Vabariigi Valitsuse korralduse "Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine" eelnõu

. Riigikantselei 11.10.2023 nr 5-13/23/3600 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse "Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine" eelnõu. Palume eelnõu lisada 19.10.2023 Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda. Lähtuvalt ohuhinnangust teen ettepaneku laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja relvaseaduse § 85 lõike 31 alusel planeerimisseadust kohaldamata ja jätta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel keskkonnamõju hindamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20231011_VV korraldus Nursipalu EN.docx 20231011_VV korraldus Nursipalu EN_LISA.pdf 20231011_VV korraldus Nursipalu SK.docx 20231011_VV korraldus Nursipalu SK_LISA1.docx 20231011_VV korraldus Nursipalu SK_LISA2.docx 20231011_VV korraldus Nursipalu SK_LISA3.pdf 20231011_VV korraldus Nursipalu SK_LISA4.pdf Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 2 (2)  11.10 .2023 Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldatama , keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse ga laiendatakse kaitseministri ettepanekul ja ohuhinnangut arvestades Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja (edaspidi Nursipalu HV ) planeerimisseadust kohaldamata, jäetakse keskkonnamõju hindamata ning algatatakse Natura asjakohane hindamine relvaseaduse ( RelvS ) § 85 lõigete 3 ja 3 1 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 3 lõike 4 ning looduskaitseseaduse (LKS) § 69 4 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 24. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa ( [email protected] ) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ga. Vene maa Föderatsiooni kallaletung Ukrainale 24.02.2022 mõjutas olulisel määral julgeoleku olukorda Eestis. Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks otsustati investeerida uutesse relvasüsteemidesse, suurendada maakaitset 20 000 võitlejani, suurendada ajateenijate arvu, viia 2. jalaväebrigaad (edaspidi 2JvBr ) üle soomustransportööridele, luua kaudtule võimekus ning paigutada liitlas üksused 2JvBr juurde Lõuna-Eestis. 2022 . a suvel toimunud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) Madridi tippkohtumisel otsustati heidutushoiakult minna üle tõkestusheidutusele, mis ühtlasi tähendas ka täiendavate liitlasüksuste paigutamist NATO idapiirile. Nimeta tud ja mitmed teised julgeoleku olukorrast lähtuvad otsused tingisid kiireloomulise vajaduse senisest oluliselt suurema harjutu s välja järele Kagu-Eestis. Olemasolevad harjutusväljad kogu Eestis on juba praegu olemasolevate mahtude ja relvade jaoks liiga väikesed ning ei võimalda üksuste suurusele või spetsiifikale vastavat taktika- ja laskeharjutuste korraldamist või on kasutusintensiivsuse tõttu üle koormatud. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on laiendada kaitseministri ettepanekul olemasoleva Nursipalu HV piiri 6763,81 hektari (edaspidi ha ) võrra ja välispiiri 24212, 67 m eetri võrra ilma planeerimisseadust kohaldamata ja jätta laiendamisel KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata . Uue relvastuse kasutamine ning liitlasüksustega koostöö edukus Eesti kaitsel eeldab sõjaliste harjutuste läbiviimist harjutusväljadel. Eesmärgi saavutamiseks peavad sõjalised harjutused toimuma võimalikult realistlikus olukorras, muuhulgas lahingumoonaga. Seega on harjutusväljad tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse võimet läbi uue relvastuse, üksuste koostöö n ing liitlasüksuste kohaloleku. Vastavate sõjaliste võimete harjutamine eeldab harjutusvälja minimaalse suurusega 10 000 ha ja seda vajadust ei asenda mitme väiksema suurusega harjutusvälja rajamine. Eesti sõjaliseks kaitseks on vajalik harjutusvälja rajamine Kagu-Eestisse, arvestades võimalikke vastase rünnakusuundi ning uute sõjaliste võimetega Eesti ja liitlaste üksuste paiknemiskohti. Nursipalu HV laiendamine planeerimisseadust kohaldamata võimaldab harjutusvälja kiiremat välja arendamist, uute sõjaliste võimete kasutama õppimist enne võimaliku sõjalise ohu realiseerumist ja omab seeläbi olulist tähtsust riigikaitse tagamisel Ukraina sõja tõttu pingestunud julgeoleku olukorras. 3. Eelnõu sisu Eelnõu I osas antakse ülevaade Nursipalu HV laiendamise olulisematest asjaoludest ja menetluse käigust , sh enne V abariigi V alitsuse korralduse eelnõud tehtud otsustest ning kohaliku omavalitsuse üksuste ja elanike informeerimise sagedusest . Eelnõu II osa käsitleb Nursipalu HV laiendamise õiguslikku alust. Punktis 2.1. analüüsitakse Nursipalu HV laiendamise vastavust RelvS § 85 lõikes 3 1 toodud eeldustele ning punktis 2.2. analüüsitakse Nursipalu HV laiendamisel planeerimisseaduse kohaldamata jätmist. Lisaks kirjeldatakse punktis 2.3 avatud menetluse läbiviimise protsessi. Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused , millest V abariigi V alitsus korralduse andmisel lähtub. I I I osas antakse detailne ülevaade Nursipalu HV laiendamise eesmärgist, sh kirjeldatakse julgeolekuolukorda ja sõjalist ohtu Eestile ning Nursipalu HV laiendamise vajadust. Lisaks põhjendatakse just ca 10000 ha suuruse harjutusvälja vajadust ning antakse kokkuvõtlik ülevaade harjutusvälja asukohavaliku analüüsist. Punktis 3.2. antakse ka detailne ülevaade Nursipalu HV laiendamisega kavandatavast tegevusest ja kaasnevate mõjude (sh Natura 2000 võrgustiku alale avalduvate mõjude) hindamisest, sealhulgas milliseid mõjusid on vaja veel hinnata ja milliseid tegevusi võib korralduse andmise järgselt alustada. Punktides 3.3. ja 3.4. analüüsitakse kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi omavalitsusüksused ) ja laiendatava Nursipalu HV piiridesse ja piiranguvööndisse jäävate kinnisasjade omanike õiguste riivet. Lisaks käsitletakse II I osas ka kokkuvõtlikult Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning nendega arvestamise või mitte-arvestamise põhjendusi. Detailsem ülevaade eelnõu kohta esitatud kooskõlastustest, ettepanekutest ja arvamustest on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1 . Eelnõu IV osas esitatakse kokkuvõte ning seejärel järgneb korralduse resolutiivosa (V.) . Resolutiivosa p unktiga 1 otsustatakse Nursipalu HV laiendamine RelvS § 85 lõike 3 alusel. Kuna Nursipalu HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega , on oluline resolutsioonis sellele viidata. Lisaks määratakse ära laiendatava Nursipalu harjutusvälja asukoht, pindala ja välispiiri pikkus. Uute piiride kaart on korral duse lisa . Resolutiivosa punktiga 2 otsustatakse jätta RelvS § 85 lõike 3 1 alusel Nursipalu HV laiendamisel planeerimisseadus kohaldamata. Korralduses toodud põhjendustest nähtub, et RelvS § 85 lõike 3 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Resolutiivosa punktiga 3 otsustatakse, et Nursipalu HV laiendamisel jätta KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata . KeHJS kohase mõju hindamisega kaasneb aeganõudev menetlus, mille läbiviimine seab ohtu riigikaitse tagamise. Siiski viiakse korralduse andmise järgselt läbi muud asjakohased uuringud vastavalt keskkonnaülevaatele ja Natura eelhindamise aruandele. Resolutiivosa punktis 4 viidatakse eraldi veel korralduse punktile, kus on kajastatud tegevused, mida võib teatud keskkonnameetmete rakendamisel korralduse järgselt ellu viia. Resolutiivosa p unktiga 5 otsustatakse algatada Natura asjakohane hindamine korralduse punktis 3.2.1.1. toodud mahus. Asjakohase hindamise mahu määramisel on aluseks Natura eelhindamise aruanne ( seletuskirja lisa 4 ). Vabariigi Valitsus määrab Natura asjakohast hindamist korraldama Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, kellel on kohustus kaasata hindamisse ka eriteadmistega ekspert LKS § 69 5 lõike 1 tähenduses. Resolutiivosa p unkt iga 6 sätestatakse kohustus hinnata ka muud looduskeskkonnale avalduvad mõjud ja selgitada välja täiendavad keskkonnameetmed . Resolutiivosa punkt is 7 sätestatakse, et eraldi Vabariigi Valitsusega määratakse keskkonnameetmed. Viimases resolutiivosa punktis pannakse Kaitseministeeriumile kohustus korralduse avaldamiseks. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Korraldus arvestab Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (EL T L 206, 22.07.1992, lk 7 -50 ) (edaspidi direktiiv 92/43/EMÜ ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike. Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura 2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) (edaspidi direktiiv 2009/147/EÜ ) alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artik li 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist. Direktiivi 92/43/EMÜ artik li 6 lõi k e 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad riigisisesed asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ sättega (artikkel 6 lõige 3) viidi korralduse andmise eelselt läbi LKS § 69 3 kohane Natura eelhindamine. Eelhindamise kohaselt ei ole objektiivsele teabele tuginedes välistatud oluline negatiivne mõju korralduse punktis 3. 2.1. kaasnevate tegevustega Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele (elupaigatüüp 3260, liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobi ja paksukohaline jõekarp), Haanja linnualale (rästas-roolind, viup art, sinikael -part ja rukkirääk ) ja Karula linnualale (must-toonekurg). Seda arvestades algatab Vabariigi Valitsus harjutusvälja laiendamise üle otsustajana Natura asjakohase hindamise korralduses sätestatud mahus. Tegevuste elluviimisega võib alustada pärast asjakohase hindamise läbiviimist, vajaduse korra l Natura erandi menetluse läbiviimist, hüvitusmeetmete kavandamist ja ellu rakendamist ning tegevuse lubamise üle otsustamist Vabariigi Valitsuse poolt. Direktiivi 92/43/EMÜ artik li 6 lõige 4 sätestab, et kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel , siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud hüvitusmeetmed , et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Nursipalu HV rajamise avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused, samuti informatsioon asukoha alternatiivide puudumise kohta, on esitatud korralduse punktis 3 .1. Natura eelhin damise aruandes esitatud elustiku eksperdi hinnangul on vajalikud hüvitusmeetmed võimalik vajaduse korra l leida. Leevendavad ja vajaduse korra l hüvitavad meetmed Natura 2000 võrgustiku kaitseks otsustatakse pärast Natura asjakohase hindamise läbiviimist ja tegevuse lubamise eelselt Vabariigi Valitsuse otsusega. 5. Korralduse mõju V abariigi V alitsuse korraldus parandab Lõuna -Eestis asuva 2JVBr sõjalise väljaõppe võ imalusi. Vabariigi Valitsuse korraldus loob võimaluse kasvatada 2 JVBr sõjalise kaitse võimet, millega kaasneb 2JVBr üle viimine soomustransportööridele ning kaudtule võimekuse loomine ja liitlaste paigutamine 2JVBr juurde. V abariigi V alitsuse k orralduse rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele. Korralduse mõju hindamiseks Natura 2000 võrgustikule viidi läbi Natura eelhindamine ( seletuskirja lisa 4 ) . Kavandatavast tegevusest potentsiaalselt oluliselt mõjutatud keskkonnast ülevaate saamiseks telliti Nurs i palu harjutusvälja laienduse ala osas keskkonnaülevaade (edaspidi kesk k onnaülevaade ) . Natura eelhindamise tulemustele tuginevalt ei kaasne tegevuste I etapi elluviimisega täiendavat uuringute vajadust ega negatiivset mõju Natura võrgustikule. Tegevuste II etapiga kaasnevate mõjude selgitamiseks korralduses toodud ulatuses algatatakse korraldusega Natura asjakohane hindamine . Keskkonnaülevaate tulemusena saadi ülevaade mõjutatud keskkonnast tervikuna ja kaardistati tegevused ja mõjud, mis vajavad enne tegevuste elluviimise lubamist täiendavat hindamist, sh uuringute läbiviimist, ja keskkonnameetmete määramist, tagamaks tegevuste vastavus õigusaktides sätestatule. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse mõju Natura 2000 võrgustikule mõju vältivad ja leevendavad meetmed, asjakohasel juhul viiakse läbi Natura erandi menetlus hüvitusmeetmete selgitamiseks. Muud keskkonnameetmed selgitatakse välja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena keskkonnaülevaates selgitatus tegevuste ja mõjude osas. Mõju hindamiste tulemusena selgitatud keskkonnameetmed määratakse eraldi Vabariigi Val itsuse otsusega või Keskkonnaameti otsusega, kui selleks on õigusaktiga sätestatud volitusnorm. Kavandatava tegevus e vastavus kehtivatele planeeringutele on esitatud keskkonnaülevaate p eatüki s 5 ( kättesaadav Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel) . RelvS § 85 lg 3 2 kohaselt peatuvad harjutusvälja laiendamisel samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld - ja maakonnaplaneeringute muutmine. Harjutusvälja laienduse alal on üldplaneeringute koostamine käimas, harjutusvälja laiendamisega eelnõus kavandatud ulatuses ei ole kohalike omavalitsus üksuste poolt peetud võimalikuks arvestada. Seda arvestades võib olla korralduse jõustumise järgselt vajalik algata d a uute üldplaneeringute (Võru valla, Antsla valla, Rõuge valla) koostamine ja Võru maakonnaplaneeringu koostamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS) tulenevalt on ruumiline planeerimine kohaliku omavalitsusüksuste ülesanne. Maakonnaplaneeringute koostamist korraldab R egionaal- ja P õllumajandusministeerium. Kuna Vabariigi Valitsuse korraldus ei kohusta planeeringuid muutma, ei ole tegemist ka omavalitsusüksustele või R egionaal- ja P õllumajandusministeerium ile pandud olulise täiendava ülesande või kohustusega, millega peaks kaasnema eeldatavalt täiendav kulu. Samuti ei sätes ta RelvS ajalist piirangut , mille jooksul tuleb planeeringud korraldusest lähtuvalt uuendada. Korraldusega sätestatakse tegevused, mille elluviimisega saab alustada korralduse jõustumisel ja sätestatakse, kuidas toimub keskkonnameetmete määramine tegevustega seoses, mis vajavad täiendavat hindamist. Nursipalu HV s otsiaalmajanduslikule keskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks on Vabariigi Valitsus toetanud hüvitusmeetmete pakett i , m is koosneb kolmest kompensatsioonimeetmest, millest esimene on omavalitsusüksustele senisest suurema püsiva häiringutasu maksmine. Teiseks kompensatsioonimeetmeks on ühekordse investeeringutoetuse maksmine Võru vallale, Antsla vallale, Rõuge vallale ja Võru linnale. Kolmas kompensatsioonimeede on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. Lisaks on k oostöös omavalitsus üksustega käimas töö Valga–Koidula raudtee rekonstrueerimiseks ja uue raudteelõi g u rajamiseks puidutööstusettevõteteni. 6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on teinud ettevalmistusi, et V abariigi V alitsuse korralduse andmise järgselt oleks võimalik koheselt alustada V abariigi V alitsuse korraldusega lubatud tegevuste ellu viimist. Harjutusvälja arendamiseks vajalike tegevuste jaoks on olemas vajalikud eelarvevahendid. Korralduse jõustumise järgselt alustatakse Natura asjakohast hindamist ning tellitakse korralduses nõutud muud asjakohased mõju hinnangud ja uuringud , mis ei ole veel töös . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tegeleb pidevalt harjutusväljade keskkonnatingimuste jälgimisega ning keskkonnauuringutest tulenevate meetmete rakendamisega. Nursipalu HV planeeritava laiendamisega seoses on käesolevaks hetkeks tellitud kõik Natura asjakohase hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise eelduseks olevad uuringud ( k alakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur; kanakulli inventuur; potentsiaalsete metsise mängude inventuur; militaarmüra ja vibratsiooni uuring; arheoloogilise uuringu I etapp) . Uuringute tegemiseks vajalikud rahalised vahendid on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarves. Harjutusvälja laienduse alale jäävate e raomandis olevate kinnisasjade omanikega jätkatakse läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Riigi huvi on saavutada Nursipalu HV alale jäävate kinnisasjade omanikega kokkulepped kinnisasja omandamiseks. Arvestades alale planeeritud väljaõppe olemust ning eesmärki, on eraomandis kinnistute olemasolu Nursipalu HV territooriumil võimatu. Kinnistute omandamise kulu kaetakse riigi eelarvest. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest. 8. Eelnõu kooskõlastamine ja muu korraldusega seonduv Käesoleva Vabariigi Valitsuse korralduse menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 esitat i V abariigi V alitsuse korralduse eelnõu ja seletusk iri eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks R egionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (REM) K liimaministeeriumile (KLIM) , Kultuuriministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja e-postiga Muinsuskaitseametile ning Keskkonnaametile . EISi kaudu esitasid ettepanekud REM ja KLIM ning e-kirjaga esitasid ett epanekuid Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet , mis on kajastatud seletuskirja lisas 2. Ettepanekutele vastavalt on eelnõud ja seletuskirja täiendatud. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkusteta. Vabariigi Valitsuse korralduse andmiseks vii di läbi avatud menetlus, mille käigus pan di Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos seletuskirj a ja keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnanguga avalikkusele tutvumiseks välja ning määrat i tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekute esitamiseks määratud tähtaega pikendati puudutatud isikute palvel ühe korra. Peale avaliku väljapaneku lõppemist arutat i esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid avalikul istungil . Avalik istung salvestati, mille põhjal koostati kokkuvõtlik protokoll. Avaliku väljapaneku ja istungi käigus esitatud ettepanekud ning põhjendused arvestamise või mitte-arvestamise kohta kajastuvad detailselt seletuskirja lisas 1. Avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutest ning EISi ja e-kirjaga esitatud ettepanekutest lähtuvalt korrigeeriti korraldust ning selguse huvides muudeti osaliselt ka korralduse ülesehitust. Põhimõttelisi muudatusi võrreldes avalikule väljapanekule ja EISi kooskõlastamisele esitatud korralduse eelnõuga Vabariigi Valitsuse korralduse s tehtud ei ole, sealhulgas ei ole muudetud korraldust isikute kahjuks, kelle õigusi korraldus puudutab. Lisad: Vabariigi Valitsuse korralduse „ Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõu avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul esitatud ettepanekud, küsimused, arvamused koos vastustega; Eelnõude infosüsteemis esitatud ettepanekute kooskõlastustabel; Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade; Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine. EELNÕU 11.10 .2023 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata , keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine Korraldus kehtestatakse relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 3 1 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 4 ning looduskaitseseaduse § 69 4 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 24. I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaitseväe Nursipalu harjutusväli (edaspidi ka Nursipalu HV ) pindalaga 3134 hektarit (edaspidi ha ) ja välispiiri pikkusega 26 860 m asutati Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008 . a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“ (edaspidi ka korraldus nr 79 ) Võru maakonnas Sõmerpalu vallas ja Rõuge vallas (praegu Rõuge vallas ja Võru vallas) . Harjutusväli asutatud piirides on kantud riigihalduse ministri 13. aprilli 2018. a käskkirjaga kehtestatud Võru maakonnaplaneeringule 2030+ . Rõuge vallal puudub kehtestatud üldplaneering. Rõuge valla s, endisel Võru valla haldusterritooriumil kehtib Võru valla üldplaneering. Võru Vallavolikogu 9. aprilli 2008. a määrusega nr 42 kehtestatud Võru valla üldplaneeringus on käsitletud üldisi riigikaitselisi vajadusi, harjutusvälja planeeringule kantud ei ole. Võru vallas endise Sõmerpalu valla territooriumil kehtib Sõmerpalu valla üldplaneering . Sõmerpalu Vallavolikogu 16. juuni 2010. a määrusega nr 11 kehtestatud üldplaneeringus reserveeriti 1045 ha maad Nursipalu harjutusväljaku väljaarendamiseks. Samuti käsitletakse planeeringus Nursipalu harjutus välja müra leevendamise vajaduse tõttu nii müratõkke kaitsehaljastuse kui ka müratõkkeistanduste rajamise vajadust . Nursipalu HV arendusprogrammi väljatöötamine Kaitseväe peastaabis algas 2022 . aasta suvel. 2022. a juuni alguses informeeriti Rõuge valda ja Võru valda Kaitseväe vajadusest oluliselt laiendada Kagu-Eestis sõjaväeliseks väljaõppeks vajalikke alasid. Antsla valda algselt ei informeeritud, kuna sel hetkel kehtivates piirides Nursipalu HV Antsla valda ei puudutanud. Kolme puudutatud omavalitsusüksust (Võru valda, Rõuge valda, Antsla valda) informeeriti Nursipalu HV laiendamise vajadusest üldplaneeringute menetluses sügisel 2022. a. 10. oktoobril 2022. a tutvustas kaitseminister laiendamise plaane harjutusvälja laiendamisest vahetult puudutatud kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi omavalitsusüksused) vallavanematele. 21. novembril 2022. a toimus avalik koosolek Tsooru rahvamajas, kus tutvustati laiendamise vajadusi laiemale üldsusele. Tekkinud küsimustele vastuste andmiseks toimus 5. jaanuaril 2023.a kohtumine Rõuge valla elanikega. Sellele järgnevalt toimusid kohtumised ka Võru (11. jaanuar il 2023. a) ja Antsla valla (12. jaanuar 2023. a) ning Võru linna (31. jaanuar 2023. a) elanikega ning SA-ga Võrumaa Arenduskeskus (31. jaanuar 2023. a). 2022. a detsembris tellis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK ) planeeritava Nursipalu HV potentsiaalse laienduse osas keskkonnaülevaate ühes Natura eelhindamisega. Kaitseministeerium saatis 17. jaanuaril 2023. a Võru Vallavalitsusele, Rõuge Vallavalitsusele ja Antsla Vallavalitsusele kirja nr 12-1/22/161, kus informeeriti , et Nursipalu HV laiendamise protsess avalikult tutvustatud piirides on käimas. Riigikogu XIV koosseisu riigikaitsekomisjon arutas 21. veebruari 2023. a avalikul istungil komisjonile suunatud jaanuaris esitatud kollektiivset pöördumist „Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele“ koos pöördumise algatajatega ja Võrumaa omavalitsusüksuste esindajatega. Riigikogu XV koosseisu riigikaitsekomisjoni 9. mai 2023. a istungil tutvustas RKIK peadirektor komisjonile Nursipalu HV laiendamise plaane. 25. augustil 20 23. a teavitas RKIK avalikkust Nursipalu HV laiendamiseks avatud menetluse algatamisest . K aitseministri 28. augusti 2023. a käskkirjaga nr 124 on kehtestatud „ Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm“ . Selle kohaselt on Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamise ks harjutusväljade arendamine ja laiendamine möödapääsmatu , võttes arvesse Kaitseväe v ajadust arenda da struktuuri tulenevalt uute võimete ja üksuste loomisest, uutest kasutusse võetavates t relvasüsteemidest, ajateenijate arvu suurendamisest, liitlaste kohalolu kasvust ning Eesti julgeolekut mõjutavatest ohtudest. Eeltoodu saavutamiseks on vajalik kahe olemasoleva väljaõppeks kasutatava ala Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa liitmine ning laiendamine, mille tulemusel tekiks ca 99 km 2 suurune Nursipalu harjutusväli. Nursipalu HV laiendamise korralduse eelnõu koos seletuskirjaga oli avalikul väljapanekul ja kooskõlastamisel eelnõude infosüsteemis ajavahemikul 29. august 2023. a – 25. september 2023. a . Avalik istung avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute arutamiseks toimus 6. oktoobril 2023. a Võru Gümnaasiumis aadressil Seminari 1, Võru. II . ÕIGUSLIK ALUS 2.1 Relvaaseaduse (edaspidi RelvS ) kohaldamine Nursipalu HV laiendamiseks Vastavalt RelvS § 85 l õikele 1 on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. RelvS § 85 l õike 3 järgi otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise. Tulenevalt RelvS § 85 l õike st 3 1 võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. RelvS § 85 l õike 3 3 kohaselt antakse RelvS § 85 lõi kes 3 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldus pärast avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetluse läbiviimist korraldab valdkonna eest vastutav minister või tema määratud asutus. Avatud menetluse läbiviimisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse ( edaspidi HMS) §-dest 46 – 50 . Seega ei jää isikute õiguste kaitse RelvS § 85 lõike 3 1 kohaldamisel tagamata, vaid seda tagatakse H MS järgse avatud menetluse läbi viimisega, arvestades konkreetse otsusega seotud asjaolusid. RelvS § 85 lõike 3 1 kohaldamise eeldusteks on: 1) asjakohane ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele; 2) valdkonna eest vastutava ministri ettepanek, mis lähtub asjakohasest ohuhinnangust; 3) asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine; 4) planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele, st planeerimismenetluse läbiviimine võib takistada kõrgendatud ohu olukorras ettevalmistust potentsiaalse rünnaku tõrjumiseks. 1 ) Asjakohane ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele Asjakohase ohuhinnanguga kinnitatud oht riigikaitsele on sätte kohaldamise eeldus, sest riigikaitse on see ülekaalukas avalik huvi, mis põhjendab olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamist ilma tavapärase planeerimismenetluseta. Riigikaitse huvi kaalumisel teiste avalike huvidega tuleb arvestada nii ohu tõenäosuse kui ka selle mõjuga. Sõjalise rünnaku ohu tõenäosus on üldiselt madalam kui erinevate tsiviilkriiside tõenäosus, kuid oht on oluline eelkõige eksistentsiaalse mõju tõttu Eesti iseseisvusele. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 3 l õige 8 sellist ohuhinnangut ei eelda, on vastav ohuhinnang Eesti õiguses täiendavalt kitsendav tingimus, et tagada RelvS § 85 l õike 3 1 eesmärgipärane rakendamine. Sätte eeldust täitev oht riigikaitsele on kirjeldatud ning vastav ohuhinnang on käesoleva korralduse andmise aluseks. Ohuhinnang on riigisaladust sisaldav dokument, milles sisalduva teabe avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Seetõttu ei ole võimalik ohuhinnangut teha avalikult kättesaadavaks ega selle sisu käesoleva põhjenduses täpsemalt refereerida. Seega on vastav sätte eeldus täidetud. Ohuhinnang ule on viidatud punktis „ 3 .1.1. Julgeolekuolukord ja s õjaline oht Eestile“. 2) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanek Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõike 1 kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas riigikaitse korraldamine ja seoses sellega muuhulgas ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine. Kaitseministeeriumi juhib kaitseminister ja tema vastutusvaldkonnas on selle valitsemisala . Seega antud juhul on valdkonna eest vastutavaks ministriks kaitseminister. Lähtuvalt ohuhinnangust te gi kaitseminister käesoleva korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse le esitamisega ettepaneku laiendada Nursipalu HV RelvS § 85 l õike 3 1 alusel käesoleva korralduse lisas toodud piirides , mis on kooskõlas Kaitseväe vajadustega ja Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ga . 3) Nursipalu HV laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine Vastava eelduse täitmiseks on vajalik, et Nursipalu HV laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine. RelvS § 85 lõike 3 1 tähenduses ei mõelda selle eesmärgi all kitsalt vaid harjutusvälja kasutamise otstarvet, vaid põhjust miks harjutusvälja on vaja asutada või laiendada. Nursipalu HV vajadus ja eesmärk riigikaitse tagamiseks on kirjeldatud punktis 3.1. Sellest lähtuvalt on Nursipalu HV ainus eesmärk riigikaitse tagamine Eesti kaitsmiseks ohu eest ja ohuhinnangust lähtuvalt selle laiendamata jätmine toob kaasa väga suure ohu riigikaitsele. 4) Planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele Harjutusvälja vajadus sõjalise ohu tõrjumiseks on ajakriitiline ka vaatamata sellele, et sõjalise rünnaku oht 2023. a on madal. Tuleb arvestada, et harjutusvälja laiendamise otsustamisest ning seejärel vajaliku taristu valmimisest kulub reaalse sõjalise kaitse võime kasvuks aega. Sõjalise kaitse võime kasv ei tulene automaatselt harjutusvälja laiendamise otsustamisest ega ka mitte selle taristu rajamise faktist, vaid läbiviidavate harjutuste positiivsest mõjust Kaitseväe üksuste oskusele kasutada uusi võimeid ning Kaitseväe ja Eestis paiknevate Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmeriikide relvajõudude üksuste (edaspidi liitlasüksused ) koostöövõimele Eesti maastikul. Nende eesmärkide saavutamine eeldab harjutuste läbiviimist, õpitundide tuvastamist ning õpitundide elluviimist taktikalistesse protseduuridesse, milleks tihti läbitakse mitu sellist tsüklit. Seejuures on iga uue relvasüsteemiga, uute Eesti või liitlaste üksustega läbitud harjutus samm sõjalise ohu tõrjumiseks vajaliku tugevama kaitse suunas. Riigikaitse tagamiseks on oluline, et võimaliku sõjalise rünnaku ajaks on läbi viidud võimalikult palju selliseid realistlikke harjutusi. Väljaõpe harjutusväljal nõuab aega ja oluline on vastava väljaõppe ja harjutustega alustada võimalikult kiiresti. Nursipalu HV laiendamine planeerimisseadust kohaldamata võimaldab harjutusvälja kiiremat välja arendamist, uute sõjaliste võimete kasutama õppimist enne võimaliku sõjalise ohu realiseerumist ja omab seeläbi olulist tähtsust riigikaitse tagamisel Ukraina sõja tõttu pingestunud julgeoleku olukorras. 2.2. P laneerimisseaduse (edaspidi PlanS ) kohaldamata jätmine PlanS kohaselt on võimalik riigikaitselised alad ja nende üldised kasutustingimused määrata kindlaks maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga . Riigikaitseliste alade asukoha valikuks võib Vabariigi Valitsus otsustada ka riigi eriplaneeringu algatamise. PlanS annab võimaluse muuta maakonnaplaneeringut koostades planeeringuala hõlmava maakonnaplaneeringu või maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu või lubab põhjendatud juhul teha üldplaneeringuga maakonnaplaneeringu muutmise ettepaneku. Riigi huvidega võimaldab paremini arvestada riigi eriplaneering (edaspidi REP ), kuid erinevalt seni planeeritud harjutusväljadest , tuleb kehtiva planeerimisseaduse alusel alustada eelvaliku etapiga, millele järgneb detailse lahenduse koostamine. Kaitseväe keskpolügo o ni (edaspidi KVKP ) planeerimine REP-i ga , alates detailsest lahendusest , mis oli samuti Kaitseministeeriumi korraldada, kestis kuus aastat . S el lel e eelnes aeg asukoha valiku määramiseks maakonnaplaneeringus ja lisandub aeg harjutusvälja välja arendami seks. 17. märtsil 2023. a jõustus planeerimisseaduse muudatus, mis annab võimaluse kehtestada REP asukoha eelvaliku otsuse alusel. Seaduse muudatus on koostatud eesmärgiga kiirendada tuuleenergeetika arendamiseks vajalikke menetlusi. M uudatus lähtub eeldusest, et sobilikke alasid on mit u ja juba eelvaliku etapis on võimalik veendunult öelda, et tegevusel puuduvad olulised mõjud ja sellest lähtuvalt saab eelvaliku otsuses toodud projekteerimistingimuste alusel liikuda edasi ehitamise etappi. Eelvaliku etapiga piirdumiseks tuleb selles etapis teha kõik vajalikud uuringud ja hindamised detailse lahenduse, paiguti ehk isegi projektilahenduse tasemel, et vastav veendumus saaks tekkida . S amas puuduvad Kaitseministeeriumi valitsemisalas tehtud ruumianalüüsi kohasel t realistlikud asukoha alternatiivid Nursipalu HV laiendamisele, võttes arvesse eeskätt olemasolevat taristut ja Kaitseväe üksuste paiknemist, mõju era omandis olevatele kinnisasjadele ja seda, et harjutusväli ei saa asuda üksuste paiknemisaladest kaugel. Harjutusvälja paiknemine üksuste paiknemisalade läheduses vähendab väljaõppeks kuluvat aega, parandab väljaõppe tõhusust, samuti vähendab mõju välisele keskkonnale (nt teede koormus, masinate kütusekulu) ning ei too kaasa vajadust ka ajutiste paiknemisalade loomiseks. Selliselt REP-i kasutades pikendaks riik oluliselt harjutusvälja arendamise protsessi, kuid ei muuda lõpptulemust, sh ka eraomandile avalduvat mõju, mis pole sugugi väheoluline. Sõltumata sellest, kas t egevuse elluviimine toimub PlanS või RelvS § 85 l õike 3 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusega , toimub riigikaitselisteks vajadusteks maade omandamine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse ( edaspidi KAHOS ) alusel, ehk mõju omandipõhiõig usele on sama. REP puhul toimuks ulatuslikum isikute kaasamin e vastavalt PlanS-le , kuid käesoleva Vabariigi Valitsuse korralduse puhul tagatakse, et laiendamise protsessis järgitaks HMS - s avatud menetluse kohta sätestatut. Seega ei jää isikute õiguste kaitse RelvS § 85 lõike 3 1 kohaldamisel tagamata, vaid se e tagatakse HMS järgse avatud menetluse läbiviimisega, arvestades konkreetse otsusega seotud asjaolusid. Seega on mõlemal juhul tagatud huvitatud isikute ning asutuste seaduspärane kaasamine kogu laiendamise protsessi. Arvestades praegust julgeolekuolukorda ja tulenevalt Vene maa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa ) kallaletungist Ukrainale ei ole riigikaitse huvides uute sõjaliste võimete kasutusele võtmisel võimalik kulutada aega, mis kaasneb REP-i koostamise ja kehtestamisega. Siinjuures tuleb arvestada, et REP -i menetlusviisi valikul, oleks alles pärast REP-i kehtestamist lubatud projekteerimine ja harjutusvälja välja arendamine. Vastavalt lükkub edasi ka väljaõpe ja harjutused, mida harjutusväljal soovitakse teha. Niisiis, Nursipalu HV laiendamiseks ei ole ajakriitilisusest lähtudes REP sama efektiivne meede kui RelvS § 85 l õike 3 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldus, kuna REP-i menetlusega ei ole võimalik tagada Nursipalu HV laiendamise eesmärki praeguses julgeolekuolukorras. Eeltoodust lähtudes on Nursipalu HV laiendamisel täidetud RelvS § 85 lõigetes 3 ja 3 1 sätestatud kriteeriumid, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse otsustada Nursipalu HV laiendamise planeerimisseadust kohaldamata. 2.3. Avatud menetluse läbiviimine Vastavalt RelvS § 85 lõikele 3 3 antakse Vabariigi Valitsuse korraldus Nursipalu HV laiendamiseks pärast avatud menetluse läbiviimist. Sätte kohaselt on avatud menetluse läbiviimise korraldamise õigus valdkonna eest vastutaval ministril või tema määratud asutusel. Antud juhul on valdkonna eest vastutavaks ministriks kaitseminister ja avatud menetluse läbiviimist on määratud kaitseministri 17. augusti 2023 . a käskkirjaga nr 119 korraldama RKIK kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesandeks on muuhulgas valitsemisalale taristu arendamise teenuse osutamine. Taristu hõlmab ka harjutusvälju. Seega on RKIK pädev korraldama käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetluse läbiviimisel lähtutakse HMS §-dest 46-50. Avatud menetlusega tagatakse huvitatud isikute õigeaegne ja efektiivne kaasamine. Avatud menetluse kaudu on võimalik Vabariigi Valitsuse korraldusest mõjutatud isikutel oma seisukohti esile tõsta. Avatud menetluse algatamisest teavitati 25. augustil 2023. a posti või e-posti teel harjutusvälja laiendatavasse alasse jääva id isiku id ja puudutatud omavalitsusüksusi . Lisaks avaldati teade menetluse algatamise kohta üleriigilise levikuga ajalehtedes- Postimees ja Eesti Päevaleht ning maakondlikutes ajalehtedes- Võrumaa Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees. Maakondlikus ajalehes avaldamine oli vajalik, kuna Nursipalu HV piir läbib mitut omavalitsusüksust. Laialdase, erinevate infokanalite kaudu avatud menetluse algatamisest teavitamise eesmärk oli, et teavitus jõuaks võimalikult paljude huvitatud isikuteni. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga ning seletuskirja , keskkonnaülevaate, Natura eelhinnangu ja asukohavaliku avalike dokumentidega oli võimalik tutvuda RKIKi veebilehel https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/ ja avaliku väljapaneku toimumise ajal ka Antsla Vallavalitsuses (Fr. R. Kreutzwaldi tn 1, Antsla vald ), Võru Vallavalitsuses (Võrumõisa tee 4a, Võru) ja Rõuge Vallavalitsuses (Ööbikuoru 4, Rõuge vald ) kohapeal. Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõule sai esitada kirjalikult (( digi )allkirjastatult) kuni 25 . september 2023 . a (k.a) aadressil Järve 34A, Tallinn või e-posti teel: [email protected]. Pärast Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu avalikku väljapanekut ja arvamuste esitamise tähtaja möödumist toimus esitatud ettepanekute ja vastuväidete arutamine 6. oktoobril 2023. a Võru Gümnaasiumis toimunud avalikul istungil. Avalikul istungil käsitleti ettepanekuid ja vastuväiteid, mis olid esitatud avaliku väljapaneku ajal avatud menetluse algatamise teates määratud tähtajaks ning samuti sai esitada täiendavaid küsimusi. Küsimustele vastasid kaitseminister, RKIKi peadirektor, Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi ülem, Kaitseministeeriumi ametnikud, RKIKi töötajad ning eksperdid ettevõttest Skepast & Puhkim . Avatud menetluse käigus kirjalikult esitatud ettepanekud ja vastuväited ning põhjendus nendega arvestamise või mitte-arvestamise kohta on kättesaadav korraldus e seletuskirjast . Kokkuvõte esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest on esitatud käesoleva korralduse punktides 3.3., 3.4. ja 3.5. Avaliku istungi helisalvestis ja kirjalik protokoll on kättesaadavad RKIKi veebilehel: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/ . III PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED 3.1. Nursipalu HV laiendamise riigikaitseline eesmärk Põhiseaduse preambuli neljanda lõi ke kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle st tulenevalt peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, RKIK jt) kaudu. Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel, mille tagab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikme sus . NATO kollektiivkaitse kindlustab Eestile usutava heidutuse ja sõjalise kaitse. Esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks on Kaitseväe rahuaja ülesanne tagada ajateenijate ja reservväelaste sõjaline väljaõpe ning alaline kaitsevalmidus. Alljärgnevalt on kirjeldatud Nursipalu HV laiendamise olulisus Eesti riigikaitsele. 3.1.1. Julgeolekuolukord ja sõjaline oht Eestile Seoses Vene maa jõhkra sõjalise kallaletungiga Ukrainale on julgeolekuolukord Eestis, aga ka Euroopas, tervikuna kiiresti muutunud. Venemaa peab Balti riike NATO haavatavamaks osaks, mistõttu oleksid need NATO ja Venemaa konflikti korral kohtadeks, kus sõjalist survet avaldada. Seetõttu käsitleb Venemaa Ukraina sõja tõttu nõrgenenud sõjalise võimekuse taastamist Eesti piiri vahetus läheduses väga tõenäoliselt esmatähtsana. Kuigi 2023 . aastal on sõjaline rünnak Eesti vastu ebatõenäoline, sest Venemaa sõjalised võimed on seotud sõjaga Ukrainas, on pikemas plaanis Venemaa sõjakuse ja välispoliitiliste ambitsioonide tõttu julgeolekuriskid Eestile märkimisväärselt kasvanud. On oht, et diplomaatilise ja/või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa 2020 . aastate keskel poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele. Venemaa Relvajõudude võimete kvantitatiivne taastamine Eesti piiri vahetus läheduses toimub kuni nelja aastaga. Balti riikide seisukohast on Venemaal veel piisavalt jõudu meie piirkonnas usutava sõjalise surve avaldamiseks. Sõjalise ohu hinnang on täpsemalt kirjeldatud Kaitseväe ohuhinnangus . Eeltoodud põhjustel on Eesti vastase sõjalise rünnaku tõenäosus lähiaastate ajaraamis kasvanud. 3.1.2. Sõjalise kaitsevõime tõstmine ohu tõrjumiseks Eesti seisukohast on oluline demonstreerida reaalset sõjalist valmidust, et välistada Venemaa kiusatus alliansi julgeolekugarantiide paikapidavus proovile panna. Selleks on vaja tõsta nii Eesti iseseisva kaitse kui ka kollektiivkaitse võimet. Kollektiivkaitseks otsustati 2022. a juunis toimunud NATO Madridi tippkohtumisel, et NATO tugevdab oma idatiiva kaitset, sh Eesti kaitseks luuakse diviisi struktuur ja määratakse täiendavad liitlasüksused. Liitlasüksuste Eestisse juurde toomise oluliseks eelduseks on neile lahingvalmiduse hoidmiseks vajalike tingimuste olemasolu. Iseseisva kaitsevõime suurendamiseks investeeritakse uutesse relvasüsteemidesse, näiteks täiendav täppismoon, muuhulgas varitsev õhuründemoon ja Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi (edaspidi 2JvBr) täiendamine liikursuurtükkide K-9 pataljoniga ning jalaväe mehhaniseeritud transpordivõimekusega. Lisaks on otsustatud mh maakaitse suurendamine 20 000 võitlejani ja ajateenijate arvu suurendamine kuni 4000-ni. Eelnimetatud otsused suurendavad Eesti sõjalise kaitse võimet kasvanud sõjalise ohu vastu. Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks otsust as Eesti Vabariik investeerida uutesse relvasüsteemidesse, suurendada maakaitset 20 000 võitlejani, suurendada ajateenijate hulka , 2JvBr üle viimine soomustransportööridele, kaudtule võimekuse loomine ning koos liikmesriikidega liitlasüksuste paigutamine 2JvBr juurde Lõuna-Eestis. 2022 . a suvel toimunud NATO Madri i di tippkohtumisel otsustati heidutushoiakult minna üle tõkestusheidutusele, mis ühtlasi tähendas ka täiendavate liitlasüksuste paigutamist NATO idapiirile. Nimetatud ja mitmed teised julgeoleku olukorrast lähtuvad otsused tingisid kiireloomulise vajaduse senisest oluliselt suurema harjutusvälja järele Lõuna-Eestis . Olemasolevad harjutusväljad kogu Eestis on juba praegu olemasolevate mahtude ja relvade jaoks liiga väikesed ning ei võimalda üksuste suurusele või spetsiifikale vastavat taktika- ja laskeharjutuste korraldamist või on kasutusintensiivsuse tõttu üle koormatud. Varem on käinud nii kaitseväela sed kui ka siin paiknevad liitlasüksused väljaõpet tegemas Lätis ja Soomes. Sarnaselt Eesti ga on ka Läti harjutusväljasid juurde rajamas, kuid seda lõunasse Leedu piiri lähedale. Muutunud julgeoleku olukorra tõttu ja kuna ka Läti ja Leedu on suurendanud oma sõjalist väljaõpet ning suurenenud on ka eelnimetatud riikides paiknevad NATO liitlasüksuste isikkoosseis, on ka sealsed väljaõppe alad ülekoormatud. Eestis on laiendamisel juba Kaitseväe Sirgala harjutusväli ning riigi eriplaneeringu koostamine on käimas Soodla harjutusvälja planeerimiseks ja välja arendamiseks. Sõjalise võime kasvu tõttu 2JvBr vastutusalas on harjutusväljade puudujääk eriti kriitiline just Lõuna-Eestis . Seega ei võimalda olemasolevad harjutusväljad läbi viia vajalikke harjutusi praeguse sõjalise võime ja veel vähem lähituleviku jaoks. 3.1.3. Nursipalu HV vajadus sõjalise kaitsevõime tõstmise kriitilise eeldusena Uue relvastuse kasutamise ning liitlasüksustega koostöö edukus Eesti kaitsel eeldab sõjaliste harjutuste läbiviimist harjutusväljadel. Relvakonflikt Ukrainas on kinnitanud, et sõjaline edu eeldab üksuste eelnevat väljaõpet kasutatava relvastuse ja üksuste koostöö osas. Eesmärgi saavutamiseks peavad sõjalised harjutused toimuma võimalikult realistlikus olukorras, muuhulgas lahingumoonaga. Realistlikul harjutusel tuleb tundma õppida maastikku, keeruliste relvasüsteemide käsitsemist tuleb lihvida peensusteni, üksused peavad harjutama koostööd, juhid juhtimist . Selliseid harjutusi saab läbi viia vaid harjutusväljal, mis on selleks eesmärgiks eraldi loodud . Lisaks eeldab kollektiivkaitseks liitlaste Eestis viibimine neile elamiseks ja harjutamiseks vajalikku taristut. Juba praegu ületab liitlaste valmisolek enda üksuseid Eestisse tuua meie valmisolekut neid vastu võtta. Seega on harjutuväljad praeguses julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse võimet uue relvastuse, üksuste koostöö ning liitlaste kohaloleku ga . 3.1.4. Piisava suurusega harjutusvälja vajadus Eelnimetatud sõjaliste võimete harjutamine eeldab harjutusvälja minimaalse suurusega 10 000 ha, seda vajadust ei asenda mitme väiksema harjutusvälja rajamine. H arjutusvälja suurus sõltub eeskätt Eestil ja NATO l iikme sriikidel olemasolevate relvade ja laskemoona ohualadest ja üksuste suurusest, kes peavad koos mahtuma harjutusväljal harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jmt. Ideaalis o leks selliseks harjutusväljaks Kaitseväe hinnangul vajalik u. 20 000 ha maad. Sellises suurusjärgus harjutusvälja ei ole Eesti tervikpindala suurust arvestades kunagi võimalikuks peetud. Eesti seitsmest riigikaitselisest harjutusväljast suurim, KVKP , on ligemale 12 000 ha. Kaitseväel on lubatud KVKP ümbritseval alal, st väljapool harjutusvälja piire, harjutuste läbiviimiseks võtta kasutusele riigimets alalise riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks . Riigimetsa alasid võidakse kasutada riigikaitselise väljaõppe ajal lahingutehnika kasutamisega kaasnevate ohualadena. KVKP kasutamise võimalusi harjutuste läbiviimiseks ja kaudtule õppimiseks aitab suurendada läheduses paiknev Soodla harjutusväli. Nursipalu HV arendusprogrammist lähtuvalt on täiendava harjutusvälja arendamisel Kaitseväe vaatest kolm eesmärki: ühe vähendatud soomuspataljoni ( pataljon – ca 800 võitlejat) lahinglaskmiste läbiviimine koos kõrgema üksuse lahingutoetuse elementidega; kahe pataljoni põhilaskeväljaõppe läbiviimine samal ajal; brigaadi ( ca 3000-5000 võitlejat) taktikaliste manöövrite läbiviimine piiratud mahus. Neid eesmärke on teatavate mööndustega võimalik täita ca 10 000 ha suurusel harjutusväljal. Seega ei piisa Eesti sõjaliseks kaitseks vajalike harjutusvõimaluste tagamiseks mitme väiksema suurusega harjutusvälja rajamisest erinevatesse asukohtadesse, vajalik on piisava suurusega harjutusväli. 3.1.5. Nursipalu HV asukohavaliku kriteeriumid Eesti sõjaliseks kaitseks on vajalik harjutusvälja rajamine Kagu-Eestisse, arvestades võimalikke vastase rünnakusuundi ning uute sõjaliste võimetega Eesti ja liitlasüksuste paiknemiskohti. Arvestades geograafiat, võimaliku vastase ja liitlasriikide (eelkõige Läti) asukohti, on Eestil kaks peamist strateegilist suunda, kust vastane võib maismaal oma põhijõuga rünnata. Sellest lähtuvalt on Eesti riigi sõjalises kaitses ka kaks suunda, kus vastane tuleb rünnaku korral nö vastu võtta – Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti. Sellest lähtuvalt paiknevad olemasolevad Kaitseväe linnakud vastavalt Tapal ja Jõhvis (1. jalaväebrigaad (edaspidi 1JvBr)) ning Võrus (2JvBr). Seejuures soovitakse tõs ta lähiajal just Lõuna -Eestis asuva 2JvBr sõjali st e võime t ning seeläbi harjut amise vajadus t . Eelnevalt on Eesti iseseisva kaitsevõime (mh relvastus) ning liitlasüksuste kohaloleku osas eelisarendatud 1JvBr-i. Selle tulemusena on Tapa linnaku mahutavus ammendunud ja laiendamiseks ruumi ei ole. Järgmise na tuleb kasvatada 2JvBr sõjalise kaitse võimet. Sellega kaasneb 2JvBr üleviimine soomustransportööridele ning kaudtule võimekuse loomine ja liitlasüksuste paigutamine 2JvBr juurde Lõuna-Eestis. Hanked vastavate võimete (K9 Kõu liikursuurtükid) loomiseks on korraldatud , hangitud relvastus jõuab olulises osas kohale 2024. a. Seejuures ei võimalda linnaku lähipiirko nda jääv Nursipalu HV olemasolevates piirides soomustehnika kasutamist ja suurtükkidest laskmist, sest puuduva d väljaõppeks piisavad manöövervõimalused ja raskerelvade ohualad ei mahu olemasoleva harjutusvälja piiridesse . Seega eeldab Eesti sõjalise võime kasv vajalikku väljaõpet võimaldava harjutusvälja rajamist Lõuna -Eestisse 2JvBr sõjalise vastutusala ja üksuse paiknemisala läheduses. Eeltoodust tulenevalt Kagu -Eestile sobiliku harjutusvälja asukoha otsimisel hinnati KVKP kogemusest lähtuvalt vajalikuks maa-ala, mis on suuruselt lähedane KVKPle e. ca 12 000 ha. Elanikele avalduvate negatiivsete mõjude vähendamiseks vähendati harjutusvälja esialgset potentsiaalset suurust riigikaitseliste vajaduste arvelt ca 2000 ha võrra. Harjutusvälja laiendamise vajaduse kiirust arvestades tehti Kaitseministeeriumi valitsemisalas lanalüüs harjutusväljale sobiliku asukoha leidmiseks Kagu-Eestis. Analüüsi tegemiseks kirjeldati esmalt kriteeriumeid, millele harjutusväli peab minimaalselt vastama, selleks et see vastaks riigikaitselistele vajadustele, sh rajamise ajakriitilisusele. Analüüsis kasutatud kriteeriumid: Võimalikult suur riigimaade osakaal harjutusvälja alas on oluline, kuna loob eeldused harjutusvälja alla jäävate maade kiireks kasutusele võtmiseks või omandamiseks ja seeläbi kiiremaks harjutamise võimaluste loomiseks, mis on eriti oluline käesolevas julgeoleku olukorras. Ühtlasi tähendab väiksem eramaade osakaal ka väiksemat eraomandi riivet ja omandamisel tekkivaid kulusid riigile. Samuti on riigimaad enamasti metsad jm looduslikud maad, kus hoonestatud alade esinemise tõenäosus on oluliselt väiksem. Kriteeriumist lähtuvalt määratleti viis potentsiaalset ala Väike-Emajõe ja Suur-Emajõe vahelisel ala – Orava, Ahja, Nursipalu , Karula, Soontaga . Kaugus olemasolevast Taara linnakust maksimaalselt 50 km . Oluline osa riigikaitselisest õppest toimub harjutusväljal. Seda arvestades peab harjutusväli asuma võimalikult lähedal linnakule, et liikumisele kuluv aeg ning kolonnide liikumisega kaasnev häiring tavaliiklusele oleks minimaalne. Harjutusvälja linnakust kaugemale jäämine mõjutab oluliselt väljaõppe kvaliteeti ja pikkust. Seejuures tuleb arvestada Kaitseväe ja liitlaste vajadusega viia läbi ühepäevaseid õppuseid ning asjaolu, et Eestis on päikesevalgust keskmiselt alla viie tunni ööpäevas, mis vähendab õppuse aega eelkõige talvisel ajal. Kui harjutusväli paikneb linnakust kaugel, siis varem ühe päevaga tehtud õppuseid ei ole võimalik ühe päeva jooksul enam läbi viia, mistõttu osutub vajalikuks õppuste aja oluline pikendamine ja/või sagedased talvised telkimised harjutusväljadel, mis aga omakorda pikendab harjutustele kuluvat aega ja vähendab väljaõppe tõhusust. Kaitseväe hinnangul on seega vajalik harjutusvälja asukoht 50 km raadiuses üksuse paiknemiskohast, arvestades, et Kaitseväe masinate keskmine liikumiskiirus kolonnis on 50 km/h. Sellega tagatakse, et transport harjutusväljale ja tagasi kestab kuni kaks tundi, mis jätab piisava aja ka ühepäevasteks harjutusteks. Lisaks avaldab harjusvälja kaugus olulist mõju ka Kaitseväe masinatele, kütuse kulule, taristule, mida kasutatakse, elanikele ühendusteede ääres jmt. Kriteeriumist lähtuvalt välistati Soontaga . Harjutusvälja suurus minimaalselt 10 000 ha. Harjutusvälja suuruse vajadust on põhjendatud punktis „3.1.4. Piisava suurusega harjutusvälja vajadus“. Harjutusvälja suurust piiravateks teguriteks on eeskätt tiheasustusala, aga ka raudtee, lai jõgi, elektriliinid, gaasitrassid jms füüsilised takistused, mille ümbertõstmine on komplitseeritud. Kriteeriumist lähtuvalt välistati täiendavalt Ahja. Ala suurust ei ole võimalik Ahjas tagada, kuna läbivad maanteed ja gaasitrass ning eraomandis olevate kinnisasjade osakaal on suur. Looduskaitselised piirangud. Looduskaitselised piirangud mõjutavad oluliselt nii harjutusvälja arendamist, sh arendamise kiirust kui ka harjutusvälja kasutamist. Seda arvestades on oluline, et rangete piirangutega alade ulatus harjutusvälja alal oleks minimaalne. Arvestades, et Natura 2000 alade paiknemine võib kaasa tuua Natura erandi menetlusevajaduse, peeti asukoha valikul eriliselt silmas just Natura 2000 alasid. Natura 2000 erandi menetluses kavandatakse meetmed Natura võrgustikule avalduvate ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks väljaspool harjutusvälja ala, näiteks elupaikade taastamine, täiendav elupaikade kaitse alla võtmine, kaitserežiimi tugevdamine jms. Hüvitusmeetmed on vajalik viia ellu enne, kui saab alustada tegevuste elluviimist, millest hüvitusmeetmete vajadus tuleb. Seega kaasneb nende rakendamisega oluline täiendav ajakulu. Looduskaitselistest piirangutest lähtuvalt peeti vajalikuks välistada Soontaga ja Karula. Karula kattub enam kui 5100 ha ulatuses Natura 2000 võrgustikku kuuluva Karula rahvuspargiga. Soontaga mõjupiirkonnas on seitse Natura 2000 võrgustiku ala. Kaitsealade ja kavandatavate kaitsealade kattuvus Nursipalu potentsiaalsel alal on 2717 ha. Erinevad piirangud (keskkonna, liikumise jms) võimaldavad ala kasutamist vähemalt neljast küljest . Erinevad laskmised, manöövrid toimuvad üldjuhul harjutusvälja äärtest keskele. Mitmest küljest juurdepääs on vajalik selleks, et ala oleks võimalik kasutada erinevateks harjutusteks üheaegselt ja selleks ei oleks vajalik kasutuses oleva harjutusvälja läbimine. Tingimuse täitmata jätmine piirab oluliselt harjutusvälja kasutamise võimalusi ja seab ohtu ala sobivuse riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks. Ühtlasi seavad looduskaitselised piirangud harjutusvälja äärealal olulisi piiranguid äärealade kasutamiseks. Kriteeriumist lähtuvalt välistati Orava. Orava ala loode osas asuv Meenikunno looduskaitseala ei võimalda ala kasutada manöövriteks loodes ja idas, mis on suur osa alast. Ühtlasi jääb ca 3102 ha alast Natura 2000 võrgustikku ( Meenikunno loodus- ja linnuala ja Oodsipalo loodusala), kaitsealade ja kavandatavate kaitsealade pindala on u 3684 ha, I ja II kaitsekategooria teadaolevaid leiukohti on alal 37, kogupindalaga 2932 ha). See on tunduvalt rohkem kui ainsal veel valikusse jäänud alal ( Nursipalu ). Nursipalu alal jääb 389 ha ulatuses Natura võrgustikku ( Timmase loodusala), kaitsealade ja kavandatavate kaitstavate alade kattuvus alaga on 1887 ha, I ja II kaitsekategooria liikide leiuk ohti jääb alale 40 kogupindala lt 1480 ha. Lisaks eeltoodule on harjutusvälja puhul oluline üldine hea juurdepääsetavus , raudtee lähedus ning väljaõpet takistavate objektide nagu elektriliinid, gaasitrassid jmt puudumine harjutusvälja alal. Nimetatud tingimused on täidetud nii Nursipalu kui ka Orava puhul. Eraomandi ja riigiomandi jaotumist harjutusvälja alas kirjeldati täpsemalt kahe viimase valikusse jäänud ala puhul – Nursipalu ja Orava. Analüüs näitas, et lisaks looduskaitse kriteeriumile on Nursipalu selgelt eelistatud ka eraomandi riivest lähtuvalt. Maade omandamise kiirust silmas pidades on oluline katastriüksuste arv ja hoonestatud elu– ja ühiskondlike hoonetega katastriüksuste arv potentsiaalse harjutusvälja laienduse alal. Analüüsist nähtuvalt jääb Nursipalu alale 217 katastriüksust, neist 21 elu- või ühiskondlike hoonetega. Orava alal on 337 katastriüksust, neist 85 elu- või ühiskondlike hoonetega. 2 km jäävasse piiranguvööndisse jääb Nursipalu puhul 493 elu- või ühiskondlikku hoonet, Orava puhul 445 ehk pisut vähem. Analüüsist ilmes, et arvestades riigikaitselisi vajadusi ja võttes arvesse analüüsis esitatud kriteeriume on Kagu-Eestis ainuke realistlik võimalus laiendada olemasolevat Nursipalu HVd . Otsustavateks kriteeriumiteks asukohavalikute puhul on suur riigimaade osakaal ning looduskaitselised tingimused, mis võimaldavad arendada ala selliselt, et võimalikult suur ala oleks harjutusväljal väljaõppeks kasutatav. Oluliseks nüansiks on ka eraomandis olevate kinnisasjade ning elu- ja ühiskondlike hoonete hulk potentsiaalse harjutusvälja sees. Nursipalu HV-d laiendades on elu- ja ühiskondlike hoonetega eraomandis olevaid katastriüksuseid 21, Orava piirkonnas 85. Lisaks on Orava piirkonnas oluliselt suurem looduskaitseliste piirangute osakaal. Looduskaitselised piirangud välistavad ka Karula piirkonna ning on üheks välistavaks teguriks ka Soontaga piirkonna puhul. Ahja piirkonnas ei ole võimalik tagada Kaitseväe vajadustele sobivat ala suurust, kuna ala läbivad maanteed ja gaasitrass ning eramaade osakaal on suur. Seega on Kagu-Eestis harjutusvälja rajamiseks ainuke riigikaitselisi vajadusi arvestav realistlik võimalus laiendada Nursipalu HV- d. 3.2. Nursipalu HV laiendamisega kavandatav tegevus ja kaasnevate mõjude hindamine Nursipalu HV kogumahus välja arendamise jär el koosneb see neljast laske- ja taktikaalast ning väljaõpet toetavatest objektidest nagu näiteks lasketiirud, lõhkemata lahingumoona alad (edaspidi UXO alad), lõhkamisalad, demineerimispaigad, käsigranaadi heitealad, teedevõrk koos veekogusid ületavate sildadega, veekogu ületamise õppekoht. Harjutusvälja alale jääb Nursipalu HV laiendamisest sõltumatult ehitamisel olev teeninduslinnak ehk vastuvõtuala kuni 1000-le inimesele. Nursipalu HV piir tähistatakse looduses ca 4 m laiuse piirisihiga, mille keskel on piiripostid, juurdepääsuteedele paigaldatakse tõkkepuud. Laskeväljade, taktikaalade ja väljaõpet toetavate objektide detailsed asukohad harjutusvälja siseselt, samuti sellega seonduvalt maastiku ümberkujundamine pannakse paika edasiste arendustegevuste (mõjude hindamise ja projekteerimiste) käigus. Laskeväljade ja harjutusvälja piiri vaheline ala on vajalik relvade ja laskemoona ohualana. Ohualana vajalik ala, ca 500 m harjutusvälja piirist sissepoole, säilitatakse võimalusel metsamaana, et leevendada harjutusväljaga kaasnevaid häiringuid. Laskeväljadel ja taktikaaladel kujundatakse maastik kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks, tagades seeläbi vajalikud tingimused (lahing)laskmiste ja taktikaharjutuste läbiviimiseks. Liikumisvõimalused tagatakse jalaväele, jalaväe poolt kasutatavale tehnikale, soomustehnikale ja toetusrelvadele. Nursipalu HV laiendamise järgselt saab kasutada olemasolevaid relvasid sellisel viisil, et ohualad mahuvad harjutusvälja sisse. Relvad, mille kasutust planeeritakse: kaudtulerelvad kuni 155 mm; mitmikraketisüsteemid ; jalaväelahingumasinate/tankide relvastus; soomuki relvastus; tankitõrjerelvad; õhutõrjerelvad; käsitulirelvad; õhk-maa relvastus. Kavandatava tegevuse mõjusid hinnati kolmes osas ja kahes etapis: Raadamine ja ehitustegevus. Harjutusväljale on plaanitud rajada laskeväljad, lasketiirud, UXO (lõhkemata lahingumoona ) alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, silla õppekohad ja teedevõrk koos suuremaid veekogusid ületavate sildadega. Tegevus hõlmab endas võrdlemisi ulatuslikku raadamist, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad ( keskkonnaülevaate Joonis 1). Alale ei rajata kuivenduskraavide võrgustikku, kuid kraavid võivad tulla laskeväljade raadatavate laskealade ning UXO alade servadesse, eesmärgiga hoida alad kuivemad ning takistada põlengute levikut. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla vajalik teekraavide rajamine. Rõuge jõe ületamine kahes kohas on kavandatud sillaga. Jõe ületus võidakse rajada kas tavapärase sillaga, mille korral voolusäng säilib muutumatuna või truupsillaga. Mõlemal juhul teostatakse tööd veepiiril madalveeperioodil, kui heljumi sissekanne vette on väikseim. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus. Sõjaline väljaõpe hõlmab muuhulgas laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, viiakse vajadusel läbi kontrollitud põletamised vastavalt siseministri 08. veebruari 2021 . a määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega. I Etapp : 1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad s elle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi). 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil september kuni märts. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts. II Etapp : 1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus. Harjutusvälja laiendamisel RelvS § 85 lõike 3 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus jätta planeerimisseadus kohaldamata ja ühes sellega ei kohaldu Nursipalu HV laiendamise puhul ka keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 1 lõik e 3 p unkt 1. V astavalt RelvS § 85 lõigetele 1 ja 3 1 on Nursipalu HV laiendamise otsusel lisaks ruumilisele mõjule osaliselt ka sisuline mõju, mis annab õiguse viia läbi lõikes 1 nimetatud tegevusi väga piiratud mahus ( käesoleva korralduse järgselt lubatavad tegevused nimetatud korralduse punktis 3.2.4 ). Seega tuleb lõike 3 1 alusel antava korralduse puhul hinnata keskkonnamõju hindamise vajalikkust ning lugeda asjakohasel juhul V abariigi Valitsuse korraldus tegevusloaks KeHJS § 7 p unkti 4 mõttes. KeHJS § 3 lõike 4 kohaselt otsustab sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud keskkonnamõju hindamata jätmise Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. KeHJS § 3 l õige 2 sätestab, et kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Kavandatavaks tegevuseks antud juhul on Nursipalu HV laiendamine , mis hõlmab endas RelvS § 85 lõikes 1 nimetatud teatud tegevusi (vt korralduse punkt 3.2.4) . KeHJS kohase keskkonnamõju hindamisega (edaspidi KMH) kaasneb aeganõudev menetlus, mis takistab Nursipalu HV kiiret välja arendamist ja on seeläbi takistuseks riigi julgeoleku tagamisel pingelises julgeoleku olukorras. Korralduse punktis 2.1. toodud põhjendustest nähtub, et Nursipalu HV laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetlusest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. KeHJS § 1 lõike 3 punkti s 1 ja § 3 lõikes 2 sätestatud „riigi julgeolek“ hõlmab endas muuhulgas riigikaitset. Kaitseminister tegi käesoleva korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse le esitamise ga muuhulgas ka ettepaneku jätta Nursipalu HV laiendamisel KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata. Eeltoodut arvestades , on seadusest tulenevalt põhjendatud jätta KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata ja tagada tegevuse elluviimise seaduslikkus lühemat ja kiiremat menetlust kohaldades. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 69 1 lõike 2 kohaselt, kui kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustikule avalduvat mõju asjakohaselt hinnata, algatades selleks Natura asjakohase hindamise. LKS § 91 lõike 24 kohaselt kohaldatakse LKS § 69 1 – 69 9 vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Lisaks tuleb asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, hinnata enne tegevuse ellu viimist muud olulised keskkonnamõjud, et tagada tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele ning tagada vajalike lubade olemasolu . Vastavalt E uroopa Liidu Nõukogu 21. mai 1992 . a direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artik l i 6 lõikele 3, mis näeb ette, et iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Seega on direktiivi artikli 6 lõigetega 3 ja 4 kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldus laiendada Nursipalu HV enne Natura asjakohast hindamist ning lubada seal tegevusi, mille puhul mõju Natura võrgustiku aladele on välistatud. Tegevused, mille puhul eelhinnangust nähtuvalt mõju Natura võrgustiku aladele välistatud ei ole, lubatud ei ole ning selliste tegevuste mõju Natura võrgustiku aladele hin natakse, sh töötatakse vajaduse korral välja leevendus- või hüvitusmeetmed , Vabariigi Valitsuse algatatava Natura asjakohase hindamise käigus. Natura hindamise tulemusel otsustab Vabariigi Valitsus eraldi korraldusega ülejäänud tegevuste lubatavuse ning määrab otsuses ühtlasi tegevuse negatiivse mõju leevendusmeetmed, asjakohasel juhul ka hüvitusmeetmed. Vastavalt LKS §-le 70 1 tuleb hüvitusmeetmed viia ellu enne keskkonda kahjustavate tegevustega alustamist. Hüvitusmeetmete rakendamise vajadus (nn Natura erandi tegemise menetluse vajadus) lähtub asjaolust, et Nursipalu HV laiendamise tingib ülekaalukas avalik julgeolekuhuvi ning sellele puuduvad realistlikud alternatiivid. Nursipalu HV rajamise avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused, samuti informatsioon asukoha alternatiivide puudumise kohta, on esitatud korralduse punktis 3.1 3.2.1. Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui Nursipalu harjutusvälja arendamise eest vastutav haldusorgan tellis harjutusvälja laiendamisega kaasnevate tegevuste mõju hindamiseks avaliku hanke korras eksperthinnangu, mis annaks otsustajale LKS § 69 3 loetletud teabe Natura eelhinnangu andmiseks (Natura eelhindamist käsitlev eksperthinnang on toodud seletuskirja lisas 4 ). Korralduse andja nõustub eksperthinnangu järeldustega ning annab Natura LKS § 69 3 kohase eelhinnangu nendele järeldustele tuginevalt. Natura eelhindamist käsitleva eksperthinnangu mahukust arvestades esitatakse korralduses eelhindamise järeldused, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud eelhindamist käsitlevas eksperthinnangus.“ Keskkonnaamet kooskõlastas korralduse eelnõu ja selle osaks oleva Natura eelhinnangu märkustega arvestamisel 15. septembri 2023. a kirjaga nr 6-2/23/17762-3. Korraldust on täiendatud vastavalt esitatud märkustele. Nursipalu HV alale, sellega olulises osas kattuvalt, jääb üks Natura 2000 võrgustiku ala – Timmase loodusala. Natura eelhindamisel tuvastati, et ühegi tegevusega (raadamine ja ehitustegevus, väiksekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest laskmine) ei avaldu negatiivset mõju Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele, va juhul kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Truupsilla kasutamisel ei ole negatiivne mõju välistatud loodusala jõega seotud kaitse-eesmärkidele (elupaigatüüp jõed ja ojad, liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp). Nursipalu HV lähedusse jääb Haanja linnuala. Ühegi I etapi tegevuse elluviimisega ei avaldu negatiivne mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. II etapi tegevuste osas (tegevused kogu vajalikus mahus) ei saa suurekaliibriliste relvadega laskmisel välistada mürahäiringutest tingitud negatiivseid mõjusid Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele rästas-roolind, viupart, sinikael -part ja rukkirääk, kellele sobivaid elupaiku leidub linnuala harjutusväljale lähimas osas. Karula linnuala puhul ei avaldu negatiivne mõju linnuala kaitse-eesmärkidele tegevuste ellu viimisel I etapi mahus. Tegevuste elluviimisel II etapi mahus (tegevused kogu vajalikus mahus) ei saa välistada mõju linnuala kaitse-eesmärgiks olevale must-toonekurele ühegi tegevuse puhul (raadamine ja ehitustegevus, laskmine väikesekaliibriliste ja suurekaliibriliste relvadega). Teistele piirkonda jäävatele loodusaladele: Vagula järve loodusala, Pärlijõe loodusala, Haanja loodusala, Tamula järve loodusala, Kubija järve loodusala, Lõõdla loodusala, Hurda loodusala ja Karula loodusala, ei avaldu negatiivseid mõjusid seoses ühegi kavandatava tegevusega ja seega puuduvad ka negatiivsed mõjud Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Natura eelhindamise tulemustele tuginevalt on vajaduse korral teoreetiliselt võimalik leida hüvitavad meetmed Natura 2000 võrgustiku aladele avalduva ebasoodsa mõju hüvitamiseks. Vajadus selleks täpsustub Natura asjakohase hindamise tulemusena. Nimetatud II etapi tegevuste osas ja truupsilla laheduse kasutamiseks Rõuge jõel, ei saa Natura eelhindamise tulemusena negatiivset mõju Natura võrgustikule välistada ja algatada tuleb Natura asjakohane hindamine. Natura eelhindamise tulemusena I etapi tegevuste ellu viimisega negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei avaldu. Ühtlasi ei ole vajalikud ka täiendavad uuringud mõjude selgitamiseks I etapi tegevustele. 3.2.1.1 Natura asjakohase hindamise algatamine ja läbiviimine LKS § 69 4 l õik e 1 kohaselt algatab Natura asjakohase hindamise otsustaja. LKS § 69 2 l õike 1 kohaselt on otsustaja haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine. Harjutusvälja laiendamise õigus on RelvS -i alusel antud Vabariigi Valitsusele. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus algatada ka Natura asjakohane hindamine . Arvestades , et Nursipalu HV laiendamisega seotud tegevusi (muu hulgas Natura eelhindamise tellimine) on korraldanud RKIK, on põhjendatud panna korraldusega Natura asjakohase hindamise läbiviimise, k.a aruande avalikustamise kohustus ja asjakohasel juhul Natura erandi menetluse algatamise ja korraldamise kohustus RKIK - le . Harjutusvälja arendamise ja kasutamise kui kavandatava tegevuse lubamise üle otsustamine, samuti Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks leevend us- , asjakohasel juhul ka hüvit us meetmete määramine, jääb sellega Vabariigi Valitsuse otsustuspädevusse. LKS § 69 4 lõike 3 kohaselt tuleb Natura asjakohase hindamise algatamisel või vajaduse korral eraldi otsusega määrata mh: 1) hindamismetoodika ja vajalikud uuringud, kui see on asjakohane; 2) eriteadmistega isik, kes koostab hindamise aruande (edaspidi ekspert ), võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut; 3) muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks. Lähtudes LKS § 69 4 lõikest 3 määrab Vabariigi Valitsus Natura eelhinnangust lähtuvalt alljärgnevad tingimused Natura asjakohase hindamise läbi viimiseks. RKIK - l kui käesoleva korraldusega volitatud Natura asjakohase hindamise korraldaja pädevuses on vajadusel alltoodud tingimusi täpsustada. Natura eelhindamise tulemustest lähtuvalt tuleb Natura asjakohaseks hindamiseks läbi viia järgmised uuringud ja analüüsid keskkonnaülevaate peatükis 7 kirjeldatud mahus: Must-toonekure inventuur – uuringu eesmärk on uute pesapaikade selgitamine ja olemasolevate elupaikade ja toitumisalade võimalike puhvrite määramine, et säilitada maksimaalselt kaitsealuse liigi elupaikade seisund ja vajaduse korral hinnata vajalike hüvitusmeetmete maht, sh kompensatsioonialade maht ja pindala. Uuringu teostamiseks sobilik aeg on aprillist septembrini. Uuring on koostamisel, eeldatav valmimise aeg on sügis 2023. Militaarmüra ja vibratsiooni uuring – eesmärgiks on hinnata ja modelleerida Nursipalu harjutusvälja ja selle laienduse perspektiivset (kasutusaegset) müra- ja vibratsiooni olukorda. Müra modelleerimine tehakse harjutusväljade kavandamisel müra mõju selgitamiseks ning leevendavate ja kompenseerivate meetmete ulatuse kavandamiseks. Töö raames tuleb koostada militaarmüra leviku kaardid kavandatava arendusprogrammi järgse perspektiivse müraolukorra kohta. Töö käigus koostatavad müralevikaardid peaks kajastama aktiivse harjutuspäeva tüüpilist ehk keskmist müraolukorda, suurima laskude arvude päeva müraolukorda, suurima helivõimsusega kasutatava relva müraolukorda, lõhkamisel kasutatava suurima lõhkeaine koguse müraolukorda, ning müra ja vibratsiooni olukorda suurekaliibriliste relvade kasutamisel. Uuring on aluseks ka vibratsiooni tekke ja leviku hindamisel. Uuring on koostamisel, eeldatav valmimise aeg on 2023. a oktoobris. Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia järgmistele Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele järgmiste II etapi tegevuste osas: Timmase loodusala – elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Hindamine on vajalik seoses truupsilla lahenduse kasutamisega Rõuge jõel. Haanja linnuala – rästas-roolind, viupart, sinikael -part ja rukkirääk. Hindamine on vajalik seoses suurekaliibriliste relvade laskmisega Lõuna laskeväljal ja seotud UXO alal liikide pesitsusperioodil (aprill – september). Karula linnuala – must-toonekurg. Hindamine on vajalik seoses Lääne laskevälja raadamisega 40 ha või suuremas ulatuses ja lähemal kui 300 m ojadest; väikesekaliibriliste relvadega laskmisega Lääne laskeväljal perioodil aprill – september ja suurekaliibriliste relvadega laskmisega Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas perioodil aprill kuni september. Natura asjakohast hindamist võib läbi viia eriteadmistega isik või isikud, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajaline kogemus ja kes tunneb juhises „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ toodud Natura hindamise menetluse põhimõtteid. Arvestades Natura asjakohase hindamise objektis olevaid kaitse-eesmärke, võib mõju Haanja ja Karula linnuala kaitse-eesmärkidele hinnata pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a) linnustiku ekspert ja Timmase loodu s ala kaitse-eesmärkidele hinnata pikaajalise kogemusega (vähemalt 5 a) vee-elustiku ekspert. Vajaduse korral määrab täpsustavad nõuded Natura mõju hindamise läbiviimiseks või läbiviijale käesoleva korraldusega Natura asjakohase hindamise korraldajaks määratud asutus. Kavandatava II etapi tegevuste lubamine ja leevendavate ning asjakohasel juhul hüvitavate meetmete määramine Natura 2000 võrgustiku alade kaitseks toimub Vabariigi Valitsuse otsusega pärast Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul pärast Natura erandi menetluse, läbiviimist. LKS § 69 8 l õike 1 kohaselt võimaldatakse Natura asjakohase hindamise ja asjakohasel juhul Natura erandi menetluse aruandega tutvuda ja nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele. 3.2.2. Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjude hindamine Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjudena käsitletakse mõjusid, mille osas on nõuded sätestatud õigusaktidega (eeskätt kaitstavad loodusobjektid, pinnavesi, põhjavesi, õhusaaste) ja mida ei hinnata Natura asjakohase hindamise osana. Tegevuse vastavuse hindamiseks õigusaktides sätestatud nõuetele ja sellest lähtuvalt täiendavalt hindamist vajavate mõjude selgitamiseks ühes uuringute vajadustega, telliti Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja keskkonnaülevaade. Keskkonnaülevaate tulemustest lähtuvalt on enne tegevuste elluviimist vajalik läbi viia uuringud korralduse punktis 3.2.3 m ärgitud mahus ja täiendav mõjude hindamine keskkonnaülevaate tabelis 2 kollase värviga tähistatud tegevuste osas ( seletuskirja lisa 3). Muude keskkonnale avalduvate mõjude hindamise vorm ei ole reguleeritud. Vajalikud mõju hinnangud hangitakse kõik koos või mitme eraldi eksperthinnanguna. Mõjuhinnangud ja mõjude hindamiseks tehtavad uuringud avalikustatakse kooskõlas avaliku teabe seadusega RKIK - i veebilehel. Keskkonnameetmed kaitstavate loodusobjektide kaitseks, mille osas ei ole harjutusvälja laiendamisel oluline negatiivne mõju korralduse andmise ajal välistatud, määratakse eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega . Nimetatud k orraldus e eelnõu kooskõlastatakse Keskkonnaametiga (edaspidi KeA ) . Tegevuste lubamine ja keskkonnameetmete määramine , milleks on õigusaktiga antud volitus K eA- le , saab vajadusel toimuda ka K eA otsusega. Ühtlasi on RKIK - l kohustus teha KeA - ga koostööd tagamaks, et kaitstavaid loodusväärtusi ei kahjustataks. 3.2.3. Uuringute vajadus Keskkonnaülevaate tulemustest lähtuvalt tuleb Nursipalu HV välja arendamise ja kasutamisega kaasnevate muude oluliste looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamiseks viia läbi järgmised inventuurid ja uuringud keskkonnaülevaate peatükis 7 kirjeldatud mahus: 1. Kalakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur 2. Kanakulli inventuur 3. Potentsiaalsete metsisemängude inventuur 4 . Militaarmüra ja vibratsiooni uuring 5 .Arheoloogili s e uuring u I etapp ühes looduslike pühapaikade uuringuga Nursipalu HV laienduse ala ulatus es Muule keskkonnale – pinnavesi, põhjavesi, õhukvaliteet, piirnorme ületavat mõju keskkonnaülevaate tulemusena ei avaldu. 3.2.4. Täiendava mõju hindamiseta lubatavad tegevused ja asjakohased keskkonnameetmed RelvS § 85 lõi k e 3 4 kohaselt märgitakse Vabariigi Valitsuse korralduses , millega toimub harjutusvälja laiendamine, mh keskkonnameetmed. Keskkonnaülevaate tulemusena, mis võtab arvesse ka Natura eelhindamise järeldusi, selgus, et alljärgnevate tegevuste ellu viimisel võib täiendava te uuringute ja mõju hindamiseta viia ellu järgmis eid tegevusi eeldusel, et olemas on asjakohased load, kui need on õigusaktide kohaselt nõutud . Alljärgnevate tegevuste kirjelduses sisalduvad keskkonnameetmed ei ole vajalikud negatiivsete mõjude leevendamiseks Natura 2000 võrgustiku aladele: Nursipalu HV idaservas asuva Tsiatsungõlmaa raadamisala raadamine ja ehitustööd; Lõuna laskevälja idaossa kavanda tud raadamisala raadamine ja kasutamine väikesekaliibriliste relvade laskmiseks; Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamine kuni 50 ha suurusel alal ning kasutamine väiksekaliibriliste relvade laskmiseks perioodil septembrist jaanuari lõpuni. Tegevuse lubamise eelduseks on alal kasvavate II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella isendite ümberistutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määruses 15.07.2004 nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ toodud tingimustele) ; Põhja laskevälja lõunaserva (olemasolev sihtmärgiala) kõrvale kavandatud raadamisala raadamine ja kasutamine väiksekaliibrilistest relvadest laskmiseks; Lääne laskeväljale kavandatud raadamisala läänepoolseima osa raadamine kuni 40 ha suurusel alal ning kasutamine väiksekaliibriliste relvade laskmiseks perioodil septembrist jaanuari lõpuni; teekoridoride raadamine, olemasolevate teede rekonstrueerimine ja uute teede ehitamine ning teede kasutamine. Teekoridoride raadamine ja teede ehitamine on võimalik väljaspool kaitstavaid loodusobjekte ( Keretü looduskaitseala ); tavapäraste sildade ja jõe ületuse õppekohtade ehitamine ja kasutamine, v.a truupsildade rajamine Rõuge jõele; kraavide ja neile kavandatud settetiikide/puhastuslodude rajamine ning tuletõkkeribade rajamine väljaspool kaitstavaid alasid Kraavide rajamist tuleb vältida 300 m raadiuses kaitstavatest alades, või täpsustada nendega kaasnevat mõju kaitstavatele aladele. Lisaks eelnimetatule tuleb kõikidel pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel, nende kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1 ja §st 60 tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 3.2.5 . M uud asjakohased mõjud ja nende kompenseerimine Nursipalu HV laiendamisel RelvS § 85 l õike 3 2 alusel peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld - ja maakonnaplaneeringute muutmine. Tegevuse mõjud inimesele ei sõltu olulisel määral sellest, kuidas paigutuvad väljaõppe rajatised harjutusvälja alal või milliseid keskkonnameetmeid harjutusvälja alal rakendatakse . Keskkonnaülevaate kohaselt ei ole tegevuse läbi eeldada piirnorme ületavat mõju põhjaveele, pinnaveele või õhusaastele. Müra häiringut ei ole võimalik vältida, piirnormid militaarmüral puuduvad. Seda arvestades on põhjendatud tegeleda inimesele avalduvate mõjude hindamise vajaduse selgitamisega, hindamisega ja vajadusel täiendavate leevendavate meetmete kavandamisega paralleelselt harjutusvälja arendamise ja kasutamisega, sh vajadusel üldplaneeringute uuendamise osana. Asjakohaste uuringute ja analüüside vajadus ja kaasfinantseerimise määr selgitatakse töö protsessis RKIKi ja omavalitsusüksustega koostöös. Selline lähenemine arvestab üheaegselt nii julgeoleku vajadustega , looduskeskkonnaga kui ka inimesega. Arvestades, et militaarmüra ei ole olulisel määral võimalik leevendada, on k orralduse andmise ajaks juba elanikele ja omavalitsusüksustele häiringuga kaasnevaid negatiivseid mõjusid kompenseerivaid meetmeid asutud ellu viima. 29. mail 2023. a toimunud valitsuskabineti nõupidamisel toetas Vabariigi Valitsus harjutusväljade arendamisega (sealhulgas Nursipalu HV) harjutusvälja) seotud kompensatsioonimeetmete paketti, millega plaanitakse suurendada omavalitsusüksustele antavaid häiringutoetusi, määrata neljale Nursipaluga seotud omavalitsusüksustele kokku ühekordselt 10 miljoni euro suurune investeeringutoetus ja maksta omaosalusega investeeringutoetust, mis võimaldaks muuta hoonete konstruktsiooni müra häiringu leevendamiseks. Asjakohasel juhul mõjude hindamise järgselt vaadatakse eelnimetatud kompenseerivad meetmed uuesti üle. Lisaks on muudetud KAHOSt kinnisasjade omanikke soosivas suunas, mis võimaldab riigil lähtuda kinnisasja füüsiliselt isikult omandamisel kinnisasja väärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast. Täiendavalt viiakse läbi ka uuring harjutusvälja laiendamise mõjust kinnisvara hindadele. 3.3. Omavalitsusüksuste õiguste riive Nursipalu HV laiendatud piir läbib Rõuge valda , Võru valda ja Antsla valda. Põhiseaduse § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas muu hulgas ka ruumilist planeerimist. Seega riivab V abariigi V alit suse korralduse andmine Nursipalu HV laiendamiseks ilma planeerimisseadust kohaldamata omavalitsus üksuse planeerimisautonoomiat. RelvS § 85 lõikest 3 1 tulenevalt on V abariigi V alitsuse korralduse andmine õigustatud, kui ohuhinnangut arvesse võttes on harjutusvälja laiendamise ainus eesmärk riigikaitse tagamine ning tavapärase planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Nursipalu HV laiendamise eesmärk ning vajadus on kirjeldatud korralduse punktis 3 .1 , sellest tulenevalt on V abariigi V alitsuse korralduse andmine RelvS § 85 lõike 3 1 alusel õiguspärane. Harjutusvälja rajamiseks võib Vabariigi Valitsus algatada ka riigi eriplaneeringu, mille kehtestab Vabariigi Valitsus ning korralduse alusel peatuvad ka harjutusvälja alal muud kehtivad planeeringud. Arvestades praegust julgeoleku olukorda on aga kõige kiiremaks Nursipalu HV laiendamise viisiks ohuhinnangust lähtuv ja RelvS § 85 lõike 3 1 alusel antav Vabariigi Valitsuse korraldus, millega otsustab Vabariigi Valitsus antud juhul jätta planeerimisseaduse kohaldamata. Riigi julgeoleku tagamine ja riigikaitse korraldamine on riigi tuumikfunktsioon. Riigi sõjalise kaitse vajaduste hindamine ja selleks vajalike ehitiste ja maa-alade kavandamine on Vabariigi Valitsuse ja täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Riigil peab pingestunud julgeolekuolukorras olema võimalus täita oma ülesandeid riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisel võimalikult efektiivselt. RelvS § 85 lõige 3 2 sätestab, et RelvS § 85 lõike 3 1 alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld - ja maakonnaplaneeringute muutmine. Üldplaneering ja maakonnaplaneering ei ole suunatud ainult kohaliku omavalitsuse tegevusele, vaid see sisaldab ka riigi tegevuse korraldamiseks vajalikku teavet (nt riigikaitseliste ehitiste ning nendega kaasnevate piirangute kohta). Sellest tulenevalt on oluline, et planeeringus kajastuksid ka planeeringu alal ajas tehtavad muudatused. Nursipalu HV kavandatud laiendus ei kajastu Võru maakonnaplaneeringus 2030+. Võru valla, Rõuge valla ja Antsla valla uus üldplaneering on käesoleva korralduse andmise seisuga koostamisel. Kaitseministeerium saatis 17.01.2023 Võru Vallavalitsusele, Rõuge Vallavalitsusele ja Antsla Vallavalitsusele kirja nr 12-1/22/161, kus informeeris vallavalitsusi, et Nursipalu HV laiendamise protsess avalikult tutvustatud piirides on käimas. Seda arvestades soovis Kaitseministeerium kajastada Nursipalu HV laiendamise vajadust ja potentsiaalset ala piiri ka Võru valla, Antsla valla ja Rõuge valla üldplaneeringutes ning arvestada sellega muude maakasutuste planeerimisel. Seni ei ole eelnimetatud omavalitsusüksused pidanud võimalikuks kajastada Nursipalu HV laiendust koostamisel olevates planeeringutes. Käesolev korraldus saab olema omavalitsusüksustele sisendiks piirkonna planeeringute koostamisel. Käesoleval juhul tuleb kaaluda kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike garantiide ning riigi sekkumisõiguse omavahelist tasakaalu. Riigi julgeoleku tagamine ja riigikaitse korraldamine on riigi tuumikfunktsioon. Seega peab ka riigil olema võimalus oma ülesandeid täita võimalikult efektiivselt. Vabariigi Valitsuse korralduse andmiseks korraldatud avatud menetluse käigus oli Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule omavalitsusüksustel õigus avaldada arvamust, millist mõju avaldab Nursipalu HV olemasolu omavalitsusüksuse haldusterritooriumile ja kohalikule elanikkonnale ning avatud menetluse läbiviimist korraldaval asutusel oli kohustus kuulata ära kohaliku omavalitsuse üksuste arvamus. Vabariigi Valitsus on käesolevas korralduses põhjendanud avatud menetluses esitatud arvamuste arvestamist või mitte-arvestamist. Harjutusväljadega kohalikule elanikkonnale kaasnevaid negatiivseid õiguslikke tagajärgi leevendab ja hüvitab veel asjaolu, et 29. mail 2023. a toimunud valitsuskabineti nõupidamisel toetas Vabariigi Valitsus omavalitsusüksustele makstavaid kompensatsioonimeetmeid, et leevendada harjutusvälja kasutamisest tingitud negatiivset häiringut. 28. juulil 2023. a esitas Kaitseministeerium eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“. Eelnõu eesmärk on hüvitada omavalitsusüksusele harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluline häiring. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse harjutusväljaga seotud häiringu hüvitamise ulatus, tingimused ja kord. Seni on Kaitseministeerium maksnud harjutusväljadega seotud mõjude kompenseerimiseks omavalitsusüksustele toetust Kaitseministeeriumi ja omavalitsusüksuse vahel sõlmitud lepingu alusel. Eelnõukohase määruse vastuvõtmisel suureneb omavalitsusüksuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumise osas ning täpsustuvad hüvitise maksmise tingimused ja kord. Vabariigi Valitsus on kompensatsioonimeetmete paketi puhul arvestanud ka asjaolu, et Nursipalu HV laiendamise puhul on omavalitsusüksustel ning sealsetel elanikel vähem aega uutes piirides Nursipalu HV- ga kohaneda kui tavapärase planeerimismenetluse läbiviimisel. Avaliku väljapaneku ajal esitas korralduse eelnõule ettepanekud Rõuge Vallavalitsus. Rõuge Vallavalitsuse esitatud ettepanekuid käsitletakse käesoleva korralduse raames Rõuge valla ettepanekutena. Võru vald ja Antsla vald korralduse eelnõule avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ei esitanud. Võru linnapea esitas avaliku istungi ajal müra levikuga seonduvaid ettepanekuid, mis on kajastatud seletuskirja lisas 1. 3.3.1. Rõuge valla ettepanekud ja nendega arvestamine Alljärgnevalt on välja toodud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal Rõuge valla kui Nursipalu HV asukoha ühe omavalitsusüksuse esitatud olulisimad ettepanekud korralduse eelnõule ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta. Detailsemalt sisalduvad kõik ettepanekud ja selgitused ettepanekutele korralduse seletuskirja lisas 1. Rõuge vald esitas korralduse eelnõule kokku 18 ettepanekut, mis muuhulgas sisaldasid ka täpsustavaid ettepanekuid sõnastuse või faktiliste andmete korrigeerimiseks. Nimetatud ettepanekuid antud punktis ei käsitleta , kuna vastavalt ettepanekutele on korraldust korrigeeritud. Rõuge vald juhtis tähelepanu, et kuna ohuhinnang on riigisaladust sisaldav dokument, milles sisalduvat infot ei ole võimalik avalikult kättesaadavaks teha, ei ole võimalik anda ka hinnangut, kas RelvS § 85 l õike 3 1 kohaldamise eeldus on täidetud, mistõttu tuleks praegusel juhul lähtuda planeerimisseaduse kohasest menetlusest. Ettepanekuga arvestamist ei peetud võimalikuks põhjusel, et RelvS § 85 lõikest 3 1 ei tulene, et ohuhinnang peab olema avalik. See, et ohuhinnang sisaldab riigisaladust, ei tähenda RelvS § 85 lõike 3¹ kohaldamise võimatust. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud muuhulgas asukohavaliku kokkuvõttes. Nimetatud sätte eelduste täitmis e kontrollimise kohustus on Vabariigi Valitsusel eeltoodud sätte alusel laiendamise otsustamisel. Rõuge vald märkis, et erinevates dokumentides käsitletakse 2 km raadiust ni i piiranguvööndi kui mõjualana ning palus selgitust, miks on võrdluse aluseid ( 2 km vs 4 km) protsessi käigus muudetud ja palus esitada Orava kohta Nursipaluga samas detailsusastmes kaardid. Selgitame, et võrdluse aluseid muudetud ei ole. Mõjuala on kasutuses vaid määruses. Korralduse punktis 3.1.5 oli ekslikult Nursipalu ja Orava võrdluse juures kasutatud "mõjuala", kuid tegelikult oli mõeldud "piiranguvööndit" ning sellekohane parandus on tehtud. Asukohaanalüüsis oli üheks kriteeriumiks harjutusvälja piiranguvöönd mitte mõjuala. Piiranguvööndis ehitamisele rakenduvad seadusest tulenevat kitsendused, mistõttu asukohaanalüüsis lähtuti just piiranguvööndis (s.o 2 km) olevatest elu- või ühiskondlike hoonete arvust. Asukohaanalüüsi kokkuvõte on avaldatud RKIKi lehel, kust nähtuvad kõik valiku aluseks olevad arvandmed ning sellega oli võimalik tutvuda. Rõuge vald palus täpsustada kaitseministri keskkonnamõju hindamata jätmise ettepaneku aluseid ja tegi ettepaneku algatada planeerimisseaduse kohane KMH protsess, mh sotsiaalmajanduslike mõjude arvestamisega ja mõju hindamisega Võrumaa suurimale majandussektorile – metsa- ja puidutööstusele (küsimused 4, 5 ja 6). Ettepanekuga arvestamist ei peetud võimalikuks, kuna RelvS § § 85 lõike 3 1 alusel Nursipalu harjutusvälja laiendamisel ei kohaldata PlanSi . Selgitame, et käesoleva korralduse punktis 3.2. on toodud õiguslikud alused, millest tulenevalt on õigus jätta KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata. Nursipalu HV laiendamine on vältimatult vajalik Eesti riigi julgeoleku kaalutlustel. Asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, on oluline enne tegevuse ellu viimist hinnata olulised keskkonnamõjud, et tagada tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele. Käesoleva korralduse andmise järgselt ei ole lubatud harjutusvälja alal kõikide tegevuste ellu viimine, vaid I etapi tegevused (vt korralduse punkt 3.2.4). Eraldi mõju seoses harjutusvälja laiendamisega metsandussektorile ei ole plaanis hinnata. Rõuge vald märkis, et Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade ei käsitle Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis välja toodud dekontamineerimisalasid ja nende mõju keskkonnale. Keskkonnaülevaade peaks sisaldama teavet selle kohta, millist saastet hakatakse eelnimetatud aladel eemaldama ning kas ja kuidas ohustab kasutatav/eemaldatav keemia looduskeskkonda ja inimest. Märkus võeti teadmiseks ja RKIK selgitas, et dekontamineerimisplatsil , mis on sobiv koht transpordivahenditelt ja muudelt suurematelt seadmetelt saaste eemaldamise protseduuride läbi harjutamiseks, toimuva väljaõppe käigus ei kasutata loodust kahjustavaid aineid, kemikaale vms. Seega tegu ei ole rajatisega, mis oleks mõeldud või sobiks reaalse saaste-eemaldamise läbiviimiseks. Rõuge vald juhtis tähelepanu, et Nursipalu laiendamine on eelkõige riigi huvi, mistõttu peaks riik leidma vahendid nii sotsiaalmajanduslike mõjude pädevaks hindamiseks kui ka leevendusmeetmete rakendamiseks . RKIK on selgitanud, et välja töötamisel on kompensatsioonimeede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. Lisaks on käesolevas korralduses ka välja toodud kompensatsioonimeetmed omavalitusüksustele (vt korralduse punkti 3.3). Seega käesoleva korralduse andmise ajaks on juba elanikele ja omavalitsusüksustele häiringuga kaasnevaid negatiivseid mõjusid kompenseerivad meetmed menetlemisel. Rõuge vald tegi ettepaneku pikendada korralduse eelnõu avaliku menetluse tähtaega selliselt, et mürauuringu tulemustega oleks võimalik tutvuda ning uuringutulemusi korralduses kajastada. Ettepanekuga arvestamist ei peetud vajalikuks, kuna mürauuringud on praegu pooleli ja nende tulemused kajastatakse järgmises etapis. Selgitame täiendavalt, et käesoleva Vabariigi Valitsuse korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Rõuge vald tõi märkusena välja, et kui arendusprogramm ei oska ette näha, milliseid relvi hakatakse tulevikus kasutatama, siis jääb selgusetuks, millistest andmetest on lähtutud mürauuringu tellimisel ning kui tõeseks mürauuringu tulemusi pidada saab. RKIK on selguse huvides täpsustanud, et arendusprogrammis on kajastatud kasutatav relvastus liigiti, millega näidatakse, milliseid erinevaid relvaliike kavatsetakse kasutada. Konkreetsete relvamudelite välja toomine ei ole praktiline. Seega on müramodelleerimisel kasutatud kõiki olemas olevaid relvaliike (sh liitlaste relvastus, mida Eesti Kaitseväel endal ei ole). RKIK detailsem selgitus kajastub korralduse seletuskirja lisas 1. Rõuge vald palus selgitust, miks lähtuti Natura eelhinnangu koostamisel harjutusvälja kasutamise vajadusega 250 päeva aastas, kui tegeliku kasutamise vajadus ületab 250 päeva aastas ning märkis, et praegusel juhul ei ole Natura eelhinnang asjakohane ega usaldusväärne. RKIK on selgitanud, et esitatud kasutuskoormus on Nursipalu HV eripärasid arvestades sisuliselt maksimaalne kasutuskoormus. See tähendab, et 2JVBr juures paiknevad liitlasüksused ning muud üksused, kes Nursipalu HVd kasutavad, peavad mahtuma antud kasutuskoormuse piiridesse. Seega selgitusest tulenevalt saab Natura eelhinnangut pidada asjakohaseks ja usaldusväärseks. Rõuge vald soovis riigi tasandil kinnitust omavalitsusüksuste ja elanike jaoks, et Nursipalu HV ala tulevikus enam ei laiendata. Nursipalu HV laiendamise kolm eesmärki on nimetatud korralduse punktis 3.1.5 ning lisatud, et neid eesmärke on teatavate mööndustega võimalik täita minimaalselt 10 000 ha suurusel harjutusväljal. Kinnitame, et korralduses nimetatud ala enam ei laiendata, teise etapi menetluses võidakse välispiir i veel korrigeerida. Rõuge vald märkis, et korralduses ei ole õige väita, et Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“ vastuvõtmisega kohalike omavalitsuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumise osas suureneb . Märkus võeti teadmiseks põhjusel, et seni on kompenseeritud omavalitsusüksustele häiringut omavalitsusüksuse ja Kaitseministeeriumi vahelise kokkuleppe alusel, kuid eelnõukohase määruse andjaks on Vabariigi Valitsus, milles on sätestatud ka hüvitise maksmise alused. Seega võrreldes seni kehtinud alusega suureneb omavalitsusüksuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumise osas. Rõuge valla küsimused nr 15 ja 16 puudutavad Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi, mis on aluseks korralduses välja toodud Nursipalu HV-l kavandatava tegevuse eesmärgile ja kirjeldusele. Selgitused küsimustele kajastuvad korralduse seletuskirja lisas 1. Täiendavalt selgitame, et Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm lähtub Kaitseväe vajadustest ning on kehtestatud kaitseministri käskkirjaga. Rõuge vald on teinud ettepaneku hinnata mõju veerežiimile. Ettepanekuga arvesta ti osaliselt. Selgitame, et kavandatava tegevuse eeldatavat mõju piirkonna veerežiimile on käsitletud keskkonnaülevaate peatükkides 4.12 ja 4.13. Analüüsi tulemusena on jõutud järeldusele, et kui rakendatakse Kaitseväe kasutuses olevatel harjutusväljadel tavapäraseid praktikaid (vt keskkonnaülevaate ptk 3.4), siis mõju veerežiimile eeldatavalt ei teki. Ka praegusel harjutusväljal toimub põhja- ja pinnavee seire ning harjutusvälja laiendamisel võetakse juurde ka veeseire punkte. Harjutusväljadel toimuv veeseire pole siiani näidanud, et harjutusväljadel toimuv tegevus vett reostaks. Kokkuvõtlikult peab Rõuge vald vajalikuks riigikaitseks vajaliku taristu korrektset planeerimist planeerimisseaduse kohaselt ning heidab ette Rõuge valla kaasamata jätmist Nursipalu laiendamise protsessi. Ettepanek ja märkus on võetud teadmiseks. Selgitame, et Vabariigi Valitsusel on õiguslik alus laiendada Kaitseväe harjutusvälja ilma planeerimisseadust kohaldamata, kui on täidetud RelvS § 85 lõikes 3 1 nimetatud eeldused. Vabariigi Valitsusele teadaolevalt ja käesoleva korralduse I. peatükist nähtuvalt on Kaitseministeerium ja RKIK informeerinud omavalitsusüksusi (sh Rõuge valda) ja ka elanikke Nursipalu HV laiendamise plaanist. Samuti on Kaitseministeerium palunud Rõuge vallal kajastada Nursipalu HV laiendamise vajadust ja potentsiaalset ala piiri Rõuge valla üldplaneeringus (vt punkt 3.3.). Arvestades, et käesoleva korralduse andmiseks algatati HMS kohane avatud menetlus ning eelnõu koos Natura eelhinnangu ja keskkonnaülevaatega oli avalikul väljapanekul, on Rõuge vald olnud kaasatud Nursipalu HV laiendamise protsessi. 3.4. Laiendatava Nursipalu HV piiridesse ja piiranguvööndisse jäävate kinnisasjade omanike õiguste riive Vabariigi Valitsuse korraldusega laiendatakse Nursipalu HV pindala 6763,81 h a , mille tulemusel on Nursipalu HV pindala kokku 9897, 81 ha. Nursipalu HV laiendamisega seoses on riigil vajadus käesoleva korralduse andmise seisuga omandada kokku 21 5 eraomandis k atastriüksust , millest 22 on hoonestatud. Käesoleva korralduse andmise ajaks on riik kokkuleppel omanikega omandanud 20 maaüksust , millest kolm on hoonestatud . P õhiseaduse § 32 lõige 1 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. KAHOS § 4 lõike 1 punkti 19 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada riigikaitseliseks vajaduseks. KAHOS § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja avalikes huvides omandamine, sh sundvõõrandamine, kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. Nursipalu HV alale jäävate kinnisasjade omandamine on vajalik, kuna harjutusvälja väljaarendamine on hädavajalik seoses üldise avaliku huvi, s.o riigikaitse ja riigi julgeoleku huvi realiseerimisega. Harjutusvälja arendamine ja kasutamine samaaegselt muul eesmärgil, kui seda on riigikaitse, ei ole tsiviilisikute ohutust arvestades võimalik. Seetõttu on harjutusvälja piiridesse jäävatele eraomandis olevatele kinnisasjadele välistatud ka isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmine. Eraomandis olevate kinnisasjade omanikega on toimumas läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Kinnisasjade omandamise menetluses lähtutakse eelkõige kinnisasja omaniku soovidest ning kinnisasjad omandatakse vastavalt KAHOS-es sätestatule kohese ja õiglase hüvitise eest. Riigi huvi on eelkõige saavutada Nursipalu HV alale jäävate kinnisasjade omanikega kokkulepped kinnisasja omandamiseks . Kui Nursipalu HV alal paiknevate eraomandis olevate kinnisasjade omanikega läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, ei saa välistada kinnisasjade sundvõõrandamist riigikaitseliseks vajaduseks KAHOS-es sätestatud korras. K innis asja d omandatakse KAHOS - e alusel makstud õiglase hüvitise eest ning asetades kahju kannatava isiku olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Olenemata sellest, kas kinnisasi sundvõõrandatakse või omandatakse riigi poolt kokkuleppel, lähtutakse hoonestatud kinnisasja väärtuse hindamisel KAHOS § 12 lõikest 5, mis võimaldab kinnisasja füüsiliselt isikult omandamisel lähtuda kinnisasja väärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast. Kuni ei ole omandatud Nursipalu HV laiendatud territooriumil asuvaid eraomandis olevaid kinnistuid, viiakse k äesoleva korralduse punktis 3.2. 4 nimetatud tegevusi läbi riigile kuuluvatel kinnisasjadel , kui eraomandis oleva kinnisasja omanikuga ei ole kokkulepitud teisiti. Laiendatud Nursipalu HV ümbruses või Nursipalu HV mõjutada võivata ehitiste ehitamisel peab arvestama ehitusseadustiku (edaspidi EhS ) §-st 120 tulenevate piirangutega. EhS §-s 120 nimetatud juhul on ehitiste püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeerium i või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutuse antud kooskõlastuseta keelatud. Tegemist on seadusest tuleneva kitsendusega ning piirang rakendub kõikide riigikaitseliste ehitiste ümbruses või neid mõjutada võivate ehitiste ehitamisel, mitte kitsalt ainult Nursipalu HV puhul. Seega ei ole tegemist isikut oluliselt koormava piiranguga , kuna nimetatud kooskõlastust tuleb nagunii küsida pädevatel t asutustel t . Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumilise ulatuse ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister valdkonna määrusega . Nursipalu HV puhul kohaldatakse kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „ Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 8. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et riigikaitselise ehitise piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Piiranguvöönd ja selle ulatus nähtub nimetatud määruse lisast 1. Piiranguvööndis ei ole isikute liikumine piiratud. Käesoleva korralduse ajaks ei ole veel lõpuni viidud tegevustega kaasneva müra modelleerimist, kuid Nursipalu HV laiendamise kavandamisel on häiringut arvesse võetud. Nursipalu HV-l kavandatavate tegevuste müra ja vibratsioon võib ulatuda Nursipalu HV ala piiridest väljapoole. Sellest tulenevalt toetas ka Vabariigi Valitsus 29. mail 2023. a toimunud valitsuskabineti nõupidamisel harjutusväljade arendamisega (sealhulgas Nursipalu HV) seotud kompensatsioonimeetmete paketti, mis muuhulgas hõlmas ka kohalikele elanikele suunatud omaosalusega investeeringutoetust, mis võimaldaks muuta hoonete konstruktsiooni harjutusväljast tulenevate häiringute (peamiselt müra ja vibratsiooni) mõjude leevendamiseks. Põhjendatud juhtudel arvestatakse müramodelleerimise tulemusel pakutavate müra leevendavate meetmetega ja neid rakendatakse mürahäiringute vähendamiseks. Nursipalu HV piiridesse jäävate kinnisasjade omanikke teavitati 25.08.2023 e-posti teel käesoleva korralduse eelnõu andmiseks avatud menetluse algatamisest. Lisaks oli avatud menetluse algatamisest võimalik teada saada üleriigilise levikuga ajalehtedest- Postimees ja Eesti Päevaleht ning maakondlikutes t ajalehtedes- Võrumaa Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees. K orralduse eelnõu ja seletuskirjaga oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ning esitada ettepanekuid ja vastuväiteid kuni 25.09.2023. Esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arutati avalikul istungil 6.10.2023. a. 3.4.1. Kinnisasjade omanike ettepanekud ja nendega arvestamine Avaliku väljapaneku käigus esitati ligikaudu 60 pöördumist 200 ettepaneku, arvamuse ja küsimusega, millest paljud olid kattuvad. Mitmed pöördujad esitasid ettepaneku rakendada Nursipalu HV laiendamisel planeerimisseadust. Ettepanekuga ei olnud võimalik arvest ada , kuna julgeoleku olukorrast tulenevalt on vajalik harjutusvälja kiirendatud korras laiendamine ning RelvS § 85 lõike 3¹ rakendamise eeldused täidetud. Väga palju d ettepanekud puudutasid keskkonnamõju hindamist, mida ka osaliselt on arvestatud. KeHJSe alusel keskkonnamõju hindamist küll eelnõus esitatud põhjendustel ei alustata, kuid see ei tähenda, et keskkonnamõju uuringuid ei tehta. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Ettepanekutes paluti mitte kasutada harjutusväljal suurekaliibrilisi relvi. Selle ettepanekuga ei ole võimalik arvestada, kuna Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2 JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2JVBr struktuurist ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Mitmed ettepanekud sisaldasid taotlust avalikustada ohuhinnang. Ettepanekut ei arvestatud, kuna ohuhinnang sisaldab riigisaladust. Samas on ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad välja toodud asukohavaliku kokkuvõttes. Üldisema ohuhinnangu avalik osa esitatud ka Välisluureameti avalikus raportis (Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2023). Nii avaliku väljapaneku ajal kui ka avalikul istungil esitati korduvalt ettepanek töötada välja kompen seerivad meetmed kinnisvara, mis asub harjutusvälja piiranguvööndis, väärtuse languse korvamiseks. Antud ettepanekuga on arvestatud ning korralduse punkti 3.2.5 vastavalt täiendatud. Kinnisvara hindade osas tehakse analüüs, misjärel kui see on põhjendatud ja vajalik, ei ole välistatud vastavate kompensatsioonimeetmete välja töötamine. Lisaks on avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekuid harjutusvälja piirile jäävate kinnistute omanike poolt harjutusvälja piiri korrigeerimiseks. Need ettepanekud on võetud analüüsimiseks ning lahendatakse edasise menetluse käigus II etapiks. Ka 06.10.2023 toimunud avalikul istungil esitati täiendavaid küsimusi seoses keskkonnamõju uuringute tegemisega, mi l selgitati veelkord, et uuringud teostatakse ning nende tulemusel määratavad keskkonnameetmed viiakse ellu. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud, arvamused ja küsimused ning vastused on detailselt esitatud seletuskirja lisas 1 olevas tabelis. 3.5 . Asjast huvitatud teiste isikute ja asutuste ettepanekud ja nendega arvest amine Korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitasid seisukohti ka teised Nursipalu HV laiendamisest huvitatud isikud ja asutus ed, näiteks seltsing „Loodus, inimene ja sõjavägi“ (edaspidi LIS), MTÜ Meie Nursipalu , Soodla Kaitseks MTÜ, Eesti Omanike Keskliit , Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu jne. Korduva ettepanekuna esitati näiteks soov säilitada tulevastele põlvkondadele pühapaik nimega Jummalläte koos piisava kaitsevööndiga. Ettepanekuga arvestatakse ja tagatakse Jummalläte säilimine. Samuti arvestatakse võimaluste piires ettepanekuga, et Nursipalu HV piiridesse jäävad võrokeste ajaloolised ja kaasajal toimivad asualad, looduslikud ja pärimuslikud pühapaigad, ajaloolised ja kultuurimälestised, UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirjas oleva suitsusaunakombestiku elava traditsiooniga ala. Kuna Nursipalu HV ei ole Eestis ainuke Kaitseväe harjutusväli, siis esitatud ettepanekud hõlmasid ka muuhulgas üldiselt kõikide Kaitseväe harjutusväljadega kaasnevaid häiringuid. MTÜ Meie Nursipalu esitatud peamised ettepanekud on kajastatud korralduse punktis 3.4.1 kinnisasjade omanike ettepanekute all ning toodud põhjendused, mis osas oli võimalik nendega arvestada või mitte arvestada. Näiteks LIS on esitanud ettepanekud täiendada kinnisasja omandamise põhimõtteid, esitanud märkuse kinnistu omanikele maade hõivamisega tekitatava kahju hüvitamisega seoses ning esitanud nõude ohuhinnangu avalikustamiseks. Nimetatud ettepanekud on võetud teadmiseks, kuid ei peetud antud korralduse osas võimalikuks arvestada ning nende osas kajastuvad vastused korralduse seletuskirja lisas 1. Lisaks on LIS teinud ettepaneku eelnõus välja tuua, missuguste meetmetega tagatakse Nursipalu piirkonnas kultuuripärandi kaitse. Ettepaneku oleme võtnud teadmiseks, kuid see kattus osaliselt ka korralduse eelnõu kooskõlastamise käigus Muinsuskaitseameti poolt esitatud palvega. Seega on korralduse punkti 3.2.4 vastavalt täiendatud. LIS on palunud ka eelnõust välja jätta planeeringuprotsessi pikkust põhjendavad eksitavad näited ja viited. Ettepanekuga on osaliselt arvestatud ning korralduse punkti 2.2. on korrigeeritud, kuid KVKP näitena on jäetud alles, kuna tegemist ei ole eksitava näitena. Esitatud ettepanekuid oli palju, samuti kattuvaid ettepanekuid, mistõttu on põhjendatud kajastada detail selt esitatud ettepanekuid ja põhjendusi nende kohta seletuskirja lisas 1 olevas tabelis. IV. KOKKUVÕTE Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Kaitseväe poolt koostatud ohuhinnangust ilmnevat ohtu riigikaitsele ja kaaludes eespool esitatud argumente, asjaolusid ning kohalikke huvisid ja eraisiku huvisid, leiab, et Kaitseväe Nursipalu HV laiendamine koos sinna rajatavate väljaõppeehitiste kompleksiga on riigikaitse tagamiseks ajakriitilise iseloomuga ja alternatiivsed asukohad sellises suuruses harjutusvälja rajamiseks puuduvad. Seega on põhjendatud Kaitseväe Nursipalu HV laiendamine RelvS § 85 lõike 3 1 alusel planeerimisseadust kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jätta algatamata ka, KeHJS kohane keskkonnamõju hindamine, kuna see võib seada ohtu riigi julgeoleku tagamise. Seda arvestades jäetakse KeHJS § 3 lõike 2 alusel algatamata tegevuse keskkonnamõjude hindamine. Eeltoodust tulenevalt ei tähenda maa-alale harjutusvälja staatuse omistamine, et kogu ala piires on automaatselt lubatud kõik RelvS § 85 l õike s 1 nimetatud tegevused. Harjutusvälja arendamiseks ja kasutamiseks vajalike tegevuste ellu viimisel on eelnevalt kohustus veenduda, et tegevus ei avaldaks olulist negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele ja oleks kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Seda arvestades telliti käesoleva korralduse koostamise eelselt eksperdi arvamus Natura eelhinnangu kujundamiseks ja keskkonnaülevaade, mille ülesandeks oli anda ülevaade mõjutatavast keskkonnast ja selgitada välja täiendavat hindamist vajavad mõjud ühes uuringute vajadusega, et tagada tegevuste vastavus õigusaktidele. Natura eelhindamise kohaselt ei ole objektiivselt välistatud negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele korralduse punktis 3.2.1.1. nimetatud tegevuste elluviimisel. Nimetatud tegevuste mõju selgitamiseks on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse läbiviimine ja hüvitusmeetmete kavandamine enne tegevuste lubamist. Keskkonnaülevaate tulemusena selgitatud uuringute vajadus on esitatud korralduse punktis 3.2.3, ülevaade täiendavat hindamist vajavatest mõjudest seletuskirja lisas 3. Keskkonnaülevaate tulemusena, mis võtab ühtlasi arvesse Natura eelhindamise tulemusi, selgitati välja tegevused (toodud punktis 3.2.4), mille elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju ning täiendavad uuringud ja hindamised ei ole tegevuste elluviimise lubamiseks vajalikud. Korralduse andmine ei välista tegevuslubade ja kaitseala valitseja nõusoleku küsimise vajadust, näiteks metsa raadamisteks. Märgime veel, et maa-alale harjutusvälja staatuse omistamine ei eelda ka omandiküsimuste eelnevat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt ei saa enne maakasutustingimuste kindlaksmääramist kogu laiendatud ala piirides tegevusi ellu viia. V. OTSUS Lähtudes eeltoodust, arvestades kaitseministri ettepanekut ja ohuhinnangut ning relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 3 1 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 4 ning looduskaitseseaduse § 69 4 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 24 otsustab Vabariigi Valitsus : Laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja , mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008. a korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“ , pindala 6763,81 ha võrra ja välispiiri 24 212, 67 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht on Võru maakonnas Rõuge valla, Võru valla ja Antsla valla territooriumil ja ala k ogu pindalaga 9897, 81 ha ja välispiiri pikkusega 51 072, 67 m on esitatud korralduse lisas. Jätta Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamisel planeerimisseadus kohaldamata. J ätta Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohane keskkonnamõju hindamata. Lubada korralduse punktis 3.2.4 toodud tegevusi ellu viia täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta nõuetekohaste lubade olemasolul . Algatada II etapi tegevuste osas Natura asjakohane hindamine käesoleva korralduse punktis 3.2.1.1. toodud mahus ja viisil. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel korraldada Natura asjakohane hindamine, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse läbiviim i ne. Hinnata looduskeskkonnale (va Natura 2000 võrgustik alale ) avalduvad mõjud vastavalt korralduse punktile 3.2.2. ja selgitada keskkonnameetmed, mis tagavad tegevuse vastavuse õigusaktides sätestatule. Määrata keskkonnameetmed looduskeskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks , sh Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks pärast mõju hindamiste läbiviimist eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega. Kaitseministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirja ja kõikide lisadega oma veebilehel. VI. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates . VII. TEATAVAKS TEGEMINE Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ja teadaolevatele huvitatud ning mõjutatud isikutele, sh Rõuge Vallavalitsusele, Võru Vallavalitsusele, Antsla Vallavalitsusele ja Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendatud piiridesse jäävate le ki nnisasjade omanikele. Korralduse põhjenduste aluseks olevad andmed ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir Vabariigi Valitsuse korraldus „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ Lisa Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht ja laiendatud piir  Vabariigi Valitsuse korralduse „Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata , keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõu avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul esitatud ettepanekud, küsimused, arvamused koos vastustega Jrk nr Esitaja Kuupäev Ettepanek/küsimus/arvamus Vastus 1 A. V. 26.08.2023 1. Kas ja millised piirangud kaasnevad harjutusvälja mõjualas ehitamisele? Kui tulevad lisapiirangud, siis tuleb need maaomanikele hüvitada. 1. Osaliselt arvestatud. Eelnõud täiendatud selgitusega. Mõjuala ja riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on erinevad mõisted. Mõjuala võib harjutusvälja puhul olla laiem kui piiranguvöönd. Piiranguvöönd harjutusväljale tuleneb kaitseministri 26.06.2015 määrusest nr 16 "Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta". Piirnag kehtib üksnes riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse ehitise püstitamisele või piiranguvööndis asuva ehitise laiendamisele või ümberehitamisele ja tingimuseks on nende tegevuste tulemus ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. Praktikas tähendab see enne nimetatud tegevustega alustamist kooskõlastamist Kaitseministeeriumiga. 2 V. H. 28.08.2023 20.09.2023 1. Liita Rõuge valla xxx kinnistu Nursipalu harjutusvälja alaga, kuna see on ebaloogiliselt harjutusalast välja jäänud. 1. Osaliselt arvestatud. Ettepanek kaalumisele võetud. Harjutusvälja piiri täpsustamine on võimalik edasise menetluse käigus. 3 R. S. 06.09.2023 1. Nursipalu ja Soodla harjutusväljade asemel tuleb kasutusele võtta endise Sirgala karjääri poolt mahajäätud ala. 2. Nursipalu ja Soodla harjutusväljade kasutamise / laiendamise alternatiiviks on NATO I ja II artikkel. 3. Kas Kaitseministeerium on käitunud Lõuna-Eesti metsade suhtes säästliku, heaperemeheliku, sihtotstarbeliselt kasutamise ja säilimise eest, kui viis läbi lageraie n.n. Nursipalu harjutusväljaku rajamiseks, selgitamata, kuhu ja kellele läks raiutud puit? 4. Tänane valitsus tahab eirata Nursipalu elanike kohapeal elamise järjepidevust, mida isegi nõukogude võim ei tihanud kahe baasi loomisel rikkuda. Valitsus, Kaitseministeerium ja Kaitsevägi püüavad maksku, mis maksab, endiseid kahte eraldiseisvat baasi, mis omavahel ei olnud ühenduses, nüüd suurendada „Nursipalu harjutusväljakuna“. Sisepoliitilise koalitsiooni kuuluvate ja opositsiooni erakondade koostöö abil rahvast hirmutatakse „vene ohuga“ ja püütakse põhiseaduses kirjapandud eraomandi puutumatusest lihtsalt jõuliselt „rahaga“ üle sõita. Võrokesed seisavad Võromaa elanike jätkusuutliku arengu eest, mis austab inimõigusi ja on rajatud Võrumaa keskkonna, inimeste, floora ja fauna keskkondliku säilimise eest. On saanud selgeks, et tänase valitsuse suund Võromaale, ei ole mitte ainult Rõuge vallas keskkonnana jätkusuutlik. Ta on seadnud ka naabermaakonna elukeskkonnad tõsisesse keskkondliku, sotsiaalsesse ja kohalike elanike eluolu saabuvasse majanduslikku ohtu. Tänane Valitsus on Nursipalu harjutusväljakul juba täielikult lasknud Kaitseministeeriumil kohapeal olevat metsa ilma igasuguse avaliku konkursita, s.o. kohaliku rahva eest salaja maharaiuda, mille kogusuurust ja hulka ei ole avalikult teatatud. Valitsus ei pea ennast vastutavaks keskkonnale tehtud kahju eest. Ta püüab igati seda tehtud kahju õigustada nn „riigikaitse vajadusega“ ja „riigi julgeolekuga“. Meie kohustuseks on säilitada Võromaa loodust järeletulevatele põlvedele. Kõik oleneb poliitikute kainest mõtlemisest, kuidas tänases olukorras täita Euro parlamendi nõuet – taastada Natura 2000 alal ja väljaspool selle ala - looduse seisundit, kohustuma taastama floora ja fauna elupaiku seal, kus need on tänaseks H. Pevkuri, Kaitseministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseväe vanem- ja kõrgemate ohvitseride ning igat masti sõjaväeametnike bürokraatlike ja eht nõukogulike meetoditega juba osaliselt hävitatud. Seda kõik varemtehtut ilma seadusliku aluseta ja hilisemate seaduste muudatuste abiga, seda kõike olematu Venemaa poolse ohuta, sest me oleme ju NATO liikmesriik. Võru-Kubija lähistele kavandatav sõjaväelinnak on ebamajanduslik kulu. Veel on võimalik antud protsess peatada. Valitsev koalitsioon, kas teie peate ökosüsteemi kaitsmist tähtsaks, nii nagu maailm, seda näitab teie tegevus Nursipalu ja kogu Võrumaa suhtes. Teie lubatud ja mõningatele juba makstud raha ei päästa loodust. 1. Mitte arvestatud. Sirgala harjutusvälja on samuti kavas laiendada ja luua paremad väljaõppetingimused Ida-Virumaal paiknevate üksustele. Lõuna-Eesti harjutusvälja laienemine on otseselt seotud seal paiknevate üksustele väljaõppetingimuste parandamiseks. 2.Mitte arvestatud. NATO I ja II artikli põhimõtted ei välista lepinguosaliste õigust iseseisvaks ja kollektiivseks kaitseks. Vastupidi, NATO III artikli järgi lubavad liikmesriigid arendada oma individuaalset ja kollektiivset võimekust osutada vastupanu relvastatud rünnakule. 3. Küsimus. Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks ei ole veel metsa raadatud. 4. Teadmiseks võetud. Nursipalu harjutusvälja laiendamine toimub vastavalt õigusaktidele, samuti majandatakse metsa kehtivate õigusaktidega kooskõlas. 4 T. A. 09.09.2023 1. Kolmas kompensatsioonimeede on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. Ettepanek: Seoses mürareostuse (relvastus, mida ohualade suurusest lähtuvalt plaanitakse kasutada: kaudtulerelvad kuni 155 mm ; tanki relvastus) ja keskkonnareostuse (kontrollitud regulaarsed põletamised UXO aladel) tekkega ja selle mõjuga tervisele on RKIK kohustus kinnisasjade omanike (kelle kinnistud paiknevad 3 km raadiuses harjutsuväljaku piirist) soovi korral need omandada samadel tingimustel nagu laienduse alla jäävate kinnistute omandamine. See vähendaks kohalike elanike vastasseisu ning kompenseeriks ka harjutusväljaku vahetus läheduses elavatele inimestele juba tekitatud kahju. Tänane olukord on selline, et elukondlikku kinnisvara (majad, korterid), mis paikneb harjutusväljaku vahetus läheduses ei ole võimalik müüa turuhinnaga …. sest keegi ei soovi asuda elama polügooni vahetusse lähedusse. Seega on oluline kahju polügooni lainedamisega tekitatud ka vahetus läheduses kinnistuid omavatele ja seal elavatele inimestele. 2. Kasutuskoormus - laskeharjutused kaudtulerelvadest - ligikaudu 25 päeval aastas. Ettepanek: Kuna kaudtulerelvade planeeritud kasutus on marginaalne ning ei ole otseselt seotud Nursipalu harjutusväljaku eesmärgiga välistada kaudtulerelvastuse kasutamine. Teostada kulu ja reostuse põhine kalkulatsioon. Kaudtulerelvastust kautada enam Keskpolügoonil, kus seda tänagi kasutatakse. Lisanduva koormuse kompenseerimiseks tuua keskpolügoonilt muu relvastuse õppused Nursipallu. 3. Kasutuskoormuse prognoosis pole arvestatud teiste võimalike kasutajate koormusega (liitlased, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, jahimehed jne). Ettepanek - välistada lahtine harjutusvälja kasutusarv ning asendada prognoos maksimaalsete kasutusarvudega. Ei saa olla selliselt, et prgnoosisime N: laskeharjutused tankitõrjerelvadest - ligikaudu 20 päeval aastas aga reaalselt läks veidi rohkem et hoopis 250 päeva. Maksimaalne kasutuskoormus tuleks aluseks võtta ka reostuse ja kompensatsioonimeetmete koostamisel. 4. Selged ja konkreetsed kompensatsioonimeetmed 3-4 km raadiuses elavatele inimestele. 5. Kas mürareostuse uuringul arvestatakse asjaolu, et tänasega võrreldes raadatakse oluline osa harjutusväljakul ja laeindusel kasvavast metsast. Täna, kui mets kasvab on mürareostus oluliselt väiksem, kui peale planeeritud raadamisi - UXO ala on 90–95% ulatuses lage; Laskeväljad ja taktikaalad on 50–75% ulatuses lagedad. Kas mürareostusel on arvestatud maksimaalse harjutusväljaku kasutusega? 6. Kuidas on lahendatud põhjavee võimaliku reostuse kontroll ning kompenseerimine piirnevatele elanikele? 7. Kontrollitud põletamised UXO aladel ja maastikupõletamised - kuidas on planeeritud piirnevate elanike tervisekaitse? Põletamiste käigus eraldub õhku arvestatav kogus tervisele kahjulikke aineid, mis on sissehingamisel kahjulikud. 8. Kompensatsioonimeetmed lähiümbruses elavatele inimestele. Ettepanek: luua selged ja konkreetsed meetmed, piirkonnas elavatele inimestele. Jätta õigus kinnistute müügiks RKIK-ile samadel tingimustel nagu laiendusala alla jäävatel kinnistu omanikel. 1. Osaliselt arvestatud. Esmalt tegeletakse harjutusvälja huvialapiiridesse jäävate kinnistute omandamisega. Välja töötamisel on ka kompsensatsioonimeede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. Lisaks on ka planeeritud kompensatsioonimeetmed KOV-dele, millega makstakse neile senisest suuremat ja püsivat häiringutasu, mille abil on KOV-l võimalus parendada kohalikku elukeskkonda. Lisaks püsivale häiringutasule makstakse ühekordset investeeringutoetust Võru vallale (3 mln eur), Antsla vallale (2 mln eur), Rõuge vallale (2 mln eur) ja Võru linnale (3 mln eur). 2. Mitte arvestatud. Kaudtulerelvade kasutamine Kaitseväe Keskpolügoonil (KVKP) - jah, tänases olukorras kasutataksegi kaudtulerelvi enim KVKP-l, kuna hetkel on seal vajaliku väljaõppe läbi viimiseks parimad võimalused. See aga ei kata võimearendusega tekkivaid vajadusi. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisandub ka 2JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. 3. Arvestatud. Esitatud kasutuskoormus on HV eripärasid arvestades sisuliselt maksimaalne kasutuskoormus. St et 2. JVBr juures paiknevad liitlased ning muud üksused, kes HV-d kasutavad, peavad mahtuma antud kasutuskoormuse piiridesse. 4. Arvestatud. Välja töötamisel on kompsensatsioonimeede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. 5. Küsimus. Müra modelleerimisel on arvestatud arendusprogrammi kohase kasutuspäevade arvuga. Müra modelleerimisel ei arvestata kõrghaljastusega (metsaga), et kirjeldada võimalikult ebasoodsat olukorda. 6. Küsimus. Ka praegusel harjutusväljal toimub põhja- ja pinnavee seire ning harjutusvälja laiendamisel võetakse juurde ka veeseire punkte. Harjutusväljadel toimuv veeseire pole siiani näidanud, et harjutusväljadel toimuv tegevus vett reostaks. 7. Küsimus. Kontrollitud põletamist tehakse vähesel määral ja ainult raadatud aladel, mis on liigendatud teede ja kraavidega eesmärgiga vältida juhuslikke põlenguid. 8. Osaliselt arvestatud. Esmalt tegeletakse harjutusvälja huvialapiiridesse jäävate kinnistute omandamisega. Välja töötamisel on ka kompsensatsioonimeede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. 5 Ü. V. 10.09.2023 1.Teostada järgnev uuring: Vääveldioksiidi ja teiste keemiliste elementide atmosfääri paiskamise (geoinseneeria ÜRO raporti alusel) koosmõju lahingumoonaga, mida kasutatakse Nursipalu harjutusväljal. Koosmõju hindamisel tuleb arvestada mõju ja ohte nii inimestele, kui looduskeskkonnale. 1. Mitte arvestatud. Mõju õhukvaliteedile on hinnatud keskkonnaülevaates ja on leitud, et keskmistes tingimustes hajub tekkiv õhusaaste kiiresti ning harjutuvälja piiril ja sellest väljaspool vastab välisõhu kvaliteet kehtivatele normidele. Hetkel täiendavaid uuringuid ei planeerita. 6 K. A. 10.09.2023 1. Pikendada ettepanekute tegemise aega. 2. Rakendada planeerimisseadust Nursipalu harjutusväljaku rajamisel. Põhjendus: 10 000 ha suuruse ala maakasutuse muutmine, sh raadamine mitme tuhande ha suurusel alal1, metsade kuivendamine jms tegevused vajavad sisukamat süvenemist. Selliste tegevuste mõju (sh erinevate tegevuste koosmõju ning tulevikus läbi viidavad harjutused) ei ole ette teada ka kõige pädevamale keskkonnaeksperdile ja neid ei saa ellu viia kiirkorras, ilma et oleks välistatud olulised negatiivsed keskkonnamõjud (sh mõju looduskeskkonnale, põhjaveele, mürauuringud, sotsiaalmajanduslikud mõjud). 3. Mitte rajada kõige lõunapoolset UXO ala ja laskevälja/taktikaala ning jätta see ala kaitsealuste liikide levikukoridoriks. Harjutusvälja huvialal elab mitmeid kaitsealuseid liike, sh liike, mis on toodud Linnudirektiivi I lisas ning mille kaitseks on Eesti Vabariik võtnud kohustuse rakendadaerimeetmeid. Taoliste liikide hulka kuulub ka II kategooria kaitsealune linnuliik metsis (Tetrao urogallus). Nursipalu harjutusväljaku huvialale jääb 4 metsise mängu, millest Timmase ja Kerretü on elujõulise asurkonnaga, kuid ülejäänud kaks degradeerunud. Metsise asurkonna kaitseks ei piisa vaid mänguaegse elupaiga kaitsest, arvestada tuleb ka ümbritseva maastikuga. Kavandatud arendusega on huvialale jäävad elujõulised mängud ümbritsetud lagedate aladega (suurim mõju UXO aladel, aga ka laskeväljadel, teekoridoridel jm) ning lõigatud ära lõunapoolsetest asurkondadest. Liigil puudub võimalus levida harjutusväljaku alalt väljapoole ja vastupidi. Seega tekivad suletud „mülgaspopulatsioonid“ ning asurkonnad aja jooksul hääbuvad. Ühtlasi näitavad viimased telemeetria uuringud Eestis, et metsis kasutab väljaspool mänguaega elupaigana oluliselt suuremat ala kui arvatud (kuni 10 km), seega mõjutab harjutusväljaku rajamine kavandatud raadamistega metsise populatsiooni kahtlemata negatiivselt. Harjutusväljast lõunapool asuvad Kõrgepalu, Hurda, Sadrametsa ja Pähni piirkonna metsise elupaigad, millega sidususe säilitamine on Kerretü ja Timmase metsise populatsioonide säilimiseks äärmiselt oluline. Ühtlasi näeb eelnõu punkt 3.2.3 ette täiendavate looduskeskkonna uuringute vajaduse; sh metsise telemeetriline uuring ja potentsiaalsete metsisemängude inventuur. „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade“ näeb ette, et telemeetriauuring annab info harjutusvälja tegevuste mõjust, aitab valida kompensatsioonialad, tuvastada liikumiskoridorid jne, kestus vähemalt 2a. Kui harjutusvälja rajamisega alustatakse ajal, kui uuringud on veel pooleli, ei ole uuringutest sisulist kasu. Uuringud peavad andma vajalikku keskkonnainfot, mida arvesse võttes saab teha järeldusi enne ehitustegevusega alustamist. Uuringutest ei ole kasu, kui nt liikumiskoridorid on juba alustatud töödega (nt uue maantee rajamine) läbi lõigatud. 4. Mõju Võrumaa metsandussektorile on hindamata. Harjutusväljaku huvialale jääb käesoleval hetkel ca 7600 ha metsa, millest valdav osa on olnud majandusmets ning nüüd raadatakse või antakse metsale muu sihtotstarve. Metsandussektor on üks olulisemaid tööandjaid Võrumaal ja kogu Kagu-Eestis, Statistikaameti 2021 aasta andmetel on 10% Võrumaa töökohtadest seotud metsa- ja puidutööstusega. Samuti on tõenäoline täiendavate kaitsealade või püsielupaikade rajamine kompensatsioonimeetmena, mis toimub traditsiooniliselt riigimetsa arvelt ja vähendab majandatava metsamaa pindala. Seega väheneb pidevalt kasutuses oleva metsamaa pindala, väheneb kättesaadava toorme hulk puiduturul, mis avaldab negatiivset mõju metsandussektorile Võrumaal. Samuti ei saa nõustuda eelnõu punktis 3.2.5. lk 21 on toodud väitega, et „Tegevuse sotsiaalmajanduslikud mõjud ei sõltu oluliselt harjutusvälja alal rakendatavatest keskkonnameetmetest“, kuna keskkonnameetmed võivad ette näha täiendavate kompensatsioonialade loomist, mis võib majandusmetsa pindala vähendada. 1. Arvestatud. Tähtaega pikendati. 2. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustataud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Siiski alustatakse laiendamise järgselt üksnes tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 3. Mitte arvestatud. Nimetatud ala mitte kasutamine harjutusvälja osana tekitaks olukorra, kus harjutusväli hakkaks koosnema kolmest killustunud laskeväljast ning nende koos kasutamine vajalike tegevuste läbi harjutamiseks (allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid) muutuks ebaefektiivseks / ei täidaks vajalikku eesmärki. Metsiste uuring on mitmeaastane uuring, mis aitab hinnata harjutusvälja arendamise mõju metsistele ning see on eelkõige seiremeede, mis annab tulevikus parema arusaama, kuidas harjutusväli metsiseid mõjutab. Uuring on kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Sellel kevadel tehti olemasolevate ja potentsiaalsete uute metsisemängude inventuur, et aru saada metsisemängude hetkeseisust ning leida juba uusi mänge lähiümbrusest. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 4. Mitte arvestatud. Harjutusvälja laiendamine on vältimatult vajalik Eesti riigi julgeoleku kaalutlustel. Eraldi mõju seoses harjutusvälja laiendamisega metsandussektorile ei ole plaanis hinnata. 7 H. O. 11.09.2023 1. Palun sisustada korralduse eelnõu jaotuse 3.5. („Teiste puudutatud õigustega isikute ettepanekud ja nendega arvestamine.“) viisil, mis paneb riigile kohustuse omaniku tahteavalduse olemasolu korral omandada Luhametsa külas need elamumaa sihtotstarbega kinnistud (s.h kinnistud, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa, kuid millel paiknevaid hooneid kasutatakse eluruumidena). , mille omandamiseks seoses harjutusvälja laiendamisega eksisteerib riigihuvi ja riigikaitseline vajadus. Luhametsa küla vajalikkust harjutusvälja jaoks on korduvalt rõhutatud nii asjaga tegelevate rahvaesindajate kui ka sõjandusega tegelevate asjatundjate poolt. Lisaks palun, et jaotuses 3.5. oleks selgelt sõnastatud, et kõnealuste kinnistute omandamisel rakendatakse täpselt samu tingimusi, mille eelnõu näeb ette harjutusvälja piiresse jäävate kinnistute omandamisel. Selline muudatus teenib riigihuvi ning ka riigikaitselisi huve. Luhametsa küla elanike ilma jätmine võimalusest saada õiglast hüvitist oma kinnistu eest riigikaitseliste huvide esinemisel tähendaks sisuliselt omandipõhiõiguse kitsendamise eest hüvitamiskohustusest loobumist, mis oleks aga vastuolus Põhiseaduse §-ga 32. Vaidlust ei saa olla selles, et Luhametsa küla elanike omandipõhiõiguste riive ilma hüvitist maksmata oleks ebaproportsionaalne ja seeläbi ka õigusvastane. Luhametsa küla elanikele avalduvad mõjud Nursipalu harjutusväljaku laienemise puhul ületavad raskuse lävendit, mida tuleb isikul tasuta taluda. Kuivõrd negatiivsete avalduvate mõjude puhul ei ole sisulist erinevust, kas kinnistu asub kavandatava harjutusvälja piires või Luhametsa külas, siis tuleb harjutusvälja mõjudest (s.t riigikaitselistest huvidest) puudutatuid isikuid kohelda võrdselt Juhul kui esitatud ettepanek ei leia heakskiitu, siis palun seda käsitleda vastuväitena jaotuse 3.5. sisule või sisu puudumisele ning palun selgitada, milline osa ettepanekust ei leidnud heakskiitu ja mis põhjusel. Otsuse langetamisele eelnevalt palun kaaluda, millist mõju avaldaks pikem konflikt riigikaitselistele huvidele. 1. Teadmiseks võetud. Esmalt tegeletakse harjutusvälja huvialapiiridesse jäävate kinnistute omandamisega. Ettepanekut kaalutakse edasise menetluse käigus. 8 K. J. 11.09.2023 1. On selge, et Nursipalu on mugavusvalik ja laskepolügooni laiendamine tahetakse läbi viia jõu positsioonilt: oleme Tallinnast, me maksame! Nursipalu on okupatsioonivägede pärand, mil rahva arvamuse ja saatusega ei arvestatud. Meie demokraatlik riik ei tohiks nii käituda. Alternatiivseid variante Nursipalule ei ole praktiliselt põhjalikult otsitud, kaalutud ja analüüsitud. Meie head naabrid Soome, Leedu ja Läti on leidnud oma harjutusväljakutele asukohad, mis ei asu tiheda inimasustuse vahetus läheduses. Ka meil on need alad olemas, tuleb ainult hoolikamalt otsida. 1. Mitte arvestatud. Alternatiivsete variantidena kaaluti Kagu-Eestis erinevaid potentsiaalseid asukohtasid. Viiest asukohast jäi lõpuks valikutesse Nursipalu ja Orava. Oravale harjutusvälja rajamine ei osutunud oma võimalike piirangute tõttu realistlikuks. 9 A. T. 11.09.2023 1. Eelnõus sõnastatud: "Jätta Nursipalu harjutusvälja laiendamisel planeerimisseadus kohaldamata". Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatada vastav eriplaneering. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni Planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Antud menetlus piirab inimeste õigusi otusustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, milleasukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Praegune teerullimeetod vähendab kohalike kaitsetahet ja koostöövõimet valitsusega. 2. Eelnõus sõnastatud: "Arvestades KeHJS § 3 lõikest 2 tulenevat eesmärki riigi julgeoleku tagamiseks jätta Nursipalu HV laiendamisel KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata, kuna keskkonnamõjude hindamine võib kahjustada nimetatud eesmärgi saavutamist" Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Asendada eelnõu otsuses toodud sõnastus järgmisega: “ Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine”. Põhjendus: Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Riigikaitset tuleb arendada arukalt - koos kohalikega, mitte neid välistades. Õiguskanslerile, kes on öelnud, et isegi kriiside ajal tuleb järgida kehtivaid seadusi, ei tohiks vastanduda. Ettevalmistus ja julgeolek on olulised, kuid liitlastele mugavamaid harjutustingimusi ei saa luua Eesti kodusid hävitades, meie endi inimeste arvelt. Ilma keskkonnamõjusid hindamata HÄVITATAKSE 22 tuhande Võrumaalase elukeskkond. Juba praegu kostub militaarmüra enam kui 20km kaugusele metsade taha tuppa ära. On olnud juhuseid, kui 20km kaugusel aknad uksed värisevad. Millised saavad olema mõjud kohalike joogiveele, millised põllumajandusele ladestuvate mürkide tõttu? Keskkonnamõjude hindamist teadlikult EIRATES ei pääse praegused otsustajad vastutusest mürast, õhu-, mulla- ja vee saastumisest tingitud kohalike elanike eluaastate lühenemise ja tervisekahjude tekitamise eest. Ühtlasi näeb eelnõu punkt 3.2.3 ette täiendavate looduskeskkonna uuringute vajaduse; sh metsise telemeetriline uuring ja potentsiaalsete metsisemängude inventuur. „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade“ näeb ette, et telemeetriauuring annab info harjutusvälja tegevuste mõjust, aitab valida kompensatsioonialad, tuvastada liikumiskoridorid jne, kestus vähemalt 2a. Kui harjutusvälja rajamisega alustatakse ajal, kui uuringud on veel pooleli, ei ole uuringutest sisulist kasu. Uuringud peavad andma vajalikku keskkonnainfot, mida arvesse võttes saab teha järeldusi enne ehitustegevusega alustamist. Uuringutest ei ole kasu, kui nt liikumiskoridorid on juba alustatud töödega (nt uue maantee rajamine) läbi lõigatud.tumisest tingitud kohalike elanike eluaastate lühenemise ja tervisekahjude tekitamise eest. 3. Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 1. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riigi valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. 2. Osaliselt arvestatud. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 3. Osaliselt arvestatud. Korralduse vastuvõtmise järgselt alustatakse Natura asjakohase hindamisega. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 10 V. K. S. P. P. P. 11.09.2023 1. Avalikustada ohuhinnang ulatuses, mis peaks olema teada Eesti rahvale. Ei saa nõustuda olukorraga, kus väidetavalt on oht suur, kuid elanike kaitseks ei jagata isegi infot. 2. Mitte laiendada Nursipalu harjutusvälja eelnõus toodud mahus. Jätta ära suurekaliibrilised relvad, millest tulenevalt ei oleks vaja harjutusväljale uusi sihtmärgialasid ja inimeste kodud jääksid alles. Samuti ei oleks sel juhul niivõrd suurt mõju loodus- ja eluskeskkonnale, Võru linnale. Algatada Kagu-Eesti harjutusvälja asukohavalikuks alternatiivide analüüs. Eelnõus esitatud alternatiivide võrdlus ei ole võrreldavate kriteeriumitel põhinev analüüs. Kuna Rõuge valla osal ei ole harjutusvälja juriidiliselt olemas, siis alustada praegu kasutuses oleva harjutusvälja juriidiliselt korrektset vormistamist, alustades keskkonnamõjude hindamisest, mürauuringutest ja seni ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisest. 3. Kohaldada rahu ajal harjutusväljade arendamiseks alati planeerimisseadust, sest see tagab kohalike kaasamise kaitsevõime tõstmisesse. 4. Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 1.Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes. Üldisema ohuhinnangu avalik osa kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 2. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisandub ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. Harjutusvälja alternatiivsete variantidena kaaluti Kagu-Eestis erinevaid potentsiaalseid asukohtasid. Viiest asukohast jäi lõpuks valikutesse Nursipalu ja Orava. Oravale harjutusvälja rajamine ei osutunud oma võimalike piirangute tõttu realistlikuks. Rõuge vallas käesoleval hetkel asuv ja kasutusesolev Nursipalu harjutusväli on asutatud relvaseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 ning on kehtiv. 3. Mitte arvestatud. Kohalike kaasamine kaitsevõime tõstmisse ei toimu üksnes siis, kui kohaldataks planeerimisseadust. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega, kui seda ei tehta, põhjendatakse, miks see pole võimalik. 4. Osaliselt arvestatud. Korralduse vastuvõtmise järgselt alustatakse Natura asjakohase hindamisega. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 11 V. K. R. R.-K. K. K. P. K. K. K 11.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus 1 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Seadustada senine Kaitseväe Nursipalu harjutusväli, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, asukohaga Võru maakonnas Rõuge vallas, Võru vallas ja Antsla vallas pindalaga 9897, 81 ha, välispiiri pikkusega 51072, 67 m vastavalt lisale 1. Põhjendus: Kuna Rõuge vallas ei ole üldplaneeringut kehtestatud, on senised piirangud olnud Rõuge valla osas nii kohalikule omavalitsusele kui valla elanikele pandud seadusliku aluseta. Lõpetada seaduste rikkumine ja alustada korrektset harjutusvälja arendamist praegustes piirides. Korvata kohalikele elanikele ja omavalitsustele senisest seaduserikkumisest tekkinud kahju. 2. Korralduse eelnõu otsus 2 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatatada vastav eriplaneering. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Planeerimisseaduse kohaldamine võimaldab valla kodanike, huvitatud isikute kaasamist planeeritava harjutusvälja lahenduse väljatöötamisel. Avatud menetlus piirab inimeste õigusi otsustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. 3. Korralduse eelnõu otsus 3 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine. Põhjendus: Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Seepärast tuleb koheslelt algatada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt keskkonnamõjude hindamine Nursipalu praegusel harjutusvälja alal. 4. Korralduse eelnõu otsus 4 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Algatada Natura asjakohane hindamine praegusel Nursipalu harjutusvälja laiendataval alal avalikkusele tutvustatud huviala piirides. Keskkonnaametil korraldada Natura asjakohane hindamine ja eksperdi määramine. Põhjendus: Natura asjakohane hindamine on vältimatult vajalik praeguseks planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal tänaseks toimunud taritu väljaehitamise, raiete jm tegevustega Natura aladel või nende mõjualas. Kaitseinvesteeringute Keskus kui arendaja ei tohiks olla ise Natura asjakohase hindamise protsessi mõjutaja, sh ekspertide määraja. Militaarsete harjutusväljade arendamisel peab olema tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 5. Korralduse eelnõu otsus 5 Ettepanek, mitte rakendada harjutusvälja laiendamiseks Kagu-Eestis relvaseadust. Põhjendus: Relvaseaduse rakendamine riivab kohalike omavalitsuste õigusi. Kohalikes omavalitsustes on kulutatud ressursse (aeg, raha) olemasolevate planeeringute väljatöötamiseks. Relvaseaduses ei ole sätestatud, kes korvab kahjud ja seonduvad kulud kohalikele omavalitsustele ja vallaelanikele seoses planeeringute peatumisega. Samuti pole Relvaseaduses sätestatud, kuidas toimuks RelvS § 85 lg 3² kohaselt planeeringute peatumine ja kuidas on reguleeritud nende inimeste õigused, keda antud muudatus otseselt puudutaks. 6. Avalikustada ohuhinnang ulatuses, mis ei lähe vastuollu riigisaladusega. Põhjendus: Eelnõus on lk 3 p 1 öeldud, et Eestis on sõjalise rünnaku ohu tõenäosus üldiselt madalam kui erinevate tsiviilkriiside tõenäosus. Relvaseaduse § 85 lg 3¹ kohaldamise eelduseks on ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele. Kuna avaliku huvi subjektiks on nii inimeste tervis, julgeolek kui ka elukeskkond, siis on inimestel õigustatud ootus saada infot kõrgendatud ohu kohta seoses julgeolekuga. Kui riigi tasandil tehakse avalikkust niivõrd oluliselt puudutavaid otsuseid tuginedes kõrgendatud ohule, siis peaksid inimesed saama ka vastavat informatsiooni - mida nad peaksid teadma seoses kõrgenenud ohuga ning kuidas seetõttu käituma. 7. Tunnistada kehtetuks kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Algatada Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi koostamine koostöös kohalike omavalitsustega ja asjakohaste instantsidega. Põhjendus: Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on koosatud ajas etteruttavalt, arvestamata võimalike rakendatavate leevendusmeetmetega. On ennatlik kinnitada arendusprogrammi, sh suurekabariidiliste relvade kasutamist, kui pole veel valminud mürauuring, pole tehtud vibratsiooniuuringut, asjakohaseid muinsuskaitselisi ja looduskaitselisi uuringuid ning pole isegi veel selge kuidas hakkaks kulgema planeeritava harjutusvälja piir. 1. Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusväli on asutatud relvaseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 14.02.2008.a kooraldusega nr 79. Korraldus on antud korralduse andmise ajal kehtinud õigusaktide alusel ning on kehtiv. 2008. aastal kehtinud planeerimisseaduse järgi ei olnud vajalik detailplaneeringu koostamine ega ka harjutusvälja kandmine üldplaneeringusse, kuna tegemist ei olnud sellel ajal kehtinud ruumilise mõjuga objektide nimekirjas oleva objektiga. 2. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riigi valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. Tulenevalt relvaseaduse § 85 lõike 3³ antakse korraldus pärast avatud menetluse läbi viimist. Avatud menetluse käigus kaasatakse huvitatud isikud, kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega, kui seda ei tehta, põhjendatakse, miks see pole võimalik. 3. Osaliselt arvestatud. Harjutusvälja kasutuseeskirja pole muudetud selliselt, mis nõuaks keskkonnamõjude hindamist vastavalt KeHJS-le. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 4. Osaliselt arvestatud. Korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohane hindamine korraldatakse ja viiakse läbi vastavalt looduskaitse seaduses sätestatud tingimustele. Senistele tegevustele on tehtud eraldi Natura eelhindamine ja tegevuseks vajalikud load kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 5. Mitte arvestatud. Ettepaneku põhjenduses viidatud relvaseaduse paragrahv sätestab, et laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Seadus ei ole sätestanud vastavate tegevuste jaoks tähtaegu ning jätnud erinevaid võimalusi planeeringutes antava korraldusega arvestamisele. Oluline on, et harjutusvälja laiendamise otsusest tulenevate muudatustega arvestades mõeldakse läbi uus, terviklik ruumilahendus ning korraldusest tulenevalt ei tekiks ruumilahendusse nn „auku“ (läbipääsuteede tagamine, juurdepääsud, toimiv rohevõrgustik jm). Tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb kaaluda, kas arvestades korraldusest tulenevaid muudatusi on vajalik uute üld- ja maakonna-planeeringute algatamine ja vajaduse esinemisel need algatada. Planeeringuala suurus ja asukoht otsustatakse planeeringu algatamisel. Planeerimisseaduse § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Nimetatud sätte rakendamine aitab tagada, et üldplaneering ja maakonnaplaneering oleksid omavahel kooskõlas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei algata kaalumise tulemusel üldplaneeringu koostamist, siis võib Vabariigi Valitsus algatada vajaduse korral harjutusvälja hõlmava maakonnaplaneeringu (sh ka osa- või teemaplaneeringu) koostamise nt rohevõrgustiku toimimise tagamiseks või muu teema terviklikuks lahendamiseks. Kaitseministeerium on avaldanud jaanuaris, 2023. a soovi kajastada Võru valla, Rõuge valla ja Antsla valla koostamisel olevates üldplaneeringutes Nursipalu HV laiendamise vajadust ja potentsiaalset ala piiri, kuid nimetatud omavalitsusüksused ei ole pidanud seda võimalikuks. Seega kuna korraldus ei kohusta planeeringuid muutma, ei ole tegemist omavalitsusüksustele pandud olulise täiendava ülesande või kohustusega, millega peaks kaasnema eeldatavalt täiendav kulu. 6. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes . Üldisema ohuhinnangu avalik osa on kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 7. Mitte arvestatud. Harjutusväljade arendusprogrammid on kirjeldused kaitseväe vajadustest ning on määratud ülesannete täitmiseks vajalike väljaõppetasemete ning oskuste saavutamiseks. Selle alusel alles hakatakse väljaõppevõimalusi looma ning enne selle realiseerumist teostatakse vajalikud uuringud ning võetakse kasutusele vajalikud keskkonnameetmed. 12 M. N. MTÜ Meie Nursipalu 11.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus nr 1 Nõuame Nursipalu harjutusvälja laienduse protsessi peatamist ja riigikaitseks vajaliku harjutusala lahenduse leidmise protsessi uut algatamist heade planeerimis- ja kaasamistavade kohaselt. Põhjendus: Ettepanek tulenevalt rahvaalgatusest “Ei Nursipalu harjutusväljakul aiendamisele!” https://rahvaalgatus.ee/initiatives/8305157a-62c7-42a7-a3d3-6aba206e406b, millega koguti 11590 allkirja. 2. Korralduse eelnõu otsus nr 2 Nõuame riigikaitseks vajaliku taristu korrektset planeerimist koos asukoha eelvaliku, vastavate analüüside ja mõjuhinnangute ning kaasava diskussiooniga. Põhjendus: Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele on kohalikke elanikke, ettevõtlust ja loodust vähem kahjustavaid alternatiive, mida peab kindlasti analüüsima ja arvesse võtma. Ettepanek tulenevalt rahvaalgatusest “Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!” https://rahvaalgatus.ee/initiatives/8305157a-62c7-42a7-a3d3-6aba206e406b, millega koguti 11590 allkirja. 3. Korralduse eelnõu otsus nr 3 Nõuame mõjuhinnangute koostamist. Põhjendus: Võrumaa on unikaalne maakond, kus kohtuvad kaks kultuuriruumi (võro ja seto) ning mille märksõnadeks nii kohalike kui ka turistide jaoks on rahu, vaikus, kogukond, traditsioonid ning eripärane, liigirikas ja puhas loodus (unikaalne kogu Euroopa kontekstis). Ettepanek tulenevalt rahvaalgatusest “Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!” https://rahvaalgatus.ee/initiatives/8305157a-62c7-42a7-a3d3-6aba206e406b, millega koguti 11590 allkirja. 4. Nõuame korralduse eelnõus märgitud ohuhinnangu avalikustamist. Nõuame riigikaitseks vajaliku taristu korrektset planeerimist koos asukoha eelvaliku, vastavate analüüside ja mõjuhinnangute ning kaasava diskussiooniga. Põhjendus: Ülekaalukas avalik huvi on ka rahva tervis ja nende elukeskkond. Inimestel on õigus teada ohuhinnangust tulenevaid ohte ja kohustus vajadusel neile reageerida. Ettepanek tulenevalt rahvaaldatusest “Ei Nursipalu harjutusvälja laiendamisele!” https://rahvaalgatus.ee/initiatives/8305157a-62c7-42a7-a3d3-6aba206e406b, millega koguti 11590 allkirja. 1. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. 2. Arvestatud. Nursipalu HV laiendamiseks on teostatud asukohavalik, tehtud on keskkonnaülevaade ning Natura eelhinnang. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Harjutusvälja asukohta on kaalutud ning alternatiive on võrreldud, seda on kirjeldatud eelnõus. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 3. Arvestatud. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 4. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes. Üldisema ohuhinnangu avalik osa on kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). Harjutusvälja asukohta on kaalutud ning alternatiive on võrreldud, seda on kirjeldatud eelnõus. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 13 T. A. 11.09.2023 1. Ettepanek on algatada Natura 2000 eelhinnang lähtuvalt kehtivatest seadustest ja EL vastavatest õigusaktidest kogu planeeritaval Nursipalu alal, kuna sinna on juba rajatud osaliselt planeeritav taristu, tehtud raieid ja raadamisi. Selgitus, põhjendus: Lisa 2 ei vasta Natura 2000 eelhindamisele sätestatud nõuetele. Eelhinnangus ei ole arvestatud olulise mürataseme tõusuga, sest müra ja vibratsiooni uuringuid ei ole tehtud. Arheoloogilisi uuringuid pole tehtud. Kaitsealuste liikide seiret on tehtud vaid osaliselt. 2. Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Loobuda suurekabariidilistest relvadest harjutusvälja arendamisel. Looduda uute sihtmärgialade rajamisest. Põhjendus: Suurekabariidilistest relvadest (155 mm) ja uutest sihtmärgialadest loobumisel harjutusvälja arendamisel kaoks ära vajadus inimesi kodudest välja tõsta. Samuti väheneks oluliselt müra ja väheneks seetõttu mõju piirkonna, sh Võru linna inimestele. Samuti ei ole kaudtule relvade (155 mm ) kasutamine kooskõlas eesmärgiga, milleks oli ju jalaväe brigaadi soomustamine ehk soomussõidukitele üle viimine. 1. Mitte arvestatud. Eelhinnangu, sealhulgas Natura eelhinnangu sisule on nõuded sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lõike 5 alusel keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31. KeHJS § 61 lõikest 1 tuleneb, et eelhinnangu koostamisel lähtutakse selle koostamise ajal olemasolevast teabest. Eelhinnangu koostamisel ajal oli konsultandil olemas teave selle kohta, et müratase Nusipalu harjutusvälja huvialal eeldatavasti tõuseb ning seda on Natura eelhinnangu koostamisel läbivalt arvesse võetud. Natura eelhinnangu koostamiseks ei ole vaja läbi viia uuringuid, vaid kui eelhinnangu koostamisel ilmneb, et teave ebasoodsa mõju välistamiseks ei ole piisav, siis tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Nursipalu harjutusvälja huviala eelhinnangu koostamisel ilmneski, et teave ebasoodsa mõju esinemise välistamiseks piisav ei ole, see on eelhinnangus läbivalt välja toodud. Eelhindamise tulemus on, et Nursipalu harjutusvälja huvialal tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine ning selle eelduseks on vajalike uuringute läbiviimine. Seega vastab Natura eelhinnang kehtivate õigusaktidega sätestatud nõuetele. 2. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. 14 K. H. V. H. M. K. K. T. A. J. K. S. R. K. K. S. T. A. K. T. K. P. A. U. E. M. M. K. Ü. E. 08.09.2023 1. . Avalikustada ohuhinnang ulatuses, mis peaks olema teada Eesti rahvale. Ei saa nõustuda olukorraga, kus väidetavalt on oht suur, kuid elanike kaitseks ei jagata isegi infot. 2. Mitte laiendada Nursipalu harjutusvälja eelnõus toodud mahus. Jätta ära suurekaliibrilised relvad, millest tulenevalt ei oleks vaja harjutusväljale uusi sihtmärgialasid ja inimeste kodud jääksid alles. Samuti ei oleks sel juhul niivõrd suurt mõju loodus- ja eluskeskkonnale, Võru linnale. Algatada Kagu-Eesti harjutusvälja asukohavalikuks alternatiivide analüüs. Eelnõus esitatud alternatiivide võrdlus ei ole võrreldavate kriteeriumitel põhinev analüüs. Kuna Rõuge valla osal ei ole harjutusvälja juriidiliselt olemas, siis alustada praegu kasutuses oleva harjutusvälja juriidiliselt korrektset vormistamist, alustades keskkonnamõjude hindamisest, mürauuringutest ja seni ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisest. 3. Kohaldada rahu ajal harjutusväljade arendamiseks alati planeerimisseadust, sest see tagab kohalike kaasamise kaitsevõime tõstmisesse. 4. Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 1. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes , samuti on ohuhinnangu avalikku osa kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 2. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisandub ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. Harjutusvälja alternatiivsete variantidena kaaluti Kagu-Eestis erinevaid potentsiaalseid asukohtasid. Viiest asukohast jäi lõpuks valikutesse Nursipalu ja Orava. Oravale harjutusvälja rajamine ei osutunud oma võimalike piirangute tõttu realistlikuks. Rõuge vallas käesoleval hetkel asuv ja kasutuses olev Nursipalu harjutusväli on asutatud relvaseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 ning on kehtiv. 3. Mitte arvestatud. Kohalike kaasamine kaitsevõime tõstmisse ei toimu üksnes siis, kui kohaldataks planeerimisseadust. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega, kui seda ei tehta, põhjendatakse, miks see pole võimalik. 4. Osaliselt arvestatud. Korralduse vastuvõtmise järgselt alustatakse Natura asjakohase hindamisega. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 15 M. N. 11.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus nr 1 asendada alljärgnevalt: Seadustada praegu eksisteeriv Kaitseväe Nursipalu harjutusväli, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, asukohaga Võru maakonnas Rõuge vallas, Võru vallas ja Antsla vallas pindalaga 9897, 81 ha, välispiiri pikkusega 51072, 67 m vastavalt lisale 1. Põhjendus: Rõuge vallas ei ole kehtivat üldplaneeringut. Sellest asjaolust tulenevalt on senised piirangud olnud Rõuge valla osas nii kohalikule omavalitsusele kui valla elanikele pandud seadusliku aluseta. Lõpetada seaduste rikkumine ja alustada korrektset harjutusvälja arendamist praegustes piirides. 2. Korralduse eelnõu otsus 2 asendada alljärgnevalt: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatada vastav eriplaneering. Praegu olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Antud menetlus piirab inimeste õigusi otsustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Praegune teerullimeetod vähendab kohalike kaitsetahet ja koostöövõimet valitsusega. 3. Korralduse eelnõu otsus 3 asendada alljärgnevalt: Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine. Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. Põhjendus: Keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia suurmahuliste objektide planeerimisel, infrastruktuuri kavandamisel ja tegevuslubade väljastamisel. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on otsuse langetamiseks vajaliku teabe kogumine ja analüüsimine ning eeldatavalt olulise keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks lahenduste pakkumine. Kavandatava tegevusega võib kaasneda erinevaid mõjusid, millel on erinev ulatus ja olulisus. Kui kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb keskkonnamõju hindamise käigus läbi viia nn Natura-hindamine. Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta artikli 6 kohaselt tuleb mistahes arendustegevuse korral (mis ei ole otseselt ala kaitsekorraldusega seotud), mis võib mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, mõju asjakohaselt hinnata. Keskkonnamõjude hindamist teadlikult EIRATES ei pääse praegused otsustajad vastutusest mürast, õhu-, mulla- ja vee saastumisest tingitud kohalike elanike eluaastate lühenemise ja tervisekahjude tekitamise eest. Keskkonnamõju hindamine on AVALIK protsess ja kõigil huvitatud isikutel peab olema võimalus selles osaleda. 1.Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusväli on asutatud relvaseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 14.02.2008.a kooraldusega nr 79. Korraldus on antud korralduse andmise ajal kehtinud õigusaktide alusel ning on kehtiv. 2008. aastal kehtinud planeerimisseaduse järgi ei olnud vajalik detailplaneeringu koostamine ega ka harjutusvälja kandmine üldplaneeringusse, kuna tegemist ei olnud sellel ajal kehtinud ruumilise mõjuga objektide nimekirjas oleva objektiga. 2. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustattud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riigi valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. Tulenevalt relvaseaduse § 85 lõike 3³ antakse korraldus pärast avatud menetluse läbi viimist. Avatud menetluse käigus kaasatakse huvitatud isikud, kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega, kui seda ei tehta. 3. Osaliselt arvestatud. Korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine ning see korraldatakse vastavalt looduskaitse seaduses sätestatud tingimustele. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 16 T. M. 11.09.2023 1. Võttes arvesse väga suure arenguhüppe teinud arvutigraafika ja tehisintellekti valdkonda, luua Kaitseväe linnakus Simulatsioonide keskus. Põhjendav osa: Kasutades avalikult saadaolevaid laserskaneerimise andmeid saab lihtsate meetoditega luua digitaalse teisiku kogu Võrumaa maastikust ja hoonestusest, mida saab kasutada koos virtuaalreaalsuse seadmetega erinevat laadi kaitsestrateegiate läbimängimiseks ja uurimiseks. Kombineerides realistliku liikumise seadmed, võimendatud heliefektid koos virtuaalprillidega ning käeshoitavate makettidega, saavutatakse võimalikult realistlik treeningukeskkond sõduritele. Vähendades drastiliselt harjutusväljaku laiendamise plaani ning luues mitmesajakohalise sõdurite virtuaaltreeningu keskuse, on märkimisväärne lahendus, mis vähendab kulutusi ja keskkonna mõjusid säilitades treeningute läbiviimise võimalikkuse. 2. Eraldada helitühistamise tehnoloogia arendamiseks finantsilisi ressursse. Põhjendav osa: Teadaolevalt on juba käsimüügis saadaval kõrvaklappide tehnoloogiaid, mis omavad helitühistamise funktsiooni. See toimub sellisel viisil, et luues kuuldavale helile vastupidiseid laineid toimub nende tühistamine. Samal loogikal põhinevate suuremaskaalaliste süsteemide arendamine võimaldab luua summutusbarjääri, mis säästab inimeste elukeskkonda mürast ning ka looduskaitse alasid. 1. Osaliselt arvestatud. Lõuna-Eestis on teadus-arendustegevus koondunud Kaitseväe Akadeemiasse, kus arendatakse välja teadustaristut ja katselaboreid. Kaitseväe Akadeemia Matkekeskuses juba tegeletakse virtuaalselt erinevate strateegiate harjutamisega, vajadusel kaasatakse harjutustesse lasermatkeseadmeid. Tuleviku väljaõppes arendatakse seda kindlasti edasi, kuid fakt on see, et reaalset laskmistega tegevust see ei asenda. 2. Arvestatud. Aktiivkõrvaklapid on kaitseväes juba mingis osas kasutusel. Relvade summutite jaoks on testimiseks esimesed tellitud. Kindlasti tahame selle teemaga edasi tegeleda, et tekitada oma tegevustega võimalikult vähe häiringuid. 17 H. K. 11.09.2023 1. Eelnõus sõnastatud: "Jätta Nursipalu harjutusvälja laiendamisel planeerimisseadus kohaldamata". Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatada vastav eriplaneering. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni Planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Antud menetlus piirab inimeste õigusi otusustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, milleasukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Praegune teerullimeetod vähendab kohalike kaitsetahet ja koostöövõimet valitsusega. 2. Eelnõus sõnastatud: "Arvestades KeHJS § 3 lõikest 2 tulenevat eesmärki riigi julgeoleku tagamiseks jätta Nursipalu HV laiendamisel KeHJS kohane keskkonnamõju hindamata, kuna keskkonnamõjude hindamine võib kahjustada nimetatud eesmärgi saavutamist" Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Asendada eelnõu otsuses toodud sõnastus järgmisega: “ Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine”. Põhjendus: Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Riigikaitset tuleb arendada arukalt - koos kohalikega, mitte neid välistades. Õiguskanslerile, kes on öelnud, et isegi kriiside ajal tuleb järgida kehtivaid seadusi, ei tohiks vastanduda. Ettevalmistus ja julgeolek on olulised, kuid liitlastele mugavamaid harjutustingimusi ei saa luua Eesti kodusid hävitades, meie endi inimeste arvelt. Ilma keskkonnamõjusid hindamata HÄVITATAKSE 22 tuhande võrumaalase elukeskkond. Juba praegu kostub militaarmüra enam kui 20km kaugusele metsade taha tuppa ära. On olnud juhuseid, kui 20km kaugusel aknad-uksed värisevad. Elamine minu Võru linnas asuvas kodus on muutunud äärmiselt stressitekitavaks, juba praegu häirib suuremate relvadega paugutamine üliväga. Millised saavad olema mõjud kohalike joogiveele, millised põllumajandusele ladestuvate mürkide tõttu? Keskkonnamõjude hindamist teadlikult EIRATES ei pääse praegused otsustajad vastutusest mürast, õhu-, mulla- ja vee saastumisest tingitud kohalike elanike eluaastate lühenemise ja tervisekahjude tekitamise eest. 3. Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 1. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustataud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riig valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. 2. Osaliselt arvestatud. Harjutusvälja kasutuseeskirja pole muudetud selliselt, mis nõuaks keskkonnamõjude hindamist vastavalt KeHJS-le. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 3. Osaliselt arvestatud. Korralduse vastuvõtmise järgselt alustatakse Natura asjakohase hindamisega. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 18 I. P. Vaba Eesti põlisrahvas 11.09.2023 1. Nursipalu harjutusvälja laiendamise planeerimine tuleb lõpetada ning võimalike harjutusväljakute rajamiseks kaaluda inimtühju piirkondi. Põhjendus: Eestimaa rahvas väljendab protesti-mittenõustumist Nursipalu harjutusvälja laiendamisega. Nursipalu harjutusvälja laiendamine toob kaasa kohaliku põlisrahva elukvaliteedi olulise languse, samuti looduse hävitamise. Eestimaa rahva turvalisust ei saa kaitsta Eestimaa looduse ja põlisrahva kodude hävitamisega. 2. Antud juhtumil puuduvad heal tasemel uuringud, mis näitaksid, et Nursipalu harjutusvälja laiendamine tõepoolest suurendab Eestimaa inimeste heaolu ning turvalisust või et inimeste õigused ja vabadused oleksid harjutusvälja laiendamise järgselt rohkem kaitstud. Nursipalus ja selle ümbruses elab põlisrahvas, kes on end ka põlisrahvaks kuulutanud, ning omab moraalset õigust oma kodupaiga üle otsustamisel. Rahva nõusolekud mistahes tegevusele, kus kahjustatakse loodust või planeeritakse looduslikku keskkonda objekte, mis eeldavad lageraieid, raadamist, keemilist töötlemist või muul moel eluslooduse kahjustamist, saab ainult kirjalikult vormis. Meie vaikimine ja tegutsematus ei tähenda meie nõusolekut. Põhjendused: Juhindume oma vabast tahest ja EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE’st 2020 tsiteerime: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.“ Seega on PS järgi igasuguse riigivõimu esmaseks õiguslikuks aluseks rahva tahe. Samuti juhindume Põhiseaduse § 5., mis ütleb, et „Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult” ning § 33., mis ütleb, et „Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.”Juhindudes ÜRO Põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni artikkel 26, mis sedastab järgmist: 1. Põlisrahvastel on õigus maadele, territooriumidele ja varadele, mida nad on traditsiooniliselt omanud, asustanud või muul moel kasutanud või omandanud. 2. Põlisrahvastel on õigus omada, kasutada, arendada ja hallata maid, territooriume ja varasid, mis nad omavad traditsioonilise omanduse mõistes või muu traditsioonilise asustamise või kasutamise mõistes, nagu ka neid, mis nad on muul moel omandanud. 3. Riigid annavad sellistele maadele, territooriumidele ja varadele oma tunnustuse ja kaitse. Taoline tunnustamine toimub asjaomaseid põlisrahvaste kombeid, traditsioone ja maa omamise süsteeme kohaselt austades. 1. Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusvälja laiendamine on kriitiliselt vajalik Eesti julgeoleku tagamiseks. Laiendamise menetlus viiakse läbi avatud menetlusena kaasates protsessi huvitatud isikud ning arvestades tehtud ettepanekuid nii palju kui riigi julgeoleku seisukohalt on võimalik. Harjutusvälja alternatiivsete variantidena kaaluti Kagu-Eestis erinevaid potentsiaalseid asukohtasid. Viiest asukohast jäi lõpuks valikutesse Nursipalu ja Orava. Oravale harjutusvälja rajamine ei osutunud oma võimalike piirangute tõttu realistlikuks. 2. Teadmiseks võetud. Põhiseaduse preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) kaudu. See ei tähenda, et riigikaitse huvi on automaatselt ülimuslik teiste avalike ja erahuvide suhtes. Samas tähendab see, et teiste huvide riiveid kaaludes tuleb arvestada riigikaitsehuvi olulisust Põhiseaduse valguses ning konkreetse küsimuse olulisust riigikaitsele. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus on kirjeldatud Nursipalu harjutusvälja laiendamise kriitiline olulisus Eesti kaitsevõime tõstmiseks kõrgendatud julgeolekuohu olukorras. Eesti riigikaitsele on kriitiliselt oluline tagada uute sõjaliste võimete ja üksuste kokkuharjutamine enne seda, kui Vene Föderatsioon saavutab võime järgmiseks relvastatud agressiooniks peale Ukraina sõja aktiivse lahingutegevuse lõppu. 19 A. K. Aimforest OÜ Järvere küla 11.09.2023 1. Jätta Vabariigi Valitsuse korraldus sellisel kujul algatamata. Planeerimismenetlus ja keskkonnamõju hindamine peaksid olema kohustuslikud ja möödapääsmatud, kuna tegemist on väga suure maa-alaga, mis on planeeritud tiheasustuse ja puhkealade vahetusse lähedusse ja mille negatiivse mõju suurus lähedal elavate inimeste tervisele ja ettevõtete käekäigule on teadmata. 2. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonaülevaate kirjeldus punktis 4.14.2 müra mõõtmine, on ebausutav, kuna tõenduseks pole lisatud protokolli. 3. Palun töötada välja väga selged kompensatsioonid ja taluvustasud lähedal elavatele inimestele. 4. Kogu uus laiendusala on planeeritud kiirustades ja välja valitud mugavusest, mitte piisavalt kaalutledes erinevate alternatiivsete võimaluste üle. Arvestades, et selle tegevusega kaasnevad müra, vibratsioon ja lööklained, mille mõju tuleviku osas ei oska keegi täna kirjeldada ega hinnata. Puuduvad vastavad mõõtmised, kaardid ja müraallikate loetelu, nende iseloomustus. See näitab samuti kiirustamist ja hoolimatust kohalike elanike ja ettevõtete suhtes. Elanike kaitsmiseks elamute terrassidel ja aedades päevasel ajal on määratud elamualade taustamüra normiks LAeq maksimaalselt 55 dB. Sellised normid on määratud häiringu uuringutega ning paljudes riikides on uute planeeritavate elamualade normiks võimaluse korral määratud LAeq 40 dB. Millised saavad olema lähedal asuvate elamute, haiglate, koolide, lasteaedade uuest harjutusalast tingitud häiringud, ei tea täna keegi. Palun anda tänasest olukorrast väga selge ja täpne ülevaade. Müra võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt ning häirida põhitegevusi, nagu magamine, puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Kuigi müra mõju inimeste tervisele on ammu teada, näitavad viimase aja uuringud, et mõju avaldub ka vaiksema müra korral kui seni arvati. Praktiliselt defineeritakse müra kui soovimatut heli. Kuidas te kujutate ette elamistingimusi Järvere külas, mis asub Vagula järve ääres, kui selle vahetus läheduses on laske- ja lõhkamisalad, mille suunast puhuvad tuuled enamasti küla poole, sama kehtib Sõmerpalu küla kohta. Vagula järv on Võrumaa suurim ning Eestis suuruselt viies veekogu. Ei tea küll kedagi, kes planeeriks selle järve lähedusse nii hoolimatult sellises suuruses raskerelvade ja lõhkamise harjutusala, arvestamata, kuidas heli liikumine vee peal toimub. Sellisel kujul toimetamine toob korvamatut kahju siinsele kogukonnale ja kokkuvõtteks muudab ümbruse elamukeskonnana elamiskõlmatuks. Kohalikud elanikud ega ettevõtted ei ole nõus, et selliseid asju tehakse kiirustades, läbi mõtlemata ja kogukonnaga arvestamata. Väga ebamugav on lugeda, et rohkem läheb korda taimede, loomade, lindude, kui inimeste eluolu, mida ei peeta vajalikuks piisavalt põhjalikult uurida. Valdadele lubatud taluvustasu ei paranda kuidagi nende elanike tingimusi, kes on sunnitud müra ja muude häiringute tõttu oma kodudest ära kolima. Harjutusala laiendus ei arvesta kuidagi kohapealsete valdade arengukavasid, mille järgi kohalik elu käib. 1. Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusvälja laiendamine on kriitiliselt vajalik Eesti julgeoleku tagamiseks. Laiendamise menetlus viiakse läbi avatud menetlusena kaasates protsessi huvitatud isikud ning arvestades tehtud ettepanekuid nii palju kui riigi julgeoleku seisukohalt võimalik on. Vabariigi Valitsusele on väga oluline inimeste heaolu, mistõttu tehakse harjutusväljal kõik nõutavad uuringud ning edasised tegevused otsustatakse pärast uuringute tulemuste selgumist. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 2. Küsimus. Viidatud mürauuring on kättesaadav RKIK kodulehelt aadressil https://www.kaitseinvesteeringud.ee/nursipalu-laiendus/ 3. Arvestatud. Välja töötamisel on kompsensatsioonimeede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. Lisaks on välja töötamisel kompensatsioonimeede KOV-dele, millega makstakse neile senisest suuremat ja püsivat häiringutasu, mille abil on KOV-l võimalus parendada kohaliku elukeskkonda. Lisaks püsivale häiringutasule makstakse ühekordset investeeringutoetust Võru vallale (3 mln eur), Antsla vallale (2 mln eur), Rõuge vallale (2 mln eur) ja Võru linnale (3 mln eur). 4. Teadmiseks võetud. Keskkonnaülevaates on selgitatud mõju hindamise vajadus. Mõju hindamised teostatakse enne tegevuste lubamist. Koostamisel on müra modelleerimine, mis on aluseks edasiste mõjude hindamisel. Riigi poolt välja töötamisel olevad kompensatsioonimeetmed on loodud selleks, et harjutusvälja kasutamisega kaasnevat olulist häiringut KOV-dele ja kohalikele elanikele hüvitada. Pöördumises väljatoodud infovajadus edastatakse Kaitseväele, kes tagab kohalikele elanikele vajaliku info kättesaadavuse. 20 K. L. 12.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus 1 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Seadustada senine Kaitseväe Nursipalu harjutusväli, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, asukohaga Võru maakonnas Rõuge vallas, Võru vallas ja Antsla vallas pindalaga 9897, 81 ha, välispiiri pikkusega 51072, 67 m vastavalt lisale 1. Põhjendus: Kuna Rõuge vallas ei ole üldplaneeringut kehtestatud, on senised piirangud olnud Rõuge valla osas nii kohalikule omavalitsusele kui valla elanikele pandud seadusliku aluseta. Lõpetada seaduste rikkumine ja alustada korrektset harjutusvälja arendamist praegustes piirides. Korvata kohalikele elanikele ja omavalitsustele senisest seaduserikkumisest tekkinud kahju. 2. Korralduse eelnõu otsus 2 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatatada vastav eriplaneering. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Planeerimisseaduse kohaldamine võimaldab valla kodanike, huvitatud isikute kaasamist planeeritava harjutusvälja lahenduse väljatöötamisel. Avatud menetlus piirab inimeste õigusi otusustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. 3. Korralduse eelnõu otsus 3 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine. Põhjendus: Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Seepärast tuleb koheselt algatada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt keskkonnamõjude hindamine Nursipalu praegusel harjutusvälja alal. 4. Korralduse eelnõu otsus 4 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Algatada Natura asjakohane hindamine praegusel Nursipalu harjutusvälja laiendataval alal avalikkusele tutvustatud huviala piirides. Keskkonnaametil korraldada Natura asjakohane hindamine ja eksperdi määramine. Põhjendus: Natura asjakohane hindamine on vältimatult vajalik praeguseks planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal tänaseks toimunud taristu väljaehitamise, raiete jm tegevustega Natura aladel või nende mõjualas. Kaitseinvesteeringute Keskus kui arendaja ei tohiks olla ise Natura asjakohase hindamise protsessi mõjutaja, sh ekspertide määraja. Militaarsete harjutusväljade arendamisel peab olema tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 5. Korralduse eelnõu otsus 5 Ettepanek, mitte rakendada harjutusvälja laiendamiseks Kagu-Eestis relvaseadust. Põhjendus: Relvaseaduse rakendamine riivab kohalike omavalitsuste õigusi. Kohalikes omavalitsustes on kulutatud ressursse (aeg, raha) olemasolevate planeeringute väljatöötamiseks. Relvaseaduses ei ole sätestatud, kes korvab kahjud ja seonduvad kulud kohalikele omavalitsustele ja vallaelanikele seoses planeeringute peatumisega. Samuti pole Relvaseaduses sätestatatud, kuidas toimuks RelvS § 85 lg 3 2 kohaselt planeeringute peatumine ja kuidas on reguleeritud nende inimeste õigused, keda antud muudatus otseselt puudutaks. 6. Avalikustada ohuhinnang ulatuses, mis ei lähe vastuollu riigisaladusega. Põhjendus: Eelnõus on lk 3 p 1 öeldud, et Eestis on sõjalise rünnaku ohu tõenäosus üldiselt madalam kui erinevate tsiviilkriiside tõenäosus. Relvaseaduse § 85 lg 31 kohaldamise eelduseks on ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele. Kuna avaliku huvi subjektiks on nii inimeste tervis, julgeolek, kui ka elukeskkond, siis on inimestel õigustatud ootus saada infot kõrgendatud ohu kohta seoses julgeolekuga. Kui riigi tasandil tehakse avalikkust niivõrd oluliselt puudutavaid otuseid tuginedes kõrgendatud ohule, siis peaksid inimesed saama ka vastavat informatsiooni - mida nad peaksid teadma seoses kõrgenenud ohuga ning kuidas seetõttu käituma. 7. Tunnistada kehtetuks Kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Algatada Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi koostamine koostöös kohalike omavalitsustega ja asjakohaste instantsidega. Põhjendus: Eelnõu lisa “Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm” kinnitatud kaitseministri käskkirjaga 28.08.2023 Tunnistada kehtetuks. Algatada Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi koostamine koostöös kohalike omavalitsustega ja asjakohaste instantsidega. Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on koostatud ajas etteruttavalt, arvestamata võimalike rakendatavate leevendusmeetmetega. On ennatlik kinnitada arendusprogrammi, sh suurekabariidiliste relvade kasutamist, kui pole veel valminud mürauuring, tehtud asjakohaseid muinsuskaitselisi ja looduskaitselisis uuringuid ning pole isegi veel selge kuidas hakkaks kulgema planeeritava harjutusvälja piir. 8. Korralduse eelnõu lisa 2 “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine”. Ettepanek on algatada Natura 2000 eelhinnang lähtuvalt kehtivatest seadustest ja EL vastavatest õigusaktidest kogu planeeritaval Nursipalu alal, kuna sinna on juba rajatud osaliselt planeeritav taristu, tehtud raieid ja raadamisi. Põhjendus: Lisa 2 ei vasta Natura 2000 eelhindamisele sätestatud nõuetele. Eelhinnangus ei ole arvestatud olulise mürataseme tõusuga, sest müra ja vibratsiooni uuringuid ei ole tehtud. Arheoloogilisi uuringuid pole tehtud. Kaitsealusteliikide seiret on tehtud vaid osaliselt. 9. Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Loobuda suurekabariidilistest relvadest harjutusvälja arendamisel. Looduda uute sihtmärgialade rajamisest. Põhjendus: Suurekabariidilistest relvadest (155 mm) ja uutest sihtmärgialadest loobumisel harjutusvälja arendamisel kaoks ära vajadus inimesi kodudest välja tõsta. Samuti väheneks oluliselt müra ja väheneks seetõttu mõju piirkonna, sh Võru linna inimestele. 1. Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusväli on asutatud relvaseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 14.02.2008.a korraldusega nr 79. Korraldus on antud korralduse andmise ajal kehtinud õigusaktide alusel ning on kehtiv. 2008. aastal kehtinud planeerimisseaduse järgi ei olnud vajalik detailplaneeringu koostamine ega ka harjutusvälja kandmine üldplaneeringusse, kuna tegemist ei olnud sellel ajal kehtinud ruumilise mõjuga objektide nimekirjas oleva objektiga. 2. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustataud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riig valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. Huvitatud isikute kaasamine ei toimu üksnes siis, kui kohaldataks planeerimisseadust. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega, kui seda ei tehta, põhjendatakse, miks see pole võimalik. 3. Harjutusvälja kasutuseeskirja pole muudetud selliselt, mis nõuaks keskkonnamõjude hindamist vastavalt KeHJS-le. 4. Osaliselt arvestatud. Korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine ning see korraldatakse ja viiakse läbi vastavalt looduskaitse seaduses sätestatud tingimustele. Keskkonnaametile esitatakse Natura asjakohase hindamise aruanne enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks. 5. Mitte arvestatud. Ettepaneku põhjenduses viidatud relvaseaduse paragrahv sätestab, et laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Seadus ei ole sätestanud vastavate tegevuste jaoks tähtaegu ning jätnud erinevaid võimalusi planeeringutes antava korraldusega arvestamisele. Oluline on, et harjutusvälja laiendamise otsusest tulenevate muudatustega arvestades mõeldakse läbi uus, terviklik ruumilahendus ning korraldusest tulenevalt ei tekiks ruumilahendusse nn „auku“ (läbipääsuteede tagamine, juurdepääsud, toimiv rohevõrgustik jm). Tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb kaaluda, kas arvestades korraldusest tulenevaid muudatusi on vajalik uute üld- ja maakonna-planeeringute algatamine ja vajaduse esinemisel need algatada. Planeeringuala suurus ja asukoht otsustatakse planeeringu algatamisel. Planeerimisseaduse § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Nimetatud sätte rakendamine aitab tagada, et üldplaneering ja maakonnaplaneering oleksid omavahel kooskõlas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei algata kaalumise tulemusel üldplaneeringu koostamist, siis võib Vabariigi Valitsus algatada vajaduse korral harjutusvälja hõlmava maakonnaplaneeringu (sh ka osa- või teemaplaneeringu) koostamise nt rohevõrgustiku toimimise tagamiseks või muu teema terviklikuks lahendamiseks. Kaitseministeerium on avaldanud jaanuaris, 2023. a soovi kajastada Võru valla, Rõuge valla ja Antsla valla koostamisel olevates üldplaneeringutes Nursipalu HV laiendamise vajadust ja potentsiaalset ala piiri, kuid nimetatud omavalitsusüksused ei ole pidanud seda võimalikuks. Seega kuna korraldus ei kohusta planeeringuid muutma, ei ole tegemist omavalitsusüksustele pandud olulise täiendava ülesande või kohustusega, millega peaks kaasnema eeldatavalt täiendav kulu. 6. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes , samuti on ohuhinnangu avalikku osa kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 7. Mitte arvestatud. Harjutusväljade arendusprogrammid on kirjeldused kaitseväe vajadustest ning on määratud ülesannete täitmiseks vajalike väljaõppetasemete ning oskuste saavutamiseks. Selle alusel alles hakatakse väljaõppevõimalusi looma ning enne selle realiseerumist teostatakse vajalikud uuringud ning võetakse kasutusele vajalikud keskkonnameetmed. 8. Mitte arvestatud. Eelhinnangu, sealhulgas Natura eelhinnangu sisule on nõuded sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lõike 5 alusel keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31. KeHJS § 61 lõikest 1 tuleneb, et eelhinnangu koostamisel lähtutakse selle koostamise ajal olemasolevast teabest. Eelhinnangu koostamisel ajal oli konsultandil olemas teave selle kohta, et müratase Nusipalu harjutusvälja huvialal eeldatavasti tõuseb ning seda on Natura eelhinnangu koostamisel läbivalt arvesse võetud. Natura eelhinnangu koostamiseks ei ole vaja läbi viia uuringuid, vaid kui eelhinnangu koostamisel ilmneb, et teave ebasoodsa mõju välistamiseks ei ole piisav, siis tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Nursipalu harjutusvälja huviala eelhinnangu koostamisel ilmneski, et teave ebasoodsa mõju esinemise välistamiseks piisav ei ole, see on eelhinnangus läbivalt välja toodud. Eelhindamise tulemus on, et Nursipalu harjutusvälja huvialal tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine ning selle eelduseks on vajalike uuringute läbiviimine. Seega vastab Natura eelhinnang kehtivate õigusaktidega sätestatud nõuetele. 9. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. 21 L. F. 12.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus nr 1 asendada alljärgnevalt: Seadustada praegu eksisteeriv Kaitseväe Nursipalu harjutusväli, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, asukohaga Võru maakonnas Rõuge vallas, Võru vallas ja Antsla vallas pindalaga 9897, 81 ha, välispiiri pikkusega 51072, 67 m vastavalt lisale 1. Põhjendus: Rõuge vallas ei ole kehtivat üldplaneeringut. Sellest asjaolust tulenevalt on senised piirangud olnud Rõuge valla osas nii kohalikule omavalitsusele kui valla elanikele pandud seadusliku aluseta. Lõpetada seaduste rikkumine ja alustada korrektset harjutusvälja vormistamist praegustes piirides. 2. Korralduse eelnõu otsus 2 asendada alljärgnevalt: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatada vastav eriplaneering. Praegu olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Antud menetlus piirab inimeste õigusi otsustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Praegune teerullimeetod vähendab kohalike kaitsetahet ja koostöövõimet valitsusega. 3. Korralduse eelnõu otsus 3 asendada alljärgnevalt: Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine. Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. Põhjendus: Keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia suuremahuliste objektide planeerimisel, infrastruktuuri kavandamisel, tegevuslubade väljastamisel. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on otsuse langetamiseks vajaliku teabe kogumine ja analüüsimine ning eeldatavalt olulise keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks lahenduste pakkumine. Kavandatava tegevusega võib kaasneda erinevaid mõjusid, millel on erinev ulatus ja olulisus. Kui kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb keskkonnamõju hindamise käigus läbi viia nn Natura-hindamine. Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta artikli 6 kohaselt tuleb mistahes arendustegevuse korral (mis ei ole otseselt ala kaitsekorraldusega seotud), mis võib mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, mõju asjakohaselt hinnata. Keskkonnamõjude hindamist teadlikult EIRATES ei pääse praegused otsustajad vastutusest mürast, õhu-, mulla- ja vee saastumisest tingitud kohalike elanike eluaastate lühenemise ja tervisekahjude tekitamise eest. Keskkonnamõju hindamine on AVALIK protsess ja kõigil huvitatud isikutel peab olema võimalus selles osaleda. 4. Loobuda suuregabariidilistest relvadest harjutusvälja arendamisel. Loobuda uute sihtmärgialade rajamisest. Planeerida harjutusvälja tegevused praegustes piirides. Mitte lähtuda arendusprogrammist, kui ei ole veel selge, kuidas inimeste tervist kaitstakse. Põhjendus: Suuregabariidilistest relvadest (155 mm) ja uutest sihtmärgialadest loobumisel harjutusvälja arendamisel kaoks ära vajadus inimesi kodudest välja tõsta. Samuti väheneks oluliselt müra ja väheneks seetõttu mõju piirkonna inimestele. Kuna erinevaid uuringuid ei ole tehtud, siis ei ole võimalik, et tegevused harjutusväljal arvestaks võimalike mõjudega inimeste tervisele, puhtale joogiveele. Kõik uuringud, mis tagavad inimeste tervise ja looduse kaitsmise peavad olema enne tehtud. 1. Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusväli on asutatud relvaseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 14.02.2008.a kooraldusega nr 79. Korraldus on antud korralduse andmise ajal kehtinud õigusaktide alusel ning on kehtiv. 2008. aastal kehtinud planeerimisseaduse järgi ei olnud vajalik detailplaneeringu koostamine ega ka harjutusvälja kandmine üldplaneeringusse, kuna tegemist ei olnud sellel ajal kehtinud ruumilise mõjuga objektide nimekirjas oleva objektiga. 2. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustataud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riig valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. Huvitatud isikute kaasamine ei toimu üksnes siis, kui kohaldataks planeerimisseadust. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega. 3. Osaliselt arvestatud. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Korralduse vastuvõtmise järgselt alustatakse Natura asjakohase hindamisega. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 4. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisandub ka 2JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. Harjutusväljade arendusprogrammid on kirjeldused kaitseväe vajadustest ning on määratud ülesannete täitmiseks vajalike väljaõppetasemete ning oskuste saavutamiseks. Selle alusel alles hakatakse väljaõppevõimalusi looma ning enne selle realiseerumist teostatakse vajalikud uuringud ning võetakse kasutusele vajalikud keskkonnameetmed. 22 E. M. 12.09.2023 1.Korralduse eelnõu lisa 2 “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine”. Ettepanek on algatada Natura 2000 eelhinnang lähtuvalt kehtivatest seadustest ja EL vastavatest õigusaktidest kogu planeeritaval Nursipalu alal, kuna sinna on juba rajatud osaliselt planeeritav taristu, tehtud raieid ja raadamisi. Põhjendus: Lisa 2 ei vasta Natura 2000 eelhindamisele sätestatud nõuetele. Eelhinnangus ei ole arvestatud olulise mürataseme tõusuga, sest müra ja vibratsiooni uuringuid ei ole tehtud. Arheoloogilisi uuringuid pole tehtud. Kaitsealusteliikide seiret on tehtud vaid osaliselt. 2. Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Loobuda suurekabariidilistest relvadest harjutusvälja arendamisel. Looduda uute sihtmärgialade rajamisest. Põhjendus: Suurekabariidilistest relvadest (155 mm) ja uutest sihtmärgialadest loobumisel harjutusvälja arendamisel kaoks ära vajadus inimesi kodudest välja tõsta. Samuti väheneks oluliselt müra ja väheneks seetõttu mõju piirkonna, sh Võru linna inimestele. 1. Mitte arvestatud. Eelhinnangu, sealhulgas Natura eelhinnangu sisule on nõuded sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lõike 5 alusel keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31. KeHJS § 61 lõikest 1 tuleneb, et eelhinnangu koostamisel lähtutakse selle koostamise ajal olemasolevast teabest. Eelhinnangu koostamisel ajal oli konsultandil olemas teave selle kohta, et müratase Nusipalu harjutusvälja huvialal eeldatavasti tõuseb ning seda on Natura eelhinnangu koostamisel läbivalt arvesse võetud. Natura eelhinnangu koostamiseks ei ole vaja läbi viia uuringuid, vaid kui eelhinnangu koostamisel ilmneb, et teave ebasoodsa mõju välistamiseks ei ole piisav, siis tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Nursipalu harjutusvälja huviala eelhinnangu koostamisel ilmneski, et teave ebasoodsa mõju esinemise välistamiseks piisav ei ole, see on eelhinnangus läbivalt välja toodud. Eelhindamise tulemus on, et Nursipalu harjutusvälja huvialal tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine ning selle eelduseks on vajalike uuringute läbiviimine. Seega vastab Natura eelhinnang kehtivate õigusaktidega sätestatud nõuetele. 2. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisandub ka 2JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. 23 M. N. 12.09.2023 1. Pikendada ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaega vähemalt oktoobri lõpuni. Põhjendus: Eelnõuga kaasasolevad dokumendid on mahukad. Kõigi esitatud dokumentidega tutvumiseks ja ettepanekute või vastuväidete esitamiseks on 29.09.2023 - 12.09.2023 ilmselgelt liiga lühike aeg. Eelnõus planeeritavad muudatused hakkavad puudutama sadu peresid, tuhandeid inimesi. On ebaeetiline ja demokraatliku õigusriigi põhimõtteid rikkuv anda inimestele niivõrd vähe aega ja niivõrd vähe võimalusi oma edasist elu oluliselt mõjutavates otsustes kaasarääkimiseks. Oluline osa puudutatud isikuid käib argipäeviti tööl ning saab dokumentidega tutvuda vaid nädalavahetusel. Põllumeestel on kibekiire hooaeg. Maal tehakse tööd. 2. Korralduse eelnõu punkt 1 asendada alljärgnevalt: Seadustada praegu eksisteeriv Kaitseväe Nursipalu harjutusväli, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, asukohaga Võru maakonnas Rõuge vallas, Võru vallas ja Antsla vallas pindalaga 9897, 81 ha, välispiiri pikkusega 51072, 67 m. Põhjendus: Rõuge vallas ei ole kehtivat üldplaneeringut. Sellest asjaolust tulenevalt on senised piirangud pandud mulle kohaliku elanikuna seadusliku aluseta. Lõpetada seaduste rikkumine ja alustada korrektset harjutusvälja vormistamist praegustes piirides. Rakendada ettenähtud leevendusmeetmed. Korvata tuleb piiranguvööndis elavatele inimestele ebaseaduslikest piirangutest tulenevalt tekitatud kahju. Soovin vastuseid kuidas seda kavatsetakse teha. 3. Korralduse eelnõu punkt 2 asendada alljärgnevalt: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatada vastav eriplaneering. Praegu olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Antud menetlus piirab inimeste õigusi otsustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7 4/230211/2301174). Ohuhinnang, mille sisu ei ole kasvõi piiratud mahuski avalikkusele tutvustatud, ei saa olla eelduseks antud eelnõu vastuvõtmisel, kuna läheb vastuollu demokraatliku riigivalitsemise põhimõtetega. 4. Korralduse eelnõu punkt 3 asendada alljärgnevalt: 1) Algatada praeguse Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine. 2) Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. Põhjendus: Keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia suurmahuliste objektide planeerimisel, infrastruktuuri kavandamisel, tegevuslubade väljastamisel. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on otsuse langetamiseks vajaliku teabe kogumine ja analüüsimine ning eeldatavalt olulise keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks lahenduste pakkumine. Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta artikli 6 kohaselt tuleb mistahes arendustegevuse korral (mis ei ole otseselt ala kaitsekorraldusega seotud), mis võib mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, mõju asjakohaselt hinnata. Natura 2000 aladele võimalik mõju tuleb EL direktiividest lähtuvalt hinnata isegi siis, kui on kahtlus võimaliku mõju osas. Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on aastate lõike muudetud. Viimane muutus tehti kasutuseeskirja 2023 aastal. Kasutusintensiivsuse muutuste mõju ei ole uuritud. Kuna seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega on osaliselt juba ka valmis ehitatud taritu, raadatud ja raiutud metsi, siis on selge, et igal juhul on kahtlus võimalike mõjude osas Natura võrgustiku aladele. Selleks, et olemasoleva harjutusvälja kasutusintensiivsust muuta, peaks eelnema seotud ala keskkonnamõjude hindamine. Kuna Natura 2000 mõjude hindamine ja keskkonnamõjude hindamine on metoodika ja eesmärkide tõttu erinevad, siis tuleb tingimata teha mõlemad mõjude hindamised - Natura asjakohane hindamine (millele peab eelnema eelhinnang) kogu sellel alal, kus on juba tehtud tegevusi seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega ja keskkonnamõjude hindamine praegu olemasoleva Nursipalu harjutusvälja ala kohta. 5. Loobuda suurekaliibrilistest relvadest harjutusvälja arendamisel. Loobuda uute sihtmärgialade rajamisest. Planeerida harjutusvälja tegevused praegustes piirides. Põhjendus: Suurekaliibrilistest relvadest (155 mm) ja uutest sihtmärgialadest loobumisel harjutusvälja arendamisel kaoks ära vajadus inimesi kodudest välja tõsta. Samuti väheneks oluliselt müra ja väheneks seetõttu negatiivne mõju piirkonna inimestele. Kuna erinevaid uuringuid ei ole tehtud, siis ei ole võimalik, et tegevused harjutusväljal arvestaks võimalike mõjudega inimeste tervisele, puhtale joogiveele. Kõik uuringud, mis tagavad inimeste tervise ja looduse kaitsmise peavad olema enne tehtud. Leevendavad meetmed peavad olema rakendatud. Seni kuni ei ole tehtud vastavaid uuringuid, ei saa väita vastupidist - et negatiivset mõju ei ole või et see on vähene. 6. Seni kuni pole hinnatud Nursipalu harjutusvälja intensiivsemast kasutamisest tulenevad võimalikud keskkonnamõjud ja rakendatud vastavalt leevendavad meetmed, ei tohi uut arendusporgrammi rakendada. Arendusprogramm koostada koostöös kohalike elanikega, koostöös kohalike omavalitsustega. 7. Seadusandja ei ole andnud mõistele avalik huvi legaaldefinitsiooni. Euroopa Kohtu praktikaga on tunnustatud mõiste olulisest avalikust huvist tulenev põhjus ja see hõlmab järgmisi valdkondi: avalik kord; avalik julgeolek; avalik ohutus; rahvatervis; sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; tarbijate, teenuse kasutajate ja töötajate kaitse; kaubandustehingute ausus; pettusevastane võitlus; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse; loomatervis; intellektuaalomand; rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi säilitamine; sotsiaal- ja kultuuripoliitika (TDRS § 3 lg 5). Seega ei saa pidada väidetavalt julgeoleku eesmärgil rajatavat harjutusvälja iseenesest ülimuslikuks muudest avaliku huvi subjektidest. Kusjuures pole ka kinnitust, et just Nursipalu harjutusvälja laiendamine tagab julgeoleku, kuna julgeoleku seisukohalt on olulised ka rahva kaitsetahe ja tagamaa toimimine kriiside korral. Eelnõus toodud väide, et keskkonnamõjude hindamata jätmine võib kahjustada riigi julgeolekut, on põhjendamata ja antud juhul vääratud info esitamine avalikkusele ja otsustajatele. Ei saa väita, et loodushoid ja julgeolek üksteist välistavad või julgeolekueesmärki täites ei saa samal ajal täita kohustusi, mille Eesti on võtnud kliima- ja keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmiseks EL tasandil. 1. Osaliselt arvestatud. Pikendati kuni 25.09. 2. Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusväli on asutatud relvaseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 14.02.2008.a kooraldusega nr 79. Korraldus on antud korralduse andmise ajal kehtinud õigusaktide alusel ning on kehtiv. 2008. aastal kehtinud planeerimisseaduse järgi ei olnud vajalik detailplaneeringu koostamine ega ka harjutusvälja kandmine üldplaneeringusse, kuna tegemist ei olnud sellel ajal kehtinud ruumilise mõjuga objektide nimekirjas oleva objektiga. 3. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustataud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riig valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. Huvitatud isikute kaasamine ei toimu üksnes siis, kui kohaldataks planeerimisseadust. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega, kui seda ei tehta, põhjendatakse, miks see pole võimalik. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes. Üldisema ohuhinnangu avalik osa on kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 4. Osaliselt arvestatud. Harjutusvälja kasutuseeskirja pole muudetud selliselt, mis nõuaks keskkonnamõjude hindamist vastavalt KeHJS-le. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 5. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisandub ka 2JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. 6. Arvestatud. VV korraldusega otsustatakse Nursipalu HV laiendamine ja laiendamise järgselt on lubatud teha alal vaid selliseid tegevusi, mis ei vaja täiendavaid uuringuid ning Natura asjakohase hindamise läbiviimist. Natura asjakohase hindamise aruanne ja täiendavate uuringute tulemused pannakse samuti avalikule väljapanekule. 7. Mitte arvestatud. Põhiseaduse preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) kaudu. See ei tähenda, et riigikaitse huvi on automaatselt ülimuslik teiste avalike ja erahuvide suhtes. Samas tähendab see, et teiste huvide riiveid kaaludes tuleb arvestada riigikaitsehuvi olulisust Põhiseaduse valguses ning konkreetse küsimuse olulisust riigikaitsele. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus on kirjeldatud Nursipalu harjutusvälja laiendamise kriitiline olulisus Eesti kaitsevõime tõstmiseks kõrgendatud julgeolekuohu olukorras. Nõustume, et loodushoid ning julgeolek ei välista üksteist. Ametliku KMH protsessi järgimise risk Eesti riigikaitsele tuleneb sellele kuluvast ajast. Eesti riigikaitsele on kriitiliselt oluline tagada uute sõjaliste võimete ja üksuste kokkuharjutamine enne seda, kui Vene Föderatsioon saavutab võime järgmiseks relvastatud agressiooniks peale Ukraina sõja aktiivse lahingutegevuse lõppu. 24 J. K. J. T. R. R. I. R. T. A. 12.09.2023 1. Avalikustada ohuhinnang ulatuses, mis peaks olema teada Eesti rahvale. Ei saa nõustuda olukorraga, kus väidetavalt on oht suur, kuid elanike kaitseks ei jagata isegi infot. 2. Mitte laiendada Nursipalu harjutusvälja eelnõus toodud mahus. Jätta ära suurekaliibrilised relvad, millest tulenevalt ei oleks vaja harjutusväljale uusi sihtmärgialasid ja inimeste kodud jääksid alles. Samuti ei oleks sel juhul niivõrd suurt mõju loodus- ja eluskeskkonnale, Võru linnale. Algatada Kagu-Eesti harjutusvälja asukohavalikuks alternatiivide analüüs. Eelnõus esitatud alternatiivide võrdlus ei ole võrreldavate kriteeriumitel põhinev analüüs. Kuna Rõuge valla osal ei ole harjutusvälja juriidiliselt olemas, siis alustada praegu kasutuses oleva harjutusvälja juriidiliselt korrektset vormistamist, alustades keskkonnamõjude hindamisest, mürauuringutest ja seni ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisest. 3. Kohaldada rahu ajal harjutusväljade arendamiseks alati planeerimisseadust, sest see tagab kohalike kaasamise kaitsevõime tõstmisesse. 4. Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 1. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes . Üldisema ohuhinnangu avalik osa on kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 2. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisandub ka 2JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. Alternatiivsete variantidena kaaluti Kagu-Eestis erinevaid potentsiaalseid asukohtasid. Viiest asukohast jäi lõpuks valikutesse Nursipalu ja Orava. Oravale harjutusvälja rajamine ei osutunud oma võimalike piirangute tõttu realistlikuks. 3. Mitte arvestatud. Kuigi Vabariigi Valitsuse korralduse järgi ei kohaldata PlanS-is sätestatud planeerimismenetluse erireegleid, tehakse otsused tavapäraste haldusmenetluse reeglite järgi, mis on sätestatud HMS-is. HMS § 1 järgi on HMS suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-32-03 järeldanud, et HMS konkretiseerib hea halduse põhimõtet ja teisi haldusülesannete täitmist puudutavaid põhiseaduslikke põhimõtteid ning realiseerib põhiseaduse §-st 14 tulenevat üldist põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Seega ei jää isikute õiguste kaitse sätte kohaldamisel tagamata, vaid seda tagatakse HMS järgse kõige rohkem isikuid kaasavama menetluse kaudu ehk avatud menetluses. 4. Osaliselt arvestatud. Korralduse vastuvõtmise järgselt alustatakse Natura asjakohase hindamisega. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 25 K. O. 12.09.2023 1. Juba kasutuses ala on piisava suurusega, et seal väiksemaid õppusi teha. 2. Teha rohkem teiste riikidega koostööd, sest kui ei ole ala siin siis leiab riigi kus on see võimalus ja olukord juba olemas. Õppused tähendavad vaid piiratud aega, mitte igapäevast tavaelu häirimist. 3. Väärtustada oma riigi loodust ja looduslikku mitmekesisust, mitte toetada sõjapidamist. Tavakodaniku jaoks on õppused justkui sõjapidamise pooldamine. 4. Leida alasid piirkondadesse mis on lagedamad ning mitte nii asustatud – näiteks Ida-Virumaa ja tühjaks jäänud linnad. Leida väiksemaid alasid ja mitu, mitte suur ala keset küla. 5. Rääkida täpselt välja kogu pakutav pakett – mida saab vald, mida saab küla, mida saab elanik kes jääb kodust ilma ja mida saab inimene kes elab alast välja. Millised teed saavad korda ja millised on täpsed ehituslikud plaanid ning milliseks saab olema piirkonna/valla/küla mõistes areng - vähemalt järgmise 50 aasta lõikes. 6. Mina Eesti riigi kodanikuna ja ... talu omanikuna ütlen igasugusele sõjapidamisele EI. Ma ei poolda riigi poolt tehtavat otsust rikkuda Lõuna-Eesti imeline loodus ning perekondade ajalooline side piirkonnaga. Tänane olukord on tekitanud seisaku piirkonna arengus – me ei julge enam midagi investeerida, korda teha ja rahalisi kulutusi teha omaenda krundil. Nursipalu linnak on tekitanud müra ning ebameeldivust piirkonnas elanikele aastakümneid ning kogu praegune olukord külvab veel rohkem hirmu teadmatuse ees. Seisan vastu selle ala suurenemise plaani ees ja toetan oma naabreid, kes soovivad säilitada oma kodusid antud ala sees. Olen täna olukorras kus ma ei saa oma enda maakoju tagasi elama asuda, sest riik võtab igasuguse võimaluse pikemas perspektiivis. Ma leian, et selline kaitseväe ala laiendus on võrdväärne sõjaga. Te võtate meilt kodu, perekondade ajaloo ning lootuse normaalseks eluks siin piirkonnas. 1. Mitte arvestatud. Tulenevalt julgeoleku olukorrast ja Kaitseväe võimearendamisest (2. JvBr) on vajalik suuremate üksuste tegevuse läbi harjutamiseks (koostegevus mitme kompanii vahel, pataljoni tegutsemine erinevates lahinguliikides, brigaadi taktikalised tegevused) suuremat ala. 2. Mitte arvestatud. Kuna kõikide KV üksuste esmane ning peamine ülesanne on olla valmis Eesti sõjaliseks kaitseks, siis ainuke koht, kus selleks efektiivselt ning tulemuslikult valmistuda on võimalik, on Eesti (sh üksustele määratud vastutusalad). Sh tuleb arvestada, et Eestis kehtib ajateenistus kestusega 8-11 kuud ning see hõlmab endas igapäevast väljaõpet sõltuvalt üksuse spetsiifikast ning ülesannetest. Iga-aastaselt 3500-4000 ajateenija 11-ks kuuks välisriiki saatmine ei loo ega taga valmisolekut Eesti sõjaliseks kaitseks. Küll aga aegajalt liitlasüksuste Eestis õppustel käimine ja Eesti üksuste välisriikides õppustel käimine tõstab koostegutsemisvõimet liitlaste ning meie üksuste vahel ning tugevdab seeläbi Eesti üldist kaitsevõimet. 3. Teadmiseks võetud. Tegevuste elluviimise eelselt hinnatakse mõjud ja kavandatakse keskkonnameetmed. Tegevuste mõju leevendatakse nii palju kui võimalik. 4. Mitte arvestatud. Alternatiivsete variantidena kaaluti Kagu-Eestis erinevaid potentsiaalseid asukohtasid. Viiest asukohast jäi lõpuks valikutesse Nursipalu ja Orava. Oravale harjutusvälja rajamine ei osutunud oma võimalike piirangute tõttu realistlikuks. 5. Osaliselt arvestatud. Kodust ilma jäävale kodanikule hüvitatakse kodu kaotus. Kinnistud omandatakse KAHOS-e alusel. Kinnistu ja hooned hinnatakse sõltumatu kõrgeima taseme hindaja poolt, kes kaasab ka ehitusvaldkonna eksperdi, ning kinnistute omandamise eest makstakse hüvitusväärtus, millele lisanduvad KAHO-sest tulenevad tasud. Elamiseks kasutatavate hoonete ja kõrvalhoonete hüvitusväärtuse leidmisel lähtutakse vara ülesehituskulust ilma kulumit arvestamata. *Välja töötamisel on ka kompsensatsioonimeede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. *Lisaks on ka välja töötamisel kompensatsioonimeetmed KOV-dele, millega makstakse neile senisest suuremat ja püsivat häiringutasu, mille abil on KOV-l võimalus parendada kohaliku elukeskkonda. *Lisaks püsivale häiringutasule makstakse ühekordset investeeringutoetust Võru vallale (3 mln eur), Antsla vallale (2 mln eur), Rõuge vallale (2 mln eur) ja Võru linnale (3 mln eur). *Koostöö Nursipalu harjutusväljade teede ja riigiteede korrastamisel on toimunud siiani ja toimub ka tulevikus. Kuidas ja millises mahus koostöö täpselt välja näeb ning millised objektid selle raames korrastatakse, selgub KOV-i ja riigi koostöö käigus. 6. Teadmiseks võetud. Põhiseaduse preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) kaudu. See ei tähenda, et riigikaitse huvi on automaatselt ülimuslik teiste avalike ja erahuvide suhtes. Samas tähendab see, et teiste huvide riiveid kaaludes tuleb arvestada riigikaitsehuvi olulisust Põhiseaduse valguses ning konkreetse küsimuse olulisust riigikaitsele. Antud otsuse osas tuleneb põhiseaduspärasus riigi põhiseaduslikust kohustusest tagada riigi kaitse koos teiste hüvede riivamist kompenseerivate meetmetega. 26 K. Ü. Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu 12.09.2023 Ettepanekud Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammile: 1. Soovime, et peatükki 1. „HV EESMÄRK JA VÄLJAÕPPEEHITISTE PAIGUTAMISE MÕJUD“ punkti b1, kus on kirjeldatud asukohta, administratiivset jaotust ja looduskaitsealasid, lisataks lõik: „Nursipalu HV piiridesse jäävad võrokeste põlisrahva ajaloolised ja kaasajal toimivad asualad, võro põliskeele aktiivse kasutamise ala, looduslikud ja pärimuslikud pühapaigad, ajaloolised ja kultuurimälestised, UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirjas oleva suitsusaunakombestiku elava traditsiooniga ala.“ 2. Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu soovib, et Nursipalu harjutusväljaku arendusest jääks välja alljärgnev osa: „3) UXO alad (vt lisa 1). UXO ala on 90–95% ulatuses lage ning sinna rajatakse sihtmärkide paigutamise kohad (õhk-maa, kaudtule-, õhutõrje- ja tankitõrjerelvadele), teed, tuletõkkeribad, tuletõrje veevõtukohad. Ainult nendesse kohtadesse võib paigutada sihtmärke, mida lastakse relvadest, mis võivad tekitada lõhkemata lõhkekehi. Alas teostatakse ka demineerimise õpet ning demineerimistöid.“ Põhjendus: Selles punktis arendatav tegevus seab ohtu võrokeste põlisrahva iidse asuala mulla ja vee puhtuse, põhjavee ja metsad. Heaperemehelik suhe loodusega on võrokeste kongressi otsustes deklareeritud ja me oleme kohustatud seda kaitsma. 3. Punktid 8 ja 9 kujutavad reaalset ohtu võrokeste asuala põhjavee säilitamise puhtana ja joodavana. Palume need punktid jätta Nursipalu arendusest välja: „8) Lõhkamisalad (vt lisa 1) 12/18. Lõhkamisalad peavad võimaldama erinevatest materjalidest (puit, metall, raudbetoon jms) konstruktsioonelementide purustamist lõhkamise teel ning viia läbi lõhkamisi taktikaliste harjutuste raames. Veealuste lõhketööde õppekoht rajatakse eraldi või osana tuletõrje veevõtukohtadest. Lisaks luuakse võimalus taktikalisteks lõhkamisteks väljaspool lõhkamisala: raidtõkked, pinnase lõhkamised, sillaõppekoht (sild ja truup). Lõhkamisala võimaldab C-kategooria lõhkamistööde läbi viimist ning lõhkamisala ümbritseb lõhkamiste ajal kuni 500 m läbimõõduga ohuala. 9) Demineerimispaigad (vt lisa 1). Demineerimisharjutusi võib läbi viia selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohas või UXO alal kindlaks määratud paikades. Demineerimispaigad võivad asuda lõhkamisalade vahetus läheduses. Veealuseid demineerimistöid viiakse läbi tehisveekogudes, mis asub eraldi veealuste lõhketööde kohast. See koht rajatakse kas eraldi või osana tuletõrje veevõtukohtadest.“ Põhjendus: Nursipalu harjutusvälja plaanis olevad lõhkamised rikuvad mulda ja veereziimi ning selle mõjud ulatuvad kaugemale kui konkreetne tegevuse ala. 4. Ettepanek on lisada 7. punkt: „HV-d peab kasutama heaperemehelikult ja vältima põhjendamatuid kahjustusi võrokeste põlisrahvale. Järgima peab ÜRO põlisrahvaste deklaratsioonis vastu võetud punkte." Põhjendus: Eelpoolnimetatud dokumendi Artikkel 8, punkt 1. Põlisrahvastel ja nende liikmetel on õigus mitte olla sunnitud assimilatsiooni või nende kultuuri hävitamise objektiks. 2. Riigid sätestavad tõhusad kaitsemehhanismid, et tõkestada ja heastada: (a) mistahes tegevust, mille eesmärgiks või tulemuseks on põlisrahvaste terviklikkuse, kultuuriliste väärtuste või etnilise identiteedi rikkumine. (b) mistahes tegevust, mille eesmärgiks või tulemuseks on põlisrahvaste maade, territooriumide või varade sundvõõrandamine. 5. Võõrandatavate Põlistalude omanikele tagada õigus igaveseks ajaks võimaluse tekkides naasta oma võõrandatud elupaika. Põhjendus: Artikkel 10 Põlisrahvaid ei viida sunniviisiliselt minema nende maadelt või territooriumitelt. Mingisugust ümberpaigutamist ei saa toimuda ilma asjaomaste põlisrahvaste vaba, eelneva ja informeeritud nõusolekuta ja pärast kokkulepet õiglase ja ausa kompensatsiooni osas ja kus võimalik, võimalusega valida naasmine. 6. Võrokõisi Kongressi Vanõmbide Kogo soovib tungivalt, et Nursipalu harjutusväljaku arendamise plaan viiakse kooskõlla ÜRO põlisrahvaste deklaratsioonis toodud põlisrahva huve kaitsvate punktidega. Põhjendus: Võrokõisi Kongressi Vanõmbide kogo juhib tähelepanu et Artikkel 18 sätestab: Põlisrahvastel on õigus osaleda otsustusprotsessis nende teemade puhul, mis mõjutaksid nende õigusi, endi poolt valitud esinduste kaudu, vastavalt nende enda menetlusviisidele, nagu neil on õigus ka hallata ja arendada oma põliseid otsuseid tegevaid asutusi. Artikkel 19 juhib tähelepanu: Riigid konsulteerivad asjaomaste põlisrahvastega ja teevad nendega koostööd heas usus nende endi esindusasutuste kaudu, et saada nende vaba, eelnev ja informeeritud nõusolek, enne kui võetakse vastu ja rakendatakse selliseid seadusandlikke VÕI HALDUSLIKKE MEETMEID, MIS VÕIKSID PÕLISRAHVAID MÕJUTADA. Artikkel 30 sätestab järgmist: Põlisrahvaste maadel või territooriumidel ei tohi toimuda sõjalist tegevust, kui seda ei õigusta oluline oht asjaomase avaliku huvi vastu või kui see ei ole muudmoodi vabalt asjaomase põlisrahvaga kokku lepitud või nende taotletud. 2. Riigid peavad tõhusaid konsultatsioone asjaomaste põlisrahvastega kohaste menetluste ja eriti nende esinduste kaudu, enne kui kasutavad nende maid või territooriume sõjaliseks tegevuseks. 7. Nõuame , et alustataks kohe uuringutega arendada soovitava laskevälja mõjude suhtes: 1) Mõju põhjaveele ja veereziimile 2) Mõju elanike füüsilisele ja vaimsele tervisele niisuguse müra mahu juures 3) Mõju võrokõisi põlisrahva kultuuri järjepidevuse säilitamisele 4) Mõju võrokõisi kogukonnale sotsiaalmajandusliku keskkonna otsustava halvenemise korral. 1. Osaliselt arvestatud. Lisatakse lühendatult: "Nursipalu HV piiridesse jäävad võrokeste ajaloolised ja kaasajal toimivad asualad, looduslikud ja pärimuslikud pühapaigad, ajaloolised ja kultuurimälestised, UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirjas oleva suitsusaunakombestiku elava traditsiooniga ala." 2. Mitte arvestatud. Ka praegusel harjutusväljal toimub põhja- ja pinnavee seire ning harjutusvälja laiendamisel võetakse juurde ka veeseire punkte. Harjutusväljadel toimuv veeseire pole siiani näidanud, et harjutusväljadel toimuv tegevus vett reostaks. Kavandatava tegevuse eeldatavat mõju piirkonna veerežiimile on käsitletud keskkonnaülevaate peatükkides 4.12 ja 4.13. Analüüsi tulemusena on jõutud järeldusele, et kui rakendatakse Kaitseväe kasutuses olevatel harjutusväljadel tavapäraseid praktikaid (vt keskkonnaülevaate ptk 3.4), siis mõju veerežiimile eeldatavalt ei teki. 3. Mitte arvestatud. Ka praegusel harjutusväljal toimub põhja- ja pinnavee seire ning harjutusvälja laiendamisel võetakse juurde ka veeseire punkte. Harjutusväljadel toimuv veeseire pole siiani näidanud, et harjutusväljadel toimuv tegevus vett reostaks. Kavandatava tegevuse eeldatavat mõju piirkonna veerežiimile on käsitletud keskkonnaülevaate peatükkides 4.12 ja 4.13. Analüüsi tulemusena on jõutud järeldusele, et kui rakendatakse Kaitseväe kasutuses olevatel harjutusväljadel tavapäraseid praktikaid (vt keskkonnaülevaate ptk 3.4), siis mõju veerežiimile eeldatavalt ei teki. 4. Mitte arvestatud. Harjutusvälja kasutamise tingimused ning inimestele riskide maandamine on reguleeritud õigusaktides, üldpõhimõtete sätestamine Vabariigi Valitsuse korralduses oleks üleliigne. ÜRO põlisrahvaste deklaratsioonile viitamine oleks eksitav, kuna ÜRO deklaratsiooni kontekstis räägitakse põlisrahvastest, kes on oma maal marginaliseeritud ja kelle õiguste eest on vaja seista, et ajaloolist ülekohut heastada. Eestis sellist olukorda ei ole. 5. Mitte arvestatud. Kinnisasja endisel omanikul on õigus nõuda talle kuulunud kinnisasja tagastamist, kui kinnisasja omandaja või tema õigusjärglane ei kasuta omandatud kinnisasja omandamise eesmärgi kohaselt (KAHOS § 36). 6. Mitte arvestatud. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti Vabariik toetanud väga suures mahus Kagu-Eesti arendamist, kus on ka ajalooline võrokeste asuala. Eesti ja rahvusvahelised teadusuuringud ei toeta teesi, et võrokesed oleksid eraldiseisev rahvus Eesti territooriumil. Võrokesed on eesti etnose osa, kelle vaimset ja materiaalset kultuuripärandit ning investeeringuid piirkonna arengusse toetab riik olulisel määral. ÜRO deklaratsiooni kontekstis räägitakse põlisrahvastest, kes on oma maal marginaliseeritud ja kelle õiguste eest on vaja seista, et ajaloolist ülekohut heastada. Eestis sellist olukorda ei ole. 7. Osaliselt arvestatud. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Sotsiaalmajandusliku keskkonna parandamiseks on välja töötamisel järgmised kompensatsioonimeetmed: 1) meede, mis on suunatud otse sealsetele kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid.; 2) meede KOV-dele, millega makstakse neile senisest suuremat ja püsivat häiringutasu, mille abil on KOV-l võimalus parendada kohaliku elukeskkonda; 3) ühekordne investeeringutoetus Võru vallale (3 mln eur), Antsla vallale (2 mln eur), Rõuge vallale (2 mln eur) ja Võru linnale (3 mln eur). 27 E. S. Võrumaa Metsaühistu 12.09.2023 1. Võrumaa Metsaühistu mõistab riigikaitselist huvi, kuid ei saa nõustuda, et ala laiendamine on kavas teha ilma keskkonnamõju hindamata ja planeerimisseadust kohaldamata. 2. Võrumaa Metsaühistu on täiesti vastu, et Nursipalu HV laienemise tõttu kaduvate Natura alade arvelt on kavas võtta kaitse alla täiendavalt teisi eramaid ja suurendada looduskaitseliste kitsenduste koormust eramaadel Võru maakonnas. 3. Võrumaa Metsaühistu on seisukohal, et keskkonnamõjude hindamine on sellise suure objekti puhul kindlasti hädavajalik. Kaitseala laienemine võib avaldada keskkonna muutustest tulenevat olulist mõju lähiümbrusele ja ka isegi tervele maakonnale (müratase ja vibratsioon; võimalikud veerežiimi muutused; loomastiku elupaigad; tuulekoridorid jne). 4. Metsandussektor on üks olulisemaid tööandjaid Võrumaal ja kogu Kagu-Eestis, Statistikaameti 2021 aasta andmetel on 10% Võrumaa töökohtadest seotud metsa- ja puidutööstusega. Seega väheneb pidevalt kasutuses oleva metsamaa pindala, väheneb kättesaadava toorme hulk puiduturul, mis avaldab negatiivset mõju metsandussektorile Võrumaal. 1. Mitte arvestatud, v.a keskkonnamõju hindamise osas. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. See, et keskkonnamõju hindamist vastavalt KeHJS-ele ei algata, ei tähenda, et keskkonnamõju üldse ei hinnata. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 2. Teadmiseks võetud. 3. Arvestatud. Keskkonnamõjud hinnatakse vastavalt keskkonnaülevaates ja Natura eelhinnangus toodule. 4.Teadmiseks võetud. Harjutusvälja laiendamine on vältimatult vajalik Eesti riigi julgeoleku kaalutlustel. Eraldi mõju seoses harjutusvälja laiendamisega metsandussektorile ei ole plaanis hinnata. 28 S. T. 12.09.2023 1.Korralduse eelnõu lisa 2 “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine”. Ettepanek on algatada Natura 2000 eelhinnang lähtuvalt kehtivatest seadustest ja EL vastavatest õigusaktidest kogu planeeritaval Nursipalu alal, kuna sinna on juba rajatud osaliselt planeeritav taristu, tehtud raieid ja raadamisi. Põhjendus: Lisa 2 ei vasta Natura 2000 eelhindamisele sätestatud nõuetele. Eelhinnangus ei ole arvestatud olulise mürataseme tõusuga, sest müra ja vibratsiooni uuringuid ei ole tehtud. Arheoloogilisi uuringuid pole tehtud. Kaitsealuste liikide seiret on tehtud vaid osaliselt. 2. Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Loobuda suurekabariidilistest relvadest harjutusvälja arendamisel. Looduda uute sihtmärgialade rajamisest. Põhjendus: Suurekabariidilistest relvadest (155 mm) ja uutest sihtmärgialadest loobumisel harjutusvälja arendamisel kaoks ära vajadus inimesi kodudest välja tõsta. Samuti väheneks oluliselt müra ja väheneks seetõttu mõju piirkonna, sh Võru linna inimestele. 1. Mitte arvestatud. Eelhinnangu, sealhulgas Natura eelhinnangu sisule on nõuded sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lõike 5 alusel keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31. KeHJS § 61 lõikest 1 tuleneb, et eelhinnangu koostamisel lähtutakse selle koostamise ajal olemasolevast teabest. Eelhinnangu koostamisel ajal oli konsultandil olemas teave selle kohta, et müratase Nusipalu harjutusvälja huvialal eeldatavasti tõuseb ning seda on Natura eelhinnangu koostamisel läbivalt arvesse võetud. Natura eelhinnangu koostamiseks ei ole vaja läbi viia uuringuid, vaid kui eelhinnangu koostamisel ilmneb, et teave ebasoodsa mõju välistamiseks ei ole piisav, siis tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Nursipalu harjutusvälja huviala eelhinnangu koostamisel ilmneski, et teave ebasoodsa mõju esinemise välistamiseks piisav ei ole, see on eelhinnangus läbivalt välja toodud. Eelhindamise tulemus on, et Nursipalu harjutusvälja huvialal tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine ning selle eelduseks on vajalike uuringute läbiviimine. Seega vastab Natura eelhinnang kehtivate õigusaktidega sätestatud nõuetele. 2. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisandub ka 2JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. 29 H. K. 12.09.2023 1. Teen ettepaneku informeerida Nursipalu harjutusvälja mõjupiirkonda jäävaid elanikke neid puudutava seadusloome osas ÕIGEAEGSELT KIRJALIKULT (e-kiri) INFORMEERIDA. Praeguse menetluse algatamise kohta sain esmakordselt informatsiooni üsna juhuslikult, ei ole jõudnud lisatud materjale läbi töötada ning seetõttu puudub mul sisuka kaasa rääkimise võimalus. 2. Nursipalu harjutusvälja piirkonnas elavad inimesed (tegelikku mõju- ja mõjupiirkonda pole riigi poolt hinnatud) väärivad sarnaselt Ida-Virumaaga riiklikku eriesindajat, kelle funktsiooniks oleks elanikele õigeaegse ja tõese info vahendamine. See isik võiks pärineda kogukonnast, olla kogukonna poolt määratud. Praegu elanikke esindaval MTÜ-l Meie Nursipalu ei ole kahjuks seadusandluse silmis kuigi palju võimalusi. Harjutusväljaga piirnevate alade elanikud vajavad riigi poolset sotsiaalmajanduslikku kaitset, mis on vajalik reguleerida seadusandlikul tasemel. Juba praegu on vajalik täpsemalt määratleda riigi poolt valdadele antava toetuse sihtotstarve mõjutatud piirkondade ja elanike kasuks. 3. Peatada planeeringuteta raadamine ja ehitamine. 4. Kuivõrd vastab planeeritav harjutusvälja laiendamine Eestile seatud keskkonna ja looduskaitselistele eesmärkidele? 1. Teadmiseks võetud. Harjutusvälja laiendamise korralduse eelnõu avatud menetlusest teavitati nii üleriigiliste kui ka kohalike lehtede kaudu, vahetult laienduse alasse jäävad kinnistute omanikud said personaalsed teavitused. Ettepanekute esitamise aega pikendati kuni 25.09. 2. Teadmiseks võetud. Riikliku eriesindaja määramine Nursipalu piirkonda ei ole plaanis. Eeskätt on KOV-id riigi partneriks ja esmane kontakt. Kohaliku elanike huvide eest seisab eeskätt KOV. 3. Mitteasjassepuutuv. Planeeringud ei ole raadamise ja ehitamise aluseks. 4. Küsimus. Eesti Vabariigile on Euroopa Liidu tasemel seatud keskkonna- ja looduskaitselisi eesmärke direktiivide ja määrustega. Kõik keskkonna- ja looduskaitset puudutavad EL direktiivide sätted on siseriiklikku õigusesse üle võetud, määrused on otsekohalduvad. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaates on vastuolud kehtivate õigusaktide ja kaitse-eeskirjadega süsteemselt välja toodud ning pakutud lahendused nende kõrvaldamiseks. 30 B. V. Rõuge Vallavalitsus 12.09.2023 1. Eelnõu lk 1 p 1.1 on kirjas, et Rõuge vallas endise Sõmerpalu valla territooriumil kehtib Sõmerpalu valla üldplaneering. Endine Sõmerpalu vald ei kuulu Rõuge valla haldusterritooriumile, tegemist on Võru valla haldusterritooriumiga. Korrigeerida eelnõus eelnimetatud andmed. 2. Täpsustada eelnõus keskkonna mõiste kasutamist, et see oleks üheselt arusaadav, st tuua välja, et korralduses ei käsitleta keskkonnana majanduslike, sotsiaalsete ning loodustingimuste kogumit vaid ainult looduskeskkonda. 3. Relvaseaduse (RelvS) § 85 lõike 3 prim kohaldamise üheks eelduseks on asjakohane ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele. Korralduse lk 3 on välja toodud, et ohuhinnang on riigisaladust sisaldav dokument, milles sisalduvat infot ei ole võimalik avalikult kättesaadavaks teha. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik anda hinnangut, kas RelvS § 85 lg 3/1 kohaldamise eeldus on täidetud, mistõttu tuleks praegusel juhul lähtuda planeerimisseaduse kohasest menetlusest. 4. Palume täpsustada, millele tuginedes on teinud minister ettepaneku jätta käesoleval juhul keskkonnamõju hindamata. Alles keskkonnamõju hindamise järgselt on võimalik analüüsida keskkonnamõju ja töötada välja asjakohaseid häiringute leevendamise meetmeid. 5. Harjutusväljaku rajamiseks oleks vaja algatada planeerimisseaduse kohane keskkonnamõju hindamise (KMH) protsess, mille käigus arvestatakse ka sotsiaalmajanduslike mõjudega. 6. Harjutusväljaku rajamiseks oleks vaja algatada planeerimisseaduse kohane KMH protsess, mille käigus arvestatakse ka sotsiaalmajanduslike mõjudega, sh hinnatakse mõju Võrumaa suurimale majandussektorile metsa- ja puidutööstusele. 7. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade ei käsitle Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis välja toodud dekontamineerimisalasid ja nende mõju keskkonnale. Keskkonnaülevaade peaks sisaldama teavet selle kohta, millist saastet hakatakse eelnimetatud aladel eemaldama ning kas ja kuidas ohustab kasutatav/eemaldatav keemia looduskeskkonda ja inimest. 8. Teeme ettepaneku pikendada korralduse eelnõu avaliku menetluse tähtaega selliselt, et mürauuringu tulemustega oleks võimalik tutvuda ning uuringutulemusi korralduses kajastada. 9. Kohalike omavalitsuste ja siinsete elanike kindlustunde tagamiseks soovime riigi tasandil selget sõnumit, et Nursipalu harjutusvälja ala tulevikus enam ei laiendata. 10. Palume arenguprogrammis selgelt välja tuua puhvertsooni ulatus ja jätta välja sõna “võimalusel”. 11. Palume Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis läbipaistvuse huvides välja tuua, milliseid lahingutoetus elemente plaanitakse kasutada. 12. Palume hinnata mõju piirkonna veerežiimile. 13. Eelnõu lk 12 p 3.1.5 ja harjutusvälja jaoks sobiliku maa-ala asukohavaliku kokkuvõttes on asukoha valikul üheks kriteeriumiks võetud muuhulgas elu- või ühiskondlike hoonete arv 2 km raadiuses. Tulenevalt eelnevast on kohaanalüüsis eelistatud Nursipalu Oravale. Erinevates dokumentides käsitletakse 2 km raadiust nii piiranguvööndi kui mõjualana. Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“ eelnõus käsitletakse Nursipalu mõjualana 4 km. Kui leevendusmeetmete tingimuste väljatöötamisel lähtutakse mõjualast 4 km, siis asukohavaliku esialgne analüüs ei ole enam asjakohane, sest 4 km raadiusesse jääb ka osa Võru linnast ning Nursipalu välispiirist on mõjutatud elanike arv märkimisväärselt suurem kui Orava alternatiivi puhul Miks on võrdluse aluseid (2 km vs 4 km) protsessi käigus muudetud? Palume esitada Orava kohta sama detailsusastmega kaardid nagu on esitatud Nursipalu kohta, et oleks võimalik kontrollida asukohavaliku tegemise aluseks olevaid arvandmeid ning analüüsida Orava alternatiivi. 14. Miks lähtuti Natura eelhinnangu koostamisel harjutusvälja kasutamise vajadusega 250 päeva aastas, kui tegeliku kasutamise vajadus ületab 250 päeva aastas? Praegusel juhul ei ole Natura eelhinnang asjakohane ega usaldusväärne. 15. Nursipalu laiendamine on eelkõige riigi huvi, mistõttu peaks riik leidma vahendid nii sotsiaalmajanduslike mõjude pädevaks hindamiseks kui ka leevendusmeetmete rakendamiseks. 16. Kui arendusprogramm ei oska ette näha, milliseid relvi hakatakse tulevikus kasutatama, siis jääb selgusetuks, millistest andmetest on lähtutud mürauuringu tellimisel ning kui tõeseks mürauuringu tulemusi pidada saab. 17. Korralduses ei ole õige väita, et eelnõukohase määruse vastuvõtmisega kohalike omavalitsuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumise osas suureneb. 18. Rõuge Vallavolikogu võttis 20.12.2022 istungil vastu Nursipalu laiendamise osas seisukoha, mille kohaselt ei saa Rõuge Vallavolikogu nõustuda Kaitseministeeriumi plaanidega Nursipalu harjutusvälja laiendamise osas ja peab vajalikuks riigikaitseks vajaliku taristu korrektset planeerimist planeerimisseaduse kohaselt koos asukoha eelvaliku, vastavate analüüside ja mõjuhinnangute ning kaasava diskussiooniga. Riik ei ole kaasanud Rõuge valda Nursipalu laiendamise protsessi, sh asukoha eelvaliku, vajalike analüüside, mõjuhinnangute ega leevendusmeetmete väljatöötamisse. Samuti ei ole vallale edastatud andmeid (kaardimaterjal, uuringute lähteandmed, leevendusmeetmete väljatöötamisel kasutatud sisendandmed jne), mis võimaldaks vallal protsessis kaasa rääkida ja ettepanekuid teha võrdse partnerina. Käesolevaks hetkeks ei ole riik alustanud sotsiaalmajanduslike mõjude kaardistamisega. Kuni mõjud ei ole kaardistatud, pole võimalik välja töötada asjakohaseid leevendus- või hüvitismeetmeid ega teha otsust harjutusvälja laiendamise osas. 1.Arvestatud. 2. Osaliselt arvestatud. Eelnõus täpsustatud. 3. Mitte arvestatud. Viidatud sättest ei tulene, et ohuhinnang peab olema avalik. See, et ohuhinnang sisaldab riigisaladuset, et tähenda RelvS § 85 lg 3¹ kohaldamise võimatust. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes , samuti on ohuhinnangu avalikku osa kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 4. Arvestatud. Täpsustame, et minister ei ole teinud ettepanekut jätta keskkonnamõju hindamata, vaid korralduse eelnõus on põhjendatud jätta keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane keskkonnamõju hindamata. Korralduse eelnõu punktis 3.2. on vastavad õiguslikud alused välja toodud. Selgitame, et asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, on oluline enne tegevuse ellu viimist hinnata muud olulised keskkonnamõjud, et tagada tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele. 5. Mitte arvestatud. Harjutusvälja laiendamisel RelvS § 85 lg 31 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus jätta planeerimisseadus kohaldamata ja ühes sellega ei kohaldu Nursipalu HV laiendamise puhul ka keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 1 lõige 3 punkt 1. KeHJS § 3 lõige 2 sätestab, et kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Kavandatavaks tegevuseks antud juhul on Nursipalu HV laiendamine. KeHJS kohase keskkonnamõju hindamisega (edaspidi KMH) kaasneb aeganõudev menetlus, mis takistab Nursipalu HV kiiret välja arendamist ja on seeläbi takistuseks riigi julgeoleku tagamisel pingelises julgeoleku olukorras. Korralduse punktis 2.1. toodud põhjendustest nähtub, et Nursipalu HV laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetlusest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Seda arvestades on seadusest tulenevalt põhjendatud jätta KeHJS kohane KMH algatamata ja tagada tegevuse elluviimise seaduslikkus lühemat ja kiiremat menetlust kohaldades. 6. Mitte arvestatud. Harjutusvälja laiendamine on vältimatult vajalik Eesti riigi julgeoleku kaalutlustel. Eraldi mõju seoses harjutusvälja laiendamisega metsandussektorile ei ole plaanis hinnata. 7. Teadmiseks võetud ja selgitatud. Dekontaneerimisplatsil, mis on sobiv koht transpordivahenditelt ja muudelt suurematelt seadmetelt saaste eemaldamise protseduuride läbi harjutamiseks, toimuva väljaõppe käigus ei kasutata loodust kahjustavaid aineid, kemikaale vms. Seega tegu ei ole rajatisega, mis oleks mõeldud või sobiks reaalse saaste-eemaldamise läbiviimiseks. 8. Mitte arvestatud. Mürauuringud on pooleli ja nende tulemused kajastatakse järgmises etapis. Korralduse alustamise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. 9. Arvestatud. Ala enam ei laiendata, järgmise VV otsusega võidakse veel piire täpsustada. 10. Mitte arvestatud. Oluline on välja tuua, et puhvertsoon ei ole ainult militaarmüra vähendamise eesmärgil, vaid eraldab ka harjutusväljal toimuvat harjutusvälja ümbritsevast. Puhvertsooni määratlemisel militaarmüra aspektist lähtuti olemasolevast looduslikust keskkonnast ning tulenevalt metsa- ning lagealade, teede ja asustuse paiknemisest ei ole võimalik ühte fikseeritud distantsi paika panna. Lisaks, kui looduslikust keskkonnast tulenevalt ei ole võimalik müra summutavat puhvertsooni jätta harjutusvälja piiride sisse, tehakse koostööd RMK-ga, et luua võivalusel vastav ala piiridest väljapoole. St metsamajandamise kava vastava ala kohta koostöös RMK-ga. 11. Küsimus. Lahingutoetusosised - tuletoetus, õhukaitse, ISTAR, elektroonilise sõja võime osised, sõjaväepolitsei, pioneeriteenistuse osised, teatud õhuväe osised. Täpne tegevus ning toetus sõltub õppuste ja harjutuste ülesehitusest, spetsiifikast ning eripäradest, mis omakorda sõltub millistele üksustele, mis eesmärgi saavutmiseks, mis aastaajal ning mis võimalustel õppuseid ja harjutusi korraldatakse. 12. Osaliselt arvestatud. Kavandatava tegevuse eeldatavat mõju piirkonna veerežiimile on käsitletud keskkonnaülevaate peatükkides 4.12 ja 4.13. Analüüsi tulemusena on jõutud järeldusele, et kui rakendatakse Kaitseväe kasutuses olevatel harjutusväljadel tavapäraseid praktikaid (vt keskkonnaülevaate ptk 3.4), siis mõju veerežiimile eeldatavalt ei teki. Ka praegusel harjutusväljal toimub põhja- ja pinnavee seire ning harjutusvälja laiendamisel võetakse juurde ka veeseire punkte. Harjutusväljadel toimuv veeseire pole siiani näidanud, et harjutusväljadel toimuv tegevus vett reostaks. 13. Küsimus. Selgitame, et võrdluse aluseid muudetud ei ole. Mõjuala on kasutuses vaid häirigu hüvitamiseks kehtestatavas määruses. Korralduse punktis 3.1.5 oli ekslikult Nursipalu ja Orava võrdluse juures kasutatud "mõjuala", kuid tegelikult oli mõeldud "piiranguvööndit"- eelnõus parandus tehtud. Asukohaanalüüsis oli üheks kriteeriumiks harjutusvälja piiranguvöönd mitte mõjuala. Piiranguvööndis ehitamisele rakenduvad seadusest tulenevat kitsendused, mistõttu asukohaanalüüsis lähtuti just piiranguvööndis (s.o 2 km) olevatest elu- või ühiskondlike hoonete arvust. Asukohaanalüüsi kokkuvõte on avaldatud RKIKi veebilehel, kust nähtuvad kõik valiku aluseks olevad arvandmed ning sellega oli võimalik tutvuda. 14. Küsimus. Esitatud kasutuskoormus on HV eripärasid arvestades sisuliselt maksimaalne kasutuskoormus. St et 2. JVBr juures paiknevad liitlased ning muud üksused, kes HV-d kasutavad, peavad mahtuma antud kasutuskoormuse piiridesse. 15. Arvestatud. Välja töötamisel on kompensatsioonimeede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. Lisaks on välja töötatatud kompensatsioonimeede KOV-dele, millega makstakse neile senisest suuremat ja püsivat häiringutasu, mille abil on KOV-l võimalus parendada kohaliku elukeskkonda. Lisaks püsivale häiringutasule makstakse ühekordset investeeringutoetust Võru vallale (3 mln eur), Antsla vallale (2 mln eur), Rõuge vallale (2 mln eur) ja Võru linnale (3 mln eur). 16. Teadmiseks võetud. Seisukoht ei vasta tõele. Arendusprogrammis on kajastatud kõik teadaolevad relvad, mida Kaitseväel on kavas kasutama hakata. Konkreetsete relvamudelite välja toomine ei ole praktiline, sest näiteks käesoleval hetkel kasutatakse tankitõrjeraketisüsteemi SPIKE ja JAVELIN, enne neid relvi olid kasutusel MILAN ja MAPATS ning milline on võimalik järgmine tankitõrjerelvasüsteemide põlvkond, ei ole hetkel võimalik prognoosida/ennustada. Sellest tulenevalt on arendusprogrammis kajastatud kasutatav relvastus liigiti, millega näidatakse, milliseid erinevaid relvaliike kavatsetakse kasutada. Seega on müramodelleerimisel kasutatud kõiki olemas olevaid relvaliike (sh liitlaste relvastus, mida Eesti Kaitseväel endal ei ole). 17. Teadmiseks võetud. Selgitame, et varasemalt toimus häiringu toetusena riigieelarvest lepingu alusel. Nüüd on aluseks VV õigusakt, mis sätestab ka hüvitise maksmise alused ning läbi selle on KOV-i kindlus häiringu hüvitamise osas on suurem. 18. Teadmiseks võetud. Selgitame, et vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. 31 M. A. I. A. 12.09.2023 1. Pikendada ettepanekute tegemise aega. 2. Rakendada planeerimisseadust Nursipalu harjutusväljaku rajamisel. Põhjendus: - 10 000 ha suuruse ala maakasutuse muutmine, sh raadamine mitme tuhande ha suurusel alal , metsade kuivendamine jms tegevused vajavad sisukamat süvenemist. Selliste tegevuste mõju (sh koosmõju ning tulevikus läbi viidavad harjutused) ei ole ette teada ka kõige pädevamale keskkonnaeksperdile ja neid ei saa ellu viia kiirkorras, ilma et oleks välistatud olulised negatiivsed keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud. 3. Algatada Nursipalu harjutusväljaku laiendamise keskkonnamõjude hindamine. 4. Hindamata on mõju Võrumaa metsandussektorile On tõenäoline täiendavate kaitsealade või püsielupaikade rajamine kompensatsioonimeetmena , mis toimub traditsiooniliselt riigimetsa arvelt ja vähendab majandatava metsamaa pindala. Seega väheneb pidevalt kasutuses oleva metsamaa pindala, mis avaldab negatiivset mõju metsandussektorile Võrumaal. Samuti ei saa nõustuda eelnõu punktis 3.2.5. lk 21 on toodud, väitega, et „Tegevuse sotsiaalmajanduslikud mõjud ei sõltu oluliselt harjutusvälja alal rakendatavatest keskkonnameetmetest“, kuna keskkonnameetmed võivad ette näha täiendavate kompensatsioonialade loomist, mis võib majandusmetsa pindala vähendada. 1. Arvestatud. Tähtaega pikendatud kuni 25.09. 2. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Sotsiaalmajandusliku keskkonna parandamiseks on välja töötamisel järgmised kompensatsioonimeetmed : 1) meede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. 2) meede KOV-dele, millega makstakse neile senisest suuremat ja püsivat häiringutasu, mille abil on KOV-l võimalus parendada kohaliku elukeskkonda. 3) ühekordne investeeringutoetus Võru vallale (3 mln eur), Antsla vallale (2 mln eur), Rõuge vallale (2 mln eur) ja Võru linnale (3 mln eur). 3. Arvestatud. Keskkonnamõjud hinnatakse vastavalt keskkonnaülevaates ja Natura eelhinnangus toodule. 4. Mitte arvestatud. Harjutusvälja laiendamine on vältimatult vajalik Eesti riigi julgeoleku kaalutlustel. Eraldi mõju seoses harjutusvälja laiendamisega metsandussektorile ei ole plaanis hinnata. 32 P. P. 12.09.2023 1.Palun kirjeldada korralduse eelnõus ja seletuskirjas tekkivaid mõjusid harjutusala lähinaabruses olevate hoonestatud kinnistute omanikele ja kitsenduste hüvitamise-leevendamise abinõusid. Põhjendus: Harjutusala laienemine sisuliselt minu koduõuele vähendab oluliselt minu omandi väärtust, elukvaliteeti ja võimalust kasutada kinnistut elamise eesmärgil tasemel nagu sellest saab aru tavakodanik, kes elab oma majas, väheneb kinnistu turuhind ja võõrandamisvõimalus ostjate huvi vähenemise tõttu. Kahju on reaalne ning harjutusala rajamise ja selle kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (causa). Harjutusala rajamisega kaasneb seega minu omandi oluline kitsendamine, milline tagajärg tuleb põhiseaduse §32 ja Riigikohtu praktika kohaselt omanikule hüvitada, vähemalt osaliseltki (maamaksuvabastus, häiringutasu maksmine, väljaost jms). Kui tekkiv omandikitsendus on fakt, siis peab olema hüvitus kohane ja kohene ning mitte tulevikku lükatud. Hüvitusskeemi loomine omavalitsuse jaoks ei tähenda, et konkreetsele omanikule oleks tekkiv kahju hüvitatud. 1. Arvestatud. Korralduse punkti 3.2.5 on vastavalt täiendatud. 33 A. L. 12.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus 2 Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatada vastav eriplaneering. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni Planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Antud menetlus piirab inimeste õigusi otusustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7- 4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, milleasukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Praegune teerullimeetod vähendab kohalike kaitsetahet ja koostöövõimet valitsusega. 2. Korralduse eelnõu otsus 3 Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Asendada eelnõu otsuses toodud sõnastus järgmisega: “ Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine”. Põhjendus: Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Riigikaitset tuleb arendada arukalt - koos kohalikega, mitte neid välistades. Õiguskanslerile, kes on öelnud, et isegi kriiside ajal tuleb järgida kehtivaid seadusi, ei tohiks vastanduda. Ettevalmistus ja julgeolek on olulised, kuid liitlastele mugavamaid harjutustingimusi ei saa luua Eesti kodusid hävitades, meie endi inimeste arvelt. Ilma keskkonnamõjusid hindamata HÄVITATAKSE 22 tuhande võrumaalase elukeskkond. Juba praegu kostub militaarmüra enam kui 20km kaugusele metsade taha tuppa ära. On olnud juhuseid, kui 20km kaugusel aknad-uksed värisevad. Elamine minu Võru linnas asuvas kodus on muutunud äärmiselt stressitekitavaks, juba praegu häirib suuremate relvadega paugutamine üliväga. Millised saavad olema mõjud kohalike joogiveele, millised põllumajandusele ladestuvate mürkide tõttu? Keskkonnamõjude hindamist teadlikult EIRATES ei pääse praegused otsustajad vastutusest mürast, õhu-, mulla- ja vee saastumisest tingitud kohalike elanike eluaastate lühenemise ja tervisekahjude tekitamise eest. 3. Korralduse eelnõu otsus 4 Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 1. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustataud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riig valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. Huvitatud isikute kaasamine ei toimu üksnes siis, kui kohaldataks planeerimisseadust. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega, kui seda ei tehta, põhjendatakse, miks see pole võimalik. 2. Osaliselt arvestatud. Korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine ning see korraldatakse vastavalt looduskaitse seaduses sätestatud tingimustele. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Keskkonnamõju hindamist ei eirata. 3. Osaliselt arvestatud. Korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 34 M. I. Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda 12.09.2023 1. Meie soov ja palve on, et Nursipalu polügoni rajamise käigus säiliks tulevastele põlvkondadele pühapaik nimega Jummalläte koos piisava kaitsevööndiga. 1. Arvestatud. Nimetatud pühapaik säilitatakse. 35 G. S.-R. 12.09.2023 1. Korralduse eelnõu lisa 2 “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine”. Ettepanek on algatada Natura 2000 eelhinnang lähtuvalt kehtivatest seadustest ja EL vastavatest õigusaktidest kogu planeeritaval Nursipalu alal, kuna sinna on juba rajatud osaliselt planeeritav taristu, tehtud raieid ja raadamisi. Põhjendus: Lisa 2 ei vasta Natura 2000 eelhindamisele sätestatud nõuetele. Eelhinnangus ei ole arvestatud olulise mürataseme tõusuga, sest müra ja vibratsiooni uuringuid ei ole tehtud. Arheoloogilisi uuringuid pole tehtud. Kaitsealusteliikide seiret on tehtud vaid osaliselt. 2. Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Loobuda suurekabariidilistest relvadest harjutusvälja arendamisel. Looduda uute sihtmärgialade rajamisest. Põhjendus: Suurekabariidilistest relvadest (155 mm) ja uutest sihtmärgialadest loobumisel harjutusvälja arendamisel kaoks ära vajadus inimesi kodudest välja tõsta. Samuti väheneks oluliselt müra ja väheneks seetõttu mõju piirkonna, sh Võru linna inimestele. 1. Mitte arvestatud. Eelhinnangu, sealhulgas Natura eelhinnangu sisule on nõuded sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lõike 5 alusel keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31. KeHJS § 61 lõikest 1 tuleneb, et eelhinnangu koostamisel lähtutakse selle koostamise ajal olemasolevast teabest. Eelhinnangu koostamisel ajal oli konsultandil olemas teave selle kohta, et müratase Nusipalu harjutusvälja huvialal eeldatavasti tõuseb ning seda on Natura eelhinnangu koostamisel läbivalt arvesse võetud. Natura eelhinnangu koostamiseks ei ole vaja läbi viia uuringuid, vaid kui eelhinnangu koostamisel ilmneb, et teave ebasoodsa mõju välistamiseks ei ole piisav, siis tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Nursipalu harjutusvälja huviala eelhinnangu koostamisel ilmneski, et teave ebasoodsa mõju esinemise välistamiseks piisav ei ole, see on eelhinnangus läbivalt välja toodud. Eelhindamise tulemus on, et Nursipalu harjutusvälja huvialal tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine ning selle eelduseks on vajalike uuringute läbiviimine. Seega vastab Natura eelhinnang kehtivate õigusaktidega sätestatud nõuetele. 2. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. 36 R. R.-K. Roosiku küla 12.09.2023 1. Enne otsuse langetamist analüüsida põhjalikult vähemalt Orava alternatiivi ja jätta Nursipalu laiendamise otsus tegemata, st lükata eelnõu täies ulatuses tagasi. Põhjendus: Eelnõu lk 4 väidetakse, et planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Samas nenditakse, et sõjalise kaitse võime kasv ei tulene automaatselt harjutusvälja laiendamise otsustamisest ega ka mitte selle taristu rajamise faktist, vaid läbiviidavate harjutuste positiivsest mõjust Kaitseväe üksuste oskusele kasutada uusi võimeid ning Kaitseväe ja liitlaste üksuste koostöövõimele Eesti maastikul. Kuna põhjalikku kaitseväe vajaduse kaardistamist, planeerimist, asukohtade eelvalikut ning alternatiividega seotud võimalusi ei ole kiirustamist põhjuseks tuues läbi viidud, suurendab vastupidiselt eeldatule just eelnõus kavandatud tegevus ohtu riigikaitsele, vähendades võimalikku harjutusalade pindala ja kiiret kasutuselevõttu. Juhul, kui oleks valitud Orava alternatiiv, oleks harjutusvälja ehitamise ajal võimalik täies ulatuses ja segamatult kasutada Nursipalu harjutusvälja senises suuruses. Orava ca 11 000 ha suurune harjutusväli lisanduks Nursipalu praegusele harjutusväljale, mis looks märksa rohkem harjutusvõimalusi. Praegusel juhul on Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajalike ehitustööde käigus õppuste läbiviimine raskendatud ja seeläbi suureneb oht riigikaitsele. 2. Eelnõu tuleb Natura eelhindamiseks kasutatud valede lähteandmete tõttu tagasi lükata ja algatada riigi eriplaneering vastavalt planeerimisseadusele. Põhjendus: Looduskaitseseaduse § 69/3 on toodud Natura eelhinnangu andmiseks vajaliku teabe loetelu, sh kavandatavat tegevust iseloomustavad andmed. Eelnõule lisatud dokumentidest selgub, et Natura eelhindamise läbiviimiseks on hindajale esitatud valed lähteandmed, mistõttu eelhinnang ei ole asjakohane ega kasutatav. Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis, lk 17 toodud kogu infot prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas (250) ei sisalda liitlaste, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, jahimeeste ja teiste võimalike kasutajate poolt tekitatud koormusega. Dokumentides „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“ (p 3.3. 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus) ja „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine“ (p 3.2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus) on hindajad võtnud eelduseks, et laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Seega ei ole eelhinnangu koostajad arvestanud liitlaste, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, jahimeeste ja teiste võimalike kasutajate poolt tekitatud koormusega. Koormust oleks võimalik ligikaudselt hinnata keskpolügooni kasutamise kogemusele, sarnaselt eelhindamises kasutatud muudele võrdlustele. Arvestades, et liitlased soovivad harjutada raskerelvadega, mille nad endaga kaasa toovad, võib mürarikaste päevade arv mitmekordistuda, ulatudes 25 asemel 100 päevani aastas. Kui Eesti kaitsejõudude aktiivsem tegevus on planeeritud septembrist mai lõpuni, siis ilmselgelt jääb liitlaste jt huviliste jaoks aktiivsem periood suvesse. Liitlaste raskerelvade aktiivne kasutamine suvel mõjutab märkimisväärselt lindude pesitsemist. Seega on Natura eelhindamiseks ja keskkonnaülevaate koostamise üks olulisemaid lähteandmeid - prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv - vale. Valel eeldusel koosatud Natura eelhindamist ja keskkonnaülevaadet ei saa pidada korrektseks, mistõttu ei saa eelnõule lisatud dokumente kasutada otsuse alusena harjutusvälja laiendamiseks ilma planeerimisseadust kohaldamata. 3. Muuta relvaseadust selliselt, et keskkonnameetmed oleksid selgelt defineeritud ja kuni vastava paranduse tegemiseni kasutada KeHJS antud definitsiooni. Põhjendus: Eelnõu lk 14 märgitakse, et RelvS ei defineeri, mis on keskkonnameetmed seaduse RelvS mõistes ja KeHJS defineerib keskkonnameetmed KeHJS seaduse kohaldamisel ning jõutakse järeldusele, et kuna RelvS mõjude hindamiseks KeHJS ei kohaldata, siis võib keskkonnameetmeid valitsuse korralduses suvaliselt määratleda. Õigusriigile oleks kohane kasutada ühe seaduse puuduste elimineerimiseks teises seaduses kasutatud keskkonnameetmete määratlust. KeHJS prg 20 lg 1 p hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet ning kirjeldab kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust; Kui üks RelvS ei defineeri keskkonnameetmeid, siis tuleb kasutada KeHJS antud definitsiooni, mitte hakata Vabariigi Valitsuse korraldusega seadust tühistama. Igal juhul ütleb RelvS, et keskkonnameetmed peavad olema märgitud. 4. Ettepanek - Kuni ei ole selged vähemalt järgmised mõjud ja vastavad leevendus- ja hüvitismeetmed, ei saa teha otsust harjutusvälja laiendamiseks: 1) Mürast jmt tingitud elukeskkonna halvenemise tõttu toimunud kinnisvara hinna langus, mis halvendab oluliselt kinnistute omanike võimalust kinnisvara tagatisel laenu saamiseks või elukoha vahetuseks parema (tervislikuma) elukeskkonnaga sarnase kinnistu soetamist. Vajalikud on selged meetmed kinnisvara hinnalanguse kompenseerimiseks, kuna vara väärtuse langus on otseselt põhjustatud riigi poolt algatatud tegevuse tõttu. Põhiseaduse § 32 lg 1 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Riigi poolt elluviidavate tegevuste tõttu ei tohi harjutusvälja laiendusest negatiivselt mõjutatud inimgrupile panna ebaproportsionaalselt suurt koormist ega tekitada neile suurt varalist kahju seda hüvitamata. 2) Harjutusvälja alla jääva majandusmetsa ja põllumaa kasutusest väljalangemise, müra ja saaste tõttu kaduva turismimajanduse ning eeltoodu tõttu kaduva lisandväärtuse ja seeläbi kaduvate töökohtade prognoos sektorite lõikes, mõju KOVide eelarvele, töötuse kasvu ja ümberõppevajaduse prognoos ning ümberõppe programm töötuse vältimiseks. 3) Elatusallika kadumise ja elukeskkonna halvenemise tõttu Võrumaalt ja Eestist (sh koos peredega) lahkuvate elanike arv ja selle mõju Võrumaa elujõulisusele, KOVide eelarvele ja riigi kaitsevõimele. 4) Kaitseväe sõidukite liikluskoormus riigi ja KOV teedel (sh eraldi välja tuua märkimisväärselt suure koormusega teed/teelõigud, sillad jmt) ning nende korrashoiuks vajalikud vahendid ning nende püsiv eraldamine riigieelarvest. Põhjendus: Eelnõu lk 21 on toodud väide, et „Tegevuse sotsiaalmajanduslikud mõjud ei sõltu oluliselt harjutusvälja alal rakendatavatest keskkonnameetmetest“. Väide ei põhine analüüsil ja jätab arvestamata näiteks selle, et raadatud metsa aseme on vaja luua kompensatsioonialade, mis vähendab majandusmetsa pindala veelgi. Metsanduses loodav lisandväärtus annab Võrumaa lisandväärtusest ca 20%, seega võib juba ainuüksi metsandusest kaduda olulisel määral töökohti. RelvS muutmise seaduse seletuskirjas (versioon 26.04.2023, lk 27) on muuhulgas kirjeldatud nn mõjutatud sihtrühm 2: kohalikud elanikud harjutusvälja läheduses. Seletuskirja järgi „Sõjalistest harjutustest tulenev müra kasv ja leviku ulatus tekitab häiringuid kohalikele elanikele. Samas riik tegeleb sotsiaalmajanduslike mõjude kaardistamisega ning nende leevendamise ja hüvitamise võimaluste leidmisega koostöös kohalike kogukondade ja omavalitsusüksustega.“ Eelnõu lk 22 (Laiendatava Nursipalu HV piiridesse jäävate kinnisasjade omanike õiguste riive) puudutab ainult laienduse alale ja ei käsitle üldse harjutusvälja lähialasse jäävate eluasemete väärtuse olulist langust. Ka kinnisvara väärtuse langusest tingitud kahju on võrreldav vara võõrandamisega, mistõttu tuleb ka seda teemat käsitleda. Käesolevaks hetkeks ei ole riik alustanud sotsiaal-majanduslike mõjude kaardistamisega. Kuni mõjud ei ole kaardistatud, ei saa välja töötada ka asjakohaseid leevendusi ega hüvitisi. 5. Eelnõu tuleb Natura hindamiseks kasutatud valede lähteandmete tõttu tagasi lükata või parandada enne otsuse langetamist Natura eelhinnangut ja keskkonnamõju hindamist lähtudes eeldusest, et kõik neli laskeala ja UXO-ala on enamuse ajast korraga kasutuses. Üle vaadata harjutusvälja asukoha valiku kriteeriumid, analüüsida uuesti välja pakutud alternatiive ja hinnata nii kaugust maakonnalinnadest kui ka tegelikku vajadust neljast küljest ligipääsetavuse tagamiseks. Avalikkusele tuleb esitada alternatiivide kaardid samas detailsusastmes, kui on olemas Nursipalu kaart, et alternatiive oleks võimalik objektiivselt võrrelda. Põhjendus: Asukohavaliku alternatiivide hindamisel ei ole esitatud Orava alternatiivi kaarti Nursipaluga samas detailsusastmes ning ei ole arvestatud kõige olulisemat kriteeriumi – tsiviilelanike elukeskkonna võimalikult vähene häirimine, mis on seni olnud Eestis ja on ka liitlaste riikides harjutusvälja asukohavalikul kõige kaalukam kriteerium. Praegu on asukohavaliku otsustavaks ehk kõige kaalukamaks kriteeriumiks muudetud võimalus kasutada ala neljast küljest. Inimestest hoolivas õigusriigis oleks müra vähendamiseks piisav kaugus tuhandete elanikega maakonnakeskusest olnud esimene ja kõige kaalukam kriteerium. Eelnõu lk 12 märgitakse: „Erinevad piirangud (keskkonna, liikumise jms) võimaldavad ala kasutamist vähemalt neljast küljest. Erinevad laskmised, manöövrid toimuvad üldjuhul harjutusvälja äärtest keskele. Mitmest küljest juurdepääs on vajalik selleks, et ala oleks võimalik kasutada erinevateks harjutusteks üheaegselt ja selleks ei oleks vajalik kasutuses oleva harjutusvälja läbimine.“ Dokumendi „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade“ koostajad on arusaamal, et „Alade samaaegsele kasutusele seab piiranguid ka ohualade paigutus, mis sõltub laskesuunast ja relvaliigist.“ (lk 37) Keskkonnaülevaate koostajad on ekslikult eeldanud, et suure harjutusala kõiki laskealasid ja UXO-alasid ei kasutata samaaegselt, millest tulenevalt teevad nad eksliku järelduse: „kuna harjutusvälja ala on suure ulatusega (9x17 km) ja jääb maastikuliselt liigendatuks, ei hõlma elustikku oluliselt mõjutavad häiringud tervet harjutusvälja ala vaid konkreetseid objekte koos neid ümbritsevate häiringupiirkondadega“. Kuna Keskkonnaülevaate koostajad on oma järelduste tegemisel lähtunud harjutusvälja alternatiivide valiku ühest kriteeriumist risti vastupidisest eeldusest (et kõiki laskealasid ja UXO-alasid ei kasutata korraga), ei saa keskkonnaülevaates toodud järeldusi keskkonnamõju puudumise või ebaolulisuse kohta pidada asjakohasteks. Kuna neljast küljest ligipääsetavus on oluline asukoha valiku kriteerium, siis tuleb Natura ja keskkonnamõju hindamisel eeldada, et enamus tegevustest toimub kõigil laskealadel ja UXO-aladel korraga. Juhul, kui Nursipalu asemel oleks valitud Orava, oleks paremini rahuldatud kaitseväe ja liitlaste vajadus harjutamiseks, saaks Oraval suure laskeulatusega relvade ja suurt maa-ala nõudvate manöövrite läbiviimise aja viia läbi väiksemate relvadega taktikaharjutusi Nursipalus. Harjutusväljade pindala kokku oleks sel juhul ca 14 000 ha, millest Nursipalu on ca 3000 ja Orava ca 11 000 ha. Kui neljast küljest ligipääsetavus on ikkagi ilmtingimata vajalik, tuleb enne otsuse langetamist parandada Natura eelhinnangut ja keskkonnamõju hindamist lähtudes eeldusest, et kõik neli laskeala ja UXO-ala on enamuse ajast korraga kasutuses. Alternatiivide võrdluse juures on väide (lk 12), et Nursipalu alale jääb 217 katastriüksust, neist 21 elu- või ühiskondlike hoonetega. Orava alal on 337 katastriüksust, neist 85 elu- või ühiskondlike hoonetega. 2 km jäävasse mõjualasse jääb Nursipalu puhul 493 elu- või ühiskondlikku hoonet, Orava puhul 445 ehk pisut vähem. Meie Nursipalu MTÜ on visandanud Orava alternatiivi kaardi ja loendanud kõik võimalikule huvialale jäävad kinnistud – õuealaga ja elamuga kinnistuid, mida ei saa välja lõigata, on 12 ja kokku kinnistuid 35 (Orava kaart kinnistutega on lisatud). 6. Eelnõu täies ulatuses tagasi lükata, kuna RelvS § 85 lg 3/1 peamine tingimus – kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine – on täitmata. Põhjendus: Eelnõu lk 13 on selgitatud, et harjutusvälja laiendamisel RelvS § 85 lg 3/1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus jätta planeerimisseadus kohaldamata ja ühes sellega ei kohaldu Nursipalu HV laiendamise puhul ka keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 1 lg 3 p 1, kuna kavandatava tegevuse ainus eesmärk on kooskõlas KeHJS § 3 lg 2 riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Kavandatavaks tegevuseks antud juhul on Nursipalu HV laiendamine. Väide ei ole kooskõlas Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis tooduga, kuna viimasest võib välja lugeda ka muid eesmärke peale riigi julgeoleku tagamise ja hädaolukorra lahendamise. Vastavalt eelnõu lisas esitatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammile (lk 17) on kavandatava harjutusvälja kasutajateks ka „jahimehed jne“. Seega ei ole harjutusvälja laiendamise ainus eesmärk riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, mistõttu ei saa kohaldada RelvS § 85 lg 31 ega KeHJS § 1 lg 3 p 1. 7. Eelnõu praegusel kujul tagasi lükata ja viia läbi põhjalik alternatiivide võrdlus, kus on lisaks Natura hindamisele arvestatud ka sotsiaalmajanduslike mõjudega, mis muuhulgas arvestavad müratsooni jäävate elanike terviseriske, elamutega kinnisvara väärtuse langust ja elatusallikate kaotuse mõju piirkonna tööealisele elanikkonnale jne. Harjutusvälja realistlik alternatiiv on näiteks Oraval. Enne Orava huviala põhjalikku analüüsi ei saa teha otsust põhjendusega, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisele puudub realistlik alternatiiv. Põhjendus: Eelnõu lk 14 väidetakse, et Vabariigi Valitsuse otsus laiendada Nursipalu harjutusvälja enne Natura mõjude hindamist on kooskõlas EL Nõukogu 21.05.1992 direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest artikkel 6 lõigetega 3 ja 4 eeldusel, et Natura mõjud hinnatakse ning vajadusel leevendus- või hüvitusmeetmed viiakse ellu enne keskkonda kahjustavate tegevuste alustamist. See hinnang lähtub sellest, et Nursipalu HV laiendamise tingib ülekaalukas avalik julgeoleku huvi, mille tagamiseks puuduvad realistlikud alternatiivid. Väide, et puuduvad realistlikud alternatiivid, ei vasta tõele, kuna Oraval oleks võimalik rajada suurema pindalaga harjutusväli, kusjuures elukeskkonna halvenemisest oleks mõjutatud märkimisväärselt väiksem hulk inimesi. 8. Enne laiendamise otsuse tegemist viia läbi vähemalt mõjuanalüüsid tervise ja kinnisvara hindade osas ning töötada välja meetmed nende mõjude leevendamiseks. Põhjendus: Eelnõu lk 24 on olemas punkt 3.5. Teiste puudutatud õigustega isikute ettepanekud ja nendega arvestamine, mille sisu puudub täielikult. Siin tuleb käsitleda harjutusväljal toimuvast tegevusest negatiivselt mõjutatud isikute tervise, kinnisvara väärtuse, elukeskkonna halvenemisest tingitud probleeme ja tuleb esitada meetmed, millega negatiivsed mõjud kompenseeritakse. Keskkonnaülevaates toodud seisukoht, et „nimetatud häiringute vältimiseks või leevendamiseks on oluline, et kogukonnad mõistaksid kavandatava tegevuse vajadust ning oleksid kursis harjutusvälja laiendamiseks vajalike tegevuste ja nende läbiviimise ajakavaga“ ei leevenda mingil moel ei tervisekahjustusi ega kinnisvara väärtuse langust. Omavalitsustele pakutav summat ei saa kulutada tervise taastamiseks ega kinnisvara väärtuse languse kompenseerimiseks. KOV ei saa anda ka nt kinnisvara tagatisel laenu võtmisel mingit lisagarantiid, mis kompenseeriks väärtuse vähenemist laenu võtmisel. Ka on omavalitsustele pakutud summa nii väike, et sellest ei piisa isegi paari inimese terviserikke ravimiseks. 1.Mitte arvestatud. Harjutusvälja alternatiivsete variantidena kaaluti Kagu-Eestis erinevaid potentsiaalseid asukohtasid. Viiest asukohast jäi lõpuks valikutesse Nursipalu ja Orava. Oravale harjutusvälja rajamine ei osutunud oma võimalike piirangute tõttu realistlikuks. 2. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustataud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Siiski alustatakse laiendamise järgselt üksnes tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 3. Osaliselt arvestatud. Relvaseadust ei muudeta, kuid KeHJS definitsiooniga on eelnõus arvestatud. 4. Mitte arvestatud. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Sotsiaalmajandusliku keskkonna parandamiseks on välja töötamisel järgmised kompensatsioonimeetmed : 1) meede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. 2) meede KOV-dele, millega makstakse neile senisest suuremat ja püsivat häiringutasu, mille abil on KOV-l võimalus parendada kohaliku elukeskkonda. 3) ühekordne investeeringutoetus Võru vallale (3 mln eur), Antsla vallale (2 mln eur), Rõuge vallale (2 mln eur) ja Võru linnale (3 mln eur). 5. Mitte arvestatud. Keskkonnaülevaate ja Natura eelhindamise koostamise aluseks olnud tegevuste kirjeldus ja maht on toodud peatükkides 3.3 (keskkonnaülevaade) ja 3.2.3 (Natura eelhindamine). Kirjeldustes on välja toodud raadamisalade, laskeväljade ja UXO alade asukohad ja suurused. Keskkonnaülevaate ja Natura eelhindamise koostamisel on muuhulgas võetud arvesse arendaja hinnang, mille kohaselt seab ohualade paigutus piirangud alade samaaegsele kasutamisele. Kõiki laskevälju saab korraga kasutada käsitulirelvade laskmisel, millel on väiksem ohuala. Suurema kaliibriliste relvade laskmisel (nt miinipildujad, tankitõrjeraketisüsteemid, K9) puhul võivad ohualad ulatuda ühelt laskeväljalt ka teisele kattes ära näiteks teise laskevälja juurdepääsu tee kui mitte kogu laskevälja. Seetõttu ongi vajalik, et ala saaks kasutada neljast küljest. Kuna harjutusvälja ala on suur ja sisaldab nelja laskevälja, nelja sihtmärgiala ja ühte lõhkamisala, siis leiab suuremat osa aladest korraga hõlmav intensiivne tegevus (suurõppused) aset vaid väikesel osal ajast. Seega on keskkonnaülevaate ja Natura eelhindamise lähteandmed õiged. 6. Mitte arvestatud. Kriteeriumi täitmine on selgitatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus. Harjutusvälja laiendamis vajaduse aluseks on julgeoleku tagamine ning see, et harjutusvälja võivad kasutada ka teised peale kaitseväelaste ei ole asjassepuutuv. Selleks otstarbeks harjutusvälja ei laiendata. 7. Mitte arvestatud. Harjutusvälja alternatiivsete variantidena kaaluti Kagu-Eestis erinevaid potentsiaalseid asukohtasid. Viiest asukohast jäi lõpuks valikutesse Nursipalu ja Orava. Oravale harjutusvälja rajamine ei osutunud oma võimalike piirangute tõttu realistlikuks. 8. Osaliselt arvestatud. Täiendatud korralduse punkti 3.2.5. 37 A. V. 12.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus 1 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Seadustada senine Kaitseväe Nursipalu harjutusväli, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, asukohaga Võru maakonnas Rõuge vallas, Võru vallas ja Antsla vallas pindalaga 9897, 81 ha, välispiiri pikkusega 51072, 67 m vastavalt lisale 1. Põhjendus: Kuna Rõuge vallas ei ole üldplaneeringut kehtestatud, on senised piirangud olnud Rõuge valla osas nii kohalikule omavalitsusele kui valla elanikele pandud seadusliku aluseta. Lõpetada seaduste rikkumine ja alustada korrektset harjutusvälja arendamist praegustes piirides. Korvata kohalikele elanikele ja omavalitsustele senisest seaduserikkumisest tekkinud kahju. 2. Korralduse eelnõu otsus 2 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatatada vastav eriplaneering. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Planeerimisseaduse kohaldamine võimaldab valla kodanike, huvitatud isikute kaasamist planeeritava harjutusvälja lahenduse väljatöötamisel. Avatud menetlus piirab inimeste õigusi otusustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. 3. Korralduse eelnõu otsus 3 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine. Põhjendus: Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Seepärast tuleb koheselt algatada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt keskkonnamõjude hindamine Nursipalu praegusel harjutusvälja alal. 4. Korralduse eelnõu otsus 4 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Algatada Natura asjakohane hindamine praegusel Nursipalu harjutusvälja laiendataval alal avalikkusele tutvustatud huviala piirides. Keskkonnaametil korraldada Natura asjakohane hindamine ja eksperdi määramine. Põhjendus: 1. Natura asjakohane hindamine on vältimatult vajalik praeguseks planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal tänaseks toimunud taristu väljaehitamise, raiete jm tegevustega Natura aladel või nende mõjualas. Kaitseinvesteeringute Keskus kui arendaja ei tohiks olla ise Natura asjakohase hindamise protsessi mõjutaja, sh ekspertide määraja. Militaarsete harjutusväljade arendamisel peab olema tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 5. Korralduse eelnõu otsus 5 Ettepanek, mitte rakendada harjutusvälja laiendamiseks Kagu-Eestis relvaseadust. Põhjendus: Relvaseaduse rakendamine riivab kohalike omavalitsuste õigusi. Kohalikes omavalitsustes on kulutatud ressursse (aeg, raha) olemasolevate planeeringute väljatöötamiseks. Relvaseaduses ei ole sätestatud, kes korvab kahjud ja seonduvad kulud kohalikele omavalitsustele ja vallaelanikele seoses planeeringute peatumisega. Samuti pole Relvaseaduses sätestatatud, kuidas toimuks RelvS § 85 lg 3 2 kohaselt planeeringute peatumine ja kuidas on reguleeritud nende inimeste õigused, keda antud muudatus otseselt puudutaks. 6. Avalikustada ohuhinnang ulatuses, mis ei lähe vastuollu riigisaladusega. Põhjendus: Eelnõus on lk 3 p 1 öeldud, et Eestis on sõjalise rünnaku ohu tõenäosus õldiselt madalam kui erinevate tsiviilkriiside tõenäosus. Relvaseaduse § 85 lg 31 kohaldamise eelduseks on ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele. Kuna avaliku huvi subjektiks on nii inimeste tervis, julgeolek, kui ka elukeskkond, siis on inimestel õigustatud ootus saada infot kõrgendatud ohu kohta seoses julgeolekuga. Kui riigi tasandil tehakse avalikkust niivõrd oluliselt puudutavaid otuseid tuginedes kõrgendatud ohule, siis peaksid inimesed saama ka vastavat informatsiooni - mida nad peaksid teadma seoses kõrgenenud ohuga ning kuidas seetõttu käituma. 7. Tunnistada kehtetuks Kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Algatada Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi koostamine koostöös kohalike omavalitsustega ja asjakohaste instantsidega. Põhjendus: Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on koostatud ajas etteruttavalt, arvestamata võimalike rakendatavate leevendusmeetmetega. On ennatlik kinnitada arendusprogrammi, sh suurekabariidiliste relvade kasutamist, kui pole veel valminud mürauuring, tehtud asjakohaseid muinsuskaitselisi ja looduskaitselisis uuringuid ning pole isegi veel selge kuidas hakkaks kulgema planeeritava harjutusvälja piir. 8. Korralduse eelnõu lisa 2 “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine”. Ettepanek on algatada Natura 2000 eelhinnang lähtuvalt kehtivatest seadustest ja EL vastavatest õigusaktidest kogu planeeritaval Nursipalu alal, kuna sinna on juba rajatud osaliselt planeeritav taristu, tehtud raieid ja raadamisi. Põhjendus: Lisa 2 ei vasta Natura 2000 eelhindamisele sätestatud nõuetele. Eelhinnangus ei ole arvestatud olulise mürataseme tõusuga, sest müra ja vibratsiooni uuringuid ei ole tehtud. Arheoloogilisi uuringuid pole tehtud. Kaitsealusteliikide seiret on tehtud vaid osaliselt. 9. Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Loobuda suurekabariidilistest relvadest harjutusvälja arendamisel. Looduda uute sihtmärgialade rajamisest. Põhjendus: Suurekabariidilistest relvadest (155 mm) ja uutest sihtmärgialadest loobumisel harjutusvälja arendamisel kaoks ära vajadus inimesi kodudest välja tõsta. Samuti väheneks oluliselt müra ja väheneks seetõttu mõju piirkonna, sh Võru linna inimestele. 1. Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusväli on asutatud relvaseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 14.02.2008.a kooraldusega nr 79. Korraldus on antud korralduse andmise ajal kehtinud õigusaktide alusel ning on kehtiv. 2008. aastal kehtinud planeerimisseaduse järgi ei olnud vajalik detailplaneeringu koostamine ega ka harjutusvälja kandmine üldplaneeringusse, kuna tegemist ei olnud sellel ajal kehtinud ruumilise mõjuga objektide nimekirjas oleva objektiga. 2. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustataud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riig valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. Huvitatud isikute kaasamine ei toimu üksnes siis, kui kohaldataks planeerimisseadust. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega, kui seda ei tehta, põhjendatakse, miks see pole võimalik. 3. Mitte arvestatud. Harjutusvälja kasutuseeskirja pole muudetud selliselt, mis nõuaks keskkonnamõjude hindamist vastavalt KeHJS-le. 4. Osaliselt arvestatud. Korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine ning see korraldatakse ja viiakse läbi vastavalt looduskaitse seaduses sätestatud tingimustele. Keskkonnaametile esitatakse Natura asjakohase hindamise aruanne enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks. 5. Mitte arvestatud. Ettepaneku põhjenduses viidatud relvaseaduse paragrahv sätestab, et laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Seadus ei ole sätestanud vastavate tegevuste jaoks tähtaegu ning jätnud erinevaid võimalusi planeeringutes antava korraldusega arvestamisele. Oluline on, et harjutusvälja laiendamise otsusest tulenevate muudatustega arvestades mõeldakse läbi uus, terviklik ruumilahendus ning korraldusest tulenevalt ei tekiks ruumilahendusse nn „auku“ (läbipääsuteede tagamine, juurdepääsud, toimiv rohevõrgustik jm). Tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb kaaluda, kas arvestades korraldusest tulenevaid muudatusi on vajalik uute üld- ja maakonna-planeeringute algatamine ja vajaduse esinemisel need algatada. Planeeringuala suurus ja asukoht otsustatakse planeeringu algatamisel. Planeerimisseaduse § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Nimetatud sätte rakendamine aitab tagada, et üldplaneering ja maakonnaplaneering oleksid omavahel kooskõlas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei algata kaalumise tulemusel üldplaneeringu koostamist, siis võib Vabariigi Valitsus algatada vajaduse korral harjutusvälja hõlmava maakonnaplaneeringu (sh ka osa- või teemaplaneeringu) koostamise nt rohevõrgustiku toimimise tagamiseks või muu teema terviklikuks lahendamiseks. 6. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes , samuti on ohuhinnangu avalikku osa kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 7. Mitte arvestatud. Harjutusväljade arendusprogrammid on kirjeldused kaitseväe vajadustest ning on määratud ülesannete täitmiseks vajalike väljaõppetasemete ning oskuste saavutamiseks. Selle alusel alles hakatakse väljaõppevõimalusi looma ning enne selle realiseerumist teostatakse vajalikud uuringud ning võetakse kasutusele vajalikud keskkonnameetmed. 8. Mitte arvestatud. Eelhinnangu, sealhulgas Natura eelhinnangu sisule on nõuded sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lõike 5 alusel keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31. KeHJS § 61 lõikest 1 tuleneb, et eelhinnangu koostamisel lähtutakse selle koostamise ajal olemasolevast teabest. Eelhinnangu koostamisel ajal oli konsultandil olemas teave selle kohta, et müratase Nusipalu harjutusvälja huvialal eeldatavasti tõuseb ning seda on Natura eelhinnangu koostamisel läbivalt arvesse võetud. Natura eelhinnangu koostamiseks ei ole vaja läbi viia uuringuid, vaid kui eelhinnangu koostamisel ilmneb, et teave ebasoodsa mõju välistamiseks ei ole piisav, siis tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Nursipalu harjutusvälja huviala eelhinnangu koostamisel ilmneski, et teave ebasoodsa mõju esinemise välistamiseks piisav ei ole, see on eelhinnangus läbivalt välja toodud. Eelhindamise tulemus on, et Nursipalu harjutusvälja huvialal tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine ning selle eelduseks on vajalike uuringute läbiviimine. Seega vastab Natura eelhinnang kehtivate õigusaktidega sätestatud nõuetele. 9. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. 38 M. H. H. L. H. M. H. 12.09.2023 1. Vastuväide: Haldusmenetlusseadusega ettenähtud praegune avatud menetlusega ei tagata huvitatud isikute õigeaegne ja efektiivne kaasamine. Vastuolu eelnõu punktiga 2.3. Avatud menetluse läbiviimine. Ettepanek: 1)Tagamaks huvitatud isikute õigeaegne ja efektiivne kaasamine tuleb avatud menetluse perioodi pikendada selliselt, et, huvitatud isikutel oleks võimalik kasvõi ära kuulata mürauuringu tulemused ja teha sealt saadud info põhjal eelnõule ettepanekuid või esitada vastuväiteid. 2) Tagamaks huvitatud isikute õigeaegne ja efektiivne kaasamine tuleb avatud menetluse perioodi pikendada selliselt, et, huvitatud isikutel oleks võimalik nii osaleda uuringu protsessis kui ka teha sellekohaseid ettepanekuid või esitada vastuväiteid eelnõusse. 3) Tagamaks huvitatud isikute õigeaegne ja efektiivne kaasamine tuleb avatud menetluse perioodi pikendada selliselt, et, huvitatud isikutel oleks võimalik nii osaleda uuringu protsessis kui ka teha sellekohaseid ettepanekuid või esitada vastuväiteid eelnõusse. 2. Vastuväide Haldusmenetlusseadusega ettenähtud praegune avatud menetlusega ei võimalda Vabariigi Valitsuse korraldusest mõjutatud isikutel oma seisukohti esile tõsta lähtuvalt mürauuringute tulemustest. Vastuolu eelnõu punktiga 2.3. Avatud menetluse läbiviimine. Ettepanek: Tagamaks Vabariigi Valitsuse korraldusest mõjutatud isikutel oma seisukohtade väljendamise ja esile tõstmise õigus on menetlejal järgmised võimalused: 1) tühistada praegune avalik väljapanek 2) pikendada avalikku väljapanekut ,nii, et Vabariigi Valitsuse korraldusest mõjutatud isikutel oleks võimalik oma seisukohti esile tõsta ja ettepanekuid teha eelnõule, mis on seotud mürauuringute tulemustega. 3. Vastuväide: Eesti Vabariik, kes on iseseisev oma riigi kaitse planeerimisel ei ole kohustatud lubama ja vastuvõtma väljaspool oma riiki tegutseva sõjalise organisatsiooni sõjalise väljaõppega liitlasväelasi, sellises hulgas nagu seda tahab riigiväline sõjaline organisatasioon NATO. Liitlasvägede ja nende relvajõudude osakaal peab olema vastavuses ja fikseeritud Riigikaitseseaduse §8-ga. Ettepanek: Võtta eelnõu punktist 3.1.3. „Nursipalu HV vajadus sõjalise kaitsevõime tõstmise kriitilise eeldusena” välja ebamääralisus liitlaste arvu kohta. Fikseerida üldise kaitsevalmiduse aegne liitlasvägede ülemmäär. Siduda eelnõus ohuhinnagu dokument konkreetse Riigikaitseseaduse §8 järgse kaitsevalmiduse olukorraga, et ühiskond saaks üheselt aru, kus me ohuhinnangu alusel oleme, kas on see rahu aeg ehk üldise kaitsevalmidus, erakorraline, kõrgendatud või sõjaline olukord. 4. Laiendatav Nursipalu harjutusväli ei ole sobilik suurekaliibriliste relvade kasutamiseks (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) ega otstarbekas selleks ettenähtud mastaapsete rajatiste rajamiseks, kasutamiseks, arvestades asjaolu, et tegemist ei ole muust ühiskonna tegevusest eraldatud ala. Ettepanek: 1) Eemaldada eelnõuga seotud ja kinnitatud Nursipalu harjutusväljaku arendusprogrammist suurekaliibriliste relvade kasutamine ja selleks ettenähtud rajatiste rajamine, sh. selleks ettenähtud ettevalmiavad tegevused. 2) Eemaldada eelnõu seletuskirjast kõik suurekaliibriliste relvadega seotud tegevused ja selleks ettenähtud rajatised planeeritaval harjutusväljakul. 3) Muuta harjutusväljaku siseste alade otstarbeid ja kohaldada väljajäetavad suurekaliibriliste relvade alad taktikaharjutuste aladeks. 5. Vastuväide: Eelnõu punktis 3.1.3. „Nursipalu HV vajadus sõjalise kaitsevõime tõstmise kriitilise eeldusena” on ilmselge vastuolu. Eelnõu kohaseid harjutusi planeeritakse hakata tegema otse Võrumaa südames, Võru linna külje all ja kena looduse keskel, mitte selleks eraldi eesmärgiks loodud harjutusväljal, mis on muust ühiskonnategevusest eraldatud ala. Eelnõus puudub ka nimetud terminite lahtiselgitamine, mis tähendab muust ühiskonna tegevusest eraldatud ala. Ettepanek: Leida eelnõus toodud riigikaitseliste kõrgete nõudmiste rahuldamiseks selleks sobilik asukoht, kaaludes ka riigiväliseid ühtse idatiiva taristu tehnilisi lahendusi ja võimakuse arendamise suundi. 6. Kaitseminister H. Pehkuri avalikusele lubatud helded hüvitised ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kodulehel avaldatud kinnisasja omandamise põhimõtted ei ühildu otseselt eelnõus toodu kinnisasjade omandamise põhimõtetega Ettepanek: 1) Lisada punkti 3.4. „Laiendatava Nursipalu HV piiridesse jäävate kinnisasjade omanike õiguste riive” kõik Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kodulehel olevad kinnistute omandamise üldised põhimõtted, kui lahutamatud menetlusprotsessi täiendavad tingimused, kui need ei kattu KAHOS-e. 2) Lisada eelnõu punkti 3.4. „Laiendatava Nursipalu HV piiridesse jäävate kinnisasjade omanike õiguste riive” kinnisasja omandamise põhimõtetes KAHOS-e väliselt määratavad hoonestatud kinnisasja omandamise erisused: Hoonestatud kinnisasja hindamine tellitakse kutseliselt 7. taseme hindajalt, kusjuures kaasatakse ehitusvaldkonna ekspert, kes hindab ehitise seisukorda ja kasutus- või taastamiskõlblikkust ning kasutus- või taastamiskõlblikkuse hindamisel koostab ehituskulu hinnangu. Kui tegemist on elamiseks kasutatavate hoonete ja nende kõrvalhoonetega, mille asendamine pole asukohta ja kasutuseesmärki silmas pidades võimalik, siis kaaludes omandamise asjaolusid võib hüvitusväärtuse leidmisel lähtuda vara ülesehituskulust ilma kulumit arvestamata ehk ei arvestata vanusest tulenevat väärtuse vähenemist võrreldes uuena taastamise väärtusega. Elamiseks kasutatava hoone või eluruumi kaotuse eest makstakse lisaks punktis 6 nimetatule täiendavat hüvitist 10% elamiseks kasutatavate hoonete ja selle kõrvalhoonete ning õueala hüvitusväärtusest. Kui hinnatav ehitis on tehniliselt mõistlikul viisil teisaldatav ja omanik seda soovib, siis võib riik korraldada ehitise omaniku soovitud asukohta teisaldamise ja kannab sellega seotud kulud alternatiivina ehitise rahas hüvitamisele. 3) Lisada eelnõu punkti 3.4. „Laiendatava Nursipalu HV piiridesse jäävate kinnisasjade omanike õiguste riive” kinnisasja omandamise põhimõtetes KAHOS-e väliselt määratavad metsa- ja haritava maaga kinnisasja omandamise erisused: Põllu- ja heinamaa hindamine tellitakse kutseliselt 7. taseme hindajalt. Metsamaa hindamiseks tellitakse metsa takseerimise kirjeldus vastavat litsentsi omavalt ettevõttelt ning metsamaa väärtus arvutatakse maa erakorralise hindamise korras toodud metoodika alusel. 1. Osaliselt arvestatud. Avatud väljapaneku aega pikendatud kuni 25.09. Müramodelleeringu olulisus seisneb eelkõige II etapi tegevustega kaasnevate mõjude hindamises. 2. Osaliselt arvestatud. Avatud väljapaneku aega pikendatud kuni 25.09. Müramodelleeringu olulisus seisneb eelkõige II etapi tegevustega kaasnevate mõjude hindamises. 3. Mitte arvestatud. NATO liitlaste kaasamine Eesti kaitseks on Eesti iseseisev otsus, nt on Riigikaitse arengukava (2022-2023) üks eesmärkidest tagada Eesti ühiskonna ja liitlaste toetus Eesti põhiseaduslikule korrale. Eestis viibivate liitlasüksuste hulk sõltub julgeolekuolukorrast ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakust, selle fikseerimine seaduses vähendaks Eesti riigikaitse tagamise ajakohasust. Eelnõu koostamise ajal kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus RiKS § 8 mõttes. 4. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. 5. Osaliselt arvestatud. Sõnastust täpsustatud. Mõiste "muust ühiskonnategevusest eraldatud" all on mõeldud kindlalt piiritletud harjutusvälja ala, kus on võimalik tagada inimeste ohutus. Kuna väljend on tekitanud teisitimõistmist, jäetakse korralduse eelnõust välja. 6. Mitte arvestatud. RKIK on avaldanud oma kodulehel kinnisasja avalikes huvides omandamise põhimõtted tulenenevalt KAHOS-st ning rakendab neid riigikaitselise taristu arendamisel. Korralduses nende kordamine ei ole vajalik. 39 J. T. 12.09.2023 1.Jätta soovijatele maaomand alles ja proovida toime tulla elamuid lõhkumata. 2. Eesti on liiga väike ja liiga liigendatud, et valutult sellist ala leida. Arvestades praegusi raadamisplaane, paistab nagu valmistutakse Kõrbetormiks või lahesõjaks. Isegi rinde hoidmiseks on üks suur polügoon liiast (kõik munad ühes korvis). Parem oleks mitu hajusamat harjutus-paiknemisala. Eeskätt hõivata Meeksi endine radarimägi ja Värska Eestiaegne põhjalaager ning keskenduda hajusalt liikumiseks ja liitumiseks. Seejärel tuleb luua efektiivne läbipääs Taarakasarmutest idapoolsesse metsa. Retooriline väide, kaitseväelased teavad, ei veena kedagi. Ei pea olema ohvitser, et näha, et Võru linn on õppuste sõjasuitsus alatult ja Tallinna linn veehaardes allavoolu. Vene raketibaas paiknes Nursis, et Hargla orundis rakette radaritele nähtamatult mitukümmend kilomeetrei edasi nihutada. Praeguses seisus on Nursi vägi ”memme põlle varjus”, aga arvestatavalt vastasele inimkilp ei loe. Arvestades praegust kava - põlistalude tühjendamist, seni kasutamata veehorisondi kulutamist ja metsade raadamist, tundub see Stalinliku põletatud maa taktikaga. 300 m3 alumise horisondi veekasutus (s,h, olme ja tehniline vesi) võimaldaks tõelise kliimakriisi puhul kolmandiku Eesti igale elanikule liitrise pudeli steriilset vett päevas. 1. Mitte arvestatud. Tulenevalt harjutusväljal toimuvate tegevustest ei ole võimalik harjutusvälja piires eraomandit säilitada. 2. Teadmiseks võetud. Mitu väikest harjutusvälja ei täidaks laiendamise eesmärki. Kaitsevägi ei saa väikestel harjutusväljadel läbi viia ühe vähendatud soomuspataljoni lahinglaskmist koos kõrgema üksuse lahingutoetuse elementidega. Algselt olnud raadamismahud oleme edasiste planeerimiste käigus vähendanud 3000 hektarilt ca 1000 hektarini. 40 T. R. 12.09.2023 1. Praegu ei ole põhjendatud konkreetselt laienduse vajadus. On unustatud kui väike on meie rahvas ja riik. 2. Seaduse rikkumine on mõju uuringute tegemata jätmine. See tähendab eestluse, looduse ja maarahva olukorra järsku ja hoomamatut halvendamist. 3. Tänane olukord on näidanud, et sissisõda uute meetoditega on tõhusam kui suur ja rasketehnika, mida on kerge avastada ja seetõttu ka hävitada. Õhutugi, kaitse ja kate on niigi meil ainult liitlastele tuginedes. Kõike Nursipalus on praegu seletatud kiiruse ja kokkuhoiuga ...kuid mitte põhjendatud. Parim kokkuhoid on säilitada seda mis on olemas ja mida soovitakse kaitsta - see on Eesti maakodud ja loodus mis kannavad eestlust. Praegu näeb välja nii, et vaenlast polegi vaja, sest hävitame ise suure osa oma rahva elupaikadest ķoos ka kaitsetahte hävitamisega. Parim lahendus nii kaitse kui looduse ja inimeste jaoks on mitte olemasolevaid hsrjutuskohti laiendada vaid paremini nende kasutust organiseerida. Parim kokkuhoid on kui raskerelvad jäävad peapolügoonile ja sinna sõidavad üksused bussidega ka nendega harjutama jättes oma analoogse tehnika baseerumispaikkadesse. Nii on ka amortiseeruminr ja remont võimalik konysentreerida ja effektiivsemalt teostada. Ülikauge laskekaugusega relvi niikuinii Eesti piirides ei saa praktiseerida. (Selleks peaks naaberriikidesse tulistama). Seda tuleb teha liitlaste ja tootjate polügonidel. 1. Mitte arvestatud. Eelnõus on Nurispalu HV laiendamise vajadust põhjendatud. Tulenevalt julgeolekuolukorrast maailmas on vajalik tõsta nii Eesti iseseisva kaitse kui ka kollektiivkaitse võimet. See on tinginud kiireloomulise vajaduse senisest oluliselt suurema harjutusvälja järele Kagu-Eestis. Uue relvastuse kasutamise ning liitlasüksustega koostöö edukus Eesti kaitsel eeldab sõjaliste harjutuste läbiviimist harjutusväljadel. Venemaa kallaletung Ukrainale on kinnitanud, et sõjaline edu eeldab üksuste eelnevat väljaõpet kasutatava relvastuse ja üksuste koostöö osas. Eesmärgi saavutamiseks peavad sõjalised harjutused toimuma võimalikult realistlikus olukorras, muuhulgas lahingumoonaga. Realistlikul harjutusel tuleb tundma õppida maastikku, keeruliste relvasüsteemide käsitsemist tuleb lihvida peensusteni, üksused peavad harjutama koostööd, juhid juhtimist. Selliseid harjutusi saab läbi viia vaid harjutusväljal, mis on selleks eesmärgiks eraldi loodud. Seega harjutusvälja laiendamine toimub üksnes meie rahva ja riigi huvides. 2. Teadmiseks võetud. Selgitame: Harjutusvälja laiendamisel ei rikuta seadust ning ei jäeta vajalikke mõju-uuringuid tegemata. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Korraldusega algatatakse Natrua asjakohane hindamine. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 3. Teadmiseks võetud. Selgitame Väga üldistatult võib välja tuua, et edu saavutatakse just üksuste (pataljon ja üles) professionaalse väljaõppe ning üksustevahelise efektiivse koostöö tulemusel. Nn sissisõda (kui siin peetakse silmas droone, siis see ei ole osa ainult sissitegevusest) on kindlasti edu saavutamist toetav tegur, kuid valdavalt toimub see juba okupeeritud aladel (st aladel, mis on vaenlase poolt hõivatud). Liitlastel on küll lahingutegevuses väga oluline roll, kuid esmane ja peamine raskuspunkt on iseseisval kaitsevõimel. Seetõttu kaitsevägi võimeloome ja -arendusega tegelebki (sh efektiivsem õhutõrje). 41 T. R. 12.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus 2 Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatada vastav eriplaneering. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni Planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Antud menetlus piirab inimeste õigusi otusustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, milleasukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Praegune teerullimeetod vähendab kohalike kaitsetahet ja koostöövõimet valitsusega. 2. Korralduse eelnõu otsus 3 Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Asendada eelnõu otsuses toodud sõnastus järgmisega: “ Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine”. Põhjendus: Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Riigikaitset tuleb arendada arukalt - koos kohalikega, mitte neid välistades. Õiguskanslerile, kes on öelnud, et isegi kriiside ajal tuleb järgida kehtivaid seadusi, ei tohiks vastanduda. Ettevalmistus ja julgeolek on olulised, kuid liitlastele mugavamaid harjutustingimusi ei saa luua Eesti kodusid hävitades, meie endi inimeste arvelt. Ilma keskkonnamõjusid hindamata HÄVITATAKSE 22 tuhande või enama inimese elukeskkond. Juba praegu kostub militaarmüra enam kui 20km kaugusele metsade taha tuppa ära. On olnud juhuseid, kui 20km kaugusel aknad-uksed värisevad. Mina elan Nursipalust kõigest 12 km kaugusel umbes, võimsamatest realvadest laskmise korral vappuvad meil majaseinad ja klirisevad aknaklaasid ning nõud puhvetkapis, koer ulub paanikas ja nõuab sülle. Uusaasta ilutulestike ajal ta ei ulu ja ei nõua sülle, lebab rahulikult toas pererahva jalgade juures. Juba praegu on elu Võrumaal muutunud harjutusväljaku äärmiselt stressitekitavaks. Millised saavad olema mõjud kohalike joogiveele, millised põllumajandusele ladestuvate mürkide tõttu? 2018. aasta riigikontrolli aruandest nähtub, et juba praegu on alates praktiliselt Võru linna piirist kuni Sänna oruni põhjavee kvaliteet VÄGA HALB, punasega. Uute UXO alade lisandumisega tõenäoliselt põhjavee kvaliteet haveneb veelgi – mitte ei parane. Kas RKIK on valmis hakkama ümbruskonna inimestele joogiks tasuta pudelivett jagama? Nii nagu tehakse seda praegu USAs mõnede baaside ümbruses, kus põhjavesi on igaveseks saastatud. USAs on see teema Kongressis arutusel, sõjaväelt nõutakse saastamise lõpetamist. Keskkonnamõjude hindamist teadlikult EIRATES ei pääse ka meie praegused otsustajad vastutusest müra-, õhu-, mulla- ja veesaastest tingitud kohalike elanike eluaastate lühenemise ja tervisekahjude tekitamise eest. 3. Korralduse eelnõu otsus 4 Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 1. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riig valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. Huvitatud isikute kaasamine ei toimu üksnes siis, kui kohaldataks planeerimisseadust. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega, kui seda ei tehta 2. Osaliselt arvestatud. Harjutusvälja kasutuseeskirja pole muudetud selliselt, mis nõuaks keskkonnamõjude hindamist vastavalt KeHJS-le. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Ka praegusel harjutusväljal toimub põhja- ja pinnavee seire ning harjutusvälja laiendamisel võetakse juurde ka veeseire punkte. Harjutusväljadel toimuv veeseire pole siiani näidanud, et harjutusväljadel toimuv tegevus vett reostaks. 3. Osaliselt arvestatud. Korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 42 K. P. M. L. 12.09.2023 1. Täiendada eelnõud alajaotusega (nt p 3.5), milles oleks toodud tingimused, et harjutusvälja piiridega külgnevate kinnistute, millel paikneb elamu, omanikel on soovi korral õigus nõuda riigilt nende kinnisasja omandamist sarnastel põhimõtetel ja tingimustel kui toimub harjutusvälja piiresse jäävate kinnistute omandamine. Põhjendus: Eelnõu kohaselt puuduvad riigil mistahes kohustused harjutusvälja piiridest väljapoole jäävate kinnistuomanikele ja elanikele hüvitada harjutusväljahäiringutest tulenevad negatiivsed mõjud. Nii tekib olukord, kus harjutusväljast väljapool olevad isikud on sunnitud taluma ülemäärast müra, seades sellega ohtu oma tervise, ning kaotades oma kinnistu väärtuse, kuna kinnistu võõrandamine ei ole huviliste puudumisel tõenäoline. Samas harjutusvälja piiresse jäävatele kinnistu omanikele tasutakse kinnistu vabatahtliku võõrandamise korral lisaks õiglasele turuväärtusele ka motivatsioonitasu. Harjutusväljaga külgnevate kinnistute elanike ilma jätmine võimalusest saada õiglast hüvitist oma kinnistu eest riigikaitseliste huvide esinemisel tähendaks sisuliselt omandipõhiõiguse kitsendamise eest hüvitamiskohustusest loobumist. Selline olukord ei vasta Põhiseaduse §-le 32. Harjutusvälja piirinaabrite omandipõhiõiguste riive kõrvaldamata jätmine oleks ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Õiguspäraseks lahenduseks on harjutusvälja piirinaabritele õiguse andmine nõuda riigilt riigikaitselistel eesmärkidel nende kinnistute omandamist sarnastel tingimustel kui see toimub harjutusvälja piiresse jäävate kinnistute omandamisel vastavalt KAHOS-es sätestatud kohese ja õiglase hüvitise eest. Oluline on siinkohal rõhutada, et RelvS § 85 alusel kohalikule omavalitsusüksusele riigi poolt makstav hüvitis ei ole mõeldud kompenseerima kinnistu omanike ja elanike harjutusvälja mõjudest tingitud häiringuid, vaid on riigi hüvitis kohaliku omavalitsuse üksusele. Ekslik on eelnõu punktis 3.3. tehtud viide Vabariigi Valitsuse 29.05.2023.a heaks kiidetud kohaliku omavalitsuse ükstele makstavatele kompensatsioonimeetmetele, mis justkui peaksid leevendama ja hüvitaksid kohalikule elanikkonnale kaasnevaid negatiivseid õiguslikke tagajärgi. Kohaliku omavalitsuse üksustele riigi poolt makstavat hüvitist ei saa käsitleda vahetult harjutusväljaga piirnevate kinnistuomanike ja elanike õiguste riive hüvitus- või leevendusmeetmena. 2. Ettepanek muuta harjutusvälja piiri selliselt, et see kulgeks xxxx kinnistu idapoolses t piiripunktist risti xxx kinnistu p õhjapoolsesse piiripunkti ning kulgeks mööda xxx kinnistu põhjapiiri kuni xxxx kinnistu. Juhul, kui eelnevat ettepanekut ei arvestata, siis on ettepanek ettepaneku muuta harjutusvälja piire selliselt, et harjutusvälja piiridesse arvatakse xxx kinnistu , samuti kogu xxx kinnistu ning xxx kinnistu. 1. Osaliselt arvestatud. Esmalt tegeletakse harjutusvälja huvialapiiridesse jäävate kinnistute omandamisega. Täiendatud eelnõu punkti 3.2.5. 2. Osaliselt arvestatud. Ettepanekud kaalumisele võetud. Harjutusvälja piiri täpsustamine on võimalik edasise menetluse käigus. 43 T. T. 12.09.2023 1. Korraldada ajateenijate väljaõpe niiviisi, et graafik võimaldab roteeruda Keskpolügooni ja Taara linnaku olemasolevate harjutusalade vahel sellisel viisil, et harjutusala laiendust pole vaja Võrumaale rajada. Teha nö "kasarmuvahetust" Tapa ja Taara vahel mitte lühikeste ajakulukate väljasõitudena vid vastavalt nädalateks või kuudeks, et Kõu(K9) jm suuremat ala vajavate relvade harjutused viiakse läbi keskpolügoonil. Need harjutused, mida seni on saanud Võrumaal läbi viia, tehakse Taara linnakus baseeruvatele ajateenijatele, sh Tapa linnakust siia roteerunud ajateenijatele). Personal Tapa ja Taara linnakutes ei pea roteeruma, väljaõppe viivad läbi kohapealsed kaadrikaitseväelased. 1. Mitte arvestatud. Arvestades kutsealuste teenistusse kutsumise kava (millise perioodi jooksul koolitatakse välja vastavate üksuste sõjaaja koossseis), ajateenistuse tsüklit ning spetsiifikat (erinevatele üksustele erinev väljaõpe erineva intervalli ja intensiivsusega) ning asukohapõhise väljaõppe olulisust (õpe vastavalt üksuse sõjaaja paigutusele ja eripäradele, sh kuuluvus kõrgema üksuse koosseisu, kellele on määratud ülesanded mingi kindla asukoha põhiselt) ei ole üksuste roteerumine Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel optimaalne. Lisaks toimub ajateenijate väljaõpe nii 1. JVBr-is kui 2. JVBr-is samaaegselt, see eeldab püstitatud ülesanne täitmiseks ning eesmärkide saavutamiseks harjutusväljade samaaegset kasutamise ning seda üksuste alalise asukoha vahetus läheduses. Siinkohal ei keskenduta ühele konkreetsele relvasüsteemile (nt K9), vaid oluline brigaadi allüksuste omavahelise koostöö ning erinevate taktikaliste olukordade harjutamine (koostööharjutused, õppused, erinevad manöövrid). 44 S. P. 08.09.2023 1. Pikendada korralduse eelnõud avatud menetluse aega, kuni ka arheloogia-, mürauuringu tulemused on selgunud ja võimaldatud meil kui kinnitu omanikel kaasa rääkida uuringute tulemuste kujunemisel, mis peab olema meile seaduse tagatud. Põhjendus: Praegune avatud menetluse aeg 29.08-12.09.2023 ei tagada meil HMS järgseid õigusi: Kuna me tõesti uuringu tulemusi ette ei oska näha siis ei ole seaduse järgi õiglane, et korralduse järgselt pannakse meie kinnitule kohutus KAHOS-e järgi riigile omandamine, kuni pole kontrollitud , kas muinsuskaitselised tingimused võimaldavad üldse Kaitseministeeriumil meie krunte hakata kasutama sihtotstarbeliselt ja ehk pole põhjendatud meie kinnitute riigile omandamine. Kinnistu omanikena on meil õigus enne ühselt ja selgelt arusaada kas meil on võimalus jätta onma kinnitud alles või mitte. Enne kui uuringu I etapp ja sellele järgnevad etapid pole läbi riigihangete läbitud ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastaud ei ole õigla kinnitu omanike suhtes enne asjaolude selgumist ja seadusega avatud menetluses sõnaõiguse kasutamist , kinnitada korralduse eelnõu, ms fikseerib laiendatava harjutusvälja välispiiri meie kinnitute osas. Korralduse eelnõus tuleb see harjutusväljaku välispiir asendada huvialapiiriga, mis võimaldab hiljem peale riigihankeid selgunud andmete põhjal teha põhjendatud otsuseid. Samuti on teil käimas praegu Mürauuringu riigihange, mis on täitmisel aga avatud menetluse aeg lõppeb enne kui valmivad riigihanke mürauuringu dokumendid. Hanke sisus on öeldud, et tuleb ka avalik koosolek, kus soovime osaleda, et saada lisainfot harjutusväljaku laiendamisel muutuva müraolukorra kohta. Sellest infost lähtuvalt sooviksime kasutada seda avatud koosolekult saadad infot ja teha ettepanekuid korralduse eelnõule avatud menetluse raames. Praegune avatud menetluse periood 28.08-12.09.2023 seda meile ei võimalda ja ei taga meile HMS järgseid õigusi. Juhul kui arheloogia uuring peaks päädima olukorraga, et meie kinnitud ei ole oma otstarbelt Kaitseministeeriumi tegevusele sobilik ja me võime oma kinnitu endale jätta, siis muutub meie jaoks oluliseks ka mürauuringute tulemustega tutvumine ja soovime osaleda seal ettepankute tegemisel, kuna müra hakkab mõjutama ka meie elukeskonda. Paraku praegusel kujul avatud menetlus ei võimalda meil neid seaduse õigusi kasutada ja paneb meid etteruttavalt olukorda, kus riik tuleb meie kinnitut omandama ilma, et ta saaks esitada KAHOSe järgselt põhjalikud ja selged vastused, miks meie kinnistu tuleb riigil omandada. Asjaolud on ebaselged. 2. Muuta eelnõu korralduse lisas 1 ära harjutusvälja välispiir tagasi termiliks huvialapiir, kuna termini välispiiri kehtestumisega ei tagata enam peale avatud menetluse perioodi ja korralduse vastuvõtmist meie põhiõigusi kaasa rääkida edasises kinnituga seotud riigile omandamise protsessis, kuna harjutuväljaku siseseid toiminguid relvaseaduse muutmise seadus ei luba vaidlustada. Samas kui peaks selguma muinsuskaitse uuringute põhjal, et meie kinnitut ei ole otstarbekas omandada, siis pole meile seaduses tagatud võimalust huvialapiiri siseseid toiminguid vaidlustada kohtusse pöördumisega. 3. Juhul kui arheloogia uuring peaks päädima olukorraga, et meie kinnitud ei ole oma otstarbelt Kaitseministeeriumi tegevusele sobilik ja me võime oma kinnitu endale jätta, siis muutub meie jaoks oluliseks ka mürauuringute tulemustega tutvumine ja soovime osaleda seal ettepankute tegemisel, kuna müra hakkab mõjutama ka meie elukeskonda. Paraku praegusel kujul avatud menetlus ei võimalda meil neid seaduse õigusi kasutada ja paneb meid etteruttavalt olukorda, kus riik tuleb meie kinnitut omandama ilma, et ta saaks esitada KAHOSe järgselt põhjalikud ja selged vastused, miks meie kinnistu tuleb riigil omandada. Asjaolud on ebaselged. 1. Osaliselt arvestatud. Pikendatud kuni 25.09. Kõikide uuringute teostamine harjutusvälja laiendamise eelselt pole vajalik. Muinsuskaitseamet on korralduse eelnõu kooskõlastanud. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 2. Mitte arvestatud. Korraldusega laiendatakse relvaseaduse alusel harjutusvälja ning selle tulemusel tekib harjutusväljale välispiir. 3. Teadmiseks võetud. Selgitame: Riik omandab kinnistud KAHOS- e alusel. RKIK riigi esindajana selgitab omanikule selgelt nii läbirääkimiste käigus kui ka kõikides omandamise käigus vormistatud dokumentides, miks kinnistu omandatakse. 45 P. P. 08.09.2023 1. Pikendada korralduse eelnõud avatud menetluse aega, kuni ka arheloogia-, mürauuringu tulemused on selgunud ja võimaldatud meil kui kinnitu omanikel kaasa rääkida uuringute tulemuste kujunemisel, mis peab olema meile seaduse tagatud. Põhjendus: Praegune avatud menetluse aeg 29.08-12.09.2023 ei tagada meil HMS järgseid õigusi: Kuna me tõesti uuringu tulemusi ette ei oska näha siis ei ole seaduse järgi õiglane, et korralduse järgselt pannakse meie kinnitule kohutus KAHOS-e järgi riigile omandamine, kuni pole kontrollitud , kas muinsuskaitselised tingimused võimaldavad üldse Kaitseministeeriumil meie krunte hakata kasutama sihtotstarbeliselt ja ehk pole põhjendatud meie kinnitute riigile omandamine. Kinnistu omanikena on meil õigus enne ühselt ja selgelt arusaada kas meil on võimalus jätta onma kinnitud alles või mitte. Enne kui uuringu I etapp ja sellele järgnevad etapid pole läbi riigihangete läbitud ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastaud ei ole õigla kinnitu omanike suhtes enne asjaolude selgumist ja seadusega avatud menetluses sõnaõiguse kasutamist , kinnitada korralduse eelnõu, ms fikseerib laiendatava harjutusvälja välispiiri meie kinnitute osas. Korralduse eelnõus tuleb see harjutusväljaku välispiir asendada huvialapiiriga, mis võimaldab hiljem peale riigihankeid selgunud andmete põhjal teha põhjendatud otsuseid. Samuti on teil käimas praegu Mürauuringu riigihange, mis on täitmisel aga avatud menetluse aeg lõppeb enne kui valmivad riigihanke mürauuringu dokumendid. Hanke sisus on öeldud, et tuleb ka avalik koosolek, kus soovime osaleda, et saada lisainfot harjutusväljaku laiendamisel muutuva müraolukorra kohta. Sellest infost lähtuvalt sooviksime kasutada seda avatud koosolekult saadad infot ja teha ettepanekuid korralduse eelnõule avatud menetluse raames. Praegune avatud menetluse periood 28.08-12.09.2023 seda meile ei võimalda ja ei taga meile HMS järgseid õigusi. Juhul kui arheloogia uuring peaks päädima olukorraga, et meie kinnitud ei ole oma otstarbelt Kaitseministeeriumi tegevusele sobilik ja me võime oma kinnitu endale jätta, siis muutub meie jaoks oluliseks ka mürauuringute tulemustega tutvumine ja soovime osaleda seal ettepankute tegemisel, kuna müra hakkab mõjutama ka meie elukeskonda. Paraku praegusel kujul avatud menetlus ei võimalda meil neid seaduse õigusi kasutada ja paneb meid etteruttavalt olukorda, kus riik tuleb meie kinnitut omandama ilma, et ta saaks esitada KAHOSe järgselt põhjalikud ja selged vastused, miks meie kinnistu tuleb riigil omandada. Asjaolud on ebaselged. 2. Muuta eelnõu korralduse lisas 1 ära harjutusvälja välispiir tagasi termiliks huvialapiir, kuna termini välispiiri kehtestumisega ei tagata enam peale avatud menetluse perioodi ja korralduse vastuvõtmist meie põhiõigusi kaasa rääkida edasises kinnituga seotud riigile omandamise protsessis, kuna harjutuväljaku siseseid toiminguid relvaseaduse muutmise seadus ei luba vaidlustada. Samas kui peaks selguma muinsuskaitse uuringute põhjal, et meie kinnitut ei ole otstarbekas omandada, siis pole meile seaduses tagatud võimalust huvialapiiri siseseid toiminguid vaidlustada kohtusse pöördumisega. 3. Juhul kui arheloogia uuring peaks päädima olukorraga, et meie kinnitud ei ole oma otstarbelt Kaitseministeeriumi tegevusele sobilik ja me võime oma kinnitu endale jätta, siis muutub meie jaoks oluliseks ka mürauuringute tulemustega tutvumine ja soovime osaleda seal ettepankute tegemisel, kuna müra hakkab mõjutama ka meie elukeskonda. Paraku praegusel kujul avatud menetlus ei võimalda meil neid seaduse õigusi kasutada ja paneb meid etteruttavalt olukorda, kus riik tuleb meie kinnitut omandama ilma, et ta saaks esitada KAHOSe järgselt põhjalikud ja selged vastused, miks meie kinnistu tuleb riigil omandada. Asjaolud on ebaselged. 1. Osaliselt arvestatud. Pikendatud kuni 25.09. Kõikide uuringute teostmine harjutusvälja laiendamise eelselt pole vajalik. Muinsuskaitseamet on korralduse eelnõu kooskõlastanud. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 2. Mitte arvestatud. Korraldusega laiendatakse relvaseaduse alusel harjutusvälja ning selle tulemusel tekib harjutusväljale välispiir. 3. Teadmiseks võetud. Selgitame: Riik omandab kinnistud KAHOS-e alusel. RKIK riigi esindajana selgitab omanikule selgelt nii läbirääkimiste käigus kui ka kõikides omandamise käigus vormistatud dokumentides, miks kinnistu omandatakse. 46 K. K. Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi 12.09.2023 1. Palume täiendada kinnisasja omandamise põhimõtteid kahes olulises aspektis, mis on juba tekitanud ning ilma riigipoolse selge seiskohata tekitavad ka edaspidi rahulolematust ja takistavad taristuarendust: hoonestatud kinnistute puhul hoonete uuesti üles ehitamine ja vahetult harjutusvälja piiri lähedale, ent mitte harjutusväljale jäävate kinnistute omandamine. Nõuame, et RKIK kehtestaks ja avaldaks avalikes materjalides mõistliku ajalise piiri endapoolseteks toiminguteks lahenduseni jõudmisel. Avalikes materjalides on vaja välja tuua ka ülaltoodud võimalus vahetusmaale uue majapidamise ehitamiseks koos selgesõnalise kinnitusega, et riik vastutab majapidamise ülesehituse eest analoogiliselt riigipoolse ehitise teisaldamise kinnitusega. Nõuame, et avalikes materjalides toodaks koheselt välja riigipoolne selge seisukoht harjutusvälja piirile jäävate kinnistute omandamise osas. 2. Kui Natura hüvitusmeetmed tuleb enne planeeringu kehtestamist ellu viia, siis samamoodi peab kehtima nõue hüvitada omanikele maade hõivamisega tekitatav kahju enne planeeringu kehtestamist, et vältida samasugust olukorda nagu keskpolügooni riigi eriplaneeringu puhul, kus koduomanikud jäetakse aastateks teadmatusse ja neile ei leita lahendust. 3. Palume eelnõus välja tuua, missuguste meetmetega tagatakse Nursipalu piirkonnas kultuuripärandi kaitse. 4. Nõuame Nursipalu laiendamise aluseks oleva ohuhinnangu avalikustamist – kui mitte täiel määral, siis üldistatud kujul. 5. Palume jätta eelnõust välja planeeringuprotsessi pikkust põhjendavad eksitavad näited ja viited. 1. Osaliselt arvestatud. Esmalt tegeletakse harjutusvälja huvialapiiridesse jäävate kinnistute omandamisega. Täiendatud eelnõu punkti 3.2.5. 2. Teadmiseks võetud. Riigi eesmärk on kõigi harjutusvälja huvialapiiridesse jäävate koduomanikega jõuda kokkuleppele. 3. Teadmiseks võetud. Märgime, et Muinsuskaitseamet on eelnõu kooskõlastanud ja nende palvel oleme eelnõud täiendanud: Kõikidel pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel, nende kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1 ja §st 60 tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Tellitud on Nursipalu harjutusvälja ja selle laienduse ala arheoloogiline uuring ning looduslike pühapaikade uuring, mille eesmärgiks on uuritaval alal arheoloogiapärandi väljaselgitamine ning looduslike pühapaikade inventeerimine. Selle tulemusel otsustatakse leitud objektide kaitsmise kord. 4. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes . Üldisema ohuhinnangu avalik osa on kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 5. Osaliselt arvestatud. Korralduse punkti 2.2. sõnastust on korrigeeritud vastavalt ettepanekule, kuid näitena KVKP on jäetud alles. Tegemist ei ole eksitava näitega. 47 K. N. A. K. 12.09.2023 1. Kohalikud elanikud on tundnud end harjutusvälja laiendamise protsessist välja lülitatuna esimestest laiendamise kuuldustest arvates meid ei ole diskussiooni kaasatud üheski laienduse kavandamise protsessi osas, sh asukohavalikul ning hüvitusmeetmete väljatöötamisel, mistõttu praeguses menetluse etapis on äärmiselt vajalik mitte üksnes näiline ettepanekute kaalumine, vaid ettepanek on kohalike arvamustest lähtudes ka tegelike ja efektiivsete lahenduste väljatöötamine ning rakendamine. 2. Ettepanek: siduda investeeringutoetus lahti konstruktsiooni parandamise eesmärgist ja vältida (või juba olemasolul eemaldada) abikõlblike investeeringute osas ammendava loetelu tekitamist. Investeeringutoetus peab võimaldama kompenseerida harjutusvälja 2 km piiranguvööndi raadiuses paikneva kinnisvara väärtuse langust vabalt valitud parendustegevuste abil. Toetussumma suurus abikõlblikest kuludest peab moodustama vähemalt 90%. Põhjendus: Eelnõu punkti 1.2 kohaselt on heaks kiidetud kompensatsioonimeetmete pakett, mille hulka kuulub omaosalusega investeeringutoetuse maksmine, mis võimaldaks muuta hoonete konstruktsiooni müra häiringu leevendamiseks. Ka nimetatud meetme väljatöötamisse ei ole välispiiri läheduses elavaid inimesi kaasatud, mistõttu jääb arusaamatuks, milliste sisendandmete põhjal kohalike kinnisvara puudutav meede on kavandatud. Enim varalist kahju kannavad juba praegu heas seisukorras olevate eluhoonete omanikud, inimesed, kes on hiljuti investeerinud oma kodudesse kui kõige kallimatesse varadesse investeerinud sageli kogu olemasoleva ressursi nii rahalises kui ajalises mõttes ning püüdnud luua kindla pinnase oma lastele mugava elu alustamiseks. Meedia vahendusel antud info kohaselt on kavandatav toetuse määr vaid 50% abikõlblikest kuludest, mis on toetusmeetmetes osalemise keerukust ja ajakulu arvestades selgelt liiga madal ega võimalda meedet kasutada ilma märkimisväärsel hulgal täiendavate vahendite (nt laenuraha) kaasamise. Kuivõrd vajadus parendustegevusteks tekib riigi tegevuste tõttu, ei ole tööde finantseerimine planeeritud kohalike perede eelarvetesse. Juhime tähelepanu, et ääremaal on niigi töötasud keskmisest madalamad ning palume mitte eeldada, et võimalused täiendavateks investeeringuteks on puudutatud leibkondadel olemas. Ühtlasi on perede investeeringuvajadused eluhoonete seisukorrast ja omadustest lähtuvalt erinevad. 3. Ettepanek on nii käesolevas menetluses kui edaspidiste otsuste (sh leevendusmeetmed) kavandamisel ja meetmete väljatöötamisel piiranguvööndisse jäävate kinnistute omanikke käsitleda isikutena, kelle õigusi võib haldusakt piirata ning mõjutatud osapooltena kaasata neid otsustusprotsessi vastavalt õigeaegselt ja efektiivselt. Põhjendus: Eelnõu punktis 2.3 on selgitatud avatud menetluse läbiviimist ning öeldud, et avatud menetlusega tagatakse huvitatud isikute (kelleks käesolevas haldusmenetluses on eelnõu kohaselt eelkõige harjutusvälja alasse jäävad isikud ja kohalikud omavalitsused) õigeaegne ja efektiivne kaasamine. Juhime tähelepanu, et vastavalt haldusmenetluse seaduse § 47 lõikele 2 teatab menetlust läbiviiv haldusorgan avatud menetluse algusest isikule, kelle õigusi võib haldusakt piirata. Kavandatava harjutusväljaku puhul on tegemist riigikaitselise rajatisega, mille välispiirist 2000 m ulatuses hakkab külades kehtima piiranguvöönd, kus ehitusseadustiku § 120 lõigete 1-3 kohaselt tekib kohustus ehitustegevuste kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumiga ja Kaitseministeeriumil on õigus määrata täiendava kooskõlastuse vajadus või keelduda ehitusloa väljastamisest. Tegemist on kinnistutele kitsenduste seadmisega, mille olemasolu ei olnud praegustele elanikele kinnistu omandamise hetkel teada. 4. Ettepanek järgida põhiseadust ja tagada igaühe omandi võrdne kaitse, töötades esimesel võimalusel koostöös mõjutatud isikutega välja meetmed kinnisvara väärtuse languse korvamiseks 2 km raadiuses asuvate kinnistute puhul. Põhjendus: Eelnõu punkt 3.4 käsitleb harjutusväljaku piiridesse jäävate kinnisasjade omanike õiguste riivet. Eelnõus on viidatud põhiseaduse § 32 lõikele 1, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Nagu eelpool selgitatud, mõjutab harjutusvälja loomine heas seisukorras olevate ja harjutusvälja välispiirile väga lähedal asuvate eluasemete väärtust märkimisväärselt. Probleem on kinnitust leidnud ka kinnisvaraekspertide poolsetes avalikes sõnavõttudes. Meie hinnangul võivad kahjud ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse juhul, kui mõni olemasolevatest elanikest soovib kas lähiajal või kaugemas tulevikus müra kõrgenedes elukohta vahetada ja eluaset müüa. Leiame, et eelnõu ei ole esitatud põhiseaduse sättega kooskõlas, arvestades, et vara puhul väljendub selle peamine säilitamist ja kaitsmist vajav omadus rahas. 5. Keskkonnale avalduvate mõjude (sh mõjud inimese elukeskkonnale, tervisele ja varale) ning nende seoste hindamisega tuleb alustada koheselt ning kavandada vastavad hüvitus ja leevendusmeetmed koostöös harjutusvälja laiendamisest mõjutatud isikutega, sh piiranguvööndis elavate inimestega. Põhjendus: Eelnõus kasutatakse läbivalt mõistet „keskkond“ selle definitsiooni täpsustamata, mis on eksitav. Keskkond on erinevate tegurite koosmõjul tekkiv ümbritsevate olude kogum, mitte pelgalt looduskeskkond või Natura 2000 ala või teised kaitstavad loodusobjektid. Sotsiaalmajanduslikke mõjusid, ka mõjusid inimese varale, tervisele ja heaolule eelnõu kohaselt hinnata kavas ei ole. Valdade üldplaneeringu menetlus ei ole meie hinnangul asjakohane instrument sedavõrd laiaulatusliku mõju ja leevendusmeetmete väljaselgitamiseks ja leevendamiseks. Mõjude hindamist ei saa jätta isegi ressursipuuduses vaevlevate kohalike omavalitsuste õlule ja määramata ajaks. Kuigi planeerimisseaduse rakendamata jätmine harjutusvälja arendamisel võimaldab keskkonnamõjusid laiemalt mitte hinnata, ei ole selline lähenemine meie arvates õige. 6. Kuniks puudub koostöö, pole teostatud asjakohaseid uuringuid ja töötatud välja hüvitusmeetmeid piiranguvööndisse jäävate kodude väärtuse languse korvamiseks, ei ole võimalik avalikustatud harjutusvälja arendamise kavatsustega ning käesoleva eelnõu vastuvõtmisega korraldusena nõustuda. 1. Teadmiseks võetud. Kaitseministeeriumi valitsemisala on kaasanud kohalikud elanikud Nursipalu harjutusvälja laiendamise protsessi läbi mitmete Võrumaal toimunud koosolekute, kus on selgitatud Nursipalu harjutusvälja laiendamist. 2. Teadmiseks võetud. Kompensatsioonimeede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid, on välja töötamisel. 3. Teadmiseks võetud. Selgitame, et nendel kinnistute omanikel on olnud ka seni võimalus mõjutatud osapooltena igakülgselt otsustusprotsessi kaasuda. Kuigi neid isikuid ei teavitatud eraldiseisvalt posti või e-posti teel, tagab nende teadlikkust protsessist laialdane avalik teavitus. Teade menetluse algatamise kohta avaldati üleriigilise levikuga ajalehtedes - Postimees ja Eesti Päevaleht ning maakondlikutes ajalehtedes - Võrumaa Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees. 4. Osaliselt arvestatud. Täiendatud eelnõu punkti 3.2.5. 5. Osaliselt arvestatud. Sõnastust täpsustatud. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Ka II etapi elluviimiseks viiakse läbi avatud menetlus vastavalt HMS-le. 6. Osaliselt arvestatud. Täpsustatud on korralduse punkti 3.2.5. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. 48 T. J. M. J. M. M. A. M. MTÜ Roheline Pärnumaa MTÜ Eesti Metsa Abiks MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda MTÜ Nõmme Tee Selts MTÜ Päästame Eesti Metsad 12.09.2023 1. Palume tungivalt pikendada avaliku väljapaneku toimumise tähtaega vähemalt kahe nädala võrra ning lükata edasi ka avaliku arutelu toimumise aega. Kui te ei saa sellega nõustuda, siis palun anda käesoleva pöördumise esitajatele võimalus täiendavate kirjalike seisukohtade esitamiseks veel vähemalt kuni 19.09.2023. 2. Nõuame: 1) RKIKi taandamist avatud menetluse korraldaja rollist; 2) kõrvaldamist kõigi haldusmenetluse toimingute juurest; ning 3) uue seadusest tulenevatele nõuetele vastava haldusmenetluse läbiviimist. 3. Vastuväide kaasamisele ja korralduse etapiviisilisele elluviimisele. 3.1 Kokkuvõte: Oleme seisukohal, et RKIK on käesoleval juhul rikkunud olulise keskkonamõjuga otsuse kaasamisnõudeid (KeÜS § 28), kuna üldsusele pole tagatud tõhusat ja sisulist osalemisõigust. RKIK on andnud avalikkusele materjalidega tutuvumiseks ja seisukohtade esitamiseks HMS § 49 lõikes 2 sätestatud miinimumtähtaja ehk 14 päeva. Selline miinimumtähtaeg on õigustatud lihtsate haldusaktide puhul, ent kindlasti ei taga see kuidagi moodi reaalset kaasamist sedavõrd keerulisse haldusmenetlusse, mis tavajuhul lahendatakse läbi riigi riplaneeringu mentluse, kus avalikkusele jäetakse matejalidega tutvumiseks ja seisukohtade esitamiseks erinevates etappides kokku vähemalt 3x30 ehk 90 päeva. Sedavõrd lühikese avaliku väljapaneku tähtajaga ei ole aga võimalik tagada kõigi puudutaud isikute õiguste kaitset, sest enamikel ei ole võimalik sellise aja jooksul kõigi muude kohustuste kõrval töötada läbi niivõrd mahukaid ja keerulisi materjale, sh keskkonnauuringuid, ning veel vajadusel konsulteerida ekspertidega. Eelnõu kohaselt saaks Vabariigi Valitsus ühe otsusega laiendada Nursipalu harjutusvälja, pannes paika mh vajalikud keskkonnameetmed (RelvS § 3’4). Laiendatud harjutusvälja kasutuselevõtuks ei viida läbi rohkem planeerimis- või loamenetlusi, st VV korraldus võimaldab Kaitseministeeriumil/RKIKil asuda harjutusvälja arendusprogrammi ellu viima vastavalt korralduse kõrvaltingimustele. Samas on rida keskkonnauuringuid alles läbiviimisel (sh mürauuring ja Natura täishindamine), ent rohkem avalikke arutelusid ei ole plaanis teha ning ka korraldus on plaanis vastu võtta enne, kui kõik keskkonnauuringud on valmis. Oleme seisukohal, et harjutusvälja arendusprogrammi kõigi kavandatavate tegevuste keskkonnamõju peab olema välja selgitatud enne kui VV teeb korralduse osas lõpliku otsuse ning selliselt et üldsusel oleks võimalik keskkonnauuringute tulemuste osas seisukohta avaldada. Vastupidine lahendus oleks selgelt õigusvastane (eelkõige vastuolus HMS-ga, KeÜS-ga, Aarhusi konventsioon ja loodusdirektiiviga). Ettepanek: pikendada avaliku väljapaneku toimumise tähtaega vähemalt kahe nädala võrra ning lükata edasi ka avaliku arutelu toimumise aega. Viia läbi kõik asjakohased keskkonnauuringud (sh müra- ja vibratsiooniuuring, Natura täishindamine) ning võtta nende tulemusi arvesse VV korrlduse eelnõus. Panna paika kavandatava Nursiaplu hv detailne ruumilahendus jm asjakohased parameetrid. Viia läbi uus kaasamine (avalik väljapanek ja avalik arutelu), kui kõik keskkonnauuringud on valmis ning VV korralduse eelnõud on vastavalt kohandatud. 3.2 Põhjendus ● Üldise kaasamiskohustuse sisu ja kohaldatavus VV korraldusele Olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel tuleb kaasamise osas juhinduda KeÜS §-st 28, millega on Eesti õigusesse üle võetud Aarhusi konventsiooni artiklid 6 ja 7. Aarhusi konventsiooni kohaldumisele antud juhul viitab ka Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 25. KeÜS § 28. Õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel (1) Igaühel on õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loa andmise menetluses ning olulise keskkonnamõjuga tegevuse planeerimises. (2) Avalikkust teavitatakse olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemise menetlusest tõhususega, mis ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, kuid mis tagab teabe jõudmise nende isikute kätte, kellel on oluline puutumus mõjutatud keskkonnaga. (3) Avalikkus kaasatakse olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tõhusalt ja varajases etapis enne lõplike lahenduste väljavalimist. (4) Avalikkuse kaasamisel peab menetlustähtaja pikkus olema selline, mis asja mahukust ja keerukust arvestades võimaldab avalikkusel tõhusalt osaleda, sealhulgas peab menetlustähtaeg võimaldama piisavat ettevalmistusaega. (5) Asjas tähtsust omavad materjalid peavad olema avalikkusele lihtsalt juurdepääsetavad internetis või muul viisil. KeÜS kommenteeritud väljaandes on rõhutatud, et KeÜS §-st 28 tulenevate nõuete järgimata jätmine võib olla aluseks otsuse õigusvastasusele. Mida olulisem on otsuse keskkonnamõju, seda rangemalt tuleks nende nõuete täitmist menetluses järgida ja otsuse õiguspärasuse tuvastamisel hinnata. Varases etapis ja tõhusa kaasamise eesmärgiks on tõsta otsuste kvaliteeti (mille tulemusena võiks tekkida ka vähem kohtuvaidlusi). Tõhusa kaasamise nõue tähendab, et avalikkuse võimalused osalemiseks peavad olema sisulised, mitte formaalsed. ● Avaliku väljapaneku aeg on ebamõistlikult lühike KeÜS § 28 lg 4 eesmärgiks on (analoogselt muude sellest paragrahvist tulenevate nõuetega) tagada üldsusele reaalne osalemisõigus. Osalemisvõimalus ei ole tagatud üksnes kavandatavast tegevusest teadasaamisega, vaid üldsusel peab olema ka võimalus kavandatavat tegevust puudutava infoga tutvuda ning oma seisukohad kujundada. Menetlust läbiviiv haldusorgan peab seega tagama, et üldsus saaks piisavalt aega materjalidega tutvumiseks, seisukohtade esitamiseks ja aruteludeks valmistumiseks. KeÜS § 28 lg 4 näeb selgelt ette, et menetlustähtaja määramisel ei saa lähtuda seaduses sätestatud miinimumist, vaid tähtaja määramisel tuleb arvestada asja mahukust ja keerukust. Seejuures ei pruugi kahe nädala pikkune tähtaeg mahukate keskkonnauuringutega vm materjalidega tutvumiseks olla piisav. Seda, milline menetlustähtaeg on igal konkreetsel juhul piisav, otsustab haldusorgan juhtumipõhise kaalutlusotsusena. Oleme seisukohal, et RKIK on käesoleval juhul rikkunud olulise keskkonnamõjuga otsuse kaasamisnõudeid (KeÜS § 28), kuna üldsusele pole tagatud tõhusat ja sisulist osalemisõigust. RKIK on andnud avalikkusele materjalidega tutvumiseks ja seisukohtada esitamiseks HMS § 49 lõikes 2 sätestatud miinimumtähtaja ehk 14 päeva. Selline miinimumtähtaeg on õigustatud lihtsate haldusaktide puhul, ent kindlasti ei taga see kuidagi moodi reaalset kaasamist sedavõrd keerulisse haldusmenetlusse, mis tavajuhul lahendatuks läbi riigi eriplaneeringu menetluse, kus avalikkusele jäetakse materjalidega tutvumiseks ja seisukohtade esitamiseks erinevates etappides kokku vähemalt 3x30 ehk 90 päeva. RKIKi otsus anda avalikkusele materjalidega tutvumiseks ja seisukohtade esitamiseks üksnes 14 päeva ei ole sugugi õigustatud – pole usutav, et nt 30 päevane tähtaeg pikendaks menetlust tervikuna märkimisväärselt, mille tagajärjel Eesti kaitsevõimekus kannataks. Võrreldes riigi eriplaneeringu (sh KSH/KMH) menetlusega on RelvS § 85 lõike 3’1 alusel läbiviidav haldusmenetlus juba oluliselt lihtsustatum ning ära on jäetud mitmed avalikkuse teavitamise ja osalemise etapid, st tegemist ongi ainsa avalikustamise ja kaasamise etapiga harjutusvälja rajamisega seotud põhimõttelisse otsusesse, sh ruumilahenduse ja keskkonnameetmete osas. Sedavõrd lühikese avaliku väljapaneku tähtajaga ei ole aga võimalik tagada kõigi puudutatud isikute õiguste kaitset, sest enamikel ei ole võimalik sellise aja jooksul kõigi muude kohustuste kõrvalt töötada läbi niivõrd mahukaid ja keerulisi materjale, sh keskkonnauuringuid, ning veel vajadusel konsulteerida ekspertidega. ● Korralduse etapiviisilise elluviimise õigusvastasus Eelnõu kohaselt saaks Vabariigi Valitsus ühe otsusega laiendada Nursipalu harjutusvälja, pannes paika mh vajalikud keskkonnameetmed (RelvS § 3’4). Laiendatud harjutusvälja kasutuselevõtuks ei viida läbi rohkem planeerimis- või loamenetlusi, st VV korraldus võimaldab Kaitseministeeriumil/RKIKil asuda harjutusvälja arendusprogrammi ellu viima vastavalt korralduse kõrvaltingimustele. Ka üld- ja maakonnaplaneeringutega ei saa sisuliselt enam mõjutada VV korralduses ja harjutusvälja arendusprogrammis paika pandud ruumilahendust ja kavandatavaid tegevusi. Eeltoodu tähendab, et kogu sisuline kaasamine ja kooskõlastamine teiste asutustega harjutusvälja põhimõttelise ruumilahenduse ja kavandatavate tegevuste osas toimub üksnes kõnealuse VV korralduse menetluses. VV korralduse eelnõust nähtub aga, et rida keskkonnauuringuid on alles läbiviimisel (sh mürauuring ja Natura täishindamine), ent rohkem avalikke arutelusid ei ole plaanis teha ning ka korraldus on plaanis vastu võtta enne, kui kõik keskkonnauuringud on valmis. Oleme seisukohal, et harjutusvälja arendusprogrammi kõigi kavandatavate tegevuste keskkonnamõju peab olema välja selgitatud enne kui VV teeb korralduse osas lõpliku otsuse ning selliselt et üldsusel oleks võimalik keskkonnauuringute tulemuste osas seisukohta avaldada. Vastupidine lahendus oleks selgelt õigusvastane. Esiteks oleks see vastuolus avatud menetluse nõuetega, mille kohaselt peab avaliku väljapaneku jooksul olema avaldatud kõik asjassepuutuvad dokumendid (HMS § 48 lg 2). Avalikkus peab olema võimeline avatud menetluses avaldatud materjalide põhjal prognoosima oma õiguste või huvide ohustatust või mõjutatust kavandatavast tegevusest. Antud juhul pole näiteks mürauuringut avaldatud ning isikutel ei ole võimalik aru saada, kas ja kuivõrd kavandatavast tegevusest lähtub terviseriske põhjustavat müra. Kui keskkonnauuringute vastused selguvad pärast korralduse vastuvõtmist, siis pole tagatud puudutatud isikutele tõhus juurdepääs õigusemõistmisele, sest kaebetähtaja möödumise tõttu pole enam mõistlikult võimalik kohtusse pöörduda. Ka ei ole veel läbi viidud ega avalikustatud Natura täishindamise tulemusi, mille põhjal keskkonnaühendused saaksid oma seisukohti kujundada. Oleme seisukohal, et kõnealust korraldust ei saa teha ilma et nende uuringute tulemused ei oleks teada ning neid ei oleks võetud arvesse kaalutlusotsuses. Eeltoodu tähendab ka, et üldsusel peab olema võimalik nende uuringute ja neist tulenevate kaalutluste osas kaasa rääkida. Taoline etapiviisiline lähenemine on ilmselges vastuolus ka KeÜS § 28 lõikest 3 tuleneva tõhusa ja varajase kaasamise nõudega (Aarhusi konventsiooni art 6 lg 4). See nõue tähendab, et avalikkuse kaasamise hetkeks ei tohi kavandatava tegevuse kohta olla otsuseid langetatud ning avalikkusel peab olema reaalne võimalus tehtavat otsust sisuliselt mõjutada. Lubatav ei ole olukord, kus haldusorgan ei ole enam valmis erinevaid alternatiive kaaluma, või on alternatiivide kaalumine haldusorgani jaoks varasemate otsuste vm tõttu oluliselt piiratud. Kui näiteks Natura täishindamine viiakse läbi ja avalikustatakse alles pärast VV korralduse vastuvõtmist, siis ei ole kaasarääkimisel enam mitte mingit sisulist väärtust. See oleks omakorda vastuolus EL loodusdirektiiviga (92/43/EMÜ), mis võib Eestile kaasa tuua rikkumismenetluse. Euroopa Kohtu hinnangul tuleb Natura hindamisse avalikkuse kaasamisel kinni pidada Aarhusi konventsioonist (C243/15, p 45−48). Ka Natura täishindamine tuleb läbi viia otsustusprotsessi võimalikult varajases etapis, kui erinevad lahendusvariandid on veel laual ja on võimalik arvesse võtta kumulatiivset mõju. Seda kinnitab Hiiu meretuuleparkide lahend, kus Riigikohus tühistas mereplaneeringu justnimelt põhjusel, et kuigi Natura eelhindamine ei välistanud ebasoodsa mõju avaldumist Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, oli haldusorgan lükanud Natura täishindamise läbiviimise loamenetluse etappi, mis Riigikohtu hinnangul oli lubamatu. Nursipalu VV korralduse puhul ei ole aga sellist loamenetluse etappi isegi mitte olemas, kuhu saaks Natura täishindamist edasi lükata. Ka ei ole mingeid muid vabandusi, mis takistaks uuringute teostamist. Oluline on siin ka see, et loodusdirektiivi art 6 lõikest 4 tulenevat erandit lubada Natura ala ebasoodsalt mõjutavat tegevust ei saa kohaldada ilma et oleks läbi viidud nõuetekohast täishindamist, sh teha ennetavalt põhimõttelist otsust, et erandit tuleb kohaldada (C-411/19, p 51 ja 53). Seejuures on Riigikohus rõhutanud, et kava abstraktne iseloom ning see, et arendustegevuse parameetrid ei ole veel kindlalt teada, ei saa vabandada keskkonnaseisundi uurimata jätmist. Plaanid peavad kujunema käsikäes keskkonnauuringute tegemisega. Arvestades seda, et rohkem sisulisi planeerimismenetlusi ja loamenetlusi Nursipalu harjutusvälja laienduse lahenduse elluviimisele ei järgne, siis oleks ainus õiguspärane lahendus see, kui kogu Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm saaks oluliste detailideni paika pandud ja kõik mõjud hinnatud enne VV lõpliku korralduse tegemist. Praegust kaasamist avatud menetluses on õige pidada üksnes esimese etapi kaasamiseks VV korralduse menetluses, ent kindlasti peab sellele järgnema veel vähemalt üks kaasamisetapp, kui kõik harjutusvälja laiendamise detailid ja parameetrid on teada ning keskkonnauuringud on valmis. Praegu on Nursipalu HV arendusprorgammis liiga palju lahtist – nt on kirjas, et „laskeväljade ja taktikaalade piirid pannakse paika edasiste arendustegevuste käigus“; UXO alade osas on esitatud kaardil üksnes tinglik paigutus; väljaõppeehitistega seoses on märgitud „Täpsed alade suurused, arv ja nende lõplik paigutus kooskõlastatakse projekteerimise käigus peakasutajaga“; „veekogu ületamise õppekohad rajatakse vastavalt üldisele maastikukujundusele“ jne. 4. Vastuväide alternatiivide analüüsile - puudused alternatiivide analüüsis. 4.1 Kokkuvõte: Korraldus tugineb RKIKi koostatud asukohavaliku analüüsile, mis on oluliste puudustega ega vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Esiteks on RKIKi analüüsis täielikult eiratud harjutusvälja mõjupiirkonda jäävate inimeste seadusega tagatud õigusi, ehkki on ilmne, et harjutusvälja kasutusega kaasnevad inimtervist ja inimeste heaolu otseselt kahjustavad olulised häiringud, eelkõige müra ja vibratsiooni näol (vt selle kohta ka p 5). Teiseks pole looduskaitselisi piiranguid hinnatud sisuliselt: 1) võrreldud on pelgalt harjutusvälja alla jäävate kaitstavate alade pindala, analüüsimata kaitstavaid väärtusi sisuliselt; 2) Orava variant on välistatud lakoonilise põhjendusega nagu ei võimaldaks looduskaitselised piirangud seal ligipääsu kõigist neljast küljest, kuigi seadus võimaldab teatud eelduste täitmisel tee rajamist ka kaitstavale alale, sh Natura alale; 3) analüüsitud huvialade piirid on seatud suvalise kujuga, näiteks saanuks huviala suhtes hinnang olla hoopis erinev, kui huviala piire ühe või teise ilmakaare suunas nihutada; 4) arvesse pole võetud harjutusvälja kaudseid mõjusid kaitstavatele loodusväärtustele, ehkki Riigikohus on rõhutanud, et otseseid ja kaudseid mõjusid tuleb arvesse võtta samaväärselt. Kolmandaks on RKIKi analüüs üksnes asukohavaliku analüüs, mitte alternatiivide analüüs tegevuse, mahu, tehnilise lahenduse vm osas, mis on aga alternatiivide analüüsi puhul seaduse järgi nõutav. Näiteks tuleks analüüsida, kas Kagu-Eestisse rajatava HV-ga saadavat kasu - kaitsevõime suurendamist ja Venemaa heidutamist - saaks saavutada ka mõne muu lahendusega, mis ei eelda sellel HV-l suurekaliibriliste relvade kasutamist ja ulatuslikku raadamist, mis on antud juhul olulise keskkonnahäiringu peamiseks põhjustajaks. Ettepanek: Vabariigi Valitsusel mitte võtta oma korralduse aluseks RKIKi poolt ajasurvel koostatud ja üksnes kitsalt RKIKi huvist lähtuvat auskohavaliku analüüsi, vaid koostada seadusest tulenevatele nõuetele vastav uus asukoha ja tegevuse alternatiivide analüüs. 4.2 Põhjendus 4.2.1 Alternatiivide hindamise kohustuse sisu ● Vältimispõhimõte Juhul, kui kavandatavast tegevusest lähtuv keskkonnamõju on käsitletav olulise keskkonnahäiringuna KeÜS § 3 tähenduses kuulub kohaldamisele KeÜS §-st 10 tulenev vältimispõhimõte ning otsustaja saab sellise keskkonnamõjuga tegevust lubada üksnes alternatiivide puudumisel ning ülekaaluka esmatähtsa huvi korral. Seejuures on õiguskantsler kinnitanud, et viidatud vältimispõhimõte kehtib igas eluvaldkonnas, sealhulgas riigikaitses. Arvestades kõnealuse harjutusvälja rajamisega kaasneva ebasoodsa mõju ulatusest, sellega kaasneda võivate tagajärgede raskusest ning kaitstavate hüvede kaalukusest, on ilmne, et see põhjustab olulist keskkonnahäiringut nii looduskeskkonnale kui inimeste elukeskkonnale. KeÜS § 10 järgi tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda kolmel tingimusel: 1) kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu; 2) kui sellise huvi tagamiseks puudub mõistlik alternatiiv; 3) kui keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Kõik need kolm tingimust peavad olema korraga täidetud, nende hulgas kasvõi ühe mittetäitmisel olulist keskkonnahäiringut tekitavat tegevust lubada ei tohi. Alternatiivide analüüs peab võimaldama otsustajal vastata küsimusele, miks kavandatava tegevusega saadavat kasu peab saama saavutada just selle konkreetse tegevusega, just selles asukohas ja sellises mahus. See tähendab, et alternatiive peab hindama nii tegevuse kui asukoha mõttes. Haldusorgani uurimispõhimõttest (HMS § 6), põhjendamiskohustusest (HMS § 56) ning keskkonna kõrgetasemelise kaitstuse põhimõttest (KeÜS § 8) tuleneb, et selline analüüs peab võtma arvesse kõiki olulisi asjaolusid, tuginema kvaliteetsetele teadusandmetele ja loogilisele metoodikale ning ei tohi sisaldada meelevaldseid kriteeriume, faktivigu ega lünki. ● Looduskaitsega seonduv alternatiivide hindamine Alternatiivide kaalumine on üks looduskaitse aluspõhimõtetest: looduskaitseseaduse (LKS) § 2 lg 2 kohaselt lähtutakse looduse kaitsel tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Loodusdirektiivi artikli 6 lg 4 järgi võib Natura 2000 võrgustiku ala ebasoodsalt mõjutavat tegevust Vabariigi Valitsus lubada üksnes rangete eelduste täitmisel. Erandi tegemise tingimusteks on alternatiivide puudumine, ülekaalukas avalik huvi, hüvitusmeetmete rakendamine ja nende tingimuste käsitlemisele eelneva mõjuhindamise läbiviimine, mis vastab loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 nõuetele. Kõnealuses Nursiapalu HV laiendamise eelnõu lk-l 16 on märgitud, et „Kaitseväe Nursipalu HV rajamise avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused, samuti informatsioon asukoha alternatiivide puudumise kohta, on esitatud käesoleva korralduse punktis 3.1.“. Kehtiva Natura erandi menetluse metoodika kohaselt tuleb alternatiivide käsitluses selgitada välja selline viis eesmärkide saavutamiseks, mille elluviimisel on ebasoodne mõju väikseim. Alternatiiv võib olla näiteks projekti teine tehniline lahendus, asukoht, mastaap või elluviimise ajakava. Teistest valdkondadest analoogiat leides: saare ja mandri ühenduse parandamise eesmärgil kavandatava silla alternatiivideks pole üksnes silla erinevad asukohad ja konstruktsioonid, vaid ka tunnel ja efektiivsem praamiühendus, kui need täidavad ühenduse parendamise eesmärki sama hästi. Komisjon on selgitanud, et käsitleda tuleb kõiki teostatavaid alternatiive ning käsitlus peab kõikide alternatiivide osas olema sama üksikasjalik (artikli 6 juhend, p.5.3.1., lk 40). Alternatiivi ei saa jätta uurimata põhjendusega, et pole tõendatud, et see toob kaasa väiksema negatiivse mõju. Alternatiivide mõju võrdluseks on oluline uurida ka nullalternatiivi, st stsenaariumit, kus kava või projekti mingil kujul ellu ei viida (metoodiline juhend, p.3.3.1, lk 47). Riigikohtusse jõudnud Rail Balticu juhtumis oli Natura 2000 linnuala lähistel hinnatud raudteekoridori ilma ühegi alternatiivita, kuid Riigikohus sellist lähenemist õigeks ei pidanud. Kolleegium rõhutas, et Natura 2000 alasid mõjutavate projektide puhul tuleks alternatiivseid lahendusi, nt raudtee asukoha osas, käsitleda sisuliselt. Välistatud ei ole ka uute objektide rajamine Natura alale, kui sisulise hindamise tulemusena selgub, et see oleks kaitstavatele loodusväärtustele väiksema mõjuga kui otse ala kõrvale ehitamine. Ka isendikaitse nõuetest erandi tegemine eeldab alternatiivide kaalumist (LKS § 55 lg 5’1). 4.2.2 Olulisemad puudused RKIKi alternatiivide analüüsis ● Arvesse pole võetud harjutusvälja mõjualasse jäävate inimeste õigusi Harjutusväljale tuleb valida sobivaim asukoht, ent Kaitseväe väljaõppe vajadused ning harjutusvälja rajamise kiirus ei saa alternatiivide analüüsi kriteeriumide valikul olla ainsad kaalutlused. Põhjendamatu ja seadusevastane on alternatiivide analüüsis täielikult eirata harjutusvälja mõjupiirkonda jäävate inimeste seadusega tagatud õigusi, kuigi on ilmne, et harjutusvälja kasutusega kaasnevad inimtervist ja inimeste heaolu otseselt kahjustavad olulised häiringud, eelkõige müra ja vibratsioon (vt õiguste riive kohta lähemalt p-i 5). Kuigi RKIK võttis oma analüüsis arvesse harjutusvälja ala sisse jäävate erakinnistute arvu, ei ole aga mingit tähelepanu pööratud mõjupiirkonda jäävate inimeste õigustele. Eriti kummaline on see, et Soodla harjutusvälja laiendamise puhul oli kaugus asulatest asukohaalternatiivide hindamisel oluline kriteerium15, ent Kagu-Eestisse kavandatava harjutusvälja puhul pole isegi kuskil põhjendatud, miks see kriteerium on välja jäetud või miks looduskaitset tuleks eelistada inimeste õiguste kaitsele. Seaduse kohaselt on kaugus elamupiirkonnast kohustuslik ja oluline kriteerium selliste käitise asukoha valikul, millega kaasnevad inimtervist või inimeste heaolu otseselt kahjustavad häiringud (nt müra) (KeÜS § 18). Kuigi harjutusväli ei ole käitis, tuleks ka selle asukoha valikul juhinduda samast loogikast. ● Looduskaitselisi piiranguid pole hinnatud sisuliselt Nagu oleme eelnevalt välja toonud, on Riigikohus Rail Balticu juhtumis rõhutanud, et Natura 2000 alasid mõjutavate projektide puhul tuleks alternatiivseid lahendusikäsitleda sisuliselt; välistatud ei ole ka uute objektide rajamine Natura alale, kui sisulise hindamise tulemusena selgub, et see oleks kaitstavatele loodusväärtustele väiksema mõjuga kui otse ala kõrvale ehitamine. Antud juhul on RKIKi asukohavaliku analüüsis pelgalt võrreldud harjutusvälja alla jäävate kaitstavate alade pindala, analüüsimata kaitstavaid väärtusi sisuliselt. Näiteks on RKIK ilma igasuguse sisulise analüüsita välistanud Orava variandi lakoonilise põhjendusega nagu ei võimaldaks looduskaitselised piirangud seal ligipääsu kõigist neljast küljest. Samuti on analüüsitud huvialade piirid seatud suvalise kujuga, näiteks saanuks huviala suhtes hinnang olla hoopis erinev, kui huviala piire ühe või teise ilmakaare suunas nihutada. Lisaks on RKIKi alternatiivide analüüsis jäetud põhjendamatult arvesse võtmata harjutusvälja kaudsed mõjud kaitstavatele loodusväärtustele. Viidatud Rail Balticu kohtuasjas märkis Riigikohus, et kavandatava tegevuse kaudne mõju Natura alale ei pruugi olla vähem oluline kui otsene mõju – st et otseseid ja kaudseid mõjusid tuleb arvesse võtta samaväärselt, nende eristamisel on teisejärguline tähendus. Euroopa Kohus on Moorburgi söeelektrijaama vaidluses selgitanud, et olulised mõjud võivad tekkida näiteks jõgedel isegi siis, kui ehitatav objekt jääb Natura alast sadade kilomeetrite kaugusele. Riigikohus selgitas, et kaitsealuse linnuliigi elupaik võib samaväärselt hävida lindude jaoks oluliste tingimuste (niiskusrežiim, inimeste või sõidukite liikumine piirkonnas, müra) muutumise tõttu, nagu elupaiga peale ehitamine. Samuti võib elupaiga kvaliteet halveneda raudteerajatiste ja rongi põhjustatava suremusohu ning asurkondade killustumise tõttu. Riigikohtu hinnangul polnud välistatud ka võimalus, et mõjud on väiksemad, kui trass läbiks Natura ala. Antud juhul on RKIKi analüüsis jäetud kaudsed mõjud täielikult arvesse võtmata, ehkki ka juba 29.08.23 avalikustatud Natura eelhinnagust nähtub, et harjutusvälja rajamine avaldab ebasoodsat mõju harjutusväljast kaugemale jäävatele Natura aladele. ● Analüüsitud on üksnes asukoha alternatiive, mitte alternatiive tegevuse, mahu jmt osas Kõnealune RKIKi koostatud alternatiivide analüüs on üksnes asukohavaliku analüüs, mitte alternatiivide analüüs tegevuse, mahu, tehnilise lahenduse vm osas, mis on aga alternatiivide analüüsi puhul seaduse järgi nõutav (vt p 4.2.1). Näiteks tuleks analüüsida, kas Kagu-Eestisse rajatava HV-ga saadavat kasu - kaitsevõime suurendamist ja Venemaa heidutamist - saaks saavutada ka mõne muu lahendusega, mis ei eelda sellel HV-l suurekaliibriliste relvade kasutamist ja ulatusulikku raadamist, mis on antud juhul olulise keskkonnahäiringu peamisteks põhjustajateks. 5. Vastuväide seoses harjutusväja mõjupiirkona jäävate inimest (põhi)õiguste riivega 5.1 Kokkuvõte: VV korralduse eelnõus ei ole mitte mingit tähelepanu pööratud harjutusvälja laiendamisega kaasnevate ulatuslike keskkonnahäiringute – müra ja vibratsiooni – mõjule lähiümbruse elanike tervisele, heaolule ja omandile ning seotud (põhi)õiguste riivele. Läbi pole viidud müra- ja vibratsiooniuuringut, välja pole töötatud leevendusmeetmeid, kaalutud pole erinevaid lahendusvariante müra leevendamiseks – nt HV laiendust sellise lahendusega, mis ei eelda suurekaliibriliste relvade kasutamist ega muul moel müra suurendamist. Samas põhjustab mürahäiring olulisi terviseriske ning seda eriti müra suhtes tundlikumatele indiviididele, kes on enamasti vanurid, kroonilised haiged, rasedad ja lapsed. Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu järjepidev praktika kinnitab, et inimeste elukeskkonda oluliselt mõjutavates otsustes tuleb arvesse võtta mh selliste õiguste võimalikku riivet nagu 1) õigus tervise kaitsele (PS § 28); 2) õigus kodu ja eraelu austamisele (PS § 26); 3) õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23); ja 4) omandiõiguse kaitse (PS § 32). Seejuures on Riigikohus militaarmüraga seoses selgitanud, et ehkki AÕKS § 55 lg 3 p 4 vabastab riigikaitselise tegevuse välisõhus leviva müra normatiivide alt, lasub haldusorganil jätkuvalt üldine kohustus järgida oma tegevustes ettevaatuspõhimõtet ja vähendada võimalikult suurel määral mürahäiringut. Ka on Riigikohus rõhutanud, et isegi väljaspool neid alasid, kus müra normtasemed seaduse järgi ei kohaldu, tuleb müra sihtväärtusi arvestada avalikku huvi väljendava eesmärgina koos muude oluliste asjaolude ja huvidega. Ettepanek: viia läbi müra- ja vibratsiooniuuring, milles on arvesse võetud üldiseid seadusest tulenevaid müra sihtväärtusi, et hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid terviseriske. Samuti hinnata kavandatava HV laienduse mõju lähiümbruse kinnisvara väärtusele. Võtta nende uuringute tulemusi arvesse VV korralduses, kaaludes seejuures ka kavandatava tegevusega kaasnevat riivet põhiõigusele tervise kaitsele (PS § 28); 2) põhiõigusele kodu ja eraelu austamisele (PS § 26); 3) õigusele tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23); ja 4) omandiõiguse kaitsele (PS § 32). 5.2 Põhjendus ● Müra suurenemine ja selle mõju lähiümbruse elanike tervisele Harjutusvälja laiendamisega suureneb ka mürahäiring, mis on juba aastaid olnud piirkonnas suureks probleemiks. VV korralduse eelnõu kohaselt on suurimad kasutusele võetavad relvad 120 mm miinipildujad, 155 mm haubitsad ja tanktõrjerelvad. Müraeksperdid on avaldanud, et selliste relvade puhul on tehislike leevendusmeetmetega, aga ka metsapuhvriga väga keeruline mürataset vähendada. 2021. a koostatud Sirgala harjutusvälja projekteerimistööde keskkonnamõju hindamise müra modelleerimise seletuskirjas on toodud (lk 20, tabel 3.4), et 155 mm haubitsa puhul jääb sellest relvast tehtud lask vahemikku 90-100 dB. Ehkki militaarmüra normpiire Eesti seadusandlus ei sätesta, on WHO soovitanud, et inimesed ei viibiks regulaarselt väliskeskkonnas, kus müratase on kõrgem kui 55 dB. Seda soovituslikku normi pea kahekordselt ületav mürahäiring on seega ilmselgelt kohalike inimeste jaoks häiriv ja terviseriske põhjustav. Samuti ei ole seejuures asjakohane meediast korduvalt läbi käinud vastuväide, et ega suurekaliibrilisi ja tugevat mürahäiringut põhjustavaid relvi pidevalt ei kasutata. Juhime tähelepanu, et käesoleva aasta veebruaris ja märtsis oli Kaitseväe kodulehel toodud Nursipalu harjutusvälja kasutusinfo graafikus kõrge müratase (mis kaasneb lõhketööde, käsigranaadi heitmise, suuremate toetusrelvade laskmise (miinipildujate, tankitõrjerelvadega) keskmiselt 4-6 päevas nädalas ajavahemikus kell 8:00-17:00. Kuuel päeval nädalas üheksa tunni vältel pauku oodata ei ole mõistuspärane – sellises olukorras ei ole häiringuks mitte ainult selle ajavahemiku jooksul toimuv pauk, vaid ka hirm ja teadmatus selle ees, millal järgmist pauku on oodata. Kõrge müratasemega päevadel ehmatavad paugud isegi täiskasvanuid, rääkimata väikestest lastest, kelle jaoks selline sündmus on traumeeriv. Tartu Ülikooli keskkonnatervisehoiu spetsialisti Triin Veber selgitas hiljutises intervjuus ERR-le, milline on müra (nt lennukimüra) mõju inimeste tervisele. Müra vallandab inimese kehas stressihormoonid, näiteks adrenaliin ja kortisool. See kutsub esile muutuseid veresoontes ja ainevahetuses, mis võivad viia krooniliste haiguste kujunemiseni. Katkendliku iseloomuga müra põhjustab stressi rohkem kui näiteks pidevalt surisev külmkapp. Südame isheemiatõbi on südame verevarustuse halvenemine, mis võib avalduda infarktina või stenokardiana. Lisaks on suurenenud risk, et võib kujuneda insult, kõrge vererõhk, rasvumine, teist tüüpi diabeet, depressioon, ärevushäired. Kõrge müraga keskkonnas on täheldatud ka rohkem enneaegseid sünde ja madalamat sünnikaalu. Müra mõjutab ka keskendumisvõimet. Uuringud on näidanud, et lastel, kes õpivad suurema müra keskkonnas on õpitulemused kehvemad, võrreldes nendega, kellel müra probleemi pole. WHO soovituste järgi oleks ideaalne kui õppimise ajal müra ei ületa 35 detsibelli. Müra tervisemõju sõltub konkreetse indiviidi tundlikkusest müra suhtes. Mida tundlikum inimene, seda suurem on risk müra tõttu haigestuda. Tundlikumad on enamasti vanurid, kroonilised haiged, rasedad ja lapsed. ● Õiguste riive Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu järjepidev praktika kinnitab, et inimeste elukeskkonda oluliselt mõjutavates otsustes tuleb arvesse võtta mh selliste õiguste võimalikku riivet nagu 1) õigus tervise kaitsele (PS § 28); 2) õigus kodu ja eraelu austamisele (PS § 26); 3) õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23); ja 4) omandiõiguse kaitse (PS § 32). Näiteks hiljutises kohtuotsuses on Riigikohus nentinud tuulegeneraatorist lähtuvate mõjutuste (müra ja vibratsioon) seost lähiümbruse elanike põhiõigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti põhiõigusega eraelu puutumatusele. Riigikohus märkis selles otsuses, et isegi väljaspool neid alasid, kus müra normtasemed seaduse järgi ei kohaldu, tuleb müra sihtväärtusi arvestada avalikku huvi väljendava eesmärgina koos muude oluliste asjaolude ja huvidega. Riigikohus selgitas, et müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide ennetamiseks. Risk ei sõltu seejuures asjaolust mis ala või müraga on tegu. Riigikohtu sõnul on sihtväärtus oluline ja seda tuleb kaalumisel arvesse võtta, kui olemasolev müraolukord võib uue müraallika lisandumise tõttu inimese jaoks tajutaval määral halveneda. Seega tuleks ka kõnealuse VV korraldusega seoses võtta arvesse üldkehtivaid müra sihtväärtusi, et hinnata kaasnevaid terviseriske. Ka militaarmüraga seoses on Riigikohus selgitanud, et ehkki AÕKS § 55 lg 3 p 4 vabastab riigikaitselise tegevuse välisõhus leviva müra normatiivide alt, lasub haldusorganil jätkuvalt üldine kohustus järgida oma tegevustes ettevaatuspõhimõtet ja vähendada võimalikult suurel määral mürahäiringut (KeÜS § 3 lg 1, § 4 ja § 11 lg 1). Eeltoodu kinnitab taas, et ka militaarmüra häiringut tuleb olulise kaalutlusena VV korralduses arvesse võtta ning hinnata erinevaid lahendusvariante müra vähendamiseks. Mürahäiringu puhul ei ole oluline arvesse võtta mitte üksnes kaasnevaid terviseriske vaid ka seda kas ja kuivõrd see mõjutab lähiümbruskonna elanike heaolu ja üldist elukvaliteeti. Nimelt sätestab KeÜS § 23, et „igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus“. Haldusorganitel on kohustus kaasata KeÜS § 23 õigust kandvaid isikuid menetlusse ning selle õigusega arvestamist otsuste tegemisel. Arvestades, et ÜRO Peaassamblee on tunnustanud õigust puhtale keskkonnale ka inimõigusena, on tegemist olulise ja kaaluka õigusega. Seejuures tuleb tähele panna, et KeÜS § 23 järgi ei ole igaühel õigus mitte ainult sellisele keskkonnale, mis vastab tema tervisevajadustele, vaid ka sellisele, mis vastab tema heaoluvajadustele. Tervis ja heaolu ei tähenda üksnes keskkonna kvaliteedi piirnormide järgimist, vaid nimetatud õiguse rikkumisega võib olla tegemist ka siis, kui kõik on normi piires või piirnorme ei olegi kehtestatud. Näiteks on Riigikohus hiljutise otsuses seoses kaevandamistegevusega rõhutanud, et kaevandamislubade andmisel tuleb hinnata ja kaaluda mõju kaevandamisala läheduses asuvatele elamutele; ka piirnorme mitteületav müra või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti ning seda tuleb kaaluda võrdluses loa taotleja ja avalike huvidega. KeÜS § 23 sätestatud õiguse kaalukust võrreldes teiste õigustega mõjutab mh piirkonna eripära (KeÜS § 23 lg 4) – nt kui piirkonnas on tavapärane mürafoon madal, siis seda tugevamalt riivaks isikute õigusi lisanduv kõrgem müra. Lisaks eeltoodule on Nursipalu HV laienduse kavandamisel oluline arvesse võtta ka mõjupiirkonda jäävate kinnisasjade omandiõiguse kaitset. Kinnisasjade omandiõigust on keskkonnahäiringutega võimalik riivata mitmel moel: nii otseselt (füüsiliselt) kahjustades kinnisasja ja selle pinnast, sellel asuvaid veekogusid, sellel kasvavaid taimi või muid selliseid osi kui ka kinnisasja väärtuse vähendamise kaudu. Seejuures on Riigikohus pidanud omandiõiguse riiveks ka keskkonnahäiringuid, mis põhjustavad kinnisasja väärtuse vähenemise, hoolimata sellest, kas need tegelikkuses piiravad võimalusi kinnisasja kasutada või toovad kaasa muid negatiivseid mõjusid. See tähendab, et omandiõiguse kaitse hõlmab ka olukorda, kus objektiivselt ei ole keskkonnahäiring sedavõrd intensiivne, et oleks alust piirata tegevust haldusõiguslike vahenditega, ent selle tegevuse põhjustatud inimeste (ka ebaratsionaalsed) hirmud võivad omandi väärtust ulatuslikult vähendada. Eeltoodu on äärmiselt asjakohane kaalutlus ka kavandatava Nursipalu HV laienduse puhul, sest ilmselgelt on inimestel palju hirme harjutusvälja keskkonnahäiringute ja võimalike uute laienduste osas, mis mõjutavad kinnisvara väärtust. 6. Ettepanek: Viia läbi põhjalik sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs ning võtta analüüsi tulemusi arvesse VV korralduses. Kaaluda Nursipalu HV laiendamiseks sellist lahendust, mis ei eelda suurekaliibriliste relvade kasutamist. Põhjendus: Kavandatava Nursipalu HV laienduse osas ei ole läbi viidud sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi, samas on ilmselge, et ulatuslik mürahäiring ja vibratsioon mõjutab häiringu mõjupiirkonda jäävate inimeste tervist, heaolu, sissetulekut ning piirkonna kinnisvara väärtust. Kuna see kõik seondub ka inimeste põhiõigustega (vt p 5), on lubamatu jätta need mõjud välja selgitamata ning VV korralduse osas kaalutlusena arvesse võtmata. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning neid kaalutlusõigust teostades arvesse võtma (HMS § 6 ja § 4). Pole välistatud, et kui kõiki neid kaasnevaid negatiivseid sotsiaal-majanduslikke mõjusid koos elurikkusele avalduva mõjuga kõrvutada selle kasuga, mida riik saaks suurekaliibriliste relvadega harjutustegevuse läbiviimisest antud piirkonnas, jääksid kaalukausile hoopis kohalike inimeste tervise kaitse, nende põhiõigused ning Euroopa looduspärandi kaitse. 7. Ettepanek: Hinnata kavandatava tegevuse mõju Eesti KHG heite vähendamise kliimaeesmärkide täitmisele. Samuti võtta keskkonnauuringutes (sh Natura hindamistes) arvesse kavandatava tegevuse seost ja mõju kohanemisele ehk kliimamuutustega kaasnevate riskide vähendamisele. Selgitada välja kõik seonduvad leevendusmeetmed. Põhjendus: Kõnealuse VV korralduse eelnõu materjalidest ei nähtu, et keskkonnauuringutes oleks arvesse võetud kliimamõju, näiteks ulatusliku raadamise mõju Eesti kliimaeesmärkide täitmisele ning kuidas seda mõju on plaanis leevendada. Samuti, hinnates kavandatava tegevuse mõju elurikkusele, näiteks viies läbi nn Natura hindamist, tuleks arvestada mitte vaid tegevuse erinevate otseste mõjudega, vaid ka laiemate arengutega nagu kliimamuutused, mis elupaikade ja liikide suhtes seatud kaitse-eesmärkide saavutamist mõjutada võivad. Kõnealuses VV korralduse Natura eelhindamises seda tehtud pole. Samas on näiteks metsaraiete puhul asjakohane arvestada kliimamuutuse mõjudega, mille tõttu võib väheneda metsaökosüsteemide vastupanuvõime ja halveneda metsaökosüsteemide seisund ning suureneda biootiliste, näiteks kahjurite või invasiivsete võõrliikide põhjustatud, häiringute sagedus. Metsad võivad muutuda haavatavamaks ka abiootiliste häiringute suhtes, mida põhjustavad sagedamini esinevad tormid, põuad ja metsatulekahjud. 8. Ettepanek: Hinnata kavandatava Nursipalu HV laienduse, eelkõige UXO ala, mõju Mustjõe elustikule ja veekvaliteedile, mh viies selles osas läbi Natura eelhindamine. Põhjendus: Nursipalu HV arendusprogrammist nähtuvalt on läände jääv ulatuslik UXO ala kavandatud Mustjõe kaldale – Maru oja, Matuoja ja Haki oja vahele – ent selle UXO ala keskkonnamõjud on sisuliselt hindamata. Näiteks pole uuritud kuidas mõjutab jõe elustikku suur vibratsioon ja müra, ulatuslik raadamine, lõhkeainete jäägid, harjutustegevuse juhuslikud möödalasud Mustjõkke või seda ühendavatesse ojadesse; või veekogu ületamise õppekohad. Samuti jääb ebaselgeks milliseid alternatiivseid asukohti sellele UXO alale on pakutud. Juhime tähelepanu, et Mustjõe koondseisund 2021.a pinnaveekogumiste seisundi info kohaselt on juba praegu kesine. Samas on tegemist väga olulise looduskooslusega. Mustjõgi kuulub harjutusvälja läbivast lõigust allavoolu lõheliste (lõhe, mereforell, jõeforell, harjus) kudemis- ja elupaikade nimistusse kantud veekogude hulka. Paljude kohalike jaoks on Mustjõgi oluline ujumiskoht, kalapüügikoht ning spirituaalsete praktikate läbiviimise koht. Kohalikud põllumajandusettevõtted kasutavad vett kastmiseks ning kariloomade jootmiseks. Mustjõgi on oluline ökosüsteem mitme Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamise tagamiseks nagu Koiva-Mustjõe luha loodusala EE0080421, Koiva-Mustjõe linnuala EE0080471, Pärlijõe loodusala EE0080605. Samuti on Mustjõgi oluline toidulaud paljudele linnudirektiivi I lisa liikidele, olles seeläbi seotud ka kaugemale jäävate Natura 2000 võrgustiku aladega. Samas pole kavandatava Nursipalu HV laienduse, eelkõige UXO ala, mõju Mustjõe elustikule ja veekvaliteedile Natura eelhindamises käigus hinnatud. Euroopa Kohus on Moorburgi söeelektrijaama vaidluses selgitanud, et olulised mõjud võivad tekkida näiteks jõgedel isegi siis, kui ehitatav objekt jääb Natura alast sadade kilomeetrite kaugusele. 9. Määrata kavandatava tegevusega raadatud ja raiutud metsa mahuga (tm) samas ulatuses riigile kuuluvat valmivat või raieküpset metsa, mis jääb kavandatava harjutusvälja mõjupiirkonda, püsimetsana majandavaks metsaks, et vähendada Nursipalu HV laienduse elluviimisega seotud ulatusliku metsa raadamise ja raie olulist keskkonnamõju. 10. RelvS § 85 lõige 3/1 kohaldatavus Kui üldiselt tuleks harjutusvälja asutamine või laiendamine otsustada riigi eriplaneeringuga, järgides PlanS-st ja KeHJS-st tulenevaid menetlusi, võimaldab RelvS § 85 lg 3’1 Vabariigi Valitsusel jätta harjutusvälja väljaarendamisel PlanS ja KeHJS kohaldamata, kui on täidetud kindlad eeldused. Nendeks eeldusteks on 1) asjakohane ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele; 2) asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine; 3) planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele, st, et järgides kogu PlanS-is ette nähtud protsessi on oht, et Eesti ei suuda enda kaitsevõimet tõsta enne sõjalise ohu realiseerumist. Oleme seisukohal, et RelvS § 85 lg 3’1 ei kuulu kohaldamisele, sest ei ole täidetud tingimus “planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele“. Leiame, et ajaline võit PlanS kohaldamata jätmise korral ning eelkõige sellest saadav kasu riigikaitsele ei ole antud juhul sedavõrd märkimisväärne, et õigustaks PlanS ja KeHJS kohaldamata jätmist. Rahandusministeeriumi esindaja on juhtinud tähelepanu (nt veebruaris 2023 toimunud riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis), et korrektse ja läbimõeldud asjaajamise korral võtab Nursipalu harjutusvälja laienduse mõjuhindamine umbes sama aja nii riigi eriplaneeringu kui riigikaitselise erandi puhul. Ka näitab meie õiguslik analüüs käesolevates seisukohtades, et arvestades haldusmenetluse ja keskkonnaõiguse üldnorme ning Natura hindamise nõudeid, ei ole RelvS § 85 lg 3’1 alusel õiguspäraselt võimalik VV korraldust ellu asuda viima etapiviisiliselt, vaid kõik kaasamised ja keskkonnauuringud peavad VV korralduse kehtestamise ja seega elluviimise hetkeks olema tehtud. Niisiis on äärmiselt küsitav, kui suur ikkagi on ajaline võit. Ent tähtsam on siinkohal pigem see, et RKIKil on võimalik (eeldades RKIKi senise tegevuse õiguspärasust) harjutustegevust laiendada ka ilma, et peaks ära ootama kõnealuse VV korralduse või riigi eriplaneeringu kehtestamist. Nii on juba näiteks Nursipalu HV kavandatud laienduse ala riigikinnistud küsitud kõik Keskkonnaministeeriumilt Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, tehtud on massiliselt metsa raieid ja raadamisi, läbi on viidud laiendamisega seonduvaid riigihankeid, rajatud on „riigikaitselisi“ teid, omandatud on hoonestatud kinnistuid, rajama on asutud teeninduslinnakut. Kui eeldada selle tegevuse õiguspärasust, siis on ilmne, et tegelikult ei ole RKIKil niivõrd vaja kaitsevõime suurendamiseks ja Venemaa heidutamiseks ametlikku VV korraldust ega riigi eriplaneeringut, sest väed saab juba kohale tuua ning suures osas saab tegevusi juba praegu asuda sellel alal ellu viima. Näiteks saab asuda metsades ja teedel taktikaharjutusi tegema, praegusel 3000 ha Nursipalu harjutusväljal saab haubitsaid jm suurekaliibrilisi relvasid kasutada nagu seda on juba viimase aasta jooksul tehtud. Ka ajutisi mürarohkeid suurõppusi saab juba praegu riigimetsas läbi viia. Seega on küsimus, kui suur ikkagi on RelvS § 85 lg 3’1 kohaldamisest saadav kasu riigikaitsele ning kas see kasu kaalub üles kõiki huvisid ja õigusi kõige paremini kaitsva korrektse PlanS kohase menetluse ja KeHJS kohase keskkonnamõjude hindamise läbiviimata jätmist? Palun võtta eeltoodud kaalutlusi VV korralduses arvesse. 1. Arvestatud. Tähtaega pikendatud kuni 25.09.23. 2. Mitte arvestatud. Taandamise alused puuduvad, vastatud eraldi kirjaga 18.09.23 3. Osaliselt arvestatud. Avalik väljapaneku aega pikendati kuni 25.09. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Harjutusvälja asukohta on kaalutud ning alternatiive on võrreldud, seda on kirjeldatud eelnõus. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Järgneva etapi tegevuste lubamine otsustatakse ka VV korraldusega avatud menetluses. Harjutusväljal etapiviisiliselt tegevuste lubamine ei ole vastuolus õigusaktidega. 4. Mitte arvestatud. Asukoha analüüs ei lähtu RKIKi huvist, harjutusvälja laiendamine on vajalik Kaitseväele ja liitlasüksustele harjutuste läbiviimiseks. Kui VV otsustab Nursipalu HV-d laiendada RelvS § 85 lg 3 (1) alusel, siis ei kohaldu planeerimisseadus. Seega ei tulene seadusest nõudeid asukoha analüüsile. RKIKi poolt koostatud asukohavaliku analüüsis on põhjalikult kaalutud erinevaid asukoha alternatiive ning lähtutud Kaitseväe vajadusest. 5. Osaliselt arvestatud. Militaarmüra ei ole seadustega reguleeritud. Mürauuring on koostamisel ning vastavalt selle tulemustele võetakse kasutusele ka müra leevendavad meetmed. Põhiõiguste riive osa korralduses täiendatud. 6. Mitte arvestatud. Sotsiaal-majanduslike mõjude osa korralduses täpsustatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Suurekaliibriliste relvade väljaõppest ei ole võimalik loobuda. 7. Osaliselt arvestatud. Koostatud on keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seadus, millega kavandatakse keskkonnatasu maksmine raadamise eest. Tasu makstakse 4000 – 8000 eur ha kohta. Tasu suunatakse KIKi fondi, kus sellest toetatakse tegevusi süsinikuvaru säilimiseks ja suurendamiseks. Tasu kohaldub ka raadamistele harjutusvälja rajamiskes. Ühtlasi arvestatakse harjutusväljadega riikliku LULUCEF sektori koormuse prognoosimisel. Harjutusvälja arendamisel tagatakse tegevuste vastavus seadustele, selleks vajalik uuringute ja hinnangute maht on selgitatud keskkonnaülevaate tulemusena. Leevendusmeetmetega tegeletakse. 8. Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusvälja huvialale jääv Mustjõe lõik Natura alade hulka ei kuulu. Mõju vooluveekogude vee kvaliteedile on käsitletud Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaate peatükis 4.13. Koiva-Mustjõe linnu- ja loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja huvialast üle 25 km kaugusele ja raadamisaladest üle 30 km kaugusele. Natura eelhindamise käigus on ebasoodsad mõjud Koiva-Mustjõe linnu- ja loodusalale välistatud ning selle tõttu ei ole täiendava Natura eelhindamise läbiviimine Koiva-Mustjõe linnu- ega loodusala kohta põhjendatud. 9. Osaliselt arvestatud. Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Natura asjakohase mõju hindamine ja korralduse andmise järgmiselt alustatakse muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamisega, mille tulemusel selgitatakse välja keskkonnale avalduvad mõjud ning vajalikud leevendusmeetmed. 10. Teadmiseks võetud. Korralduse punktis 2.1. on selgitatud, kuidas planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Täiendavalt on ka selgitatud korralduse punktis 2.2. Nursipalu HV laiendamisele asukoha alternatiivide puudumist, mistõttu lühikest REPi kasutades oleks harjutusvälja arendamise protsess kuni tegevustega alustamiseni pikem, kuid lõpptulemusena toimuks siiski Nursipalu HV laiendamine mitte mõne muu harjutusvälja laiendamine või uue asutamine. Korralduse andmisele eelnevalt koostatud keskkonnaülevaate tulemusena, mis võtab arvesse ka Natura eelhindamise järeldusi (etapp II tegevuste jaoks on vajalik Natura asjakohase hindamise algatamine), selgus et täiendavaid uuringuid ja mõju hindamisi läbi viimata ja mõnel juhul nimetatud keskkonnameetmeid rakendades, võib lähtudes mõjust keskkonnale viia ellu korralduse punktis 3.2.4 nimetatud tegevusi. Täiendavad keskkonnameetmed määratakse Vabariigi Valitsuse otsusega pärast Natura asjakohase hindamise, vajadusel Natura erandi menetluse ja muude keskkonnale avalduvate mõjude hindamise läbiviimist. Seega on võimalik Nursipalu HV laiendamise järgselt siiski osaliselt tegevuste ellu viimisega alustada. 49 M. M. MTÜ Meie Nursipalu 12.09.2023 1. Tunnistada avatud menetlus kehtetuks. Alustada kogu protsessi algusest. Põhjendus: 1) Eelnõuga kaasasolevad dokumendid on mahukad. Kõigi esitatud dokumentidega tutvumiseks, taustainformatsiooniga kurssiviimiseks ja ettepanekute või vastuväidete esitamiseks on 29.09.2023 - 12.09.2023 ilmselgelt liiga lühike aeg. Eelnõus planeeritavad muudatused hakkavad puudutama sadu peresid, tuhandeid inimesi. On ebaeetiline ja demokraatliku õigusriigi põhimõtteid rikkuv anda inimestele niivõrd vähe aega ja niivõrd vähe võimalusi oma edasist elu oluliselt mõjutavates otsustes kaasarääkimiseks. Kaitseminister Pevkur on avalikult mitmeid kordi lubanud kaasavat ja kohalikke elanikke arvestavat menetluse käiku. Miks seda siis ei tehta? Kas ministri antud lubadused rahvale ei ole Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ametnike arvates olulised või on minister andnud katteta lubadusi? Kaitseministeeriumil ja RKIK on teada, et kohalike elanike huvide eest seisab muuhulgas MTÜ Meie Nursipalu. Eelnõu avaliku menetluse teadet MTÜle ei saadetud. RKIK veebilehelt https://www.kaitseinvesteeringud.ee/ ei leia üleskutset esitama arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid menetluses olevale eelnõule. Kui kohalike suhtes oleks tõesti avatud suhtumine, siis oleks pidanud ka koos eelnõu avaldamisega avalikkusele selgitama millised õigused on inimestel avalikus menetluses ning kuidas kogu edasine protsess käiks. 2) Haldusmenetluse seaduse § 47 lg 2 kohaselt peab olema tagatud kõigi huvitatud isikute informeerimine, kelle õigusi antav haldusakt võib otseselt puudutada. Seda pole tehtud. HMS§ 48 lg 2 kohaselt tuleb avaliku menetluse infoga välja panna kõik asjassepuutuvad materjalid. Seda ei ole tehtud. Seega on rikutud HMS § 47 ja § 48 sätteid. Õiguskantsler on öelnud (31.08.2023 nr 6-1/231162/2304421): “Menetluse algatamisest tuleb teatada ka isikutele, kelle õigusi võib haldusakt piirata (HMS § 47 lg 2 p 2, § 49 lg 4). Nii tuleb menetluse algatamisest teatada kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjad jäävad asutavata või laiendatava harjutusvälja piiresse. Kuna harjutusvälja kasutamisega kaasneb näiteks müra ja vibratsioon, mis võib puudutada ka nende isikute õigusi, kes jäävad harjutusvälja piirest välja, tuleb ka neile menetluse algatamisest teatada. Riigikohus on selgitanud, et menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (vt nt Riigikohtu 11.10.2019 otsus nr 3- 15-2232, p 8). Lisaks puudutatud isikute isiklikult teavitamisele, tuleb menetluse algatamisest teada anda ka üleriigilise levikuga ajalehes (HMS § 47 lg 3)”. Teade avaliku menetluse algatamisest on üles pandud RKIK veebilehele 25.08.2023, kohalike omavalitsuste lehtedele aga veelgi hiljem. Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on käskkirjaga kinnitatud 28.08.2023. Sama kuupäev, 28.08.2023 on eelnõul, kus aga peaks juba olema arvestatud sisendina eelnevalt asjasse puutuvaid dokumente. Avaliku menetluse teate all ei olegi RKIK veebilehel avaliku menetlusega seotud dokumente, vaid neid tuleb otsida hoopiski veebilehel oleva uudise “ Nursipalu harjutusvälja laienduse eelnõu saadeti kooskõlastusringile” tekstist, kus on aktiivseks tehtud esialgu silmale märkamatuks jääv sõna “siin” (avaldatud 29.08.2023). Kohalikele omavalitsustele, kes on esmased info vahendajad vallakodanikele, jäeti liialt vähe aega, et neil oleks olnud võimalik avaldada info valla (linna) ajalehes. Eelnõu tekstis lk 3 toodud väitega, et isikute õiguste kaitse tagatakse antud juhul avatud menetlusega, ei saa nõustuda, sest avatud menetluse läbiviimine ei ole vastanud HMSs sätestatud nõuetele. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Eelnõus on toodud välja, et RelvS § 85 lg-st 3/1 tulenevalt on Vabariigi Valitsuse korralduse andmine õigustatud, kui ohuhinnangut arvesse võttes on harjutusvälja laiendamise ainus eesmärk riigikaitse tagamine ning tavapärase planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud eenõus ei ole aga ohuhinnangu teema korrektselt lahti selgitatud, mis põhineks kehtivatel seadustel ja oleks kooskõlas HMSga. 2. Avalikustada eelnõu eeldusena märgitud asjakohane ohuhinnang. Põhjendus: Eelnõus lk 3 on öeldud. “Asjakohase ohuhinnanguga kinnitatud oht riigikaitsele on sätte kohaldamise eeldus, sest riigikaitse on see ülekaalukas avalik huvi, mis põhjendab olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamist ilma tavapärase planeerimismenetluseta”. Euroopa Kohtu praktikaga on tunnustatud mõiste olulisest avalikust huvist tulenev põhjus ja see hõlmab järgmisi valdkondi: avalik kord; avalik julgeolek; avalik ohutus; rahvatervis; sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; tarbijate, teenuse kasutajate ja töötajate kaitse; kaubandustehingute ausus; pettusevastane võitlus; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse; loomatervis; intellektuaalomand; rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi säilitamine; sotsiaal- ja kultuuripoliitika (TDRS § 3 lg 5). Seega ei saa pidada väidetavalt julgeoleku eesmärgil rajatavat harjutusvälja iseenesest ülimuslikuks. Kusjuures pole ka kinnitust, et just Nursipalu harjutusvälja laiendamine tagab julgeoleku, kuna julgeoleku seisukohalt on olulised ka rahva kaitsetahe ja tagamaa toimimine kriiside korral. Kuidas mõjutab jõumeetodil, läbi meedia inimestega manipuleerimise ja survestamise meetodil kodude omandamise soov riigi poolt rahva kaitsetahet, ei ole uuritud. Samuti puudub strateegia tagamaks julgeolekut mistahes kriiside korral koostöös kohalike elanikega. Kui niivõrd paljusid inimesi puudutava otsuse aluseks on pelgalt avalikkusele antud info oletatavast kõrgemast ohust, samal ajal kinnitades rahvale, et ohtu pole, siis on õigustatud kodanike ootus saada informatsiooni selle kohta, mida nad peaksid teadma seoses kõrgendatud ohuga, milleks olla valmis ja kuidas vajadusel aidata tagada Eesti julgeolekut. Väidetavalt on ohuhinnang riigisaladusega kaetud. Sellegipoolest tuleb avalikustada need osad, mis ei ohusta Eesti julgeolekut ning anda avalikkusele vajalik informatsioon. Eelnõu lk 4 väidetakse, et planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Samas nenditakse, et sõjalise kaitse võime kasv ei tulene automaatselt harjutusvälja laiendamise otsustamisest ega ka mitte selle taristu rajamise faktist, vaid läbiviidavate harjutuste positiivsest mõjust Kaitseväe üksuste oskusele kasutada uusi võimeid ning Kaitseväe ja liitlaste üksuste koostöövõimele Eesti maastikul. Kuna põhjalikku kaitseväe vajaduse kaardistamist, planeerimist, asukohtade eelvalikut ning alternatiividega seotud võimalusi ei ole kiirustamist põhjuseks tuues läbi viidud, võib läbimõtlematu kiirustamine vastupidiselt eeldatule hoopiski suurendada ohtu riigikaitsele. Kuni ei ole koostatud vastavaid sisukaid analüüse, nt asukohavalikut, alternatiivide analüüse, jõumetodil läbiviidavate muudatuste mõju kaitsetahtele, ei saa väita vastupidist. Ohutasemed on Riigikaitseseaduses § 13 määratud. Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral on Vabariigi Valitsus vastava otsuse tegija - Vabariigi Valitsuse pädevuses on kõrgendada üldist kaitsevalmidust. Otsuse tegemisel lähtutakse ohuhinnangust. Vabariigi Valitsus teavitab Riigikogu kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest ja selle põhjustest viivitamata. Kaitsevalmiduse kõrgendamise kiidab heaks Riigikogu. Seega on arusaamatu, millisele ohuhinnangule ja sellest tulenevale kõrgendatud ohule, mis on käesoleva eelnõu eelduseks, eelnõus viidatakse. Antud eelnõus pole ohuhinnangu kirjeldamisel lähtutud HMSst § 55. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. 3. Eelnõu “Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine” sh lisad võtta tagasi. Põhjendus, selgitused: 1) Eelnõu aluseks olevates dokumentides on olulisel määral vääratud, puudulik või vale info (vt nt märgukiri Keskkonnaametile 14.08.2023 nr 1.1-1/58 ja 25.08.2023 nr 1.1-1/63) 2) Keskkonnaalased uuringud, sh müra ja vibratsiooni uuring on tegemata. Pole uuritud võimalikku mõju põhjaveele, et tagada piirkonnas tulevikus puhas joogivesi. 3) Dokumentides „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne“ (p 3.3. 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus) ja „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine“ (p 3.2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus) on hindajad võtnud eelduseks, et laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Seega ei ole eelhinnangu koostajad arvestanud liitlaste, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, jahimeeste ja teiste võimalike kasutajate poolt tekitatud koormusega. Koormust oleks võimalik ligikaudselt hinnata keskpolügooni kasutamise kogemusele, sarnaselt eelhindamises kasutatud muudele võrdlustele. 4) Dokumendis "Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade.Natura eelhindamine” on puudused: 1) Natura 2000 hindamismetoodika ja Looduskaitseseadus (LKS) § 69/5 kohaselt võib Natura hindamise läbi viia vastavate eriteadmistega isik, kellel on Natura 2000 võrgstiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajalised kogemused. ning kes tunnab Natura hindamise metoodikat. Antud dokumendi on koostanud keskkonnamõjude hindaja litsentsi omav ekspert. Keskkonnamõjude hindamise litsents ei anna iseenesest õigust Natura 2000 hindamiste läbiviimiseks, kuna Natura hindamise metoodika on täiesti erinev keskkonnamõjude hindamise metoodikast. 2) Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris ei ole dokumente, mis viitaks Natura 2000 hindamise hankele, vastava töö tellimisele. Kliimaministeerium on 25.07.2023 nr 8-2/23/2882-2 MTÜle Meie Nursipalu vastanud, et koostatakse keskkonnaülevaadet. Keskkonnaülevaate koostamist ei ole seadusandluses reguleeritud. Ministeeriumi äranägemisel tellitud keskkonnaülevaade, millel puudub igasugune õiguslik regulatsioon, ei saa olla Natura eelhinnangu aluseks eg Natura 2000 asjakohase hindamise aluseks. 3) Dokument “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine” ei ole Natura eelhinnang, sest see ei vasta eelhinnangule seatud nõuetele (LKS § 69) ega täida direktiivi 2009/147/EÜ I, direktiivi 92/43/EMÜ eesmärke. 4) EL Elupaikade direktiivi juhendi C-C kohaselt ja Euroopa Kohtu kohtuasja C-182/10 tehtud otsuse punktide 69 ja 70 kohaselt: lasuvad liikmesriikidel „elupaikade“ direktiivist tulenevalt kohustused sõltumata sellest, milline on kava või projekti kinnitama pädev ametiasutus. „Elupaikade“ direktiivi artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba siseriiklikul asutusel, sealhulgas seadusandlikul organil, anda luba kavale või projektile, ilma et oleks tagatud see, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju asjaomase ala terviklikkusele.“ Teisisõnu, seaduse alusel ei saa anda kava või projekti elluviimiseks luba, kui eelnevalt ei ole vastavalt elupaikade direktiivi artikli 6 lõikele 3 viidud läbi asjakohast hindamist või kui asjakohase hindamise tulemusena ei ole tehtud kindlat järeldust, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju ala terviklikkusele. 5) Kui kava või projektiga seotud nimetatud ala terviklikkusele negatiivsete mõjude puudumise suhtes jääb püsima kahtlus, peab pädev asutus kavale või projektile loa andmisest keelduma (otsus kohtuasjas C-127/02, punkt 57). Lisaks on Euroopa Kohus sedastanud, et „loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 teises lauses sätestatud loa andmise kriteerium hõlmab ettevaatusprintsiipi ning võimaldab tõhusalt vältida plaanis olevate kavade või projektide tõttu alade terviklikkusele avaldatavat negatiivset mõju. Sellest loa andmise kriteeriumist leebema kriteeriumiga pole võimalik sama tõhusalt tagada nimetatud artiklis taotletud alade kaitse-eesmärgi saavutamist“ (otsus kohtuasjas C-127/02, punkt 58). 6) Seega tuleb ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt tõendada pigem negatiivse mõju puudumist kui selle esinemist (otsus kohtuasjas C-157/96, punkt 63). Sellest järeldub, etasjakohane hindamine peab olema piisavalt üksikasjalik ja põhistatud, et tõendada negatiivse mõju puudumist, võttes aluseks parimad teaduslikud valdkonnateadmised (otsus kohtuasjas C-127/02, punkt 61). 7) Pole arvestatud, et liitlased soovivad harjutada raskerelvadega, mille nad endaga kaasa toovad ning mürarikaste päevade arv võib mitmekordistuda, ulatudes 25 asemel 100 päevani aastas. Kui Eesti kaitsejõudude aktiivsem tegevus on planeeritud septembrist mai lõpuni, siis ilmselgelt jääb liitlaste jt huviliste jaoks aktiivsem periood suvesse. Seega on Natura eelhindamiseks ja keskkonnaülevaate koostamise üks olulisemaid lähteandmeid - prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv - vale. Valel eeldusel koosatud Natura eelhindamist ja keskkonnaülevaadet ei saa pidada korrektseks, mistõttu ei saa eelnõule lisatud dokumente kasutada otsuse alusena harjutusvälja laiendamiseks. 8) Keskkonnaülevaate koostajad on ekslikult eeldanud, et suure harjutusala kõiki laskealasid ja UXO-alasid ei kasutata samaaegselt, millest tulenevalt teevad nad eksliku järelduse: „kuna harjutusvälja ala on suure ulatusega (9x17 km) ja jääb maastikuliselt liigendatuks, ei hõlma elustikku oluliselt mõjutavad häiringud tervet harjutusvälja ala vaid konkreetseid objekte koos neid ümbritsevate häiringupiirkondadega“. Dokumendi „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade“ koostajad on arusaamal, et „Alade samaaegsele kasutusele seab piiranguid ka ohualade paigutus, mis sõltub laskesuunast ja relvaliigist.“ (lk 37). 9) Kuna Keskkonnaülevaate koostajad on oma järelduste tegemisel lähtunud harjutusvälja alternatiivide valiku ühest kriteeriumist risti vastupidisest eeldusest (et kõiki laskealasid ja UXO-alasid ei kasutata korraga), ei saa keskkonnaülevaates toodud järeldusi keskkonnamõju puudumise või ebaolulisuse kohta pidada asjakohasteks. Kuna neljast küljest ligipääsetavus on oluline asukoha valiku kriteerium, siis tuleb Natura ja keskkonnamõju hindamisel eeldada, et enamus tegevustest toimub kõigil laskealadel ja UXO-aladel korraga. 5) Eelnõu lisale 1 “Nursipalu harjutusvälja laiendatud piir ja asukoht” on eelnõu alusmaterjalina kõlbmatu: 5.1) Lisana vormistatud kaart ei ole informatiivne - puudu on isegi kinnistute piirid, rääkimata muust olulisest informatsioonist. Avalikkusele esitatud kaart niivõrd olulises küsimuses peab olema informatiivne, sisaldama erinevaid kaardikihte ja seonduvat vajalikku informatsiooni. PDF failina esitatud roheline kaart, kus on planeeritav harjutusvälja piir punase joonega tähistatud, ei anna inimestele piisavalt infot. Legend kaardil puudub. 5.2) Muuta eelnõu korralduse lisas 1 ära harjutusvälja välispiir tagasi termiliks huvialapiir, kuna termini välispiiri kehtestumisega ei tagata enam peale avatud menetluse perioodi ja korralduse vastuvõtmist meie põhiõigusi kaasa rääkida edasises kinnituga seotud riigile omandamise protsessis, kuna harjutuväljaku siseseid toiminguid relvaseaduse muutmise seadus ei luba vaidlustada. Samas kui peaks selguma muinsuskaitse uuringute põhjal, et meie kinnitut ei ole otstarbekas omandada, siis pole meile seaduses tagatud võimalust huvialapiiri siseseid toiminguid vaidlustada kohtusse pöördumisega. 6) Nursipalu harjutusvälja ja selle laienduse ala arheoloogiline uuring (I etapp) ning looduslike pühapaikade uuring” on alles koostamisel. Muinsuskaitseamet on informeerinud kinnitute omanikke, et Piisi küla on märgitud arheoloogiatundliku alana, sest küla on mainitud 17. sajandil Poola revisjoni käigus. Lõuna-Eesti asustusest on see vanim kirjalik allikas ja Sänna-Laane tee ääres on leitud ka keskaegsete savinõude kilde. Seetõttu on üsna suur tõenäosus, et Piisi külas ja selle lähikonnas on elatud 500 aastat ja enamgi. Tammemäe talu on ajaloolisest külakeskusest (Padusepa talu ümbruses) mõnevõrra põhja pool ning arheoloogilisi leide kinnistult või selle vahetust lähedusest ei ole leitud. Jõe äär on nii pikalt kaasa haaratud, sest see on äärmiselt potentsiaalne ala ka varasemaks asustuseks ning Tammemäe talust põhja pool Kivestu kinnistu kandist on samuti leitud keskaegsete savinõude kilde. Muinsuskaitseameti arvamusel on sellel alal tõenäosus leida arheoloogilisi leide, keskmisest kindlasti suurem, kuid et nendelt kinnistutelt ei ole seni ühtegi arheoloogilist leidu ameti andmetel leitud, ei ole sinna ka seatud piiranguid. Arheoloogilise uuringu tulemused võivad mõjutada kinnistutega seotud toiminguid. Uuringu tulemusi ei saa ette näha ja lähtuvalt avatud menetluse menetlemise korrast, kus kõikide isikute õigused peavad olema tagatud tuleb isikute õiguste kaitseks võimaldada avatud menetluse pikendamine nii, et puudutatud isikutele ei tekitata pöördumatut kahju ja tagataks seadusjärgsed õigused ja osalemine avatud menetluse protsessis nii, et puudutatud või huvitatud isikud saavad uuringute tulemustega tutvuda ja teha avatud menetluse ajal vastavasisulisi vastuväiteid ja ettepanekuid. Praegune avatud menetluse aeg 29.08-12.09.2023 ei taga HMS järgseid õigusi. Kuna uuringu tulemusi ette ei ole näha, siis ei ole õige märkida kaardile harjutusvälja välispiir. Seni kuni pole välistatud, et osad kinnistud võivad muinsuskaitseliste või muude põhjuste tõttu planeeritava laienduse alast välja jääda, ei saa survestada maaomanikke kinnistuid müüma ega ka riigile võtta kohustust, et hakkaks toimuma KAHOS-e järgi kinnistute riigile omandamine. Enne kui uuringu I etapp ja sellele järgnevad etapid pole läbitud ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud, ei ole õiguslikult põhjendatud ega õiglane kinnitu omanike suhtes enne asjaolude selgumist kinnitada korralduse eelnõu, ms fikseerib laiendatava harjutusvälja välispiiri. 7) Juhul kui arheloogia uuring peaks päädima olukorraga, et meie kinnitud ei ole oma otstarbelt Kaitseministeeriumi tegevusele sobilik ja me võime oma kinnitu endale jätta, siis muutub meie jaoks oluliseks ka mürauuringute tulemustega tutvumine ja soovime osaleda seal ettepankute tegemisel, kuna müra hakkab mõjutama ka meie elukeskonda. Paraku praegusel kujul avatud menetlus ei võimalda meil neid seaduse õigusi kasutada ja paneb meid etteruttavalt olukorda, kus riik tuleb meie kinnitut omandama ilma, et ta saaks esitada KAHOSe järgselt põhjalikud ja selged vastused, miks meie kinnistu tuleb riigil omandada. Asjaolud on ebaselged. 8) Samuti on käimas praegu mürauuringu riigihange, mis on täitmisel aga avatud menetluse aeg lõpeb enne kui valmivad riigihanke mürauuringu dokumendid. Hanke sisus on öeldud, et tuleb ka avalik koosolek, kus soovime osaleda, et saada lisainfot harjutusväljaku laiendamisel muutuva müraolukorra kohta. Sellest infost lähtuvalt sooviksime kasutada seda avatud koosolekult saadad infot ja teha ettepanekuid korralduse eelnõule avatud menetluse raames. Praegune avatud menetluse periood 28.08-12.09.2023 seda meile ei võimalda ja ei taga meile HMS järgseid õigusi. 9) Puudub info selle kohta, kuidas lahendatakse militaarmürast tulenevate häiringutega seotu. Puudub militaarmüra regulatsioon. Harjutusväljade seotud erinevad häiringud vajavad militaarmüra reguleerivat seadust, et oleks reguleeritud, kust algavad omavalitsuste kohustused inimeste ees ja kust algab riigi erandkorras planeerimisseaduse väliselt rajatud ruumilise planeerimise muutusest tingitud omavastutus , nii omavalitsue kui kohaliku rahva ees. Olemasolev müraregulatsioon on teine versioon esialgsest müraregulatsioonist, mis loodi just inimeste poolt mürahäiringute teemade lahendamiseks. Praegu kehtiv müraregulatsioon viitab aga üheselt, et esialgne regulatsioon oli aladimensioneeritud, kuid kõik sellega seotud uuringud jäävad kehtima, kuna vastasid menetlemise ajal kehtivale regulatsioonile. Samuti viidatakse müraregulatsioonis puudusele, et ka teistel NATO liikmesriikides (väljaarvatud mõned riigid) puudub vastav seadus. Peamine põhjus, miks riigid aga ei soovi regulatsiooni seaduseks muuta on see, et see eeldab tõsiasja , et enamus militaarotstarbelisi harjutusväljasid on oma militaarhäiringutega üle dimensioneeritud ja kahjustvad ümbruskaudseid piirkondasid, nii sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt, arheoloogiliselt. Aina kasvavas harjutusväljakute laiendamise teemas on vajalik liikuda edasi ka suunas, mis võimaldab militaar ja tsiviilmaailmas koos eksisteerida. Antud juhul täna seda Eestis ei eksisteeri. Sellesisuline seisukoht ühiskonnas vajab muutumist ja muutmist. Selleks tuleb algatada miniltaarmüra regulatsiooni seaduseks vormistamine. 10) Eelnõusse pole kirjutatud sisse mitte sõnagi hüvitusväärtusest, vaid ainult turuväärtus. Eelnõus kirjapandu on vastuolus seni avalikkusele antud infoga. Eelnõu seletuskirjas on väljatoodud, et kinnisasjad omandatakse KAHOS-e alusel makstud õiglase hüvitise eest ning asetades kahju kannatava isiku olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Olenemata sellest, kas kinnisasi sundvõõrandatakse või omandatakse riigi poolt kokkuleppel, lähtutakse hoonestatud kinnisasja väärtuse hindamisel KAHOS § 12 lõikest 5, mis võimaldab kinnisasja füüsiliselt isikult omandamisel lähtuda kinnisasja väärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast. Aga Riigi Kaitseinvesteeringute kodulehel on Nursipalu laiendamisega seotud informatsiooni kokkuvõte, kus on ka välja toodud kinnisasja omandamise üldised põhimõtted, kus on eraldi välja toodud punkt 5. Vara hindamisel määratakse hüvitusväärtus, milles peavad sisalduma otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu, kui need esinevad. Mõisted turuväärtus ja hüvitisväärtus on väga erinevad. 11) Puudub hüvitusmeetmete eelnõu, mis reguleeriks hüvitiste maksmist kohalikele omavalitsustele. Valdade hüvitusmeetmete eelnõu tuleb viia kooskõlla ka valla ja muude huvigruppide seisukohtadega, kuna harjutusväljak puudutab ühteviisi, nii riiki, kodanikke, omavalitsusi. Samuti peab olema hüvitusmeede seotud ära loodava militaarmüra seadusega. Antud juhul pole valdadele määratud hüvitusmeetmete eelnõud täiendatud ega parandatud ega pööratud tähelepanu valdade ühispöördumisel eelnõus olevatele kitsaskohtadele. Eelnõus on välja toodud, et eelnõukohase määruse jõustumisega, suureneb omavalitsusüksuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumise osas ning täpsustuvad hüvitise maksmise tingimused ja kord. Hüvitusmeetmete eelnõu sisu peab olema parandatud ja avaldatud enne käesoleva eelnõu jõustumist. Valdadele mõeldud hüvitiste määruses, mis oli kooskõlstusringil on kirjas, et Vabariigi valitus võib maksta omavalitsustele hüvitist, mitte, et oleks selleks kohustatud. Seega jääb seaduslikult võimalus valdadele ka mitte maksta hüvitist. Avalikkusele pole esitatud parandatud hüvitiste eenõud, mistõttu pole teada, millises ulatuses hakkab kehtima Nursipalu harjutusväljaku piiranguvöönd ja kuidas või kas see ühildub mõjualaga. Kuna tänaseks pole selgunud käima lükatud hüvitusmeetmete eelnõuga seotud muudatused ja pole selge kas neid mudatusi ka sinna tehakse, siis ei saa pidada seaduspäraseks harjutusväljaku laiendamise eelnõu vastuvõtmist enne, kui pole vastu võetud hüvitusmeetmete eelnõud. 12) Ei ole õige olukord, kus RKIK on kogu protsessi menetleja, sh hangete korraldaja ja kontrollija. 13) Ei ole analüüsitud alternatiive. Eelnõus nimetatud dokument ei ole analüüs. Alternatiivide analüüsimist ei ole argumenteeritud. 4. Korralduse eelnõu otsus nr 1: Sõnastada see järgmiselt: “Seadustada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, asukohaga Võru maakonnas Rõuge vallas, Võru vallas ja Antsla vallas pindalaga 9897, 81 ha, välispiiri pikkusega 51072, 67 m”. Põhjendus: Kuna Rõuge vallas ei ole üldplaneeringut kehtestatud, on senised piirangud olnud Rõuge valla osas nii kohalikule omavalitsusele kui valla elanikele pandud seadusliku aluseta. Lõpetada seaduste rikkumine ja alustada korrektset harjutusvälja arendamist praegustes piirides. 5. Eemaldada Nursipalu h arjutusvälja arendusprogrammist : 1)Suurekaliibriliste relvade kasutamine koos selle kasutamiseks ettenähtud tegevuste ja rajatistega sh täiendavate UXO alade RXO aladega;3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest 2)Kaudtulerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad; 3)Õhutõrjerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad; 4)CAS/õhk-maa sihtmärkide alad (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. 6. Koos arendusprogrammi muudatusega, tuleb eemalda eelnõust, eelnõu järgnevalt koheselt tegevusloa õiguse saadavad tegevused: Etapp I Raadamine suurekaliibrilistest relvadest laskmisalade ettevalmistamiseks Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts. Etapp II: Raadamine suurekaliibrilistest relvadest laskmisalade ettevalmistamiseks Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus. Põhjendus: Suurekaliibrilistest relvadest (155 mm) ja uutest sihtmärgialadest loobumisel harjutusvälja arendamisel kaoks ära vajadus inimesi kodudest välja tõsta. Samuti väheneks oluliselt müra ja väheneks seetõttu negatiivne mõju piirkonna inimestele. Kuna erinevaid uuringuid ei ole tehtud, siis ei ole võimalik, et tegevused harjutusväljal arvestaks võimalike mõjudega inimeste tervisele, puhtale joogiveele. Kõik uuringud, mis tagavad inimeste tervise ja looduse kaitsmise peavad olema enne tehtud. Leevendavad meetmed peavad olema rakendatud. Seni kuni ei ole tehtud vastavaid uuringuid, ei saa väita vastupidist - et negatiivset mõju ei ole või et see on vähene. 7. Korralduse eelnõu otsus 2: Sõnastada see järgmiselt: “Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatada vastav eriplaneering”. Põhjendus: 1. Planeerimisseaduse kohaldamine võimaldab valla kodanike, huvitatud isikute kaasamist planeeritava harjutusvälja lahenduse väljatöötamisel. Avatud menetlus piirab inimeste õigusi otusustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni Planeerimisseaduse kohaselt. 2. Omavalitsusele tehtav õigusriive pole piisavalt selgelt põhjendatud koos planeerimisseaduse välise erandi rakendamisega. Eelnõus toodud Nursipalu laienduse ulatus min 10 000 ha ei ühildu kohalike omavalitsuste arengukavade ega arenguvisioonidega. Tegevusel on otsene mõju valla ääremaastumise ja vaesumisele. Vald peab esindama nii laiendtava harjutusväljaku sisse jäävate inimeste õigusi kui ka tagama hiljem vahetult harjutusväljaku huvialapiirile ja kogu hüvitusmeetmete eelnõus toodud 4000m raadiusse jäävate tugeva müra häiringuga inimeste põhiõigused ja seadusega tagatavad elutingimused. 3. Eriplaneeringu rakendamine võimaldaks kaasavat menetlust ja tagaks erinevate osapoolte õiguste parema kaitse. 4. Eriplaneering eeldaks alternatiivide analüüsi, mis võimaldaks omakorda välja selgitada sotsiaalmajanduslikud mõjud, võimalikud kulud ja eeldatava kahju. Tuleb lähtuda vältimispõhimõttest, et kahju ei tekiks. 8. Korralduse eelnõu otsus 3: Sõnastada see järgmiselt: “ Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine”. Põhjendus: 1. Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Seepärast tuleb koheselt algatada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt keskkonnamõjude hindamine Nursipalu praegusel harjutusvälja alal. 2. Muudetud on Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirju, mistõttu on suurenenud olemasoleva harjutusvälja kasutamine ja müratase. Mõju keskkonnale sellest tulenevalt ei ole aga uuritud. 9. Korralduse eelnõu otsus 4: Sõnastada see järgmiselt: “Algatada Natura asjakohane hindamine praegusel Nursipalu harjutusvälja laiendataval alal avalikkusele tutvustatud huvialapiirides. Keskkonnaametil korraldada Natura asjakohane hindamine ja eksperdi määramine”. Põhjendus: Natura asjakohane hindamine on vältimatult vajalik praeguseks planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal tänaseks toimunud taristu väljaehitamise, raiete jm tegevustega Natura aladel või nende mõjualas. Kaitseinvesteeringute Keskus kui arendaja ei tohiks olla ise Natura asjakohase hindamise protsessi mõjutaja, sh ekspertide määraja. Militaarsete harjutusväljade arendamisel peab olema tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 10. Võtta eelnõust välja otsuse punkt 5 (lk 25): “Tulenevalt RelvS § 85 lõikest 3/2 peatuvad lisas 1 toodud Nursipalu harjutusvälja alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni”. Põhjendus: Relvaseaduse rakendamine riivab inimeste, kohalike omavalitsuste õigusi. On kulutatud ressursse (aeg, raha) olemasolevate planeeringute väljatöötamiseks. Relvaseaduses ei ole sätestatud, kes korvab kahjud ja seonduvad kulud kohalikele omavalitsustele ja vallaelanikele seoses planeeringute peatumisega. Samuti pole Relvaseaduses sätestatatud, kuidas toimuks RelvS § 85 lg 3/2 kohaselt planeeringute peatumine ja kuidas on reguleeritud nende inimeste õigused, keda antud muudatus otseselt puudutaks. 1. Mitte arvestatud. Ettepanekute esitamise tähtaega pikendati kuni 25.09.2023. Avatud menetluse algatamisest teavitati 25. augustil 2023. a posti või e-posti teel HMS § 47 lõikes 2 nimetatud isikuid, kelleks käesolevas haldusmenetluses on eelkõige harjutusvälja alasse jäävad isikud ja omavalitsusüksused. Lisaks avaldati teade menetluse algatamise kohta üleriigilise levikuga ajalehtedes- Postimees ja Eesti Päevaleht ning maakondlikutes ajalehtedes- Võrumaa Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees.Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga koos seletuskirja ning keskkonnaülevaate, Natura eelhinnangu ja asukohavaliku avalike dokumentidega oli võimalik tutvuda RKIKi veebilehel ja avaliku väljapaneku toimumise ajal ka Antsla, Võru ja Rõuge Vallavalitsustes kohapeal. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes. 2. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes, samuti on ohuhinnangu avalikku osa kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 3. Mitte arvestatud. Korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine ning see korraldatakse vastavalt looduskaitse seaduses sätestatud tingimustele. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Nursipalu harjutusvälja huviala Natura eelhindamist ei ole koostanud üks ekspert, vaid vajalike erialateadmistega eksperdigrupp. Eksperdigrupi koosseis ja pädevusvaldkonnad on toodud eelhindamise aruande peatükis 2. Keskkonnaülevaate koostamise eesmärk on anda ülevaade Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnast, et kaardistada uuringute vajadust ning tuvastada täiendavat hindamist vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud ning selle tellija oli Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Nursipalu harjutusvälja huviala Natura eelhindamise koostamise aluseks on olnud õigusaktidega sätestatud tingimused eelhinnangu sisule. Natura asjakohase hindamise aluseks on koostatud ja pädevate ametkondade poolt kooskõlastatud Natura eelhindamine. Eelhinnangu, sealhulgas Natura eelhinnangu sisule on nõuded sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lõike 5 alusel keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31. Kõik keskkonna- ja looduskaitset puudutavad EL direktiivide sätted on siseriiklikesse õigusaktidesse üle võetud. Looduskaitseseaduse §-ga 69 ei ole Natura eelhindamise sisule nõudeid sätestatud, vaid see käsitleb EL Natura 2000 võrgustiku olemust ja selle kaitse-eesmärke. Avalikustatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu V osa punkti 4 kohaselt algatatakse Natura asjakohane hindamine otsuses toodud mahus. Nursipalu harjutusvälja Natura eelhindamine tuvastas, et ebasoodsa mõju tekkimine ei ole välistatud ning selle tõttu tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine, mille eelduseks on keskkonnaülevaate dokumendi peatükis 7 toodud uuringute läbiviimine. Keskkonnaülevaate ja Natura eelhindamise koostamise aluseks olnud tegevuste kirjeldus ja maht on toodud peatükis 3.3 (keskkonnaülevaade) ja 3.2.3 (Natura eelhindamine). Kirjelduste kohaselt on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva ning välja on toodud laskeväljade ja UXO alade asukohad ja suurused. Keskkonnaülevaate ja Natura eelhindamise koostamisel on muuhulgas võetud arvesse tellija hinnang, mille kohaselt seab ohualade paigutus piirangud alade samaaegsele kasutamisele. Märkuse sisust ei selgu millised osad keskkonnaülevaatest ja Natura eelhindamisest avaldaja hinnangul on valed. Esitatud kasutuskoormus on HV eripärasid arvestades sisuliselt maksimaalne kasutuskoormus. St et 2. JVBr juures paiknevad liitlased ning muud KV üksused, kes HV-d kasutavad, peavad mahtuma antud kasutuskoormuse piiridesse. HV kasutamine teiste jõustruktuuride poolt on väiksemahuline (nii üksuste suuruse kui ka relvastuse seisukohalt) ega oma määravat rolli HV kasutusintensiivsusele. " Korraldusega laiendatakse relvaseaduse alusel harjutusvälja ning selle tulemusel tekib harjutusväljale välispiir Muinsuskaitseamet on korralduse eelnõu kooskõlastanud. Kinnisasjad omandadatakse KAHOSe alusel. Asukoha analüüs on teostatud. RKIKile on antud õiguspärane volitus avatud menetluse korraldamiseks. KOV-dele on planeeritud kompensatsioonimeede, millega makstakse neile senisest suuremat ja püsivat häiringutasu, mille abil on KOV-l võimalus parendada kohalikku elukeskkonda. 4. Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusväli on asutatud relvaseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 14.02.2008.a korraldusega nr 79. Korraldus on antud korralduse andmise ajal kehtinud õigusaktide alusel ning on kehtiv. 2008. aastal kehtinud planeerimisseaduse järgi ei olnud vajalik detailplaneeringu koostamine ega ka harjutusvälja kandmine üldplaneeringusse, kuna tegemist ei olnud sellel ajal kehtinud ruumilise mõjuga objektide nimekirjas oleva objektiga. 5. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. 6. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 7. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustataud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riig valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. Kuigi Vabariigi Valitsuse korralduse järgi ei kohaldata harjutusvälja laiendamisel PlanS-is sätestatud planeerimismenetluse erireegleid, tehakse otsused tavapäraste haldusmenetluse reeglite järgi, mis on sätestatud HMS-is. HMS § 1 järgi on HMS suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-32-03 järeldanud, et HMS konkretiseerib hea halduse põhimõtet ja teisi haldusülesannete täitmist puudutavaid põhiseaduslikke põhimõtteid ning realiseerib põhiseaduse §-st 14 tulenevat üldist põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Seega ei jää isikute õiguste kaitse sätte kohaldamisel tagamata, vaid seda tagatakse HMS järgse kõige rohkem isikuid kaasavama menetluse kaudu ehk avatud menetluses. 8. Osaliselt arvestatud. Harjutusvälja kasutuseeskirja pole muudetud selliselt, mis nõuaks keskkonnamõjude hindamist vastavalt KeHJS-le. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 9. Osaliselt arvestatud. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. Korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine ning see korraldatakse ja viiakse läbi vastavalt looduskaitse seaduses sätestatud tingimustele. Keskkonnaametile esitatakse Natura asjakohase hindamise aruanne enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks. 10. Mitte arvestatud. Ettepaneku põhjenduses viidatud relvaseaduse paragrahv sätestab, et laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Seadus ei ole sätestanud vastavate tegevuste jaoks tähtaegu ning jätnud erinevaid võimalusi planeeringutes antava korraldusega arvestamisele. Oluline on, et harjutusvälja laiendamise otsusest tulenevate muudatustega arvestades mõeldakse läbi uus, terviklik ruumilahendus ning korraldusest tulenevalt ei tekiks ruumilahendusse nn „auku“ (läbipääsuteede tagamine, juurdepääsud, toimiv rohevõrgustik jm). Tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb kaaluda, kas arvestades korraldusest tulenevaid muudatusi on vajalik uute üld- ja maakonna-planeeringute algatamine ja vajaduse esinemisel need algatada. Planeeringuala suurus ja asukoht otsustatakse planeeringu algatamisel. Planeerimisseaduse § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Nimetatud sätte rakendamine aitab tagada, et üldplaneering ja maakonnaplaneering oleksid omavahel kooskõlas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei algata kaalumise tulemusel üldplaneeringu koostamist, siis võib Vabariigi Valitsus algatada vajaduse korral harjutusvälja hõlmava maakonnaplaneeringu (sh ka osa- või teemaplaneeringu) koostamise nt rohevõrgustiku toimimise tagamiseks või muu teema terviklikuks lahendamiseks. Kaitseministeerium on avaldanud jaanuaris, 2023. a soovi kajastada Võru valla, Rõuge valla ja Antsla valla koostamisel olevates üldplaneeringutes Nursipalu HV laiendamise vajadust ja potentsiaalset ala piiri, kuid nimetatud omavalitsusüksused ei ole pidanud seda võimalikuks. Seega kuna korraldus ei kohusta planeeringuid muutma, ei ole tegemist omavalitsusüksustele pandud olulise täiendava ülesande või kohustusega, millega peaks kaasnema eeldatavalt täiendav kulu. 50 N. H. 12.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus 2 Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatada vastav eriplaneering. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni Planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Antud menetlus piirab inimeste õigusi otusustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Aarhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, milleasukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Praegune teerullimeetod vähendab kohalike kaitsetahet ja koostöövõimet valitsusega. Hajakaitse - üks Eesti kaitsestrateegia põhilistest alustaladest - tundub olevat ära unustatud. 2. Korralduse eelnõu otsus 3 Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Asendada eelnõu otsuses toodud sõnastus järgmisega: “ Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine”. Põhjendus: Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Riigikaitset tuleb arendada arukalt - kohalikega arvestades, mitte neid välistades, sest nemad peavad seal edasi elama ja see on ka riigi huvi, et see nii jääks. Riiki peab arendama jätkusuutlikult - looduse ning eluks vajalike ressursside (õhk, vesi, looduskeskkond) säilimisega arvestades, mitte neid teadlikult ohtu seades. Me mitte ei ole kliimakriisi lävel, vaid juba selle sees! Millised saavad olema mõjud kohalike joogiveele, millised tuleviku põllumajandusele ladestuvate mürkide tõttu? Maa muutub sajanditeks kasutuskõlbmatuks (vt infot sõdadest rikutud piirkondade kohta 20. ja 21. saj). Keskkonnamõjude hindamist teadlikult eirates ei pääse praegused otsustajad vastutusest mürast, õhu-, mulla- ja vee saastumisest tingitud tervisekahjude tekitamise eest kohalike elanikele. Õiguskatnsleri sõnu, kes on öelnud, et isegi kriiside ajal tuleb järgida kehtivaid seadusi, ei tohi eirata! Ettevalmistus kriisideks ja julgeolek on olulised, kuid meie endi inimeste arvelt ei või seda teha, MUIDU POLE SIIN ENAM INIMESI, KEDA KAITSTA, EGA PUHAST MAAPINDA, MIDA TULEVASTELE PÕLVEDELE PÄRANDADA. Ilma keskkonnamõjusid hindamata ei tohi demokraatlik ning kogu maailmale meie loodusväärtusi turundav Eesti sõita üle 22 tuhande võrumaalase palvest jätta neile nende kultuuriruumi süda ning puhas elukeskkond. Senist tegevust jätkates saab sellest loost häbiplekk Eesti mainele pikaks ajaks. Juba praegu kostub militaarmüra mulle 20 km kaugusele tuppa ära, kuigi hoone on vastselt soojustatud ja vägagi paksude seinte ning kolmekordsete pakettakendega. Elamine minu .. kandis asuvas kodus on muutunud stressitekitavaks. Ma olen Nursipalu militaarbaasi ehituse ja taolise ebademokraatliku asjade käigu pärast pannud pausile oma kohalikku elu edendava suure ettevõtlusprojekti ja sellega ka oma isikliku elu selle praeguses etapis. Ometigi kolisin 7,5 aastat tagasi Tallinnast siia maale, et midagi olulist siin kandis edendada ja ära teha. Vanaisa suur talu on nüüd palju paremas korras, aga mida mina peaks tegema? Ma tean, et ma pole ainus, kelle maale jäämine sõltub riigi oskusest leida nende 21 "kõva paugu" tegemise päevaks mõni teine koht või koostööprojekt naabritega. Palun, püüdke mitte ära unustada, et sõjaline julgeolek on palju enamat kui ostetud lahingumoona kogused. 3. Korralduse eelnõu otsus 4 Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 4. Võtta PÄRISELT teemaks tsiviilelanikkonna kaitse väljaspool tõmbekeskusi ja äärealadel ning sõja korral linnadest pagevate inimeste majutamine (Lõuna-Eesti) taludes. Siin on 24x10 m suur maakivist kelder: kuidas saaks see ohu korral kasulik olla? 1. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustataud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riigi valmisolekut tõsta riigikaitseseaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. Huvitatud isikute kaasamine ei toimu üksnes siis, kui kohaldataks planeerimisseadust. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega. 2. Osaliselt arvestatud. Harjutusvälja kasutuseeskirja pole muudetud selliselt, mis nõuaks keskkonnamõjude hindamist vastavalt KeHJS-le. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Keskkonnamõjude hindamist ei eirata. 3. Osaliselt arvestatud. Korralduse vastuvõtmise järgselt alustatakse Natura asjakohase hindamisega. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 4. Eelnõuga mitteseotud, teadmiseks võetud. Tsiviilelanikkonna siseturvalisuse teemadega tegeleb Siseministeerium. 51 U. O. 12.09.2023 1. Viia olemasoleva nõrgalt legitimiseeritud harjutusvälja laiendus läbi etapiviisiliselt ja kavandavate laskeväljade ning taktikaalade kaupa vastavalt reaalsele vajadusele. Võimalusel tuleks loobuda Lõuna laskevälja ja taktikaala väljaarendamisest senini kavandatud ulatuses, jättes täielikult rajamata sinna kavandatud sihtmärgiala. 2. Kavandada tulevikus Lõuna laskevälja ja taktikaala kasutust säilitades senise asustuse ja olemasoleva maaharimise ning metsanduse. Kujundada kavandatud sealne laskeväli koostöös kohalike elanikega taktikaalaks ja rajada vajadusel sõjatehnikaga manöövriteks kogu ala läbiv looduslik ning tehniline teedevõrgustik. Laskeharjutused kooskõlastada kohalike elanikega ning lahinglaskmisi teostada üksnes ohututelt positsioonidelt kaugematele sihtmärgialadele (UXD alad). Kohaliku asutuse säilitamine ei välista antud alal kaitseotstarbelisi maaoste kokkuleppelise maa hinnaga. 3. Algatada Kagu-Eesti ainsamal harjutusväljal 155 mm lahingumoonaga laskeharjutuste vältimiseks alternatiivide otsingud. Näiteks tuleks kaaluda vastava lahingumoonaga ja teiste suurekaliibriliste relvade õppelaskmiste korraldamist Kaitseväe keskpolügonil või naaberriikides, sh Soomes. Eesmärk vältida Rõuge, Antsla ja Võru valla ning Võru linna elanike elukvaliteedi langust ulatusliku mürareostuse tõttu. 4. Enne mistahes laskerelvade kasutamist viia läbi igakülgsed mürauuringud koostöös kohalike omavalitsuste ja asjast huvitatud kodanikuühendustega. Kaudselt tuleks hinnata ka mürareostuse võimalikku majanduslikku kahju. 4. Piirata riigimetsade raiet harjutusväljal ja soodustada erametsade kasvatust kavandatava polügoni ümbruses müratõkke parandamiseks. Vältida olemasolevate metsade raadamist olemasoleval ja kavandataval laskealal. 5. Viia läbi kõiki ehitustöid kooskõlas keskkonnaameti järelvalvega ja tagada muinsuskaitse objektide väärikas säilimine mistahes eesmärgilistes tegevustes. Mitte mingil juhul lubada raadamist ja laskekoridori rajamist looduslikus pühapaigas Jummallätte ümbruses. (Vt informatsioon Võrumaa Teataja nr. 103 7. sept. 2023, lk 2, foto: Maarika Niidumaa. Allkirjas ekslikult "Jumalläte".) Samuti kaitsta kavandatavates tegevustes kõiki teisi kultuuriloolisi ja asustusloolisi mälestusmärke. 6. Kaaluda taktikaliste õppuste korraldamist kooskõlas kohaliku elanikkonnaga väheasutatud piirkondades väljaspool loodava harjutusala piire vältides sellega koormust harjutusala sisse jäävatele loodusobjektidele (näiteks Luhamaa külas). 7. Loobuda võimalusel kõigi harjutusala alla ajutiselt õiguslikul teel hõivatud kinnistute ja hoonete väljaostmisest nende omanikelt kui nad ei ole neid nõus müüma, vaid tagastada need koos kompensatsiooniga pärast harjutusala kasutuse lõppu. 8. Kõigist kavandatud tegevustest, mis ei sisalda sõjasaladust, anda vahetut teavet kohalikele kodanikuühendustele, kes selleks soovi avaldanud. 9. Kavandada rajatavas liitlaste õppelinnakus ja harjutusala telkimiskohtadel ökoloogiliselt sääsvat elulaadi (kuivkämlad, looduslike allikate, ojade ja pinnavee kaevude kasutamine, kohaliku mahetoidu tarbimine, elus- ja eluta looduse igakülgne säästmine õppustel). Mitte lubada harjutusala kasutusel toiminguid, mis halvaksid kohaliku elanikkonna kaitsetahte. Ehitada välja harjutusala, mis oleks Eesti kaitseväe ja Võrumaa uhkuseks ning eeskujuks looduskaitseliselt kogu maailmale. 1. Osaliselt arvestatud. Harjutusvälja rajamine on kavas ellu viia etapiviisiliselt. Etapid on kirjeldatud VV korralduse eelnõus. 2. Mitte arvestatud. Ettepanek ei toeta harjutusvälja laiendamise eesmärki, mis on ühe vähendatud soomuspataljoni lahinglaskmiste läbiviimine koos kõrgema üksuse lahingutoetus elementidega. Lõuna laskevälja ärajätmine muudaks manööverlaskmised võimatuks. 3. Osaliselt arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisandub ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. Müra leevendamiseks planeeritakse rakendada erinevaid müra vähendavaid meetodeid, nagu kaevikutest laskmist, relvadel summutite kasutamist, müravallide ehitamist. 4. Osaliselt arvestatud. Koostamisel on Nursipalu harjutusvälja laiendamise müra modelleerimine. 4. Osaliselt arvestatud. Vabariigi Valitsuse otsusega algatatakse Natura asjakohane hindamise ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamisega, mille tulemusel selgitatakse välja keskkonnale avalduvad mõjud ning vajalikud leevendusmeetmed. 5. Arvestatud. Kõik ehitustööd viiakse läbi õigusaktidega kooskõlas. Kaalume erinevaid võimalusi erinevate objektide säilitamise võimalikkusest. Nimetatud looduslik pühapaik säilitatakse. 6. Arvestatud. Taktikaõppuste korraldamine väljaspool harjutusvälja jääb kindlasti alles ja ainult maaomaniku nõusolekul. 7. Mitte arvestatud. Harjutusvälja ei looda ajutiselt, mistõttu ei ole võimalik ka harjutusvälja piiridesse jäävaid kinnistuid (s.h hoonestatud kinnistuid) omanikele, kellelt riik on need võõrandanud või võõrandab, tagastada. 8. Arvestatud. VV korralduse menetluse raames avaldatakse kavandatavatest tegevustest kogu info, millele ei ole juurdepääs piiratud. 9. Arvestatud. Tsiatsungõlmaale rajatavas vastuvõtualas on planeeritud ühisvee ja -kanalisatsiooni liitumine Võru Vesi ASga. Viimaste aastate tavapärane praktika on, et sõdurite telkimisalade juurde on kuivkäimlad tellitud. Hetkel kehtivates piirides Nursipalu harjutusväljale on antud Wildlife Estate label tunnustus, mida soovime laienduse puhul uuesti taotleda. 52 M. K. 12.09.2023 1. Teostada piisavad mürauuringud Nursipalu laienduse ulatuse ja mõju hindamiseks kohalikele elanikele ning saada reaalne ülevaade sellest, kui kaugele müra „soodsate ilmaolude“ korral päriselt levib. Arvestada looduslike eripärade ja võimendajatega nagu orud ja järved (Tamula, Vagula, Rõuge ürgorg ja tema seitse järve) ja märkida need mürauuringus ära. Tuua välja müra tipud. See info peab olema ka avalikkusele kättesaadav ning mitte ainult reaalajas vaid ka tagasiulatuvalt, et teha hiljem analüüse reaalsest olukorrast. 2. Teha äpp vms rakendus, mis on lihtsasti kasutatav ning kust kohalikul elanikul on kuu ja aasta lõikes võimalik näha plaanitud harjutusi, müratasemeid ning oma elu vastavalt sellele planeerida. Rakenduse kaudu võiks olla võimalik lasta saata endale teavitusi nt kõrgema müratasemega harjutustest, suletud Nursipalu teest vms. 3. Dokumendis „Valitsuse korralduse eelnõu“ lk 18 militaarmüra ja vibratsiooni puudutav lõik b) on kirjas, et „Töö käigus koostatavad müralevikaardid peaks kajastama aktiivse harjutuspäeva tüüpilist ehk keskmist müraolukorda /-/“. Jääb arusaamatuks, mida on mõeldud keskmise müraolukorra all? Panen südamele, et reaalse pildi saamiseks on vaja teada müra tippe ehk peak’e, ehk konkreetset müra paugu vms tekitamise hetkel, mitte nt 15 minuti keskmist nagu Nursi jaam praegu meile edastab. See annab olukorrast moonutatud pildi. Isegi kui peak on kõrge, siis x aja keskmine tuleb reaalsust mitte-edastav. 1. Arvestatud. Koostamisel on Nursipalu harjutusvälja laiendamise müra modelleerimine. Müra modelleerimisel on arvestatud arenguprogrammi kohase kasutuspäevade arvuga. Müra modelleerimisel ei arvestada kõrghaljastusega (metsaga), et kirjeldada võimalikult ebasoodsat olukorda. Müra kaardistamisel on aluseks kolmemõõtmeline maastikumudel, mille kaardistamiseks kasutati Maa-ameti geoportaalist pärinevaid andmeid, mis sisaldasid endas mh maapinna kõrgusjooni ja veekogude asukohti. 2. Arvestatud. Ettepanek on meile varasemalt esitatud ning planeerime vastava äpi loomist. 3. Teadmiseks võetud. Harjutusväljadel toimuvad erineva koormusega väljaõpped. Kuigi mürast lähtuvalt on problemaatilisem ehk nö halvim olukord maksimaalse koormusega väljaõpe, siis sellist müraolukorda esineb aastas tavaliselt üksikutel kordadel. Seetõttu on oluline modelleerida ka tüüpilise väljaõppe müraolukorda. Keskmise ehk aktiivse harjutuspäeva tüüpiline müraolukord iseloomustabki konkreetsel harjutusväljal harilikult läbi viidava väljaõppe (laskmistegevus, lõhkamine) müraolukorda, kus määratletud enimkasutatavad alad, enimkasutatavad relvad ja tüüpilised relvade laskude arvud. Müra kirjeldamiseks kasutatakse erinevaid müraindikaatoreid ja koostatakse vastavad müralevikukaardid. Müra üldist häirivust iseloomustavad töö raames koostatavad tüüpilise ja maksimaalse koormusega müraolukorra kaardid, kusjuures häirivuse hindamiseks lisatakse juurde impulssmüra häirivuse korrektsioon +12 dB väikese- ja +15 dB suurekaliibriliste relvade puhul. Suurekaliibriliste relvade osas hinnatakse täiendavalt üksiku mürasündmuse maksimaalset C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE. Suurekaliibriliste relvade korral aitab indikaatori LCE kasutamine hinnata üksikuid mürasündmusi, rappumist, vibratsiooni ja madalsageduslikku müra siseruumides ning väliskeskkonnas. 53 A. U. T. N. M. S. M. S. T. S. H. K. M. H. K. R. R. R. J. K. M. N. M. M. U. O. 12.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus 1 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Seadustada senine Kaitseväe Nursipalu harjutusväli, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“, asukohaga Võru maakonnas Rõuge vallas, Võru vallas ja Antsla vallas pindalaga 9897, 81 ha, välispiiri pikkusega 51072, 67 m vastavalt lisale 1. Põhjendus: Kuna Rõuge vallas ei ole üldplaneeringut kehtestatud, on senised piirangud olnud Rõuge valla osas nii kohalikule omavalitsusele kui valla elanikele pandud seadusliku aluseta. Lõpetada seaduste rikkumine ja alustada korrektset harjutusvälja arendamist praegustes piirides. Korvata kohalikele elanikele ja omavalitsustele senisest seaduserikkumisest tekkinud kahju. 2. Korralduse eelnõu otsus 2 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatatada vastav eriplaneering. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Planeerimisseaduse kohaldamine võimaldab valla kodanike, huvitatud isikute kaasamist planeeritava harjutusvälja lahenduse väljatöötamisel. Avatud menetlus piirab inimeste õigusi otusustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. 3. Korralduse eelnõu otsus 3 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine. Põhjendus: Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Seepärast tuleb koheselt algatada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt keskkonnamõjude hindamine Nursipalu praegusel harjutusvälja alal. 4. Korralduse eelnõu otsus 4 Ettepanek sõnastuse muutmiseks: Algatada Natura asjakohane hindamine praegusel Nursipalu harjutusvälja laiendataval alal avalikkusele tutvustatud huviala piirides. Keskkonnaametil korraldada Natura asjakohane hindamine ja eksperdi määramine. Põhjendus: Natura asjakohane hindamine on vältimatult vajalik praeguseks planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal tänaseks toimunud taristu väljaehitamise, raiete jm tegevustega Natura aladel või nende mõjualas. Kaitseinvesteeringute Keskus kui arendaja ei tohiks olla ise Natura asjakohase hindamise protsessi mõjutaja, sh ekspertide määraja. Militaarsete harjutusväljade arendamisel peab olema tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 5. Korralduse eelnõu otsus 5 Ettepanek, mitte rakendada harjutusvälja laiendamiseks Kagu-Eestis relvaseadust. Põhjendus: Relvaseaduse rakendamine riivab kohalike omavalitsuste õigusi. Kohalikes omavalitsustes on kulutatud ressursse (aeg, raha) olemasolevate planeeringute väljatöötamiseks. Relvaseaduses ei ole sätestatud, kes korvab kahjud ja seonduvad kulud kohalikele omavalitsustele ja vallaelanikele seoses planeeringute peatumisega. Samuti pole Relvaseaduses sätestatatud, kuidas toimuks RelvS § 85 lg 3/ 2 kohaselt planeeringute peatumine ja kuidas on reguleeritud nende inimeste õigused, keda antud muudatus otseselt puudutaks. 6. Avalikustada ohuhinnang ulatuses, mis ei lähe vastuollu riigisaladusega. Põhjendus: Eelnõus on lk 3 p 1 öeldud, et Eestis on sõjalise rünnaku ohu tõenäosus üldiselt madalam kui erinevate tsiviilkriiside tõenäosus. Relvaseaduse § 85 lg 31 kohaldamise eelduseks on ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele. Kuna avaliku huvi subjektiks on nii inimeste tervis, julgeolek, kui ka elukeskkond, siis on inimestel õigustatud ootus saada infot kõrgendatud ohu kohta seoses julgeolekuga. Kui riigi tasandil tehakse avalikkust niivõrd oluliselt puudutavaid otuseid tuginedes kõrgendatud ohule, siis peaksid inimesed saama ka vastavat informatsiooni - mida nad peaksid teadma seoses kõrgenenud ohuga ning kuidas seetõttu käituma. 7. Tunnistada kehtetuks Kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm. Algatada Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi koostamine koostöös kohalike omavalitsustega ja asjakohaste instantsidega. Põhjendus: Eelnõu lisa “Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm” kinnitatud kaitseministri käskkirjaga 28.08.2023 Tunnistada kehtetuks. Algatada Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi koostamine koostöös kohalike omavalitsustega ja asjakohaste instantsidega. Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm on koostatud ajas etteruttavalt, arvestamata võimalike rakendatavate leevendusmeetmetega. On ennatlik kinnitada arendusprogrammi, sh suurekabariidiliste relvade kasutamist, kui pole veel valminud mürauuring, tehtud asjakohaseid muinsuskaitselisi ja looduskaitselisis uuringuid ning pole isegi veel selge kuidas hakkaks kulgema planeeritava harjutusvälja piir. 8. Korralduse eelnõu lisa 2 “Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Natura eelhindamine”. Ettepanek on algatada Natura 2000 eelhinnang lähtuvalt kehtivatest seadustest ja EL vastavatest õigusaktidest kogu planeeritaval Nursipalu alal, kuna sinna on juba rajatud osaliselt planeeritav taristu, tehtud raieid ja raadamisi. Põhjendus: Lisa 2 ei vasta Natura 2000 eelhindamisele sätestatud nõuetele. Eelhinnangus ei ole arvestatud olulise mürataseme tõusuga, sest müra ja vibratsiooni uuringuid ei ole tehtud. Arheoloogilisi uuringuid pole tehtud. Kaitsealusteliikide seiret on tehtud vaid osaliselt. 9 . Nursipalu harjutusvälja arendu sprogramm. Loobuda suurekabariidilistest relvadest harjutusvälja arendamisel. Looduda uute sihtmärgialade rajamisest. Põhjendus: Suurekabariidilistest relvadest (155 mm) ja uutest sihtmärgialadest loobumisel harjutusvälja arendamisel kaoks ära vajadus inimesi kodudest välja tõsta. Samuti väheneks oluliselt müra ja väheneks seetõttu mõju piirkonna, sh Võru linna inimestele. 1. Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusväli on asutatud relvaseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 14.02.2008.a korraldusega nr 79. Korraldus on antud korralduse andmise ajal kehtinud õigusaktide alusel ning on kehtiv. 2008. aastal kehtinud planeerimisseaduse järgi ei olnud vajalik detailplaneeringu koostamine ega ka harjutusvälja kandmine üldplaneeringusse, kuna tegemist ei olnud sellel ajal kehtinud ruumilise mõjuga objektide nimekirjas oleva objektiga. 2. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riig valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. Huvitatud isikute kaasamine ei toimu üksnes siis, kui kohaldataks planeerimisseadust. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega 3. Mitte arvestatud. Harjutusvälja kasutuseeskirja pole muudetud selliselt, mis nõuaks keskkonnamõjude hindamist vastavalt KeHJS-le. 4. Osaliselt arvestatud. Korralduse vastuvõtmise järgselt alustatakse Natura asjakohase hindamisega. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 5. Mitte arvestatud. Ettepaneku põhjenduses viidatud relvaseaduse paragrahv sätestab, et laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Seadus ei ole sätestanud vastavate tegevuste jaoks tähtaegu ning jätnud erinevaid võimalusi planeeringutes antava korraldusega arvestamisele. Oluline on, et harjutusvälja laiendamise otsusest tulenevate muudatustega arvestades mõeldakse läbi uus, terviklik ruumilahendus ning korraldusest tulenevalt ei tekiks ruumilahendusse nn „auku“ (läbipääsuteede tagamine, juurdepääsud, toimiv rohevõrgustik jm). Tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb kaaluda, kas arvestades korraldusest tulenevaid muudatusi on vajalik uute üld- ja maakonna-planeeringute algatamine ja vajaduse esinemisel need algatada. Planeeringuala suurus ja asukoht otsustatakse planeeringu algatamisel. Planeerimisseaduse § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Nimetatud sätte rakendamine aitab tagada, et üldplaneering ja maakonnaplaneering oleksid omavahel kooskõlas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei algata kaalumise tulemusel üldplaneeringu koostamist, siis võib Vabariigi Valitsus algatada vajaduse korral harjutusvälja hõlmava maakonnaplaneeringu (sh ka osa- või teemaplaneeringu) koostamise nt rohevõrgustiku toimimise tagamiseks või muu teema terviklikuks lahendamiseks. Kaitseministeerium on avaldanud jaanuaris, 2023. a soovi kajastada Võru valla, Rõuge valla ja Antsla valla koostamisel olevates üldplaneeringutes Nursipalu HV laiendamise vajadust ja potentsiaalset ala piiri, kuid nimetatud omavalitsusüksused ei ole pidanud seda võimalikuks. Seega kuna korraldus ei kohusta planeeringuid muutma, ei ole tegemist omavalitsusüksustele pandud olulise täiendava ülesande või kohustusega, millega peaks kaasnema eeldatavalt täiendav kulu. 6. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes , samuti on ohuhinnangu avalikku osa kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 7. Mitte arvestatud. Harjutusväljade arendusprogrammid on kirjeldused kaitseväe vajadustest ning on määratud ülesannete täitmiseks vajalike väljaõppetasemete ning oskuste saavutamiseks. Selle alusel alles hakatakse väljaõppevõimalusi looma ning enne selle realiseerumist teostatakse vajalikud uuringud ning võetakse kasutusele vajalikud keskkonnameetmed. 8. Mitte arvestatud. Eelhinnangu, sealhulgas Natura eelhinnangu sisule on nõuded sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lõike 5 alusel keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31. KeHJS § 61 lõikest 1 tuleneb, et eelhinnangu koostamisel lähtutakse selle koostamise ajal olemasolevast teabest. Eelhinnangu koostamisel ajal oli konsultandil olemas teave selle kohta, et müratase Nusipalu harjutusvälja huvialal eeldatavasti tõuseb ning seda on Natura eelhinnangu koostamisel läbivalt arvesse võetud. Natura eelhinnangu koostamiseks ei ole vaja läbi viia uuringuid, vaid kui eelhinnangu koostamisel ilmneb, et teave ebasoodsa mõju välistamiseks ei ole piisav, siis tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Nursipalu harjutusvälja huviala eelhinnangu koostamisel ilmneski, et teave ebasoodsa mõju esinemise välistamiseks piisav ei ole, see on eelhinnangus läbivalt välja toodud. Eelhindamise tulemus on, et Nursipalu harjutusvälja huvialal tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine ning selle eelduseks on vajalike uuringute läbiviimine. Seega vastab Natura eelhinnang kehtivate õigusaktidega sätestatud nõuetele. 9. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisandub ka 2JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. 54 M. N. 11.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus nr 1 Nõuame Nursipalu harjutusvälja laienduse protsessi peatamist ja riigikaitseks vajaliku harjutusala lahenduse leidmise protsessi uut algatamist heade planeerimis- ja kaasamistavade kohaselt. Põhjendus: Ettepanek tulenevalt rahvaalgatusest “Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!” https://rahvaalgatus.ee/initiatives/8305157a-62c7-42a7-a3d3-6aba206e406b, millega koguti 11590 allkirja. 2. Korralduse eelnõu otsus nr 2 Nõuame riigikaitseks vajaliku taristu korrektset planeerimist koos asukoha eelvaliku, vastavate analüüside ja mõjuhinnangute ning kaasava diskussiooniga. Põhjendus: Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele on kohalikke elanikke, ettevõtlust ja loodust vähem kahjustavaid alternatiive, mida peab kindlasti analüüsima ja arvesse võtma. Ettepanek tulenevalt rahvaalgatusest “Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!” https://rahvaalgatus.ee/initiatives/8305157a-62c7-42a7-a3d3-6aba206e406b, millega koguti 11590 allkirja. 3. Korralduse eelnõu otsus nr 3 Nõuame mõjuhinnangute koostamist. Põhjendus: Võrumaa on unikaalne maakond, kus kohtuvad kaks kultuuriruumi (võro ja seto) ning mille märksõnadeks nii kohalike kui ka turistide jaoks on rahu, vaikus, kogukond, traditsioonid ning eripärane, liigirikas ja puhas loodus (unikaalne kogu Euroopa kontekstis). Ettepanek tulenevalt rahvaalgatusest “Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!” https://rahvaalgatus.ee/initiatives/8305157a-62c7-42a7-a3d36aba206e406b, millega koguti 11590 allkirja. 4. Nõuame korralduse eelnõus märgitud asjakohase ohuhinnangu avalikustamist. Nõuame riigikaitseks vajaliku taristu korrektset planeerimist koos asukoha eelvaliku, vastavate analüüside ja mõjuhinnangute ning kaasava diskussiooniga. Põhjendus: Ülekaalukas avalik huvi on ka rahva tervis ja nende elukeskkond. Inimestel on õigus teada ohuhinnangust tulenevaid ohte ja kohustus vajadusel neile reageerida. Ettepanek tulenevalt rahvaalgatusest “Ei Nursipalu harjutusvälja laiendamisele!” https://rahvaalgatus.ee/initiatives/8305157a-62c7-42a7-a3d3-6aba206e406b, millega koguti 11590 allkirja. 1. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. 2. Arvestatud. Nursipalu HV laiendamiseks on teostatud asukohavalik, tehtud on keskkonnaülevaade ning Natura eelhinnang. Harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel toimub avatud menetluses ning selle käigus kaasatakse huvitatud isikud (kohalikud elanikud), kes saavad esitada oma ettepanekuid, arvamusi ja vastuväiteid, mida arutatakse avalikul istungil. Otsustaja kaalub ja analüüsib esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväited samamoodi kui seda tehakse planeerimismenetluses. Võimalusel arvestatakse ettepanekutega. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Harjutusvälja asukohta on kaalutud ning alternatiive on võrreldud, seda on kirjeldatud eelnõus. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 3. Arvestatud. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 4. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes. Üldisema ohuhinnangu avalik osa on kajastatud Välisluureameti avalikus rapordis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). Harjutusvälja asukohta on kaalutud ning alternatiive on võrreldud, seda on kirjeldatud eelnõus. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete rakendamist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 55 K. L. 11.09.2023 1. Korralduse eelnõu otsus 2 Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Kohaldada Kagu-Eesti harjutusvälja rajamisel planeerimisseadust. Harjutusvälja rajamiseks Kagu-Eestis algatada vastav eriplaneering. Praegust olemasolevat Nursipalu harjutusvälja puudutav menetlus viia lõpuni Planeerimisseaduse kohaselt. Põhjendus: Antud menetlus piirab inimeste õigusi otusustusprotsessides kaasa rääkida ja on vastuolus Arhusi konventsiooni põhimõtetega. Riigikaitseseaduse 3. peatüki kohaselt kehtib Eestis üldine kaitsevalmidus ja vastavalt sellele tuleb tuleb kohaldada vastavaid sätteid. Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et ka kriiside korral tuleb tagada seaduste täitmine (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174). Planeerimisseaduse kohaselt (PlanS § 27 lõiked 1 ja 2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p11) tuleb koostada riigi eriplaneering, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise rajamisega, milleasukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Praegune teerullimeetod vähendab kohalike kaitsetahet ja koostöövõimet valitsusega. 2. Korralduse eelnõu otsus 3 Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Asendada eelnõu otsuses toodud sõnastus järgmisega: “ Algatada Nursipalu harjutusvälja osas keskkonnamõjude hindamine”. Põhjendus: Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud, kuid sellest tulenevad kasutusintensiivsuse mõjud keskkonnale on hindamata. Riigikaitset tuleb arendada arukalt - koos kohalikega, mitte neid välistades. Õiguskanslerile, kes on öelnud, et isegi kriiside ajal tuleb järgida kehtivaid seadusi, ei tohiks vastanduda. Ettevalmistus ja julgeolek on olulised, kuid liitlastele mugavamaid harjutustingimusi ei saa luua Eesti kodusid hävitades, meie endi inimeste arvelt. Ilma keskkonnamõjusid hindamata HÄVITATAKSE 22 tuhande võrumaalase elukeskkond. Juba praegu kostub militaarmüra enam kui 20km kaugusele metsade taha tuppa ära. On olnud juhuseid, kui 20km kaugusel aknad-uksed värisevad. Elamine minu Võru linnas asuvas kodus on muutunud äärmiselt stressitekitavaks, juba praegu häirib suuremate relvadega paugutamine üliväga. Millised saavad olema mõjud kohalike joogiveele, millised põllumajandusele ladestuvate mürkide tõttu? Keskkonnamõjude hindamist teadlikult EIRATES ei pääse praegused otsustajad vastutusest mürast, õhu-, mulla- ja vee saastumisest tingitud kohalike elanike eluaastate lühenemise ja tervisekahjude tekitamise eest. 3. Korralduse eelnõu otsus 4 Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 1. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustataud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riig valmisoleku tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. 2. Osaliselt arvestatud. Harjutusvälja kasutuseeskirja pole muudetud selliselt, mis nõuaks keskkonnamõjude hindamist vastavalt KeHJS-le. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Keskkonnamõjude hindamist ei eirata. 3. Osaliselt arvestatud. Korralduse vastuvõtmise järgselt alustatakse Natura asjakohase hindamisega. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 56 K. P. L. P. A. S. M. H. 12.09.2023 1. Avalikustada ohuhinnang ulatuses, mis peaks olema teada Eesti rahvale. Ei saa nõustuda olukorraga, kus väidetavalt on oht suur, kuid elanike kaitseks ei jagata isegi infot. 2. Mitte laiendada Nursipalu harjutusvälja eelnõus toodud mahus. Jätta ära suurekaliibrilised relvad, millest tulenevalt ei oleks vaja harjutusväljale uusi sihtmärgialasid ja inimeste kodud jääksid alles. Samuti ei oleks sel juhul niivõrd suurt mõju loodus- ja eluskeskkonnale, Võru linnale. Algatada Kagu-Eesti harjutusvälja asukohavalikuks alternatiivide analüüs. Eelnõus esitatud alternatiivide võrdlus ei ole võrreldavate kriteeriumitel põhinev analüüs. Kuna Rõuge valla osal ei ole harjutusvälja juriidiliselt olemas, siis alustada praegu kasutuses oleva harjutusvälja juriidiliselt korrektset vormistamist, alustades keskkonnamõjude hindamisest, mürauuringutest ja seni ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisest. 3. Kohaldada rahu ajal harjutusväljade arendamiseks alati planeerimisseadust, sest see tagab kohalike kaasamise kaitsevõime tõstmisesse. 4. Algatada Natura asjakohane hindamine kohe, seoses antud hetkeks toimunud ehitus-, raadamis- ja raietegevusega planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal, et oleks tagatud EL direktiividest tulenevate nõuete täitmine ja leevendusmeetmete kohaldamine. 1. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes , samuti on ohuhinnangu avalikku osa kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). 2. Mitte arvestatud. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. Harjutusvälja alternatiivsete variantidena kaaluti Kagu-Eestis erinevaid potentsiaalseid asukohtasid. Viiest asukohast jäi lõpuks valikutesse Nursipalu ja Orava. Oravale harjutusvälja rajamine ei osutunud oma võimalike piirangute tõttu realistlikuks. Rõuge vallas käesoleval hetkel asuv ja kasutusesolev Nursipalu harjutusväli on asutatud relvaseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 ning on kehtiv. 3. Mitte arvestatud. Kuigi Vabariigi Valitsuse korralduse järgi ei kohaldata PlanS-is sätestatud planeerimismenetluse erireegleid, tehakse otsused tavapäraste haldusmenetluse reeglite järgi, mis on sätestatud HMS-is. HMS § 1 järgi on HMS suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-32-03 järeldanud, et HMS konkretiseerib hea halduse põhimõtet ja teisi haldusülesannete täitmist puudutavaid põhiseaduslikke põhimõtteid ning realiseerib põhiseaduse §-st 14 tulenevat üldist põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Seega ei jää isikute õiguste kaitse sätte kohaldamisel tagamata, vaid seda tagatakse HMS järgse kõige rohkem isikuid kaasavama menetluse kaudu ehk avatud menetluses. 4. Osaliselt arvestatud. Korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. 57 K. A. 21.09.2023 1. Rakendada PlanS harjutusvälja arendamisel ja algatada PlanS kohane keskkonnamõjude hindamine. Metsise elupaikade vahelise sidususe säilitamiseks loobuda lõunapoolsete UXO ja taktikaalade arendamisest. Negatiivsete mõjude kompenseerimiseks tagada lähedalasuvate esinduslike mängupaikade säilimine väljaspool harjutusväljaku huviala. Põhjendus: Kavandatud arendus ohustab metsise soodsat seisundit Keretü ja Timmase elupaikades. Metsise kaitse tegevuskava kohaselt on Eestis metsisele suureks ohuteguriks elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu) ja elupaiga kvaliteedi langus kuivenduse mõjul; samuti on keskmiseks ohuteguriks häirimine. Need tegurid kaasnevad kahtlemata ka Nursipalu harjutusväljaku arendusega. Olulisel määral maastiku avamist ja kuivendamist on mainitud Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis lk 15. Maa-ameti mullakaardi järgi asuvad Lääne ja Põhja UXO ning taktikaalad väga olulises osas madalsoomuldadel, seega on nende alade kasutuselevõtmiseks kuivenduse vajadus suur ja mõju oluline. Metsiseid häiriv müra kaasneb erinevate harjutustegevustega, häirivaimaks neist tõenäoliselt tegevused UXO aladel (suurekaliibrilistest relvadest laskmine). Suurimaks Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega kaasnevaks ohuks metsisele hindan maastiku killustumist ja sidususe kadu teiste elupaikadega, seda eelkõige Keretü elupaiga osas. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaate p 4.2.1.10. kohaselt muutuvad Kurenurme ja Vilbu metsise püsielupaik raadamise ja häiringute tõttu metsisele kindlasti sobimatuks. Need alad on mängualana juba praegu hüljatud, kuid toimivad talvise elupaigana ning tagavad sidususe lähedalasuvate elupaikadega. Arendusprogrammi kohaselt raadatakse UXO alad 90-95% ulatuses ning laskeväljad ja taktikaalad 50-75% ulatuses. Lisaks killustab metsamaastikku veelgi rida tegevusi, mis on mainitud arendusprogrammi 2. punktis ja toodud keskkonnaülevaate joonisel 5, kuid mille tegelikku ulatust ja mõju on raske hinnata (nt raadamine kraavide, teetrasside jms tarvis). Pöörduja teostatud jooniselt nähtub, et Kurenurme ja Vilbu metsise elupaigad hävivad otseselt raadamise tagajärjel kuid ka Keretü ja Timmase metsise elupaigad on arendusplaani järgi ümbritsetud UXO ja taktikaaladega, kus maastikumuutus on oluline ja esinevad metsist häirivad tegevused. Vähesel määral kattub ka Põhja taktikaala Keretü metsise elupaigaga. Metsise elupaigad on keskkonnaregistrisse kantud peamiselt mänguala piiride järgi, kuid erinevad telemeetriauuringud on tõestanud, et elutegevuseks kasutatakse väljaspool mänguaega (kanad tibudega, talvised elupaigad) oluliselt suuremat territooriumi, sh isegi metsamassiive 7-10 km kaugusel. Pesakonnaga kanad kasutavad elupaigana metsa vanuses 41-80 aastat, täiusega ca 66%; metsisekuked on aga metsa vanuse osas veelgi nõudlikumad. Taoliseid tingimusi raadatud ja kuivendatud taktikaalad ega UXO alad kindlasti pakkuda ei suuda. Seega metsisele vajaliku elupaiga pindala väheneb ning esinduslikud mängupaigad Nursipalu huvialal jäävad saarekestena keset militaarmaastikku, kus liigi edasine püsimajäämine on kaheldav. Metsise kaitse tegevuskava kohaselt on oluline säilitada hästi toimivate elupaikade vahel sidusus, kuna metsise populatsioon sõltub otseselt kvaliteetse elupaiga olemasolust ja selle sidususest. Sidususe tagamist nähakse ka pikaajalise kaitse-eesmärgina. Keskkonnaregistri järgi on kõige esinduslikum lähedalasuv metsise elupaik lõuna pool asuvad Hurda elupaik (KLO9101757), mis on huvialal asuvate elupaikadega seotud Sänna metsamassiiviga ja on omakorda ühendatud Pähni ja Sadrametsa metsise elupaikadega; samuti on oluline edelas asuv Tsooru metsise elupaik, mis on omakorda seotud Karula RP territooriumil asuvate metsise elupaikadega. Sänna ja Tsooru suunal metsamassiivide olulisust toimiva rohevõrgustiku osana rõhutati ka Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti KMH 16.06.2017 aruandes (p 4.8.). Ida, põhja ja lääne suunal harjutusvälja huvialast esinduslikke metsise elupaikasid ei asu ning loode, põhja ja ida suunal puuduvad taolised metsamassiivid, mis võimaldaksid metsisele elupaikade vahelisi levikukoridore luua. Kavandatud kujul harjutusväljaku arenduse läbiviimine rikub olemasoleva metsise elupaikade vahelise sidususe lõuna ja edela suunal. Eelmainitud maastikumuutuste ja muude ohutegurite realiseerumise korral ei taga metsise soodsat seisundit ka Keretü looduskaitseala (edaspidi Keretü LKA) ja Timmase looduskaitseala kehtiv kaitse-eeskiri isegi kui kaitsealad jäävad otseselt arendustegevusest puutumata. Metsis kuulub II kaitsekategooria liikide hulka ning on ka linnudirektiivi lisas mainitud liik, kelle elupaikade soodsa seisundi tagamine on Eesti riigile rahvusvaheliselt võetud kohustus. Väljaspool Natura võrgustikku on liigi soodne seisund tagatud seni Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) alusel, mille järgi II kaitsekategooria liigi elupaikadest vähemalt 50% võetakse kaitse alla (§ 48 lg 2) . Nursipalu harjutusväljaku rajamisega hävivad otseselt Kurenurme ja Vilbu metsise elupaigad ning halveneb liigi seisund Keretü ja Timmase looduskaitsealadel; see on omakorda vastuolus nii LKS kui ka linnudirektiivi eesmärkidega. 2. Rakendada PlanS harjutusvälja arendamisel ja algatada PlanS kohane keskkonnamõjude hindamine. Seejuures tuleb arvestada, et varasemad leevendusmeetmed on ellu viidud, Keretü LKA kaitse-eesmärgiks olevate liikide seisund arenduse käigus ei halvene ning 2017.a arenduse ajal olemas olnud ja hiljem leitud vääriselupaigad säilivad. Põhjendus: Harjutusväljaku laiendamine võib vastuollu minna 2017. a ehitusprojekti KMH leevendusmeetmetega. Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti KMH 16.06.2017 aruandes on toodud leevendusmeetmed, millega kompenseeritakse 2017.a alustatud harjutusväljaku negatiivset keskkonnamõju. Olulisimaks leevendusmeetmeteks on Keretü LKA rajamine, mille kaitse-eesmärgiks on muuhulgas metsise ja tema elupaikade kaitse. Kuigi arendustegevust käesoleval hetkel Keretü LKA territooriumil märkimisväärselt planeeritud ei ole (va Põhja taktikaala kaitseala põhjaosas vastavalt keskkonnaülevaate joonisele 5), selgitasin eelnevas punktis, kuidas see avaldab negatiivset mõju kaitse-eesmärgiks olevale metsisele. Maastikumuutused ja häiringud kaitseala ümber võivad viia elupaiga seisundi halvenemise ja liigi populatsiooni hävimiseni kaitseala sees. Keretü LKA kaitse-eesmärk ei ole lihtsalt mingi pindalalise objekti majandustegevusest puutumata hoidmine vaid kaitse-eesmärgina nimetatud liikide seisundi säilitamine või parandamine. Seega on ellu viidud leevendusmeede tõhus vaid siis, kui kaitse-eesmärgiks olevate liikide seisund peale kaitse-eeskirja kehtestamist säilib või paraneb. Keretü LKA kaitse-eeskirja loomisel oli eeldus, et suuri maastikumuutusi kaitseala ümber ei toimu. Sarnast negatiivset mõju võib avaldada arendus ka muudele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (must-toonekurg, merikotkas, kanakull, laanerähn ja valgeselg-kirjurähn), mida peab hindama KMH käigus. Samuti on varasemaks leevendusmeetmeks täiendav vääriselupaikade inventuur ja kaitse alla võtmine 2017.a ehitusprojekti järgselt 10 km raadiuses olemasoleva harjutusvälja välispiirist, millega kompenseeriti vääriselupaikade hävimine olemasoleval sihtmärgialal. Keskkonnaülevaate lk 34 järgi jääb kavandatud raadamisalale osaliselt või täielikult 24 VEPi pindalal 27,8 ha, mis raadamise tõttu hävivad. Olemasolevate VEPide seisund halveneb ka servaefekti tõttu. Keskkonnaülevaate lk 77 järgi jääb ka selgusetuks, kas varasem leevendusmeede inventuuri osas on täielikult ellu viidud. Uue arendusega kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja vääriselupaikade seisundi teadlikult halvemaks viimine muudab tühiseks varasema leevendusmeetme olemuse ja vähendab ka usaldust uute harjutusväljaku arendamisega planeeritavate kompensatsioonimeetmete osas, seda enam et tegemist on sama arendaja ja sisuliselt varasema projekti jätkuga. 3. Mitte alustada uute ehitustegevustega enne kui on selgunud KMH vajadus. Põhjendus: Juba käimasolev ehitustegevus harjutusväljaku laiendamiseks on vastuolus KeHJS-ga. Tallinna Ringkonnakohus on 13. aprill 2018 kohtumäärusega nr 3-17-2275 andnud hinnangu olukorrale, kus Nursipalu harjutusväljaku rajamiseks vajaliku ca 300 ha metsa raadamiseks anti välja luba 99 ha ulatuses enne kui oli valminud vastav KMH aruanne. Metsateatise andja tolleaegne tõlgendus tugines KeHJS § 6 lõike 1 punktile 31/1, mille järgi alla 100 ha suurust raadamist ei loeta olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Ringkonnakohus leidis, et kuna on usutav, et harjutusvälja arenduse käigus tehakse veel täiendavaid raadamisi, mis kokku ületab 100 ha lävendi, tuleks KMH vajadust hinnates vaadata kogu projekti tervikuna. Teistsuguse tõlgenduse korral on võimalik raadamise osadeks jagamisega seaduse sätete nõuetest kõrvale kalduda. Sarnaselt tuleks vaadata ka olukorda, kus tänasel päeval käib juba Võru-Valga maanteed ja Sõmerpalut ühendava tee ehitus, kuna harjutusväljaku laiendamisel jääks hetkel kasutuses olev tee polügooni sisse. Lisaks on juba alustatud Nursipalu harjutusvälja teeninduslinnaku ehitust. Mõlemad tegevused hõlmavad endas raadamist ja on usutavasti Nursipalu harjutusväljaku laiendamise osa. 1. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Nursipalu HV laiendamise eesmärk on luua 2. JVBr-ile ning nende juures paiknevatele liitlastele adekvaatsed võimalused allüksuste väljaõppe läbiviimiseks. See sisaldab kõikide allüksuste väljaõpet, sh kaudtule- ja tankitõrjerelvad. Tulenevalt 2. JVBr struktuuri uuendamisest/ajakohastamisest ning võimete arendamisest lisanduvad ka 2. JVBr relvastusse kaasaegsed kaudtule- ja tankitõrjerelvad ning nende väljaõppe läbi viimiseks on vajalik Nursipalu HV laiendus. Uusi sihtmärgialasid on vajalik luua, et allüksuste väljaõpe, koostegutsemine teiste üksustega ning erinevad manöövrid oleksid efektiivsed ja täidaks vajalikku eesmärki. 2. Mitte arvestatud. Vastavalt relvaseaduse § 85 lõikele 3¹ võib Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Antud ajahetkel on nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud ning Vabariigi Valitsus on õigustatud harjutusvälja kiirendatud korras laiendama. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 3. Mitte arvestatud. Nursipalu harjutusväljaga seoses ei ole ehitustegevust toimunud. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 58 P. P. Eesti Omanike Keskliit 25.09.2023 Palume kirjeldada korralduse eelnõus ja seletuskirjas tekkivaid mõjusid harjutusala lähinaabruses olevate hoonestatud kinnistute omanikele ja kitsenduste hüvitamise-leevendamise abinõusid. Põhjendus: Harjutusala laienemine sisuliselt koduõuele vähendab oluliselt ka nende kodude ja omandi väärtust, elukvaliteeti ja võimalust kasutada kinnistut elamise eesmärgil tasemel nagu sellest saab aru tavakodanik, kes elab oma majas, väheneb kinnistu turuhind ja võõrandamisvõimalus ostjate huvi vähenemise tõttu. Kahju on reaalne ning harjutusala rajamise ja selle kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (causa). Harjutusala rajamisega kaasneb seega omandi oluline kitsendamine, milline tagajärg tuleb põhiseaduse §32 ja Riigikohtu praktika kohaselt omanikule hüvitada, vähemalt osaliseltki (maamaksuvabastus, häiringutasu maksmine, väljaostu võimalus jms). Kui tekkiv omandikitsendus on fakt, siis peab olema hüvitus kohane ja kohene ning mitte tulevikku lükatud. Hüvitusskeemi loomine omavalitsuse jaoks ei tähenda, et konkreetsele omanikule oleks tekkiv kahju hüvitatud. Proportsionaalne meede ei ole pakkuda kaasfinantseeringut elamute akende vahetuseks, kuna see ei korva tekkivat omandiriivet ja vara väärtuse vähenemist. Eelnõust jääb tahestahtmata mulje, et loomade õigused on riigis paremini tagatud kui inimeste. Kanakulli iventuur tehakse, aga kuidas ja mis ulatuses mõjutab harjutusala laiedamine selle lähinaabruse inimesi-majapidamisi ja kui palju neid on, ei inventeeri, uuri ega hinda keegi. 1. Osaliselt arvestatud. Välja töötamisel on ka kompsensatsioonimeede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. Lisaks on ka planeeritud kompensatsioonimeetmed KOV-dele, millega makstakse neile senisest suuremat ja püsivat häiringutasu, mille abil on KOV-l võimalus parendada kohalikku elukeskkonda. Lisaks püsivale häiringutasule makstakse ühekordset investeeringutoetust Võru vallale (3 mln eur), Antsla vallale (2 mln eur), Rõuge vallale (2 mln eur) ja Võru linnale (3 mln eur). 59 M. H. Soodla Kaitseks MTÜ 25.09.2023 1. Ettepanek on jätta eelnõust välja planeeringuprotsessi pikkust põhjendavad eksitavad näited ja viited. Põhjendus: Soodla harjutusvälja eriplaneering algatati 12.05.2022. Harjutusväli loodi 2015. aastal. Miks ei algatatud eriplaneeringut juba 2015, pole avalikkusele selgitatud. Miks peaksime uskuma, et kui riik ei suutnud hinnata suurenenud ohtu juba enne 24.02.2022 täiemahulist Ukraina sõda ja oleks võinud juba protsesse algatada 2021 aastal, siis nüüd on see salastatud hinnang õige? Reaalsed tegevused Soodla harjutusvälja planeerimisel algasid sügisel 2022. Sellises tempos saab eriplaneeringu protsessi läbida 2,5 aastaga. Kiirendatud lahendusega Nursipalus soovitakse avalikkust eksitades saavutada tegelikult sama tempo, kuid jätta KSH täies mahus läbi viimata. Siinkohal H.Pevkuri väide.” ..Tegelikult Soodla puhul ka me näeme, et riigi eriplaneering on kestnud 8 aastat, ja me ei ole lõpus, eks. Ja seetõttu tegelikult julgeolekupildist lähtuvalt on vältimatu seda teha.” Soov Nursipalu harjutusväljaku laiendamiseks oli teada 2022. aasta suvel, mil võinuks soovi korral eriplaneeringu algatada. Tänaseks oleks protsess käinud juba rohkem kui aasta. Selle asemel on valedega põimitud kommunikatsiooni saatel alustatud harjutusvälja laiendamise tegevuste elluviimisega (teed, rajatised, kinnistute võõrandamise ettevalmistused), tasalülitades kogukondi ja jättes puudutatud isikud informatsioonita. Seaduse muutmise eelnõu esimesel lugemisel väitis kaitseminister, et kiirendatud tempo 2,5 aastat on võimalik saavutada “ideaaljuhul”, kui ühtki vaidlustust ei tule. Märgime, et olemasoleva seaduse korrektne järgimine aitab vaidlustusi ära hoida ning peamised vaidluspunktid ja lahkhelid harjutusväljade puhul on teada juba Põhja-Eesti harjutusala arendusest. Eelnõus on toodud riigi eriplaneeringu protsessi pikkust illustreeriv keskpolügooni näide koos viitega, et taristu projekteerimine ja arendus oleks lubatud alles peale riigi eriplaneeringu kehtestamist. Ometi projekteeriti ja rajati keskpolügoonil taristut paralleelselt eriplaneeringu protsessiga, seega on antud näide eksitav. Samamoodi projekteeritakse ja rajatakse taristut ka Nursipalus juba praegu. Samuti ilma planeeringuta lausa kasutatakse täna Soodla harjutusvälja laiendatud ohuala, mis asub pea 100% Natura 2000 alal. 2. Avalikustada eelnõu eeldusena märgitud asjakohane ohuhinnang. Põhjendus, selgitus: Eelnõus lk 3 on öeldud. “Asjakohase ohuhinnanguga kinnitatud oht riigikaitsele on sätte kohaldamise eeldus, sest riigikaitse on see ülekaalukas avalik huvi, mis põhjendab olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamist ilma tavapärase planeerimismenetluseta”. Euroopa Kohtu praktikaga on tunnustatud mõiste olulisest avalikust huvist tulenev põhjus ja see hõlmab järgmisi valdkondi: avalik kord; avalik julgeolek; avalik ohutus; rahvatervis; sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; tarbijate, teenuse kasutajate ja töötajate kaitse; kaubandustehingute ausus; pettusevastane võitlus; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse; loomatervis; intellektuaalomand; rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi säilitamine; sotsiaal- ja kultuuripoliitika (TDRS § 3 lg 5). Seega ei saa pidada väidetavalt julgeoleku eesmärgil rajatavat harjutusvälja iseenesest ülimuslikuks. Kusjuures pole ka kinnitust, et just Nursipalu harjutusvälja laiendamine tagab julgeoleku, kuna julgeoleku seisukohalt on olulised ka rahva kaitsetahe ja tagamaa toimimine kriiside korral. Kuidas mõjutab jõumeetodil, läbi meedia inimestega manipuleerimise ja survestamise meetodil kodude omandamise soov riigi poolt rahva kaitsetahet, ei ole uuritud. Samuti puudub strateegia tagamaks julgeolekut mistahes kriiside korral koostöös kohalike elanikega. 1. Kui niivõrd paljusid inimesi puudutava otsuse aluseks on pelgalt avalikkusele antud info oletatavast kõrgemast ohust, samal ajal kinnitades rahvale, et ohtu pole, siis on õigustatud kodanike ootus saada informatsiooni selle kohta, mida nad peaksid teadma seoses kõrgendatud ohuga, milleks olla valmis ja kuidas vajadusel aidata tagada Eesti julgeolekut. Väidetavalt on ohuhinnang riigisaladusega kaetud. Sellegipoolest tuleb avalikustada need osad, mis ei ohusta Eesti julgeolekut ning anda avalikkusele vajalik informatsioon. 2. Eelnõu lk 4 väidetakse, et planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Samas nenditakse, et sõjalise kaitse võime kasv ei tulene automaatselt harjutusvälja laiendamise otsustamisest ega ka mitte selle taristu rajamise faktist, vaid läbiviidavate harjutuste positiivsest mõjust Kaitseväe üksuste oskusele kasutada uusi võimeid ning Kaitseväe ja liitlaste üksuste koostöövõimele Eesti maastikul. Kuna põhjalikku kaitseväe vajaduse kaardistamist, planeerimist, asukohtade eelvalikut ning alternatiividega seotud võimalusi ei ole kiirustamist põhjuseks tuues läbi viidud, võib läbimõtlematu kiirustamine vastupidiselt eeldatule hoopiski suurendada ohtu riigikaitsele. Kuni ei ole koostatud vastavaid sisukaid analüüse, nt asukohavalikut, alternatiivide analüüse, jõumeetodil läbiviidavate muudatuste mõju kaitsetahtele, ei saa väita vastupidist. 3. Ohutasemed on Riigikaitseseaduses § 13 määratud. Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral on Vabariigi Valitsus vastava otsuse tegija - Vabariigi Valitsuse pädevuses on kõrgendada üldist kaitsevalmidust. Otsuse tegemisel lähtutakse ohuhinnangust. Vabariigi Valitsus teavitab Riigikogu kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest ja selle põhjustest viivitamata. Kaitsevalmiduse kõrgendamise kiidab heaks Riigikogu. Seega on arusaamatu, millisele ohuhinnangule ja sellest tulenevale kõrgendatud ohule, mis on käesoleva eelnõu eelduseks, eelnõus viidatakse. 4. Antud eelnõus pole ohuhinnangu kirjeldamisel lähtutud HMSst § 55. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. 3. Nõuame, et avalikes materjalides toodaks koheselt välja riigipoolne selge seisukoht harjutusvälja piirile ja mõjupiirkonda so 4km jäävate kinnistute omandamise ja/või kinnisvaraväärtuse languse hüvitamise osas. Põhjendus: Kuigi Soodla harjutusvälja on rajatud juba 8 aastat ja ka Nursipalu juba aasta, siis on harjutusväljade rajamisel jäänud täiesti käsitlemata harjutusvälja piiridel sh lausa ohualadel olevate kinnistute saatus. Tuhanded inimesed Eestis kaotavad kodude kõrvale harjutusväljade rajamisega olulise osa kogu oma elu ehitatud ja rajatud kinnisvaraväärtusest. Riik ei saa lähtuda ainult harjutusväljade vajadustest, vaid peab seadusi luues mitte unustama oma kodanikke, kellele tekitatakse majanduslik kahju, vaimsed kannatused ja kodurahu või isegi kodu kaotus. 1. Osaliselt arvestatud. Eelnõu teksti korrigeeritud. 2. Mitte arvestatud. Ohuhinnangu juurdepääsupiiranguta osad on toodud asukohavaliku kokkuvõttes, samuti on ohuhinnangu avalikku osa kajastatud Välisluureameti avalikus raportis (EESTI RAHVUS­VAHELISES JULGEOLEKU­KESKKONNAS 2023). Põhiseaduse preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) kaudu. See ei tähenda, et riigikaitse huvi on automaatselt ülimuslik teiste avalike ja erahuvide suhtes. Samas tähendab see, et teiste huvide riiveid kaaludes tuleb arvestada riigikaitsehuvi olulisust Põhiseaduse valguses ning konkreetse küsimuse olulisust riigikaitsele. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus on kirjeldatud Nursipalu harjutusvälja laiendamise kriitiline olulisus Eesti kaitsevõime tõstmiseks kõrgendatud julgeolekuohu olukorras. Selleks ei ole vajalik riigi valmisoleku tõstmine, kuid harjutusvälja rajamise vajadus peab tulenema ohuhinnangust. Harjutusvälja rajamise tegevused on aeganõudvad, mistõttu hakates seda rajama alles siis, kui tekkinud on olukord, mil on vaja riigi valmisolekut tõsta riigikaitse seaduse alusel, on harjutusvälja rajamisega juba lootusetult hiljaks jäädud. 3. Osaliselt arvestatud. Esmalt tegeletakse harjutusvälja huvialapiiridesse jäävate kinnistute omandamisega. Välja töötamisel on ka kompsensatsioonimeede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. Lisaks on ka planeeritud kompensatsioonimeetmed KOV-dele, millega makstakse neile senisest suuremat ja püsivat häiringutasu, mille abil on KOV-l võimalus parendada kohalikku elukeskkonda. Lisaks püsivale häiringutasule makstakse ühekordset investeeringutoetust Võru vallale (3 mln eur), Antsla vallale (2 mln eur), Rõuge vallale (2 mln eur) ja Võru linnale (3 mln eur). 60 T. J. M. J. T. J. M. M. A. M. MTÜ Roheline Pärnumaa MTÜ Eesti Metsa Abiks MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda MTÜ Nõmme Tee Selts MTÜ Päästame Eesti Metsad 25.09.2023 1. Ebaõige on eelnõus esitatud väide nagu puuduksid Nursipalu HV laiendusele realistlikud alternatiivid. RKIKi asukohavaliku analüüsis ei ole näiteks Orava variant välistatud mitte seetõttu, et see ei vasta harjutusväljale esitatavatele vältimatult vajalikele kriteeriumitele, vaid sellest loobuti diskretsiooni alusel. Põhjendus: Pole usutav, et sedavõrd kriitilise riigikaitse vajaduse tagamiseks, nagu seda presenteerib Kaitseministeerium, oleks Kagu-Eestisse jäetud harjutusväli sootuks rajamata, kui mingil põhjusel oleks Nursipalu ala välistatud. Kahtlemata ei ole HV rajamisel vabandus Natura 2000 võrgustiku ala kaetus HV huvialaga või selle piiriga, sest näiteks Keskpolügoon ja Soodla HV kattuvad olulises osas Natura 2000 võrgustiku alaga - Soodla HV eriplaneeringu ühenduskoridorid Keskpolügooniga seejuures lõikavad otse läbi Natura loodus- ja linnuala, kus esineb esmatähtsaid elupaigatüüpe – kokku on Soodla HV planeeringuala kattuvus Natura alaga 3459 ha suurusel alal. Seega on vähemalt Orava variant Nursipalu HV realistlik alternatiiv, mida pidanuks hindama sisuliselt ja samalaadse põhjalikkusega nagu Nursipalu varianti. Antud juhul polnud asukohavaliku tegemise ajaks teostatud ühtegi keskkonna- või loodusväärtustega seotud uuringut. Kogu VV korralduse keskkonnaülevaade ja Natura eelhindamine on toimunud vaid (puuduliku info põhjal) parimaks tunnistatud HV asukoha osas. Kummaline on siin seegi, et mitte kuskil ei ole põhjendatud, miks riigikaitseliselt ei ole pigem eelistatum lahendus, et meil on Kagu-Eestis kaks harjutusvälja – praegune Nursipalu HV u 3000 ha ja nt Oraval teine u 10 000 ha nagu on välja käinud Ruuta Ruttas-Küttim. Võimalike reaalsete alternatiivide sisuline kaalumata jätmine on vastuolus haldusorgani kaalutlusõigusega, mida tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kagu-Eestisse rajatava HV asukohavalik on tehtud täielikult suletud uste taga, mis ei võimalda kuidagi veenduda otsuse ratsionaalsuses ja otstarbekuses. Kaitseministeerium/RKIK ei ole järginud isegi mitte minimaalselt seda otsustusprotsessi, mida seadusandja tegelikult on taolisteks suurteks asukohavaliku otsusteks ette näinud. Vastavalt PlanS § 31 lg-le 1 tehakse riigi eriplaneeringu eelvalik koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb. Eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu (PlanS § 31 lg 2). Vabariigi Valitsus teeb riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku PlanS § 41 lg 1 järgi alles peale eelvaliku lähteseisukohtade koostamist ja lähteseisukohtade avalikku arutelu (PlanS § 32), eelvaliku otsuse eelnõu kooskõlastamist (PlanS § 37) ning eelvaliku otsuse eelnõu avalikku väljapanekut ja tulemuste avalikku arutelu (PlanS § 38, § 39). Nursipalu puhul pole võimalikke alternatiivseid asukohti arutatud mitte ühegi teise ministeeriumi, valistusasutuse, Riigikogu, KOVi üksuse, puudutatud isiku või kellegi teisega. RKIK/Kaitseministeerium on olnud Kagu-Eestisse rajatava harjutusvälja asukoha ainuotsustajaks. On mõeldamatu, et nii kaalukat otsust teostab sisuliselt üks ainus ministeerium oma allasutusega, kelle tegevuse üle mh otstarbekuse kontrolli ei näi kellelgi olevat voli teostada. Nagu eelpool selgitatud ei olnud valitud ala, st Nursipalu, ainuvõimalik – ei ole teada, milliseid kompromisse oleks tehtud ja kuhupoole oleks valik kaldunud kui asukohavalikus oleks erinevaid alternatiive hinnatud sisuliselt, teostades vajalikud keskkonnauuringud, ning kaasatud oleks erinevaid asutusi ja puudutatud isikuid. Kummaline on seegi, et huvitatud isikutele pole korduva küsimise peale avaldatud isegi mitte RKIKi asukohavaliku analüüsi originaaldokumendi tiitellehte, lehekülgede arvu, koostaja või kaasatud ekspertide nimesid. 2. Nõuame, et VV algataks keskkonnamõjude strateegilise hindamise KeHJS § 33 lg 1 p 1 ja 4 alusel. Palun käsitleda seda toimingu sooritamise nõudena riigivastutuse seaduse (RvastS) § 6 tähenduses. Põhjendus: RelvS § 85 lg 3’1 võimaldab kohaldamata jätta planeerimisseaduse, kuid sellest ei järeldu automaatselt, et kohaldamata saaks jätta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS) ilma sisulise põhjenduseta. Praegu on eelnõusse lisatud pelgalt väide, et „KeHJS kohase keskkonnamõju hindamisega (KMH) kaasneb aeganõudev menetlus, mis takistab Nursipalu HV kiiret välja arendamist ja on seeläbi takistuseks riigi julgeoleku tagamisel pingelises julgeoleku olukorras“. Seda põhjendust ei saa piisavaks pidada arvestades ulatuslikku ja kompleksset olulist keskkonnamõju, mida harjutusvälja rajamine endaga kaasa toob. Mitte ühtegi võrdlevat analüüsi ajakulu ja saadava kasu/kahju osas pole tehtud. Sellega on rikutud haldusakti põhjendamiskohustust. KeHJS kohaldamata jätmine ei ole kooskõlas keskkonnaõiguse üldpõhimõtetega nagu ettevaatuspõhimõte (KeÜS § 11), lõimimispõhimõte (KeÜS § 9) ja keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte (KeÜS § 11). Arvestades, et Soodla harjutusvälja arendatakse praegu samadel kaalutlustel nagu Nursipalu harjutusvälja – oht Eesti julgeolekule ja riigikaitsevõimekuse tõstmise vajadus on ometi üks –, ent Soodla HV puhul algatati keskkonnamõju strateegiline hindamise Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. a korraldusega nr 147, siis jääb arusaamatuks, miks haldusorgan käitub sisuliselt samas situatsioonis erinevalt. Võrreldes Soodla HV ja Nursipalu HV arendusprogramme on selge, et Nursipalu HV laienduse eeldatav keskkonnamõju on märksa ulatuslikum ja olulisem – nt rajatakse siia UXO alasid, kavandatakse suurekaliibriliste relvadega harjutustegevust, mille mõjualasse jäävad lasteasutused, haiglad, tuhandete inimeste kodud. Samas ei näe ükski kehtiv planeering ette Nursipalu HV laiendamist vastupidiselt Soodla HV-le. Et HV rajamine mõjutab oluliselt inimeste põhiõigusi ning KeHJS kohase keskkonnamõju hindamise eesmärk on mh selgitada välja kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva vahetu või kaudse mõju avaldumine inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale (KeSHJS § 2’1; KeÜS § 11), rikub haldusorgani seesugune vastuoluline ja põhjendamatu käitumine Soodla HV ja Nursipalu HV laienduse kavandamisel võrdsuspõhiõigust (PS § 12). Arvestades ka kui paljudele olulistele puudustele ja arusaamatustele VV korralduse eelnõu materjalides on senise avatud menetluse jooksul juba erinevad huvitatud isikud ja haldusorganid (nt Rõuge vald) tähelepanu juhtinud, on ilmne, et praegune RKIKi loominguline metoodika keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ei saa kuidagi tagada põhiõiguste kaitset, haldusmenetluse ja keskkonnaõiguse nõuete täitmist nagu seda teeks KeHJS kohane menetlus. Seda enam, et kogu keskkonnamõjude väljaselgitamise metoodika väljatöötamisse pole kaasatud ühtegi teist pädevat asutust nagu Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium. Riigikohus on märkinud, et „Keskkonnaküsimuste otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ning vajalik on arvestada suurt hulka erinevaid huvisid, pürgides nende tasakaalustamise poole, et leida konkreetsel juhtumil säästva arengu ning keskkonnakaitse vajadusi arvestav sobivaim lahendus. Kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse ning eelnimetatud eesmärgi saavutamise tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus.“ (RKHKo 3-3-1-86-06, p 22). Praegune RKIKi poolt läbiviidav menetlus on kaugel ’õiguspärasest, tõhusast ja õiglasest’ menetlusest. 3. Ettepanek: Isegi kui KeHJS kohast keskkonnamõjude hindamist läbi ei viida, hinnata kogu Nursipalu HV arendusprogrammiga kavandava tegevuse jm asjakohase tegevuse – sh juba toimunud raiete, raadamise, teeehituse – kumulatiivset mõju kaitsealustele liikidele. VV korraldust mitte vastu võtta ning ühegi Nursipalu HV arendusprogrammi tegevusega mitte alustada enne, kui isendikaitse seisukohalt olulised uuringud on teostatud. Vastupidine lähenemine oleks vastuolus LKS isendikaitse nõuete (LKS § 55) ja Riigikohtu praktikaga (RKHKm 3-20-605, p 15). Põhjendus: VV korralduse eelnõu keskkonnaülevaates ja Natura eelhinnangus on äärmiselt pinnapealselt kui üldse käsitletud kogu Nursipalu HV arendusprogrammis kavandatavate tegevuste elluviimise ning muude asjakohaste tegevuste kumulatiivset mõju. Riigikohus on aga pidanud kumulatiivsete keskkonnamõjude väljaselgitamist oluliseks ka olukorras, kus KeHJS kohast menetlust läbi ei viida: „Ringkonnakohtul tuleb kaebust lahendades muuhulgas selgitada, kas teatistes raie tegemise ajale sätestatud piirangud on LKS § 55 lg-tes 6 ja 6/1 ette nähtud nõuete järgimiseks piisavad ning milline on raiete kumulatiivne mõju kaitsealuse linnuliigi isenditele“ (RKHKm 3-20-605, p 15; vt ka Tallinna RnKo 3-20-605, p 20). Kumulatiivsete mõjude puhul tuleb mh arvesse võtta juba eelnevalt toimunud ja keskkonda juba mõjutanud tegevuste, nt raiete, koosmõju. Antud juhul lubab kõnealuse korralduse eelnõu p 3.2 „täiendavat hindamist läbi viimata, ajaliste ja mahuliste keskkonnameetmete rakendamisel, alustada“ mh ulatuslike raadamiste, ehitustööde, kraavide rajamise ja väiksekaliibriliste relvade laskmisega ning seda enne kui on teostatud kõik isendikaitse seisukohalt vajalikud uuringud, mis on loetletud VV korralduse keskkonnaülevaates, nagu metsise telemeetriline uuring; vääriselupaikade inventuur; kalakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur; kanakulli inventuur; potentsiaalsete metsise mängude inventuur; militaarmüra ja vibratsiooni uuring. Selline lähenemine võib aga põhjustada pöördumatut kahju kaitsealustele liikidele, muutes uuringute läbiviimise mõttetuks ning on seetõttu ilmses vastuolus LKS sätete ja Riigikohtu praktikaga. Eeltoodut ilmestab keskkonnaekspert Kristjan Ait’i saadetud seisukoht RKIK-le, milles on juhtinud tähelepanu, et „Nursipalu harjutusväljaku huivalale jääb 4 metsise mängu, millest Timmase ja Kerretü on elujõulise asurkonnaga, kuid ülejäänud kaks degradeerunud. Metsise asurkonna kaitseks ei piisa vaid mänguaegse elupaiga kaitsest, arvestada tuleb ka ümbritseva maastikuga. Kavandatud arendusega on huvialale jäävad elujõulised mängud ümbritsetud lagedate aladega (suurim mõju UXO aladel, aga ka laskeväljadel, teekoridoridel jm) ning lõigatud ära lõunapoolsetest asurkondadest. Liigil puudub võimalus levida harjutusväljaku alalt väljapoole ja vastupidi. /…/ Kui harjutusvälja rajamisega alustatakse ajal, kui uuringud on veel pooleli, ei ole uuringutest sisulist kasu. Uuringud peavad andma vajalikku keskkonnainfot, mida arvesse võttes saab teha järeldusi enne ehitustegevusega alustamist. Uuringutest ei ole kasu, kui nt liikumiskoridorid on juba alustatud töödega (nt uue maantee rajamine) läbi lõigatud.”. Oluline on silmas pidada, et metsis on linnudirektiivi I lisas nimetatud liik, kelle elupaikade piisava mitmekesisuse ja suuruse säilitamiseks, hoidmiseks või taastamiseks peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et kindlustada nende säilimine ja paljunemine levikualal. Seega, isegi kui konkreetse liigi levikuala ei ole lisatud Natura võrgustikku, ei vabasta see riiki kohustusest väljaspool Natura ala metsise elupaiku kaitsta. Lisaks isendikaitsele peab LKS §-dest 1 ja 3 tulenevalt haldusorgan järgima kaitsealuse liigi loodusliku elupaiga soodsa seisundi tagamist, kusjuures loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus. 4. Ettepanek: 1) Kuna üldsusel on tugev kahtlus, et RKIK ja Kaitseministeerium ei tegele Nursipalu HV küsimuses erapooletult, siis avalikustada kõik avatud menetluse jooksul esitatud seisukohad täismahus, kattes vajadusel kinni üksnes isikuandmed. Huvitatud isikute seisukohad kvalifitseeruvad keskkonnateabeks KeÜS § 24 alusel ning nende salastamine AK märkega ei oleks kooskõlas ka Aarhusi konventsiooniga. 2)VV korralduse lõplike kaalutluste kujundamiseks küsida seisukohta teistelt asutustel, kes asjassepuutuvaid avalikke huve edendavad, nt Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium, edastades neile ka avatud menetluse jooksul laekunud seisukohad täismahus. Põhjendus: Leiame, et Kaitseministeeriumil tuleb korralduse eelnõu ettevalmistamisel ning Vabariigi Valitsusel korraldust kehtestades kaaluda kõiki asjakohaseid huve, andmata seejuures automaatselt riigikaitselistele huvidele eelisseisundit, ning teha koostööd teiste puudutatud haldusorganitega. Riigikohus on selgitanud, et kaalumissituatsioonis ei ole haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda erinevaid huve ja selgitada välja neist kaalukamad, vaid ka tasakaalustada erinevaid kaalukaid huve. Riigi arenguvajaduste ja suundade ning isikute õiguste ja kaitstavate huvide tasakaalustamine toimub nii õigusloome kaudu kui ka haldusmenetluses. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et: „laialdaste diskretsioonivolituste teostamisel ja määratlemata õigusmõistete sisustamisel on oluline roll õiglasel haldusmenetlusel, iseäranis puudutatud isikute menetlusse kaasamisel.“ (RKHKo 3-3-1-25-02 p 22) Kaitseministeerium ja RKIK tegelevad üksnes riigikaitse küsimustega, ent VV korraldus puudutav väga paljusid teisi avalikke ja erahuve, nt keskkonnakaitselist avalikku huvi. Erinevate huvide tähtsuse ja kaalukuse küsimuses tuleb küsida seisukohti teistelt asutustel, kes asjassepuutuvaid avalikke huve edendavad.2 Näiteks puudutab korraldus väga ulatuslikult keskkonnaküsimusi, sh isikute keskkonnaalaseid õigusi. Praeguse kooskõlastusringi jooksul ei ole antud kõigile pädevatele asutustele piisavalt aega, et materjale läbi töötada või pole neid sootuks kaasatudki. Samuti on avatud menetluse jooksul tõstatatud väga olulisi (keskkonna)küsimusi, mis ei saa jääda üksnes RKIKi kaalumisele, vaid erinevate huvide tähtsust ja kaalukust tuleks määrata teiste asjakohaste asutuste kaasabil. Seejuures ei ole õige avatud menetluse järgselt edastada mõjuhindajale ja teistele pädevatele asutustele pelgalt RKIKi poolt selekteeritud ja lühendatud versioon huvitatud isikute seisukohtadest tabeli kujul, vaid seisukohad peavad olema nähtavad täismahus. Selliselt väheneb risk, et RKIK jätab mõne olulise aspekti „kogemata tähelepanuta“. RKIKi ja Kaitseministeeriumi senine tegevus on paraku mitmel moel kinnitanud, et nad ei tegutse Nursipalu HV küsimuses erapooletult ning ei soovigi, et avalikkus menetluses osaleks ja erinevate lahenduste osas kaasa räägiks (vt nt meie 12.09.23 seisukohtade ptk 1; Rõuge valla 12.09.23 seisukohta kõnealusele eelnõule). 5. Natura täishindamine tuleks läbi viia kõigi Nursipalu HV arendusprogrammis kavandatud tegevuste osas, hinnates seejuures nende ja muude asjakohaste tegevuste koosmõju. Põhjendus: Lisaks meie 12.09.23 seisukohtade ptk-s 2 väljatoodule peame Natura hindamisega seoses vajalikuks toonitada järgmist. Natura hindamise eesmärk on välja selgitada, kas kava või projektiga kaasneb oluline negatiivne mõju Natura võrgustiku alale. Mõjude hindamise eesmärk pole pelgalt otsuse tegija informeerimine, vaid peamiseks eesmärgiks on vältida selliste kavade või projektide heakskiitmine, mis võivad kahjustada Natura alasid. Sellised kavad või projektid on lubatavad vaid erandlikult, erimenetluse kaudu (loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohaselt). Rõhutame veelkord, et uuringuid ei saa edasi lükata põhjendusega, et kava saab realiseerida sedasi, et täiendavat mõju hindamist tehakse projekti järgnevates etappides. Vajalikud uuringud peavad olema tehtud enne kava kehtestamist (vt ka Euroopa Kohtu otsust asjas C-164/17 p 41 ja seal viidatud praktikat). Ka mitte ükski Natura erandi kohaldamist käsitlev juhis ei anna luba kehtestada kava enne täishindamise ja erandimenetluse läbiviimist. VV korralduse Natura eelhindamise käigus on lubamatult arvesse võetud leevendavaid meetmeid ning kitsendatud selle alusel Natura täishindamise ulatust. Näiteks on leevendavaks meetmeks suurekaliibriliste relvade mitte kasutamine lindude pesitusajal. Euroopa Kohtu praktika kohaselt näitab leevendusmeetmete võtmise vajadus, et objektiivse teabe põhjal ei saa välistada kava olulist negatiivset mõju. Eelhinnangu raames on põhimõttelisel lubamatu arvestada leevendusmeetmete tasakaalustava mõjuga, seda on võimalik teha alles täishindamise raames (C-323/17, p 35-40). Näiteks Rail Balticu asjas märkis Riigikohus, et “Luitemaa linnuala Natura eelhinnangus märgitud müra minimeerimise ja ehitustööde ajastamise nõuded on leevendusmeetmed, mille asjakohasuses saab veenduda alles pärast seda, kui nõuetekohane Natura hindamine on tehtud.“ (RKHKo 3-18-529, p 23) Asjaolu, et VV korralduse keskkonnaülevaates on vajalikuks peetud rida keskkonnauuringuid, näitab, et ka mõjutatud Natura alade kaitse-eesmärkidega seotud loodusväärtuste kohta on kogutud lünklikud andmed. Samuti on HV kasutuskoormuse osas ilmseid ebatäpsusi - nt pole kasutuskoormuse arvutustes arvestatud liitlastega, raudtee arendusega ega juba eelmisel aastal oluliselt intensiivistunud harjutustegevusega. Ühtlasi on Natura eelhindamine läbi viidud kinnitamata Nursipalu arendusprogrammi alusel. Euroopa Kohus on toonitanud, et Natura hindamises ei tohi olla lünki, selles peavad olema täielikud, täpsed ja lõplikud seisukohad ning järeldused, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused (C 323/17, punkt 38 ning seal viidatud kohtupraktika, C-441/17, punkt 113 ja seal viidatud kohtupraktika). 1. Mitte arvestatud. Asukohavalikul on alternatiivide analüüs tehtud, mille tulemusel on kaitseväe vajadusi silmas pidades jõutud ainsa võimaliku lahenduseni. 2. Mitte arvestatud. KeHJS § 3 lõige 2 sätestab, et kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Kavandatavaks tegevuseks antud juhul on Nursipalu HV laiendamine, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. KeHJS kohase keskkonnamõju hindamisega kaasneb aeganõudev menetlus, mis takistab Nursipalu HV kiiret välja arendamist ja on seeläbi takistuseks riigi julgeoleku tagamisel pingelises julgeoleku olukorras. Nursipalu HV laiendamise vajadust on eelnõus põhjendatud ning eelnõus toodud põhjendused annavad alusel KeHJS § 3 lg 2 kohaldamiseks. Nimetatu aga ei tähenda, et mõjusid ei hinnata. Nursipalu HV laiendamise ja Soodla HV rajamise olukorrad on erinevad. Sooda HV asutamisel 2015. aastal nähti ette riigi eriplaneeringu koostamine. 3. Osaliselt arvestatud. Mõjusid analüüsitakse. Käesolevaks hetkeks teostatud tööd on eraldiseisvad Nurispalu harjutusvälja laiendamisest ning oleks teostatud ka juhul, kui Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks vajadus puuduks. Nimetatud tööd on tehtud keskkonnanõudeid arvestades. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 4. Arvestatud. VV korralduse eelnõule esitatud ettepanekud/arvamused/küsimused koos vastustega, k.a ametiasutuste arvamused, avaliksutatakse eelnõu VV-le esitamisel ning on kättesaadavad alates sellest hetkest ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel. Nimetatud seisukohad antud juhul keskkonnateabeks KeÜS § 24 alusel ei kvalifitseeru. 5. Osaliselt arvestatud. Vajalikke uuringuid ei lükata edasi. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. Natura eelhindamise käigus ei ole arvesse võetud leevendavaid meetmeid, vaid need on tavapärased praktikad harjutusvälja planeerimisel , mille täitmisega arendaja nagunii arvestab. Eelhindamine koostatakse arendaja poolt esitatud kavandatava tegevuse kirjelduse põhjal. Kuivõrd lindude pesitsusrahu tagamine on universaalne ja mitmetes valdkondades kasutatav hea tava, on arendaja tegevuse kavandamisel otsustanud mitte võimaldada suurekaliibriliste relvade laskeharjutusi lindude pesitsusajal ning lisanud selle kavandatava tegevuse kirjeldusse. Natura asjakohane hindamine viiakse läbi eelhindamise tulemuste põhjal ja selle koostamisel arvestatakse muuhulgas asjakohaste tegevuste koosmõju. 61 M. N. MTÜ Meie Nursipalu 25.09.2023 1. Tunnistada kehtetuks antud eelnõu lisa 2 „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine”. Nimetatud dokumenti lisa 2 mitte võtta antud korralduse üheks aluseks. 2. Võtta eelnõu seletuskirjast välja tingimus, et korraldusega kooskõlastatakse ühtlasi ka Natura eelhinnang. 4. Eelnõu lisana esitatud dokumenti “Nursipalju harjutusvälja laienduse keskkonnaülevaade” ei saa Vabariigi Valitsuse korralduse aluseks võtta. Põhjendus ja selgitused ettepanekutele 1 ja 2 ja 4: 1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus poolt tellitud Nursipalu harjutusvälja Natura eehindamise dokument, lisa 2 „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine„ on koostatud aluseks võttes arendusprogrammi, mis ei olnud dokumendi koostamise ajal veel kinnitatud ja kehtis teine (eelmine) arendusprogramm. RKIK edastas MTÜ-le Meie Nursipalu teabepäringu vastuse 11.09.2023, millest järeldub, et töö lisa 1., Tehniline kirjeldus, järgi, tuli töö tulemusena koostada keskkonnaülevaade, hinnata harjutusvälja arendusprogrammis toodud tegevuste vastavust kehtivatele planeeringutele, esitada kaasnevate mõjude ülevaade, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, kusjuures arvestada seejuures võimalike leevendavate meetmetega, koostada Natura eelhindamise aruanne ja anda ülevaade täiendavate uuringute vajadusest. Hankeleping on Skepast&Puhkim OÜ-ga RKIK aga sõlminud 22.12.2022, kui kehtis teine arendusprogramm, kui eelnõule lisatud. Kuigi Skepast&Puhkim OÜ hankelepingut pikendati kevadel (allkirjastatud RKIK esindaja poolt 21.04.2023), ei olnud ka lepingu uuendamisel veel kinnitatud uut arendusprogrammi. Lepingu lisas ega hinnapakkumises ei ole viidet töödele seoses Natura hindamisega. Seoses käesoleva eelnõuga kinnitati aga uus arendusprogramm alles vahetult päev enne eelnõu avalikku väljapanekut ehk siis 28.08.2023. Seega 22.12.2022 tellitud töö eesmärk ja selleks antud alusdokumendid olid teised. Planeeritavate arendustegevuste võimalikku mõju ei saa hinnata eelmiste arendustegevuste dokumentide põhjal, kui võimalik mõju lähtuks siiski planeeritavatest arendustegevustest ehk siis 28.08.2023 kinnitatud uuest Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammist. EL tähtsusega Natura võrgustiku aladele võimaliku mõju hindamine (sh eelhinnang) peab lähtuma LKS § 69 - 70/1 sätestatust. Seega ei saa olla Natura hindamisel eelhinnangu aluseks eelmine arendusprogramm, kui planeeritavad tegevused lähtuvad hoopiski arendusprogrammist, mis on kinnitatud 28.08.2023. Samuti ei saa esialgu teisel eesmärgil tellitud töö, mida nimetatakse antud juhul keskkonnaülevaateks, olla aluseks Natura eelhinnangule. Juhime tähelepanu, et avalikkusele esitatav ja otsuste aluseks olev keskkonnainfo ei tohi olla vääratud ega sisaldada valeandmeid. 2) Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust muudeti juunis 2023 (kuulutati välja 27.06.2023). HMS §5 lg 5 ütleb, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Relvaseaduse muudatuste rakendamisel, mis on ka aluseks antud VV korralduse eelnõule (§85 lg 3 ja lg 31), muutuks kogu protsessi menetluskäik, kuna vastavat regulatsiooni enne Eesti seadusandluses ei olnud ja militaarse harjutusvälja laiendamisel tulnuks lähtuda PlanS § 2. Tuleb ka märkida, et eelnimetatud dokumendi lisa 2 „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine” tellimise ajal ei olnud menetlusprotsessi veel algatatud. 3) Eelnõus lk 16 on öeldud: “Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, kui Nursipalu HV arendamise eest vastutav haldusorgan tellis harjutusvälja laiendamisega kaasnevate tegevuste mõju hindamiseks avaliku hanke korras LKS § 69/3 kohase kavandatava tegevuse Natura eelhindamise (lisa2)”. Antud lauses on esitatud valeväited. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus pole tellinud eelnõus öeldud avaliku hanke korras Nursipalu harjutusvälja Natura eehindamise dokumenti, lisa 2 „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine”. MTÜ Meie Nursipalu on taotlenud teabepäringuga RKIK-lt andmeid eelnõu punktis 3.2.1. väidetava avaliku hanke korras koostatud Lisa 2 „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine„ alusandmetega tutvumiseks. RKIK on saatnud MTÜ-le teabepäringu vastuse 11.09.2023 nr 6-3/23/4283-2, millest selgub, et antud kõnealune hankeleping on sõlmitud 22.12.2022 nr 2-2/22/886-1 RKIK ja Skepast&Puhkim OÜ vahel (registrikood 11255795, mida esindab juhatuse liige Anni Konsap). Lepingu esemeks on „Nursipalu harjutusvälja laienduse keskkonnaülevaade“ (edaspidi tööd) vastavalt tehnilisele kirjeldusele (Lisa 1 ja TK Lisa 1) ja pakkumuse esitamise ettepanekule. Lisaks on RKIK poolt saadetud teabepäringu vastuses Skepast&Puhkim OÜ hinnapakkumus, millest selgub, et RKIK on saatnud 23.11.2023 (kaks päeva peale omavalitsusjuhtidega kohtumist Tsoorus) Skepast&Puhkim OÜ-le e-kirja teel päringu, soovides hinnapakkumist Nursipalu harjutusvälja laienduse keskkonnaülevaate koostamiseks. Skepast&Puhkim OÜ vastab RKIK kuupäeval 30.11.2022 nr 292. esitades omapoolse hinnapakkumise koos töövõtja meeskonna kirjeldusega. Riigihangete registris ega RKIK dokumendiregistris ei ole hankega seotud dokumente. Seega avalikku hanget ei korraldatud. Leping sõlmiti vastavalt pakkumisele ja seda muudeti aprillis 2023, pikendati kuni 30.06.2023. Lepingu lisas viidatakse algandmete täpsustumisele ja vajadusele osaliselt töö ümber kirjutada. Lisatud hinnapakkumises nimetatakse vajadust muudatusteks tulenevalt ornitoloogidelt saadud infole. Seega on RKIK esitanud eelnõus Vabariigi Valitsusele ja avalikkusele valeandmed. 4) Dokument lisa 2 „Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine” ei vasta Natura eelhinnangule esitatud tingimustele, mis on sätestatud LKS § 69/3 tingimustele. Kuna LKS vastavaid sätteid muudeti koos RelvS muudatustega, siis ei saagi dokument, mille koostamiseks sõlmiti leping ja selle lisa varem, kui jõustusid RelvS muudatused (vt ka MTÜ Meie Nursipalu esitatud vastavaid ettepanekuid ja vastuväiteid 12.09.2023). 5) Kuna Nursipalu harjutusvälja uue arendusprogrammiga pole dokumendis arvestatud, siis ei ole arvestatud, on vaja täiendavalt uurida: a) Laiendatava harjutusvälja tegevuse mõju põhjaveele Teadaolevalt asub osa planeeritavast alast nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kuidas mõjutaks harjutusvälja intensiivne kasutuselevõtt, uute sihtmärgialade rajamine põhjavett, pole teada. Pole öeldud, kes vastutaks ja tagaks puhta joogivee, kui põhjavesi reostatakse. RKIK on esitanud ka puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse Võru vallale, kus on märgitud eeldatav veevõtt 300 m 3/ööp. Kuidas mõjutaks see piirkonna veehaaret, pole teada. Leevendava meetmena peaks olema kirjas, et probleemide ilmnemisel võtab Kaitseministeerium vastutuse ja tagab kohalikele elanikele puhta joogivee. b) Laiendatava harjutusvälja tegevuse mõju lähedalasuvatele veekogudele laiendatavale alale jääks Rõuge jõgi, Mustjõgi, mitmed ojad ja tihe kraavivõrk. On teada, et osaliselt asuks laiendatav ala kevadise suurvee piirkondades. Pole uuritud, kuidas mõjutaks harjutusvälja laiendamine pinnaveekogusid, sh ka Vagula ja Tamula järvi. c) Laiendatava harjutusvälja tegevuse põju pinnasele Pole uuritud, kuidas mõjutaks laiendatav harjutusväli pinnast. Kui loodaks uued sihtmärgialad, siis millised kemikaalid pinnasesse satuvad, milliseid leevendusmeetmeid võetaks kasutusele reostumise ennetamiseks. Kuidas mõjutaks õhu kaudu leviv reostus lähipiirkonna pinnast. Kuidas mõjutaks muudatused mahetootjaid? d) Laiendatava harjutusvälja mõju õhukvaliteedile Pole uuritud ega arvestatud, kuidas mõjutaks planeeritavad tegevused piirkonna õhukvaliteeti. Arendusdokumendis on planeeritud hulgaliselt raadatavaid alasid, sh teetrasside koridore, arvestamata valitsvate tuulte suundi ja inimasustust. Leevendavaid meetmeid ei ole uuritud ega arvesse võetud. e) Laiendatava harjutusvälja mõju inimeste tervisele tervikuna Inimeste tervis on antud arenduse puhul jäetud täiesti tahaplaanile. Ei ole uuritud müra mõju inimeste tervisele. Nii Sõmerpalus kui Nursis asuvad lasteaiad, mis jääks planeeritavatele sihtmärgialadele lähemale kui 2 km. Samuti jääks 2 km vööndisse maakonnahaigla koos sünnitusosakonnaga. Keskkonnaülevaade peaks lähtuma elukeskkonnast tervikuna, inimest ei saa välistada. Samuti pole uuritud, kuidas mõjutaks pidev mürahäiring inimeste psühholoogilist seisundit, tervislikku seisundit tervikuna. Kuna laiendatava harjutusvälja võimalikku mõju inimese tervisele pole uuritud, pole ka arvestatud võimalike leevendavate meetmetega. f) Laiendatava harjutusvälja tegevuse tulemusena tekkiv vibratsioon ja müra Kuna mürauuring ei ole veel tehtud, ei ole selle võimalike mõjude ega leevendusmeetmetega arvestatud. Pole uuritud, kuidas leviks vibratsioon, kuidas see mõjutaks piirkonna elustikku ja millist kahju võiks tekitada see lähedalasuvatele elamutele. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaühel õigus puhtale joogiveele, tervise kaitsele. Eesti seadusandluses ei ole sätestatud, et riigikaitse on ülimuslik. Ka rahva tervis on avaliku huvi subjekt ja tuleb ka vastavalt käsitleda. 3. Dokument “Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm” (kinnitatud 28.08.2023) ei sisalda infot, mis on vajalik käesoleva eelnõu menetlemiseks. Seega ei saa seda praegusel kujul käsitleda eelnõu alusmaterjalina. Põhjendus, vastuargumendid, selgitus: 1) Dokument “Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm” vajab oluliselt täiendamist lähtudes seejuures uuringute tulemustest ja keskkonnamõjude hindamise tulemusena (sh Natura hindamine) selgunud leevendusmeetmetest. Uus, 28.08.2023 kinnitatud arendusprogramm ei ole niivõrd mahukateks arendustöödeks piisav alusdokument - sisu on pealiskaudne, kohati arendaja nägemust kirjeldav. Kuna keskkonda käsitlev dokument valmis 25.08.2023 ja arendusprogramm on kinnitatud 28.08.2023, siis ei sisalda arendusprogramm võimalikke leevendusmeetmeid, ei lähtu neist ega sisalda uuringute tulemusena selgunud infot. Kummastav on, et laiendatava harjutusväljaku kohta, mis on olemasolevast harjutusväljakust ca 3 korda suurem on koostatud arendusprogramm, mis on senisest sisult oluliselt kesisem. Ka maht on väiksem - eelmine arendusprogramm 37 lk ja uus 18 lk. Võiks arvata, et kuna on kogu harjutusväljaku ala planeeritud väga eriotstarbelisteks tegevusteks, on ka infot selle kohta arendusprogrammis rohkem. 2) Arendusprogrammis ja eelnõus on harjutusväljaku välispiirid erinevad. Selgitus puudub. Joonisele nr 1 Nursipalu HV ei ole kantud õiget harjutusvälja välispiiri. Joonisele kantud välispiir ei ühti eelnõu Lisa-1 “Nursipalu harjutusvälja laiendatud piir ja asukoht” harjutusvälja välispiiriga. Joonisel 2. Nursipalu HV laskeväljade ja taktikaalade ning UXO alade tinglik paigutus, ei ole kantud õiget harjutusvälja välispiiri. 3) Uue arendusprogrammi arenduspõhimõtted rangelt vastuolus eelmise arendusprogrammiga. HMS kohaselt peab olema õigusakt sh. sellega koos esitatud dokumendid olema üheselt mõistetavad ja selged. Kinnitatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm ei vasta mõistetavuse ja selguse osas HMS sätetele. 4) Puuduvad alusdokumendid. Märkimist väärib, et 2014. aastal kinnitatud harjutusvälja arendusprogrammile oli lisatud põhjalik ülevaade seotud dokumentidest. 5) Keskkonnkaitseliste tegevuste kirjeldus on väga pinnapealne ja lahti selgitamata. Mainitakse lakoooniliselt paari lausega, et: HV-d peab kasutama heaperemehelikult ja vältima põhjendamatuid kahjustusi.  Järgima peab looduskaitselisi (sh hooajalisi) piiranguid, mis on sätestatud looduskaitseseaduses, kaitseala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekorras (kaitse-eeskirjas).  Täiendavad keskkonnakaitselised kohustused ja piirangud selguvad harjutusvälja detailsema planeerimise käigus. Samas kui 2014 aasta arendusprogramm sätestab olulised piirangud tegevustele koos põhjaliku kirjeldusega ning varasemates Nursipalu harjutusvälja kasutamisega seotud keskkonnamõju hindamise dokumentides on ette nähtud rida keskkonnameetmeid, mida harjutusvälja arendamisel ja/või kasutamisel peab täitma. 6) Nii Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammis kui ka keskkonnaülevaate dokumendis puudub info selle kohta, kus hakkaksid asuma veealuste lõhketööde õppekohad, milleks rajatakse võimalus taktikalisteks lõhkamisteks väljaspool lõhkamisala: raidtõkked, pinnase lõhkamised, sillaõppekoht (sild ja truup). Puuduvad viited asukohale ja eelnõuga esitatud dokumentide põhjal pole aru saada, kas neid mõjusid on hinnatud või mitte. 7) Puuduvad täpsustused, millised lõhkeaine kogused vastavad C-kategooria lõhkamistöödele. Ka väljaspool lõhkeala kasutatav lõhetööde õppekoht tuleks kaardil asukohaga fikseerida, kuna ka selle ohuala on samaväärne põhilõhkamisalaga, milleks on 500 m läbimõõduga ohuala. Kõik erialased terminid peaks olema lahti seletanud viisil (või lisatud vastavad viited), et iga inimene, kes materjalidega tutuvub, saaks vajaliku info. 8) Puudub ohualade kaart. Puudub taristu kaart. 9) Puudub info selle kohta, kuidas on Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm seotud Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirjaga. Samuti puudub info selle kohta, kuidas kasutuseeskirja muudetaks ja millest muudatused sõltuks. Praeguse Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja on muudetud 2023 aastal lähtudes Kaitseväe nägemusest ala kasutamisel. Kohalikke elanikke ei ole harjutusvälja kasutamise muudatustest informeeritud. Näiteks on kohalike elanike jaoks väga oluline muudatus laskeharjutuste kellaaja muutmine seniselt 18.00-lt 21.00-ni, tehtud ühepoolselt, küsimata kohalike elanike seisukohta. Laskeharjutuste läbiviimise intensiivsus on võrreldes varasemaga oluliselt kasvanud, kuid sellega ei ole arvestatud keskkonna koormustaluvuse hindamisel. KeHJS alusel tuleb lähtuda arenduste planeerimisel varasemalt läbi viidud ja kehtivaid keskkonna kaitseks vastu võetud dokumente. Ala kasutusintensiivsuse suurenedes oleks tulnud juba praegu (kuna müra mõju on oluliselt suurenenud) täiendavalt uurida võimalikku mõju keskkonnale ja rakendada vastavad meetmed. Keretü looduskaitseala loodi Nursipalu harjutusvälja tegevusest tulenevate seniste häiringute leevenduseks ja KM tellitud keskkonnamõjude hindamise uuringus on öeldud, et senine (enne kasutuseeskirja muutmist!) toimuv tegevus on piirkonna taluvuskoormuse piiril. Miks ei ole siis kasutusintensiivsuse mõju uuritud? 10) Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammist ei ole üheselt aru saada kogu harjutusvälja kasutamise koormust. Kohalike elanike vaatest on oluline, et oleks selgelt ja arusaadavalt ja ausalt antud info kõigi võimalike kasutajate kohta. Praegustes dokumentides räägitakse Kaitseväepoolsest kasutamisest koos liitlastega. Pole aru saadavalt öeldud, kas Kaitseliit harjutaks veel sellele täiendavalt ja kes veel ala kasutaks ning milliste põhimõtete alusel. 11) Kuna arendusprogrammis on planeeritud kontrollitud põletamiste läbiviimine, siis oleks asjakohane olnud lisada eelnõule vastav juhend, mis selgitaks kuidas kontrollitud põletamisi läbi viidaks, millega kohalikud elanikud peaks sellega seoses arvestama. 12) Pole kirjeldatud ega arvestatud transpordiga. Liiklusintensiivsuse muutustega. 13) Pole kirjeldatud, kuidas tagataks ohutus lõhkeohtlike veoste vedamisel ja käsitlemisel ning mida kohalikud elanikud peaksid sellega seoses teadma. 5. Lisada eelnõu materjalidele ausalt kogu planeeritava harjutusvälja arendamist puudutav info - sealhulgas rajatav taristu ning enne harjutusvälja avalikku menetlust tehtud tegevused, mis on oseselt seotud Nursipalu harjutusvälja laiendamisega. Põhjendus, selgitus ja vastuväited: 1) Harjutusvälja materjalidele ei ole märgitud uut juba rajatud teed. Samuti on eelnõuga seotud dokumentides öeldud, et ehitatav linnak (nimetatud ka kui vastuvõtuala) Tsiatsungõlmaal ei ole justkui laiendatava harjutusvälja osa. 2) 28.08.2023 kuupäeval kinnitatud Nursipalu arendusprogrammis punktis b. Väljaõpet toetavad objektid on alapunkt 7. HV tähistus, kus on välja toodud, et HV-le sisenevatele teedele (kattega ja pinnasteedele) paigaldatakse tõkkepuud ja infotahvlid. Lisaks paigutatakse HV piirile peamiste juurdepääsuteede juurde signaalmastid. Samuti lisatakse HV-le suunduvate teede, jalgradade ja metsasihtide või rohkesti käidavate kohtade juurde ohumärgid. Kohalikule kogukonnale on äärmiselt oluline olnud teema alates aasta algusest, kui RKIK sõlmis ühendustee hankelepingu ja alustas koheselt ka raadamistöödega. RKIK ametnike poolt on öeldud, et ühendustee jääb avalikuks kasutamiseks. Samas on MTÜ Meie Nursipalu teabenõudele RKIK vastanud, et teed rajatakse riigikaitselise teena. Juhime tähelepanu, et ühendustee paikneb kõnealuse eelnõu kohaselt harjutusväljaku välispiiri sees. Eelnõus ei ole enam kasutusel terminit huvialapiir, mis võiks olla veel täpsustamisel, vaid harjutusvälja välispiir, mistõttu arvestades arendusprogrammis toodud infot teedevõrgu kohta on üheselt arusaadav, et HV-le sisenevatele teedele (kattega ja pinnasteedele) paigaldatakse tõkkepuud ning harjutusväljale suunduvatele teedele, jalgradade ja metsasihtide või rohkesti käidavate kohtade juurde ohumärgid. Selline ühendustee ei saa olla avalikuks kasutamiseks mõeldud tee. See info tuleb inimestele ausalt välja öelda. 3) Seoses ühendustee ja teeninduslinnaku ehitamisega taotles Kaitseministeerium oma valitsemisele kinnitud, mis ulatuvad Tsiatsungõlmaa piirkonnas ka oluliselt, ca 100ha ulatuses, väljaspoole praegust eelnõuga määratud harjutusvälja välispiiri. Kinnistud anti üle Keskkonnaministri Madis Kallase märkusega, et kui selgub ühendustee jaoks vajalik maa-ala suurus, siis korraldab Kaitseministeerium vajalikud maakorraldustoimingud ja annab ülejäänud maad tagasi Keskkonnaministeeriumile. Tänaseks on teada ühendustee vajadus, samuti on avalikule väljapanekule suunatud Nursipalu harjutusvälja laiendust puudutav eelnõu, kuid ei ole sõnagi juttu ühendustee staatusest ja selle avalikkusele kasutamise tingimustest. 4) Väljaspool harjutusväljaku välispiiri asub ca 9 km pikkusest ühendusteest ca 1km lõik. Aga ka see ca 1km ühendustee lõik asub praeguseks endiselt Kaitseministeeriumi valitsemisel oleval maal. Korralduses ei ole sõnagi viidet maaalade kohta, mis ületavad eelnõuga fikseeritud harjutusvälja välispiiri, aga kuuluvad Kaitseministeeriumi valitsemisele. Võttes aluseks Keskkonnaministeeriumi poolt üleantud maade pindala, võrreldes praeguse eelnõuga fikseeritud harjutusvälja välispiiri, siis on Kaitseministeerium suurendanud oma alasid enam kui 100 ha võrra, erinevates kohtades. Täna on need maad kõik Kaitseministeeriumi valitsemisel ja eelnõus puuduvad sellekohased märkused. Muuhulgas ei eksisteeri enam ka Keskkonnaministeeriumi, mistõttu on ka oluline välja tuua, kelle haldusesse antakse tagasi harjutusväjast ülejäävad maa-alad. 6. Parandada faktivead, eelkõige need, mis on eelnõu materjalides seoses asja senise menetlusega. 7. Koostada sisukas, argumentidel põhinev alternatiivide analüüs Lõuna-Eesti harjutusvälja asukoha leidmiseks. Selgitus, põhjendus: Alternatiivide analüüs puudub. 8. Töötada välja toimiv hüvitismeetmete pakett kohalikele elanikele. Põhjendus, selgitus: 1) Kohalikele omavalitsustele pakutavad meetmed ei korva inimestele tehtud kahju. Puuduvad meetmed, mis kindlustaks kohalikele häiringutest tulenevad ja otsese varalise kahju. Kõigile 4 km piiranguvööndisse jäävatele inimestele oleks aus ja õiglane otsetoetustena maksta 1000 eurot häiringutasu aastas iga inimese kohta. Kuni 10 km raadiusse jäävatele inimestele tuleks kompensatsiooniks maksta aastas vähemalt 500 eurot aastas inimese kohta. 2) Ei ole õiglane nõuda kohalikelt elanikelt talumiskohustust põhjendusel, et liitlastel oleks mugavam harjutada. 3) Kaasata kodanike esindusorganisatsioonid hüvitusmeetmete väljatöötamisse. Hüvitusmeetmed tuleb välja töötada juba praeguste häiringute hüvitamiseks, olenemata sellest, kas harjutusvälja laiendataks või mitte. 1-2, 4. Mitte arvestatud. 1) Nursiplau harjutusvälja huviala keskkonnaülevaate ja Natura eelhindamise aluseks olid Nursipalu harjustusvälja arendusprogrammis, mis kinnitati allkirjaga kaitseministri poolt 28.08.2023, toodud andmed ning planeeritavad tegevused. RKIKi poolt tellitud töö sisaldas ka Natura eelhindamist ning vastava aruande töövõtja RKIKile ka esitas ning nimetatud aruanne avalikustati koos VV korralduse eelnõuga 29.08.2023. Esitatud tööd ei sisalda väärinfot. 2) Relvaseaduse muudatuse jõustumise aeg ja Natura eelhindamine ei ole omavahel seotud. 3) Keskkonnaülevaate koos Natura eelhindamisega tellimiseks tegi RKIK riigihanke, mille eeldatav maksumus oli alla lihthanke piirmäära. Pakkumust küsiti seitsmelt ettevõttelt. 4) Natura eelhindamise dokument vatab kehtiva LKS nõuetele. 5) Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 3. Mitte arvestatud. Kaitseministri kinnitatud Nursiplau harjutusvälja arendusprogramm on korralduse aluseks ning pöördumises väljatoodu ei anna alust vastupidisele seisukohale asuda. Pöördumises väljatoodud infovajadus edastatakse Kaitseväele, kes tagab kohalikele elanikele vajaliku info kättesaadavuse. Harjutusväljade arendusprogrammid on kirjeldused kaitseväe vajadustest ning on määratud ülesannete täitmiseks vajalike väljaõppetasemete ning oskuste saavutamiseks. Selle alusel alles hakatakse väljaõppevõimalusi looma ning enne selle realiseerumist teostatakse vajalikud uuringud ning võetakse kasutusele vajalikud keskkonnameetmed. 5. Arvestatud. Eelnõus on väljatoodud harjutusvälja laiendamiseks vajalik juurdepääsupiiranguta teave. Ühtlasi on eelnõud täpsustatud ning täiendatud. Tsiatsungõlmaal ehitatav linnak ei ole sõltuvuses Nursiplau harjutusvälja laiendamisest. Vastav linnak oleks ehitatatud ka ilma Nursipalu harjutusvälja laiendamiseta, seetõttu ei nähtu seda Nursipalu harjutusvälja laiendamise materjalidest. Pöördumises nimetatud tee jääb avalikuks kasutuseks tõkkepuid sellele ei paigaldata, tee jääb kõigile läbitavaks. Samuti on see tee juurdepääsuks vastuvõtualale. Keskkonnaministeeriumilt Kaitseministeeriumile üleantud maaüksused tagastatakse Kliimaministeeriumile osas, mis ei ole riigikaitselisteks ülesanneteks vajalikud. 6. Arvestatud. Pöördumises ei ole konkreetseid viiteid faktivigadele välja toodud, kuid avastatud ebatäpsused on eelnõus korrigeeritud. 7. Arvestatud. Asukohavaliku analüüs on tehtud ning selle juurdepääsupiiranguta osa on leitav korralduse eelnõu lisamaterjalide juurest. 8. Osaliselt arvestatud. Välja töötamisel on ka kompsensatsioonimeede, mis on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. Lisaks on plaanis rakendada kompensatsioonimeetmeid KOV-dele, millega makstakse neile senisest suuremat ja püsivat häiringutasu, mille abil on KOV-l võimalus parendada kohaliku elukeskkonda. Lisaks püsivale häiringutasule makstakse ühekordset investeeringutoetust Võru vallale (3 mln eur), Antsla vallale (2 mln eur), Rõuge vallale (2 mln eur) ja Võru linnale (3 mln eur). Nursipalu harjutusvälja laiendamise põhjus ei ole liitlaste mugavus harjutamisel, vaid reaalne vajadus Eesti riigi kaitsevõime tõstmiseks tulenevalt julgeolekuolukorrast maailmas. 62 M. N. MTÜ Meie Nursipalu 06.09.2023 1) Viia Kagu-Eestisse kavandatava harjutusvälja rajamiseks läbi loodusdirektiivi artikkel 6 lõikele 4 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-le 10 vastav alternatiivide analüüs. Põhjendus ja asjaolud: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on ette valmistanud ning kooskõlastusringile saatnud Vabariigi Valitsuse korralduse „Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõu, millega kavandatakse Nursipalu harjutusvälja laiendamist 10 000 ha suurusele alale RelvS 85 lõike 3’1 alusel. Eelnõust nähtuvalt on ilmne, et Nursipalu HV kavandatav laiendus avaldab olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele) ja liikidele kui ka inimeste elukeskkonnale. See tähendab, et kavandatav tegevus põhjustab olulist keskkonnahäiringut KeÜS tähenduses, mida saab aga KeÜS § 10 kohaselt lubada üksnes alternatiivide puudumisel ning ülekaaluka esmatähtsa huvi korral. Ka Natura 2000 võrgustiku ala ebasoodsalt mõjutavat tegevust võib Vabariigi Valitsus lubada üksnes rangete eelduste täitmisel, millest üks kriteerium on alternatiivide puudumine. Eeltoodu eeldab sisulist ja kõiki kaasamisnõudeid järgiva alternatiivide analüüsi (sh asukoha ja tegevuse mõttes) teostamist enne tegevuse lubamist. Käesoleva pöördumise esitajad on seisukohal, et sellist nõuetele vastavat alternatiivide hindamist ei ole antud juhul tehtud. Eelnõus mainitud RKIKi koostatud asukohavaliku analüüs seda ei asenda, kuna see on oluliste puudustega. Põhjendame on seisukohta alljärgnevalt. 1. Alternatiivide hindamise kohustuse sisu 1.1 Vältimispõhimõte Juhul, kui kavandatavast tegevusest lähtuv keskkonnamõju on käsitletav olulise keskkonnahäiringuna KeÜS § 3 tähenduses kuulub kohaldamisele KeÜS §-st 10 tulenev vältimispõhimõte ning otsustaja saab sellise keskkonnamõjuga tegevust lubada üksnes alternatiivide puudumisel ning ülekaaluka esmatähtsa huvi korral. Seejuures on õiguskantsler kinnitanud, et viidatud vältimispõhimõte kehtib igas eluvaldkonnas, sealhulgas riigikaitses. Arvestades kõnealuse harjutusvälja rajamisega kaasneva ebasoodsa mõju ulatusest, sellega kaasneda võivate tagajärgede raskusest ning kaitstavate hüvede kaalukusest, on ilmne, et see põhjustab olulist keskkonnahäiringut nii looduskeskkonnale kui inimeste elukeskkonnale. KeÜS § 10 järgi tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda kolmel tingimusel: 1) kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu; 2) kui sellise huvi tagamiseks puudub mõistlik alternatiiv; 3) kui keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Kõik need kolm tingimust peavad olema korraga täidetud, nende hulgas kasvõi ühe mittetäitmisel olulist keskkonnahäiringut tekitavat tegevust lubada ei tohi. Alternatiivide analüüs peab võimaldama otsustajal vastata küsimusele, miks kavandatava tegevusega saadavat kasu peab saama saavutada just selle konkreetse tegevusega, just selles asukohas ja sellises mahus. See tähendab, et alternatiive peab hindama nii tegevuse kui asukoha mõttes. Haldusorgani uurimispõhimõttest (HMS § 6), põhjendamiskohustusest (HMS § 56) ning keskkonna kõrgetasemelise kaitstuse põhimõttest (KeÜS § 8) tuleneb, et selline analüüs peab võtma arvesse kõiki olulisi asjaolusid, tuginema kvaliteetsetele teadusandmetele ja loogilisele metoodikale ning ei tohi sisaldada meelevaldseid kriteeriume, faktivigu ega lünki. 1.2 Natura hindamine Loodusdirektiivi artikli 6 lg 4 kohaselt võib Natura 2000 võrgustiku ala ebasoodsalt mõjutavat tegevust Vabariigi Valitsus lubada üksnes rangete eelduste täitmisel. Erandi tegemise tingimusteks on alternatiivide puudumine, ülekaalukas avalik huvi, hüvitusmeetmete rakendamine ja nende tingimuste käsitlemisele eelneva mõjuhindamise läbiviimine, mis vastab loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 nõuetele. Kõnealuses Nursiapalu HV laiendamise eelnõu lk-l 16 on märgitud, et „Kaitseväe Nursipalu HV rajamise avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused, samuti informatsioon asukoha alternatiivide puudumise kohta, on esitatud käesoleva korralduse punktis 3.1.“ Kehtiva Natura erandi menetluse metoodika kohaselt tuleb alternatiivide käsitluses selgitada välja selline viis eesmärkide saavutamiseks, mille elluviimisel on ebasoodne mõju väikseim. Alternatiiv võib olla näiteks projekti teine tehniline lahendus, asukoht, mastaap või elluviimise ajakava. Teistest valdkondadest analoogiat leides: saare ja mandri ühenduse parandamise eesmärgil kavandatava silla alternatiivideks pole üksnes silla erinevad asukohad ja konstruktsioonid, vaid ka tunnel ja efektiivsem praamiühendus, kui need täidavad ühenduse parendamise eesmärki sama hästi. Komisjon on selgitanud, et käsitleda tuleb kõiki teostatavaid alternatiive ning käsitlus peab kõikide alternatiivide osas olema sama üksikasjalik (artikli 6 juhend, p.5.3.1., lk 40). Alternatiivi ei saa jätta uurimata põhjendusega, et pole tõendatud, et see toob kaasa väiksema negatiivse mõju. Alternatiivide mõju võrdluseks on oluline uurida ka nullalternatiivi, st stsenaariumit, kus kava või projekti mingil kujul ellu ei viida (metoodiline juhend, p.3.3.1, lk 47). Riigikohtusse jõudnud Rail Balticu juhtumis oli Natura 2000 linnuala lähistel hinnatud raudteekoridori ilma ühegi alternatiivita, kuid Riigikohus sellist lähenemist õigeks ei pidanud. Kolleegium rõhutas, et Natura 2000 alasid mõjutavate projektide puhul tuleks alternatiivseid lahendusi, nt raudtee asukoha osas, käsitleda sisuliselt. Välistatud ei ole ka uute objektide rajamine Natura alale, kui sisulise hindamise tulemusena selgub, et see oleks kaitstavatele loodusväärtustele väiksema mõjuga kui otse ala kõrvale ehitamine. 2. Olulisemad puudused RKIKi alternatiivide analüüsis: 2.1. Arvesse pole võetud harjutusvälja mõjualasse jäävate inimeste õigusi. Harjutusväljale tuleb valida sobivaim asukoht, ent Kaitseväe väljaõppe vajadused ning harjutusvälja rajamise kiirus ei saa alternatiivide analüüsi kriteeriumide valikul olla ainsad kaalutlused. Põhjendamatu ja seadusevastane on alternatiivide analüüsis täielikult eirata inimeste seadusega tagatud õigusi, mida harjutusvälja rajamine vältimatult riivaks. Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu järjepidev praktika kinnitab, et inimeste elukeskkonda oluliselt mõjutavates otsustes tuleb arvesse võtta selliste õiguste võimalikku riivet nagu 1) õigus tervise kaitsele (PS § 28); 2) õigus kodu ja eraelu austamisele (EIÕK art 8; PS § 26); 3) õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23); ja 4) omandiõiguse kaitse (PS § 32). Näiteks seoses õigusega tervise kaitsele on kohtud leidnud, et piisav ei ole ainult see, kui loa andja või planeeringu koostaja kontrollib, kas tegevus vastab üldkehtivatele normidele. Riigikohus on näiteks rõhutanud, et ebapiisav on see, kui kohalik omavalitsus kontrollib planeeringumenetluses üksnes tuulikute ja nende lähedal asuva karjääri müra vastavust normtasemetele. Omavalitsus peaks lisaks selgitama välja, kas lähedal elavate inimeste ja tuulikuid rajada sooviva ettevõtte huve oleks võimalik tasakaalustada selliste leevendusmeetmete rakendamise abil, mille tulemusena oleks tuulikute mürahäiring veelgi väiksem, kui on regulatsioonide järgi lubatud. EIÕK artikkel 8 kaitseb õigust era ja perekonnaelule, tagades igakülgse kaitse ka olukordades, mis pole eluohtlikud, kuid mis puudutavad olulisel määral inimeste elukvaliteeti. Artikkel 8 kohaldub muuhulgas ka keskkonnaprobleemide puhul olukordades, kus keskkonnahäiringul on otsene tagajärg era- ja perekonnale (eelkõige isiku kodule) ning see häiring on piisavalt tõsine, ent isiku tervis ei pea tingimata olema ohus. Kuigi riikidel on ulatuslik kaalutlusruum inimeste elukeskkonnale kahju ärahoidvate sobilike ja mõistlike meetmete valikul, on Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutanud, et kaalumisel tuleb saavutada huvide vahel õiglane tasakaal, arvesse tuleb võtta kõiki konkureerivaid huve. Riikidel lasub seejuures põhjendamiskohustus, mis nõuab, et inimeste elukeskkonda negatiivselt mõjutavad otsused oleks tehtud tuginedes faktilistele asjaoludele, mis on tõendatud või mis põhinevad asjakohasel teaduslikul metoodikal. KeÜS §-st 23 sätestab, et „igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus“. Haldusorganitel on kohustus kaasata KeÜS § 23 õigust kandvaid isikuid menetlusse ning selle õigusega arvestamist otsuste tegemisel. Arvestades, et ÜRO Peaassamblee on tunnustanud õigust puhtale keskkonnale ka inimõigusena, on tegemist olulise ja kaaluka õigusega. Seejuures tuleb tähele panna, et KeÜS § 23 järgi ei ole igaühel õigus mitte ainult sellisele keskkonnale, mis vastab tema tervisevajadustele, vaid ka sellisele, mis vastab tema heaoluvajadustele. Tervis ja heaolu ei tähenda üksnes keskkonna kvaliteedi piirnormide järgimist, vaid nimetatud õiguse rikkumisega võib olla tegemist ka siis, kui kõik on normi piires või piirnorme ei olegi kehtestatud. Näiteks on Riigikohus hiljutise otsuses seoses kaevandamistegevusega rõhutanud, et kaevandamislubade andmisel tuleb hinnata ja kaaluda mõju kaevandamisala läheduses asuvatele elamutele; ka piirnorme mitteületav müra või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti ning seda tuleb kaaluda võrdluses loa taotleja ja avalike huvidega. KeÜS § 23 sätestatud õiguse kaalukust võrreldes teiste õigustega mõjutab mh piirkonna eripära (KeÜS § 23 lg 4) – nt kui piirkonnas on tavapärane mürafoon madal, siis seda tugemalt riivaks isikute õigusi lisanduv kõrgem müra. Keskkonda oluliselt mõjutavaid otsuseid tehes tuleb arvesse võtta ka kinnisasjade omandiõiguse kaitset. Kinnisasjade omandiõigust on keskkonnahäiringutega võimalik riivata mitmel moel: nii otseselt (füüsiliselt) kahjustades kinnisasja ja selle pinnast, sellel asuvaid veekogusid, sellel kasvavaid taimi või muid selliseid osi kui ka kinnisasja väärtuse vähendamise kaudu. Näiteks on Riigikohus pidanud omandiõiguse riiveks ka keskkonnahäiringuid, mis põhjustavad kinnisasja väärtuse vähenemise, hoolimata sellest, kas need tegelikkuses piiravad võimalusi kinnisasja kasutada või toovad kaasa muid negatiivseid mõjusid. See tähendab, et omandiõiguse kaitse hõlmab ka olukorda, kus objektiivselt ei ole keskkonnahäiring sedavõrd intensiivne, et oleks alust piirata tegevust haldusõiguslike vahenditega, ent selle tegevuse põhjustatud inimeste (ka ebaratsionaalsed) hirmud võivad omandi väärtust ulatuslikult vähendada. RKIKi alternatiivide analüüsis ei ole eeltoodud õigustele mingit tähelepanu pööratud, ehkki on ilmne, et harjutusvälja laiendamine neid õigusi vältimatult riivab. Eriti kummaline on see, et Soodla harjutusvälja laiendamise puhul oli kaugus asulatest asukohaalternatiivide hindamisel oluline kriteerium, ent Kagu-Eestisse kavandatava harjutusvälja puhul pole isegi kuskil põhjendatud, miks see kriteerium on välja jäetud või miks looduskaitset tuleks eelistada inimeste õiguste kaitsele. 2.2 Looduskaitselisi piiranguid pole hinnatud sisuliselt. Nagu oleme eelnevalt välja toonud, on Riigikohus Rail Balticu juhtumis rõhutanud, et Natura 2000 alasid mõjutavate projektide puhul tuleks alternatiivseid lahendusi käsitleda sisuliselt; välistatud ei ole ka uute objektide rajamine Natura alale, kui sisulise hindamise tulemusena selgub, et see oleks kaitstavatele loodusväärtustele väiksema mõjuga kui otse ala kõrvale ehitamine. Antud juhul on RKIKi asukohavaliku analüüsis pelgalt võrreldud harjutusvälja alla jäävate kaitstavate alade pindala, analüüsimata kaitstavaid väärtusi sisuliselt. Näiteks on RKIK ilma igasuguse sisulise analüüsita välistanud Orava variandi lakoonilise põhjendusega nagu ei võimaldaks looduskaitselised piirangud seal ligipääsu kõigist neljast küljest. Samuti on analüüsitud huvialade piirid seatud suvalise kujuga, näiteks saanuks huviala suhtes hinnang olla hoopis erinev, kui huviala piire ühe või teise ilmakaare suunas nihutada. Lisaks on RKIKi alternatiivide analüüsis jäetud põhjendamatult arvesse võtmata harjutusvälja kaudsed mõjud kaitstavatele loodusväärtustele. Viidatud Rail Balticu kohtuasjas märkis Riigikohus, et kavandatava tegevuse kaudne mõju Natura alale ei pruugi olla vähem oluline kui otsene mõju – st et otseseid ja kaudseid mõjusid tuleb arvesse võtta samaväärselt, nende eristamisel on teisejärguline tähendus. Euroopa Kohus on Moorburgi söeelektrijaama vaidluses selgitanud, et olulised mõjud võivad tekkida näiteks jõgedel isegi siis, kui ehitatav objekt jääb Natura alast sadade kilomeetrite kaugusele. Riigikohus selgitas, et kaitsealuse linnuliigi elupaik võib samaväärselt hävida lindude jaoks oluliste tingimuste (niiskusrežiim, inimeste või sõidukite liikumine piirkonnas, müra) muutumise tõttu, nagu elupaiga peale ehitamine. Samuti võib elupaiga kvaliteet halveneda raudteerajatiste ja rongi põhjustatava suremusohu ning asurkondade killustumise tõttu. Riigikohtu hinnangul polnud välistatud ka võimalus, et mõjud on väiksemad, kui trass läbiks Natura ala. Antud juhul on RKIKi analüüsis jäetud kaudsed mõjud täielikult arvesse võtmata, ehkki ka juba 29.08.23 avalikustatud Natura eelhinnagust nähtub, et harjutusvälja rajamine avaldab ebasoodsat mõju harjutusväljast kaugemale jäävatele Natura aladele. 2.3 Analüüsitud on üksnes asukoha alternatiive, mitte alternatiive tegevuse, mahu jmt osas. Kõnealune RKIKi koostatud alternatiivide analüüs on üksnes asukohavaliku analüüs, mitte alternatiivide analüüs tegevuse, mahu, tehnilise lahenduse vm osas, mis on aga alternatiivide analüüsi puhul seaduse järgi nõutav (vt käesoleva pöördumise peatükki 1). Näiteks saanuks analüüsida, kas Kagu-Eestisse rajatava HV-ga saadavat kasu - kaitsevõime suurendamist ja Venemaa heidutamist - saaks saavutada ka mõne muu lahendusega, mis ei eelda sellel HV-l suurekaliibriliste relvade kasutamist, mis on antud juhul lisaks ulatuslikule raadamisele olulise keskkonnahäiringu peamiseks põhjustajaks. 1. Arvestatud. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse§ 10 järgi tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda kolmel tingimusel: 1) kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu; 2) kui sellise huvi tagamiseks puudub mõistlik alternatiiv; 3) kui keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Kõik need kolm tingimust peavad olema korraga täidetud, nende hulgas kasvõi ühe mittetäitmisel olulist keskkonnahäiringut tekitavat tegevust lubada ei tohi. Alternatiivide analüüs peab võimaldama otsustajal vastata küsimusele, miks kavandatava tegevusega saadavat kasu peab saama saavutada just selle konkreetse tegevusega, just selles asukohas ja sellises mahus. See tähendab, et alternatiive peab hindama nii tegevuse kui asukoha mõttes. Antud juhul täidetakse kõik eelnevalt nimetatud tingimused. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 2.1 Arvestatud. Põhiseaduse preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) kaudu. See ei tähenda, et riigikaitse huvi on automaatselt ülimuslik teiste avalike ja erahuvide suhtes. Samas tähendab see, et teiste huvide riiveid kaaludes tuleb arvestada riigikaitsehuvi olulisust Põhiseaduse valguses ning konkreetse küsimuse olulisust riigikaitsele. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus on kirjeldatud Nursipalu harjutusvälja laiendamise kriitiline olulisus Eesti kaitsevõime tõstmiseks kõrgendatud julgeolekuohu olukorras. Eesti riigikaitsele on kriitiliselt oluline tagada uute sõjaliste võimete ja üksuste kokkuharjutamine enne seda, kui Vene Föderatsioon saavutab võime järgmiseks relvastatud agressiooniks peale Ukraina sõja aktiivse lahingutegevuse lõppu. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus on käsitletud ka põhiõiguste riive küsimused. 2.2 Arvestatud. VV korralduse eelnõus on täpsemaks kirjutatud teostatavate mõjude analüüside tegemine ning edasised tegevused. Korralduse andmise järgselt alustatakse üksnes nende tegevustega, mis on keskkonnaülevaate ning Natura eelhinnangu kohaselt lubatud. Ülejäänud tegevustega ei alustata enne vajalike uuringute läbiviimist ja keskkonnameetmete määramist. Mõju uuritakse igakülgselt ning põhjalikult ekspertide poolt. VV korraldusega algatatakse ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse ja muude looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgitatakse välja vastava tegevuse alustamisega lubamise eelselt täiendavad keskkonnameetmed. 2.3 Mitte arvestatud. Asukohaanalüüs on teostatud kaitseväe vajadusi silmas pidades. Asukohavalikut ei tehtud PlanSi järgi. Nursipalu HV laiendamise puhul on oluline, et kaitseväegi saab seal manööverlaskmiste võimekuse. Manööverlaskmiste üks toetuselement on kaudtuli (K9, miinipildujaid), ilma selle toetuselemendita ei saa saa väljaõppes olevad kaitseväelased põhjalikku ettevalmistust vaenlase tõrjumiseks. Kaudtule väljaõpe ei saa koonduda ainult Kaitseväe Keskpolügoonile. Väljaõppetsüklid on Eestis mõlemas brigaadis samal ajal. Kõikide harjutusväljade välja ehitamisel on tagatud, et erinevad allüksused saavad oma vastutusalal viia läbi väljaõppe sarnastes tingimustes, mis neile on vajalik sõjaajal. Kõige alus on ohuhinnang. 63 T. V. 22.09.2023 1. Lingil https://estmilgeo.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/ index.html?id=e1f9ced4d22f40e790215c2a262fec31 peaks olema harjutusvälja korrigeeritud piirid. Miks Juba külas ei jälgi korrigeeritud piir uut teed, vaid läbib erakinnistuid nagu näiteks Raurmetsa? 1. Küsimus. Harjutusvälja piiri täpsustamine toimub järgmises etapis, kui tee on täielikult valmis. 64 A.A 06.10.2023 -avalikul istungil 1. Vaja oleks inimeste mured maha võtta ja täpsemalt mõjude analüüs välja tuua. Kuidas on kavas välja tuua mõju näiteks veekeskkonnale? Kas mõju on või ei ole, on see väike või suur? Kas on plaanis lihtsalt arusaadavalt ära kirjeldada olulisemad mõjud, mis tekivad näiteks sihtmärgialal. 1. Küsimus. Korraldusega lubatakse tegevusi, mille negatiivne mõju Natura võrgustikule ja oluline mõju muule looduskeskkonnale on välistatud. Ehk lubatakse väikeses mahus tegevusi - raadamisi väikesel alal ja piiratud alal ja ajal väikesekaliibriliste relvade laskmisi ning teede ehitamist väljaspool kaitsealasid. Korraldusega ei lubata neid tegevusi, mille mõjud ei ole eksperdi hinnangul lõpuni selged ja vajavad edasi hindamist. Mõjusid hinnatakse edasi, uuringud on käimas ja eraldi VV korraldusega määratakse keskkonnameetmed, mida tuleb rakendada. Mõju põhjavee-, pinnavee- ja õhukvaliteedile on hinnatud keskkonnaülevaates ptk. 4.12, 4.13 ja 4.14. ja jõutud järeldusele piirnorme ületavat põhjavee ja pinnavee reostust ja õhusaastet tegevuse elluviimisel ei eeldata ja täiendav mõju hindamine ei ole vajalik. Korralduse järgselt vajalikud hindamised on eksperdi hinnangul vajalikud seoses mõju hindamisega looduskeskkonnale ja mitte selleks, et tagada vastavus piirnormidele. Mõju hindamine inimese jaoks lähtub piirnormidest. 65 Küsija 06.10.2023 - avalikul istungil 1. Kes maksab kinni Võru linnaelaniku eluruumi kinnisvara hinna languse, mis tekib seoses Nursipalu HV laiendamisega? 1. Küsimus. Kinnisvara hindade osas tehakse hinnaanalüüs, misjärel kui see on põhjendatud ja vajalik, ei ole välistatud vastavate kompensatsioonimeetmete välja töötamine. 66 Küsija 06.10.2023- avalikul istungil 1. Kas põhjaveega on ikka kõik korras? 1. Küsimus. Mõju põhja- ja pinnaveele on hinnatud keskkonnaülevaates ptk. 4.12, ja 4.13 ja jõutud järeldusele piirnorme ületavat põhjavee ja pinnavee reostust tegevuse elluviimisel ei eeldata ja täiendav mõju hindamine ei ole vajalik. Ka praegusel harjutusväljal toimub veeseire ning harjutusvälja laiendamisel võetakse veeseire punkte juurde. 67 Kalvi Kõva, Võru linnapea 06.10.2023- avalikul istungil 1. Kolm ettepanekut: 1. moodustada Valitsuse alluvusse Nursipalu komisjon; 2. alaline sõjaväepolitseipunkt Võrru, et oleks võimalik müra häiringu korral pöörduda; 3. müramõõtepunkte oleks HV piiril võimalikult palju. 1. Teadmiseks võetud. Nursipalu komisjoni moodustamise ettepanek on võetud kaalumisele. Sõjaväepolitsei müraga ei tegele, kuid mürahäiringu puhul on võimalik pöörduda harjutusväja infotelefonile. Müramõõtmisel valitakse müramõõtepunktid müramodelleerimisel tuvastatud suurimate häiringute piirkondades. 68 K.K. 06.10.2023- avalikul istungil 1. Mida saab laiendusest kohalik rahvas või kogu Võrumaa? Inimesed kolivad Võrumaalt minema. Mis aitaks kompenseerida võimalikku sissetuleku ja rahvastiku kao, et rahvas jääks alles? Kas on mingid plaanid näiteks täiendavate töökohtade osas, mis Võrumaale tekivad? 1. Küsimused. Kohalike ettevõtetega leitakse parimad lahendused ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Esimese meetmena korraldatakse Võrumaa ettevõtetele teabepäev. Kagu-Eestiga seotud hankeid korraldatakse selliselt, et piirkondlikud ettevõtted saaksid osaleda. Lisaks sellele aitavad piirkonna taristu arendused ja 2. JVBr kõrgem lahinguvalmidus ja liitlaste kohalolek kaasa uute töökohtade loomisele Võrumaal. 69 Küsija 06.10.2023- avalikul istungil 1. Soodla HV puhul algatati keskkonnamõjude hindamine, Nursipalu puhul jäeti see tegemata. Miks sisuliselt samas situatsioonis käitub haldusorgan erinevalt? 1. Küsimus. Soodla harjutusvälja asutamise otsuses 2015. a on ette nähtud, et Soodla harjutusvälja rajamisega seoses koostatakse riig i eriplaneering. Riigi eriplaneeringu koostamise raames toimub keskkonnamõjude hindami ne KeHJS kohaselt. Nursip a l u harjutusvälja laiendamise olukord on teistsugune. Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõu seletuskirja L isa 2 Eelnõude infosüsteemis esitatud ettepanekute kooskõlastustabel Jrk Kliimaministeerium 1 Korralduse eelnõu punktis 2.1.6 kasutatud kriteeriumite punktis 4 lk 11 palume asendada „ erandisse minemine “ sõnapaariga „ erandi menetluse “. Ettepanekuga arvestatud. 2 Korralduse eelnõu punktis 3.2. lk 13 eelviimase lõigu lõpus on märgitud, et korralduse eelnõu kooskõlastamisega loetakse Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks ka Natura eelhinnang. Looduskaitseseaduse (LKS) § 69 3 lõike 5 kohaselt tuleb eelhinnang, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, kooskõlastada Keskkonnaametiga. Juhul kui korralduse eelnõu kooskõlastamise ajal Keskkonnaamet kooskõlastust ei ole andnud ja on teavitanud, mis ajaks kooskõlastuse annab, ei saa kooskõlastust vaikimisi antuks lugeda. Ettepanekuga arvestatud. Kliimaministeerium on eemaldatud. 3 Korralduse lk 14 teises lõigus on märgitud, et „/…/ mõistetakse keskkonnameetmetena kõiki (nii konkreetseid kui üldisemaid) tegevusi kavandatava tegevuse keskkonnamõjude vähendamiseks. Konkreetsed tegevused on näiteks mahulised ja ajalised piirangud, mis võimaldavad teatud tegevustega alustada, samas kui üldisemad tegevused on Natura asjakohase hindamise läbi viimine, uuringud, muude oluliste mõjude hindamine ja kaitseeeskirja muudatused, mis tuleb teha enne kui tegevusi saab hakata ellu viima.“. Juhime tähelepanu, et mõju hindamiseks vajalikud uuringud ega Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole meetmed, mis aitaksid keskkonnamõju vähendada, vaid meetmed, mis aitavad mõju välja selgitada. 16.07.2023 jõustunud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on lk 12 toodud: „Kuivõrd tavapäraselt kehtestatakse looduskaitseseadusest tulenevad loodusväärtuste kaitse meetmed tegevusloas ning Vabariigi Valitsuse otsus on käsitletav samuti tegevusloana, on Vabariigi Valitsuse otsuse andmise aluseks need kohustuslikud keskkonnameetmed (sisuliselt loa nõuded), mida tegevuse elluviimisel tuleb täita.“ Märgime, et kuigi praegusel juhul ei algatata keskkonnamõju hindamist ja ei kohaldata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ( KeHJS ), saab keskkonnameetmete sisulisel määratlemisel lähtuda KeHJS § 3 3 lg 1 nimetatust: „Keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed.“. Palume keskkonnameetmete selgitust eeltoodust tulenevalt ümber sõnastada. Ettepanekuga arvestatud . Eelnõus on loobutud keskkonnameetmete defineerimisest ja vaikimisi toimub see KeHJS kohasest definitsioonist lähtuvalt. Selgitame, et kõnealuse Vabariigi Valitsuse korraldusega otsustatakse harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel . Ühtlasi näidatakse korralduses ära tegevused, ja asjakohasel juhul keskkonnameetmed (ei ole seotud Natura asjakohase hindamisega), mida lubatakse kõnealuse korraldusega. Täiendavad keskkonnameetmed, määratakse pärast Natura asjakohase hindamise, vajadusel Natura erandi menetluse ja muude keskkonnale avalduvate mõjude hindamist (hindamise ulatus näidatud korralduse lisas 3 ) Vabariigi Valitsuse tegevust lubava korraldusega või asjakohasel juhul KeA otsusega (kui selleks on seaduses sätestatud alus). Ühtlasi on korralduse otsustavat osa täiendatud infoga: 1) milliseid tegevusi võib ellu viia; 2) kuidas ja millal toimub täiendavate keskkonnameetmete määramine. 4 Korralduse eelnõu punkti 3.2.1.1 lk 18 eelviimase lõigu viimases lauses on toodud: „Vajadusel määrab täpsustavad nõuded Natura mõju hindamise läbiviimiseks või läbiviijale käesoleva korraldusega Natura asjakohase hindamise korraldajaks määratud asutus“. Seda tuleb täiendada ja välja tuua, et Natura asjakohase hindamise korraldajaks määratud asutus peab lähtudes looduskaitseseaduse § 69 4 lõikest 3 määrama eraldi otsusega vähemalt hindamismetoodika, eriteadmistega isiku, kes koostab hindamise aruande ja muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks. Ettepanekuga arvestatud osaliselt. Selgitame, et korralduse punktis 3.2.1.1. on viidatud nõuded toodud. Eelnõu täiendamisel on nõudeid täpsustatud ja ühtlasi sisaldub korralduses, et vajadusel määratakse täiendavad nõuded eraldi korraldaja poolt antava otsusega. 5 Selguse huvides palume korralduse eelnõu punkti 3.2.1.1. viimase lõigu selgitust (lk 18-19) täpsustada, et avalikule väljapanekule pannakse II etapi tegevusi käsitlev Vabariigi Valitsuse otsus. Samuti juhime tähelepanu, et avalikkusele tuleb välja panna Natura asjakohase mõjuhindamise aruanne, mis ei ole veel kinnitatud. Ettepanekuga arvestatud. Punkti 3.2.1.1. viimast lõiku on täpsustatud. Selgitame, et eelnõu punktis 3.2.1.1. juba sisaldub lause, mis ütleb, et Natura asjakohase hindamise aruande, asjakohasel juhul erandi menetluse aruandega saab tutvuda, ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mis selle aluseks oleva dokumendiga. Natura asjakohase hindamise vastuvõtmine ja selle alusel mõju leevendavate ja asjakohasel juhul hüvitavate meetmete määramine toimub Vabariigi Valitsuse otsuse avalikus menetluses. 6 Korralduse eelnõu punktis 3.2.4 palume täpsustada tegevuste loetelus seitsmendat tegevust, et tuleks selgelt välja, et truupsildade Rõuge jõele kavandamisel tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Ettepanekuga arvestatud. Punkti 3.2.4 seitsmenda tegevuse sõnastust täpsustatud. 7 Korralduse eelnõu IV peatüki esimese lõigu viimases lauses on märgitud, et korralduse koostamise eelselt viidi läbi nõuetekohane Natura eelhindamine. Kuivõrd eelhindamise tulemuste otsustamine (eksperdi hinnanguga nõustumine) sisaldub korralduse põhjendavas osas (korralduse eelnõu punktis 3.2.1 lk 16), siis selguse huvides palume sõnastada, et korralduse koostamise eelselt võeti eksperdi arvamus Natura eelhinnangu kujundamiseks. Eelhinnangu andmise kohustus on LKS §-st 69 3 tulenevalt otsustajal. Otsustaja võib eelhinnangu kujundamiseks kasutada eksperdi abi. Ettepanekuga arvestatud. IV peatüki esimese lõigu viimase lause sõnastust täpsustatud. 8 Korralduses on läbivalt kasutatud väljendit „Natura mõju hindamine“ erinevas käändes. Juhime tähelepanu, et ei hinnata Naturast põhjustatud mõju, vaid mõju Natura alale. Palume sõnastust korrigeerida ning kasutada väljendeid „Natura hindamine“, „Natura asjakohane hindamine“. Ettepanekuga arvestatud. Korralduses sõnastus läbivalt korrigeeritud. 9 Korralduse V peatükki tuleb lisada, milliseid tegevusi saab ellu viia, st nimetada need tegevused, mille puhul mõju Natura 2000 alale on välistatud. Samuti tuleb seoses Natura 2000 võrgustikku mittekuuluvate kaitstavate loodusobjektidega esitada vajalikud keskkonnameetmed, mille rakendamisel on ebasoodne mõju nendele objektidele välistatud. Seejuures ei ole keskkonnameetmeks kaitstavate alade kaitsekordade muutmine, mis võimaldaks kavandatud harjutusvälja laiendamise tegevusi ellu viia. Looduskaitse on avalik huvi ja kaitsekorraga tuleb tagada kaitstava loodusväärtuse seisundi säilimine või paranemine. Kaitse-eeskirja muutmine või kehtetuks tunnistamine on avatud menetlus ja selle tulemust ei saa ette määrata kooskõlastamisele saadetud korraldusega. Ettepanekuga arvestatud. Peatükis V (otsus) on lisatud punkt, milles on viidatud korralduse punktile 3.2.4, kus kirjeldatakse lubatavaid tegevusi . 10 Keskkonnaülevaatest tulenevalt on vajalikud kaitsealuste liikide uuringud väljaspool Natura võrgustiku ala, kuid korraldusest ei selgu, kas enne uuringute valmimist on oluline negatiivne mõju neile liikidele I etapi tegevustega välistatud. Korralduses ei ole seatud ühtegi keskkonnameedet nende liikide mõjutamise vältimiseks või vähendamiseks. Palume korraldust eeltoodust tulenevalt täiendada. Ettepanekuga arvestatud. Korralduse punkti 3.2.4. sõnastust on tä psustatud . I etapi tegevustega on negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alale välistatud. I etapi tegevuste lubamiseks ei ole täiendavad uuringud ja mõju hindamised vajalikud. 11 Kuivõrd Natura võrgustiku alale (II etapp) ja kaitsealustele liikidele avalduva mõju välja selgitamiseks on kavandatud vajalikud uuringud, siis tegelikkuses ei ole mõju looduskeskkonnale teada ja seletuskirja mõjude selgituses tuleks seda märkida. Ettepanekuga arvestatud. Seletuskirja punkti 5 on täiendatud, et tuleks selgemalt välja, et korralduse andmise eelselt on välistatud negatiivne seoses I etapi tegevustega. Lisaks on lubatud tegevusi kintsendatud lähtuvalt muule looduskeskkonnale avalduda võivatest mõjudest. II etapi tegevustega seoses Natura eelhindamises selgitatud ja korralduses nimetatud mahus on vajalik Natura asj akohase hindamise läbi viimine (sh müra uuring ja must-toonekure uuring). Jrk Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1 Planeerimisseaduse ( PlanS ) § 27 lg 1 kohaselt koostatakse riigi eriplaneering eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks mh riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas. Sama paragrahvi lg 2 nimetab konkreetsete ehitistena, mille puhul tuleb koostada riigi eriplaneering ka riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise. Koos riigi eriplaneeringu algatamisega tuleb PlanS kohaselt algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, samuti tuleb hinnata muid planeeringu elluviimisega kaasnevaid muid asjakohaseid mõjusid (sh majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid). Nimetatud mõjude hindamine aitab tagada kvaliteetse ruumilise keskkonna loomisele ja säilitamisele. Kaitseväe harjutusvälja puhul on ilmselgelt tegemist riigi jaoks olulise riigikaitselise ehitisega, mistõttu arvestades eeltoodut, peab selle kavandamine üldreeglina toimuma riigi eriplaneeringu koostamise erinevate mõjude hindamise kaudu. Relvaseaduse § 85 lg 3 1 tulenevalt on käesoleva korralduse andmisel võimalik otsustada, et harjutusvälja rajamisel ei kohaldata PlanS-i , kuid nimetatud võimaluse kohaldamise üheks eelduseks on, et planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Arvestades eeltoodut selgitame planeerimismenetluse läbiviimise kohta järgmist. 17.03.2023 jõustusid planeerimisseaduse muudatused (Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, 696 SE), mille kohaselt võib riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja riigi eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel. Nimetatud erandit saab rakendada juhul, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Seega andis muudatus võimaluse liikuda kohe pärast ehitisele asukoha valimist planeeringu kehtestamisse ning väljastada seejärel projekteerimistingimused. Muudatuse üldiseks eesmärgiks oli lühendada eriplaneeringute, sh riigi eriplaneeringute, menetlust ja kiirendada seega riigile olulise ehitiste ehitamist. 30.12.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui eelnõu väljatöötaja poolt Riigikogu Majanduskomisjonile saadetud pöördumises on toodud, et detailsest lahendusest loobumine võimaldab lühendada planeeringu koostamise menetlust 2-3 aasta võrra (lk 22, joonis 1 „Visuaalne skeem detailse lahenduse etapi koostamise ajalise võidu kohta“. Skeem on toodud KOV eriplaneeringute näitel, kuid sama ajaline kokkuhoid kaasneb ka riigi eriplaneeringute koostamisel). Nimetatud pöördumisest tulenevalt oli detailsest menetlusest loobumise eesmärgiks vältida planeerimismenetluse läbiviimist olukorras, kus see sisuliselt vajalik ei ole ja saavutada tegelikult efektiivne planeerimismenetlus riigile oluliste ehitiste planeerimisel (viidatud pöördumise lk 15). Arvestades eeltoodut on ekslik ja sisuliselt põhjendamata korralduse eelnõus toodud väide, millele vastavalt on ajaline võit detailse lahenduse koostamise arvelt vaid pool aastat. Nõustuda ei saa ka korralduse eelnõus toodud põhjendusega, milles on tuginetud vaid Kaitseväe keskpolügooni kogemusele ja väidetud, et REP-i koostamine võtab hinnanguliselt aega 6-8 aastat. Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering oli esimene eriplaneering, mis Eestis koostati, kuna eriplaneeringu instrument jõustus uue PlanS tervikteksti jõustumisega 1.07 2015, mistõttu puudus igasugune kogemus ja praktika selliste planeeringute koostamiseks. Samuti tuli nimetatud planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus Eestis esmakordselt Natura erisuse rakendamiseks välja töötada hüvitusmeetmete programm. Seega kulus nimetatud planeeringu koostamisel aeg sisuliselt Naturaga seotud küsimuste lahendamisele. Samas arvestades, et Natura hindamine on eelduseks käesoleva korralduse alusel harjutusvälja laiendamisel, kaasneb sellega samuti ajakulu olenemata sellest kas planeering koostatakse või mitte. Arvestades ka eelviidatud PlanS muudatust, mis võimaldab riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisest loobuda, samuti tänaseks tekkinud eriplaneeringute koostamise kogemust, on riigi eriplaneering võimalik koostada 1,5 aastaga (vt järgnevat tabelit). Arvestades eelnevat, palume korralduse eelnõus toodud põhjendusi muuta ja sisuliselt välja tuua, kuidas tegelikult planeeringumenetluse läbiviimine ehk riigi eriplaneeringu koostamine suurendab ohtu riigikaitsele. Selgituste muutmisel palume arvestada ka asjaolu, et harjutusvälja laiendamise eelduseks on Natura mõju hindamine ja hüvitusmeetmete kavandamine ning ellu rakendamine, millega sõltumata planeeringu koostamisest, kaasneb arvestatav ajakulu. Seega on Relvaseaduse § 85 lg 3 1 rakendamiseks vajalik selgelt välja tuua, et just planeerimismenetlus põhjustab viivituse, mis suurendab ohtu Eesti riigikaitsele. Ettepanekuga arvestatud osaliselt. 1)Korralduse punkti 2.2. sõnastust on korrigeeritud lähtuvalt esitatud ettepanekust. 2) Korralduse punktis 2.1. on selgitatud, kuidas planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Täiendavalt on ka selgitatud korralduse punktis 2.2. Nursipalu HV laiendamisele asukoha alternatiivide puudumist, mistõttu lühikest REPi kasutades oleks harjutusvälja arendamise protsess kuni tegevustega alustamiseni pikem, kuid lõpptulemusena toimuks siiski Nursipalu HV laiendamine mitte mõne muu harjutusvälja laiendamine või uue asutamine. Lühike REP sobib hästi näiteks tuuleenergeetika alade planeerimiseks, kuna eeldab, et on võimalik leida alad, mille puhul saab juba eelvaliku etapis, põhjalikke uuringuid ja hindamisi läbi viimata leida alad, millel oluli ne mõju puudub. Kaitseväe harjutusvälja puhul ei ole see tõenäoline. 3) Korralduse andmisele eelnevalt koostatud keskkonnaülevaate tulemusena, mis võtab arvesse ka Natura eelhindamise järeldusi (etapp II tegevuste jaoks on vajalik Natura asjakohase hindamise algatamine), selgus et täiendavaid uuringuid ja mõju hindamisi läbi viimata ja mõnel juhul nimetatud keskkonnameetmeid rakendades, võib lähtudes mõjust keskkonnale viia ellu korralduse punktis 3.2.4 nimetatud tegevusi. Täiendavad keskkonnameetmed määratakse Vabariigi Valitsuse otsusega pärast Natura asjakohase hindamise, vajadusel Natura erandi menetluse ja muude keskkonnale avalduvate mõjude hindamise läbiviimist. Seega on võimalik Nursipalu HV laiendamise järgselt siiski osaliselt tegevuste ellu viimisega alustada. 2 Korralduse eelnõus on toodud, et planeeringute uuendamisaega kaasneb teatav mõju kohalike omavalitsuste üksuste eelarvele, kuid kuna tegemist ei ole kohalikule omavalitsusele (üldplaneeringud) või Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (maakonnaplaneering) pandud uue kohustusega, ei ole tegemist täiendava kuluga. Selgitame, et sisuliselt kaasneb korralduse jõustumisega seal määratud harjutusvälja alal varem kehtestatud planeeringute peatumine. Nimetatu tulemusel tekib kohalikele omavalitsustele olukord, kus senine ja avalikkusega kokkulepitud ruumilahendus ei ole enam elluviidav ja vajab suure tõenäosusega muutmist. Sellega seotud kulud tuleks kohalikele omavalitsustele hüvitada kuna planeeringute muutmise/uuendamise vajadus on tekkinud riigi tegevuse tulemusena, mille mõjutamiseks ei ole kohalikel omavalitsustel võimalust olnud. Arvestades eeltoodut on ekslik väita, et tegemist ei ole täiendava kuluga. Seega palume nimetatud selgitust eeltoodust lähtudes muuta ning näha ette kohalikele omavalitsustele planeeringutega seotud kulude hüvitamine. Ettepanekuga arvestatud osaliselt. Korralduse eelnõu seletuskirja punkti 5 sõnastust korrigeeritud. Selgitame täiendavalt, et va s tavalt RelvS § 85 lg 3 2 teise lause kohaselt kohaselt tuleb vajadusel algatada kehtivate planeeringute muutmine . Kaitseministeerium on avaldanud jaanuaris, 2023. a soovi kajastada Võru valla, Rõuge valla ja Antsla valla koostamisel olevates üldplaneeringutes Nursipalu HV laiendamise vajadust ja potentsiaalset ala piiri, kuid nimetatud omavalitsusüksused ei ole pidanud seda võimalikuks. Seega , kuna korraldus ei kohusta planeeringuid muutma , ei ole tegemist omavalitsusüksustele pandud olulise täiendava ülesande või kohustusega , millega peaks kaasnema eeldatavalt täiendav kulu. 3 Korralduse eelnõus on toodud, et keskkonnaülevaate tulemusena, mis võtab arvesse ka Natura eelhindamise järeldusi, võib täiendavat hindamist läbi viimata, ajaliste ja mahuliste keskkonnameetmete rakendamisel, alustada mitmete tegevustega (sh raadamine, ehitamine väiksekaliibriliste relvade kasutamine, jm) enne Natura hindamise läbiviimist. Leiame, et eeltoodu ei ole kooskõlas looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud Natura hindamise regulatsiooniga, sh puudub nimetatud juhul võimalus erinevate tegevuste kumulatiivsete mõjude hindamiseks, mis peab sisalduma Natura asjakohase mõjude hindamise aruandes (LKS § 69 6 lg 1). Juhime tähelepanu ka asjaolule, et LKS kohaselt ei tohi kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Hüvitusmeetmete vajadus ja rakendamine selgub aga alles peale Natura asjakohaste mõjude täiemahulise hindamise läbiviimist, mistõttu peaks enne seda olema alal igasuguste harjutusvälja kasutamiseks vajalike tegevuste läbiviimine välistatud. Lõpliku hinnangu Natura hindamise ja seda reguleeriva LKS §-de 69-70 1 tõlgendamise osas annab selles küsimuses aga Kliimaministeerium kui valdkonna eest vastutav valitsusasutus. Ettepanekuga m itte-arvestatud. Natura eelhindamise aruande ja keskkonnaülevaate vastuvõtmisel, samuti korralduse eelnõu koostamisel on tehtud tihedat koostööd Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumiga. Selgitame täiendavalt, et Natura eelhindamise aruande kohaselt on I etapi tegevuste ellu viimisel mõju Natura 2000 võrgustiku alale välistatud . II etapi tegevuste ga kaasneva mõju hindamiseks Natura 2000 võrgustiku alale algat atakse korraldusega Natura asjakohane hindamine eelhinnangus selgitatud mahus . Lisaks on korraldusega ellu viia lubatud tegevusi kitsendatud keskkonnaülevaate tulemus ena. Seega on korralduse punktis 3.2.4 nimetatud vaid sellised tegevused, mille puhul on välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale oluline negatiivne mõju muule looduskeskkonnale ja tegevuste lubamiseks ei ole vaja viia läbi muid täiendavaid uuringuid ja/või mõju hindamisi . Jrk Keskkonnaamet 1 Korralduse eelnõu lk 13 ja 16 on selgitatud, et oluliselt mõjutatud keskkonnast ülevaate saamiseks tellis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Nursipalu harjutusvälja laienduse keskkonnaülevaate ühes Natura eelhindamisega. Lk 16 esimeses lõigus on märgitud, et korralduse andja nõustub Natura eelhindamise järeldustega ning annab Natura eelhinnangu nendele järeldustele tuginevalt. Natura eelhindamise aruande mahukust arvestades esitatakse korralduses eelhindamise järeldused, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud eelhindamise aruandes. Kuna Natura eelhinnangu andmine ja Natura asjakohase hindamise üle otsustamine kuulub otsustaja pädevusse, siis teeme selguse huvides ettepaneku korralduse eelnõu sõnastada järgmiselt: „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui Nursipalu harjutusvälja arendamise eest vastutav haldusorgan tellis harjutusvälja laiendamisega kaasnevate tegevuste mõju hindamiseks avaliku hanke korras eksperthinnangu, mis annaks otsustajale LKS § 69 3 loetletud teabe Natura eelhinnangu andmiseks (Natura eelhindamist käsitlev eksperthinnang on toodud lisas 2). Korralduse andja nõustub eksperthinnangu järeldustega ning annab Natura LKS § 69 3 kohase eelhinnangu nendele järeldustele tuginevalt. Natura eelhindamist käsitleva eksperthinnangu mahukust arvestades esitatakse korralduses eelhindamise järeldused, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud eelhindamist käsitlevas eksperthinnangus.“ Ettepanekuga arvestatud . S õnastust vastavalt ettepanekule muudetud ja lk 13 korduse vältimiseks kustutatud . 2 Korralduse eelnõu otsustava osa ( ptk V) p 4 kohaselt korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine korralduse eelnõu p 3.2.1.1 toodud mahus. Sama punkti kohaselt tuleb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel korraldada Natura asjakohane hindamine ja eksperdi määramine. Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse (LKS) § 69 4 lg 2 kohaselt Natura asjakohase hindamise algatamisel või vajaduse korral eraldi otsusega määrab otsustaja muu hulgas: 1) hindamismetoodika ja vajalikud uuringud, kui see on asjakohane; 2) eriteadmistega isiku, kes koostab hindamise aruande (edaspidi ekspert), võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut; 3) muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks. Kuivõrd korralduse eelnõu LKS § 69 4 lg 2 sätestatut ei sisalda, siis see tuleb eraldi otsusega määrata. Palume selles osas täiendada korralduse eelnõud. Ettepanekuga arvestatud. Korraldust on LKS § 69 4 lg 2 sätestatu osas täpsustatud. Vajadusel määrab täpsustavad nõuded eksperdile asjakohase hindamise korraldaja (RKIK). 3 Korralduse eelnõu lk 14 teises lõigus on märgitud, et „RelvS 1 § 85 lõike 3 4 kohaselt märgitakse Vabariigi Valitsuse korralduses mh keskkonnameetmed, samas ei defineeri RelvS , mis on keskkonnameetmed seaduse RelvS mõistes ja KeHJS defineerib keskkonnameetmed KeHJS seaduse kohaldamisel. Antud juhul mõjude hindamiseks KeHJS ei kohaldata. Seda arvestades mõistetakse keskkonnameetmetena kõiki (nii konkreetseid kui üldisemaid) tegevusi kavandatava tegevuse keskkonnamõjude vähendamiseks. Konkreetsed tegevused on näiteks mahulised ja ajalised piirangud, mis võimaldavad teatud tegevustega alustada, samas kui üldisemad tegevused on Natura asjakohase hindamise läbi viimine, uuringud, muude oluliste mõjude hindamine ja kaitse-eeskirja muudatused, mis tuleb teha enne kui tegevusi saab hakata ellu viima.“ Juhime tähelepanu, et uuringud ega mõju hindamised ei ole keskkonnameetmed, vaid nende eesmärk on kavandatava tegevuse mõju ja tagajärjed välja selgitada, et nende tulemustega arvestada otsuste tegemisel. 16.07.2023 jõustunud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja 2 lk 12 on kirjas: „Kuivõrd tavapäraselt kehtestatakse looduskaitseseadusest tulenevad loodusväärtuste kaitse meetmed tegevusloas ning Vabariigi Valitsuse otsus on käsitletav samuti tegevusloana, on Vabariigi Valitsuse otsuse andmise aluseks need kohustuslikud keskkonnameetmed (sisuliselt loa nõuded), mida tegevuse elluviimisel tuleb täita.“ Seega nähtub eelnimetatud seletuskirjast, et keskkonnameetmed relvaseaduse § 85 lg 3 4 mõistes on sisuliselt loa nõuded, mida tuleb tegevuse elluviimisel täita. Lähtudes eelnevast palume korralduse eelnõu lk 14 korrigeerida. Ettepanekuga arvestatud. Eelnõus on loobutud keskkonnameetmete defineerimisest ja vaikimisi toimub see KeHJS kohasest definitsioonist lähtuvalt. Selgitame, et kõnealuse Vabariigi Valitsuse korraldusega otsustatakse harjutusvälja laiendamine relvaseaduse alusel. Ühtlasi näidatakse korralduses ära tegevused, ja asjakohasel juhul keskkonnameetmed (ei ole seotud Natura asjakohase hindamisega), mida lubatakse kõnealuse korraldusega. Täiendavad keskkonnameetmed, määratakse pärast Natura asjakohase hindamise, vajadusel Natura erandi menetluse ja muude keskkonnale avalduvate mõjude hindamist (hindamise ulatus näidatud korralduse lisas 3 ) Vabariigi Valitsuse tegevust lubava korraldusega või asjakohasel juhul KeA otsusega (kui selleks on seaduses sätestatud alus). 4 Täiendada korralduse eelnõu otsustavat osa ( ptk V) lisades, mis tegevusi saab ellu viia (st nimetada need tegevused, mille puhul on Natura eelhinnangust tulenevalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele välistatud). Samuti esitada vajalikud keskkonnameetmed seoses kaitstavate loodusobjektidega, mis ei kuulu Natura 2000 võrgustikku, mille rakendamisel on ebasoodne mõju nendele objektidele välistatud. Ettepanekuga arvestatud. K orralduse otsustavat osa täiendatud vastavalt ettepanekus esitatuga. Keskkonnameetmed (ei ole vajalikud seoses I etapi tegevuste ellu viimisega) sisalduvad asjakohasel juhul lubatud tegevuste kirjelduses. 5 Palume üle kontrollida korralduse eelnõu lk 20, kus on nimetatud tegevused, millega võib alustada ilma täiendavat hindamist läbi viimata. Lk 20 viimase reana on nimetatud tavapäraste sildade ja jõe ületuse õppekohtade ehitamine ja kasutamine (truupsildade Rõuge jõele kavandamise korral tuleb hinnata mõjusid Rõuge jõe hoiualale). Korralduse lk 18 on omakorda kirjas: „Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia järgmistele Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele järgmiste II etapi tegevuste osas: a) Timmase loodusala - elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Hindamine on vajalik seoses truupsilla lahenduse kasutamisega Rõuge jõel. “. Timmase loodusala on siseriiklikult kaitstav Timmase looduskaitsealana ja Rõuge jõe hoiualana. Palume korralduse eelnõu lk 18 ja 20 info üle vaadata, et need oleksid omavahel kooskõlas. Ettepanekuga arvestatud. Ettepanekus viidatud sõnastuse ebakõla on korrigeeritud korralduse punktides 3.2.1.1. ja 3.2.4. 6 Korralduse eelnõu lk 14 on kirjas: „Täpsemad keskkonnameetmed selgitatakse edaspidi koostatavates uuringutes ja hinnangutes (sh Natura asjakohane hindamine), asjakohasel juhul Natura hüvitusmeetmete kavas. Tegevuste ellu viimine, mille eelduseks on Natura hindamise läbiviimine, otsustatakse Vabariigi Valitsuse otsusega enne tegevuste ellu viimist. Tegevust lubavas otsuses nimetatakse vajadusel täpsemad keskkonnameetmed. Muud tegevused tuleb tegevuse elluviimise eelselt kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga, Keskkonnaametiga, kes määrab asjakohase hindamise tulemustele tuginevalt vajadusel täiendavad keskkonnameetmed tegevuse ellu viimiseks.“ Palume korrigeerida „muud tegevused“ osa, kuna korralduse eelnõu p 3.2 kohaselt on harjutusvälja arendamine kavandatud kahes etapis (etappide I ja II tegevused on nimetatud korralduse eelnõu lk 15). Ettepanekuga arvestatud ja keskkonnameetmete käsitlust korralduses täpsustatud. Eraldi Vabariigi Valitsuse otsusega määratakse kõik Natura asjakohase hindamise, asjakohasel Natura erandi menetluse tulemusena, aga ka muule looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemusena selgunud keskkonnameetmed. Juhul kui järgmise korraldusega ei ole võimalik määrata keskkonnameetmeid ja õigusaktidega on antud Keskkonnaametile vol itus meetmete määramiseks, saab pärast VV korraldust lisanduvad keskkonnameetmed määrata ka Keskkonnaamet. 7 Korralduse eelnõu lk 18-19 täpsustada, et Vabariigi Valitsuse otsuse näol on tegemist harjutusvälja arendamise II etapi otsusega. Samas on kirjas, et: „Seda arvestades on Vabariigi Valitsuse pädevuses otsustada tegevuste elluviimise lubamine, milleks on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine. Natura asjakohase hindamise aruandega võimaldatakse tutvuda Vabariigi Valitsuse tegevust lubava korralduse eelnõu avalikustamise osana.“ – palume täpsustada, et tegemist on aruande eelnõuga, mis tuleb avalikustada vastavalt LKS § 69 8 . Ettepanekuga arvestatud. 8 Korralduse eelnõu lisa 3 kohaselt on vajalikud kaitsealuste liikide uuringud väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala, kuid korralduse eelnõust ei selgu, kas enne uuringute valmimist on oluline negatiivne mõju neile liikidele I etapi tegevustega välistatud. Korralduse eelnõus ei ole seatud keskkonnameetmeid nende liikide mõjutamise vältimiseks või vähendamiseks. Palume üle vaadata. Ettepanekuga on arvestatud. Korralduse eelnõu punkti 3.2.4 sõnastust on täpsustatud, et oleks selgemalt aru saada, et korraldusega lubatud tegevustega ei kaasne negatiivset keskkonnamõju ei Natura võrgustiku aladele ega looduskeskkonnale laiemalt ja täiendavate uurin g ute läbiviimine ei ole tegevuste lubamiseks vajalik. Selgitame täiendavalt - I etapi tegevused on laiemad kui punktis 3.2.4 lubatud tegevuste loetelu. Natura eelhindamise kohaselt ei kaasne esimese etapi tegevustega negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Punktis 3.2.4 toodud korraldusega andmisega lubatud tegevuste loetelu koostamisel on lisaks Natura eelhindamise tulemustele arvestatud ka keskkonnaülevaate tulemustega, millele tuginevalt on lubatud tegevuste nimekirja kitsendatud. 9 Märgime, et kuna Natura võrgustiku alale (etapp II) ja kaitsealustele liikidele avalduva mõju välja selgitamiseks on kavandatud vajalikud uuringud, siis tegelikkuses ei ole mõju looduskeskkonnale teada. Palume korralduse eelnõus see ära märkida. Ettepanekuga arvestatud. Korralduse sõnastust on täpsustatud, et tuleks selgemalt välja, et negatiivne mõju Natura 2000 võrgustikule on välistatud esimese etapi tegevustega. II etapi tegevuste ellu viimiseks algatatakse korraldusega asjakohane hindamine korralduse punktis 3.2.1.1. toodud mahus. Ühtlasi otsustatakse korraldusega mõju hindamise läbi viimiseks vajalike uuringute maht. 10 Korralduse eelnõu p 3.2.3 annab vajalike uuringute loetelu, mille hulgas on nimetatud vääriselupaikade inventuur (p 5). Märgime, et Keskkonnaamet sellist täiendavat inventuuri vajalikuks ei pea. Palume korralduse eelnõu p 3.2.3 korrigeerida. Ettepanekuga arvestatud. Punktis 3.2.3. esitatud uuringute loetelust on eemaldatud vääriselupaikade inventuur. Lisaks on mõju hindamise eelduseks olevate uuringute loetelust eemaldatud metsise telemeetriline uuring. Uuring oli mõju hind ami se aluseks olevate uuringute loetelus ekslikult. Uuringut peeti eksperdi poolt vajalikuks tegevuse mõju seireks, mitte mõju hindamiseks. Telemeetrilist seiret teostava eksperdi ja KeA koostöös on korralduse eelnõu d avalikustamise järgselt täpsustatud, et telemeetrilisest seirest sobivam on eesmärki täitma metsiste audio seire ja stressi uuring. Seda seetõttu, et metsise telemeetriline uuring on liialt ohtlik, selle käigus võivad isendid hukkuda. 11 Ühtlasi märgime, et korralduse eelnõus tuleks selguse huvides ära märkida, et korralduse andmine ei välista keskkonnaalaste lubade ja kaitseala valitseja nõusoleku küsimise vajadust. Juhime ka tähelepanu, et metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohaselt raadamist tehakse muu õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohaseks dokumendis peab olema toodud täpset raadatavate alade asukohaskeem. Ettepanekuga arvestatud. Korralduse punkti 3.2.4 ja ptk-i IV (Kokkuvõte) on vastav täiendus lisatud. Jrk Muinsuskaitseamet 1 Kuna enne korralduse eelnõu koostamist on alal juba toimunud erinevad pinnasega seonduvad tegevused, siis Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu, et p innasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel, nende kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Ettepanekuga arvestatud ja korraldust vastavalt täiendatud. Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõu seletuskirja Lisa 3 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Keskkonnaülevaate Tabel 1 on toodud ülevaade Nursipalu harjutusvälja kavandatavate tegevuste mõjudest kaitstavatele aladele ja kaitse eesmärgiks olevatele liikidele, eeldusel et tegevus viiakse ellu kogu kavandatud mahus. Rohelise värviga tähistatud hinnangute puhul, arvestades tavapäraselt rakendatavaid praktikaid keskkonnamõjude vähendamisel, olulist negatiivset mõju ei tuvastatud. Punase värviga tähistatud hinnangute puhul tuvastati otsene vastuolu kaitsekorraga või elupaiga hävimine. Kollase värviga tähistatud hinnangute puhul tuleb mõju olulisust ja ulatust täpsustada tegevuse järgmises etapis. Tabel 1. Ülevaade kavandatava tegevuse mõjudest kaitstavatele aladele ja nende kaitse eesmärgiks olevatele liikidele Mõjutava Mõjutav Kaitstav Kommentaar Mõju hinnang ja tegevuse tegevus loodusobje vajadus hindamiseks asukoht kt ja selle järgmises etapis kaitse- eesmärgiks olev liik Ida laskeväli, Raadamine ja Timmase 2021 loendati 3 Mõju avaldub, vaja selle keskossa ehitustegevus LKA - Juba kukku. Mängu hinnata. kavandatud raadamisala metsisemän kese 1,5 km raadamisala lääne– ja g ja elupaik raadamisalast. keskosas Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis Timmase Metsised on Mõju tõenäoline, vaja selle keskossa te relvade LKA - Juba eelkõige hinnata kavandatud laskmine metsisemän mänguperioodil, raadamisala g ja elupaik aga ka pesitsusperioodi l, mürahäiringute suhtes tundlikud ja 1,5 km kaugusele planeeritud laskeväljalt lähtuv müra mõjutab liigi pesitsuskäitumis t ja elupaiga kvaliteeti. Mürahäiringute mõju saab vähendada, kui laskeharjutusi ei tehta mänguperioodi varahommikutel  ja kevad-suvel tehakse neid võimalikult vähe. Ida laskeväli, Suurekaliibriliste Timmase Metsised on Mõju tõenäoline, vaja selle keskossa relvade laskmine LKA - Juba eelkõige hinnata kavandatud metsisemän mänguperioodil, raadamisala g ja elupaik aga ka pesitsusperioodi l, mürahäiringute suhtes tundlikud ja 1,5 km kaugusele planeeritud laskeväljalt lähtuv müra võib mõjutada liigi pesitsuskäitumis t ja elupaiga kvaliteeti. Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis Timmase Vähetundlik Mõju ebaoluline selle keskossa te relvade LKA - Juba antud kaugusel kavandatud laskmine kalakotka väikesekaliibrilis raadamisala pesitsuspaik te relvade müra suhtes. Pesa 2022 asustatud Ida laskeväli, Suurekaliibriliste Timmase Pesa 2022 Mõju tõenäoline, vaja keskossa relvade laskmine LKA - Juba asustatud hinnata kavandatud kalakotka raadamisala pesitsuspaik Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis Timmase Pesa Mõju ebaoluline selle keskossa te relvade LKA - asustamata, aga kavandatud laskmine Tsirgupalu lähedal kuuldi raadamisala kalakotka poegade pesitsuspaik häälitsusi. Ida laskeväli, Suurekaliibriliste Timmase Pesa Mõju tõenäoline, vaja selle keskossa relvade laskmine LKA - asustamata, aga hinnata kavandatud Tsirgupalu lähedal kuuldi raadamisala kalakotka poegade pesitsuspaik häälitsusi. Ida laskeväli Raadamine ja Must- Pesa Mõju ebaoluline ehitustegevus toonekurg asustamata. Ei ole Timmae LKA  kaitse- eesmärgiks. Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis Must- Pesa Mõju võimalik, vaja selle keskossa te relvade toonekurg asustamata. Ei hinnata kavandatud laskmine ole Timmae LKA raadamisala kaitse- eesmärgiks. Ida laskeväli, Suurekaliibriliste Must- Pesa Mõju tõenäoline, vaja selle keskossa relvade laskmine toonekure asustamata. Ei hinnata kavandatud pesitsuspaik ole Timmae LKA raadamisala kaitse- eesmärgiks. Lõuna Raadamine ja Keretü LKA Laskevälja Avaldub negatiivne mõju laskeväli, selle ehitustegevus raadamisala - kaitse-eesmärgiks lääneossa 7,8 ha olevatele metsadele. kavandatud sihtkaitsevööndi raaadamisalad s; tee laiendamine (raadamine) 2,3 km lõigul. Teekoridori rajamiseks raadamine 5 ha ulatuses kaitsealal. Metsade raadamine on vastuolus kaitse- eeskirjaga ja eeldab kaitse- eeskirja ja kaitseala piiri muutmist Lõuna Raadamine ja Keretu LKA - Raadamine ei Mõju tõenäoline, vaja laskeväli, selle ehitustegevus kanakull ole kaitse- hinnata. keskossa eeskirjaga kavandatud lubatud, seega raadamisala läheb tegevus vastuollu ala kaitsekorraga. Kanakulli elupaiga osaline raadamine kaitsealal on vastuolus kaitse- eeskirjaga Lõuna Raadamine ja Keretü LKA - Tegevus Mõju tõenäoline, vaja laskeväli, selle ehitustegevus keretü mõjutab hinnata (välja arvatud keskossa metsisemän kaitsealast laskevälja idapoolne kavandatud g ja elupaik väljapoole väike raadamisala) raadamisalad jäävat rlupaiga osa Lõuna Väikesekaliibrilis Keretü LKA - Mõju tõenäoline, vaja laskeväli, selle te relvade keretü hinnata (välja arvatud keskossa laskmine metsisemän laskevälja idapoolne kavandatud g ja elupaik väike raadamisala) raadamisalad Lõuna Surekaliibriliste Keretü LKA - Mõju tõenäoline, vaja laskeväli relvade laskmine keretü hinnata (välja arvatud metsisemän laskevälja idapoolne g ja elupaik väike raadamisala) Lõuna Raadamine ja Keretü LKA - 2022 oli pesa Mõju puudub laskeväli ehitustegevus Keretü halvasti merikotka kaunistatatud, pesitsuspaik 2020 pesitses edukalt. Olemasolevast sihtmärgialast 0,6 km. Lõuna Väikesekaliibrilis Keretü LKA - Mõju ebaoluline laskeväli te relvade Keretü laskmine merikotka pesitsuspaik Lõuna Suurekaliibriliste Keretü LKA - Mõju ebaoluline laskeväli relvade laskmine Keretü merikotka pesitsuspaik Lõuna UXO ala Suurekaliibriliste Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja relvade laskmine Keretü hinnata merikotka pesitsuspaik Põhja Suurekaliibriliste Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja laskeväli, selle relvade laskmine Keretü hinnata lõunaserva merikotka raadamisala pesitsuspaik lõuna laskeväli Raadamine ja Keretü LKA - Kõrval Mõju tõenäoline, vaja ja UXO ala ehitustegevus Lükka must- raadatakse UXO hinnata (välja arvatud toonekurg ala ja laskevälja laskevälja idapoolne ala kokku 110 väike raadamisala) ha ulatuses. Plaanis on elupiirkonda läbiva tee laiendamine Lõuna Väikesekaliibrilis Keretü LKA - Kõrval Mõju tõenäoline, vaja laskeväli ja te relvade Lükka must- raadatakse UXO hinnata (välja arvatud UXO ala laskmine toonekurg ala ja laskevälja laskevälja idapoolne ala kokku 110 väike raadamisala) ha ulatuses. Plaanis on elupiirkonda  läbiva tee laiendamine Lõuna Suurekaliibriliste Keretü LKA - Kõrval Mõju tõenäoline, vaja laskeväli ja relvade laskmine Lükka must- raadatakse UXO hinnata (välja arvatud UXO ala toonekurg ala ja laskevälja laskevälja idapoolne ala kokku 110 väike raadamisala) ha ulatuses. Plaanis on elupiirkonda läbiva tee laiendamine Lõuna Raadamine ja Keretü LKA - Kanakulli Mõju tõenäoline, vaja laskeväljal ehitustegevus kanakull elupaiga osaline hinnata (välja arvatud paikneva raadamine laskevälja idapoolne olemasoleva kaitsealal on väike raadamisala) tee vastuolus laiendamine kaitse- (sh teekoridori eeskirjaga raadamine) Keretü LKA alal Lõuna UXO ala Väikesekaliibrilis Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja te relvade kanakull hinnata laskmine Lõuna UXO ala Suurekaliibriliste Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja relvade laskmine kanakull hinnata Olemasoleva Raadamine ja Keretü LKA - tee laiendamine Mõju liigile väheoluline tee ehitustegevus laanerähn elupaigas on laiendamine vastuolus (sh teekoridori kaitse- raadamine) eeskirjaga. Põhja ja Lõuna laskeväljade vahelisel alal Lõuna UXO ala Väikesekaliibrilis Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja te relvade laanerähn hinnata laskmine Lõuna UXO ala Suurekaliibriliste Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja relvade laskmine laanerähn hinnata Põhja Raadamine ja Kerretü Mõju väheoluline laskeväli, ehitustegevus merikotka lõunaserva püsielupaik raadamisala Põhja Väikesekaliibrilis Kerretü Raadamisala Mõju väheoluline laskeväli, te relvade merikotka paikneb juba lõunaserva laskmine püsielupaik kasutatava raadamisala sihtmärgiala kõrval Põhja Suurekaliibriliste Kerretü Väike ala, mis Mõju väheoluline laskeväli, relvade laskmine merikotka paikneb lõunaserva püsielupaik olemasoleva raadamisala sihtmärgiala (millelt lähtub tugevam müra) kõrval Lõuna Raadamine ja Kikkaoru Mõju võimalik, vaja laskeväli ehitustegevus kalakotka hinnata (läänepoolseima püsielupaik raadamisala puhul) Lõuna Väikesekaliibrilis Kikkaoru Mõju võimalik, vaja laskeväli te relvade kalakotka hinnata (läänepoolseima laskmine püsielupaik raadamisala kasutuse puhul) Lõuna Suurekaliibriliste Kikkaoru Mõju võimalik, vaja laskeväli relvade laskmine kalakotka hinnata (läänepoolseima püsielupaik raadamisala kasutuse puhul) Lõuna UXO ala Suurekaliibriliste Kikkaoru Mõju võimalik, vaja relvade laskmine kalakotka hinnata püsielupaik Lõuna Väikesekaliibrilis Laossaarõ Mõju väheoluline laskeväli, kõik te relvade väike- raadamisalad laskmine konnakotka püsielupaik Lõuna Suurekaliibriliste Laossaarõ Mõju väheoluline laskeväli, kõik relvade laskmine väike- raadamisalad konnakotka püsielupaik Lõuna UXO ala Suurekaliibriliste Laossaarõ Laskmistest Mõju võimalik, vaja relvade laskmine väike- tingitud müra hinnata konnakotka võib põhjustada püsielupaik liigile pesitsusperioodi l olulisi häiringuid Lääne Raadamine ja Kurenurme Raadamine Mõju kindel, vaja laskeväli, selle ehitustegevus väike- püsielupaiga hinnata põhjapoolne konnakotka naabruses kompensatsiooni- raadamisala püsielupaik muudab meetmete elupaiga liigile kavandamiseks sobimatuks. Pesa alates  2015 asustamata. Lääne Väikesekaliibrilis Kurenurme Tegevuse Kuna elupaik hävib laskeväli, selle te relvade väike- eelduseks olev seoses raadamisega siis põhjapoolne laskmine konnakotka raadamine laskmistega seoses raadamisala püsielupaik muudab täiendavat mõju ei elupaiga avaldu sobimatuks. Kuna raadamine hävitab liigi elupaiga, siis on mõju teisejärguline Lääne Suurekaliibriliste Kurenurme Tegevuse Kuna elupaik hävib laskeväli relvade laskmine väike- eelduseks olev seoses raadamisega siis konnakotka raadamine laskmistega seoses püsielupaik muudab täiendavat mõju ei elupaiga avaldu sobimatuks. Kuna raadamine hävitab liigi elupaiga, siis on mõju teisejärguline. Lõuna Raadamine ja Nursi Mõju väheoluline laskeväli ehitustegevus kanakulli püsielupaik Olemasoleva Raadamine ja Nursi Tegevus toimub Mõju väheoluline tee ehitustegevus kanakulli väljaspool laiendamine ja püsielupaik püsielupaika teekoridori raadamine kanakulli elupaiga piiril Lõuna Väikesekaliibrilis Nursi Mõju väheoluline laskeväli te relvade kanakulli laskmine püsielupaik Lõuna Suurekaliibriliste Nursi Mõju väheoluline laskeväli relvade laskmine kanakulli püsielupaik Lääne Raadamine ja Kurenurme Raadamine Mõju kindel, vaja laskeväli ehitustegevus metsise hävitab liigi hinnata leevendavate ja püsielupaik elupaiga. kompenseerivate4 Raadamine meetmete elupaigas on kavandamiseks. Mõju vastuolus LKS ja avaldub ka juhul, kui  kaitse- püsielupaiga alal eeskirjaga raadamist ei toimu Lääne Väikesekaliibrilis Kurenurme , Tegevuse Kuna elupaik hävib laskeväli te relvade metsise eelduseks olev seoses raadamisega siis laskmine püsielupaik raadamine on laskmistega seoses vastuolus LKS ja täiendavat mõju ei kaitse- avaldu. eeskirjaga. Lääne Suurekaliibriliste Kurenurme Tegevusega Kuna elupaik hävib laskeväli relvade laskmine metsise seotud seoses raadamisega siis püsielupaik raadamine on laskmistega seoses vastuolus LKS ja täiendavat mõju ei kaitse- avaldu eeskirjaga. Põhja laskeväli Raadamine ja Vilbu metsise Raadamine Mõju kindel, vaja ehitustegevus püsielupaik hävitab hinnata elupaiga. kompensatsioonimeetm Vastuolus LKS ja ete kavandamiseks. kaitse- eeskirjaga. Põhja laskeväli Väikesekaliibrilis Vilbu metsise Kuna raadamine Kuna elupaik hävib te relvade püsielupaik hävitab elupaiga seoses raadamisega siis laskmine on mõju laskmistega seoses teisejärguline. täiendavat mõju ei Tegevusega avaldu seotud raadamine on vastuolus LKS ja kaitse- eeskirjaga. Lääne Suurekaliibriliste Vilbu metsise Tegevusega Kuna elupaik hävib laskeväli relvade laskmine püsielupaik seotud seoses raadamisega siis raadamine on laskmistega seoses vastuolus LKS ja täiendavat mõju ei kaitse- avaldu eeskirjaga. Ida laskeväli Taktikaline Juba Intensiivne Mõju võimalik, vaja tegevus kanakulli sõitmine hinnata püsielupaik püsielupaika läbival teel Juba Mõju ebaoluline Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis kanakulli keskosas te relvade püsielupaik paiknev laskmine ja raadamisala taktikaline tegevus Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis Juba Mõju võimalik, vaja idaservas te relvade kanakulli hinnata (raadamisala paiknev laskmine püsielupaik lääneosa puhul) raadamisala Ida laskeväli, Suurekaliibriliste Juba Mõju väheoluline selle keskosas relvade laskmine kanakulli paiknev püsielupaik raadamisala  Töö number 22007503 Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; Kuupäev 25.08.2023 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Versioon 2 Kuupäev 25.08.2023 Koostanud: Aide Kaar (litsents KMH0123), Raimo Pajula, Renno Nellis, Marko Lauri Projekti nr 22007503 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4 2. OSAPOOLED ...................................................................................................... 5 3. NATURA EELHINDAMINE ................................................................................... 6 3.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega .................................... 7 3.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ............................................................. 7 3.2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ........................................................................ 7 3.2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ......................................................................... 7 3.2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus........................................................................ 8 3.2.4. Harjutusväljade keskkonnamõjude vähendamiseks kasutatav praktika ............ 9 3.2.5. Kavandatav tegevuse vastavuse planeeringutele .................................................... 10 3.3. Mõjuala ulatuse määramine ................................................................................. 10 3.3.1. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 12 3.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 16 3.4.1. Raadamine ja ehitustegevus ........................................................................... 16 3.4.2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus ...................... 24 3.4.3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine ........................................................... 31 3.5. Võimalikud koosmõjud seoses kavandatava tegevuse komponentide ja olemasoleva harjutusvälja tegevustega ................................................................................... 39 3.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega ............................................. 39 4. NATURA EELHINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUS ........................................ 40 5. KASUTATUD ANDMEALLIKAD .......................................................................... 41 3 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 1. Sissejuhatus Kaitseväe harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppealade ja -ehitistega, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ning lõhketöid. Harjutusväljade peamine ülesanne on Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe tagamine ning see koosneb erinevatest sõjalise väljaõppe objektidest ja väljaõpet toetavatest objektidest. Nursipalu harjutusvälja huviala kohta on koostatud keskkonnaülevaade, mille koostamise eesmärk on anda ülevaade Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnast, et kaardistada uuringute vajadust ning tuvastada täiendavat hindamist vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud. Keskkonnaülevaates tuuakse välja täiendavate uuringute ja inventuuride vajadus ning milliste alade arendamiste ja milliste tegevuste kavandamise puhul tuleb täiendavalt hinnata nendega seoses avalduvaid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele. Keskkonnaülevaate koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) toodud asjakohastest nõuetest keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise programmi sisu kohta. Siiski pole tegu vormikohase keskkonnamõju eelhinnanguga. Käesolev Natura eelhindamine on keskkonnaülevaate loogiline osa, kuid see on vormistatud eraldi dokumendina. Natura eelhindamisega tehakse kindlaks negatiivsete mõjude avaldumise võimalikkus Natura 2000 aladele ning nende kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Eelhindamise tulemusena negatiivsed mõjud kas välistatakse või jõutakse järeldusele, et negatiivsed mõjud on võimalikud, eelhindamine ei selgita mõjude tugevust ehk seda, kas kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile võivad avalduda ebasoodsad mõjud. Natura eelhindamise puhul ei saa arvestada leevendusmeetmetega, mis on mõeldud negatiivsete mõjude vähendamiseks. Juhul, kui eelhindamine tuvastab, et mõnele Natura alale ja selle kaitse- eesmärkidele võivad avalduda negatiivsed mõjud, tuleb tegevuste edasisel kavandamisel viia läbi Natura asjakohane hindamine. Asjakohasel hindamisel selgitatakse, kas negatiivsed mõjud on nii tugevad, et võvivad mõjutada kaitse-eesmärkide seisundit ehk avaldada ebasoodsaid mõjusid kaitse- eesmärkide seisundile. Asjakohasel hindamisel võib arvestada leevendusmeetmetega. I ja II kaitsekategooria taime- ja loomaliikide täpsete elupaikade ja leiukohtade avalikustamine massiteabevahendites on looduskaitseseaduse (LKS §53 lg 1) alusel keelatud. Selle tõttu on avalikustamiseks mõeldud Natura eelhindamise verisoonist vastav teave eemaldatud. 4 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 2. Osapooled Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) Tellimisest huvitatud osapool: Kaitseministeerium ja Kaitsevägi Töö koostaja: Skepast&Puhkim OÜ Natura eelhindamise koostajad: - Aide Kaar - projektijuht (KMH litsents KMH0123); - Raimo Pajula - elustiku ekspert (ökosüsteemid, taime- ja loomaliigid); - Renno Nellis – elustiku ekspert (linnustik); - Marko Lauri - GIS-spetsialist. 5 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3. Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Natura mõju hindamine toimub üldiselt keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) või keskkonnamõju hindamise (KMH) osana keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) alusel. KeHJS § 1 lg 3 punkt 1 kohaselt ei kohaldata seadust strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. KeHJS § 3 lg 2 kohaselt võib jätta KMH algatamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Sellisel juhul tuleb algatada KMH-st eraldiseisev Natura asjakohane hindamine vastavalt looduskaitseseadusele (LKS). LKS § 91 lg 24 kohaselt kohaldatakse seaduse sätteid 691 – 699 vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Looduskaitseseaduse § 691 lg 1 kohaselt võib kavandatavat tegevust, sh korduvat või jätkuvat tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, lubada kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust. Looduskaitseseaduse § 691 lg 2 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata (edaspidi Natura asjakohane hindamine) looduskaitseseaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik. Nursipalu harjutusvälja laienduse alale jääb Timmase looduala, harjutusvälja piiridest väljapoole mitmeid teisi Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid ning kavandatav tegevus ei ole seotud alade kaitsekorraldusega. Tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikule ei ole objektiivsest teabest lähtudes välistatud, seda arvestades on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine. Käesoleva dokumendi, Natura eelhindamise, eesmärk on selgitada Natura asjakohase hindamise ulatus. Natura eelhindamisel lähtutakse looduskaitseseaduses § 693 (Natura eelhinnang) sätestatust. Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt majanduslikke sotsiaalseid jms) arvesse ei võeta. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks järgmised juhendmaterjalid: „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)1, „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)2 ja „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)3. 1 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. 2 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 3 „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021). 6 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega Kavandatavaks tegevuseks on Nursipalu harjutusvälja laiendamine ja arendamine koos laskeväljade, sihtmärgialade, teedevõrgu ja muude väljaõpet toetavate objektide rajamisega ning harjutusvälja eesmärgipärane kasutamine. Kavandatav tegevus ei ole Natura ala kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele. 3.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta 3.2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk Käesoleval hetkel on Kaitseväel kasutada seitse harjutusvälja: Kikepera, Männiku, Soodla, KVKP, Sirgala, Klooga ja Nursipalu. Lähtudes Eesti kaitseväe struktuuri arendamisest (uute võimete ja üksuste loomine, kasutada olevad ja kasutusse tulevad relvasüsteemid, ajateenijate arvu suurendamine), liitlaste kohalolu kasvust ning Eesti julgeolekut mõjutavatest ohtudest, on Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamise seisukohalt harjutusväljade arendamine ja laiendamine möödapääsmatu. Seda enam, et hetkel kasutatavad harjutusväljad on juba olemas olevate mahtude tarvis liiga väikesed, ei võimalda üksuse suurustele ja/või spetsiifikale vastavaid taktika-/laskeharjutusi läbi viia ning on kasutusintensiivsuse osas üle koormatud. Samuti on suure kasutusintensiivsuse tõttu oluliselt raskendatud olemasolevatel harjutusväljadel vajalike hooldustööde ja ehituste läbi viimine. Sellest tulenevalt on hädavajalik Kaitseväele ja liitlaste üksustele nõuetekohaste ja üksuse suurusele/spetsiifikale vastavate laskeväljade ja taktikaalade arendamine Lõuna-Eestisse koos alaga vähemalt ühe soomuskompanii suuruse üksuse lahinglaskmiste läbiviimiseks. Kagu-Eesti harjutusvälja võimaliku asukoha analüüsi 4 kohaselt oleks ainuke realistlik alternatiiv laiendada Nursipalu harjutusvälja. Vajaliku suurusega ala saavutamiseks on vajalik olemasoleva Nursipalu harjutusvälja, Tsiatsungõlmaa lasketiiru ja Sänna linnaku liitmine ning laiendamine, mille tulemusel tekib ca 99 km2 harjutusväli (vt Joonis 1). Nursipalu harjutusväljale on planeeritud eelkõige 2. jalaväebrigaadi (peakasutaja) ja kohalike Kaitseliidu üksuste ning liitlaste väljaõppega (s.h soomustehnikaga) seotud tegevused. Lisaks saavad harjutusvälja kasutada ka teised Kaitseväe üksused ning Kaitseliidu malevad ning kohalikud Siseministeeriumi valitsemisala jõustruktuurid. 3.2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Nursipalu harjutusvälja huviala paikneb Võru maakonnas Võru, Antsla ja Rõuge valla haldusterritooriumil. Huvialast ca 0,3 km kaugusele kirdesse jääb Vagula järv ja ca 4 km kaugusele kirdesse Tartu-Võru mnt, ca 2,2 km kaugusele itta jääb Võru linn ning ca 7,2 km kaugusele läände Antsla linn. Ala põhjaserva piiriks on Valga-Koidula raudtee. Suuremad külad/alevikud, mis paiknevad harjutusvälja vahetus läheduses on Sõmerpalu, Tsooru ja Rõuge. Ala laius idast läände on erinevatest kohtadest mõõdetuna ca 5-18 km ning pikkus põhjast lõunasse ca 5-9 km. Harjutusvälja huviala paikneb Võru-Hargla nõos, millega kaasnevad üldiselt liigniisked olud ehk kõrge märgade muldade osakaal, tihe vetevõrk ning kõrge metsasuse protsent. Reljeefilt on alal tasane, vaid piirkonna ida- ja loodeosas esineb ulatuslikumalt künklik-nõolist maastiku. Kõige olulisemad veekogud on Mustjõgi ja Rõuge jõgi, millele lisanduvad mitmed ojad ning tihe kraavide võrgustik. 4 Harjutusvälja jaoks sobiliku maa-ala asukohavaliku kokkuvõte. https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp- content/uploads/2023/02/A_Harjutusv%C3%A4lja-jaoks-sobiliku-maa-ala-asukohavaliku- kokkuv%C3%B5te.pdf 7 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus 1. Raadamine ja ehitustegevus. Harjutusväljale on plaanitud rajada laskeväljad, lasketiirud, UXO (sihtmärgialad ehk lõhkemata lahingumoona) alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, silla õppekohad ja teedevõrk koos suuremaid veekogusid ületavate sildadega. Tegevus hõlmab endas võrdlemisi ulatuslikku raadamist, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad (Joonis 1). Alale ei rajata kuivenduskraavide võrgustikku, kuid kraavid võivad tulla laskeväljade raadatavate laskealade ning UXO alade servadesse, eesmärgiga hoida alad kuivemad ning takistada põlengute levikut. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla vajalik teekraavide rajamine. Rõuge jõe ületamine kahes kohas on kavandatud sillaga. Jõe ületus võidakse rajada kas tavapärase sillaga, mille korral voolusäng säilib muutumatuna või truupsillaga. Mõlemal juhul teostatkase tööd veepiiril madalveeperioodil, kui heljumi sissekanne vette on väikseim. 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus. Sõjaline väljaõpe, mis hõlmab endas laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, viiakse vajadusel läbi kontrollitud põletamised vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega. Looduskaitselistest tingimustest tulenevatest piirangustest lähtuvalt on harjutusvälja arendamine kavandatud etapiviisiliselt: Etapp I: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad selle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi). 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil september - märts. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts. Etapp II: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus. 8 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Joonis 1. Nursipalu harjutusvälja huviala, väljaõppe- ja raadamisalade indikatiivne paiknemine Natura 2000 alade suhtes 3.2.4. Harjutusväljade keskkonnamõjude vähendamiseks kasutatav praktika Kaitseväe kasutuses on üle Eesti seitse harjutusvälja. Keskkonnamõju leevendavad meetmed, mida harjutusväljade arendamisel ja kasutamisel kasutatakse on sarnased ja saab jagada meetmeteks, mida rakendatakse harjutusvälja välja arendamise etapis ja meetmeteks, mida rakendatakse kasutamise etapis. Alljärgnevalt antakse ülevaade tavapäraselt arendusetapis rakendatavatest meetmetest ja kasutamise etapis rakendatavatest meetmetest, mida on plaanis kasutada ka Nursipalu harjutusvälja laienduse välja arendamisel. Kasutusetapis rakendatavad meetmed, sh olulised keskkonnameetmed, mida harjutusvälja kasutamisel tuleb rakendada, fikseeritakse harjutusvälja kasutus-eeskirjas, sh näiteks looduskaitselistest tingimustest tulenevad piirangud harjutusvälja kasutamisel ja sellega seoses vajalikud kooskõlastused. Lisaks on iga harjutusvälja jaoks koostatud keskkonnakorralduskava, kus tuuakse täpselt, kus ja mida ja millal seiratakse, kuidas harjutusvälja hooldatakse jms eesmärgiga tagada, et harjutusvälja keskkonnaga oleks arvestatud parimal võimalikul viisil. Keskkonnakorralduskavadega on kujundatud ühtne praktika keskkonnamõjude vähendamiseks ja keskkonnaga seotud riskide maandamiseks. Harjutusvälja kasutamisega kaasneb reaalne tuleoht, kuid seda on võimalik ennetada ja vähendada ettenähtud ohutusnõuete järgmisega. Nursipalu olemasoleva harjutusvälja kasutuseeskirja ja keskkonnakorralduskava kohaselt on tuleohutuse tagamiseks ehitusprojektiga harjutusväljale kavandatud veevõtukohad ja tuletõkkeribad (teed). Harjutusväljal on olemas esmased tulekustutusvahendid. Tulekahju kustutamiseks peavad väljaõppele mineval üksusel olema kaasas esmased tulekustutusvahendid (nt luuad jms). Harjutusväljadele rajatakse tuletõrje veevõtukohad või kasutatakse looduslikke veekogusid. Sihtmärgialade ja lakeväljade kontrollitud põletamiseks on koostatud juhend. 9 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Harjutusväljadele rajatavatele maaparandussüsteemidele on ette nähtud settetiigid või puhastuslodud vältimaks heljumi kandumist suublasse. Nimetatud lahendust on kavas kasutada ka Nursipalu harjutusvälja laienduse arendamisel. Nursipalu harjutusväljale pole kavandatud ulatuslikke kuivendussüsteeme, kuid settetiigid või puhastuslodud on kavas rajada uutele suurema valdalaga (üle 25 ha) kraavidele/kraavisüsteemidele, samuti raadamisaladelt lähtuvatele kraavidele, mille veed juhitakse Rõuge jõkke kui vete juhtimine Rõuge jõkke vajalikuks osutub. Jõe ületuse õppekohtade rajamisel ehitatakse jõe kallastele voolusängist väljapoole betoonist kandekonstruktsioonid, millele sild õppe käigus paigaldatakse. Nii ehitustööde kui sillaõppe käigus ei toimu tegevus jõesängis ega veekeskkonnas. Ehitustööd toimuvad madalvee ajal, kui on võimalik töid teostada veekeskkonda oluliselt mõjutamata. Jõe ületuse õppekohtade ehitamise ja kasutamise kogemus on Kaitseväe Keskpolügoonil Natura 2000 loodusalal Valgejõele rajatud jõe ületuse õppekohaga. 3.2.5. Kavandatav tegevuse vastavuse planeeringutele Kavandatava tegevuse vastavust kehtivale Võru maakonnaplaneeringule ja Võru, Antsla, Rõuge ning Sõmerpalu üldplaneeringule on analüüsitud keskkonnaülevaate dokumendi peatükis 5. Riigikogu poolt vastu võetud relvaseaduse muudatuste kohaselt peatuvad asutatud või laiendatud harjutusvälja alal samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kehtestamise korral algatatakse eeltoodud üldplaneeringute muutmine seaduses sätestatud korras. 3.3. Mõjuala ulatuse määramine Kavandatava Nursipalu harjutusvälja mõjude ulatus ehk mõjuala sõltub vaadeldavast mõjufaktorist ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Otsesed ja olulised füüsilised mõjud looduskeskkonnale avalduvad rajatavate teede, laskeväljade, sihtmärgialade ning muude väljaõpet toetavate objektide alal ja vahetus naabruses, kus toimub raadamine ning alade ümberkujundamine ning aktiivne kasutus. Kogu harjutusvälja alal võivad avalduda mõjud looduskeskkonnale seoses erinevate maastikul toimuvate väljaõppetegevustega ehk taktikaharjutustega. Alale ei kavandata ulatuslike kuivendussüsteemide rajamist. Kuivenduskraave võidakse rajada kavandatavate teede äärde, lõikudele, kus need läbivad soid või soostunud alasid ning kuivenduskraavid võivad teemulde kuivana hoidmiseks olla vajalikud. Kraavidega võidakse ümbritseda ka laskeväljade raadatavad alad, kui see on vajalik alade kuivemana hoidmiseks. Laskeväljadele reeglina kraave ei rajata, kuna need takistavad tehnika liikumist. Rajatavad kraavid avaldavad peamisel lokaalset mõju ning mõju pole reeglina tugev, kuna valdavas osas on sooalad ja soostunud alad juba kuivendatud sinna rajatud metsakuivenduskraavide võrgustikuga. Arvestades teede paiknemist, huviala piirkonna looduslikke olusid ning olemasolevat kraavivõrku võib eeldada, et laskevälju ümbritsevate kraavide, teekraavide ja teemullete mõjud veerežiimile ei ulatu enamasti kaugemale kui 200-400 m kraavist. Sellised mõjud võivad avalduda juhul, kui antud raadiusse ei jää olemasolevaid kraave. Rajatavate kraavide mõjud veerežiimile ei ulatu harjutusvälja alast väljapoole, kuna harjutusvälja piiride läheduses paiknevate teelõikude alal valdavad kõrgema reljeefiga ja kuivemad alad ning märgalasid või muid tundliku veerežiimiga alasid antud piirkondades ei leidu. Kavandatava tegevusega kaasneb maastike muutus. Kraavide rajamisel võivad avalduda mõjud ka ala läbivate vooluveekogude veerežiimile ja veekvaliteedile. Mõjud veerežiimile tulenevad maastike veebilansi ja vee äravoolutingimuste muutustest. Raadamine võib tingida aurumise vähenemist (kuna kaob transpiratsioon puudest), maastike avamine ja kraavide rajamine võib aga kiirendada vee äravoolu märjal perioodil. Kraavide rajamine võib suurendada heljumi ja orgaanilise aine 10 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine sissekannet veekogudesse. Kuna turvasmuldadega aladel on juba võrdlemisi tihe kraavivõrk, ei avalda mõningad täiendavad kraavid veestikule olulist mõju, kuna nii mõjud äravoolude kujunemisele kui veekvaliteedile on väikesed. Raadamisalade summaarne pindala on ca 1000 ha ja see jaguneb Mustjõe, Rõuge jõe, Ura oja ja mitmete väiksemate ojade ja kraavide valgalade vahel. Raadamisalade veebilansi ja äravoolutingimuste muutustest tingitud mõju vooluveekogude veerežiimile on väikene ja võib olulisel määral avalduda vaid väiksemate ojade ja kraavide puhul. Mustjõe, Rõuge jõe ja Ura oja veerežiimile avalduvad mõjud on tühised. Seega ei avaldu väljaspool harjutusvälja ala olulist mõju vooluveekogude veerežiimile ja veekvaliteedile. Harjutuvälja kasutamise käigus tekib müra, mis levib nii harjutusvälja ala sees kogu selle ulatuses kui ka harjutusvälja alast väljapoole. Müra võib põhjustada häiringuid Natura alade kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele mitme kilomeetri kaugusel. Kavandatava Nursipalu harjutusvälja huvialaga seotud võimalike otseste mõjude (mõjud võivad avalduda alale endale, näiteks põlengute, killukahjustuste või veerežiimi muutumise kaudu) alasse jääb Timmase loodusala, mis paikneb valdavas ulatuses harjutusvälja alal (Joonis 1, 2). Harjutuvälja huviala vahetusse naabrusse ning seega ka võimalike otseste mõjude alasse jääb Pärlijõe loodusala. Kaudsete mõjude (mõju võib avalduda veekvaliteedile või häiringute kaudu liikidele) alasse jääb Vagula järve loodusala, mis jääb harjutusväljast 350 m kaugusele ning kuhu jõuavad harjutusvälja läbiva Rõuge jõe veed. Kaudsete mõjude alasse jäävad ka Haanja loodusala ja Haanja linnuala, mis asuvad kavandatavast harjutusväljast 0,8 km kaugusel, võimalike häiringute tsoonis. Tamula järve loodusala jääb harjutusväljast 2,6 km kaugusele itta. Lõõdla loodusala paikneb harjutusväljast 2,8 km kaugusel loodes. Karula linnualale võivad avalduda kaudsed mõjude seal elutseva suure toitumispiirkonnaga liigi, must-toonekure, toitumisalade mõjutamise kaudu. Natura eelhindamise raames hinnatakse mõjusid kõigile Natura 2000 aladele, mis paiknevad kavandatavast harjutusvälja huvialast kuni 5 km kaugusel (Joonis 1). Arvestades piirkonna reljeefi ja hüdroloogilisi tingimusi, pole võimalik otseste füüsiliste mõjude ega veerežiimi või veekvaliteedi kaudu mõjude avaldumine võimalik kaugemal kui 5 km paiknevatele Natura aladele. Lähimad rohkem kui 5 km kaugusel asuvad Natura 2000 linnualad (Koiva-Mustjõe linnuala, Otepää linnuala, Meenikunno linnuala) jäävad harjutusväljast rohkem kui 20 km kaugusele, mis on piisav vahemaa, et välistada häiringute näol avalduvad negatiivsed mõjud kaitstavatele linnuliikidele. Antud kaugusel võib välistada ka mõjud, mis võivad avalduda kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide toitumisalade mõjutamise kaudu. Mõjud harjutusvälja huvialast kaugemale jäävatele linnualadele võivad avalduda juhul, kui harjutusvälja alale või selle lähipiirkonda jääb kaitse-eesmärgiks olevate suure toitumisterritooriumiga linnuliikide jaoks olulisi toitumisalasid. Selliseks liigiks on must-toonekurg, kes on Karula linnuala ja Haanja linnuala eesmärgiks. Karula linnualal pesitsevad must-toonekured toituvad osaliselt ka harjutusvälja maa-alal. Üks Karula linnuala põhjaservas asuv pesa on harjutusvälja huvialast 12 km kaugusel ja must-toonekure põhilised toitumisalad asuvad pesadest 20 km raadiuses (toitumisalad on pesast kuni 40 km kaugusel). Karula saatjaga must-toonekurg on käinud toitumas Hänike külas Matu ojal, harjutusvälja laiendusala põhjaservas. Haanja linnualalt ei ole hetkel asustatud must-toonekure pesi teada, aga üksikud vaatlused viitavad liigi võimalikule pesitsemisele linnualal. Rohkem kui 5 km kaugusel paiknevatest loodusaladest on lähim Verijärve loodusala, mis jääb harjutusvälja huvialast veidi rohkem kui 5 km (5,02 km) kaugusele. Loodusala on harjutusvälja huviala piirkonnast hüdroloogiliselt isoleeritud ning igasugused mõjud loodusalale ja selle kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja taimeliikidele võib välistada. Võhandu jõe loodusala paikneb harjutusvälja huvialast 5,1 km kaugusel. Vahemaa on piisav välistamaks mõjud kaitstavatele kalaliikidele ja selgrootute liikidele häiringute näol. Kuna loodusala jääb harjutusvälja huvialast ülesvoolu võib välistada mõjud loodusala veekeskkonnale. 11 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.3.1. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus 3.3.1.1. Timmase loodusala Timmase loodusala (registrikood RAH0000534, rahvusvaheline kood EE0080635) paikneb Võru maakonnas Rõuge valla Horsa, Kaku, Nursi, Pugõstu ja Tsirgupalu külade alal ning Võru vallas Järvere, Juba ja Vana-Nursi külade alal. Loodusala jääb valdavas osas kavandatavale Nursipalu harjutusvälja alale, vaid Rõuge jõel paiknev loodusala põhjaosa ja lõunaosa jääb harjutusvälja alast väljapoole. Loodusala kogupindala on 390,3 ha, millest veeala moodustab 0,2 ha. Kavandatava harjutusvälja huvialale jääb loodusala 388,8 ha ulatuses. Loodusala piirneb läänes olemasoleva Nursipalu harjutusväljaga. Timmase loodusala kaitse-eesmärk on: • Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning vanad loodusmetsad (*9010); • Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) Timmase loodusala on siseriiklikult kaitstav Timmase looduskaitsealana ja Rõuge jõe hoiualana. Kaitsekord on looduskaitseala osas kehtestatud Timmase looduskaitseala kaitse-eeskirjaga5 ja hoiuala osas looduskaitseseadusega. 3.3.1.2. Vagula järve loodusala Vagula järve loodusala (registrikood RAH0000510, rahvusvaheline kood EE0080612) paikneb Võru maakonnas, Võru vallas Alakülä, Järvere, Juba, Roosisaare ja Vagula külade alal. Loodusala jääb kavandatava harjutusvälja huviala põhjapiirist 350 m kaugusele. Loodusala pindala on 601.1 ha, sellest moodustab veeosa 597,2 ha ja maismaa vaid 3,9 ha. Vagula järve loodusala kaitse-eesmärk on: • Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130); • Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Vagula järve loodusala on siseriiklikult kaitstav Vagula järve hoiualana. Hoiuala kaitset reguleerib looduskaitseseadus. 3.3.1.3. Pärlijõe loodusala Pärlijõe loodusala (registrikood RAH0000197, rahvusvaheline kood EE0080605) paikneb Võru maakonnas Rõuge vallas Heedu, Hurda, Karaski, Kaugu, Rõuge-Matsi, Kängsepä, Mikita, Pärlijõe, Riitsilla, Ruuksu, Saarlasõ, Sänna ja Vanamõisa külade alal ning Antsla valla Roosiku küla ala. Loodusala paikneb kavandatava harjutusvälja lõunaosa naabruses jäädes harjutusvälja piirist lähimas punktis vaid 35 m kaugusele. Loodusala pindala on 26,6 ha, sellest moodustab veeosa 21,3 ha ja maismaa vaid 5,3 ha. Pärlijõe loodusala kaitse-eesmärk on: 5 Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/130012018015 12 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine • Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260); • Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Pärlijõe loodusala on siseriiklikult kaitstav Pärlijõe hoiualana. Hoiuala kaitset reguleerib looduskaitseseadus. 3.3.1.4. Haanja loodusala Haanja loodusala (registrikood RAH0000547, rahvusvaheline kood EE0080613) jääb kavandatava harjutusvälja huvialast 0,8 km kaugusele lõunasse. Loodusala paikneb Võru maakonnas Rõuge valla ja Võru valla alal. Loodusala pindala on 17039,6 ha, millest maismaa moodustab 16593.1 ha ja veeosa 446.5 ha. Haanja loodusala kaitse-eesmärk on: • Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); • Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), rohe- vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica). Haanja loodusala on siseriiklikult kaitstud Haanja looduspargina ja Kirbu punajalg-kivipuraviku püsielupaigana. Loodusala kaitset reguleerib siseriiklikult Haanja looduspargi kaitse-eeskiri6 ning Kirbu punajalg-kivipuraviku püsielupaiga osas keskkonnaministri määrus „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“7. 3.3.1.5. Tamula järve loodusala Tamula järve loodusala (registrikood RAH0000511, rahvusvaheline kood EE0080637) paikneb Võru maakonnas Võru linna alal ja Võru valla Roosisaare küla ja Võlsi küla alal. Loodusala jääb kavandatava harjutusvälja idaosast 2,6 km kaugusele. Loodusala pindala on 210,9 ha, sellest moodustab veeosa 209,5 ha ja maismaa vaid 1,4 ha. Tamula järve loodusala kaitse-eesmärk on: • Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150); 6 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/123012015006 7 Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri määrus nr 28, 17.04.2006. 13 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine • Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Tamula järve loodusala on siseriiklikult kaitstav Tamula järve hoiualana. Hoiuala kaitset reguleerib looduskaitseseadus. 3.3.1.6. Kubija järve loodusala Kubija järve loodusala (registrikood RAH0000203, rahvusvaheline kood EE0080627) paikneb Võru maakonnas Võru linna alal ja Võru valla Meegomäe küla alal. Loodusala jääb kavandatava harjutusvälja idaosast 2,4 km kaugusele. Loodusala pindala on 17,5 ha, mille moodustab Kubija järve ja Vähkjärve veeala. Kubija järve loodusala kaitse-eesmärk on: • Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150); • Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme). Kubija järve loodusala on siseriiklikult kaitstav Kubija järve hoiualana. Hoiuala kaitset reguleerib looduskaitseseadus. 3.3.1.7. Lõõdla loodusala Lõõdla loodusala (registrikood RAH0000511, rahvusvaheline kood EE0080637) paikneb Võru maakonnas Antsla vallas Lümatu ja Vaabina külade alal ning Võru vallas Haava, Hargi, Liiva ja Majala külade alal. Loodusala jääb kavandatava harjutusvälja loodenurgast 2,8 km kaugusele. Loodusala pindala on 98,7 ha, sellest moodustab veeosa 98,5 ha ja maismaa vaid 0,2 ha. Lõõdla loodusala kaitse-eesmärk on: • Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150); • Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Lõõdla loodusala on siseriiklikult kaitstav Lõõdla järve hoiualana. Hoiuala kaitset reguleerib looduskaitseseadus. 3.3.1.8. Hurda loodusala Hurda loodusala (registrikood RAH0000185, rahvusvaheline kood EE0080611) paikneb Võru maakonnas Rõuge vallas Hurda, Kaugu ja Viliksaarõ külade alal. Loodusala jääb kavandatavast harjutusväljast 4,2 km kaugusele lõunasse. Loodusala pindala on 214,2 ha, mis paikneb kogu ulatuses maismaal. Hurda loodusala kaitse-eesmärk on: • Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Hurda loodusala on siseriiklikult kaitstav Hurda metsise püsielupaigana. Püsielupaiga kaitset reguleerib looduskaitseseadus ja keskkonnaministri määrus „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“8. 8 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri määrus nr 1, 13. 01. 2005. 14 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.3.1.9. Karula loodusala Karula loodusala (registrikood RAH0000629, rahvusvaheline kood EE0080671) jääb kavandatava harjutusvälja huvialast 4,7 km kaugusele edelasse. Loodusala paikneb Võru maakonnas Rõuge valla ja Antsla valla alal ning Valga maakonnas Valga valla alal. Loodusala pindala on 13258.8 ha, millest maismaa moodustab 12862.5 ha ja veeosa 396.3 ha. Karula loodusala kaitse-eesmärk on: • Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). • Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink, (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), laiujur (Dytiscus latissimus); karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja palu-karukell (Pulsatilla patens). Karula loodusala on siseriiklikult kaitstud Karula rahvuspargina ja mitme kaitstava liigi püsielupaigana: Koemetsa metsise püsielupaik, Singa metsise püsielupaik, Põrgujärve metsise püsielupaik, Ubajärve metsise püsielupaik, Koemetsa kalakotka püsielupaik, Rebasemõisa kalakotka püsielupaik, Ähijärve kalakotka püsielupaik, Koemetsa väike-konnakotka püsielupaik, Mähkli väike- konnakotka püsielupaik ja Piiri must-toonekure püsielupaik. Loodusala kaitset reguleerib siseriiklikult Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri9, Looduskaitseseadus ja metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrus10. 3.3.1.10. Haanja linnuala Haanja linnuala (registrikood RAH0000022, rahvusvaheline kood EE0080613) jääb kavandatava harjutusvälja huvialast 0,8 km kaugusele lõunasse. Linnuala asub Võru maakonnas Rõuge valla ja Võru valla alal paiknedes samades piirides Haanja loodusalaga. Linnuala pindala on 17039,6 ha, millest maismaa moodustab 16593.1 ha ja veeosa 446.5 ha. Haanja linnuala kaitse-eesmärk on: • Linnuliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum). Haanja linnuala on siseriiklikult kaitstud Haanja looduspargina ja Kirbu punajalg-kivipuraviku püsielupaigana. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Haanja looduspargi kaitse-eeskiri11 ja looduskaitseseadus. 9 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/1043080 10 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1. 11 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/123012015006 15 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.3.1.11. Karula linnuala Karula linnuala (registrikood RAH0000634, rahvusvaheline kood EE0080671) jääb kavandatava harjutusvälja huvialast 4,7 km kaugusele edelasse. Linnuala paikneb Võru maakonnas Rõuge valla ja Antsla valla alal ning Valga maakonnas Valga valla alal. Linnuala paikneb samades piirides Karula loodusalaga. Linnuala pindala on 13258.8 ha, millest maismaa moodustab 12862.5 ha ja veeosa 396.3 ha. Karula linnuala kaitse-eesmärk on: • Linnuliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakotkas (Pandion haliaetus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus). Karula linnuala on siseriiklikult kaitstud Karula rahvuspargina ja mitme kaitstava liigi püsielupaigana: Koemetsa metsise püsielupaik, Singa metsise püsielupaik, Põrgujärve metsise püsielupaik, Ubajärve metsise püsielupaik, Koemetsa kalakotka püsielupaik, Rebasemõisa kalakotka püsielupaik, Ähijärve kalakotka püsielupaik, Koemetsa väike-konnakotka püsielupaik, Mähkli väike-konnakotka püsielupaik ja Piiri must-toonekure püsielupaik. Loodusala kaitset reguleerib siseriiklikult Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri12, Looduskaitseseadus ja metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrus13. 3.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Kavandatav tegevus on mõju hindamisel jagatud kolmeks osaks: 1. Raadamine ja ehitustegevus; 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus; 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvaid mõjusid hinnatakse kolme nimetatud komponendi kaupa. 3.4.1. Raadamine ja ehitustegevus 3.4.1.1. Timmase loodusala Mõjud loodusalale Timmase loodusala jääb valdavas ulatuses Nursipalu harjutusvälja alale, vaid Rõuge jõe alale jääv loodusala osa jääb harjutusväljalt osaliselt välja. Loodusala tuumiku moodustav maismaa-ala jääb täielikult harjutusväljale ning on ümbritsetud idast, lõunast ja läänest kavandatavate laskeväljadega. Laskeväljadel ei kavandata raadamist loodusala läheduses. Lähim, Ida laskeväljale kavandatud, raadamisala jääb loodusala tuumikala kagunurgast 560 m kaugusele. Lõuna laskeväljale kavandatud raadamisala jääb Rõuge jõel paiknevast loodusala osast 800 m kaugusele. Ülejäänud laskeväljade ja sihtmärgialade ehk UXO aladega seotud raadamisalad jäävad loodusalast üle 1 km kaugusele. Harjutusvälja lõuna- ja põhjaosas, paikades, kus kavandatud teed ületavad Rõuge jõge, jäävad teedeäärsed raadamisalad loodusala piirile, ulatudes Rõuge jõe kaldale. Nii, põhja- kui lõunapoolse tee näol on tegu kunagiste vanade teede taastamise ja laiendamisega. Harjutusvälja lõunasas paikneva olemasoleva tee laiendamisega seotud väikesepindalaline raadamisala jääb Rõuge jõest ja loodusalast 20 m kaugusele. Loodusala maismaaosale lähim teedega seotud raadamisala jääb 12 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/1043080 13 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1. 16 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine loodusalast põhja 120 m kaugusele olemasoleva, kuid laiendatava tee äärde. Loodusalast itta kavandatava uue teelõiguga seotud raadamisala jääb loodusalast 360 m kaugusele ning idas paikneva olemasoleva tee laiendamisega seotud raadamisala 410 m kaugusele. Kuna loodusala maismaaosa paikneb valdavalt metsamaastikus ning laskeväljadel ning UXO aladel asuvate raadamisalade ja loodusala vahele jääb vähemalt 560 m laiune metsapuhver, siis ei mõjuta laskeväljade ja UXO alade raadamine otseselt ega ka kaudselt loodusala looduskeskkonda. Taastatavate ja laiendatavate olemasolevate teedega seotud raadamisalad ulatuvad kahes kohas Rõuge jõeni ehk loodusala veealani (kolmandas kohas jääb raadamisala jõest 20 m kaugusele). Nende raadamisalade näol on tegu kuni 30 laiuse raadatava teekoridoriga või ca 10 m laiuse ribaga kummalgi pool teed ehk väikese pindalaga raadamisalaga. Seetõttu ei kaasne nimetatud raadamisaladelt olulist heljumi ega toitainete sissekannet ning seega ei põhjusta teedega seotud raadamine negatiivseid mõjusid loodusalale jäävale jõelõigule ega selle veekeskkonnale. Seoses kavandatavate või rekonstrueeritavate teede äärde rajatavate võimalike kuivenduskraavidega ei avaldu loodusala veerežiimile negatiivset mõju, kuna piirkonna reljeef, mullastik ja olemasolevate kuivenduskraavide paiknemine loodusala ja teede vahel välistavad mõjud loodusala vee režiimile. Laskeväljadega seotud võimalikud kraavid jäävad loodusalast vähemalt 560 m kaugusele ning selle veerežiimile mõju ei avalda. Seega võib negatiivsed mõjud loodusala maismaa-alade ja nendega seotud kaitstavatele elupaigatüüpide veerežiimile välistada. Kuna loodusala on kavas kolmest küljest ümbritseda laskeväljadega siis esineb teoreetiline põlengute alale levimise risk loodusalale. Arvestades sellega, et laskmiste alad jäävad enam kui 500 m kaugusele loodusala maismaa-aladest ning arvestades harjutuväljadel kasutatavate põlengute teket ja levikut takistavate lahenduste (tuletõkkekraavid ja -ribad harjutusväljade servades) ja praktikatega (teatud relva/laskemoona liikide vältimine tuleohtlikul perioodil, valmisolek põlengute lokaliseerimiseks), võib põlengute leviku loodusalale ja sellega seotud negatiivsed mõjud loodusalale välistada. Seoses kavandatava tegevusega pole ette näha olulist kuivendusvete Rõuge jõkke suunamise vajadust. Otseselt jõkke suunatavate kraavide vajadus on ilmselt vaid harjutusvälja põhjaosas Rõuge jõge ületava tee rajamisel ja rekonstrueerimisel (osalt on tegemist olemasoleva teega). Antud paigas on ka olemasoleva vana teemulde ääres kraavid. Nimetatud paigas võivad kraavid olla vajalikud ca 500 m pikkusel lõigul, kus tee paikneb jõelammil. Nimetatud teekraavide valgala on väga väike (jäädes kuni paari hektari piiresse) ning sellele ei jää laskevälju UXO alasid ega ulatuslikke raadamisalasid. Seega ei toimu kraavide kaudu olulist heljumi ja toitainete sissekannet jõkke. Arvestades ehitusaegsete praktikatega (ehitustööd teostatakse madalveeperioodil) ei ole ette näha ka tee ja teekraavide rekonstrueerimisel ehitusaegseid negatiivseid mõjusid Rõuge jõe ja loodusala veekeskkonnale. Lõunapoolse taastatava ja laiendatava tee piirkonnas levivad mineraalmullad ning teekraavide rajamine pole vajalik. Harjutusväljadelt pole tõenäoliselt vajadust juhtida vett Rõuge jõkke, kuna jõe valgalale jäävad raadatavad alad paiknevad reeglina mineraalmuldadel. Ainsaks võimalikuks piirkonnaks, kust võidakse juhtida vett Tsirgupalu oja kaudu Rõuge jõkke, on Lõuna harjutusvälja idaosas paiknev raadamisala, mille lõunaservas levib väikesel alal (ca 1,5 ha) soostunud muldasid. Antud piirkonnast on võib olla vajadus juhtida vett Tsirgupalu ojja ühe rajatava kraavi kaudu. Kraavi rajamisel raadamisala lõunaserva võivad selle veed lähtuda kuni paarikümne hektari suuruselt alalt. Kuna antud alale kavandatav raadamisala paikneb valdavalt mineraalmuldadega alal, siis pole kraavide rajamine tõenäoliselt vajalik. Kui see peaks siiski vajalik olema, siis rajatakse raadamisalalt lähtuvale kraavile settetiik või puhastuslodu. Antud lahendus on kavandatava tegevuse osaks, kuna settetiigid või puhastuslodud on kavandatud ka kraavide puhul, millel puudub puutumus Natura võrgustiku aladega. Arvestades settetiigi või puhastuslodu rajamisega ning asjaoluga, et mõjusid heljumi vettekande näol puhverdab täiendavalt Tsirgupalu oja, ei avaldu Rõuge jõe ja loodusala veekeskkonnale negatiivseid mõjusid. Rõuge jõe valgalale jäävatel laskeväljadel on raadatavate alade pindala kokku 42,6 ha ning seoses teede rekonstrueerimise ja uute teede rajamisega raadatakse veel ca 15 ha metsi. Rõuge jõe valgala 17 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine on 7030 ja sellest jääb harjutusvälja alale 1380 ha. Kuna raadamisalade pindala on suhteliselt väikene (kokku ca 57 ha) ja jõe valgalale kavandatud raadamisaladele rajatakse vaid mõni üksik kraav, siis ei toimu jõe valgalal olulist maastike veebilansi muutust ning oluliselt ei muutu ka vee äravoolutingimused alalt. Seega on kavandatava tegevuse mõjud Rõuge jõe veerežiimile ehk vooluhulkadele ja nende dünaamikale tühised. Kokkuvõttes ei avalda kuivenduskraavide rajamine ja raadamistööd olulisi mõjusid loodusalale jääva Rõuge jõe veekvaliteedile ja veerežiimile. Loodusala maismaaosale ega ka selle vahetusse naabrusse ei kavandata raadamist ega rajatisi. Seega mõjusid maismaaosa sidususele ei kaasne. Loodusala piirkonda rajatavad raadamisalad moodustavad piirkonna metsmaastikust väiksema osa ning ei eralda loodusala seda ümbritsevatest metsamaastikest. Ka piirkonda rajatavad või rekonstrueeritavad teed ei vähenda olulisel määral metsamaastike sidusust. Säilib ka piisav sidusus Timmase loodusala ja teiste piirkonda jäävate Natura alade (Haanja linnu- ja loodusala, Vagula järve loodusala, Tamula järve loodusala) ja muude kaitstavate alade (Keretü looduskaitseala) vahel. Üle loodusala veeosaks oleva Rõuge jõe on kavandatud kaks jõe ületuse õppekohta. Antud rajatised on kavandatud selliste tehniliste lahendustena, et need ei mõjuta jõe looduslikku voolusängi ja veekeskkonda. Rajatised ei katkesta veealal leviva elupaigatüübi ega kaitstavate liikide elupaikade sidusust. Seega ei avalda kavandatav tegevus negatiivset mõju loodusala veeala sidususele. Säilib ka veekeskkonna sidusus piki Rõuge jõge Vagula järve loodusalaga ning Haanja linnu- ja lodusalaga. Raadamise ega laskeväljade, lasketiirude, UXO alade, lõhkamisalade, demineerimispaikade, silla õppekohtade ja teedevõrgu ehitamisega ei avaldu kokkuvõttes loodusalale otseseid ega ka olulisi kaudseid mõjusid. Rõuge jõe ületamiseks on kaalumisel tala-või truupsilla lahendus. Kuna truupsilla ehitamisega toimub otsene sekkumine jõe voolusängis ning vee-elustiku (sh kaitse-eesmärgiks olevate liikide) jaoks võib muutuda elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kvaliteet ja elupaigatingimused, siis pole truupsildade rajamise korral võimalik eelhindamise faasis negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärkidele välistada ja selle osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele Timmase loodusala kaitse-eesmärgiks olevale metsaelupaigatüübile vanad loodusmetsad (*9010) ei avaldu mingeid otseseid mõjusid, kuna raadamist ega ehitustegevusi elupaigatüübi alal ega läheduses ei toimu. Lähim raadamisala, mis on seotud olemasoleva tee laiendamisega, jääb elupaigatüübi alast 270 m kaugusele. Kuna mõju loodusala veerežiimile seoses piirkonda võimalike teekraavide rajamisega ei avaldu, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid ka elupaigatüübi alale. Kuna arvestatav põlengute leviku risk loodusalale puudub, siis ei avaldu seeläbi mõjusid ka elupaigatüübile. Elupaigatüübile ei avaldu ka muid mõjusid seoses harjutusvälja rajamisel toimuvate ehitustegevustega. Seega ebasoodsad mõjud elupaigatüübi vanad loodusmetsad (*9010) seisundile puuduvad. Rõuge jõe lammil levivatele elupaigatüüpidele niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja lamminiidud (6450) negatiivseid mõjusid ei avaldu kuna elupaigatüüpide alal ei kavandata harjutusvälja objektide rajamist. Samuti pole ette näha teede ja uute kraavide rajamist elupaigatüüpide alale või naabrusse. Harjutusväljal toimuv raadamine ja ehitustegevus ei mõjuta Rõuge jõe veerežiimi ega veekvaliteeti, mistõttu jõega seotud üleujutuste režiim elupaigatüüpide alale ei muutu ning ka üleujutusvee kvaliteet ei muutu. Seega ebasoodsad mõjud elupaigatüüpide seisundile puuduvad. Vee-elupaigatüübi jõed ja ojad (3260), mis levib Rõuge jõe alal, puhul saaksid mõjud avalduda eelkõige veekeskkonna kvaliteedi mõjutamise kaudu. Laskeväljade, ja teede alal aset leidev raadamine toimub jõe valgalal suhteliselt väikesel pinnal (ca 57 ha) ning jõe valgalale rajatakse vaid üksikud kuivenduskraavid. Suuremalt osalt raadatavalt alalt toimub sademevee äravool läbi raadamisalade ja vooluveekogude vahele jääva maastiku või filtreerudes pinnasesse ning põhjavette. Raadamisaladelt võidakse juhtida rajatavate kraavidega vett jõkke kokku kuni ca 20 ha suuruselt 18 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine alalt. Peamise osa sellest alast moodustab Lõuna laskevälja idaosas paikneva raadamisala lõunaosa, millel levib väikesel alal (1,5 ha) soostunud muldasid. Arvestades tegevuse iseloomu ja ulatust ei avaldu jõe veekeskkonnale negatiivseid mõjusid vooluhulkade muutumise ega veekvaliteedi halvenemise näol. Mõjusid Rõuge jõe veekeskkonnale on põhjalikumalt hinnatud Timmase loodusalale avalduvate mõjude all. Kuna veekeskkonnale negatiivsed mõjud puuduvad, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid ka elupaigatüübile. Kahele kavandatavale jõega ristuvale teele rajatakse sillad ja samuti rajatakse kaks jõe ületuse õppekohta. Kaalumisel on nii tala- kui truupsilla lahendus. Kuna truupsilla rajamisega toimub otsene sekkumine jõesängi ning muutub elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kvaliteet ja elupaigatingimused vee-elustiku (sh kaitse-eesmärgiks olevate liikide jaoks) jaoks, siis pole truupsildade rajamise korral võimalik eelhindamise faasis välistada negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärkidele ja selle osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Tellijalt saadud täpsustava info kohaselt on jõe ületuse õppekoha rajamiseks vajalik kalda ääre tugevdamine ajutise silla laiuselt ja sillad rajatakse selliselt, et jõesängi ei muudeta (ei kasutata truupsilla lahendust). Seda arvestades ebasoodne mõju jõesängile, jõe elupaigatingimustele ja veekvaliteedile puudub. Sildade ja silla õppekohtade rajamine ja kasutamine võib põhjustada mõningast, kuid suhteliselt väikest ja ebaolulist mõju loodusalale jäävale jõelõigule. Mõjud võivad kaasneda eeskätt seoses ehitustöödega. Silla õppekohtade ehitamisel rajatakse kallastel kandekonstruktsioonid, millele saab õppuste käigus silda tõsta. Sildade puhul ei kasutata truupsilla lahendust ning säilitatakse jõe looduslik voolusäng, rajades sildade kandekonstruktsioonid väljapoole jõe voolusängi. Jõe ületuse õppekohtade puhul rajatakse kandekonstruktsioonid jõe kallastele, muutmata jõe looduslikku voolusängi. Seega pole vajadust ehitustööde käigus määral jõesängi sekkuda (jõgi on kitsas), jõkke sillasambaid ega muid rajatisi ei tule. Arvestades eeltoodut, siis negatiivsed mõjud jõesängile, jõe elupaigatingimustele ning veekvaliteedile puuduvad. Kokkuvõttes ei avaldu elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) seoses raadamise ja ehitustegevusega negatiivseid mõjusid. Kõik Timmase loodusala kaitse-eesmärgiks olevad liigid (harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp) on seotud Rõuge jõega. Kuna seoses raadamise ja ehitustegevusega negatiivseid mõjusid Rõuge jõe veekeskkonnale ei avaldu, siis puuduvad ka mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Puuduvad ka tegevused, mis võiks oluliselt mõjutada jõe kaldaalasid ja lammialasid, mis lisaks jõele on samuti rohe-vesihobu elualaks. Seoses kahe jõge ületava silla ehitusega ja nendeni viivate teedega seotud väikesepindalaliste raadamisaladega rohe-vesihobule negatiivseid mõjusid ei avaldu. Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Timmase loodusalale seoses kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud raadamise ja ehitustöödega välistada. Loodusala maismaa-aladele mõjusid ei avaldu. Seetõttu ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidele ja liikidele. Rõuge jõele truupsildade rajamise korral ei ole võimalik eelhindamise faasis välistada negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärkidele ja selle osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. 3.4.1.2. Vagula järve loodusala Vagula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja põhjapiirist 350 m kaugusele ning Ida laskeväljast 0,9 km kaugusele. Otseseid mõjusid seoses harjutusvälja laiendusega kaasneva raadamise ja ehitustegevusega Vagula järvele ja loodusalale ei avaldu. Vagula järve jõuab oluline osa harjutusvälja ala vetest kuna järve valgalale jääb 2804 ha suurune ala harjutusvälja idaosas. Vagula järve valgala on 49290 ha, millest 5,7% jääb harjutusvälja alale. Harjutusvälja läbiv Rõuge jõgi suubub Võhandu jõkke ca 2,2 km enne viimase suubumist Vagula järve. Harjutusvälja idaserva läbiv Ura oja suubub samuti Vagula järve. Rõuge jõe valgalale jäävale 19 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine harjutusvälja osale ja Ura oja valgalale võib olla vajadus rajada üksikuid kraave. Seega ei avaldu Rõuge jõe (mõjusid on täpsemalt hinnatud Timmase loodusalale avalduvate mõjude osas) ja Ura oja veekvaliteedile negatiivseid mõjusid. Raadamisalade summaarne pindala Vagula järve valgalal on ca 192 ha, millest valdava osa moodustavad vooluveekogudest kaugemale jäävad liivastel mineraalmuldadel paiknevad alad, millelt pole raadamise järel oodata olulist heljumi ega toitainete vette kannet oodata. Seetõttu ei avaldu negatiivseid mõjusid ka Vagula järve veekvaliteedile. Mõju välistab ka asjaolu, et harjutusväljale jääv ala moodustab üsna väikese osa järve valgalast, mistõttu on vete lahjendusefekt suur ning negatiivsed mõjud puuduksid ka juhul, kui avalduksid mõningased mõjud Rõuge jõe ja Ura oja veekvaliteedile. Kuna seoses raadamise ja ehitustegevusega puuduvad negatiivsed mõjud Vagula järve veekeskkonnale, siis puuduvad ka mõjud kaitse-eesmärgiks olevale vee-elupaigatüübile vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130). Samal põhjusel puuduvad negatiivsed mõjud ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (saarmas, harilik hink, harilik vingerjas). Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud seoses kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud raadamise ja ehitustöödega Vagula järve loodusalale välistada ning negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ning elupaigatüübile ei avaldu. 3.4.1.3. Pärlijõe loodusala Pärlijõe loodusala, mis hõlmab vaid Pärlijõe veeala, paikneb harjutusvälja lõunaosa naabruses jäädes selle piirist lähimas punktis vaid 35 m kaugusele. Kavandatav Lõuna laskeväli jääb loodusalast ca 0,3 km kaugusele kattudes loodusala piirkonnas paikneva olemasoleva Tsiatsungõlmaa harjutusalaga. Loodusala ja kavandatava laskevälja vahele jääv Vungi oja, mis suubub Mustjõkke, eraldab laskevälja hüdroloogiliselt Pärlijõest. Seega laskeväljade alal toimuva raadamise, kuivenduse ja arendustega seoses Pärlijõe ja loodusala veekeskkonnale negatiivseid mõjusid ei kaasne. Loodusala veekeskkonda saaksid potentsiaalselt mõjutada vaid tegevused, mis toimuvad harjutusvälja edelaservas ca 100 m laiuse ja 1,1 km pikkusel alal, millelt veed valguvad Pärlijõkke. Kuna antud alale raadamist, kraave ega rajatisi ei kavandata, siis mõjud Pärlijõe ja loodusala veekeskkonnale puuduvad. Seoses kavandatava tegevusega puuduvad ka igasugused muud otsesed või kaudsed mõjud loodusalale. Pärlijõe loodusalale ja selle veekeskkonnale negatiivsed mõjud puuduvad. Seetõttu ei avaldu negatiivseid mõjusid ka ala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik võldas, jõesilm) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). Kokkuvõttes võib järeldada, et seoses harjutusvälja laiendamisega kaasnev raadamine ja ehitustegevus ei põhjusta negatiivseid mõjusid Pärlijõe loodusalale ning negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaigatüüpidele ei avaldu. 3.4.1.4. Haanja loodusala Haanja loodusala jääb kavandatavast Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv raadamine ja ehitustegevus ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed või kaudsed mõjud alale. Seega puuduvad negatiivsed mõjud ala looduskeskkonnale ning samuti kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja taimeliikidele. Raadamine ja ehitustegevus ei põhjusta piisava vahemaa tõttu häiringuid ainsale loodusala kaitse- eesmärgiks olevale imetajaliigile saarmale. Samuti ei kaasne häiringuid ega muid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevtele kahepaiksele harivesilikule, kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). 20 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustegevusel negatiivsed mõjud Haanja loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. 3.4.1.5. Tamula järve loodusala Tamula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,6 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,1 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud kuna nende vahele jääb Ura oja, mis juhib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seega ei mõjuta harjutusväljal toimuv raadamine ja ehitustegevus Tamula järve ja loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Puuduvad ka muud mõjud loodusalale. Kuna loodusalale mingeid mõjusid ei avaldu siis puuduvad negatiivsed mõjud ka ala kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ja elupaigatüübile rohketoitelised järved (3150). Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustegevusel negatiivsed mõjud Tamula järve loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaigatüübile negatiivseid mõjusid ei avaldu. 3.4.1.6. Kubija järve loodusala Kubija järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,4 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,4 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud, kuna nende alade vahele jääb Ura oja, mis viib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seetõttu ei mõjuta harjutusväljal toimuv raadamine ja ehitustegevus loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Kuna otsesed ja kaudsed füüsilised mõjud loodusalale ja selle veekeskkonnale puuduvad, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitstavale elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150). Harjutusvälja ja loodusala vahemaa on piisav välistamaks raadamise ja ehitustegevusega seotud häiringud kaitse-eesmärgiks olevale käsitiivalise liigile tiigilendlasele. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustöödel negatiivsed mõjud Kubija järve loodusalale ning negatiivseid mõjusid loodusala eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liigile ei avaldu. 3.4.1.7. Lõõdla loodusala Lõõdla loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja huviala loodenurgast 2,8 km kaugusele. Kavandatav Lääne laskeväli jääb loodusalast 3,8 km kaugusele. Loodusala asetseb võrreldes harjutusväljaga kõrgemal reljeefil ning seetõttu ei mõjuta harjutusvälja alal toimuv raadamine ja ehitustegevus loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Seega ei avaldu loodusalale jäävatele järvedele otseseid ega ka kaudsed füüsilisi mõjusid ning ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitstavale elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustöödel negatiivsed mõjud Lõõdla loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liikidele. 3.4.1.8. Hurda loodusala Hurda loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,2 km kaugusele lõunasse. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga oluliselt kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad arendused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed või kaudsed mõjud alale. Seega puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna kui ka ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). 21 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.4.1.9. Karula loodusala Karula loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad arendused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud otsesed või kaudsed mõjud alale. Seetõttu puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna, kui ka ala kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ning taimeliikidele ning loomaliikidele. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustegevusel negatiivsed mõjud Karula loodusalale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.1.10. Haanja linnuala Haanja linnuala jääb Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Linnuala kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv ei mõjuta linnuala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed või kaudsed mõjud alale kui sellisele. Lähimast raadamisalast, mis on kavandatud Lõuna laskeväljale, jääb linnuala 1,5 km kaugusele. Raadamise ja ehitustöödega ei kaasne nii tugevat müra ega muid häiringuid, mis võiks avaldada negatiivseid mõjusid linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Raadamise ja ehitustegevusega kaasneb maastike muutus, mis võib avalduda mõjusid suure toitumisalaga linnuliikidele toitumisalade muutumise kaudu. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle linnualal teadaolev pesapaik jääb harjutusvälja idapiirist 12,5 km kaugusele. Must-toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Suuremapindalalised raadamisalad jäävad Haanja linnualal paiknevast pesapaigast 13-28 km kaugusele. Harjutusvälja raadamisaladele jääb mitmeid ojasid ja suuremaid kraave, mis on must-toonekure eelistatud toitumisveekoguks. Raadamisalasid läbivad või nende piiril paiknevad Ura oja, Maru oja, Matu oja, Lükkä oja ja Niibõ oja, mis kõik jäävad Haanja linnualast must-toonekure jaoks toitumisalana sobilikku kaugusse. Harjutusvälja raadaamisalade kogupindala on ca 1000 ha, mis moodustab harjutusvälja alast ca 10%. Raadamise ning teede ja muude objektide ehitusega ei muudeta harjutusvälja maastikke suuremas osas nii palju, et need muutuksid must-toonekurele toitumisalana sobimatuks. Sobivad toitumisalad, mis kaovad või mille kvaliteet toitumisalana väheneb, on raadamisaladel või nende piiril asuvad ojad ja suuremad kraavid. Raadamisaladele või nende piirile jääb ojasid ja suuremaid kraave ca 5 km kogupikkusega lõigu ulatuses. Valdavas osas on need kraaviks õgvendatud ojad (ca 2,5 km ulatuses) ja suuremad kuivenduskraavid, mis on liigile sobilikud kuid mitte nii hea kvaliteediga toitumisalad kui loodusliku sängiga ehk õgvendamata veekogud. Loodusliku sängiga veekogudest jääb raadamisalale vaid Maru oja ca 0,6 km pikkusel lõigul. Muid looduslikke vooluveekogusid (Rõuge jõgi, Ura oja, Põdra oja, Mustjõgi, väikeses osas ka Matu oja) laskeväljade raadamisaladele ei jää. Seega väheneb harjutusvälja ala kui must-toonekure võimaliku toitumispiirkonna sobivus ja eelistatavus liigi jaoks, kuna väheneb liigi toitumiseks sobivate veekogude lõikude hulk ja kogupikkus. Must toonekurg eelistab toituda metsamaastikus paiknevatel veekogudel. Metsa raadamise tõttu muutuvad raadamisaladele jäävad veekogud toitumispaikadele vähesobivaks või sobimatuks. Kuna valdavas osas pole tegu ilmselt kõrge kvaliteediga toitumisveekogudega, siis on antud mõju toitumisalade vähenemise näol üsna väikene. Raadamisaladelt kraavidesse ja ojadesse kanduva heljumi tõttu võiks mõningal määral halveneda ka veekogude seisund ja kaasneda negatiivsed mõjud vee-elustikule. Vee-elustiku, eelkõige kalastiku vaesumine võiks halvendada must-toonekure toitumisveekogude kvaliteeti ja sobivust liigi jaoks. Kuna rajatavatele suurema valgalaga kraavidele on kavandatud settetiigid või puhastuslodud, siis pole olulist vooluveekogude seisundi halvenemist ette näha ning must-toonekure toitumisveekogude kvaliteet olulisel määral ei halvene. 22 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Arvestades teadaoleva must-toonekure pesituspaiga kaugust ja asjaolu, et võimalikele pesitsuspaikadele lähemas piirkonnas leidub rohkelt looduslikke vooluveekogusid ning toitumiseks sobivamaid maastikke, siis ei ole harjutusvälja ala tõenäoliselt liigi jaoks oluliseks toitumisalaks. Seega võib negatiivsed mõjud must-toonekurele seoses harjutusväljal toimuva raadamise ja ehitustegevusega välistada ning seoses kavandatava tegevusega liigile olulisi negatiivseid mõjusid ei avaldu. Teiste linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (rästas-roolind, jäälind, viupart, sinikael-part, laanepüü, rukkirääk ja värbkakk) jaoks ei ole harjutusvälja alal olulisi toitumisalasid ega muid olulisi elupaiga osi. Seega ei avaldu teistele linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes puuduvad seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustegevusel negatiivsed mõjud Haanja linnualale, samuti ei avaldu tõenäoliselt ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. 3.4.1.11. Karula linnuala Karula linnuala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Linnuala kaugus kavandatavast Lääne laskeväljast on 5,4 km. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad tegevused ei saa mõjutada linnuala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud otsesed või kaudsed mõjud linnualale. Piisava vahemaa tõttu võib raadamise ja ehitustöödega seoses häiringud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele nende linnualal paiknevateles elupaikades välistada. Raadamise ja ehitustegevusega kaasneb maastike muutus, mis võib avalduda mõjusid suure toitumisalaga linnuliikidele toitumisala muutumise kaudu. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle linnualal teadaolev pesapaik jääb harjutusvälja edelaosast 9 km kaugusele. Lähim suurepindalaline raadamisala jääb pesapaigast 11,5 km kaugusele. Lisaks asuvad loodusalal liigi pesitsuspaigad 11,7 km ja 15,6 km kaugusel harjutusväljast, jäädes lähimast raadamisalast vastavalt 13,5 km ja 17,9 km kaugusele. Lisaks jääb üks pesapaik linnuala lähedusse, sellest väljapoole. Nii kõrget liigi asustustihedust pole Eestist mujalt teada. Ala kaitsekorralduskava 14 andmetel on biotelemeetria abil selgitatud, et enamasti käivad linnualal pesitsevad must-toonekured toitumas alalt väljas. Must-toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Ala kaitsekorralduskava kohaselt on liigi osas ala eesmärgiks kolme paari must- toonekurgede pesitsemine (praegu pesitseb edukalt korraga kaks paari). Kõrge asustustiheduse tõttu on must-toonekurgede toitumine harjutusvälja aladel suhteliselt tõenäoline, kuna kolme paari jaoks vajalik toitumisala on oluliselt suurem ühe paari toitumisalast. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must-toonekured käivad toitumas ka harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud Matu oja Hänike külas, mis asub harjutusvälja piiril. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas. Harjutusväljadel on domineerivateks veekogudeks metsakuivenduskraavid, kuid raadamisaladele jääb siiski ka looduslikke ojasid (Maru oja, Matu oja, Lükkä oja ja Niibõ oja) ja suuremaid kraave ehk must-toonekurele sobivaid toitumispaiku. Sobivad toitumisalad on raadamisaladel asuvad kraavid ja ojad, kus piirnevate metsade raadamisel võiks halveneda vooluveekogude kvaliteet, nt raadamisaladelt kandub ojadesse rohkem heljumit ja toitaineid. Kuna must toonekure toitumisaladeks sobivate vooluveekogude naabruses on raadamise maht suhteliselt väikene ja rajatavatele suurema valgalaga kraavidele kavandatakse settetiigid ja puhastuslodud, siis tõenäoliselt ei kaasne vooluveekogude veekvaliteedile ja elustikule olulist negatiivset mõju. Raadamise tõttu valgusele avatud veekogudesse kasvab tihe taimestik, aga sellised kohad ei ole must-toonekurele eelistatud ja sobivad toitumisalad. Seetõttu väheneb harjutusvälja ala kui must- 14 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Keskkonnaamet, 2020. 23 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine toonekure võimaliku toitumispiirkonna sobivus ja eelistatavus liigi jaoks Raadamise ning teede ja muude objektide ehitusega ei muudeta suuremat osa harjutusvälja maastikke tervikuna nii palju, et need muutuksid kogu ulatuses must-toonekure toitumisalana sobimatuks. Osa võimalikke toitumispaiku muutub siiski liigile sobimatuks või vähemsobivaks. Seetõttu ei saa negatiivsete mõjude avaldumist Karula linnuala eesmärgiks olevatele must-toonekurgedele välistada. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva laskmisala raadamisega ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgiala (UXO ala) raadamise ja välja ehitamisega (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd) ehk etapp II tegevuste korral. Ülejäänud raadatavate laskeväljade osade ja UXO alade raadamise ja välja ehitamisega must-toonekure toitumisaladele negatiivseid mõjusid ei kaasne ehk etapp II osas saab negatiivse mõju välistada. Teiste linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (väike-konnakotkas, karvasjalg-kakk, sinikael-part, laanepüü, rukkirääk, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija, kalakotkas, teder ja metsis) jaoks ei ole harjutusvälja alal olulisi toitumisalasid ega muid olulisi elupaiga osi. Seega ei avaldu teistele linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes puuduvad seoses Nursipalu harjutusvälja laienduse alal toimuva raadamise ja ehitustegevusega negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid etapp II tegevuste puhul ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must- toonekurele. Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. 3.4.2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus 3.4.2.1. Timmase loodusala Mõjud loodusalale Timmase loodusala jääb valdavas ulatuses Nursipalu harjutusvälja alale, vaid Rõuge jõe alale jääv loodusala osa jääb harjutusväljalt osaliselt välja. Loodusala tuumiku moodustav maismaa-ala jääb täielikult harjutusväljale ning on ümbritsetud idast, lõunast ja läänest kavandatavate laskeväljadega, mille raadamisalad ehk aktiivselt kasutatavad osad jäävad loodusalast mõnevõrra kaugemale. Raadamisalad laskeväljadel on kavandatud eemale loodusala vahetust naabrusest. Lähim, Ida laskeväljale kavandatud raadamisala jääb loodusala tuumikala kagunurgast 560 m kaugusele. Lõuna laskeväljale kavandatud raadamisala jääb Rõuge jõel paiknevast loodusala osast 800 m kaugusele. Ülejäänud laskeväljadega seotud raadamisalad jäävad loodusalast enam kui 1 km kaugusele. Laskmise alasid ja loodusala eraldab minimaalselt 560 m laiune metsapuhver. Laskmised käsitulirelvadest ja kuulipildujatest toimuvad suuremas osas selleks ettevalmistatud paikades, kus sihtmärgi taga on pinnasvall. 900 m või väiksemal kaugusel loodusalast toimuvad laskmised vaid suunaga loodusalast eemale. Metsapuhver on piisava laiusega, et välistada olulised kuulikahjustused loodusala metsakooslustele. Üksikute kuulide jõudmine loodusalale ei kahjusta ala ega selle kaitseväärtusi. Taktikaline tegevus toimub valdavalt laskeväljadel ning teedel, vähesel määral jalastunult ka väljaspool laskeväljasid. Loodusalal liikumine ja muu tegevus toimub kooskõlas Timmase looduskaitseala kaitse-eeskirjaga, st maastikul ehk väljaspool teid tehnikaga ei liiguta, Kaldsihi ja Metsa sihtkaitsevööndis ei toimu inimeste jalastunud liikumist 1. veebruarist 31. augustini. Tavapärase väljaõppe korral on loodusala taktikalistel liikumisel keelualaks. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Alal pole ette näha nii suurt tallamiskoormust, mis võiks alale ja selle kaitseväärtustele (kaitstavatele metsa- ja niiduelupaigatüüpidele) negatiivseid mõjusid avaldada. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus põhjustab väljaspool loodusala paigutisi pinnasekahjustusi, kuid need esinevad peamiselt raadatud aladel, kus tehnika liikumine on 24 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine intensiivsem. Pinnasekahjustused ja võimalik lokaalne erosioon võivad suurendada heljumi sissekannet veekogudesse. Rõuge jõe valgalale jääb 42,6 ha laskeväljadele kavandatud raadamisalasid, mis paiknevad valdavas osas kuivadel liivase pinnasega aladel, kus kraave ega muid vooluveekogusid pole ning kraavide rajamine pole tõenäoliselt ka vajalik. Seega ei kaasne tegevusega olulist heljumi veekeskkonda sattumist ega Rõuge jõkke kandumist. Jõe ületuse väljaõpe (sillaõpe) toimub selleks ettevalmistatud kohtades. Kuna jõe ületuse õppekohtades on kaldad kindlustatud (kallastele rajatud kandekonstruktsioonid silla paigaldamiseks) siis ei kaasne sellega jõe kallaste kahjustamist ja pinnase erosiooni ega ebasoodsat mõju veekeskkonnale. Kokkuvõttes ei avaldu seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ega taktikalise tegevusega loodusalale otseseid ega ka olulisi kaudseid negatiivseid mõjusid. Mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele Loodusala kaitse-eesmärgiks olevale metsaelupaigatüübile vanad loodusmetsad (*9010) ei avaldu seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivseid mõjusid kuna laskmised loodusale lähimal ehk Ida-laskeväljal on kavandatud suunaga loodusalast eemale. Võimalike loodusala suunas lastavate kuulide mõju puhverdab vähemalt 560 m laiune metsapuhver. Üksikute kuulide elupaigatüübi alale jõudmine (mis pole kuigi tõenäoline ega sage) ei põhjusta negatiivseid mõjusid elupaigatüübile. Taktikalised tegevused toimuvad reeglina väljaspool loodusala ja elupaigatüübi alasid. Tehnikaga loodusalal ei liiguta. Lisaks sellele, et järgitakse kaitse-eeskirjaga seatud piiranguid, on loodusala suuremale osa tavapärase taktikalise tegevuse puhul keelualaks. Väikese sagedusega toimuvad liikumised, kus jalastunult liigutakse läbi elupaigatüübi alade ei põhjusta olulist tallamiskoormust ega kahjustusi taimkattele. Samuti puuduvad pinnasekahjustused. Seega ei too taktikalised tegevused kaasa olulisi mõjusid elupaigatüübile. Seoses laskmiste ja vähemal määral ka taktikaliste tegevustega esineb teoreetiline põlengute tekke ja elupaigatüübi alale levimise risk. Arvestades sellega, et laskmiste alad jäävad enam kui 500 m kaugusele loodusala maismaa-aladest ning põlengute teket ja levikut takistavate lahendustega, mida tavapäraselt harjutusväljadel rakendatakse (nt tuletõkkekraavid, mis on ühtlasi ka kuivenduskraavid ja tuletõkkeribad harjutusväljade servades) ja praktikatega (teatud relva/laskemoona liikide vältimine tuleohtlikul perioodil, valmisolek tekkinud põlengute lokaliseerimiseks), võib põlengute leviku loodusalale ja sellega seotud negatiivsed mõjud elupaigatüübile välistada. Rõuge jõe lammil levivatele elupaigatüüpidele niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja lamminiidud (6450) laskmistega seoses negatiivseid mõjusid ei avaldu, kuna võimalikud laskmisalad jäävad elupaigatüüpide alast rohkem kui 1,5 km kaugusel, mille tõttu nii otsesed mõjud (seoses kuulikahjustustega, kui ka kaudsed mõjud (põlengute risk) võib välistada. Taktikaliste tegevuste puhul on liikumine loodusalal reeglina piiratud. Väikese sagedusega jalastunud liikumine jõeluhal ei põhjusta negatiivseid mõjusid lamminiitude taimkattele ja seisundile. Kuna Rõuge jõe veekvaliteedile ja veerežiimile ei avaldu seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid, siis ei avaldu elupaigatüüpidele mõjutusi ka veekvaliteedi ning üleujutuste režiimi kaudu. Kokkuvõttes ei avaldu seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega nimetatud elupaigatüüpidele negatiivseid mõjusid. Vee-elupaigatüübi jõed ja ojad (3260), mis levib Rõuge jõe alal, puhul saaksid mõjud avalduda eelkõige veekeskkonna kvaliteedi mõjutamise kaudu. Kuna veekvaliteedile seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivseid mõjusid ei avaldu, siis ei avaldu selle kaudu negatiivseid mõjusid ka jõe veekeskkonnale ja elupaigatüübile. Taktikaliste tegevuste puhul on liikumine loodusalal piiratud ja toimub vaid jalastunult. Seega pole ette näha sagedast ja massilist jõe läbimist, mis võiks jõe põhja ja elupaigatüüpi mõjutada. Taktikalise tegevuse osaks on ka jõe ületuse väljaõpe (nn silla õpe), mis toimub selleks ettevalmistatud paikades. Väljaõppega ei kaasne olulist negatiivsed mõju Rõuge jõele ning loodusala 25 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine veekeskkonnale, kuna jõe ületuse õppekohtades on kaldad kindlustatud, mistõttu õppega ei kaasne kallaste kahjustamist ega erosiooni. Laskmistel loodusesse jäävate hülsside ja kuulidega seoses toimub mõningane raskmetallide sattumine pinnasesse ja leostumine veekeskkonda. Kaitseväe Keskpolügoonil toimuva iga-aastase pinnveekogude seire andmed ei näita raskmetallide sisalduse märgatavat tõusu vooluveekogude vees seoses polügooni kasutusega. Seega võib eeldada, et ka Rõuge jões ei toimu raksmetallide sisalduse olulist tõusu ega negatiivseid mõjusid veekeskkonnale ja vee-elustikule, arvestades, et jõe valgalale jääb vaid osaliselt Ida-laskeväli ja väikeses osas Lõuna laskeväli. Kokkuvõttes ei avaldu seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ega taktikalise tegevusega nimetatud elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) negatiivseid mõjusid. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad liigid (harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp) on seotud Rõuge jõega, rohe-vesihobu ka lammialadega. Kuna seoses kavandatava tegevusega ei avaldu negatiivseid mõjusid Rõuge jõe veekeskkonnale ning lammialadele, siis ei avaldu mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmisest tingitud müra ei avalda liikidele, sealhulgaks ka vingerjale, häiringuid, kuna laskmised toimuvad valdavas osas elupaikadest üle 1,5 km kaugusel ning alale kanduv müratase ega vibratsioon ei tekita arvestatavat müra veekeskkonnas. Taktikalised tegevused ei põhjusta samuti olulisi mõjusid, kuna loodusalal liikumine toimub jalastatult ja piiratud mahus ning jõe ületuse õpe toimub spetsiaalselt ettevalmistatud kohtades ning veekeskkonda ei mõjuta. Kokkuvõttes saab negatiivsed mõjud Timmase loodusalale seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega välistada, kuna loodusala maismaa-alale mõjusid ei avaldu ja puuduvad negatiivsed mõjud loodusalale jääva Rõuge jõe veekeskkonnale. Kavandatava tegevusega seoses puuduvad negatiivsed mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.2.2. Vagula järve loodusala Vagula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja põhjapiirist 350 m kaugusele ning Ida laskeväljast 0,9 km kaugusele. Otseseid mõjusid seoses harjutusvälja laiendusega kaasneva väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega Vagula järvele ja loodusalale ei kaasne. Vagula järve jõuab oluline osa harjutusvälja ala vetest. Järve valglale jääb 2804 ha suurune ala harjutusvälja idaosas. Vagula järve valgala on 49290 ha, millest 5,7% jääb harjutusvälja alale. Järve valgalale jääval harjutusvälja osal on kavandatud laskeväljade ja teekoridoride raadamist kokku ca 192 ha suurusel alal. Harjutusvälja läbiv Rõuge jõgi suubub Võhandu jõkke ca 2,2 km enne viimase suubumist Vagula järve. Harjutusvälja idaserva läbiv Ura oja suubub samuti Vagula järve. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega seoses ei avaldu negatiivseid mõjusid Rõuge jõe (mõjusid on täpsemalt hinnatud Timmase loodusalale avalduvate mõjude osas) ja Ura oja veekeskkonnale. Seetõttu ei avaldu negatiivseid mõjusid ka Vagula järve veekvaliteedile. Mõju välistab ka asjaolu, et harjutusväljale jääv osa moodustab väga väikese osa järve valgalast, mistõttu on vete lahjendusefekt suur ning negatiivsed mõjud puuduksid ka juhul, kui avalduksid mõningased mõjud Rõuge jõe ja Ura oja veekvaliteedile (mida tõenäoliselt ei toimu). Kuna seoses kavandatava tegevusega puuduvad negatiivsed mõjud Vagula järve veekeskkonnale, siis puuduvad mõjud ka kaitse-eesmärgiks olevale vee-elupaigatüübile vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130). Samal põhjusel puuduvad negatiivsed mõjud kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele (saarmas, harilik hink, harilik vingerjas). Seoses laskmistega väikesekaliibrilistest relvadest ei avaldu kaitse-eesmärgiks olevatele liikidel, sh saarmale, häiringuid, kuna laskmised toimuvad valdavalt laskeväljade raadatud aladel, mis jäävad loodusalast rohkem kui 3 km kaugusele. Samuti ei mõjuta Vagula järve ning kaitstavaid liike harjutusväljal toimuv taktikaline tegevus. 26 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Vagula järve loodusalale välistada ning negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaigatüübile ei avaldu. Saarmas on mürahäiringute suhtes suhteliselt tolerantne liik ning enam kui 3 km kauguselt lähtuv müra ei põhjusta saarmale negatiivseid mõjusid. Näiteks elutseb saarmas Keskpolügooni läbival Valgejõe lõigul. Harjutusväljalt lähtuv müra ei põhjusta ka kaitstavale vee-elustikule (kalaliikidele) negatiivseid mõjusid, kuna õhu kaudu leviv müra ja pinnase kaudu leviv vibratsioon ei tekita nii tugevat veealaust müra, mis põhjustaks vee-elustikule olulisi häiringuid. Pinnase kaudu leviv vibratsioon on antud kaugusel tühine ja veealust müra ei põhjusta. Antud hinnangut kinnitavad Sirgala harjutusväljal 2022. a. teostatud lõhkamistel teostatud maavõngete mõõtmised15. Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Vagula järve loodusalale seoses kavandatava harjutusvälja laiendusega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega välistada. Negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ning elupaigatüübile ei avaldu. 3.4.2.3. Pärlijõe loodusala Pärlijõe loodusala, mis hõlmab vaid Pärlijõe veeala, paikneb harjutusvälja lõunaosa naabruses jäädes selle piirist lähimas punktis vaid 35 m kaugusele. Kavandatav Lõuna laskeväli jääb loodusalast ca 0,3 km kaugusele kattudes loodusala piirkonnas paikneva olemasoleva Tsiatsungõlmaa harjutusalaga. Loodusala ja kavandatava laskevälja vahele jääv Vungi oja, mis suubub Mustjõkke, eraldab laskevälja hüdroloogiliselt Pärlijõest. Seega laskeväljade alal toimuva tegevusega seoses Pärlijõe ja loodusala veekeskkonnale negatiivseid mõjusid ei avaldu. Loodusala veekeskkonda saaksid mõjutada vaid tegevused, mis toimuvad harjutusvälja edelaservas ca 100 m laiuse ja 1,1 km pikkusel alal, millelt veed valguvad Pärlijõkke. Kuna antud alale laskmisalasid ega aktiivsete motoriseeritud taktikaliste tegevuste alasid ei kavandata, siis mõjud Pärlijõe ja loodusalale ja selle veekeskkonnale puuduvad. Seoses kavandatava tegevusega puuduvad ka igasugused muud otsesed või kaudsed mõjud loodusalale. Kuna Pärlijõe loodusale ja selle veekeskkonnale negatiivsed mõjud puuduvad, siis ei avaldu selle kaudu negatiivseid mõjusid ka ala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik võldas, jõesilm) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). Lähim võimalik laskeväljale kavandatud raadamisala ehk laskmiste ala, mis paikneb Lõuna laskeväljal, jääb loodusalast üle 3 km kaugusele. Antud kauguselt ei põhjusta laskmistest tingitud müra häiringuid ega negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik võldas, jõesilm) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). Taktikaline tegevus ja väiksemas mahus laskmised laskeväljal (lõuna laskeväli jääb loodusalast 330 m kaugusele) võib toimuda ka loodusalale lähemal, kuid see ei põhjusta elustikule olulisi häiringuid. Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Pärlijõe loodusalale seoses kavandatava harjutusvälja laiendusega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega välistada. Negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ning elupaigatüübile ei avaldu.. 3.4.2.4. Haanja loodusala Haanja loodusala jääb kavandatavast Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikaline tegevus ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed ega ka kaudsed mõjud loodusalale. Seega puuduvad negatiivsed mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja taimeliikidele. 15 Sirgala lõhkamiste maavõngete uuring. TalTech, Geoloogia instituut, Mäetingimuste labor, 2022. 27 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Lähim võimalik raadatav laskmiste ala, mis on kavandatud Lõuna laskeväljale, jääb loodusalast 1,5 km kaugusele. Kuna sellel väikesel alal toimuvad laskmised käsitulirelvadest (mitte näiteks raskekuulipildujatest), siis antud kauguselt ei põhjusta laskmistest tingitud müra olulisi häiringuid ega negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele, sealhulgas ka saarmale. Mõjud seoses häiringutega puuduvad kaitse-eesmärgiks olevale kahepaiksele harivesilikule, kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ja selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmisel ja taktikalisel tegevusel negatiivsed mõjud Haanja loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.2.5. Tamula järve loodusala Tamula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,6 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,1 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud, kuna nende vahele jääb Ura oja, mis juhib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seega ei mõjuta harjutusväljal toimuv väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus Tamula järve ja loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Puuduvad ka muud mõjud loodusalale. Kuna loodusalale mingeid mõjusid ei avaldu siis puuduvad negatiivsed mõjud ka ala kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ja elupaigatüübile rohketoitelised järved (3150). Lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Ida laskeväljal loodusalast 4 km kaugusel. Piisav vahemaa raadatavate alade ja loodusala vahel välistab mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevale saarmale ja kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Harjutusväljal toimuv taktikaline tegevus kaitse-eesmärgiks olevaid liike ei mõjuta. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmisel ja taktikalisel tegevusel negatiivsed mõjud Tamula järve loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüübile. 3.4.2.6. Kubija järve loodusala Kubija järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,4 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,4 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud, kuna nende alade vahele jääb Ura oja, mis viib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seetõttu ei mõjuta harjutusväljal toimuv väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Kuna otsesed ja kaudsed füüsilised mõjud loodusalale ja selle veekeskkonnale puuduvad, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitstavale elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150). Loodusalale lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Ida laskeväljal, jäädes loodusalast 4 km kaugusele. Antud vahemaa välistab mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevale kaitse- eesmärgiks olevale nahkhiire liigile, tiigilendlasele. Harjutusvälja alal aset leidev taktikaline tegevus liigile mõju ei avalda. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmisel ja taktikalisel tegevusel negatiivsed mõjud Kubija järve loodusalale ning selle kaitse- eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liigile. 3.4.2.7. Lõõdla loodusala Lõõdla loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja huviala loodenurgast 2,8 km kaugusele. Kavandatav Lääne laskeväli jääb loodusalast 3,8 km kaugusele. Igasugused otsesed mõjud loodusalale piisava ruumilise eraldatuse tõttu puuduvad. Loodusala asetseb võrreldes harjutusväljaga kõrgemal reljeefil ning seetõttu ei mõjuta harjutusvälja alal toimuv väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Seega ei avaldu loodusalale jäävatele järvedele otseseid ega ka kaudsed füüsilisi mõjusid ning ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitstavale 28 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Lääne laskeväljal loodusalast 4,7 km kaugusel. Piisav vahemaa raadatavate alade ja loodusala vahel välistab mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Harjutusvälja toimuv taktikaline tegevus kaitse- eesmärgiks olevaid liike ei mõjuta. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmisel ja taktikalisel tegevusel negatiivsed mõjud Lõõdla loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikidele. 3.4.2.8. Hurda loodusala Hurda loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,2 km kaugusele lõunasse. Igasugused otsesed mõjud loodusalale on piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga oluliselt kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad tegevused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud kaudsed mõjud alale. Seega puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna, kui ka ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Loodusala kaitse-eesmärgiks pole loomaliike. Kokkuvõttes ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala eesmärkidele. 3.4.2.9. Karula loodusala Karula loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Igasugused otsesed mõjud loodusalale on piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad tegevused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud kaudsed mõjud alale. Seetõttu puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna, kui ka ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ning taimeliikidele. Lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Lääne laskeväljal loodusalast 7 km kaugusel. Piisav vahemaa raadatavate alade ja loodusala vahel välistab mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele (saarmas, harilik hink, harilik vingerjas, suur-kuldtiib, suur-rabakiil, tõmmuujur ja laiujur). Harjutusvälja toimuv taktikaline tegevus kaitse-eesmärgiks olevaid liike ei mõjuta. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmisel ja taktikalisel tegevusel negatiivsed mõjud Karula loodusalale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.2.10. Haanja linnuala Haanja linnuala jääb Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Otsesed mõjud linnualale seoses alade ruumilise eraldatusega puuduvad. Linnuala kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv ei mõjuta linnuala veerežiimi ega -kvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed ega kaudsed mõjud alale. Lähimast kavandatavast raadatavast laskmiste alast, mis on kavandatud Lõuna laskeväljale, jääb linnuala 1,5 km kaugusele. Kuna antud ala on väike, on seal võimalik vaid laskmine käsitulirelvadest (mitte näiteks raskekuulipildujatest). Suuremad raadatavad laskmiste alad jäävad linnualast 2,7 ja 2,9 km kaugusele. Linnualal on müra pigem fooniline ning ei põhjusta lindudele tõenäoliselt olulisi käitumuslikke reaktsioone (näiteks pesalt lahkumine või toiduotsingu katkestamine) ega elupaikade hülgamist. Seega kaasnevad laskmistega linnustikule mõningased häiringud, kuid eeldatavalt ei põhjusta need kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid. Linnuala harjutusväljale lähemas osas pole kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid 29 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine siiski leidub antud alal elupaigaks sobivaid kooslusi ja maastikke mitmele kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile (nt rästas-roolind, viupart, sinikael-part, rukkirääk). Harjutusvälja toimuv taktikaline tegevus linnualal viibivaid kaitse-eesmärgiks olevaid liike ei mõjuta. Harjutuväljal toimuvad laskmised ja taktikaline tegevus võib mõjutada linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid linnuliike, kes käivad toitumas harjutusvälja alal. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle linnualal teadaolev pesapaik jääb harjutusvälja idapiirist 12,5 km kaugusele. Must-toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Laskmiste alad jäävad Haanja linnualal paiknevast pesapaigast, mis viimati oli teadaolevalt asustamata, ca 13-28 km kaugusele. Kuna harjutusvälja alal domineerivad veekogudest kuivenduskraavid ning looduslikke vooluveekogusid esineb vähem, siis ei ole harjutuvälja ala näol tõenäoliselt tegu väga hea toitumisalaga, kuid alal leidub siiski ka sobivaid toitumisveekogusid, nt Rõuge jõgi ja Ura oja. Nimetatud veekogud paiknevad linnualale ka lähemal ja on kõige tõenäolisemad võimalikud toitumisveekogud. Nende veekogude vahetusse naabrusse ei jää laskmisteks kavandatud raadamisalasid. Lähim raadatav laskevälja osa paikneb Ida laskeväljal ja jääb Ura ojast 0,2 km kaugusele. Rõuge jõest jääb lähim laskmiste ala (väike raadatav ala Lõuna laskeväljal) 0,8 km kaugusele. Seega võivad seoses laskmistega arvestatavad häiringud liigile avalduda ilmselt vaid lühikesel Ura oja lõigul. Arvestades liigi teadaoleva pesituspaiga kaugust ja asjaolu, et pesapaigale lähemas piirkonnas Haanja linnualal leidub rohkelt looduslikke vooluveekogusid ning toitumiseks sobivaid maastikke, siis ei ole harjutusvälja ala tõenäoliselt liigi jaoks põhiliseks ega oluliseks toitumisalaks. Selle alusel võib olulised negatiivsed mõjud must-toonekurele seoses Harjutusväljal toimuva väikesekaliibriliste relvadest laskmisega välistada. Taktikalised tegevused võivad põhjustada must-toonekurele samuti mõningaid häiringuid, kuid ei muuda võimalikke toitumispaiku liigi jaoks sobimatuks. Pesapaigast eemal asuvatel toitumisaladel on liik häiringute suhtes märksa tolerantsem kui pesitsuspaigas. Seega pole seoses taktikaliste tegevustega ette näha negatiivset mõju liigile. Teiste linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (rästas-roolind, jäälind, viupart, sinikael-part, laanepüü, rukkirääk ja värbkakk) jaoks ei ole harjutusvälja alal olulisi toitumisalasid ega muid olulisi elupaiga osi. Seega ei avaldu teistele linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes puuduvad seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmisega ja taktikalise tegevusega negatiivsed mõjud Haanja linnuala looduskeskkonnale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele. 3.4.2.11. Karula linnuala Karula linnuala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Linnuala kaugus kavandatavast Lääne laskeväljast on 5,4 km ja kaugus lähimast kavandatavat laskmisalast on 7 km. Igasugused otsesed mõjud linnualale on piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus ei saa mõjutada linnuala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud kaudsed mõjud linnualale. Suure vahemaa tõttu avaldub harjutusväljalt lähtuv müra foonilisena ning olulisi häiringuid linnustikule kaasa ei too. Seega linnualale jäävatele kaitstavate liikide elupaikade alal liikidele olulisi mõjusid ei avaldu. Harjutuväljal toimuvad laskmised ja taktikaline tegevus võib häiringute tõttu mõjutada linnuliike, kes käivad toitumas harjutusvälja alal. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle lähim linnualal teadaolev pesapaik jääb harjutusvälja edelaosast 9 km kaugusele. Lähim laskmiste ala jääb pesapaigast 11,5 km kaugusele. Lisaks asuvad loodusalal liigi pesitsuspaigad 11,7 km ja 15,6 km kaugusel harjutusväljast, jäädes lähimast laskmisalast 13,5 km ja 17,9 km kaugusele. Lisaks jääb üks pesapaik linnuala lähedusse, sellest väljapoole. Nii kõrget liigi asustustihedust pole 30 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Eestist mujalt teada. Ala kaitsekorralduskava16 andmetel on biotelemeetria abil selgitatud, et enamasti käivad rahvuspargis pesitsevad must-toonekured toitumas rahvuspargist väljas. Must- toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Ala kaitsekorralduskava kohaselt on liigi osas ala eesmärgiks kolme paari must-toonekurgede pesitsemine (pragu pesitseb alal edukalt aastas korraga kaks paari). Kõrge asustustiheduse tõttu on must-toonekurgede toitumine harjutusvälja aladel suhteliselt tõenäoline, kuna kolm must-toonekure paari vajavad toiutmiseks kokku suhteliselt suurt territooriumit, mis tõenäoliselt ulatub ka harjutusvälja alale. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must-toonekured käivad toitumas ka harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud Matu oja Hänike külas, mis asub harjutusvälja piiril. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas. Ehkki harjutusvälja alal domineerivad veekogudest kuivenduskraavid, mis pole eelistatud toitumispaigaks, ning looduslikke vooluveekogusid esineb vähem, leidub harjutusvälja alal must- toonekurele sobivaid toitumispaiku. Sobivad toitumisveekogud on näiteks Matu ja Maru ojad ning Rõuge jõgi. Harjutusvälja alal toimuvad laskmised põhjustavad liigile häiringuid ja muudavad harjutusvälja ala liigile toitumisalana vähemsobivaks. Alternatiivsete toitumisaladel leidmine võib osutuda liigile keeruliseks sobivate ja looduslikus seisundis olevate vooluveekogude vähesuse tõttu. Seetõttu on võimalik negatiivsete mõjude avaldumine Karula linnuala eesmärgiks olevale must-toonekurele. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva raadatava laskmisala kasutusega liigi pesitsusperioodil (ehk tegevuste elluviimisel nn etapp II mahus). Tegevuse elluviimise etapp I mahus, so väljaspool liigi pesitsusperioodi (aprillist augustini) negatiivseid mõjusid ei avaldu. Ülejäänud raadatavad laskmiste alad jäävad must-toonekure võimalikest toitumisaladest kaugemale ning nende kasutusega seoses olulisi häiringuid ja negatiivseid mõjusid must-toonekurele tõenäoliselt ei kaasne. Taktikalised tegevused toimuvad juba praegu harjutusvälja huvialal. Kuna taktikalised tegevused hakkavad toimuma enamjaolt laskeväljadel ning mujal on need kavandatud hajutatult, siis tõenäiliselt ei kaane nendega nii sagedasi häiringuid, mis muudaks toitumispaigad must-toonekure jaoks ebasobivaks. Lisaks on must-toonekured pesapaigast kaugema paiknevatel toitumisaladel viibides häiringute suhtes tolerantsemad kui pesapaigas viibides. Seega ei avaldu taktikalise tegevusega seoses tõenäoliselt negatiivseid mõjusid must-toonekurele. Teiste linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (väike-konnakotkas, karvasjalg-kakk, sinikael-part, laanepüü, rukkirääk, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija, kalakotkas, teder ja metsis) jaoks ei ole harjutusvälja alal olulisi toitumisalasid ega muid olulisi elupaiga osi. Seega ei avaldu teistele linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes puuduvad väikesekaliibriliste relvade kasutamisel ja taktikalistel tegevustel negatiivsed mõjud, kui tegevusi viiakse ellu etapp I mahus. Negatiivsed mõju ei saa välistada seoses laskmistega Lääne laskeväljal must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus. 3.4.3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine 3.4.3.1. Timmase loodusala Mõjud loodusalale Timmase loodusala jääb valdavas ulatuses Nursipalu harjutusvälja alale, vaid Rõuge jõe alale jääv loodusala osa jääb harjutusväljalt osaliselt välja. Loodusala tuumiku moodustav maismaa-ala jääb täielikult harjutusväljale ning on ümbritsetud idast, lõunast ja läänest kavandatavate laskeväljadega ja taktikaaladega, mis jäävad loodusalast nii idas ja lõunas kui ka läänes ca 100 m kaugusele. 16 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Keskkonnaamet, 2020. 31 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Harjutusväljadel ei kavandata suurekaliibrilistest relvadest laskmise alasid loodusala vahetusse naabrusse. Laskmised on kavandatud selleks raadatavatele aladele. Lähim, Ida laskeväljale kavandatud raadamisala jääb loodusala tuumikala kagunurgast 560 m kaugusele. Lõuna laskeväljale kavandatud raadamisala jääb Rõuge jõel paiknevast loodusala osas 800 m kaugusele. Reeglina paiknevad laskmiste sihtmärgid UXO aladel, millest lähim jääb loodusalast 3,1 km kaugusele. Suurematel laskeväljadel võivad jääda sihtmärgid ka laskevälja piiresse, kuid loodusala harjutusvälja idaossa ehk loodusala piirkonda selliseid alasid ei jää. Laskmispaikadeks võivad olla ka harjutusväljale jäävad teed, kuid ka sel juhul on sihtmärgiks UXO alad. Harjutusväljadel raadatavaid laskmise alasid ja loodusala eraldab minimaalselt 560 m laiune metsapuhver. Laskmise suurekaliibrilistest relvadest ei avalda otsest ega kaudset füüsilist mõju loodusalale. Laskemoona kukkumine loodusalale on väga väikese tõenäosusega. Seoses laskmistega ei sõideta loodusalal. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine põhjustab pinnasekahjustusi, kuid see leiab aset vaid UXO aladel. Uusi UXO alasid Rõuge jõe valgalale jäävale harjutusvälja osale ei kavandata. Olemasolev sihtmärgiala ehk UXO ala ei jää Rõuge jõe valgalale. Seega ei kaasne laskmiste tagajärjel tekkivate pinnasekahjustustega heljumi ega ohtlike ühendite sissekannet loodusalale jäävasse Rõuge jõkke ning mõjud loodusala veekeskkonnale puuduvad. Ka laskmistega seotud tehnika liikumine põhjustab pinnasekahjustusi. Kahjustused tekivad valdavalt selleks raadatud harjutusväljade osadel, mujal toimub laskmine peamiselt teedelt. Pinnasekahjustused ja võimalik lokaalne erosioon võivad suurendada heljumi sissekannet veekogudesse. Rõuge jõe valgalale jääb alla 100 ha raadamisalasid ning need paiknevad valdavas osas kuivadel liivase pinnasega aladel, kus kraave ega muid vooluveekogusid pole ning kraavide rajamine pole tõenäoliselt ka vajalik. Seega ei kaasne seoses laskmistehnika liikumisega olulist heljumi veekeskkonda sattumist ega Rõuge jõkke kandumist. Laskmistel sihtmärgialadele ja laskväljadele jäävate laskemoona jääkidega seoses toimub mõningane raskmetallide sattumine pinnasesse ja leostumine veekeskkonda. Kaitseväe Keskpolügoonil toimuva iga-aastase pinnaveekogude seire andmed ei näita raskmetallide sisalduse märgatavat tõusu vooluveekogude vees seoses polügooni kasutusega. Seega võib eeldada, et ka Rõuge jões ei toimu raksmetallide sisalduse olulist tõusu ega negatiivseid mõjusid veekeskkonnale ja vee-elustikule, arvestades, et jõe valgalale jääv vaid osaliselt Ida-laskeväli ja väikeses osas Lõuna laskeväli ning UXO alasid jõe valgalale ei jää. Kokkuvõttes ei avaldu seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega loodusala keskkonnale otseseid ega ka kaudseid negatiivseid mõjusid. Mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele Loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele metsaelupaigatüüpidel vanad loodusmetsad (*9010), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja lamminiidud (6450) ei avaldu seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivseid mõjusid, kuna laskmise sihtmärgid jäävad kavandatavatele UXO aladele loodusalast vähemalt 3,1 km kaugusele. Olemasolev sihtmärgiala jääb loodusalast 1,4 km kaugusele. Laskmine toimub loodusalale ja elupaigatüüpidele lähemal, kuid sellega ei kaasne elupaigatüüpidele mõjusid. Laskemoona kukkumine elupaigatüüpide alale on väga väikese tõenäosusega. Seoses laskmistega ei sõideta elupaigatüüpide alal. Seoses laskmistega esineb mõningane põlengute tekke tõenäosus ja elupaigatüübi alale levimise risk. Arvestades sellega, et laskmiste alad jäävad valdavalt üle 500 m kaugusele loodusala maismaa- aladest ning sihtmärgialad üle 3 km kaugusele, põlengute teket ja levikut takistavate lahendustega, mida tavapäraselt harjutusväljadel rakendatakse (nt tuletõkkekraavid, mis on ühtlasi ka kuivenduskraavid ja tuletõkkeribad harjutusväljade servades) ja praktikatega (teatud relva/laskemoona liikide vältimine tuleohtlikul perioodil, valmisolek tekkinud põlengute lokaliseerimiseks), võib põlengute leviku loodusalale ja sellega seotud negatiivsed mõjud elupaigatüüpidele välistada. 32 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Vee-elupaigatüübi jõed ja ojad (3260), mis levib Rõuge jõe alal, puhul saaksid mõjud avalduda eelkõige veekeskkonna kvaliteedi mõjutamise kaudu. Kuna veekvaliteedile suurekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivseid mõjusid ei avaldu (mõjusid on täpsemalt hinnatud Timmase loodusalale avalduvate mõjude osas), siis ei avaldu selle kaudu ka negatiivseid mõjusid jõe veekeskkonnale ja elupaigatüübile. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad liigid (harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp) on seotud Rõuge jõega, rohe-vesihobu ka lammialadega. Kuna suurekaliibrilistest relvadest laskmisega ei avaldu negatiivseid mõjusid Rõuge jõe veekeskkonnale ning lammialadele, siis ei avaldu mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine tekitab tugevat müra. Lähim kavandatav sihtmärgiala (UXO ala) jääb jõest 3,1 km kaugusele ning sihtmärgid reeglina veel mõnevõrra kaugemale. Arvestades piirkonnas levivat metsamaastikku ja reljeefi (jõgi paikneb orus) ei ole plahvatustega kaasnev müra jõe alal nii tugev, et põhjustaks olulist veealust müra. Tingituna keskkondade tiheduse erinevusest ning helilainete leviku kiiruse erinevusest on õhust veekeskkonda jõudva müra tugevus ca 61,5 dB võrra väiksem õhus levinud müra tugevusest17. Lisaks vähendab müra levikut veekeskkonda horisontaalselt levivate helilainete väike kaldenurk veepinna suhtes, mille tõttu helilained valdavas osas peegelduvad veepinnalt. Pinnase kaudu leviv vibratsioon on antud kaugusel tühine ning veealust müra ei põhjusta. Seega ei avaldu müra ja vibratsiooniga seoses negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele. Olulised mõjud seoses müraga puuduvad ka kalaliik harilikule vingerjale. Müra tekib ka laskepaikades (relva asupaik, kust toimub moona välja laskmine), mis võivad asuda jõele märksa lähemal. Valdavas osas jäävad need laskeväljade raadatud osadele, mis asuvad jõest vähemalt 0,8 km kaugusel. Laskepaikadest lähtuva müra tase on siiski madalam kui sihtmärgialadel laskemoona plahvatuste põhjustatav müra. Antud kauguselt ei põhjusta laskmiste müra negatiivset mõju vee-elustikule. Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Timmase loodusalale suurekaliibrilistest relvadest laskmisega välistada, kuna loodusala maismaa-alale mõjusid ei avaldu, samuti puuduvad negatiivsed mõjud loodusalale jääva Rõuge jõe veekeskkonnale. Kavandatav tegevus ei põhjusta negatiivseid mõjusid ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidele ega liikidele. 3.4.3.2. Vagula järve loodusala Vagula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja põhjapiirist 350 m kaugusele ning Ida laskeväljast 0,9 km kaugusele. Otseseid mõjusid seoses harjutusvälja laiendusega kaasneva suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Vagula järvele ega loodusalale ei kaasne. Vagula järve jõuab oluline osa harjutusvälja ala vetest. Järve valglale jääb 2804 ha suurune ala harjutusvälja idaosas. Vagula järve valgala on 49290 ha, millest 5,7% jääb harjutusvälja alale. Järve valgalale jääval harjutusvälja osal on kavandatud laskeväljade ja teekoridoride raadamist kokku ca 192 ha suurusel alal. Harjutusvälja läbiv Rõuge jõgi suubub Võhandu jõkke ca 2,2 km enne viimase suubumist Vagula järve. Harjutusvälja idaserva läbiv Ura oja suubub samuti Vagula järve. Suurekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega seoses ei avaldu negatiivseid mõjusid Rõuge jõe (mõjusid on täpsemalt hinnatud Timmase loodusalale avalduvate mõjude osas) ja Ura oja veekeskkonnale kuna sihtmärgialasid (UXO alad) nimetatud vooluveekogude valgalale ei jää. Seetõttu ei avaldu negatiivseid mõjusid ka Vagula järve veekvaliteedile. Mõju välistab ka asjaolu, et harjutusväljale jääv ala moodustab väga väikese osa järve valgalast, mistõttu on vete lahjendusefekt suur ning negatiivsed mõjud puuduksid ka juhul, kui avalduksid mõningased mõjud Rõuge jõe ja Ura oja veekvaliteedile. Kuna seoses kavandatava tegevusega puuduvad negatiivsed mõjud Vagula järve veekeskkonnale, siis puuduvad mõjud ka kaitse-eesmärgiks olevale vee-elupaigatüübile vähe- kuni kesktoitelised 17 https://dosits.org/science/sounds-in-the-sea/how-does-sound-in-air-differ-from-sound-in-water/ 33 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine mõõdukalt kareda veega järved (3130). Seoses veekvaliteediga puuduvad negatiivsed mõjud ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (saarmas, harilik hink, harilik vingerjas). Suurekaliibrilistest relvadest laskmistega tekkiv müra ei avalda kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele ega saarmale olulisi negatiivseid mõjusid, kuna laskmised toimuvad valdavalt laskeväljade raadatud aladel, mis jäävad loodusalast rohkem kui 3 km kaugusele ning sihtmärgialad jäävad loodusalast üle 6,5 km kaugusele. Saarmale võivad küll avalduda mõningad häiringuid, kuid kuna tegu on mürahäiringute suhtes suhteliselt tolerantse liigiga, siis eksperdi hinnangul negatiivseid mõjusid liigile ei kaasne. Keskpolügoonile jääval Valgejõe lõigul elutsevatele saarma populatsioonile paiknevad müraallikad oluliselt lähemal, kuid müra mõju liigile on hinnatud suhteliselt väikeseks18. Harjutusväljalt lähtuv õhu kaudu leviv müra ei põhjusta olulist veealaust müra ega häiringuid kaitstavatele kalaliikidele. Kuna sihtmärgialad paiknevad üle 6,5 km kaugusel ei kandu alani ka vibratsioon. Antud hinnangut kinnitavad Sirgala harjutusväljal tehtud lõhkamistel tekkivate maavõngete mõõtmised. Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Vagula järve loodusalale seoses kavandatava harjutusvälja laiendusega seotud suurekaliibrilistest relvadest laskmisega välistada. Negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ega elupaigatüübile ei avaldu. 3.4.3.3. Pärlijõe loodusala Pärlijõe loodusala, mis hõlmab vaid Pärlijõe veeala, paikneb harjutusvälja lõunaosa naabruses jäädes selle piirist lähimas punktis vaid 35 m kaugusele. Kavandatav Lõuna laskeväli jääb loodusalast ca 0,3 km kaugusele, kattudes loodusala piirkonnas paikneva olemasoleva Tsiatsungõlmaa harjutusalaga. Loodusala ja kavandatava laskevälja vahele jääv Vungi oja, mis suubub Mustjõkke, eraldab laskevälja hüdroloogiliselt Pärlijõest. Seega laskeväljade alal toimuva tegevusega seoses Pärlijõe ja loodusala veekeskkonnale negatiivseid mõjusid ei avaldu. Seoses kavandatava tegevusega puuduvad ka igasugused muud otsesed või kaudsed mõjud loodusalale. Kuna loodusala jääb harjutusväljast väljaspoole ja selle mõjusid ei avaldu, siis ei avaldu mõjusid looduskeskkonnale. Kuna Pärlijõe loodusale ja selle veekeskkonnale negatiivsed mõjud puuduvad, siis ei avaldu selle kaudu negatiivseid mõjusid ka ala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik võldas, jõesilm) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). Lähim kavandatav sihtmärgiala ehk UXO ala, mis paikneb Lõuna laskeväljal, jääb loodusalast 3,7 km kaugusele. Laskmisega seotud müra levikut loodusalale vähendab metsamaastik ja reljeef, kuna loodusala paikneb orus ning laskevälja ja loodusala vahele jääb Vungi oja ja Pärlijõe orgude vaheline kõrgendik. Sirgala harjutusväljal 2022. a. teostatud lõhkamistel teostatud maavõngete mõõtmised 19, kinnitavad, et vibratsioon ei levi pinnases mõõdetaval määral antud kaugusele ning seega ei saa põhjustada ka mõjusid veekeskkonnas elavatele liikidele. Õhus leviv müra ei tekita nii tugevat veealaust müra, mis põhjustaks vee-elustikule olulisi häiringuid, kuna õhust veekeskkonda kanduva müra tase on vähemalt 61,5 dB võrra väiksem õhus levinud mürast20. Seega ei põhjusta laskmoona plahvatustest tingitud müra häiringuid ega negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik võldas, jõesilm) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). 18 Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu (REP-i) detailse lahendusega kavandatud tegevustega kaasnevatele mõjudele Valgejõe loodusala kaitse-eesmärgiks oleva saarma (Lutra lutra) Lokaalasurkonnale. Loodushoiu Ühing LUTRA, 2019. https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_8_kvkp_natura_eksperthinnang_saarm as_21-03-2019.pdf 19 Sirgala lõhkamiste maavõngete uuring. TalTech, Geoloogia instituut, Mäetingimuste labor, 2022. 20 https://dosits.org/science/sounds-in-the-sea/how-does-sound-in-air-differ-from-sound-in-water/ 34 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Kokkuvõttes saab negatiivsed mõjud Pärlijõe loodusalale seoses kavandatava harjutusvälja laiendusega seotud suurekaliibrilistest relvadest laskmisega välistada. Negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ega elupaigatüübile ei avaldu. 3.4.3.4. Haanja loodusala Haanja loodusala jääb kavandatavast Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv suurkaliibrilistest relvadest laskmine ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed ega ka kaudsed mõjud loodusalale. Seega puuduvad negatiivsed mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja taimeliikidele. Lähim võimalik raadatav laskmiste ala, mis on kavandatud Lõuna laskeväljale, jääb loodusalast 1,5 km kaugusele ning lähim sihtmärgialal ehk UXO alal asuv raadamisala 2,9 km kaugusele. Antud kauguselt ei põhjusta laskmistest tingitud müra olulisi negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele, sealhulgas ka saarmale. Saarmale võivad kaasneda häiringud, kuid nendega ei kaane liigile olulisi mõjusid ning võimalikud lähimad elupaigad ei muutu liigile sobimatuks. Mõjud seoses häiringutega puuduvad ka kaitse-eesmärgiks olevale kahepaiksele harivesilikule, kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ja selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp), kuna müra õhust veekeskkonda olulisel määral ei levi. Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Haanja loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.3.5. Tamula järve loodusala Tamula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,6 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,1 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud, kuna nende vahele jääb Ura oja, mis juhib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seega ei mõjuta harjutusväljal toimuv suurekaliibrilistest relvadest laskmine Tamula järve ja loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Puuduvad ka muud mõjud loodusalale. Kuna loodusalale mingeid otseseid ega kaudseid füüsilisi mõjusid ei avaldu siis puuduvad selle kaudu ka negatiivsed mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ja elupaigatüübile rohketoitelised järved (3150). Lähim võimalik laskmiste ala paikneb Ida laskeväljal loodusalast 4 km kaugusel ning lähim sihtmärgiala ehk UXO ala jääb loodusalast 10 km kaugusele. Piisav vahemaa raadatavate alade ja loodusala vahel välistab mürahäiringute mõjud kaitse- eesmärgiks olevale saarmale ja kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Tamula järve loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüübile. 3.4.3.6. Kubija järve loodusala Kubija järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,4 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,4 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud, kuna nende alade vahele jääb Ura oja, mis viib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seetõttu ei mõjuta harjutusväljal toimuv suurekaliibrilistest relvadest laskmine loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Kuna otsesed ja kaudsed füüsilised mõjud loodusalale ja selle veekeskkonnale puuduvad, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitstavale elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150). Loodusalale lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Ida laskeväljal, jäädes loodusalast 4 km kaugusele ning lähim sihtmärgiala ehk UXO ala 10,6 km kaugusele. Antud vahemaa on piisav välistamaks mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevale nahkhiire liigile tiigilendlasele. 35 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Kubija järve loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liigile. 3.4.3.7. Lõõdla loodusala Lõõdla loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja huviala loodenurgast 2,8 km kaugusele. Kavandatav Lääne laskeväli jääb loodusalast 3,8 km kaugusele. Loodusala asetseb võrreldes harjutusväljaga kõrgemal reljeefil ning seetõttu ei mõjuta harjutusvälja kasutamine suurekaliibrilistest relvadest laskmise näol loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Seega ei avaldu loodusalale jäävatele järvedele otseseid ega ka kaudsed füüsilisi mõjusid ning ei avaldu ebasoodsaid mõjusid kaitstavale elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150). Lähim sihtmärgiala ehk UXO ala jääb loodusalast 5,9 km kaugusele. Vahemaa laskeväljade ja loodusala vahel on piisavalt suur, et välistada mürahäiringute kandumine veekeskkonda. Seega puuduvad mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Lõõdla loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.3.8. Hurda loodusala Hurda loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,2 km kaugusele lõunasse. Igasugused otsesed mõjud loodusalale on piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga oluliselt kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad tegevused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud kaudsed mõjud alale. Seega puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna, kui ka ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Loodusala kaitse-eesmärgiks pole loomaliike, seega mõjud ala eesmärkidele seoses müraga puuduvad. Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Hurda loodusalale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. 3.4.3.9. Karula loodusala Karula loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Igasugused otsesed mõjud seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega on loodusalale piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad tegevused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud kaudsed mõjud alale. Seetõttu puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna, kui ka ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ning taimeliikidele. Lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Lääne laskeväljal loodusalast 7 km kaugusel, lähim sihtmärgiala (UXO ala) jääb 9,4 km kaugusele. Piisav vahemaa raadatavate laskmisalade ja loodusala vahel välistab mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele (saarmas, harilik hink, harilik vingerjas, suur-kuldtiib, suur-rabakiil, tõmmuujur ja laiujur). Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Karula loodusalale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.3.10. Haanja linnuala Haanja linnuala jääb kavandatavast Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Linnuala kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv ei mõjuta linnuala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed või kaudsed mõjud alale kui sellisele. Linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võivad avalduda häiringud seoses laiendatavalt harjutusväljalt lähtuva suurekaliibrilistest relvadest tingitud müraga. Lähim raadatav sihtmärgiala 36 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine ehk UXO ala jääb linnualast 2,9 km kaugusele, lähim raadatav laskmiste ala paikneb Lõuna laskeväljal jäädes linnualast 1,5 km kaugusele. Ida laskeväljale kavandatud raadatav laskmiste ala jääb linnuala põhjatipust 2,9 km kaugusele. Valdaval osal linnualast on piisava kauguse tõttu müra pigem fooniline ning ei põhjusta lindudele tõenäoliselt olulisi käitumuslikke reaktsioone (näiteks pesalt lahkumine või toiduotsingu katkestamine) ega elupaikade hülgamist. Linnuala harjutusväljale lähimas osas, mis jääb harjutusväljast ca 2 km raadiusse ja lähimast sihtmärgialast ca 4 km raadiusse, ei saa siiski välistada olulisi häiringuid, mis võivad põhjustada elupaikade eelistatuse langust. Linnuala harjutusväljale lähemas osas pole kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid siiski leidub antud alal elupaigaks sobivaid kooslusi ja maastikke mitmele kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile (rästas-roolind, viupart, sinikael-part, rukkirääk). Seega ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks elevatele linnuliikidele seoses mürahäiringutega. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ala (1,5 km linnualast) ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala (2,9 km linnualast) kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra. Negatiivseid mõjusid etapp I mahus ei kaasne. Kui II etapis toimuvad suurekaliibrilistest relvadest laskmised liikide pesitsusperioodil (aprill - august),. Siis ei saa välistada negatiivset mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liinuliikidele (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk). Muude harjutusväljale kavandatavate objektide (laskmiste alad ja UXO alad) kasutamise puhul suurekaliibrilistest relvadest laskmisega seoses negatiivseid mõjusid mürahäiringute näol kaitstavatele linnuliikidele ei kaasne. Harjutuväljal toimuvad laskmised võivad mõjutada ka linnuliike, kes käivad toitumas harjutusvälja alal. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle linnualal teadaolev pesapaik jääb harjutusvälja idapiirist 12,5 km kaugusele. Must-toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Laskmiste alad jäävad Haanja linnualal paiknevast pesapaigast ca 13-28 km kaugusele. Kuna harjutusvälja alal domineerivad veekogudest kuivenduskraavid ning looduslikke vooluveekogusid esineb vähem, siis ei ole harjutuvälja ala näol tõenäoliselt tegu väga hea toitumisalaga, kuid alal leidub siiski ka sobivaid toitumisveekogusid, nt Rõuge jõgi ja Ura oja. Arvestades liigi teadaoleva pesituspaiga kaugust ja asjaolu, et pesapaigale lähemas piirkonnas leidub looduslikke vooluveekogusid ning toitumiseks sobivaid maastikke, siis ei ole harjutusvälja ala tõenäoliselt liigi jaoks põhiliseks ega oluliseks toitumisalaks. Seega võib negatiivsed mõjud must- toonekurele seoses harjutusväljal toimuva suurekaliibrilistest relvadest laskmisega välistada. Ülejäänud linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (laanepüü ja värbkakk) jaoks ei ole linnuala harjutusväljale lähimas osas tõenäoliselt sobivaid elupaiku ning seega ei avaldu neile liikidele seoses kavandatavast tegevusest tingitud müraga tõenäoliselt olulisi häiringuid ega negatiivseid mõjusid.. Seega ei avaldu nimetatud linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes puuduvad seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud suurekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivsed mõjud Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele, kui laskmised toimuvad etapp I mahus, so pesitsusperioodi välisel ajal (aprill – august). Objektiivse teabe põhjal ei saa välistada negatiivset mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) kui suurekaliibrilistest relvadest laskmised toimuvad liikide pesitsusperioodil (aprill - august) ja selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. 3.4.3.11. Karula linnuala Karula linnuala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Linnuala kaugus kavandatavast Lääne laskeväljast on 5,4 km ja kaugus lähimast kavandatavat laskmisalast on 7 km, lähim sihtmärgiala (UXO ala) jääb linnualast 9,4 km kaugusele. Igasugused otsesed mõjud loodusalale on piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv suurekaliibrilistest relvadest laskmine ei saa mõjutada linnuala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud kaudsed mõjud alale. 37 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Piisavalt suure vahemaa tõttu avaldub harjutusväljalt lähtuv müra foonilisena ning olulisi häiringuid linnustikule kaasa ei too. Seega linnualale jäävatele kaitstavate liikide elupaikade alal liikidele olulisi mõjusid ei avaldu. Harjutuväljal toimuvad laskmised võivad häiringute tõttu mõjutada linnuliike, kes käivad toitumas harjutusvälja alal. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle linnualal teadaolev lähim pesapaik jääb harjutusvälja edelaosast 9 km kaugusele. Lähim laskmiste ala jääb pesapaigast 11,5 km kaugusele ja lähim sihtmärgiala jääb 15,6 km. Lisaks asuvad loodusalal liigi pesitsuspaigad 11,7 km ja 15,6 km kaugusel harjutusväljast, jäädes lähimast laskmisalast 13,5 km ja 17,9 km kaugusele. Lisaks jääb üks pesapaik linnuala lähedusse, sellest väljapoole. Nii kõrget liigi asustustihedust pole Eestist mujalt teada. Ala kaitsekorralduskava21 andmetel on biotelemeetria abil selgitatud, et enamasti käivad rahvuspargis pesitsevad must-toonekured toitumas rahvuspargist väljas. Must-toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Ala kaitsekorralduskava kohaselt on liigi osas ala eesmärgiks kolme paari must-toonekurgede pesitsemine (pragu pesitseb alal edukalt aastas korraga kaks paari). Kõrge asustustiheduse tõttu on must-toonekurgede toitumine harjutusvälja aladel suhteliselt tõenäoline, kuna kolm must-toonekure paari vajavad toiutmiseks kokku suhteliselt suurt territooriumit, mis tõenäoliselt ulatub ka harjutusvälja alale. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must-toonekured käivad toitumas ka harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud Matu oja Hänike külas, mis asub harjutusvälja piiril. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas. Ehkki harjutusvälja alal domineerivad veekogudest kuivenduskraavid, mis pole eelistatud toitumispaigaks, ning looduslikke vooluveekogusid esineb vähem, leidub harjutusvälja alal must- toonekurele sobivaid toitumismaastikke. Sobivad toitumisveekogud on näiteks Matu oja, Maru oja ning Rõuge jõgi. Harjutusvälja alal toimuvad laskmised võivad põhjustada must-toonekurele olulisi häiringuid ja muuta harjutusvälja ala liigile toitumisalana vähemsobivaks. Alternatiivsete toitumisaladel leidmine võib osutuda liigile keeruliseks liigisisese konkurentsi ja sobivate ja looduslikus seisundis olevate vooluveekogude vähesuse tõttu. Seetõttu on võimalik negatiivsete mõjude avaldumine Karula linnuala eesmärgiks olevale must-toonekurele. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva raadatava laskmisalaga ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgialaga (Lääne UXO ala). Mõjusid ei saa välistada ka seoses Ida laskeväljale kavandatud suurema raadatava ala idapoolse osaga (ala ca 1 km raadiuses Ura ojast), mis on etapp II tegevus. Negatiivseid mõjusid ei kaasne Põhja laskeväljale kavandatud raadatavate laskmisaladega seoses, samuti Lõuna laskeväljale kavandatud raadatavate alade ja Lõuna laskevälja juurde kavandatava UXO ala kasutusega. Teiste linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (väike-konnakotkas, karvasjalg-kakk, sinikael-part, laanepüü, rukkirääk, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija, kalakotkas, teder ja metsis) jaoks ei ole harjutusvälja alal olulisi toitumisalasid ega muid olulisi elupaiga osi. Seega ei avaldu teistele linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid ja saab välistada etapp I negatiivse mõju. Kokkuvõttes puuduvad seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud suurekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivsed mõjud Karula linnualale looduskeskkonnale, kuid ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele, kui laskmised Lääne laskeväljal ja Lääne UXO alal toimuvad liigi pesitsusperioodil ehk aprillist augustini (so etapp II mahus).selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Kui laskmisi nimetatud aladel liigi pesitsusperioodil ei toimu, siis negatiivsed mõjud puuduvad (nn etapp I). Teistele kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. 21 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Keskkonnaamet, 2020. 38 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.5. Võimalikud koosmõjud seoses kavandatava tegevuse komponentide ja olemasoleva harjutusvälja tegevustega Natura hindamine on viidud läbi kavandatava tegevuse kolme komponendi (raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest laskmine) kaupa. Nimetatud komponentidega kaasnevad mõjud võivad summeeruda ja nende mõjud võivad olla suuremad kui üksikkomponentide mõjud. Ainsa harjutusväljale jääva Natura ala, Timmase loodusala, puhul ei kaasne raadamise ja ehitustegevusega negatiivseid mõjusid alale ning ka kasutusetapis pole ette näha negatiivseid mõjusid alale ja selle kaitse-eesmärkidele. Sildade ja jõe ületuse õppekohtade ehitamine ja kasutamine ei too koosmõjus kaasa negatiivseid mõjusid Rõuge jõe veekeskkonnale ja sellega seotud kaitse-eesmärkidele. Loodusala maismaaosa ja sealsete kaitse-eesmärkidega seoses puuduvad igasugused mõjud ehitusetapis (puudub puutumus alaga) ning kasutusetapis on puutumus vaid taktikaliste tegevustega seoses, millega negatiivseid mõjusid ei kaasne. Seega ei ole Timmase loodusala maismaaosa puhul võimalik mõjude kumuleerumine. Vagula järve loodusala puhul ei avaldu negatiivseid mõjusid ala veekeskkonnale ei harjutusvälja ehitus ega kasutusetapis ning mõjud ka ei summeeru kuna alade väljaehitamine ja kasutamine ei toimu reeglina samal ajal. Teiste harjutusväljast väljapoole jäävate loodusalade puhul puudub füüsiline puutumus aladega ning oluline hüdroloogiline seos nende alade veekeskkonnaga, mistõttu pole võimalik ka mõjude summeerumine selles osas. Mürahäiringute puhul ei toimu samuti mõjude kumuleerumist, kuna väiksekaliibriliste relvadega kasutusega kaasnev müratase on oluliselt väiksem suurekaliibriliste relvade omast. Samal põhjusel ei toimu olulist mõjude kumuleerumist Haanja linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide osas. Suurekaliibriliste relvadega seoses ei saa mõjusid Haanja linnuala kaitstavale linnustikule välistada, väikesekaliibriliste relvadega seos mõjud puuduvad. Seega ei muudaks mõjude kumuleerimine ka Natura eelhindamise tulemusi ja järeldusi. Haanja linnuala eesmärgiks oleva must-toonekure puhul toimub mõningane mõjude kumuleerumine nii kavandatava tegevuse komponentide osas kui ka olemasoleva harjutusvälja mõjude osas. Eelhindamise tulemusi ei muuda see põhjusel, et harjutusvälja olulisus must-toonekure toitumisalana on tõenäoliselt väike. Karula linnuala osas toimub samuti kavandatava tegevuse komponentide mõjude omavaheline kumuleerumine ja kumuleerumine olemasoleva harjutusvälja mõjudega. Kuna eelhindamisega ei saanud välistada negatiivseid mõjusid liigile ühegi komponendi osas siis hindamise järeldusi mõjude kumuleerumine ei muuda. Mõjude kumuleerumisega must-toonekure osas tuleb kindlasti arvestada asjakohasel hindamisel ja leevendusmeetmete (vajadusel ka hüvitusmeetmete) kavandamisel. 3.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega Harjutusvälja alal ega piirkonnas ei toimu tegevusi ega kavandata arendusi, mis avaldaks Natura eelhindamises käsitletud Natura 2000 aladele olulisi mõjusid. Seega ei ole ette näha kavandatava tegevuse ja muude võimalike tegevuste mõjude kumuleerumist. 39 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Harjutusvälja alale, sellega olulises osas kattuvalt, jääb üks Natura 2000 võrgustiku ala – Timmase loodusala. Natura eelhindamisel tuvastati, et kavandatava tegevuse ühegi tegevusetapiga (raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest laskmine) ei avaldu negatiivset mõju Timmase loodusala kaitse- eesmärkidele, välja arvatud juhul, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Truupsilla kasutamisel ei ole negatiivne mõju välistatud loodusala jõega seotud kaitse-eesmärkidele (elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp), kuna truupsilla rajamine muudab jõesängi ning elupaiga tingimusi. Teistele piirkonda jäävatele loodusaladele: Vagula järve loodusala, Pärlijõe loodusala, Haanja loodusala, Tamula järve loodusala, Kubija järve loodusala, Lõõdla loodusala, Hurda loodusala ja Karula loodusala, ei avaldu negatiivseid mõjusid seoses ühegi kavandatava tegevuse etapi ega tegevusega. Ebasoodsad mõjud nimetatud loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile puuduvad. Harjutusvälja huviala lähedusse jääval Haanja linnualal ei avaldu raadamise ega ehitustegevusega ning väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivne mõju. Suurekaliibrilistest relvadest laskmise negatiivse mõju saab välistada etapp I osas. Etapp II tegevuste osas ei saa välistada mürahäiringutest tingitud negatiivseid mõjusid Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk, kellele sobivaid elupaiku leidub linnuala harjutusväljale lähimas osas. Natura eksperdi hinnangul on vajadusel võimalik leida ebasoodsate mõjude hüvitamiseks meetmeid. Karula linnuala puhul ei avaldu negatiivne mõju linnuala kaitse-eesmärkidele tegevuste ellu viimisel etapp I mahus. Etapp II mahus tegevuste mõju linnuala kaitse-eesmärgiks olevale must-toonekurele ei saa välistada. Natura eksperdi hinnangul on vajadusel võimalik leida ebasoodsate mõjude hüvitamiseks meetmeid. Kõigi nimetatud tegevuste osas, mille mõju objektiivse teabe põhjal ei saa eelhindamise etapis välistada, tuleb enne tegevuse lubamist viia läbi Natura asjakohane hindamine. Asjakohase hindamise läbiviimise eelduseks on kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide inventuuride ning militaarmüra ja vibratsiooni uuringu läbiviimine, mida on täpsemalt käsitletud keskkonnaülevaate peatükis 7 (Uuringute vajadus). Tegevuste elluviimine etapp I mahus on Natura 2000 võrgustikule avalduda võivatest mõjudest lähtuvalt võimalik täiendava hindamiseta. 40 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 5. Kasutatud andmeallikad − Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas, andmed seisuga 01.08.2023; − „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019; − OÜ Hendrikson&Ko, 2012. Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi heakskiidetud KSH aruande ülevaatus; − Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021); − Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01); − Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused, seisuga veebruar 2023; − 144 SE III Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, EELNÕU, kolmas lugemine, 14.06.2023; − Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri; − Haanja looduspargi kaitse-eeskiri; − Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri. 41 / 41