Krista Aas
Siseministeerium Teie 26.05.2026 nr 2-1/351-1
[email protected]
Meie 25.06.2026 nr 21-1/26/4210-2
Vastus riigi IT konsolideerimise teemal
Lugupeetud proua Krista Aas
Täname Siseministeeriumi põhjaliku tagasiside ja aktiivse panuse eest riigi IKT konsolideerimise
aruteludes. Nõustume Teie kirjas toodud lähteprobleemi käsitlusega. Riigi IKT arengu peamiseks
kitsaskohaks ei ole mitte tehnoloogia, vaid juhtimismudeli killustatus, dubleerivad lahendused ning
ebapiisav ülene koordineerimine. Samuti jagame arusaama, et pelgalt IT-majade struktuursed
muudatused ei lahenda neid väljakutseid, kui ei tegeleta samaaegselt juhtimise, rollide, arhitektuuri ja
rahastuse küsimustega.
Soovime rõhutada, et ka reformiettepaneku fookus ei ole üksnes IT-majade konsolideerimisel.
Ettepaneku keskmes on üleriigilise juhtimisraamistiku loomine, mis loob eeldused käsitleda süsteemselt
Teie poolt tõstatatud teemasid:
äriteenuste juhtimine ja vastutus;
ühtne teenusarhitektuur, kuid ka valdkondlike teenuste või nende eriosade arendamise autonoomia;
riigiüleste prioriteetide seadmine;
rahastuse loogika sidumine ühiste lahenduste loomisega.
Kuna tegemist on olemuselt valdkondade ülese juhtimisprobleemiga, ei ole seda võimalik lahendada
üksikute otsuste või ümberkorraldustega. Seetõttu keskendub ettepanek selgete rollide, vastutuste ja
koostöömehhanismide kujundamisele, mis võimaldavad edaspidi neid küsimusi järjepidevalt lahendada.
IT-baasteenuste konsolideerimine
Ettepanek ei näe ette kogu IKT valdkonna koondamist ühte asutusse ega valdkondliku arendustegevuse
tsentraliseerimist.
Selgelt eristatakse:
valdkondlikud äriteenused ja nende arendus (jäävad SMITi ja teiste valitsemisalade pädevusse);
IT-baasteenused (nt infrastruktuur, arvutitöökohateenus, side, litsentsid), mille ülene
konsolideerimine võimaldab saavutada:
o kuluefektiivsust ja paremat läbirääkimispositsiooni;
o kõrgemat ja ühtlasemat küberturvalisust;
o suuremat töökindlust ja teenuse kvaliteeti;
o vabastada valdkondlik ressurss põhitegevuseks.
Oluline on rõhutada, et see ei tähenda arhitektuurilise ega sisulise teenusejuhtimise nihutamist
baasteenuste tasemele, vaid selgema eristuse loomist standardiseeritud tugiteenuste ja valdkondlike
teenuste vahel.
Nõustume, et edukas konsolideerimine eeldab tugevat tellija- ja
arhitektuurivõimekust. Reformiettepanek ei käsitle äritellijat kitsalt ministeeriumi tasandil, vaid näeb
seda rolli jaotatuna kogu valitsemisala ulatuses, kus:
strateegiline suunamine ja standardid on paremini koordineeritud;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
teenuse sisuline juhtimine jääb sinna, kus on valdkondlik kompetents.
Samuti ei näe ettepanek ette arenduse ja halduse kunstlikku lahutamist, vaid lähtub teenuste olemusest
ja ulatusest. Samuti märgime, et memorandumis käsitletakse neid küsimusi vaid Digiriigi Keskuse
klientide kontekstis, SIM valitsemisala siseseid koostöödünaamikaid memorandumis ei käsitleta.
Nõustume, et erasektori kaasamine ei saa olla eesmärk omaette. Memorandum ei muuda
Siseministeeriumi valitsemisala arendus- ega koostöömudeleid, vaid jätab need valdkondlikuks
otsustamiseks. Reformi eesmärk on luua raamistik, mis võimaldab erinevaid koostöömudeleid kasutada
teadlikult ja läbipaistvalt.
Julgeoleku, riskide ja ajaraami osas mõistame Teie muret julgeolekukriitiliste teenuste töökindluse osas.
Soovime rõhutada:
Siseministeeriumi valitsemisala puudutab otseselt üksnes IT-baasteenuste konsolideerimine;
üleminek on planeeritud viimases etapis (2028–2029);
kõik muudatused eeldavad: detailset riskianalüüsi, mõjuhinnangut, kokkuleppeid
Siseministeeriumiga, veendumust, et 24/7 teenuste toimepidevus ei halvene.
Kesksete teenuse osas nõustume, et kesksete lahenduste käsitlus vajab täpsustamist. Käesolevas
etapis ei ole tehtud otsuseid konkreetsete infosüsteemide (nt registrid) osas ega muudeta
poliitikavastutuse jaotust. Küll aga luuakse protsess, mille kaudu tehakse otsused järgmises etapis
ühiselt.
Memorandumis toodud rahalise mõju hinnangud tuginevad olemasolevatele (2025) kuludele ja
teenustele ja annavad indikatiivse suurusjärgu, mitte lõpliku kokkuhoiulubaduse. Detailne
teenusepõhine analüüs on kavandatud järgmisse etappi. Lisaks kulude kokkuhoiule on
eesmärkideks dubleerimise vähendamine ja jätkusuutlikum arendamine, turvalisuse ja töökindluse
kasv ja parem riigiülene võimekus.
Täname Teid tagasiside eest kaasamise osas, ent märgime ,et praeguse töö valmimisel on
konsulteeritud üle eri valitsemisalade üle 200 juhi ja eksperdiga. Nõustume, et järgmistes etappides
peab koostöö olema veelgi põhjalikum ja detailsem. Oluline on seejuures eristada:
praegune etapp: strateegilise suuna kokkuleppimine;
järgnevad etapid: detailne rakendusprojekteerimine koos kõikide osapooltega.
Siseministeeriumi roll järgmises etapis on väga oluline, sh riskide ja mõjude hindamisel, teenuste
kaardistamisel ja ülemineku planeerimisel.
Jagame Siseministeeriumi eesmärki: vähendada killustatust ja dubleerimist ning tugevdada riigi IKT
juhtimist tervikuna. Reformiettepaneku eesmärk on luua selleks vajalik juhtimisraamistik, mitte piirduda
üksikute struktuurimuudatustega. Tänan teid senise hea koostöö eest ja ootame Teiega tihedat
koostööd reformi järgmises etapis, et tagada sisuliselt toimivad, turvalised ja valitsemisalade
vajadustega arvestav lahendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Luht
asekantsler
Maris Leivategija 5790 0677
[email protected]
2