Igor Taro Teie 25.05.2026 1-6/3466-1
Siseministeerium Meie 26.06.2026 nr 3705-2
Arvamus kriisireservi eelnõule
Kaitsepolitseiamet esitab arvamuse avaldamiseks saadetud politsei ja piirivalve seaduse,
päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (nn kriisireservi eelnõu) kohta
järgmised ettepanekud.
Toetame õiguslike aluste loomist Siseministeeriumi valitsemisala teenistujate kriisireserviks.
Tänases julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit mitmekesisemad ohud kui üksnes sõjaline
rünnak, mistõttu peavad riigi kaitsmiseks valmistuma kõik riigiasutused ja laiemalt kogu
ühiskond. Kehtivate riigikaitse ja kriisireguleerimise põhimõtetest nähtub üheselt, et
kriisiolukorras peab jätkuma Siseministeeriumi valitsemisala asutuste ülesannete täitmine.
Pikaajalise kriisi korral on asutuse tegevusvõime säilimiseks o luline ka inimressurssi
planeerimine ja vahetuste olemasolu, mistõttu on kriisireservi loomine vajalik asutuste
tegevusvõime säilimiseks.
1. Teeme ettepaneku reguleerida Kaitsepolitseiameti kriisireserv üksnes julgeolekuasutuste
seaduses ja jätta Kaitsepolitseiamet eelnõuga kavandatud PPVS 5 2. peatükist välja.
Eelnõu kohaselt on kaitsepolitsei kriisireserv reguleeritud läbi kahe seaduse: politsei ja piirivalve
seadus (eelnõu § 1 p 8) ja julgeolekuasutuste seadus (eelnõu § 4). Sellest tulenevalt peaks amet
kriisireservi loomisel eristama, kas reservi arvatav isik oli endine politseiametnik või
julgeolekuasutuse ametnik ning sellest sõltuvalt pidama kahte erinevat nimekirja ja rakendama
erinevaid seadusi. Leiame, et kaitsepolitsei kui julgeolekuasutuste puhul on õigusselguse
huvides otstarbekas reservteenistuse loomisel, väljaõppel ja kaasamisel lähtuda üksnes
eelnõuga kavandatud JAS 31. peatükist. Ühest regulatsioonist lähtumine tagab õigusselguse ja
ühetaolise lähenemise nii ametisiseselt kui ka reservi kuuluvale isikule.
Juhul, kui tekib vajadus kaasata reservi kuuluv inimene ameti ülesannete täitmisele, siis
vastavalt eelnõuga kavandatud JAS § 205 lõikele 2 võetakse reservi liige tähtajaliselt
julgeolekuasutuse teenistusse. Inimese tööle võtmisel sõltuvad tema volitused sellest, kas ta
võetakse tööle julgeolekuasutuse ametnikuna või töötajana (JAS § 12 lg 1) või
Kaitsepolitseiameti politseiametnikuna (JAS § 12 lg 2). Teisisõnu, juhul kui reservi kuuluv liige
vastab politseiametniku nõuetele, siis on ametil võimalik ka JAS reservi kuuluv inimene
nimetada politseiametniku ametikohale ja talle laieneb politsei ja piirivalve seadus JAS-st
tulenevate erisustega (JAS § 12 lg 2 ja § 21). Seega olukorras, kus õiguslikult on
Kaitsepolitseiametil võimalik JAS reservi kuuluv inimene võtta teenistusse politseiametnikuna,
ei ole vajalik eraldi veel reguleerida kaitsepolitsei endiste politseiametnike reservi PPVS-s.
Kuigi kaitsepolitsei hinnangul on eelnõuga kavandatud JAS § 20 5 ja kehtiva JAS §-de 12 ja 21
kohaselt Kaitsepolitseiametil võimalik julgeolekuasutuse reservi kuuluv inimene võtta
teenistusse politseiametnikuna, võib õigusselguse huvides muuta eelnõu JAS § 205 lõike 2
sõnastust ja täiendada § 205 lõikega 3 ning sõnastada need järgmiselt:
Kaitsepolitseiamet / Luise 1, postiaadress Luise 3 10142 Tallinn / +372 612 1455 /
[email protected] / kapo.ee
1/2
„(2) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisele kaasatud julgeolekuasutuse reservi liige võetakse
tähtajaliselt julgeolekuasutuse teenistusse ametnikuna või töötajana.
(3) Kaitsepolitseiametil on õigus julgeolekuasutuse ülesannete täitmisele kaasatud
julgeolekuasutuse reservi liige võtta tähtajaliselt teenistusse politseiametnikuna.“.
2. Teeme ettepaneku sätestada kriisireservi kaasamine kuni kolmeks kuuks.
JAS § 205 lõike 1 kohaselt toimub julgeolekuasutuse reservi kaasamine Vabariigi Valitsuse
korraldusega kuni 30 kalendripäevaks ja seda tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva
korraga. Leiame, et maksimaalselt 30-päevane tähtaeg on liiga lühike. Kriisireservi rakendamine
tuleb otsustada võimalikult varakult, mitte vahetult kriisi eel või selle ajal. Tuleb arvestada, et
kriisi ajal on asutustel ja Vabariigi Valitsusel täita mitmeid teisi kriitilisi ülesandeid, mistõttu
peaks regulatsioon võimaldama kriisireservi kaasamist võimalikult pika aja jooksul ilma
täiendava halduskoormuseta. Olukorras, kus julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada
riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise
abil (JAS § 2 lg 1), on põhjendatud lähtuda kriisireservi kaasamisel PS §-s 129 sätestatud kolme
kuulisest tähtajast. Vabariigi Valitsus saab alati otsustada kriisireservi kaasamise lõpetamise,
kui kriisireservi ei ole enam vaja rakendada.
Teeme ettepaneku sõnastada JAS § 205 lõige 1 järgmiselt:
„(1) Julgeolekuasutuse reservi kaasamise julgeolekuasutuse ülesannete täitmisele otsustab
Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega kuni kolmeks
kuuks või pikendada iga kord sama tähtaja võrra.“.
3. PäästeTS §-s 221 tuleb asendada sõna „Kaitsepolitseiamet“ sõnaga „Päästeamet“.
Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse PäästeTS-i 41. peatükiga ja § 221 kohaselt on teenistujate
reservi liige „isik, kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada
Häirekeskust või Kaitsepolitseiametit“. Juhime tähelepanu, et Kaitsepolitseiameti asemel peaks
eelnõus olema Päästeamet. Päästeamet on kirjas ka eelnõu seletuskirjas (seletuskirja lk 52).
4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirjas toodud muutmist vajavate
rakendusaktide loetelu Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 262 „Riigisaladuse ja
salastatud välisteabe kaitse kord“ (RSVKK).
Eelnõu seletuskirja punktis 8 on loetletud rakendusaktid, mis vajavad eelnõu jõustumisel
muutmist. Märgime, et eelnõu jõustumisel on vajalik täiendada ka RSVKK § 7 lõiget 6, mis
reguleerib julgeolekuasutuse struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastavat teavet.
Oleme seisukohal, et ka julgeolekuasutuse reservi korraldust, koosseisu ja ülesandeid puudutav
teave peab olema kaitstud riigisaladusena vastavalt RSVS § 9 punktile 6. Seetõttu teeme
ettepaneku täiendada eelnõu jõustumisel ka RSVKK § 7 lõiget 6 punktiga 6 ja sõnastada see
järgmiselt:
„6) julgeolekuasutuse reservi korraldus, koosseis ja ülesanded, välja arvatud teave, mille
avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel
50 aastaks.“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margo Palloson
peadirektor
2/2