Pr Liisa-Ly Pakosta Teie: 11.06.2026 nr JDM/26-0706/-1K
Justiits- ja Digiministeerium
Meie: 26.06.2026 nr 1-7/186-2
Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse
nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste
ja kriminaalhooldusaluste andmekogu
põhimäärus“ muutmine
Justiits- ja Digiministeerium esitas Siseministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse
1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja
kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Siseministeerium
kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega:
1. Eelnõu § 1 punkt 1 – Rahandusministeeriumi arveldussüsteemist saadavad andmed
Palume täpsustada nii määruse sõnastust kui ka seletuskirja, et oleks üheselt selge, milliste
isikute kohta ja milliseid andmeid on õigus vangiregistrisse kanda.
Eelnõus kasutatakse väljendit „krediidiasutuste andmed isiku rahaliste vahendite kohta“,
kuid selline sõnastus on võrreldes volitusnormiga liiga lai. Vangistusseadus (edaspidi VangS)
§ 53 lõike 1 punkt 3 (Riigikogu menetluses oleva eelnõu kohaselt muudetud sõnastuses)
käsitleb üksnes isikuarvet, mille regulatsioon tuleneb VangS §-st 44. Tegemist on vangla poolt
peetava isikuarvega ning seadus ei anna alust laiendada regulatsiooni kõigile isikutele, kelle
andmeid vanglateenistus võib töödelda. Määruses kasutatud mõiste „isik“ võimaldab
grammatilise tõlgenduse järgi hõlmata ka isikuid, kelle suhtes isikuarve regulatsioon ei kohaldu
(näiteks kriminaalhooldusaluseid või muid vanglaga seotud isikuid). Asjaolu, et määruse lisas
on andmekogu kirjelduses viidatud üksnes kinnipeetavale ja vahistatule, ei kõrvalda määruse
normiteksti ebaselgust.
Kuna seaduse tasandil kasutatakse kavandatavates VangS § 53 lõike 1 punktides 20–22
isikuarvega seotud terminoloogiat ning VangS § 44 reguleerib isikuarvet üksnes kinnipeetava
suhtes, ei peaks määrus isikute ringi iseseisvalt laiendama ega kitsendama. Leiame, et
õigusselguse huvides tuleks määruse tekst siduda vahetult seaduses sätestatud
andmekategooriatega või kasutada seadusega samasugust terminoloogiat.
Palume täpsustada ka andmekoosseisu kirjeldust. Praegune sõnastus kirjeldab eeskätt tehnilist
andmevahetuse kanalit (Rahandusministeeriumi arveldussüsteemi kaudu), kuid ei näita,
milliseid konkreetseid andmeid registrisse kantakse. Isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse
ja õigusselguse põhimõttest (IKÜM artikli 5 lõike 1 punkt b) tulenevalt peab määrusest olema
üheselt arusaadav, milliseid seadusega lubatud andmekategooriaid konkreetselt töödeldakse.
Pikk 61 / 15065 Tallinn /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Väljend „krediidiasutuste andmed isiku rahaliste vahendite kohta“ võib jätta mulje, et
vanglateenistusel on õigus saada teavet isiku üldise varalise seisu või pangakontodel olevate
rahaliste vahendite kohta. Selline tõlgendus ületaks aga volitusnormi piire.
VangS võimaldab registrisse kanda üksnes isikuarve pidamisega seotud andmeid, sealhulgas
isikuarvele laekunud summasid, töötasu, nõuete täitmist, sisseoste ja teenuste kasutamist.
Seadusest ei tulene õigust koguda või töödelda isiku vanglaväliste pangakontode või muu
finantsseisu kohta käivaid andmeid.
Seetõttu palume sõnastada määruse regulatsioon selliselt, et see kajastaks üksnes seaduses
sätestatud andmekategooriaid ega looks ekslikku muljet vanglateenistuse ulatuslikumast
juurdepääsuõigusest krediidiasutuste andmetele.
2. Elektroonilise valve andmete säilitamise regulatsioon
Palume täiendavalt hinnata määruse lisa 1 punktides 1.5.21, 16.5.3 ja 16.7.4 kavandatud
säilitustähtaja kehtestamise õiguslikku alust.
Eelnõuga nähakse ette, et elektroonilise valve seireandmeid, määratud seadme andmeid ja
valvekeskuse kontaktandmeid säilitatakse ühe aasta jooksul ning andmed kustutatakse
kalendriaasta põhiselt.
Seletuskirja kohaselt on selline eriregulatsioon vajalik andmete minimaalsuse põhimõtte
järgimiseks, säilitades üksnes need andmed, mis on vajalikud võimalike vaidluste või
rikkumiste hilisemaks kontrollimiseks. Samuti selgitatakse, et nimetatud andmed sisaldavad
teavet selle kohta, kas isik on elektroonilise valve all, milline seade talle on määratud ning
millised on tema liikumisandmed. Sisuliselt on tegemist isikuandmetega, mille säilitamise
tähtaeg kujutab endast isikuandmete töötlemise olulist tingimust ning peab tuginema seadusest
tulenevale volitusnormile.
Kuigi määrusega võib teatavatel juhtudel seaduses sätestatud andmete säilitamise regulatsiooni
täpsustada, on see võimalik üksnes juhul, kui seadus annab ministrile selleks selgesõnalise
volituse. Käesoleval juhul VangS § 5¹ lõige 3 sellist volitusnormi ei sisalda. Seetõttu puudub
Siseministeeriumi hinnangul määrusega eraldi säilitustähtaja kehtestamiseks piisav õiguslik
alus ning määrus ei saa kehtestada andmete säilitamise osas seadusest erinevat regulatsiooni.
Kui seadusandja peab vajalikuks elektroonilise valve andmete säilitamise erisusi, tuleks vastav
volitus või säilitustähtaja regulatsioon sätestada seaduse tasandil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
2 (2)