvestades, et asustuse paiknemine KOVide lõikes on harjutusvälja mõjualas väga erinev, ei täpsusta määrus, kus ja milliselt täpselt tuleb meetmeid rakendada. 7. Eelnõu § 8 lõikes 2 on välja toodud hüvitiste summad, mida harjutusvälja piire arvestades puudutatud omavalitsustele 2023. aastal on kavas maksta. Seletuskirjast tuleneb, et nimetatud summade arvutamisel on võetud aluseks eelnõukohase määruse tingimused ning lähtekohaks see, et kõik 2023. aastal ja 2024. aastal kavandatud harjutusväljad ja nende laiendused saavad valmis. See kinnitab, et arvutamine on toimunud ning seeläbi peab olema võimalik esitada ka vastavad arvutused. Kuna hüvitise metoodika ei ole eelnõus läbipaistev, selle väljatöötamisse ei ole puudutatud omavalitsusi kaasatud ja hüvitiste arvutamise metoodika ei kohtle puudutatud omavalitsusi võrdselt, tuleb lähtudes alltoodud ettepanekutest hüvitiste suuruseid muuta. Hüvitiste metoodika peab olema läbipaistev (arvutamise algandmed osapooltele teada) ja kõiki osapooli võrdsemalt kohtlev (vt selgitusi lk 2 punktid 2 ja 3). [--] Selgitus antud . Hüvitamise alused on kõikide omavalitsuste jaoks samad ning arvutamise põhimõtted on eelnõus välja toodud. Mõjuala piirile (sõltuvalt HV-st 1000 - 4000 m HV piirist) jäävad eluruumid on arvestatud mõjualasse jäävateks, st nendega on arvestatud ja arvestatakse ka edaspidi omavalitsuse kasuks. Igal järgneval aastal on hüvitise määramisel aluseks eluruumide arv asutatud harjutusvälja mõjualas 1. jaanuari seisuga. 7.1 . Sõnastada määruse eelnõu § 3 lõiked 1 ja 2 ringi järgmiselt: „(1) Hüvitist makstakse omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja/või harjutusvälja ümbritsev ala (edaspidi mõjuala) ning kelle territooriumile ulatub harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluline häiring. (2) Harjutusvälja mõjuala ulatus määratakse tulenevalt harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatava olulise häiringu (sh mürahäiringu) tugevusest ning intensiivsusest järgmiselt: 1) Kaitseväe keskpolügoon , Soodla harjutusväli, Sirgala harjutusväli ja Nursipalu harjutusväli – 10000 meetrit harjutusvälja piirist; 2) Klooga harjutusväli ja Kikepera harjutusväli – 3000 meetrit harjutusvälja piirist; 3) Männiku harjutusväli – 1000 meetrit harjutusvälja piirist.“ Selgitus antud . Olulise häiringu ulatuse määramisel on tuginetud harjutusväljade ja relvade müra modelleerimise ja mõõtmise tulemustele ja seda arvestades jaotatud harjutusväljad mõju tugevuste järgi gruppidesse. Modelleerimise tulemustest lähtuvalt ulatub suur ekaliibrilis te relvade kasutamisel tekkiv kriitiline normtase u. 4 km kaugusele laskepositsioonist. 7.2 . Sõnastada määruse eelnõu § 4 lõiked 3 ja 4 ringi järgmiselt: „(3) Omavalitsusüksusele makstav hüvitis koosneb: 1) omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja pindala osakaalust lähtudes arvutatud hüvitisest (edaspidi pindala hüvitis). Pindala hüvitise arvutamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja pindala osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade pindalast; 2) omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja mõjuala pindala osakaalust lähtudes arvutatud hüvitisest (edaspidi mõjuala hüvitis). Mõjuala hüvitise arvutamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja mõjuala pindala osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade mõjualade pindalast. ( 4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud pindala hüvitis moodustab 2/3 ja punktis 2 sätestatud mõjuala hüvitis 1/3 omavalitsusüksusele makstavast hüvitisest.“. Selgitus antud . Kaitseministeerium on eelnõu § 4 hüvitise arvutamise osa täpsustanud ja asendanud viidatud sättes uute sätetega. Eelnõus on kõnealused sätted sõnastatud ümber järgmisel: „ (3) Omavalitsusüksusele makstav hüvitis koosneb: 1) omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja või mõjuala pindala osakaalust lähtudes arvutatud hüvitisest (edaspidi pindala hüvitis). Pindala hüvitise arvutamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja ja selle mõjuala pindala osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade ja nende mõjualade pindalast; 2) omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal asuvate eluruumide osakaalust lähtudes arvutatud hüvitisest (edaspidi eluruumide hüvitis). Eluruumide hüvitise arvutamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal asuvate eluruumide osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevatel mõjualadel asuvate eluruumide arvust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud omavalitsusüksuse pindala hüvitise osakaal (S) arvutatakse kasutades valemit S=(S1 x 100)/S2 ja eluruumide hüvitise osakaal (E) arvutatakse kasutades valemit E=(E1 x 100)/E2, kus: 1) H on konkreetsele omavalitsusüksusele makstava hüvitise summa; 2) R on iga-aastase riigieelarve alusel valdkonna eest vastutava ministri määratud hüvitise summa; 3) S on omavalitsusüksuse pindala hüvitise osakaal; 4) S1 on omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja või mõjuala pindala; 5) S2 on omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade ja mõjualade pindala; 6) E on omavalitsusüksuse eluruumide hüvitise osakaal; 7) E1 on omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal asuvate eluruumide arv; 8) E2 on omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevatel mõj ualadel asuvate eluruumide arv. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud pindala hüvitis moodustab 1/3 ja punktis 2 sätestatud eluruumide hüvitis 2/3 omavalitsusüksusele makstavast hüvitisest. Konkreetsele omavalitsusüksusele makstav hüvitis arvutatakse järgmise valemi alusel: H = ((R x 1/3 x S)/100) + ((R x 2/3 x E)/100). “ 7.3 . Sõnastada määruse eelnõu § 6 ringi järgmiselt: „(1) Omavalitsusüksus peab hüvitist kasutama kaasavalt ja läbipaistvalt. (2) Hüvitise kasutamise periood on kalendriaasta, mille kohta hüvitis on määratud. Hüvitise või selle osa kasutamise võib kanda üle järgmisesse perioodi, kui hüvitist ei ole võimalik kasutada hüvitise määramise perioodil. Hüvitis tuleb kasutada kolme aasta jooksul selle määramise aastast alates või tagastada käesoleva määruse § 7 lõikes 7 sätesta tud korras.“ Selgitus antud. Seletuskirjas täiendatud eesmärgipärast hüvitise kasutamist. Sihtotstarbelise kasutamise all mõistetakse tegevusi, mis on suunatud elukeskkonna parandamiseks, seejuures ei piirata tegevuste ellu viimist kitsalt häiringu mõjualaga. Seletuskirja lisatud näited hüvitiste summade arvutamiseks. KOV-il on võimalus küsida väljamakse aluseks olev arvestust. 7.4 . esitada määruse eelnõu § 8 lõikes 2 toodud hüvitiste summade arvutamise alused. Selgitus antud . Seletuskirjas on kirjeldatud summade arvutamise aluseid ning toodud välja võrdlustabel. Haljala Vallavalitsus Arvamuse andja märkus Seisukoht ja põhjendus 1. Kuidas erineb näiteks Rutja õppeväljaku näitel harjutusvälja ja õppeväljaku mõju piirkonnale ja kohalikele inimestele? Selgitus antud . Rutja õppeväljak ei ole relvaseaduse alusel asutatud harjutusväli. Harjutusväljal on lisaks lasketiirule ka muid riigikaitselisi ehitisi ja kuna laskmised harjutusväljal ei toimu fikseeritud suunal, siis on oluliselt piiratud müra leevendavate meetmete kasutamine ja seeläbi on harjutusvälja kasutamisest tulenevad mõjud suuremad. 2. Kas Kaitseministeerium on Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“ eelnõu väljatöötamisel kaalunud õppeväljakutest tulenevate häiringute hüvitamist? Kui ei, siis palume selgitada, mis põhjusel. Selgitus antud . Rutja õppväljaku näol on tegemist lasketiiruga. Määruse välja töötamisel lähtuti koalitsioonilepingu (2022 - 2023) tegevuskavas sätestatust, millega seati eesmärgiks Kaitseväe harjutusväljakute arendamisel pakkuda kõrvale talumistasu instrument, täpsemalt koostada häiringutasu maksmist võimaldav Vabariigi Valitsuse määrus. Seda arvestades häiringutasu maksmist lasketiirude eest eelnõu väljatöötamisel ei kaalutud. Määrus kehtestatakse RelvS § 85 lg 7 alusel, kooskõlas lõikega 6, mis tähendab, et kehtiva seadus kohaselt saab häiringu tasu maksta üksnes harjutusväljade eest. 3. Kas ja mis moel peab Kaitseministeerium võimalikuks maksta hüvitist ka omavalitsustele, mille territooriumil asub aktiivses kasutuses olev riigikaitseline ehitis (nagu näiteks Rutja õppeväljak/lasketiir), mis ei ole oma definitsioonilt harjutusväljak? Selgitus antud . Nõustume, et häiring kaasneb ka lasketiirude kasutamisega, kuid Kaitseministeeriumi valitsemisala hinnangul (tuginedes relvade müra emisioonile, mida kasutatakse lasketiirudes ja mida lisaks ka harjutusväljadel) on lasketiirude ümbruses tekkiv häiring siiski oluliselt väiksem kui harjutusväljade piirkonnas, mistõttu häiringu hüvitise maksmist seoses lasketiirudega kõnealuse eelnõu koostamisel ei analüüsitud. Militaarmüral puuduvad piirnormid, ühtlasi puudub õigusaktidest lähtuvalt kohtustus militaarmürast tekkiva häiringu kompenseerimiseks. Militaartegevuse häirigu kompenseerimine on tugevalt poliitiline otsus, seda arvestades ei ole välistatud lasketiirudega seotud häiringu hüvitamise kaalumine tulevikus. Kuusalu Vallavalitsus Arvamuse andja märkus Seisukoht ja põhjendus 1. Kuusalu vallavalitsus ei nõustu ka määruse eelnõus olevate hüvitiste printsiipidega. Vastavalt 18 septembri 2019a sõlmitud Kaitseministeeriumi ja valdade vahelise (Anija, Kuusalu, lääne-Harju, Narva-Jõesuu, Rõuge, Saarde, Saku, Tapa,Võru ) heade kavatsuste kokkuleppele koosneb Kuusalu valla toetus kolmekordses piiridesse jäävate harjutusväljade eest makstud maamaksu aasta summast, millest lahutatakse juba makstava kohustusliku maamaksu summa. Praeguse määruse eelnõu alusel muudeti kardinaalselt hüvitise arvutamise aluseid. Nimelt koosneb omavalitsusele makstav hüvitis kahest osast: pindala hüvitise (1/3) ja eluruumide hüvitise (2/3) summast. Samas ei ole toodud ühtegi põhjendust, miks on valitud just eluruumide arv ja kuidas mõjutab militaarmüra eluruume? Arvestades, et Kuusalu vallas asub kaks riigi suurimat harjutusvälja (Kaitseväe keskpolügoon 11 951 ha ja Soodla harjutusväli 5865 ha) on igasugune arendustegevus oluliselt raskendatud või piiratud ja elanikud on sunnitud taluma militaarmüra ning rasketehnika liikumist. Samuti on vallavalitsus seisukohal, et eluruum ei saa mitte kuidagi olla kahju saanud osapoolt, või keskkonnahäiringute taluja . Eluruum on elutu objekt, mis võib seista kasutult aastaid ja sellise mõiste ning argumentatsiooni kaasamine hüvitise suuruse määramisel, eriti sellises suuruses on arusaamatu. Kuusalu vallavalitsus pakub välja, et pindala hüvitis koosneks harjutusvälja pindalast, millel osa hüvitise määramisest oleks 2/3. Sellele lisanduks elaniku taluvus hüvitis 1/3, mis koosneks konkreetselt mõjualasse jäänud alade rahvaarvust esimese jaanuari seisuga. Teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 4 lg 3 p 1 ja 2 järgmiselt: (3) Omavalitsusüksusele makstav hüvitis koosneb: 1) omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja pindala osakaalust lähtudes arvutatud hüvitisest (edaspidi pindala hüvitis); Pindala hüvitise arvutamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja pindala osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade pindalast; 2) omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal sissekirjutatud elanikkonna arvu osakaalust lähtudes arvutatud hüvitisest (edaspidi elaniku taluvus hüvitis). Elaniku taluvushüvitise arvutamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal elanike osakaal kõigist omavalitsusüksuste mõjualadel elanike arvust. Selgitus antud. Eelnõu kohaselt makstakse hüvitist kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring. Hüvitise maksmise põhimõtteid on muudetud, kuna oluliselt muutusid maamaksu arvestamise põhimõtted ja eelnõu koostamisel ajal ei olnud selge, milliseks kujuneb riigikaitse maa-maamaks, ühtlasi oli oluline , et hüvitise summa arvestaks olulisest häiringust mõjutatud elanike arvuga. Eluruumide arvu on eelistatud elanike arvule, kuna olemasolevasse hoonesse inimesi juurde registreerida ja sellega olukorda moonutada on oluliselt lihtsam, kui uusi eluruume rajada. Eluruum ei ole häiringust mõjutatud osapool, aga see selle näitaja kasutamine võimaldab hinnata mõjutatud osapoolte (inimeste) arvu. 2. Määruse eelnõus on väljatoodud, et Kaitseväe keskpolügooni , Soodla harjutusvälja, Sirgala harjutusvälja ja Nursipalu harjutusvälja mõjuala on 4000 meetrit harjutusvälja piirist. Eelnõu määrusest ja selle lisadest ei kajastu, millest on lähtutud 4000m suuruse mõjuala kehtestamisel. Erinevate NATO liikmesriikide uuringute[1] alusel ulatub harjutusväljade[2] (näitena Fort Riley , Pendelton , Quantico ) militaarmüra kaugelt üle 4000m. Pendeltoni mürahäiringute teadete lehel on konkreetselt kirjas: Sõltuvalt erinevatest ilmastikutingimustest, võib plahvatusest tingitud müra olla võimendatud ja kuulda kuni 50 miili (80,4km) kaugusele. Vastavalt Eesti Kaitseväe koduleheküljel olevale infole, on kaitseväe keskpolügoonil planeeritud viia läbi lahinglaskmisi kuni kompaniisuurusele üksusele koos toetusüksustega. Kasutatakse käsitulirelvi ja kuulipildujaid (kaliibripiiranguta) ja meeskonnarelvi (tankitõrjegranaadiheitjad, miinipildujad, tankitõrjekahurid, tankitõrjeraketikompleksid, õhutõrjekahurid, haubitsad). Lisaks kasutatakse ala õhk-maa laskmisteks ning lõhkamisteks. Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad Soodla harjutusvälja arenduseks näevad ette kolme laske- ja õppevälja rajamist. Harjutusvälja kavandatakse kasutada ka suurtükkide tulepositsioonidena Kaitseväe keskpolügooni sihtmärgialale laskmiseks. Teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 3 lg 2 järgmiselt: (2) Harjutusvälja mõjuala ulatus määratakse tulenevalt harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatava mürahäiringu tugevusest järgmiselt: 1) Kaitseväe keskpolügoon , Soodla harjutusväli, Sirgala harjutusväli ja Nursipalu harjutusväli – 10000 meetrit harjutusvälja piirist; 2) Sirgala harjutusväli ja Nursipalu harjutusväli – 4000 meetrit harjutusvälja piirist; 3) Klooga harjutusväli ja Kikepera harjutusväli – 3000 meetrit harjutusvälja piirist; 4) Männiku harjutusväli – 1000 meetrit harjutusvälja piirist. Selgitus antud . Harjutusvälja mõjuala ulatus määratakse tulenevalt harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatava mürahäiringu tugevusest järgmiselt: 1) Kaitseväe keskpolügoon , Soodla harjutusväli, Sirgala harjutusväli ja Nursipalu harjutusväli– 4000 meetrit harjutusvälja piirist; 2)Klooga harjutusväli ja Kikepera harjutusväli – 3000 meetrit harjutusvälja piirist; 3)Männiku harjutusväli – 1000 meetrit harjutusvälja piirist. Mõjualast rääkides peetakse silmas erinevaid häiringuid, kuid mõjuala ulatuse (olulise häiringu avaldumise ala) määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe keskpolügoon ) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise ja laskmiste tulemustele. https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_3_kvkp_myra_modelleerimine.pdf Vastavasisuline selgitus lisatud eelnõu seletuskirja. 3. Määruses peaks olema eraldi punktina väljatoodud, et Kaitseministeerium tagab riigikaitselisest tegevusest era- ja kohalikele teedele kahju kõrvaldamise. Antud punkt oli ka heade kavatsuste kokkuleppes sees. Hüvitiste tingimustes võiks olla täpsustatud, et hüvitist makstakse mitte ainult häiringuga kaasneva olulise häiringu hüvitamisega, vaid ka mõjutatud elanikkonna elukeskkonna või elukvaliteedi parandamisega. Samuti leiame, et määruse eelnõu § 6 lg 1 on seletuskirjaga vastuolus. Selgitus antud . Riigikaitselisest tegevusest tingitud era - ja kohalikele teedele tekitatud kahju hüvitamine on toimunud ja jääb toimuma sõltumatuna häiringu tasu määrusest. Vastav viide on määruse seletuskirjas olemas ka praegu, kuid selguse huvides seda täpsustatakse. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tegeleb Kaitseväe tegevuse läbi tekitatud kahjude hüvitamisega võlaõigusseaduse alusel . 4. Teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 3 lg 1 järgmiselt: (1) Hüvitist makstakse omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev alal (edaspidi mõjuala elanikud). Selgitus antud. Määrus on suunatud harjutusväljast tuleneva olulise häiringu kompenseerimisele kohalikule inimesele. Seda arvestades on hüvitise maksmisel võetud aluseks mõjualas asuvad Ehitusregistrisse kantud eluruumid ja hüvitise määramisel antud eluruumidele suurem kaal (2/3) kui territooriumile (1/3), mis jääb harjutusvälja ja mõjuala alla. Eluhoonete arvu on eelistatud elanike arvule, kuna olemasolevasse hoonesse inimesi juurde registreerida ja sellega olukorda moonutada on oluliselt lihtsam, kui uusi eluhooneid rajada. 5. Teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu § 4 lg 4 järgmiselt: (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud pindala hüvitis moodustab 2/3 ja punktis 2 sätestatud elaniku taluvus hüvitis 1/3 omavalitsusüksusele makstavast hüvitisest. Selgitus antud . Määruse alusel makstav häiringu tasu on suunatud olulise häiringu kompenseerimiseks inimesele, seda arvestades on hüvitise maksmisel antud suurem kaal inimeste arvule (läbi eluruumide arvu) mõjualas. Rõuge Vallavalitsus Arvamuse andja märkus Seisukoht ja põhjendus 1. Riigikaitses ei tohi riik lubada kohalike omavalitsuste ebavõrdset kohtlemist. Esitatud arvutuspõhimõtete rakendamine hüvitise arvestamisel seab kohalikud omavalitsused ebavõrdsesse olukorda. Ebavõrdse kohtlemise vältimiseks peab hüvitise maksmise aluseks olema harjutusväljaku alla jääv kohaliku omavalitsuse territoorium ja mõjuala. Praeguse eelnõu kohaselt harjutusvälja laiendamisega Rõuge vallale makstav hüvitis m2 kohta väheneb, mitte ei suurene. Eelnõuga on eelistatud linnalise asustusega kohalikud omavalitsused, mistõttu teeb vallavalitsus ettepaneku arvata hüvitise arvestusest täielikult välja nn eluruumide komponent. Tuleb arvestada, et varasemalt loodud harjutusväljade aladele ja nende ümbrusesse ei ole tihedamat asustust saanud kunagi tekkidagi ning laienduse järgselt harjutusvälja alla jäävalt maalt peavad ka olemasolevad elanikud lahkuma. Rõuge valla territooriumil asunud Nursipalu harjutusvälja olemasolu tõttu on kogu territoorium olnud kasutusest väljas nii atraktiivse elukeskkonna kui majandustegevuse, sh turismivaldkonna arendamise osas. Ka Nursipalu harjutusvälja vahetus läheduses olev piirkond on aastaid olnud ebaatraktiivne elamupiirkond just riigikaitselise tegevuse häiringu tõttu. Harjutusvälja vahetusse lähedusse jäävates piirkondades on oodata ka edaspidi rahvaarvu vähenemist, mis toob omakorda kaasa valla tulubaasi vähenemise. Rahvaarvu vähenemisega kaasneb täiendav ääremaastumine läbi sotsiaalse kapitali ja elujõulise maaelu kao. Tulenevalt eelnevast on ebaõiglane lähtuda hüvitise määramisel mõjualasse jäävatest eluruumidest. Selgitus antud . Määrus on suunatud harjutusväljast tuleneva olulise häiringu kompenseerimisele kohalikule inimesele. Seda arvestades on hüvitise maksmisel võetud aluseks mõjualas asuvad Ehitusregistrisse kantud eluruumid ja hüvitise määramisel antud eluruumidele suurem kaal (2/3) kui territooriumile (1/3), mis jääb harjutusvälja ja mõjuala alla. Ebavõrdset kohtlemist ei toimu, kuivõrd kõigi harjutusväljade eest hüvitise määramisel rakendatakse sama põhimõtet. 2. Eelnõuga koos pole esitatud hüvitise arvutamise aluseks olevaid lähteandmeid, sh aluskaarte. Kaitseministeerium on keeldunud andmete väljastamisest. Kohalik omavalitsus ei saa eelnõu koostamise protsessis kaasa rääkida, kui puuduvad alusandmed, mis võimaldaksid teha eelnõule muudatussettepanekuid. Samuti ei ole omavalitsustele esitatud kaarti, millelt nähtuks täpne mõjuala piir ja nn eluruumide arv. Mitmes normis on viidatud erinevatele arvnäitajatele ja arvutustele (nt § 3 lg 2, § 4 lg 3, § 8), kuid eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kas arvnäitajate saamisel on teostatud pädevaid uuringuid, mõõdistusi vms, mis viitaks kontrollitavatele andmetele. Selgitus antud . Mõjuala piirid sõltuvad harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest ning on olenevalt harjutusväljast 1000 kuni 4000 m RelvS alusel asutatud harjutusvälja piirist, 2023. a lähtuvalt kavandatavast piirist (piiri täpne kulgemine võib enne asutamist pisut täpsustuda). Eluruumide arvu aluseks on Ehitisregistri andmed. Eluruumide arv mõjualas on määratud kasutades GIS andmetöötlust ja aluseks on võetud 2023.a august EHR andmed. 3. Puudub õigusselgus terminites. Eelnõus kasutatakse läbivalt terminit „oluline häiring“, kuid praegusel juhul jääb arusaamatuks, mida saab pidada oluliseks häiringuks ja kui kaugele ulatub tegelikult selle mõju, arvestades kogu valla arenguperspektiivi. Samuti jääb hetkel arusaamatuks, kas kompensatsioonimeetmete kasutamisel tuleb piirduda eelnõu § 3 lg 2 toodud harjutusvälja mõjualaga või on kohalikul omavalitsusel ka selles osas kaalutlusõigus. Jääb selgusetuks, mida käsitletakse eelnõus ja selle seletuskirjas eluruumina. Seletuskirjas on eelnõu § 4 lg 3 kohta selgitatud, et hüvitist makstakse, kui omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal on ehitisregistrisse kantud eluruumid. Eluruumide hulga leidmisel tuginetakse ehitisregistri andmetele, kuna see on riiklik andmekogu, mis võimaldab saada infot ehitise kasutamise otstarbe kohta. Näide: X valla territooriumi mõjualal asub ehitisregistri andmetel 500 eluruumi. Kui kõikide omavalitsusüksuste territooriumitel paikneb mõjualadel kokku 9000 eluruumi, siis X valla osakaal on 5,55%. Ehitise kasutamise otstarve on ehitisregistris antud hoonetena (elamu), mitte eluruumidena. Praegusel hetkel jääb ebaselgeks, kas määruses võrdsustatakse eluruumid ehitisregistrisse kantud eluhoonetega. Ehitisregistris nimetatud eluhoones võib tegelikult asuda rohkem kui üks eluruum ning ühes eluruumis võib elada väga erinev hulk inimesi. Lisaks on ehitusseadustiku § 61 lõike 1 kohaselt ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, mistõttu ei pruugi kõik eluruumina kasutatavad hooned olla kantud ehitisregistrisse ja vastupidi, eluhooned, mis on kasutusest välja langenud, kajastuvad endiselt ehitisregistris. Tulenevalt eelnevast ei pea vallavalitsus õigeks, et hüvitise määramisel lähtutakse ehitisregistri andmetest, millel ei ole õiguslikku tähendust. Selgitus antud . Olulise häiringu ulatuse määramisel on tuginetud harjutusväljade ja relvade müra modelleerimise ja mõõtmise tulemustele ja seda arvestades jaotatud harjutusväljad mõju tugevuste järgi gruppidesse. Modelleerimise tulemustest lähtuvalt ulatub suurekaliibriliste relvade kasutamisel tekkiv kriitiline normtase u. 4 km kaugusele laskepositsioonist. Seda silmas pidades on määratud harjutusväljade mõjuala, kus plaanitakse kasutada suurekaliibrilisi relvasid. Teiste harjutusväljade mõjuala on määratud võrdluses teiste harjutusväljadega. Määruses on hüvitise arvestamisel aluseks võetud eluruumid ja mitte eluhooned kuivõrd eluhoones võib asuda rohkem eluruume kui üks (nt korterelamu). 4.1. Eelnõu § 5 lg 2 on toodud, et hüvitise summa määratakse kindlaks ministri haldusaktiga. Kaitsevaldkonna üha suurenevate arenguvajaduste vaates ei ole välistatud olukord, et hüvitisteks määratavate eelarveliste vahendite suurus järgnevatel aastatel väheneb, mitte ei suurene. Ettepanek: fikseerida hüvitise algsumma ja see indekseerida. Selgitus antud . Hüvitise suurus on seotud kavandatava häiringuga ja arvestab riigi valmisolekut ja võimekust hüvitist maksta, arvestades ühtlasi et see mõjutab muude riigile oluliste ja va j alike tegevuste rahastamist. Viimast arvestades peab riigile jääma paindlik k us vajadusel hüvitise suurust muuta. 4.2. Eelnõu § 4 lg 2 kohaselt peab hüvitise suurus võimaldama rakendada häiringu kompenseerimiseks vajalikke meetmeid. Seletuskirja kommentaar: „Konkreetsed meetmed valib KOV ning tagab, et rakendatud meetmetest oleks puudutatud isikutele häiringu kompenseerimisel võimalikult suur kasu. Hüvitisega tagatakse omavalitsusüksuse elukeskkonna säilitamine ja parendamine harjutusvälja kasutamisest mõjutatud elanikele“. Praeguse eelnõu ja arvestuse kohaselt saaks Rõuge vald 55 758 eurot. Pole tõsiseltvõetav, et nende vahenditega tekiks võimalus rakendada niisuguseid meetmeid ja rajada taristut, millega avalduks ka tegelik kasu inimestele, kelle jaoks harjutusvälja mõju väljendub kõige teravamalt just kinnisvara ja elukeskkonna väärtuse languses. Praegusel juhul ei ole õige rääkida ainult müra leevendamisest, millele eelnõu seletuskiri kõige enam keskendub, vaid elukeskkonna terviklikust säilimisest. Ettepanek: muuta hüvitise eesmärki või tagada vahendid, millega olulise häiringuga tekitatud kahju oleks võimalik reaalselt leevendada. Selgitus antud . Määruse ja seletuskirja sõnastust on täpsustatud. Eelnõu § 4 lõike 2 järgi peab hüvitise summa arvestama olulisest häiringust mõjutatud elanike arvuga, võimaldama olulise häiringu kompenseerimist läbi elukeskkonna parandamise ning arvestama riigi võimalustega hüvitist maksta. Harjutusväljade kasutuskoormus võib olla ajas muutuv nagu ka riigi võimalused hüvitist maksta, seda arvestades jätab määrus lahtiseks häiringutasuna väljamakstava kogusumma ja annab vaid põhimõtted, millega määramisel arvestada. Konkreetsed meetmed häiringu hüvitamiseks, mis arvestavad määratava hüvitise suurusega, jäävad kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse. 04.3. Eelnõu eesmärk on olulise häiringu hüvitamine. Olulise häiringuna tuuakse seletuskirjas välja müra, vibratsioon ja tihenenud liikluskoormus. Need on olulised otsesed mõjud, mida antud vahendite eest on keeruline leevendada. Samas jäävad teised olulised häiringute mõjud tähelepanuta. Näeme sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemist läbi elanikkonna ja seeläbi töötajate lahkumise omavalitsustest, kelle territoorium jääb harjutusvälja laienemise alla ja vahetusse lähedusse ning täiendavaid negatiivseid mõjusid keskkonnale. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Ettepanek: leevendusmeetmete väljatöötamisel tuleb lähtuda lisaks müra, vibratsiooni ja liikluskoormuse häiringule ka teistest elu- ja looduskeskkonda, sh inimese tervist, heaolu, vara, kultuuripärandit jm mõjutavatest häiringutest. Selgitus antud . Keskkonnaseadustiku üldosa seadustiku § 10 kohasel tuleb olulist häiringut taluda, kui see on vajalik ülekaaluka huvi tõttu ja kui on keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Harjutusväljad on vajalikud avalikes huvides, harjutuvälja arendamisel on rakendad keskkonnameetmeid maksimaalses võimalikus ulatuses, kuid olulise häiringu vältimine ei ole võimalik. Ühtlasi puuduvad militaarmüral seda arvestades ka piirmäärad. Eelnevat arvestades on häiringu kompenseerimine, samuti selle suurus ja ulatus ühiskondlik kokkulepe. Eelnõu koostamisel on harjutusväljade mõjuala ulatuse (olulise häiringu) määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe keskpolügoon ) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise ja laskmiste tulemustele. Teiste harjutusväljade mõjualad on määratud võrdluses teiste harjutusväljadega, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relvi. Harjutusvälja kasutamisega kaasneb mõju ka liikluskoormusele ja sellest tulenev müra, kuid määruse kontekstis ei ole tegemist olulise harjutusvälja mõjuga. Oluline liiklusest tulenev häiring võib aset leida ka sõltumatuna Kaitseväe tehnika liikumisest. Viru-Nigula Vallavalitsus Arvamuse andja märkus Seisukoht ja põhjendus 1. Lisaks eelnevalt märgitud liikluskoormuse häiringule on oluliseks häiringuks ka müra, mis kandub Rutja õppeväljakult ja mere rannikult Viru-Nigula valla territooriumile ning mõjutab kohalikku elanikkonda. Samuti viiakse läbi õppusi, mis hõlmavad Viru-Nigula valla mereäärseid alasid. Ettepanek on täiendada määruse eelnõu ka selles osas, mis puudutab liikluskoormusega seotud olulist häiringut ning selle eest hüvitise maksmise ulatust, tingimusi ja korda ning arvata ka Viru-Nigula vald nende omavalitsusüksuste hulka, kellel on õigus hüvitist saada. Selgitus antud . Määruse alusel makstakse hüvitist RelvS alusel asutatud harjutusväljade olulise häiringu eest. Rutja lasketiir ei ole RelvS asutatud harjutusväli. Seda arvestades ei ole võimalik Rutja lasketiiru häiringu eest käesoleva määruse alusel maksta hüvitist. Liiklusest tingitud müra kohalike omavalitsustele või eraisikutele ei kompenseerita. Kaitseväe tehnika on osa muust liiklusest. KOVi teedele kaitseväe tehnikaga tekitatud kahjude likvideerimisega tegeleb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ning seda sõltumatuna häiringutasu maksmisest. 2. Määruse eelnõu § 2 kohaselt hüvitise maksmise eesmärk on harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine omavalitsusüksusele. Seletuskirja kohaselt harjutusvälja kasutamisega võib kaasneda oluline häiring eeskätt müra, aga ka vibratsiooni ja tihenenud liikluskoormuse tõttu, mida ei ole võimalik harjutusvälja eesmärgipärasel kasutamisel vältida ja millega võib seetõttu kaasneda elukvaliteedi langus harjutusvälja piirkonna elanikkonna jaoks. Samas määruse eelnõu § 3 lõige 1 kitsendab eelnevat, sätestades, et hüvitist makstakse omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala (edaspidi mõjuala), kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid (edaspidi eluruum). Selgitus antud . RelvS § 85 lg 6 kohaselt maksab Kaitseministeerium hüvitist kohaliku omavalituse üksusele, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring. RelvS § 85 lg 7 lähtuvalt täpsustakse tingimused käesoleva määrusega. Hüvitise maksmise ulatuse tingimuste täpsustamisel on asjakohane arvestada Ehitusregistrisse kantud eluruumide paiknemisega, kuna hüvitis on suunatud häiringu hüvitamisele inimesele. Elanike arvu hindamiseks mõjualas on kasutatud Ehitusregistrisse kantud eluhoonete arvu kuna see võimaldab hinnata mõjutatud elanike arvu. Elanike arvu kasutamist ei ole peetud mõistlikuks, arvestades et ühele pinnale võib registreerida piiramatu arvu inimesi ja sellega kergesti moonutada tegelikku olukorda. 3. Määruse eelnõu § 3 lõikest 1 koosmõjus seletuskirjas väljatooduga jääb arusaam, et hüvitist makstakse kompenseerimaks militaarmüra ning vibratsiooni talumist, mitte aga näiteks tihenenud liikluskoormusest tulenevat olulist häiringut ja kahju (kuigi ka tihenenud liikluskoormust on seletuskirjas mainitud ja see samuti oluline häiring). Viru-Nigula valla puhul on väga oluliseks häiringuks asjaolu, et Rutja õppeväljakule (tuntud ka kui Rutja lennuväli, katastritunnus 88703:003:0350) jõudmiseks kasutatakse transpordi kolonnide liikumisel teed Ojakülas (Kunda-Selja tee). Tee on kitsas ja seal liiklemine raskete ja suurte militaarsõidukitega häirib kohalikke elanikke ning tekitab liiklusohtlikke olukordi. Samuti rikub täiendav liikluskoormus transpordi kolonnide näol teekatet ning seeläbi halvendab kohalikke liiklusolusid ja ka see on oluliseks häiringuks kohalikule elanikkonnale. Rutja õppeväljaku ala haldab Kaitseliidu Viru malev. Sageli toimuvad seal lisaks Kaitseliidu õppustele ka Kaitseväe õppused ja harjutused. Selgitus antud . Mõjualast rääkides peetakse silmas erinevaid häiringuid, kuid mõjuala ulatuse määramisel harjutusvälja kohta on olnud määravaks suurekaliibriliste relvade kriitiline normtase. Normtaseme määramisel on tuginetud olemasolevate (näiteks Kaitseväe keskpolügoon ) ja valmimise lõppjärgus (Soodla) olevate harjutusväljade müra modelleerimise ja laskmiste tulemustele. Teiste harjutusväljade mõjualad on määratud võrdluses teiste harjutusväljadega, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relv i . Harjutusvälja kasutamisega kaasneb mõju ka liikluskoormusele ja sellest tulenev müra, kuid määruse kontekstis ei ole tegemist olulise harjutusvälja mõjuga. Oluline liiklusest tulenev häiring kaasneb ka muudel teedel ja seda sõltumatuna Kaitseväe tehnika liikumist ja vajadusel kavandatakse tee rekon strueerimise osana müratõkked. Vastavasisuline selgitus lisatakse eelnõu seletuskirja. L iiklusest tingitud müra kohalike omavalitsustele või eraisikutele ei kompenseerita. Kaitseväe tehnika on osa muust liiklusest. KOVi teedele kaitseväe tehnikaga tekitatud kahjude likvideerimisega tegeleb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ning seda sõltumatuna häiringutasu maksmisest.