Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Justiitsministeerium Siseministeerium 05.12.2024 nr 2-2/3090-1 Kliimaministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) lisa 1 majandus- ja tööstusministri määruse „Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada“ kavand; 4) lisa 2 kooskõlastustabel. Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Keemiatööstuse Liit Merike Ring +372 625 6472 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 4 alusel. Isik võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.07.2019, lk 1–20) kohaselt soetada, sisse tuua, omada ja kasutada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa alusel lähteainet, mille nitrometaani (CAS nr 75- 52-5) sisaldus on 17–100 massiprotsenti.  Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL II kooskõlastusring Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrah mittearvestamise põhjus v, lõige, punkt Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. I. Sisulised märkused § 153 lg 2 1. Eelnõu § 1 punktis 3, 1 millega täiendatakse Arvestatud osaliselt ja selgitatud. kemikaaliseadust (KemS) §-dega 15 –156, esitatud § 153 lõike 2 kohaselt peab füüsilisest isikust taotlejal või juriidilisest isikust Seletuskirja on täiendatud. Vastava taotleja juhatuse liikmetel olema liiklusseaduse § 101 lõikes 1 kategooria kehtiv juhiluba eeldab, et isikul nimetatud tervisetõend ja nad peavad vastama sama seaduse § on läbitud nõutud tervisekontroll. Oluline 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine tervisenõuetele. Seletuskirjas (lk 8) tuuakse välja, et loa taotleja kasutaja oleks läbinud tervisekontrolli ja peab olema läbinud kas 1. või 2. gruppi kuuluva juhi talle on väljastatud sellekohane tervisekontrolli. Sealjuures selleks, et läbida 2. grupi tervisetõend. See, kas isik omab ka kehtivat tervisekontroll, peab olema läbitud 1. gruppi kuuluva juhi juhiluba või mitte ei ole piiranguga tervisekontroll. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa lõhkeaine lähteaine kasutamise vaatest taotlemiseks sobib, kui on läbitud kas 1. gruppi või 2. gruppi oluline. kuuluva juhi tervisekontroll. Kas see tähendab, et isik, kellel on olemas kehtiv juhiluba, ei pea eraldi tervisekontrolli läbima? Tagamaks üheselt arusaadavuse nii normi adressaadile kui rakendajale, palume seda asjaolu seletuskirjas täpsustada. § 154 lg 3 2. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse Arvestatud ja selgitatud. kemikaaliseadust (KemS) §-dega 151–156, esitatud § 154 lõike 4 3 kohaselt võivad Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Eelnõus on §-s 15 täiendatud (lg-d 5 ja 6) Kaitsepolitseiamet (KAPO) küsida piiranguga lõhkeaine PPA ja KAPO õigusi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt kooskõlastuse andmiseks lähteaine kasutamise loa taotleja vajalikke dokumente ja lisateavet ning teha päringuid isikuandmete kontrollimise ja töötlemise andmekogudesse. Kas sättega soovitakse piiritleda konkreetses osas. Õigusselguse huvides täiendati loamenetluses PPA ja KAPO pädevust avaliku korra ja riigi eelnõu paragrahvi 155 lõigetega 6 ja 7, julgeoleku ohu hindamisel? Sel juhul tuleks seaduses sätestada millega kehtestati andmesubjekti õiguste konkreetselt, millistest andmekogudest ja mis andmeid on piiramise sätted. kooskõlastavatel asutustel õigus ohu hindamiseks töödelda. Vastasel juhul ei ole sellise üldise õiguse sätestamine vajalik ja see osa sättest tuleks välja jätta. 3. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse kemikaaliseaduse § 45 Arvestatud osaliselt ja selgitatud. § 45 lg 1 pealkirja ja lõiget 1 pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise“. Kehtiv § 45 sätestab vastutuse piiranguga lõhkeaine lähteaine Seletuskirja täiendatud: „Määruse (EL) kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise 2019/1148 art 13 kohaselt kehtestavad nõuete rikkumise eest. Esimesel kooskõlastusringil palusime liikmesriigid määruse (EL) 2019/1148 seletuskirja täiendada ning tuua välja, kus konkreetselt on nõuete rikkumise korral kohaldatavad sätestatud piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuded, karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud viidates vastavalt asjakohastele seaduse ja/või EL määruse meetmed nende rakendamise tagamiseks. sätetele. Muudetud seletuskirjas (lk 12) märgitakse, et Kehtestatud karistused peavad olema piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete puhul tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. lähtutakse määruse (EL) 2019/1148 artiklitest 5–7 ja 9. Artiklis Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise 5 käsitletakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks luba hõlmab lisaks sisse toomisele, tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, artiklis 6 loa omamisele ja kasutamisele (olemasolev väljastamist ja selle menetlust, artiklis 7 tarneahela teavitamist karistusnorm) ka soetamist ning sellest ning artiklis 9 kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest tingituna tuleb ka karistusnormi loetelu ja vargustest teatamist. Leiame, et selgitus viidetega nimetatud artiklitele ei ole päris täiendada. Vastasel juhul võib tekkida täpne ega ka piisav. Määruse (EL) 2019/1148 art 5 lõige 3 olukord, kus isik rikub oluliselt soetamise  sedastab, et üldsuse hulka kuuluval isikul peab olema piiranguga nõudeid, aga võimalus teda selle teo eest lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sissetoomiseks, omamiseks või karistada puudub. kasutamiseks loa andmise korra kohaselt saadud luba ning ta peab selle taotluse korral esitama. Samuti kajastavad KemS § 45 näeb juriidilisele isikule „soetamist“ teised nimetatud artiklid, kuid karistusnormide maksimaalse karistusena ette kuni 32 000 kehtestamine määruse nõuete rikkumise eest tuleneb määruse euro suuruse rahatrahvi ning seda (EL) 2019/1148 artiklist 13. Kuna artikli 13 kohaselt peavad käesoleva eelnõuga ei tõsteta, vaatamata kehtestatud karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja sellele, et karistusseadustiku § 47 hoiatavad, palume lisaks viitele artiklile 13 lisada ka põhjalikum võimaldab juriidilist isikut karistada kuni selgitus kehtiva karistusnormi laiendamise vajalikkuse kohta, 400 000 euro suuruse rahatrahviga. samuti hinnang tõhususele ja proportsionaalsusele. Karistusmäära ei ole mõistlik ega Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et KemS § 45 näeb proportsionaalne tõsta olukorras, kus juriidilisele isikule maksimaalse karistusena ette kuni 32 000 piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemise euro suuruse rahatrahvi, kuigi karistusseadustiku § 47 kohaselt nõuete osas karistusi varasemalt määratud võib juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse ei ole. Kui loa väljastamine peaks tekitama rahatrahviga. Palume hinnata, kas praegune valitud trahvimäär olukorra, kus KemS § 45 nõudeid täidab eesmärki või on vajalik selle tõstmine. Samuti tekib küsimus määruses ettenähtud vastutuse hakatakse suurel määral rikkuma, on rakendamise kohta. Määruse (EL) 2019/1148 art 3 punkti 8 võimalik trahvimäärasid muuta. kohaselt on üldsuse hulka kuuluv isik füüsiline või juriidiline Termin „üldsuse hulka kuuluv isik“ isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, asendati terminiga „isik“, mis hõlmab nii äri- ega kutsetegevusega. Karistusnorm eristab "füüsilist isikut" füüsilisi kui juriidilisi isikuid. ja "juriidilist isikut", mistõttu ei ole selge, kuhu ja kuidas paigutub "üldsuse hulka kuuluv isik". Palume seletuskirjas Kui menetlust alustatakse isiku suhtes, selgitada, kuidas täpsemalt sellise isiku suhtes karistusnormi tuleb seda lahendada juhtumipõhiselt. kohaldatakse. Lisaks palume arvestada ka eelnõu failis Sõltuvalt sellest, kas tegu on füüsilise või keeletoimetaja tehtud ettepanekut sõnastada ümber lauseosa juriidilise isikuga, tuleneb ka karistusnormi „üldsuse hulka kuuluva isiku“. alus § 45 lg-st 1 või lg-st 2. II. Märkused eelnõu mõju kohta Seletuskiri 4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse KemS § 32 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa, et lisaks Päästeametile Selgitatud. kooskõlastamiseks esitamisega edastatakse edaspidi Muudatus, mis puudutas TTJA-le Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) arvamuse dokumentide edastamist arvamuse andmiseks üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt samas andmiseks, jäetakse käesolevast eelnõust lõikes loetletud juhtudel. Palume kavandatud muudatuse osas välja. Sellest tulenevalt ei ole vaja mõjude täiendada seletuskirja järgmistes punktides vastavalt: osa täiendada. 4.1. Punkti 1.1. „Sisukokkuvõte“ palume lisada ka siseriiklikust vajadusest tingitud muudatuse, selle eesmärgi ja teabe, keda muudatus mõjutab. 4.2. Punktis 1.3. „Märkused“ palume selgitust muuta siseriikliku muudatuse osas, kuna eelnõu ei ole enam seotud üksnes Euroopa Liidu (EL) õiguse ülevõtmisega. Lisaks tuleb põhjendada, miks 2. kooskõlastusringil lisandunud riigisisesest vajadusest lähtuva muudatuse puhul ei koostatud väljatöötamiskavatsust (VTK), viidata ka vastavale VTK mittekoostamise erandile, kuna EL õiguse ülevõtmise alus lisandunud siseriikliku muudatuse osas ei kohaldu. 4.3. Punktis 2 „Seaduse eesmärk“ palume märkida, et eesmärk on ka käitamisloa menetluse planeerimisfaasis menetlusosaliste aja kokkuhoid ning menetluse lõppfaasis ebaõnnestunud menetluste arvu vähendamine. 4.4. Punktis 6 „Seaduse mõjud“ palume esitada ka lisandunud muudatuse mõjuanalüüs ning kirjeldada mõju TTJA-le ning ettevõtjatele. Mõjuanalüüsis tuleks käsitleda töökoormuse muutust TTJA-le, teisalt ka halduskoormuse ja kulude võimalikku muutust ettevõtjatele. Andmetest tuleks lisada selliste menetluste arv aastas (varasemate aastate statistika põhjal). Võimalusel palume lisada andmed ka selle kohta, kui palju on neist menetlustest olnud selliseid, mis on alles viimases faasis käitamisloa väljastamisel ebaõnnestunud ning mille läbikukkumist oleks saanud käesoleva muudatusega ära hoida.  Lisaks tuleb märkida ka mõjutatud valdkonnas tegutsevate ettevõtjate koguarv Eestis. Eelnõu ja seletuskiri III. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta Arvestatud. 5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu failis jäljega tehtud märkustega. Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab eelnõu esitades järgmised märkused. § 152 1. Eelnõu § 1 punktis 3 toodud kemikaaliseaduse (edaspidi Arvestatud ja selgitatud. KemS) § 152 näeb ette piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrollieseme ja kontrolli teostajad. Kõnesoleva Seletuskirja täiendatud järgmise sätte lõike 1 punkti 2 kohaselt antakse piiranguga lõhkeaine tekstiosaga „Karistusregistri andmed ei lähteaine kasutamise luba, kui taotleja ei ole karistatud esimese sisalda registrist kustutatud andmeid ega ka astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi arhiivi kantud andmeid, sest TTJA-d ei ole toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, nimetatud KarRS § 20 lg 1 loetelus. lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või tema karistusandmed Käesoleva eelnõu muudatustega ei anta on karistusregistrist kustutatud. TTJA-le juurdepääsu karistusregistri Seletuskirjas on toodud: „KarRS-i § 18 lõige 4 sätestab, et kui arhiivi andmetele.“. päringu teeb isik enda kohta või kui registrist päringu tegijaks on KarR-i § 19 lõikes 1 nimetatud isik (punkt 5 – valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks) või registri arhiivist päringu tegijaks on KarRS-i § 20 lõikes 1 nimetatud isik, märgitakse registri väljavõttes kõik KarRS §-s 12 nimetatud andmed. KarRS-i § 20 lg 1 punktis 9 sätestatud päringu väljavõte väljastatakse sama paragrahvi lõikes 21 sätestatud korras.“. Märgime, et eelnõu ja seletuskirja koos lugedes jääb ebaselgeks, kas taotleja kohta karistusregistri arhiivis olevad andmed omavad loa väljastamise otsustamisel tähtsust või mitte. Eelnõust võib aru saada, et loa saamise eelduseks on asjaolu, et isikul ei ole karistatust ehk andmed karistusregistris puuduvad. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRegS) § 5 lõike 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Lisaks, karistusregistri arhiivist andmete saamiseks peab õiguslik alus tulenema KarRegS-i § 20  lõikest 1 ning nende õiguslik tähendus KarRegS-i § 5 lõikest 2. Kehtivas seaduses seda ei ole, samuti ei tehta vastavat muudatust eelnõuga. Tulenevalt eeltoodust palume selgitused seletuskirjas täiendavalt üle vaadata. § 154 2. Eelnõu § 1 punktis 3 toodud KemS-i § 154 käsitab piiranguga Osaliselt arvestatud ja selgitatud. lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamist ja Ei saa võrrelda LMS § 37 lg 4 kohase kooskõlastamist. Lõige 1 näeb ette, et Tarbijakaitse ja Tehnilise veoloa väljastamist KemS kohase Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) lahendab piiranguga piiranguga lõhkeaineaine lähteaine lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul kasutamise loa väljastamisega, sest vedude käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kooskõlastuse puhul on seotud rohkem osapooli (sõltuvalt saamisest arvates. Viidatud lõige 2 näeb ette, et TTJA edastab olukorrast tootja/levitaja, vedaja, piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- turvateenuse pakkuja, lao omanik, sõltuvalt ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) ning Kaitsepolitseiametile olukorrast ka teiste liikmesriikide (edaspidi KAPO), kes KemS-i § 152 lõike 2 punktides 2 ja 3 kooskõlastused jne) kui üksnes taotleja ja sätestatud pädevuse piires kontrollivad ja kooskõlastavad või järelevalveasutused. jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide Kui PPA ja KAPO ei kooskõlasta taotlust, laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja peavad nad sellest TTJA-d teavitama ja jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust põhjendama. Kui põhjendus sisaldab kooskõlastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud taotlus vaikimisi kooskõlastatuks. infot või riigisaladuse infot, tuleb asutuste vahel eraldi kokku leppida, kuidas sellist Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt teavitatakse piiranguga infot edastatakse, võib olla on vajalik lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise korral taotlejat keeldumise õiguslikust alusest. Piiranguga lõhkeaine sõlmida koostöökokkulepe. Neid tingimusi lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise põhjust ega ja korda, kuidas asutused omavahel infot sellega seonduvat teavet, kui see seab ohtu avaliku korra või riigi jagavad KemS-s ei reguleerita. julgeoleku kaitse, ei avaldata taotlejale ega muule isikule. Seoses taotluse lahendamisega toome välja mõned kitsaskohad, millele võiks täiendavalt tähelepanu pöörata. Märgime, et lõike 1 sõnastus, mille kohaselt TTJA lahendab taotluse 30 päeva jooksul kooskõlastuse saamisest arvates, ei ole kõige õnnestunum. PPA ja KAPO võivad taotluse ka mitte kooskõlastada, aga taotlus tuleb TTJA-l ikkagi lahendada ja otsus taotlejale teatavaks teha. Näiteks lõhkematerjaliseaduse § 37 lõike 4 kohaselt otsustab TTJA loa andmise 10 tööpäeva jooksul kõigi nõutavate dokumentide laekumise päevast arvates. Seletuskirjas selgitatakse: Lõike 2 kohaselt edastab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse PPA-le ja KAPO-le, kes vastavalt § 15 lg 2 punktidele 2 ja 3 (avalik kord ja riigi julgeolek) kooskõlastavad või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui 14 päeva jooksul PPA ega KAPO taotlust ei kooskõlasta või ei edasta põhjendust, miks nad jätavad taotluse kooskõlastamata ega taotle tähtaja pikendamist, loetakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastatuks ilma sellekohase erikinnituseta. Kuigi KemS-i § 152 lõike 2 tekstist see otseselt ei selgu, siis seletuskirjast nähtub, et PPA ja KAPO peavad taotluse kooskõlastamata jätmisel põhjendused saatma TTJA-le. Arvestades, et PPA ja KAPO kontrollivad avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsega seonduvaid aspekte, võib näiteks kooskõlastamata jätmise põhjendus olla asutusesiseseks kasutamiseks või riigisaladuseks olev teave. Selleks, et eelnõuga kavandatav regulatsioon rakendajatele ühetaoline ja selge oleks, on vaja kokku leppida, kuidas sellist teavet TTJA-le edastatakse ja kuidas TTJA seda säilitab. Näiteks tekib küsimus sellest, kas PPA või KAPO peavad TTJA-le edastatavale teabele juurde märkima, kui tegemist on teabega, mille avaldamine seab ohtu avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse (§ 153 lg 5), või peavad PPA ja KAPO edastama TTJA-le põhjenduse üksnes juhul, kui Seletuskirja täiendatud järgmise seda on võimalik taotlejale avaldada ja muul juhul kirjutavad, et tekstiosaga: „Kui TTJA keeldub piiranguga teavet ei ole võimalik § 155 lõike 5 alusel avaldada? lõhkeaine lähteaine kasutamise loa Seletuskirjas võiks selgitada täpsemalt, kuidas eitava vastuse väljastamisest, siis märgitakse keeldumise koostamine plaanitud on – tulenevalt KemS-i § 155 lõikest 5 otsuses ka keeldumise alus, st kas ei ole tuleb loa andmisest keeldumise korral teavitada taotlejat täidetud KemS § 152 lõikes 1 nimetatud keeldumise õiguslikust alusest. Õiguslik alus on toodud sama §- tingimused, on esitatud valeandmeid või on i lõike 2 punktis 1 – ei ole täidetud KemS-i § 152 lõikes 1 kahtlus, et piiranguga lõhkeaine lähteainet loetletud tingimused. Palume selgitada, kas viidataksegi ainult ei plaanita kasutada õiguspäraselt. Kui PPA sellele alusele või tuuakse ka PPA või KAPO põhjendus? Kui põhjendust ei tohi öelda, siis ilmselt kirjutatakse, et vastavalt või KAPO ei kooskõlastanud piiranguga KemS-i § 155 lõikele 5 põhjendust ei avaldata, sest see seab ohu lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust avaliku korra või riigi julgeoleku. Näeme vajadust täiendada ning nende kooskõlastamata jätmise otsus KemS-i § 155 lõiget 5 ja sätestada, et teavet ei avaldata ka siis, sisaldab teavet, mis võib ohustada avalikku kui sellele kohaldub seaduses sätestatud korda või riigi julgeolekut ning on vajalik § juurdepääsupiirang. 157 lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks, siis TTJA keeldub loa andmisest. TTJA ei avalda oma otsuses taotlejale ega teistele isikutele keeldumise põhjust ega sellega seotud teavet. “. Lisaks täiendati eelnõud lisa paragrahviga 157 andmesubjekti õiguste piiramine. 3. Seletuskirja lk 9 selgitatakse KemS-i §-s 155 sätestatud loa andmisest keeldumisega seonduvat. Lõike 3 selgitustes Arvestatud. öeldakse, et TTJA-l on õigus keelduda piiranguga lõhkeaine Seletuskirja muudetud. Lauseosa „õigus lähteaine kasutamise loa väljastamisest, kui ei ole täidetud keelduda“ asendatud „keeldub“. KemS-i § 152 lõikes 1 nimetatud tingimused. Eelnõukohases sätte tekstis öeldakse, et TTJA keeldub. Palume viia eelnõu ja seletuskiri kõnesoleva sätte osas omavahel kooskõlla. Sotsiaal- Esitame Sotsiaalministeeriumi ettepanekud eelnõu seletuskirja ministeerium täiendamiseks. § 15 lg 2 1) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 151 lõikes 2) kirjeldatakse Arvestatud ja selgitatud. 1 dokumente, mis tuleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise Seletuskirjas § 151 lg 2 osa täiendatud. loa saamiseks esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve TTJA saab tervisetõendi otsuse kehtivust Ametile, sealhulgas tuleb esitada tervisetõendi otsus. Täna kontrollida Transpordiameti e-teeninduse edastab juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed tõendi lehelt, sest tervisetõendi otsuse kehtivus on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja Transpordiametile üldjuhul elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seotud juhiloa kehtivusega. seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud tingimustel ja korras. Eelnõu seletuskirjas tuleks põhjalikumalt lahti selgitada, kuidas käesoleval juhul esitatakse tõend Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Arvestatud ja selgitatud. § 153 lg 1 2) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 153 lõikes 1) kirjeldatakse Seletuskirja muudeti järgmiselt: „Seega taotleja tervisekontrolli nõudeid. Seletuskiri ütleb: Lõikega 1 juhul, kui luba taotleb juriidiline isik, kehtestatakse nõue taotleja (juriidilise isiku puhul juhatuse liige peavad need ettevõttes töötavad isikud, kes või liikmed) terviseseisundile. Taotleja vaimne ja füüsiline puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine tervis peavad võimaldama tal nitrometaani ohutult kasutada, lähteaine käitlemisega, olema läbinud või mistõttu on üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise läbima samuti nõutud tervisekontrolli.“. tingimusi tervisekontrolli läbimine ja tervisetõendi otsuse olemasolu. Sama tingimus kehtib neile juriidilise isiku juhatuse liikmetele, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega kui juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte sees edasi delegeeritud, on ettevõtja huvi siiski tagada ohutus ja maandada riskid. Selleks on soovituslik, et juhul, kui luba taotleb juriidiline isik, läbiksid need ettevõttes töötavad isikud, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, vajaduse korral samuti lisatervisekontrolli. Siinkohal ei saa nõus olla soovituse ja vajadusega, tervisekontrolli nõue peab kehtima kõigile käitlejatele ühetaoliselt. Palume seletuskirja selles osas täpsustada. § 153 lg 2 3) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 153 lõikes 2) kirjeldatakse Arvestatud osaliselt ja selgitatud. taotleja tervisekontrolli nõudeid, mis peavad vastama mootorsõidukijuhi tervisenõuetele. Puudub sisuline analüüs, Eelnõu koostamise käigus peeti mitmeid miks on valitud need tervisenõuded. Seletuskirjas selgitatakse, läbirääkimisi, sh Sotsiaalministeeriumiga et kaalutud on ka tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase (edaspidi SOM). SOM-i soov oli, et uusi, tervisetõendiga või lõhkematerjaliseaduse kohase lõhkaja, täiendavaid tervisenõudeid ei kehtestataks, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõudega, mille tingimused on kuna perearstidel ja töötervishoiuarstidel aga liiga piiravad. Selgitustest ei tule aga analüüsi, milliseid on juba käesolevaga liiga palju erinevaid tervisekontrolli nõuded peaksid minimaalselt olema täidetud, et tervisenõudeid kehtestavaid õigusakte, isik saaks ümber käia lõhkeaine lähteainega. Palume seletuskirja mida tuleb järgida. Sellest tulenevalt vastavate selgitustega täiendada. otsustasime, et valida tuleb juba kehtivate tervisenõuete hulgast. Kaalusime erinevaid valikuvariante ja kuna määrus (EL) 2019/1148 jätab liikmesriigi otsustada, kuidas sisustada taotleja osas läbiviidav taustauuring, osutus valituks liiklusseaduse kohane tervisetõend. Seletuskiri sisaldab põhjendusi (nt LS-i kohase tervisekontrolli käigus kontrollitakse nii sõltuvus-, psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete olemasolu), miks osutus valituks LS kohane tervisetõend. Lisaks täiendati seletuskirja järgmise tekstiosaga: „Määrus (EL) 2019/1148 jätab liikmesriigi otsustada, kuidas sisustatakse taotleja suhtes taustauuringu läbiviimine piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluses.“. Kliimaministeerium Kliimaministeerium kooskõlastab seaduse eelnõu vaid märkustega Mittearvestatud ja selgitatud. arvestamisel. § 23 lg 3 Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 3 TTJA andmekogu JVIS-e muudatused on teist lauset, sätestades edaspidi kohustuslikuna esitada ohtliku käesolevaga tehtud ning ettevõtted saavad ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa saamiseks edaspidi KemS kohaseid dokumente vajalikud kemikaaliseaduses nõutud dokumendid kohustuslikuna digitaalsel kujul esitada. Küll aga ei toimu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve andmevahetus JVIS-e ja Keskkonnaameti infosüsteemi (JVIS) kaudu. infosüsteemi KOTKAS-e vahel ning need Seletuskirjas (lk 11) on toodud, et „Infosüsteem võimaldab muudatused eeldavad täiendavaid kulusid, kohustuslike dokumentide varem sisestatud andmeid võtta aluseks, mida käesoleva eelnõuga ette nähtud ei ole. kui andmeid on vaja muuta ja parandada, mistõttu edaspidi väheneb ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike Seetõttu ei ole võimalik eelnõusse lisada dokumentide uuendamisel.“ täiendavaid muudatusettepanekuid seoses Nõustume, et andmete esitamine infosüsteemi kaudu on suund tööstusheite seadusega. kuhu liikuda, kuid kahjuks ei ole eelnõus arvestatud kemikaaliseaduse (KemS) § 26 lõikega 2, mille kohaselt Seni kuni JVIS-e ja KOTKAS-e kemikaaliseaduse kohane luba ei ole nõutav, kui ohtlikku kemikaali andmekogude vahel andmeid ei vahetata, käideldakse tööstusheite seaduse alusel antud tuleks TTJA-l koostöös KeA-ga välja keskkonnakompleksloa, lõhkematerjaliseaduse või relvaseaduse töötada protseduuri reeglid, millest alusel antud loa alusel, mille menetluses on hõlmatud ka käesoleva keskkonnakomplekslubade menetlemisel seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevaid nõudeid. See lähtutakse, kui taotlused sisaldavad ka ei välista käesolevast seadusest tulenevate muude kohustuste ja KemS osa. Reegleid koostades peaks nõuete täitmist. Samuti ei ole arvestatud tööstusheite seaduse arvestama, et ettevõtted ei pea andmeid (THS) § 29 punktiga 2, mille kohaselt kompleksloa taotlusele topelt esitama. lisatakse ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul kemikaaliseaduse kohaselt nõutavad dokumendid“. Käesoleval hetkel esitab ettevõte vajalikud KemS kohased dokumendid keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksloa) taotluse juurde failidena. Keskkonnaamet (KeA) on seni nõudnud, et nimetatud dokumendid oleksid enne kompleksloa taotluse esitamist juba TTJA ja Päästeameti poolt kooskõlastatud. Eelmisel aastal hakati koostöös TTJA ja KeA-ga välja töötama protsessi, mille raames saaks nimetatud dokumendid TTJA-le kooskõlastamiseks esitada kompleksloa menetluse raames. Protsessi välja töötamine on veel pooleli, kuid see suurendab kindlasti kahe asutuse töökoormust. Kui jõustub eelnõukohane muudatus ja ettevõte peab dokumente hakkama edaspidi esitama JVIS-e kaudu, siis suureneb halduskoormus, viies ettevõtted kahte infosüsteemi kohati dubleerivaid andmeid esitama. Kahe infosüsteemi kaudu andmete esitamine ja menetlus oleks eelduste kohaselt alljärgnev: 1. Ettevõte sisestab JVIS-esse vajalikud andmed, mille põhjal arvutatakse talle välja käitise ohtlikkuse kategooria. Nende andmete pealt osaliselt eeltäidetakse talle JVIS-es vajalikud dokumendid. Ta täiendab dokumente ja esitab need JVIS-es TTJA- le. 2. Ettevõte laeb need dokumendid JVIS-est failidena alla ja lisab KOTKAS-esse kompleksloa taotluse juurde. 3. KeA saadab dokumendid TTJA-le ja küsib, kas need on nõuetekohased. (Selgituseks: KeA võtab menetlusse ainult nõuetekohased taotlused (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 49 lg 1) ja seetõttu on vaja veenduda, et taotlusele lisatud dokumendid vastavad nõuetele). 4. TTJA vastab KeA-le, kas esitatud dokumendid on õiged, tehes lisaks ka võrdluse, kas kompleksloa taotluse juurde esitatud dokumendid on samad, mis neile JVIS-e kaudu esitati. 5. Kui dokumendid on õiged, võtab KeA kompleksloa taotluse menetlusse ja teavitab TTJA-d. (Selgituseks: TTJA ei vaata dokumente enne läbi kui on kindel, et KeA on kompleksloa taotluse menetlusse võtnud.) 6. TTJA hakkab ettevõtte esitatud dokumente läbi vaatama. 7. TTJA kooskõlastab dokumendid JVIS-es ja saadab sealt kaudu ettevõttele teate, et dokumendid on kooskõlastatud ning lisaks saadab kooskõlastatud dokumendid failina KeA-le. (Selgituseks: Kõik dokumendid ei ole avalikud ja KeA neid ise JVIS-est sisse logimata ei näe.) 8. KeA registreerib need dokumendid kompleksloa menetluse juurde ja saab loa eelnõu välja saata. (Selgituseks: TTJA kooskõlastamisotsus on KeA-le siduv, st kui TTJA dokumente ei kooskõlasta, peab KeA tegema kompleksloast keeldumise otsuse.) Siinkohal näeme lahendusena muuta THS-i ja KemS-i selliselt, et kompleksloa taotluse juurde esitatakse edaspidi juba TTJA poolt väljastatud ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga käitamisloa teave – ohukategooria ning loa number. Lisaks teeme ettepaneku anda KeA-le ligipääs JVIS-esse, lubamaks neil käitamisloaga ning kooskõlastatud dokumentidega vajadusel tutvuda. Ka seni rakendati üheksa aastat protsessi, kus kompleksloa taotluse juurde lisati juba TTJA poolt kooskõlastatud dokumendid. Samuti on ka täna TTJA ja KeA teadmatusest väljastanud eraldi load juhtudel, kui need KemS alusel peaks olema väljastatud ühe loana (kompleksluba). Märgime olulisena ka seda, et KemS ja THS kontrolliese ei ole alati sama. Näiteks mõni mahuti on kompleksloa kohase käitise osa ja kantakse loale, kuid käitis ohtlikuks sellest ei muutu, kuna TTJA jaoks on see mahuti eraldi käitamisloa all (nt kui mahutit hooldab ja selle käitamise eest vastutab hoopis teine ettevõte). Lähtuvalt eelnevast teeme ettepaneku lisada eelnõusse ka THS § 29 punkti 2 muudatus ning sõnastada THS § 29 punkt 2 järgmiselt: „2) ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul kemikaaliseaduse kohase ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohukategooria ning käitamisloa number;“. Samuti teeme ettepaneku KemS § 26 lõikest 2 jätta välja tekstiosa „tööstusheite seaduse alusel antud keskkonnakompleksloa,“. Eelnevalt tehtud ettepanekute alternatiiviks ehk käitamisloa andmine kompleksloa osana saab olla võimalik ainult juhul, kui näha ette infosüsteemide (JVIS ja KOTKAS) arendused andmevahetuseks (see tuleb kajastada eelnõu seletuskirjas mõjude ja kulude peatükis). Eeldame, et protsessi välja töötamine, optimaalse menetluse loomine ning arenduste kulu-tulu analüüs (puudutab vaid ca 50 ettevõtet) võtab aega, samuti tuleb IT-arenduste jaoks vajalik rahaline ressurss leida. Oleme seisukohal, et seni kuni eelnevad tegevused ei ole tehtud, ei saa JVIS-e kaudu käitamisloa dokumentide esitamist kompleksloa kohustusega ettevõtetele kohustuslikuks teha. Lähtuvalt eelnevast Kliimaministeerium ei kooskõlasta eelnõud esitatud kujul ning palume eelnõud täiendada kirjas toodud tööstusheite seaduse § 29 punkti 2 ja kemikaaliseaduse § 26 lõike 2 muudatustega. I kooskõlastusring Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrah mittearvestamise põhjus v, lõige, punkt Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. Arvestatud osaliselt ja selgitatud. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse kemikaaliseadust Eelnõu väljatöötamise käigus kaaluti ka §-dega 151–156 , esitatud § 151 lõike 3 punkti 4 kohaselt esitab tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase taotleja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa tervisetõendiga, kuid leiti, et relvaseadusest saamiseks mh tervisetõendi. Nii § 153 lõike 2 kui seletuskirja (lk- tulenevad tervisekontrolli nõuded on liiga d 5 ja 6) kohaselt mõistetakse tervisetõendina liiklusseaduse piiravad. Relvaseaduse kohaselt ei (LS) § 101 lõikes 1 nimetatud tõendit. Eelnõu § 1 punktis 4 väljastata isikule tervisetõendit nt juhul, kui sätestatud muudatuse kohaselt tuleb dokumendid esitada isikul puudub käsi, käel pöial või on ühe Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve käe osaline halvatus või käel on infosüsteemi kaudu. koordinatsioonihäired jne. Eeltoodu on Esmalt märgime, et jääb arusaamatuks, miks soovitakse vaid osa loetelust, mille puhul nägime, et lõhkeainega seonduv valdkond siduda liiklusseaduse alusel nimetatud tervisekontrolli nõuded on väljaantud tervisetõendiga. Olemuselt on tähelepanu suunatud isikutele, kes soovivad hobi korras lõhkeaine lähteaine käitlemisele, mitte aga sõiduki juhtimisele. piiranguga lõhkeaine lähteainet mudelismi Ka seletuskirjas (lk 6) rõhutatakse, et oluline ei ole mitte juhiloa valdkonnas kasutada, liiga piiravad. Samal olemasolu, vaid et isik on terve ja suudab piiranguga lõhkeaine lähteainet ohutult käidelda. Lisaks märgitakse seletuskirjas (lk põhjusel ei seotud piiranguga lõhkeaine 11), et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile lähteaine käitlejate tervisekontrolli nõuet kehtivad samad nõuded, mis mootorsõidukijuhile ja relvaloa lõhkematerjaliseaduse kohase lõhkaja, taotlejale. Eeltoodust tulenevalt leiame, et lõhkeaine lähteaine lõhkemeistri ja pürotehniku kasutamise loa taotleja tervisetõend peaks lähtuma pigem tervisenõudega. relvaseaduses ettenähtud relvaloa taotleja terviseseisundi Ühtlasi juhime tähelepanu, et nõuetest või lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkajale, liiklusseaduse kohase tervisekontrolli lõhkemeistrile ja pürotehnikule esitatud tervisenõuetest. käigus kontrollitakse nii sõltuvus-,  psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete olemasolu ning nende esinemisel isikule tervisetõendit ei väljastata. See oli teine põhjus, miks nägime, et nitrometaani käitlejate tervisekontrolli nõude saab siduda liiklusseaduse kohase tervisekontrolliga, sest selle käigus kontrollitakse ka isikute vaimset tervist. Seletuskirjast (lk 11) eemaldatud tekstiosa „ja relvaloa taotlejale“. Mittearvestatud ja selgitatud. Teiseks, tervisetõend sisaldab isiku terviseandmeid, mis on eriliigilised isikuandmed. See tähendab, et nende töötlemisele, TTJA menetlusi läbi viies peab lähtuma sh säilitamisele kehtivad rangemad nõuded. Isikuandmete kaitse IKÜM-is toodud nõuetest. Sarnaselt üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 2 punkti g kohaselt peab piiranguga lõhkeaine lähteaine loa isikuandmete töötlemine olema proportsionaalne taotletava taotlemisele, kus isik esitab terviseandmed, eesmärgi suhtes, austama isikuandmete kaitse õiguse olemust ja esitavad terviseandmed ka lõhkematerjali tagama sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja põhiõiguste ja huvide kaitseks. Ei olemasolevast ega pädevustunnistuse taotlejad. See tähendab, kavandatavast regulatsioonist nähtu, kuidas isiku terviseandmete töötlemist korraldatakse. Ei ole arusaadav, mis et selline menetlus ja sellised tingimustel isikute terviseandmeid sisaldavat tõendit TTJA terviseandmed ei ole TTJA jaoks infosüsteemis töödeldakse, sh säilitatakse ning kuidas on tagatud esmakordsed. isikute õiguste kaitse. Kui TTJA ülesandeks loamenetluses on Mööname, et taotleja vaatest oleks kindlasti kontrollida kehtiva tervisetõendi olemasolu, mitte hinnata tõendi lihtsam ja ka turvalisem, kui sisu, siis IKÜM artiklis 5 sätestatud eesmärgi piirangu ja järelevalveasutus saaks teha minimaalsuse põhimõttest tulenevalt leiame, et praegusel juhul ei ole selline ulatuslik andmekogumine ja isiku eraelu riive terviseandmete päringu automaatselt põhjendatud. Teeme ettepaneku kasutada lahendust, kus ei nõuta terviseandmete infosüsteemist, kuid see taotlejalt mitte tervisetõendi TTJA-le esitamist, vaid et TTJA eeldab erinevate andmekogude arendusi, saaks tervise infosüsteemist päringuga kontrollida kehtiva millega kaasnevad täiendavad kulud. tervisetõendi olemasolu. Arvestades, et piiranguga lõhkeaine lähteainete käitlejate suurusjärk on ligikaudu 50 ning tulevikus pigem see arv väheneb, siis täna ei pea me mõistlikuks ega vajalikuks eraldi andmekogusid arendada. Seletuskirja täiendatud. 2. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 3 järgi võivad Mittearvestatud ja selgitatud. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kaitsepolitseiamet Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) (KAPO) küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa art 2 lg 2 p d kohaselt ei kohaldata IKÜM, taotlejalt kooskõlastuse andmiseks vajalikke dokumente ja kui isikuandmeid töötlevad pädevad lisateavet. Seletuskirjas (lk 7) on öeldud, et lõike 3 alusel võivad nii PPA kui ka KAPO küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine asutused süütegude tõkestamise, uurimise, kasutamise loa taotlejalt vajalikke dokumente, et oma pädevuse avastamise või nende eest vastutusele piires kontrollida taotleja tausta ja kujundada arvamus, kas võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut mitte. Sättest ei selgu, mis teavet või dokumente ning kumb ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende kooskõlastajatest küsida võib ja milliste asjaolude ennetamise eesmärgil. Seega ei teki kontrollimiseks. Ka seletuskiri ei ava sätte sisu täpsemalt. piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja Juhime tähelepanu, et IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtete taustakontrolli tegemisel vastuolu IKÜM- kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema mh seaduslik, ga, sest IKÜM võimaldab teostada avalikku läbipaistev ning konkreetse eesmärgiga. Palume eelnõu julgeolekut ähvardavate ohtude eest täiendada selge eesmärgiga ning piiritleda kooskõlastajate kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil pädevus. eelnimetatud taustakontrolle. Juhime täiendavalt tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO vajalikke dokumentide ja lisateabe  küsimisel peavad lähtuma asutuste põhimäärustes sätestatust. 3. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 4 punktidest 1 ja 2 Mittearvestatud ja selgitatud. tuleneb, et PPA ja KAPO kontrollivad taotleja karistusandmeid ning jätavad taotluse kooskõlastamata juhul, kui taotlejal on PPA ja KAPO lähtuvad piiranguga kehtiv karistus loetletud tegude eest. Seletuskirjas (lk 7) on lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli selgitatud, et see kontroll toimub Eesti karistusregistri ja EL teostamisel asutuste põhimäärustes raamotsuse 2009/315/JSK alusel kehtestatud süüdimõistvate sätestatust. Lisaks viitasime juba eespool, kohtuotsuste kohta info vahetamise süsteemi kaudu. et IKÜM art 2 lg 2 p d lubab julgeoleku Leiame, et sellega on küll kontrolli ulatus arusaadav ja selgelt eesmärgil IKÜM nõudeid mitte kohaldada, piiritletud, kuid samas jääb ebaselgeks, kumb asutus nimetatud kui on vaja kaitsta ja ennetada ähvardavate kontrolli teeb. IKÜM art 5 lõike 1 järgi peab andmesubjektile ohtude eest avalikku julgeolekut. olema arusaadav, kes ja millisel eesmärgil tema andmeid töötleb. Seetõttu tuleb eelnõus loa kooskõlastajate pädevus selgelt eristada. Lisaks märgime, et lõike 4 punkti 2 sõnastus („...kajastuvad nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis Arvestatud. käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32) Eelnõu § 154 lg 4 p-s sõna „andmekogud“ reguleeritud andmekogus“) ei ole täpne, kuna ECRIS-RI ei ole asendatud sõnaga „andmevahetuskanal“. mitte andmekogu, vaid andmevahetuskanal, milles riigid vahetavad kodanike karistusandmed. Samuti tekib punkti 2 osas küsimus, miks käsitletakse vaid EL Arvestatud ja selgitatud. liikmesriikides toimepandud tegusid, aga kolmandad riigid sellesse huviringi ei kuulu? Kas see tähendab, et kui isikut on Nõustume ettepanekuga ja sõnastame 154 samaväärse teo eest karistatud nt Ukrainas, USA-s või lg 4 p 2 järgmiselt „on karistatud käesoleva Venemaal, siis loa taotluse kooskõlastamisel see takistuseks ei lõike punktis 1 nimetatud samaväärse teo saa? eest välisriigis ja karistusandmed kajastuvad nõukogu raamotsusega Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada säte 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis järgmiselt: „2) on karistatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud käsitleb karistusregistrite andmete samaväärse teo eest välisriigis;“. vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32) reguleeritud andmevahetuskanalis;“. Selgitame, et nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu, art 7 lg 1 punkti d kohaselt kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele esitatakse kriminaalmenetluse eesmärgil artikli 6 kohaselt päring karistusregistri andmete kohta, edastab nimetatud keskasutus päringu teinud liikmesriigi keskasutusele kolmandates riikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on edastatud kodakondsusjärgsele liikmesriigile ja on kantud karistusregistrisse. Ehk et kui LR-il on konkreetse isiku karistusandmed kolmandas riigis toime pandud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta olemas, siis ta edastab need andmed ka teisele LR- ile. Seetõttu jätame § 154 lg 4 p 2 alles viite raamotsusele. 4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse kemikaaliseaduse § 45 Arvestatud. pealkirja ja lõiget 1 pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise“. Kehtiv § 45 sätestab vastutuse piiranguga lõhkeaine lähteaine Seletuskirja täiendatud järgmiselt kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise „Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumise eest. Seletuskirjas märgitakse väga üldiselt, et nõuete puhul lähtutakse määruses (EL) punktiga 6 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga 2019/1148 toodust.“. „soetamise“, et vastutuse poolest oleks piiranguga kaetud ka lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine. Palume seletuskirja täiendada ning tuua välja, kus konkreetselt on sätestatud piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuded, viidates vastavalt asjakohastele seaduse ja/või EL määruse sätetele. 5. Eelnõu lisa 1 ehk rakendusakti kavandi pealkirjaks on Arvestatud. „Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise kord“, samas sätestab § 1 aga loetelu piiranguga lõhkeaine Määruse pealkiri sõnastati järgmiselt lähteainetest, mida võib loa alusel kasutada. Määruse pealkirja „Loetelu piiranguga lõhkeaine ja sisu ei saa pidada kooskõlas olevaks. Juhime tähelepanu, et lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv määruse eelnõu pealkiri peab märksõnaliselt edasi andma isik võib soetada, sisse tuua, omada ja regulatsioonieseme ja olema kooskõlas volitava seaduse kasutada “. asjakohaste sätetega. Liiga lakoonilised pealkirjad ei väljenda määruse sisu piisavalt. Kui volitusnormile vastavas sõnastuses pealkiri ei ava piisavalt määruse sisu või ei taga õigusakti identifitseerimise eesmärki, siis tuleb see esitada sõnastuses, mis seda eesmärki täidab. Palume määruse pealkiri ja sisu omavahel vastavusse viia. Lisaks palume hinnata, kas ja mil määral on loa andmise tingimusi vaja määruse tasandil kehtestada, arvestades seadusesse kavandatud regulatsiooni. II. Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud. Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja Normitehnilised muudatused eelnõus ja keelemärkustega ning märkustega mõjude kohta. seletuskirjas sisse viidud. Rahandus- § 15 lg 2 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kemikaaliseaduse (KemS) § Arvestatud. ministeerium 15 lõiget 2, mille kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata Paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja sõna arvelduse korras. Seletuskirjas on märgitud, et edaspidi tohib „üksnes“1ja säte, mis juurde lisatakse, saab piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha ka üldsuse lõikeks 2 . hulka kuuluvale isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Eelnõu tekstist aga tuleneb, et kehtiv sõnastus asendatakse uuega (mitte ei täiendata). § 151 Kui eelnõu eesmärk on kehtestada nõuded ainult üldsuse hulka Mittearvestatud ja selgitatud. kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks, Eelnõu punkti 1 § 151 pealkirja muudeti ja siis teeme ettepaneku selguse mõttes lisada eelnõu § 1 punktiga sõnastati järgmiselt „Piiranguga lõhkeaine 2 lisatava KemS § 15¹ pealkirja ka vastav viide (määruse lähteainete loetelu ja piiranguga lõhkeaine kavandis on seda kasutatud). lähteaine kasutamise luba“. Kasutusele võeti tekstiosa „Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba“, kuna viidatud tekstiosa on muidu pikk ja lohisev. § 151 lg 4 Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatavas KemS § 15¹ lõikes 4 on viidatud Arvestatud ja selgitatud. lõike 4 (sama lõige) alusel antud kooskõlastusele. Seletuskirjas on märgitud, et kooskõlastus tuleb saada PPA-lt ja KAPO-lt, aga Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati § 154 eelnõu seda ette ei näe, samas on see sätestatud eelnõu alusel lõige 2 (paragrahvi ja lõike muudatused) kehtestatavas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse järgmiselt „Tarbijakaitse ja Tehnilise kavandis. Lisaks on eelnõus ja seletuskirjas erinevad tähtajad loa Järelevalve Amet edastab piiranguga andmiseks. Palume eelnõu vastavalt parandada. lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad kasutamise loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 kalendripäeva jooksul  dokumentide laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse taotlus kooskõlastatuks vaikimisi.“. Eelnõus ja seletuskirjas esitatud tähtajad ühtlustati. § 151 lg 5 Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15¹ Arvestatud. lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, ministri määruse Paragrahvi 151 lõige 4 (lõike muudatus) kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana. sõnastati järgmiselt: „Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Paragrahvi 151 lg-s 4 sätestatu ja määruse kavandi pealkiri ühtlustati. § 152 lg-d Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15² lõigetes 5 ja 6 on Mittearvestatud ja selgitatud. 5 ja 6 sätestatud loa andmisest keeldumise alused. Eelnõu sõnastusest 5 tuleneb, et sätetes viidatud juhtudel ei ole TTJA-l kaalutlusruumi Seletuskirjas on § 15 lõike 3 otsuse tegemiseks, mida seletuskirjast võiks välja lugeda. (järjekorranumber muutunud) kohta toodud selgitav näide selle kohta, mida mõeldakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel valeandmete esitamisena, tegemist ei ole kaalutlusõigusega. TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest, kui § 155  lõikes 3 loetletud tingimused ei ole täidetud. Mittearvestatud ja selgitatud. § 153 lg-d Palume kaaluda, kas eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15³ 2 ja 3 lõigetes 2 ja 3 oleks õigem viidata § 15² lõikele 2, kuna see Paragrahvi 155 lõike 2 (uus numeratsioon) sätestab loa väljastamise tingimused (sh § 15² lõigetes 5 ja 6 kohaselt annab TTJA piiranguga lõhkeaine sätestatud tingimustele mittevastavus). lähteaine kasutamise loa, kui puudub taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine või alternatiivse aine kättesaadavus, millega taotleja saavutaks kasutamise eesmärgi. Kõnesoleva punkti olemus võib aja möödudes muutuda, kui taotleja loa taotlemise hetkel võis taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine või alternatiivse aine kättesaadavus puududa, aja jooksul võib see tekkida ning see ei saa olla loa kehtetuks tunnistamise aluseks. Seetõttu ei saa ka viidata §-le 156 (uus numeratsioon). Arvestatud. Seletuskiri Seletuskirja punktis 7 on toodud: "TTJA-l on vajadus 1 täiendava ametikoha loomiseks 2023. aastal, palgakuluga 40 000 Seletuskirja täiendatud „Juhul kui eurot aastas. TTJA-l ja MKMi valitsemisalal puuduvad Vabariigi Valitsus TTJA-le lisaraha ei võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on eralda, kaetakse vajaminev ressurss vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest." Vajalik on olemasoleva tööjõu arvelt. Küll aga juhime seletuskirja täpsustada, kuidas kavatsetakse eelnõud rakendada tähelepanu, et TTJA tegeleb järelevalvet juhul kui Vabariigi Valitsus lisavahendeid ei eralda. Kõiki läbi viies mh kõrgendatud ohuobjektidega  lisavahendeid menetletakse Vabariigi Valitsuses ühtsetel alustel ning tööjõuressursside ümber jagamisel, riigi eelarvestrateegia 2023-2026 protsessis käesoleva aasta võib juhtuda, et mõni teine sügisel. järelevalvevaldkond saab planeeritust vähem tähelepanu.“. Siseministeerium Esitasite kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Eelnõu materjalidest nähtub, et nii Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kui ka Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO) pannakse täiendav ülesanne – piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kooskõlastamine. Esmalt märgime, et eelnõu tekstist ilma seletuskirja ja lisatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse kavandita Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kaasamine välja ei tule, samuti ei selgu eelnõust nimetatud kooskõlastamise eesmärk. Sellise kohustuse panemine vajab Siseministeeriumi hinnangul täiendavat analüüsimist ja läbirääkimist. Olles tutvunud eelnõu materjalidega ei näe me vajadust sellise kooskõlastamiskohustuse panemiseks PPA-le ja KAPO-le. Oleme nõus, et Siseministeeriumi valitsemisala asutustel peaks olema teave isikutest, kes piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutavad, kuid eelnõus kavandatud viisil kontrolli tegemist ei pea me võimalikuks. Esitame ettepanekud kõnesoleva küsimuse Seletuskirja mõju alavaldkonda 6.3 lahendamiseks allpool. täiendati „PPA ja KAPO teevad vastavalt Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu jääb arusaamatuks oma pädevusele loa taotleja suhtes enne Siseministeeriumi valitsemisalale eelnõu seadusena jõustumisel piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamist taustakontrolli, s.t  kaasnev mõju, sh täiendav töökoormus. Peame oluliseks seda päringute tegemist eri andmekogudesse, aspekti seletuskirjas rohkem avada. ning see toob ebasoovitava mõjuna kaasa töökoormuse väikese kasvu, kuna isikuid, kelle tausta tuleb kontrollida, on u 50.“. § 151 lg 4 Arvestatud. Järgnevalt toome välja märkused konkreetsete sätete kohta: Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati KemS-i 1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt muudetakse kemikaaliseaduse § 154 lg 2 (uus numeratsioon) sõnastati (edaspidi KemS) § 151 (Piiranguga lõhkeaine lähteaine järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise kasutamise loa taotlemine) ning lõikes 4 sätestatakse, et Järelevalve Amet edastab piiranguga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning 30 tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse arvates. Kui TTJA ei lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja piires kooskõlastavad või jätavad jooksul, ei loeta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise vaikimisi antuks. Antud sättes viidatakse lõikele 4, kuigi ei selles loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata ega ka teistes eelnõus esitatud sätetes kooskõlastamisest ei 14 kalendripäeva jooksul dokumentide räägita. Seega, seaduse tekstist ei selgu, kellega loa andmine laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastada tuleb. Ilmselt sooviti viidata kõnesoleva kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatava määruse § 3 lõikele 4, mis piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise näeb ette: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse tähtaja pikendamist, loetakse taotlus Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes kooskõlastatuks vaikimisi.“. oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 tööpäeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates.“. Siseministeeriumi hinnangul ei ole õige viidata seaduse tekstis selliselt alamaktile. PPA ja KAPO taustakontrolli kohustuse Seletuskirjas märgitakse, et PPA ja KAPO teevad loa menetluse seadmine tõsteti määruse kavandist seaduse protsessi raames nitrometaani loa taotlejate taustakontrolli. muutmise eelnõusse. Leiame, et sellise kohustuse panemine rakendusaktis ei ole õiguslikult korrektne, nii kooskõlastajad kui ka taustakontrolli tegijad ning nende õigused ja kohustused tuleb ette näha seaduses, mitte määruses. Arvestatud. Olulise puudusena toome välja selle, et ei eelnõus ega lisatud Eelnõusse lisati KemS-i § 154 lõige 4 ja materjalides ei ole toodud, millised on PPA ja KAPO õigused nö sellele vastavalt täiendati ka seletuskirja. taustakontrolli läbiviimiseks. Kuna tegemist on isikute põhiõigusi riivava meetmega, siis peab taustakontrolli läbiviimine olema seaduse tasandil piisavalt selgelt välja toodud. Mittearvestatud ja selgitatud. Tulles kirja alguses väljatoodu juurde märgime, et Eelnõu kohaselt sõnastati KemS-i § 154 Siseministeerium ei soovi PPA-le ja KAPO-le kohustust teha lõige 2 järgmiselt: „Tarbijakaitse ja kõikidele isikutele taustakontrolli. Teeme ettepaneku lahendada Tehnilise Järelevalve Amet edastab see küsimus PPA-lt ja KAPO-lt arvamuse küsimisega selliselt, piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise et TTJA-l on kohustus PPA-le ja KAPO-le taotlus edastada, kuid loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile neil ei ole kooskõlastamise kohustust, vaid vajadusel esitavad ning Kaitsepolitseiametile, kes oma nad arvamuse, millele tuginedes saab TTJA keelduda loa pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad andmisest. Teeme ettepaneku sätestada see järgmiselt: piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata „(…) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab 14 kalendripäeva jooksul dokumentide piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse laekumise päevast arvates. Kui Kaitsepolitseiametile ja Politsei- ja Piirivalveametile arvamuse kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul avaldamiseks. Tähtaeg arvamuse andmiseks on 14 päeva. Kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet ei ole loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega tähtaja pikendamist, loetakse taotlus pikendanud, võib taotluse lahendada nende arvamuseta. vaikimisi kooskõlastatuks.“. Juhime tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO on (…) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võib kaasatud piiranguga lõhkeaine lähteaine küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt kasutamise loa menetlusse oma pädevuse piires, mis mh hõlmab ka isikute kohta kontrollpäringute tegemist ja muudelt isikutelt arvamuse kujundamiseks vajalikke karistusregistrist, lisaks ei ole TTJA-l dokumente ja lisateavet. praegu õigust teha karistusregistrist isikute kohta kontrollpäringuid. Analoogselt on (…) Kaitsepolitseiametil ja Politsei- ja Piirivalveametil on õigus see lahendatud lõhkematerjaliseaduses. teha ettepanek keelduda lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse rahuldamisest, kui füüsilisest isikust taotleja või PPA ja/või KAPO või mõlemad peavad juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või kontrollorgani tegema isikute taustakontrolli teises EL-i liige: liikmesriigis tehtud süüdimõistvate otsuste kohta – need karistusandmed on kajastatud 1) on karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK, 26. süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist veebruar 2009, mis käsitleb toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, karistusregistrite andmete vahetamise olenemata karistusandmete kustumisest karistusregistrist; liikmesriikidevahelist korraldust. 2) ei esita nõutud ajaks täiendavaid dokumente või lisaselgitusi; Mittearvestatud ja selgitatud. 3) võib kujutada ohtu avalikule korrale või Eesti Vabariigi julgeolekule.“. KemS-i § 154 lg 4 punkti 1 kohaselt jätavad PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine Juhime tähelepanu, et meie pakutud sõnastuses oleme viidanud lähteaine kasutamise loa taotluse karistusandmetele laiemalt, kui praeguses eelnõus. Soovitame kooskõlastamata, kui füüsilisest isikust kaaluda võimalust kontrollida ka karistusregistri taotleja või juriidilisest isikust taotleja arhiiviandmeid. korral on juhatuse liige karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ning tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Seega, arhiveeritud karistusregistri andmeid otsuse tegemisel arvesse ei võeta.  Arvestatud. Eelnõu kohaselt – KemS-i § 155 lg 3 punkt 4 (numeratsiooni muutus) – keeldub Arvestades eeltoodut, tuleks eelnõusse lisada TTJA-le õigus TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine keelduda loa väljastamisest KAPO või PPA ettepanekul ehk kasutamise loa andmisest, kui PPA või täiendada tuleks eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatavat § 152. KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud. § 151 lg 5 2. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS-i Arvestatud. § 15¹ lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, kuid lisatud 1 rakendusakti kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana. KemS-i § 15 lõige 4 (numeratsiooni Lisaks märgime, et rakendusakti kavandi preambulis viidatakse muutus) sõnastati järgmiselt: KemS-i § 15¹ lõikele 6 alusel, mida KemS-i §-s 15¹ ei ole. „Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Rakendusakti kavandi preambulisse on lisatud viide KemS-i § 151 lõikele 4. 3. Eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatava § 152 (Piiranguga § 152 lg 5 lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest Mittearvestatud ja selgitatud. keeldumine) lõikes 5 sätestatakse, et TTJA keeldub piiranguga Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse KemS-i lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui füüsilisest § 155 (numeratsiooni muutus), mis käsitleb isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või kontrollorgani liige on karistatud esimese astme kuriteo, piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime loa andmist ja andmisest keeldumist. Sätet lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, muudeti ja taustakontrolli tehes võetakse lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ja tema karistusandmed arvesse üksnes isiku suhtes kehtivaid ei ole karistusregistrist kustutatud. Seletuskirja kohaselt on karistusi. TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine loa väljastamisest, kui taotlejal ei oma sama paragrahvi lõike 3 kohast kehtivat nõuetekohast tervisetõendit, nt on taotlejal probleeme vaimse tervisega, raskekujuline psüühikahäire, probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja või karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või ei ole tema karistusandmed karistusregistrist kustutatud. Tulenevalt eelnõus kavandatud KemS-i § 152 lõike 5 punktist 2 keeldutakse loa väljastamisest, kui karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud ehk kehtiva karistatuse korral. Seletuskirjas tuleb sõna „või“ asendada sõnaga „ja“, vastasel korral erineb see seaduses sätestatud tingimusest. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu ei selgu seletuskirjast, kas TTJA teeb kontrollpäringu karistusregistrisse Mittearvestatud ja selgitatud. ise või eeldatakse, et isiku karistatust kontrollib PPA või KAPO. Siseministeerium on seisukohal, et TTJA peaks isiku karistatuse Seletuskirja on lisatud täpsustus, et PPA ja kontrollimiseks vajaliku päringu ise tegema. Kui meie kirja KAPO teevad muu hulgas isikute kohta punktis 1 esitatud ettepanekut karistusregistri arhiiviandmete kontrollpäringuid karistusregistris. Ühtlasi kasutamise osas arvestatakse, siis võib kaaluda ka sellist juhime tähelepanu, et § 154 lõigete 2 ja 4 kohaselt: PPA ja KAPO kooskõlastavad või jätavad põhjendatul juhtudel  lahendust, kus TTJA kontrollib kehtivat karistatust ja PPA või kooskõlastamata oma pädevuse piires, KAPO arhiivi kantud andmeid. Nimetatud sõnastusega hõlmatakse isikute kohta kontrollpäringute tegemist karistusregistris. TTJA-l puudub alus isikute karistusregistri andmeid kontrollida. § 153 lg 1 Eelnõu § 1 punktiga KemS-i lisatava § 153 (Piiranguga Arvestatud. lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamine ja kehtetuks Seletuskirja on muudetud (numeratsiooni tunnistamine) lõike 1 kohaselt võib TTJA piiranguga lõhkeaine muutus, uus asukoht on § 156 lõikes 1). lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatada kuni 6 kuuks, kui Süüdistuse osa on eemaldatud. ametil on põhjendatud alus arvata, et loa andmise tingimused ei ole enam täidetud. Seletuskirjas märgitakse: „Lõikega 3 sätestatakse, et TTJA tunnistab kehtetuks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, kui loa omanik ei vasta enam KemS § 152 lõigetes 5 ja 6 toodud nõuetele või kui loa peatamise aluseks olnud asjaolu ei ole loa peatamise tähtaja jooksul kõrvaldatud või ära langenud. Peatamise aluseks võib olla näiteks asjaolu, et isikut süüdistatakse süüteo toime panemises või on isiku näol tekkinud oht Eesti riigi julgeolekule või ei ladustata piiranguga lõhkeainete lähteainet ohutult. Kui süüdistus on põhjendatud, järgneb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamisele loa kehtetuks tunnistamine. Kui selgub aga, et süüdistus on alusetu (puudus kõrvaldatakse või langeb ära), taastatakse üldsuse hulka kuuluva isiku piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba esialgsetel tingimustel.“. Loa andmise tingimus on kehtiv karistatus. Leiame, et kui loa kehtivust soovitakse peatada ajaks, kui isik on kahtlustatav või süüdistatav, siis tuleks see eraldi peatamise alusena välja tuua.  Haldusakti peatamise aluseks ei saa olla arvamus, et tõenäoliselt isikut karistatakse vastava süüteo eest. Ühtlasi palume seletuskirjas selgitada, kust TTJA saab teada, et isikule on süüdistus esitatud. Toome välja, et kehtiva KemS-i § 45 näeb ette väärteokoosseisu piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise, § 45 sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest. Arvestatud osaliselt ja selgitatud. (kehtiv Selle järgi karistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse seadus) (EL) 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine lähteaine KemS-i § 45 pealkirja ja § 45 lõiget 1 kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise või kasutamise täiendati sõnaga „soetamise“. nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Eraldi koosseisu lisamist piiranguga Menetluspädevust reguleerib KemS-i § 50, mille lõike 4 lõhkeaine lähteaine kasutamise loata kohaselt on KemS-i §-des 45 ja 46 sätestatud väärteo tegutsemise eest ei pea praegu mõistlikuks kohtuväline menetleja PPA ning § 45 osas oma pädevuse piires ega vajalikuks, kuna kättesaadavaks ka TTJA ja kolmandast riigist sissetoomise osas Maksu- ja tegemine katab ka soetamise. Viidatud Tolliamet. Kui eelnõus kavandatud regulatsiooni järgi hakkab koosseis katab ka piiranguga lõhkeaine TTJA andma lube piiranguga lõhkeaine lähteainete soetamiseks, lähteaine kasutamise ilma sellekohase sisseveoks, omastamiseks ja kasutamiseks, kas siis ei peaks loata. kõnealust koosseisu täiendama soetamisnõuete rikkumisega või näha ette eraldi koosseis loata tegevuse eest? Tarbijakaitse ja KemS-i muutmise eelnõu: § 151. Piiranguga lõhkeaine Tehnilise Järelevalve lähteaine kasutamise loa taotlemine § 151 lg 4 Arvestatud. Amet (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20  tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest 20 tööpäeva on peaaegu sama mis arvates. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei 30 päeva, seega jäeti alles 30 päeva ja lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja jooksul, ei loeta piiranguga vastavad parandused tehti ka seletuskirja. lõhkeaine lähteaine kasutamise luba vaikimisi antuks. Seletuskirjas asendati 20 tööpäeva 30 päevaga. Seletuskirjas: TTJA lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20 tööpäeva jooksul sellest hetkest, kui PPA-lt ja KAPO-lt kooskõlastus saadi. § 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa 2 § 15 lg 3 andmine ja andmisest keeldumine (3) Taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral Selgitatud. tulumaksuseaduse § 8 mõistes juhtimis- või kontrollorgani Juriidilist isikut ettevõtte tegevuses liikme terviseseisund peab vastama tervisenõuetele. esindavad, sh vastutavad, juhatuse liikmed, Terviseseisundi vastavus tervisenõuetele tehakse kindlaks enne eemaldatud on kontrollorgani liikmed, mis piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemist oli esialgses eelnõu versioonis. Kui tervisekontrolliga ja tõendatakse tervisetõendiga. Kuidas juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte kontrollida, et juriidilise isiku, mitte juhtimis- või sees edasi delegeeritud, on siiski ettevõtja kontrolliorgani liikme terviseseisund(id) vastab nõuetele? huvi tagada ohutus ja maandada riskid. See tähendab lasta vajaduse korral neil ettevõttes töötavatel isikutel, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, teha lisatervisekontroll. Käesolev selgitus on lisatud ka seletuskirja. 2 § 15 lg 4 (4) Taotlejal või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või Selgitatud. kontrollorgani liikmel peab olema liiklusseaduse § 101 lõike 10 kohane või relvaseaduse § 351 lõike 4 kohane kehtiv Eeldada võib, et piiranguga lõhkeaine nõuetekohane tervisetõend. Liiklusseaduse ja relvaseaduse lähteaine käitlejatel, antud juhul kohased tervisetõendid on erineva kaaluga ja relvaseaduse nitrometaani kasutajatel, on juhiluba, kuna kohase tervisetõendi taotlemine on finantsiliselt oluliselt mudelismi kiirendusvõistlustel kohal kulukam. Kas siis võimaluse korral tuleks eelistada odavamat käimiseks tuleb sinna sõita. Ent ei saa varianti? Kas igasuguse kategooria juhtimisõiguse taotlemise välistada, et taotlejal ei ole nõuetekohast tervisetõend on sobilik? tervisetõendit ja ta peab selle taotlema. Eelnõust on õigusselguse tagamiseks ja Kui loa taotleja on välisriigi kodanik, siis kas ta peab taotlema ülereguleerimise vältimiseks eemaldatud Eestis nõuetekohase tervisetõendi või kui tal on kehtiv EL-i relvaseaduse kohase tervisetõendi nõue. juhiluba, siis see on ka ok? Õigusselguse huvides sätet (uus Relvaloa taotlemisel on vajalik psüühilise seisundi hindamise numeratsioon: § 153 lõige 2) muudeti. tõend, kuid sõiduki juhtimiseks taolist tõendit vaja ei ole. Taotlejal peab olema LS-i § 101 lõike 1 kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab vastama tervisenõuetele, mis on LS-i § 97 lõikes 7 või 8 kehtestatud juhiloa omajale. LS-i § 97 lõike 7 kohaselt antakse AM-, A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1- alamkategooria mootorsõiduki ja BE- kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega kümme aastat ning LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega viis aastat. Eelnimetatud tervisenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning  trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“. Kui välisriigi kodanik tuleb taotlema piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba, et ta saaks seda Eestis kasutada (üldjuhul, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt taotleb taotleja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa oma alalise elukoha riigist), siis KemS-i § 153 lõike 2 kohaselt peab ta esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase kehtiva nõuetekohase tervisetõendi. Kui taotlejal seda ei ole, kuid ta on varem läbinud mõnes teises EL-i liikmesriigis tervisekontrolli, hinnatakse esitatud tervisetõendi aluseks olnud dokumente ja võrreldakse neid § 101 lõike 10 kohase tervisekontrolli väljastamise aluseks olnud dokumentidega. Siinkohal ei ole oluline mitte juhiloa olemasolu, vaid et isik on terve ja suudab piiranguga lõhkeaine lähteainet ohutult käidelda. Käesolev selgitus on lisatud ka seletuskirja. § 153 lg 4  § 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa Selgitatud. peatamine ja kehtetuks tunnistamine See tähendab, et TTJA peab viibima (4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamise või hävitamise juures, kui piiranguga lõhkeaine kehtetuks tunnistamise korral peab piiranguga lõhkeaine lähteaine omaja otsustab selle hävitada, lähteaine omaja tagama tema valduses oleva piiranguga mitte võõrandada. lõhkeaine lähteaine võõrandamise 30 kalendripäeva jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba omavale isikule või hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kas see tähendab sisuliselt seda, et TTJA peab viibima hävitamise juures? Määrus Määruse kavand: Arvestatud ja selgitatud. Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 6 alusel. Arvestades viimaseid muudatusi, Õige on ’lõike 5’ alusel. viidatakse määruse preambulis lõikele 4 (numeratsioon muutus), kuna § 151 lõigete järjestus muutus. Selgitatud. § 2. Piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluses esitatavate andmete loetelu ja tingimused Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisekontrolli nõuded (1) Üldsuse hulka kuuluv isik esitab piiranguga lõhkeaine kehtestatakse eelnõu §-s 153. lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa (edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) taotluses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi number; 2) kontakttelefon ja e-posti aadress; 3) elukoha aadress; 4) tervisetõend; 5) luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks; 6) piiranguga lõhkeaine lähteaine maksimumkogus ja maksimumkontsentratsioon; 7) piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala; 8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise kirjeldus ja tingimused; 9) asukoha andmed, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet hoitakse ja kasutatakse; 10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise ajakava; 11) riigilõivu tasumist tõendav dokument.  EELNÕU 29.11.2024 Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Kemikaaliseaduse muutmine Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Piiranguga lõhkeaine lähteainet tohib kättesaadavaks teha sularahata arvelduse korras hulgikaubanduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul.“; 2) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Piiranguga lõhkeaine lähteainet tohib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 3 punkti 8 tähenduses isikule teha kättesaadavaks üksnes käesoleva seaduse §-des 151–156 sätestatud tingimustel. (22) Piiranguga lõhkeaine lähteainet peab kasutama ohutult ja kooskõlas tootja ettenähtud tingimustega ning hoidma eemal soojus- ja süttimisallikast. Piiranguga lõhkeaine lähteaine ei tohi olla kättesaadav kõrvalistele isikutele.“; 3) seadust täiendatakse §-dega 151–156 järgmises sõnastuses: „§ 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ja piiranguga lõhkeaine lähteainete loetelu (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteainet võib isik soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa (edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) alusel, mida väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa saamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus järgmiste andmete ja dokumentidega: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi number ning kui see on asjakohane, siis juriidilise isiku ärinimi ja äriregistri kood; 2) telefoninumber ja e-posti aadress; 3) elukoha aadress; 4) kehtiv tervisetõendi otsus; 5) info, kas piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba taotletakse piiranguga lõhkeaine ühe- või mitmekordseks kasutamiseks; 6) piiranguga lõhkeaine lähteaine taotletav maksimumkogus ja -kontsentratsioon; 7) piiranguga lõhkeaine lähteaine kavandatav kasutusala; 8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoiutingimuste kirjeldus; 9) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise ja kasutamise koha aadress; 10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise aeg. 1 (3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4) Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loetelu kehtestamisel arvestab valdkonna eest vastutav minister järgmisi asjaolusid: 1) piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust; 2) piiranguga lõhkeaine lähteaine tekitatavat võimalikku ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule; 3) isiku põhjendatud huvi soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga lõhkeaine lähteainet. § 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese ja kontrolli teostajad Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel kontrollib: 1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 6 nimetatud nõuetele vastavust ning punktides 7–9 sätestatud asjaolusid; 2) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolusid seoses avaliku korra kaitsega; 3) Kaitsepolitseiamet käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolusid seoses riigi julgeoleku kaitsega. § 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisenõuded Füüsilisest isikust taotlejal või juriidilisest isikust taotleja juhatuse liikmetel peab olema liiklusseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud kehtiv tervisetõend ja nad peavad vastama sama seaduse § 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele. § 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamine ja kooskõlastamine ning andmete säilitamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kooskõlastuse saamisest arvates. (2) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetlemisel töötleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lisaks isikule määratud kehtivate karistuste andmetele käesoleva seaduse § 151 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud taotleja isikuandmeid. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes käesoleva seaduse § 152 punktides 2 ja 3 sätestatud pädevuse piires kontrollivad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust ja kooskõlastavad selle või jätavad selle põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet vestelda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejaga ja küsida temalt kooskõlastuse andmiseks täiendavaid dokumente. 2 (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule on Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil õigus saada või kontrollida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja isikuandmeid ning muud teavet: 1) riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult; 2) eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult; 3) tehes päringu teise vastutava töötleja andmekogusse. (6) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad töödelda käesoleva seaduse § 152 punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolude väljaselgitamiseks järgmisi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja isikuandmeid: 1) käesoleva seaduse § 151 lõike 2 punktides 1-3 sätestatud andmed; 2) isiku varasemad nimed ja kontaktandmed; 3) kodakondsuse andmed; 4) isikule määratud karistuste andmed; 5) andmed isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste kohta, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks; 6) töötamise andmed; 7) majandustegevusega seotud andmed; 8) andmed isiku seotuse kohta äriühingu, ühistu, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega; 9) muid isikuandmeid, kui on põhjendatud kahtlus, et isikust võib lähtuda oht riigi julgeolekule või avalikule korrale. (7) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolud ei ole täidetud. (8) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus jätta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastamata, kui taotleja ei esita nõutud ajaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud täiendavaid dokumente või lisateavet. (9) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmeid säilitatakse kümme aastat piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivusaja lõpust arvates. § 155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa nimetatud aine ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba väljastatakse kuni kolmeks aastaks. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, kui: 1) taotleja tõendab vajadust piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamine on õiguspärane; 2) taotlejat ei ole karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või tema karistusandmed on karistusregistrist kustutatud; 3 3) taotlejat ei ole karistatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud samaväärse teo eest välisriigis või tema karistusandmed ei kajastu karistusregistri seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud andmevahetuskanalis; 4) ei esine asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 5) on täidetud käesoleva seaduse §-s 153 sätestatud nõuded; 6) on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine käesoleva seaduse § 15 lõike 22 kohaselt; 7) taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine või alternatiivne aine, millega taotleja saavutaks kasutamise eesmärgi, ei ole kättesaadav; 8) taotleja ei ole esitanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel valeandmeid, millel on oluline tähtsus piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise üle otsustamisel; 9) ei esine põhjendatud kahtlust, et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja kavandatav piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutus ei ole õiguspärane. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tingimused. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud vastavalt käesoleva seaduse § 154 lõikele 8. (5) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise korral teavitatakse taotlejat keeldumise õiguslikust alusest. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata taotlejale ega muule isikule, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärkide täitmiseks. (6) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmeid ning keeldumise põhjust ei avaldata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) takistada ametlikku uurimist; 3) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 4) ohustada riigi julgeolekut; 5) ohustada avaliku korra kaitset. (7) Andmeid ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik.“; § 156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui tal on põhjendatud alus arvata, et käesoleva seaduse § 155 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud. 4 (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik kõrvaldab kehtivuse peatamise tinginud puuduse kehtivuse peatamise otsuse kehtivuse tähtaja jooksul. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks, kui: 1) pärast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmist selgub, et käesoleva seaduse § 155 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud; 2) piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamise tinginud puudust. (4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral kohaldatakse teavitamisele käesoleva seaduse § 155 lõikes 5 sätestatut. (5) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral peab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik võõrandama tema valduses oleva piiranguga lõhkeaine lähteaine 30 päeva jooksul lähteaine kasutamise õigust omavale isikule või hävitama lähteaine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 4) paragrahvi 22 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „avalikkuse“ tekstiosaga „ja naabruses paiknevate tegevuskohtade, mis ei ole ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte,“; 5) paragrahvi 23 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Dokumendid esitatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.“; 6) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „isikuid“ tekstiosaga „, samuti avalikult kasutatavate hoonete ja alade omanikke, sealhulgas koolide ja haiglate pidajaid,“; 7) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimuva õnnetuse korral korraldab käitaja viivitamata õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute õnnetusest teavitamise.“; 8) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käitamisloa avalikuks oma järelevalve infosüsteemi kaudu.“; 9) paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) tagada pärast suurõnnetuse toimumist kõikide vajalike kiireloomuliste, keskmiste ja pikaajaliste meetmete kasutuselevõtt.“; 10) paragrahvi 35 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: 5 „5) esitada Euroopa Komisjonile iga nelja aasta järel aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1−37) rakendamise kohta.“; 11) paragrahvi 38 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine impordi nõuete täitmist.“; 12) paragrahvi 40 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1−37)“; 13) paragrahvi 45 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lähteaine“ tekstiosaga „soetamise,“. § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 217 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 217. Käitamisloa taotluse ja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamine“; 2) paragrahvi 217 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … …. 2024. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …. 2024. a 6  29.11.2024 Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) ja riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmise seaduse eesmärk on täiendada 16. aprillil 2021. aastal kemikaaliseadusega1 üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/11482 rakendamise sätteid, et reguleerida loa taotlemise menetlust ja esitatavate dokumentide loetelu ning volitada valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama loetelu nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud ainetest, mida võib loa alusel isikule (termin üldsuse hulka kuuluv isik3 tuleneb määrusest (EL) 2019/1148) kättesaadavaks teha. Kui 2021. aastal võeti nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamise sätted üle Eesti õigusesse, sooviti sarnaselt nõukogu varem kehtinud määrusega (EL) 98/20134 jätkata Eestis keeluga, mille kohaselt ei tehta isikutele kättesaadavaks piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik valida, kas kehtestada piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisele loarežiim või sätestada keeld. 2021. aasta jooksul selgus, et üht piiranguga lõhkeaine lähteainet, täpsemalt nitrometaani, kasutavad isikud mudelismi valdkonnas ja välistatud ei ole, et üldsusel võib tulevikus tekkida huvi kasutada teisigi nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud aineid. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise otsustamisel arvestab valdkonna eest vastutav minister ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust ning ettevõtjate majanduslikku huvi õiguspäraselt müüa piiranguga lõhkeainete lähteaineid isikutele. Eelnõule lisatud määruse kavandi järgi on plaan teha isikule loa alusel kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan, mida kasutatakse mudelite kiirendamiseks mudelismi eri valdkondades, nagu auto-, lennuki- ja laevamudelism. Kui edaspidi tekib Eestis põhjendatud vajadus teha üldsusele kättesaadavaks veel mõni piiranguga lõhkeaine lähteaine, saab vajaduse korral muuta majandus- ja tööstusministri määrust. Lisaks täpsustatakse KemS sätteid, millega Eesti riigisisesesse õigusesse on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL5 (edaspidi SEVESO III direktiiv). 1.2. Eelnõu ettevalmistajad 1 RT I, 06.04.2021, 4 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148, 20. juuni 2019, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (EMPs kohaldatav tekst) 3 Üldsuse hulka kuuluv isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 98/2013, 15. jaanuar 2013, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta EMPs kohaldatav tekst 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL, 4. juuli 2012, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta 1 Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tööstusohutuse nõunik Merike Ring (tel 625 6472, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja avaliku korra ja julgeoleku kaitse osa kirjutas Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]). Eelnõu § 1 punkti 7 muudatuse osas andis sisendi Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Reelika Kuusik ([email protected]). Eelnõule tegid õiguslikke ettepanekuid MKM-i õigusosakonna õigusnõunikud Ave Henberg (töösuhe lõpetatud) ja Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keelelist kvaliteeti kontrollis Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse KemS-i 2023. aasta 1. juunil jõustunud redaktsiooni (RT I, 03.02.2023, 5) ning riigilõivuseaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvat redaktsiooni (RT I, 18.10.2024, 6). Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei koostatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 punktist 2, mille kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutud, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. Nõukogu määruse (EL) nr 2019/1148 I lisas on loetletud piiranguga lõhkeainete lähteained, sh nitrometaan, mida ei tehta üldsusele kättesaadavaks, või kui tehakse, siis üksnes pädeva asutuse väljastatud loa alusel, ja II lisas on lõhkeainete lähteained, mida võib isikutele kättesaadavaks teha. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt: ▪ on I lisa ainetele seatud ülemine piirmäär, kui aineid soovitakse loa alusel isikutele kättesaadavaks teha; ▪ kehtestatud loa vorm, mis võimaldab isikul soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga lõhkeaine lähteainet. Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Nõukogu määrus (EL) 2019/1148 on otsekohalduv, kuid sellele vastava loa rakendamine eeldab KemS-i muutmist. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamisel 2021. aasta jooksul selgus, et üldsusele – need, kes ei ole ettevõtjad ega professionaalsed kasutajad nõukogu määruse (EL) 2019/1148 tähenduses – on piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadamatuks tegemine olnud problemaatiline. Olemasolevate andmete põhjal on teada, et piiranguga lõhkeaine lähteaine, nitrometaani hobi korras kasutajad mudelismi valdkonnas ei saa seda tavapäraselt enam kasutada, kuna ilma loata kasutada lubatud nitrometaani massiprotsent on liiga väike, et auto-, lennuki- ja laevamudeleid konkurentsivõimeliselt kiirendada. Liiga väike massiprotsent 2 tähendab, et ilma loata võib praegu kasutada üksnes 16 või väiksema massiprotsendiga nitrometaani varasema 30% asemel. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik kehtestada loa andmise korra, millega lubatakse teha teatavaid piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid, isikutele kättesaadavaks ning kõnealustel isikutel neid sisse tuua, omada ja kasutada. Isikul peab olema piiranguga lõhkeainete lähteainete soetamiseks, sissetoomiseks, omamiseks ja kasutamiseks asjakohane luba. Nõukogu määruses (EL) 2019/1148 ei ole lõhkeainete lähteainete hoidmist eraldi rõhutatud, küll aga räägitakse piiranguga lõhkeaine lähteaine ladustamise korrast. Seetõttu seatakse käesolevas eelnõus nõuded ka piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmisele, sest kasutamine hõlmab ka hoidmist. Loa andmine on lubatud sellistele piiranguga lõhkeainete lähteainetele, mille puhul on olemas õiguspärane kasutusviis isikute seas. Lubade puhul ei tohi piiranguga lõhkeaine lähteaine kontsentratsioon ületada nõukogu määruses (EL) 2019/1148 sätestatud ülemist piirmäära. Kui Eestisse soovitakse soetada piiranguga lõhkeaine lähteainet, seda siin omada, hoida ja kasutada, väljastab liikmesriigi pädev asutus selleks loa. Eestis hakkab asjakohaseid lube väljastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt, kes teeb ühtlasi järelevalvet piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis. Piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomise nõudeid kontrollib Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA). Ühtse turu eesmärkide saavutamiseks tuleb vastastikku tunnustada teiste liikmesriikide väljastatud asjakohaseid lubasid kahe- või mitmepoolselt. KemS-s täpsustatakse õigusselguse huvides ka SEVESO III direktiivi varasemalt üle võetud sätteid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab KemS-s tehtavaid muudatusi. Paragrahvis 2 on esitatud RLS muudatused. KemS-i täiendatakse kuue uue paragrahviga, millega kehtestatakse nõuded isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa (edaspidi ka piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) väljastamisele nõukogu määruse (EL) 2019/1148 sätestatud nõuete kohaselt. Kui edaspidi soovitakse kasutada nitrometaani, mille massiprotsent on suurem kui 16, väljastatakse selle kasutajatele luba. Eeltoodu tõttu on vajalik ümber sõnastada ka KemS-i § 15 lõige 2 ning täiendada KemS-i § 15 lõigetega 21 ja 22. Lisaks parandatakse õigeks viited TTJA infosüsteemile. Lisaks täiendatakse KemS sätteid, millega Eesti riigisisesesse õigusesse on üle võetud SEVESO III direktiiviga kehtestatud nõuded. Euroopa Komisjon algatas 2020. aastal Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse nr 2020/2117 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt ning oli seisukohal, et Eesti Vabariik ei ole korrektselt üle võtnud teatavaid SEVESO III 3 direktiivi sätteid. Seetõttu kirjutatakse selgemaks kaks ohtlikele ettevõtetele (edaspidi OE) ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele (edaspidi SOE) kehtestatud nõuet. RLS-s sätestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest riigilõivu suurus. Eelnõu § 1 Punktiga 1 sõnastatakse KemS-i § 15 lõige 2 selliselt, et võimaldada isikutel, kes võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, edaspidi käidelda piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Kehtiva § 15 lõike 2 kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korras. Kuna sellise sõnastuse korral on välistatud isikud, siis uue sõnastuse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha hulgikaubanduses sularahata arvelduse korras ja KemS-i §-des 151–156sätestatud tingimustel. Punktiga 2 täiendatakse KemS-i § 15 lõigetega 21 ja 22. Lõike 21 kohaselt lubatakse isikutel piiranguga lõhkeaine lähteainet soetada, sisse tuua, omada ja kasutada. Piiranguga lõhkeaine lähteaine on aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, mis ületab nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära. Kehtiva õiguse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korral. Edaspidi tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha ka isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, lähtudes KemS-i §-des 151– 156 sätestatud tingimustest ehk asjakohase loa alusel. Lõikega 22 kehtestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise nõuded. Kuna nõukogu määruses (EL) 2019/1148 ei ole nimetatud aine hoidmisele konkreetseid nõudeid seatud, sätestatakse need KemS-s. Piiranguga lõhkeaine lähteainet tuleb hoida tootja ette antud tingimustel, ohutult ning eemal soojus- ja süttimisallikast. Lisaks on oluline, et piiranguga lõhkeaine lähteaine ei oleks kättesaadav kõrvalistele isikutele, sest see on ohtlik kemikaal, mille mittenõuetekohane käitlemine võib põhjustada ohtlikke tagajärgi, nt tulekahju. Punktiga 3 täiendatakse KemS-i §-dega 151–156, millega kehtestatakse isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks väljastatava loa nõuded. § 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ja piiranguga lõhkeaine lähteainete loetelu Lõike 1 kohaselt võib piiranguga lõhkeaine lähteainet isikule kättesaadavaks teha, kui liikmesriik kehtestab loa andmise korra kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2019/1148. Kättesaadavaks tohib teha piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise eesmärk on võimaldada isikutel seaduslikult kasutada piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Praegusel juhul tehakse piiranguga 4 lõhkeainete lähteainetest Eestis kättesaadavaks nitrometaan, mille massiprotsent on suurem kui 16. Lõikega 2 kehtestatakse nõue, et isik, kes soovib piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada, peab selleks esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses esitab taotleja enda isikuandmed (taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi number ning kui see on asjakohane, siis juriidilise isiku ärinimi ja äriregistri kood), telefoninumbri ja e-posti aadressi, elukoha aadressi ning nõuetekohase kehtiva tervisetõendi otsuse. Tervisetõendi otsusel kajastuvad taotleja nimi, isikukood, elukoht, tervishoiutöötaja nimi ja -asutuse nimi ning väljastamise aeg ja otsus (kas jah või ei). Lisaks peab taotleja esitama info, kas soovib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks, piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala, taotletava maksimumkoguse ja -kontsentratsiooni ning andmed, kuidas ja millisel aadressil ning millistel tingimustel plaanib piiranguga lõhkeaine lähteainet hoida ja kasutada (üritused, sh võistluste andmed), ning selle sissetoomise ja kasutamise aeg. Lõikega 3 nähakse ette, et taotleja peab piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest tasuma riigilõivu RLS-s sätestatud korras. RLS § 11 lõike 2 kohaselt kontrollib riigilõivu võtja (TTJA) riigilõivu laekumist või sularahas tasumist toimingu tegemise taotluse saamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata. Lisaks sätestab RLS § 9 lõige1, et riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Taotleja all peetakse silmas isikut, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Piiranguga lõhkeaine lähteaine loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot (seletuskirja § 2 punkt 2), sõltumata sellest, kas luba taotletakse ühe- või mitmekordseks kasutuseks. Kuna varem ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks Eestis luba väljastatud, arvestati riigilõivu suuruse määramisel Soomes samasuguse loa taotlemise eest ettenähtud riigilõivu suurust, mis 2021. aastal oli 30 eurot. Aeg on edasi läinud ja arvestades järelevalveasutuste tehtavaid menetlustoiminguid, on riigilõivu mõistlik suurus 50 eurot taotluse kohta. Lõike 4 alusel kehtestatakse ministri määruse volitusnorm. Määrusega kehtestatakse loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada. Lõike 5 kohaselt arvestab valdkonna eest vastutav minister loetelu, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada TTJA poolt väljastatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa alusel, kehtestamisel nii ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust kui ka ühiskonnas esinevat põhjendatud huvi piiranguga lõhkeaine lähteaine õiguspäraseks kasutamiseks6. Avaliku korrana mõistetakse korrakaitseseaduse7 § 4 lõike 1 kohaselt ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse. 6 Õiguspärase kasutamise hulka kuulub piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamine, sissetoomine, omandamine ja kasutamine, mis hõlmab ka hoidmist. 7 RT I, 14.03.2023, 28 5 § 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese ja kontrolli teostajad Paragrahvis 152 sätestatakse järelevalveasutuste ülesanded, milliseid nõudeid tuleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemise korral kontrollida. TTJA kontrollib taotleja vajadust piiranguga lõhkeaine järele ja selle kasutamise õiguspärasust ning taotleja karistusregistri andmeid nii Eesti karistusregistrist kui ka välisriikide karistuste andmeid nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust, reguleeritud andmevahetuskanalis. Karistuste andmed kajastuvad karistusregistri seaduse8 (edaspidi KarRS) alusel loodud karistusregistris. Isiku karistusandmete kontrollimisel tuleb peale Eesti karistusregistrist andmete kontrollimise arvestada ka nõukogu määruse (EL) 2019/1148 art 6 lõikes 9 sätestatut. Nimetatud määruse kohaselt hangib pädev asutus loa taotleja suhtes nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõike 1 punktis c (taotleja taust, sealhulgas teavet taotleja suhtes tehtud varasemate jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta liidus) osutatud teabe teistes liikmesriikides tehtud varasemate jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste (võib sisaldada ka kolmandates riikides vastu võetud süüdimõistvate kohtuotsuste andmeid) kohta süsteemi kaudu, mis on kehtestatud nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK. Sellest süsteemist kontrollitakse isiku tausta samades karistusliikides (karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades), mida vaadatakse ka Eesti karistusregistrist. Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK artikli 7 lõike 2 kohaselt: kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele artikli 6 kohaselt esitatud päring karistusregistri andmete kohta on tehtud muul otstarbel kui kriminaalmenetluse eesmärgil, vastab nimetatud keskasutus sellele oma riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste ning kolmandates riikides tehtud ja talle seejärel edastatud ning karistusregistrisse kantud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul vastavalt riigisisesele õigusele. Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK artiklis 3 osutatud keskasutused vastavad sellistele teabepäringutele 10 tööpäeva jooksul pärast päringu laekumist. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja karistusandmete kätte saamiseks nii Eestis kui ka nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK tehtud otsuste kohta esitab TTJA KemS-i § 152 lõike 2 punktist 1 kohaselt päringu Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK) kooskõlas KarRS §-des 18 ja 30 sätestatud nõuetega. KarRS-i § 18 lõige 4 sätestab, et kui päringu teeb isik enda kohta või kui registrist päringu tegijaks on KarR-i § 19 lõikes 1 nimetatud isik (punkt 5 – valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks) või registri arhiivist päringu tegijaks on KarRS-i § 20 lõikes 1 nimetatud isik, märgitakse registri väljavõttes kõik KarRS §-s 12 nimetatud andmed. KarRS-i § 20 lg 1 punktis 9 sätestatud päringu väljavõte väljastatakse sama paragrahvi lõikes 21 sätestatud korras. RIK väljastab TTJA-le päringu alusel küsitud andmed ning need karistusregistri andmed ei sisalda registrist kustutatud andmeid ega ka arhiivi kantud andmeid, sest TTJA-d ei ole nimetatud KarRS § 20 lõike 1 loetelus. Lisaks kontrollib TTJA, et taotleja vastab LS-i § 97 lõigetes 7 või 8 juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele ja et tagatud on piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine. Kokkuvõttes kontrollib TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja vastavust KemS § 155 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 6 ning punktides 7–9 sätestatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kontrollib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja suhtes, kas esineb asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu avalikule korrale (KemS § 155 lg 2 punkt 4). 8 RT I, 14.03.2023, 27 6 Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) kontrollib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja suhtes, kas esineb asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule (KemS § 155 lg 2 punkt 4). § 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisenõuded Paragrahviga 153 kehtestatakse nõue taotleja (juriidilise isiku puhul juhatuse liige või liikmed) terviseseisundile. Taotleja vaimne ja füüsiline tervis peavad võimaldama tal nitrometaani ohutult kasutada ning neil ei tohi olla haigusi ega tervisehäireid, mistõttu on üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise tingimusi tervisekontrolli läbimine ja kehtiva tervisetõendi otsuse olemasolu. Selleks et tagada võrdsus füüsilisest isikust ja juriidilise isiku taotleja vahel, kehtib sama tingimus neile juriidilise isiku juhatuse liikmetele, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega. Kui juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte sees edasi delegeeritud, on ettevõtja huvi siiski tagada ohutus ja maandada riskid. Seega juhul, kui luba taotleb juriidiline isik, peavad need ettevõttes töötavad isikud, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, olema läbinud või läbima samuti nõutud tervisekontrolli. Taotlejal (füüsiline isik või juriidilise isiku juhatuse liikmetel) peab olema LS-i § 101 lõike 1 kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab vastama LS-i § 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele. LS-i § 97 lõike 7 kohaselt antakse AM-, A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-alamkategooria mootorsõiduki ja BE-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega kümme aastat ning LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega viis aastat. Oluline on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutaja oleks läbinud tervisekontrolli ja talle on väljastatud sellekohane tervisetõend. See, kas isik omab ka kehtivat juhiluba või mitte ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise vaatest oluline. Küll aga saab TTJA läbi juhiloa kehtivuse kontrollida kehtiva tervisetõendi olemasolu. Tervisenõuded nimetatud kategooria juhtidele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (edaspidi määrus nr 80). TTJA käsitleb tervisetõendi otsuse andmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/6799 (edaspidi IKÜM) sätestatuga. Määrus (EL) 2019/1148 jätab liikmesriigi otsustada, kuidas sisustatakse taotleja suhtes taustauuringu läbiviimine piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluses. Eelnõu välja töötamise käigus kaaluti tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase tervisetõendiga, kuid leiti, et relvaseadusest tulenevad tervisekontrolli nõuded on liiga piiravad. Relvaseaduse kohaselt ei väljastata isikule tervisetõendit nt juhul, kui isikul puudub käsi, käel pöial või on ühe käe osaline halvatus või käel on koordinatsioonihäired jne. Eeltoodu on vaid osa loetelust, mille puhul on nimetatud tervisekontrolli nõuded isikutele, kes soovivad hobi korras piiranguga lõhkeaine lähteainet mudelismi valdkonnas kasutada, liiga piiravad. Piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlejate tervisekontrolli nõuet ei seotud LMS-i kohase lõhkaja, lõhkemeistri ja 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 7 pürotehniku tervisenõudega, kuna ka need nõuded olid liiga piiravad (ei tohi olla kroonilist neerupuudulikkust, diabeeti, suhtlemist takistavat kõnedefekti jne). Juhime veel tähelepanu, et LS-i kohase tervisekontrolli käigus kontrollitakse nii sõltuvus-, psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete olemasolu ning nende esinemise korral isikule tervisetõendit ei väljastata. See oli teine põhjus, et nitrometaani käitlejate tervisekontrolli nõue siduda LS-i kohase tervisekontrolliga, kuna selle käigus kontrollitakse ka isikute vaimset tervist. Olulisena toome esile, et loa taotleja peab olema läbinud kas 1. või 2. gruppi kuuluva juhi tervisekontrolli. Et läbida 2. grupi tervisekontroll, peab olema läbitud 1. gruppi kuuluva juhi tervisekontroll. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemiseks sobib, kui on läbitud kas 1. gruppi või 2. gruppi kuuluva juhi tervisekontroll. Määruse nr 80 kohaselt kuuluvad 1. gruppi A-, AM-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite juhid, välja arvatud B-kategooria takso, ning A- ja B-kategooria alarmsõidukite juhid ning T-kategooria traktori ja liikurmasina juhid. 2. gruppi kuuluvad C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhid, trammijuhid ning juhtimisõiguse taotlejate ja mootorsõidukijuhtide õpetajad. Kui välisriigi kodanik taotleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, et ta saaks piiranguga lõhkeaine lähteainet Eestis kasutada (üldjuhul, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt taotleb ta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa oma alalisest elukohariigist), siis KemS-i § 153 kohaselt peab ta esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase kehtiva nõuetekohase tervisetõendi. § 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamine ja kooskõlastamine ning andmete säilitamine Lõike 1 kohaselt pädev asutus, kelleks on Eestis TTJA, väljastab või keeldub väljastamast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba isikule. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 5 lõige 3 sätestab, et loa väljastab selle riigi pädev asutus, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet kavatsetakse soetada, sisse tuua, omada või kasutada. TTJA lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul PPA ja KAPO kooskõlastuse saamisest. Lõikes 2 sätestatakse töödeldavate andmete loetelu, mida loa väljastaja (TTJA) piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse raames töötleb. Andmeid töödeldakse kooskõlas IKÜM-is ja isikuandmete kaitse seaduses10 (edaspidi IKS) sätestatuga. IKÜM-i artikli 4 p 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. TTJA töötleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses järgmiseid isikuandmeid: ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress, isikut tõendava dokumendi 10 RT I, 11.03.2023, 11 8 andmed, tervisetõendi otsuse (§ 151 lg 1 punktid 1–4) ning isikule määratud kehtivate karistuste andmed. Isikuandmed, isikut tõendava või muu dokumendi andmed määratletakse identifitseerimistunnusena, kuna nende andmete põhjal saab konkreetse isiku tuvastada. Isikule määratud kehtivate karistuste andmeid käsitletakse IKÜM-i mõistes sotsiaalse tunnusena. Tervisekontrolli andmeid ei ole käesoleva lõike loetelus nimetud, kuigi tervisekontrolli tulemused võivad sisaldada nii IKÜM-i kohaseid füüsiliste, füsioloogiliste, geneetiliste kui ka vaimsete tunnuste infot, siis tervisekontrolli sisu loa väljastaja ei näe. TTJA näeb üksnes tervisetõendi otsust, kas isikul on kehtiv tervisetõend või mitte. Lisaks ei käsitleta isikuandmetena piiranguga lõhkeaine lähteainega seotud informatsiooni nagu piiranguga lõhkeaine lähteaine taotletav maksimumkogus ja -kontsentratsioon, kavandatav kasutusala jne. Lõike 3 kohaselt edastab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse PPA-le ja KAPO-le, kes vastavalt § 15 punktidele 2 ja 3 (avalik kord ja riigi julgeolek) kooskõlastavad või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi TTJA järelevalve infosüsteemi põhimäärus) alusel on kehtestatud TTJA järelevalve infosüsteem. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise edastamine tähendab, et TTJA andmekogust saadetakse PPA-le ja KAPO-le teavitus, et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotlus on esitatud ning peale seda saavad nimetatud asutused dokumentidega TTJA infosüsteemis tutvuda. PPA-le ja KAPO-le võimaldatakse eraldi kasutajatena piiratud juurdepääs piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlusega seotud dokumentidele. Kui 14 päeva jooksul PPA ega KAPO taotlust ei kooskõlasta või ei edasta põhjendust, miks nad jätavad taotluse kooskõlastamata ega taotle tähtaja pikendamist, loetakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastatuks ilma sellekohase erikinnituseta. Haldusmenetluse seaduse11 (HMS) § 16 lõige 2 sätestab mh, et kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Lõike 4 alusel võivad nii PPA kui ka KAPO vestelda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejaga lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3, et oma pädevuse piires kontrollida taotleja tausta ja kujundada arvamus, kas lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või mitte. IKÜM-i artikli 2 lõike 2 punkti d kohaselt ei kohaldata IKÜM-i sätteid, kui isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Seega ei teki piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli tegemisel vastuolu IKÜM-ga, sest IKÜM võimaldab teostada avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil nimetatud taustakontrolle. Juhime tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO peavad vajalike dokumentide ja lisateabe saamise korral ning andmekogudesse päringute tegemisel lähtuma asutuste põhimäärustes sätestatust. Vestlus protokollitakse vastavalt haldusmenetluse seaduse § 18 lg 1 punktile 3. 11 RT I, 06.07.2023, 31 9 Lõike 5 kohaselt võivad PPA ja KAPO lisaks käesoleva paragrahvi lõike 4 andmetele piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja kohta küsida täiendavalt informatsiooni riigiasutustelt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult kui ka eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult. Lisaks võivad nii PPA kui ka KAPO teha päringuid teise vastutava töötleja andmekogusse. Vastutava töötlejana mõistetakse käesoleval juhul IKÜM art 4 p 7 kohast füüsilist või juriidilist isikut, avaliku sektori asutust, ametit või muud organit, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid, kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses. Samuti on PPA-l ja KAPO-l lubatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse menetluses kasutada üldsusele suunatud ja avalike allikate andmeid, kuid seda ei sätestata seaduse tasandil, sest üldsusele suunatud ja avalike allikate kasutamine ei eelda volitusnormi seaduses. Näiteks ettevõtte teave (nt juhatus, omanikud, tegevusala) Eesti äriregistrist või rahvusvahelistest äriregistritest. See aitab tuvastada, kas loa taotleja on seotud usaldusväärsete ettevõtetega või on seotud riskantsete ettevõtlusaladega. Samuti võib kasutada sotsiaalmeedia platvormidel (nt Facebook, LinkedIn, X) avalikult jagatud teavet isiku või ettevõtte kohta, näiteks taotleja ametialane taust ja kontaktid. Sellest võib saada aimu taotleja varasematest tegevustest ja võimalike ohtude kohta. Uudiste portaalides ja meediaväljaannetes ilmunud artiklid, mis käsitlevad isikut või ettevõtet, võivad anda infot varasemate seaduserikkumiste, kohtuotsuste või majanduslike probleemide kohta. Avalikud riiklikud teadaanded ja dokumendiregistrid, kus võivad olla avalikud teated taotleja või tema ettevõtte kohta. Need võivad anda infot, kas taotleja on seotud vaidluste, maksehäirete või muude riskantsete tegevustega. Rahvusvahelised andmebaasid, näiteks ÜRO või Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjad, kust saab kontrollida, kas isik või ettevõte on seotud sanktsioonidega või ohtlike organisatsioonidega. Need andmed aitavad PPA-l ja KAPO-l hinnata, kas taotleja ja temaga seotud isikud või ettevõtted vastavad julgeolekunõuetele ning kas on olemas märke võimalikust riskist lõhkeainete lähteainete kasutusloa menetluse raames. Lõikes 6 sätestatakse nimekiri, milliseid isikuandmeid kooskõlas IKÜM ja IKS nõuetega võivad PPA ja KAPO käesoleva seaduse § 152 punktides 2 ja 3 nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks töödelda. Isikuandmed, mida PPA ja KAPO töödelda võivad, hõlmavad esmalt isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukoha aadressi, telefoninumbrit, e-posti aadressi ja isikut tõendava dokumendi andmeid (§ 151 lg 2 punktid 1–3). Samuti võivad PPA ja KAPO töödelda andmeid, mis on seotud isiku varasemate nimede ja kontaktandmetega, kodakondsuse ja isikule määratud karistuste andmetega, sh isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste andmed, kus isik on kahtlustatav või süüdistatav. Isiku varasemad nimed ja kontaktandmed aitavad tuvastada sama isiku erinevaid identiteete ja kontakte, mis võivad olla olulised isiku tausta hindamisel. Varasemad nimed ja kontaktandmed on eriti olulised juhtudel, kus inimene on muudetud andmeid kasutanud võimalike seaduserikkumiste varjamiseks. Kodakondsuse andmed on olulised, et kontrollida isiku õiguslikku seost Eesti riigiga, sealhulgas potentsiaalsete sidemete kindlakstegemiseks teiste riikidega, mis võivad mõjutada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise riske. Karistuste ja isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluste andmed annavad olulist teavet isiku usaldusväärsuse ja potentsiaalse ohu hindamiseks. Need andmed võimaldavad hinnata, kas isik on varem osalenud tegevustes, mis võiksid olla ohuks avalikule korrale või riiklikule julgeolekule. 10 Lisaks on õigus töödelda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja töötamisega (olemasolevate kui ka varasemate töökohtade andmed). Teave lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja töökohtade kohta aitab hinnata taotleja usaldusväärsust ja võimalikku ohtu, mis kaasneb nende ainete käsitlemisega. Varasemate tööandjate andmed võivad näidata taotleja varasemat käitumist ja ametialast tausta. Töötamise andmed võimaldavad hinnata, kas isikul on stabiilne töökoht ja sissetulek, mis võib olla oluline tegur isiku tausta ja usaldusväärsuse hindamisel. PPA ja KAPO võivad töödelda taotleja majandustegevusega seotud andmeid. Andmed majandustegevuse kohta annavad ülevaate isiku finantstegevustest ja võimalikest seostest ettevõtetega, mis võivad omada mõju riigi julgeolekule või olla seotud võimalike seaduserikkumistega. Ka andmed isiku seotuse kohta äriühingu, ühistu, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega võivad loa väljastamisel olulist rolli omada. Mittetulundusühingute ja muude mittetulunduslike organisatsioonide kaudu võivad isikud omada sidemeid, mis võivad kujutada endast ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Selle teabe abil saab hinnata isiku osalust ja seotust riskide hindamisel. Lisaks on PPA-l ja KAPO-l õigus töödelda muid isikuandmeid, kui on põhjendatud kahtlus, et isikust võib lähtuda oht riigi julgeolekule või avalikule korrale. Kuigi lõike sissejuhatavas lauseosas on hõlmatud nii PPA kui KAPO, siis lähtuvad nimetatud asutused kontrolli tegemisel § 155 lõikes 2 nimetatud pädevuste erisusest. Erijuhtudel, kus on kahtlus, et isik võib olla ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale, võib vajalikuks osutuda lisateabe töötlemine. See annab PPA-le ja KAPO-le võimaluse reageerida paindlikult ja hinnata potentsiaalset ohtu terviklikult. Lõike 7 kohaselt jätavad PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui § 155 lg 2 punktis 4 sätestatud asjaolud ei ole täidetud. Teiste sõnadega tähendab see, et taotleja võib kujutada otseselt ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Lõike 8 kohaselt võivad PPA ja KAPO jätta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui taotleja ei esita ettenähtud ajaks nimetatud asutuste poolt küsitud lisadokumente ja selgitusi. Taotluses puuduste kõrvaldamise menetluse läbiviimisel lähtutakse HMS-s sätestatud tähtaegadest. Lõike 9 kohaselt säilitatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluses töödeldud andmeid 10 aastat loa kehtivusaja lõpust arvates. TTJA järelevalve infosüsteemi põhimääruse § 9 lg 1 punkti 5 kohaselt säilitatakse andmekogus töödeldavaid andmeid loa kohta 10 aastat loa kehtivusaja lõpust arvates. Üldist TTJA lubade andmete töötlemise säilitustähtaega kohaldatakse ka piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmetele, kuna määrus (EL) 2019/1148 ei sätesta andmete säilitamise osas tähtaegu vaid viitab IKÜM-ile. Määruse (EL) 2019/1148 põhjenduspunktis 22 on mh toodud, et tuleks tagada nende isikute põhiõigus isikuandmete kaitsele, kelle isikuandmeid määruse (EL) 2019/1148 kohaldamisel töödeldakse ning see tähendab, et kohaldatakse IKÜM-i sätteid. Loa andmise ja kahtlustäratavatest tehingutest teatamisega seotud isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas IKÜM-iga, sh üldiste andmekaitsepõhimõtetega, nagu seaduslikkuse, aususe ja läbipaistvuse, eesmärgikohasuse, võimalikult väheste andmete kogumise, täpsuse, andmete säilitamise piiramise, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse põhimõte ning kohustus austada nõuetekohaselt andmesubjekti õigusi. Seetõttu kõik ametiasutused (TTJA, PPA ja KAPO), kes piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluses osalevad, peavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluse menetlemisega seotud töödeldud andmeid 11 säilitama 10 aastat loa kehtivusaja lõpust arvates ning seejärel tuleb töödeldud andmed kustutada. 155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine Lõike 1 kohaselt on TTJA-l õigus väljastada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks maksimaalselt kolmeks aastaks tulenevalt nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõikest 3, sõltuvalt taotleja esitatud andmetest ja julgeolekuolukorrast. Lõikes 2 sätestatakse tingimused TTJA poolt isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisele. Tingimuste koostamisel lähtuti nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõikest 1. Taotleja peab tõendama, et tal on põhjendatud vajadus piiranguga lõhkeaine lähteaine järele, nt nitrometaani kasutamine mudelautode kiirendamiseks, ja ta kasutab seda ainet nõuetekohaselt, sh on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine vastavalt KemS-i § 15 lõikele 22. Taotlejal peab olema liiklusseaduse (edaspidi LS) § 101 lõike 1 kohane tervisetõendi otsus, mis kinnitab, et tema tervis on vastav LS-i § 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud nõuetele. TTJA saab tervisetõendi kehtivust kontrollida Transpordiameti e-teeninduse lehelt, sest tervisetõendi kehtivus on seotud juhiloa kehtivusega. See tähendab kehtiva juhiloa üheks eelduseks on kehtiva tervisetõendi olemasolu. Samuti on oluline, et taotleja ei kujuta ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule. Taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis on pandud toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades või samaväärse teo eest välisriigis ning karistusandmed ei kajastu nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK12, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust, reguleeritud andmevahetuskanalis (KarRS § 30 lg 4). Kui nõukogu raamotsust 2009/315/JSK muudetakse, siis piisab karistusregistri seaduse § 30 lg 4 muutmisest ja käesolevat sätet ei ole vaja täiendavalt muuta. Karistuste loetelu lisamisel võeti aluseks kehtiva lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) §-d 14 ja 16 (tegevusloa taotleja ja lõhkematerjali vahetu käitleja) kontrolli nõuded. Nõue tugineb turvalisuse ja usaldusväärsuse põhimõttele, kuna sellised kuriteod viitavad isiku suurele ohtlikkusele ja kalduvusele kasutada ohtlikke aineid või relvi valesti, mis võiks ohustada ühiskonna turvalisust ja riigi julgeolekut. Esimese astme kuriteod ja riigivastased süüteod Need kuriteod viitavad isiku potentsiaalsele ohtlikkusele ja kalduvusele sooritada raskekujulisi seaduserikkumisi, mis võivad otseselt ohustada ühiskonda ja riigi julgeolekut. Lõhkeainete käitlemisel on eriline tähtsus usaldusväärsusel ja turvalisusel, kuna nende vale kasutamine võib põhjustada ulatuslikke kahjusid. Kuriteod lõhkematerjalide või relvade kasutamisel Kui isik on toime pannud kuriteo, kasutades lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva, viitab see taotleja kalduvusele kasutada ohtlikke esemeid vääral ja ohtlikul viisil. Sellise tausta olemasolu on oluline riskinäitaja, mis viitab võimalikule tulevasele kuritegelikule tegevusele lõhkeaineid käideldes. Karistusandmete kajastumine EL-i karistusregistrite vahetamise süsteemis 12 Nõukogu raamotsus 2009/315/JSK käsitleb liikmesriikide vahel karistusregistrite andmete vahetamise korraldust ja andmete sisu. 12 Kui taotleja karistusandmed on liikmesriikidevahelises andmevahetuskanalis ja vastavad süüteod kajastuvad EL-i tasandil, on oluline, et nende karistusandmete kättesaadavust ja kontrolli võimaldatakse ka Eestis. Rahvusvaheline kuritegevus ja võimalikud seosed välisriikidega suurendavad ohtu, et isik võib lõhkeaineid kasutada rahvusvahelist julgeolekut ohustaval viisil. Sätte sõnastamisel on kasutatud karistusregistri seaduse13 (edaspidi KarRS) § 30 lõike 4 eeskuju. Kokkuvõttes tagab selliste isikute lõhkeainete käitlemise loa taotluste tõhus kontroll, et ohtlikke aineid ei satuks kuritegelike kavatsustega või julgeolekut ohustavate isikute kätte, vähendades sellega võimalikke riske avalikule korrale, turvalisusele ja riigi julgeolekule. Ühtlasi kaalutakse, kas piiranguga lõhkeaine lähteainet ei ole võimalik asendada mõne teise alternatiivse ainega, mis ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine, kuid on ohutum, ja millega saavutatakse sarnane toime. Samuti ei tohi taotleja esitada valeandmeid, mis võivad oluliselt mõjutada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamist, nt esitab taotleja valeandmed piiranguga lõhkeaine hoiutingimuste kohta. Kui eelloetletud tingimused on täidetud, väljastab TTJA isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa. Lõike 3 kohaselt keeldub TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest, kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused, nt on taotlejal raskekujuline psüühikahäire, probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja või tal ei ole ohutuid tingimusi piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmiseks (nt lukustatud ruum või kapp, et kõrvalised isikud seda kätte ei saaks, vajadusel võib olla paigaldatud signalisatsioon või videovalve) või ta on esitanud taotlemisel valeandmeid (nt esitab tervisetõendi, aga see ei vasta LS-i § 101 lõike 1 nõuetele), millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel. TTJA võib keelduda loa väljastamisest, kui taotleja puhul on põhjendatud alus kahelda piiranguga lõhkeaine lähteaine õiguspärases kasutamises. Näiteks, kui isik taotleb loa, et nitrometaani kasutada mudelautode kiirendamiseks ja ta kasutab seda kooskõlas loal esitatud andmetega, on tegemist õiguspärase kasutamisega. Lõike 4 kohaselt võib TTJA keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui PPA või KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud, kuna taotleja ei esitanud nõutud ajaks vajalikke dokumente või lisateavet (KemS § 154 lg 8). Lõike 5 kohaselt, kui TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine loa väljastamisest, teavitab ta loa taotlejat ka õiguslikust alusest. Kui keeldumise otsus sisaldab teavet, mis seab ohtu avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse, ei avaldata seda teavet taotlejale ega muudele isikutele. Sarnast lahendust on kasutatud näiteks välismaalaste seaduse14 §-des 49, 53 ja 64. Kui TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest, siis märgitakse keeldumise otsuses ka keeldumise alus, st kas ei ole täidetud KemS § 155 lõikes 2 nimetatud tingimused. Kui PPA või KAPO ei kooskõlastanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust ning nende kooskõlastamata jätmise otsus sisaldab teavet, mis võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut ning on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärkide täitmiseks, siis TTJA keeldub loa andmisest. TTJA ei avalda oma otsuses taotlejale ega teistele isikutele keeldumise põhjust ega sellega seotud teavet. 13 RT I, 14.03.2023, 27 14 RT I, 06.07.2023, 120 13 Lõikes 6 on nimetatud loetelu, millistel juhtudel ei avalikustata piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmeid ega ka keeldumise põhjust. Need põhjendatud juhud võivad seotud olla nii süüteomenetluse erinevate menetlustoimingutega (tõkestamine, avastamine), karistuse täideviimise, ametliku uurimise või menetluse takistamisega. Kui andmete avalikustamine võib kahjustada süüteomenetluse läbiviimist või aidata kahtlustataval vältida uurimisasutuste tegevust, on mõistlik neid mitte avalikustada. Näiteks kui loa taotlejat kahtlustatakse lõhkeaine lähteainete väärkasutamises ja avalikustamine võiks anda talle vihjeid uurimise kulgemise kohta, mis aitaks tal tõendeid varjata või uurimisprotsessi kahjustada. Võib ka juhtuda, et piiranguga lõhkeaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmed võivad mõjutada teise isiku õigusi ja vabadusi. Andmete avalikustamata jätmine on vajalik, kui see võib kahjustada teiste isikute õigusi. Näiteks kui loa menetlemise käigus ilmneb teave, mis on seotud kolmanda isiku tundliku eraelulise infoga, mida avalikustades võiks selle inimese privaatsust või mainet kahjustada. Samuti ei avaldata töödeldud andmeid ega ka keeldumise põhjust, kui see ohustab avaliku korda ja riigi julgeolekut. Lõhkeainete lähteainete loa andmisega seotud andmed võivad olla tundlikud riigi julgeoleku seisukohalt, kui neid saaks kasutada terroriaktide planeerimiseks või riigi vastu suunatud tegevuseks. Näiteks kui loa taotleja taust viitab võimalikule seotusele terrorismiohuga ja avalikustamine võiks ohustada julgeolekuasutuste tegevust. Avaliku korra kaitsmine võib olla vajalik, kui avalikustamine võiks esile kutsuda ühiskondlikke rahutusi või mõjutada korra tagamist. Näiteks kui lõhkeaine lähteaine taotlus on seotud võimalike protestide või rahutustega, kus selle kasutamine võiks kaasa tuua ohtlikke olukordi. Kui avalikustamine võib kahjustada käimasolevat ametlikku uurimist, tuleb teave hoida salajas seni, kuni uurimine on lõpule viidud. Näiteks kui uurimise all on ettevõte, kes on kahtlusalune lõhkeainete väärkasutamises ja avalikustamine võiks takistada uurimisasutuse tegevust. Ka käesoleva eelnõu aluseks oleva määruse (EL) 2019/1148 peamine ja suurim eesmärk on avaliku julgeoleku kõrgem tase. Lõige 7 täpsustab käesoleva paragrahvi lõike 6 andmete mitteavalikustamise kestust. Andmeid ei avaldata nii kaua, kui see võib tuua kahju või mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmist. 156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine Lõige 1 sätestab, et TTJA peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui on alust arvata, et § 155 lõikes 2 sätestatud tingimusi on rikutud. Kuus kuud on piisav aeg, et selgitada välja, mis põhjusel rikkumine toime pandi. Lõike 2 kohaselt tunnistab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul. Lõikega 3 sätestatakse, et TTJA tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks, kui pärast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmist tuvastatakse KemS-i § 155 lõikes 2 nimetatud tingimuse rikkumine või kui loa omanik ei ole etteantud tähtaja jooksul kõrvaldanud loa kehtivuse peatamise puudust (KemS-i § 156 lg 2). Viide KemS-i § 155 lõikele 2 jätab TTJA-le koostöös PPA ja KAPO-ga muuhulgas võimaluse tunnistada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba kehtetuks sellisel juhul koheselt, kui tegemist on otsese ohuga riigi julgeolekule või isikut on vahepeal karistatud. 14 Lõige 4 sätestab, et TTJA teavitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamisest taotlejat õiguslikust alusest. Kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise otsus sisaldab teavet, mis seab ohtu avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse, ei avaldata seda teavet taotlejale ega muudele isikutele. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise teavitamiseks kehtestatakse sama regulatsioon, mis piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest keeldumisel (KemS § 155 lg 5). Lõike 5 kohaselt, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba tunnistatakse kehtetuks, peab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik tagama tema valduses oleva piiranguga lõhkeaine lähteaine nõuetekohase ohutuse, sh hoiuleandmise. See tähendab, et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik peab leidma 30 päeva jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise õigusega isiku, kellele piiranguga lõhkeaine lähteaine võõrandada, või kui isikut ei leita, siis hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine TTJA järelevalve all. 30 päeva on tingitud asjaolust, et tegemist on piiratud valdkonnaga ning isikul võib kuluda aega piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise õigusega isiku leidmiseks. Eelistatum variant on piiranguga lõhkeaine lähteaine võõrandamine mitte lihtsalt hävitamine, mis tekitab täiendavat keskkonnakahju. Kui isik ei taga vabatahtlikult piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutust, võib TTJA kasutada asendustäitmist vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele. Juhul kui TTJA koostatud ettekirjutust märgitud tähtaja jooksul ei täideta, saab TTJA rakendada sunnivahendit või äärmisel juhul asendustäitmist, kui isik ei ole nõus ise talle määratud kohustust täitma. Punktiga 4 täiendatakse § 22 lõiget 4 ning täpsustatakse OE-de ja SOE-de käitajate kohustusi. Kehtiva õiguse kohaselt on OE-del ja SOE-del kohustus võimaliku doominoefekti korral vahetada omavahel asjakohast teavet, et rakendada vajalikke meetmeid ja teha koostööd avalikkuse teavitamisel. Sättega on üle võetud SEVESO III direktiivi art 9 lg 3 punkt b, mille kohaselt tagab liikmesriik, et direktiivi art 9 lõike 1 kohaselt määratletud käitiste käitajad teevad koostööd, et teavitada üldsust ja naabruses paiknevaid tegevuskohti, mida direktiivi reguleerimisala ei hõlma, ning edastavad teave käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide koostamise eest vastutavale asutusele. Kuna kehtiv nõue ei too eraldi välja naabruses paiknevate tegevuskohtade, mis ei kuulu SEVESO III direktiivi kohaldamisalasse, teavitamist, tuleb seda täiendada. Sellest tulenevalt tehakse täpsustus, et kui OE ja SOE puhul on tõenäoline doominoefekt, peavad nad teavitama ka naabruses paiknevaid tegevuskohti, mis ei ole OE või SOE. Punktiga 5 muudetakse § 23 lõike 3 teist lauset. Kehtiva õiguse kohaselt esitab ettevõte kohustuslikud dokumendid järelevalveasutustele eelistatult elektrooniliselt. Seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud TTJA järelevalve infosüsteemi 15 on suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele loodud ühetaoline võimalus esitada nõutud dokumente (vt KemS-i 3. peatükk). Lisaks saavad nõutud dokumente ühtses keskkonnas menetleda, vajaduse korral tagasi lükata ja kooskõlastada nii TTJA kui ka Päästeamet (edaspidi PäA), kes on selle valdkonna pädevad asutused. Sel moel muutub kohustuslike dokumentide menetlemine läbipaistvamaks nii ettevõttele kui ka menetlevatele asutustele, kuna on olemas täpne ülevaade iga nõutud dokumendi menetlemise hetkeseisust. Infosüsteem võimaldab kohustuslike dokumentide varem sisestatud andmeid võtta aluseks, kui andmeid on vaja muuta ja parandada, mistõttu edaspidi väheneb ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike dokumentide 15 RT I, 30.12.2020, 10 15 uuendamisel. Tähtaja saabumisel väljastab infosüsteem loa omanikule teavituse nõutud dokumentide läbivaatamise ja uuendamise vajadusest. Mootorikütuste ja gaasipaigaldiste ettevõtted on juba võtnud TTJA järelevalve infosüsteemi kasutusele ja esitavad neilt nõutud dokumendid selle kaudu. On asjakohane muuta dokumentide esitamine nimetatud infosüsteemi vahendusel kohustuslikuks ka kõikidele suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele. Seetõttu sätestatakse KemS-i § 23 lõikes 3 nõue, et edaspidi esitavad ettevõtted KemS-i kohaselt nõutud dokumendid TTJA järelevalve infosüsteemi vahendusel ehk elektroonselt. Punktiga 6 täiendatakse § 24 lõiget 1 ja täpsustatakse loetelu, milliseid osapooli peavad SOE- d ennetavalt ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist, ohutusabinõudest ja õnnetuse korral soovitatavatest käitumisjuhistest teavitama. KemS § 24 lõikega 1 on üle võetud SEVESO direktiivi art 14 lõige 2, mis mh sätestab, et avalikkuse teavitamisel tuleb teave edastada kõigile avalikult kasutatavatele hoonetele ja alade omanikele, sealhulgas koolide ja haiglate pidajatele. Kehtiva sätte kohaselt teavitatakse avalikkust ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivaid isikuid, eraldi ei ole välja toodud asutuste nimekirja. Seetõttu täpsustatakse SOE- le kehtestatud avalikkuse teavitamise nõuet ning lisatakse nimekirja avalikult kasutatavad hoonete ja alade omanikud, sh koolide ja haiglate pidajad. Punktiga 7 muudetakse § 24 lõiget 2 nii, et ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimuva õnnetuse korral korraldab käitaja õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute viivitamatu teavitamise õnnetusest. KemS § 24 lõike 2 muudatus on tingitud asjaolust, et riiklikul tasandil on olemas tõhusam süsteem avalikkuse teavitamiseks ning seda on asjakohane kasutada, st riik paigaldab suurematesse asulatesse viivitamatu ohuteate edastamiseks sireenisüsteemi ning avalikkuse teavitamiseks saab kasutada ka EE-ALARM-i võimalust saata ohuraadiuses olevatele inimestele tekstisõnumeid (SMS teavitus). OE-de ja SOE-de sireenisüsteemid ja muud teavitamise viisid on samal põhjusel juba kasutusel – sisuliselt tekib nendes piirkondades olukord, kus on kasutusel mitu paralleelset süsteemi (riiklik ja ettevõtete oma). Muudatuse eesmärk on täpsustada OE ja SOE käitaja praegu kehtivat kohustust õnnetusest teavitada: käitaja kohustus on korraldada viivitamata nende isikute teavitamine, kes jäävad õnnetuse mõjupiirkonda. Muudatuse kohaselt OE-de ja SOE-de olemasolevad sireenisüsteemid jääksid vajadusel riiklike süsteemidega paralleelselt kasutusele piirkondades, kus riik omakorda sireenid paigaldab (PäA lepib ohu tekkimisel kokku täpse korralduse). Samas osades OE-des ja SOE-des ei ole kasutusel sireene (kasutatakse muid teavituse viise, nt telefoni teel, SMS-i saatmine jms), kuid sinna piirkonda on planeeritud riiklikud sireenisüsteemid. Seetõttu on välja pakutud lahendus KemS-is ette näha praeguse otsese teavitamiskohustuse asemel teavitamise korraldamise kohustus. See tähendab, et kui teavitus on vaja edastada näiteks helisignaalina, siis saab see toimuda nii ettevõtte sireenisüsteemi kui ka riigi poolt kasutusele võetava sireenisüsteemi kaudu, mis on samuti mõeldud viivitamatu ohuteate edastamiseks. OE-d ja SOE-d, kelle lähedale või kelle territooriumile sireenid riigi poolt paigaldatakse, saavad riiklikke sireene tulevikus kasutada õnnetuse korral inimeste teavitamiseks. Oluline on märkida, et riiklike sireene ei saa ettevõte ise käivitada ning EE-ALARM sõnumit välja saata, vaid OE või SOE saab korraldada ohuteavituse käivitamise, st sõlmides vastavad kokkulepped PäA-ga ja Häirekeskusega. See tähendab, et õnnetuse korral peab OE ja SOE olema suuteline kiirelt reageerima sündmusele, tagama territooriumil olevate inimeste ja Häirekeskuse teavitamise. OE ja SOE poolt edastatava info alusel teeb juhtiv asutus lähtuvalt ohuhinnangust otsuse avalikkuse teavitamiseks ning valib õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise viisi, milleks võib olla näiteks nii riikliku sireeni käivitamine ja/või EE-ALARM-i sõnumi 16 saatmine. Juhul, kui OE ja SOE ei jää riiklike sireenidega kaetud piirkonda, jääb OE ja SOE kohustuseks korraldada ohustatud isikute teavitamise lahendus (kaasa arvatud vajadusel sireenide paigaldamine). Üheks lahenduseks võib olla ka EE-ALARM-i sõnumi saatmine Häirekeskuse ja/või PäA poolt. Samas peab OE ja SOE käitaja suutma korraldada esmast ohuteavitust oma territooriumil ning samuti ei saa OE ega SOE eeldada, et riik tuleb ja tagab riiklikud sireenid ka nende piirkonda. Ettepaneku kohaselt vähendatakse ettevõtjate koormust, kuid oluline on, et igas sellises OE-s või SOE-s oleks võimaliku õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise korraldus läbi mõeldud, kokkulepitud ja vajaduse korral toimiks tõrgeteta ning koostoimes riikliku teavitussüsteemiga. Täpsemad võimalused teavituse korraldamiseks, sh ettevõtte kohustus õnnetuse korral teavitada Häirekeskust, saavad sätestatud vastavas rakendusaktis. KemS § 22 lõike 5 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitaval isikul kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul korraldada õppus hädaolukorra lahendamise plaani katsetamiseks. Sellise õppuse käigus tuleks testida ka ettevõtte võimekust korraldada avalikkuse teavitamist (sh ka seda, kui ettevõttes on kasutusel enda sireenisüsteem) sõltuvalt sellest, mis stsenaarium õppuse käigus läbi mängitakse. See tähendab, et alati ei pruugi õppusel läbimängitav stsenaarium vajada avalikkuse teavitamist. Võib juhtuda, et kontrollitakse muude ülesannetega hakkama saamist. Punktiga 8 muudetakse § 31 lõiget 2 ning täpsustame, et TTJA teeb käitamisloa info avalikuks oma järelevalve infosüsteemi kaudu. Lisaks, pärast Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamist 2020. aastal, kannab infosüsteem nimetust tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteem mitte tehnilise järelevalve infosüsteem. Punktiga 9 täiendatakse KemS § 34 punktiga 7 ning sätestatakse, et PäA on pädev asutus, kes tagab, et pärast suurõnnetuse toimumist võetakse kasutusele kõik kiireloomulised, keskmised ja pikaajalised meetmed. Täiendus on tingitud SEVESO III direktiivi rikkumismenetlusest, kus Euroopa Komisjon juhtis Eesti tähelepanu, et siseriiklikus õiguses on kriisi toimumise korral sätestatud toetavad meetmed, kuid puuduvad põhimeetmed. Hädaolukorra seadus16 kehtestab üldised kriisireguleerimise, sh hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. PäA on järelevalveasutus, kes vastutab kriisireguleerimise eest. Sellest tulenevalt täiendati KemS-st ja täpsustati PäA tegevusi õnnetuse toimumise korral. Kui toimub õnnetus, siis PäA, aga ka teised pädevad asutused (nt Keskkonnaamet) vastavalt oma vastutusvaldkonnale võtavad kasutusele kiireloomulised, keskmised ja pikaajalised meetmed õnnetusele reageerides, sündmuskohal olles ning õnnetusejärgselt. Rakendatakse hädaolukorra lahendamise plaan, käivituvad alarmid, evakueeritakse inimesed, koostöö SOE- ga ja ohualasse jäävate ettevõtjatega. Keskmised ja pikaajalised meetmed on seotud õnnetusejärgsete tegevustega. Nt kui on toimunud keskkonda saastav õnnetus, võetakse pinnase- ja/või õhusaaste proovid, teavitatakse avalikust ning antakse teada, kas pärast sündmust võib välitingimustes viibida, vett juua jne. Keskmised ja pikaajalised meetmed on otseselt seotud järelevalve tegevustega, õnnetuse põhjuse uurimine ja välja selgitamine, et tulevikus õnnetuse toimumise riske rohkem minimeerida ja seeläbi vältida õnnetuse toimumist. Kokkuvõttes keskenduvad kiireloomulised meetmed kohesele tegevusele õnnetuse tagajärgede leevendamiseks, keskmised meetmed taastamisele ja tulevase valmisoleku parandamisele, pikaajalised meetmed aga süsteemsele ohutuse parandamisele, eeskirjade järgimisele ja riskide vähendamisele. 16 RT I, 08.10.2024, 27 17 Punktiga 10 täiendatakse § 35 punktiga 5 TTJA pädevusnõudeid. Muudatus ei ole seotud SEVESO III rikkumismenetlusega, vaid loob õigusselguse kehtiva õiguse rakendamisel. SEVESO III direktiivi art 21 lõike 2 kohaselt esitab liikmesriik komisjonile 30. septembriks 2019 ja seejärel iga nelja aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Eesti ei ole KemS-s määranud, milline järelevalveasutus komisjonile direktiivi rakendamise aruandeid esitab. Praktikas on aruandeid esitanud TTJA koostöös PäA-ga, kuigi konkreetset nõuet KemS- s selles osas kehtestatud ei ole. Käesoleva muudatusega nimetatakse TTJA KemS-s asutuseks, kes edastab edaspidi komisjonile iga nelja aasta tagant SEVESO III direktiivi rakendamise aruandeid. Märgime, et see ei tähenda, et TTJA üksi koostab aruande, koostöö TTJA ja PäA vahel aruande kokkupanemisel jätkub vanaviisi, selles osas muutusi ei ole. Punktiga 11 täiendatakse § 38 lõiget 8 punktiga 5 ning MTA-le antakse õigus teostada järelevalvet määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine impordi (sissevedu kolmandast riigist) nõuete täitmise üle. Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt on piiranguga lõhkeaine lähteaine määruse (EL) 2019/1148 I lisas loetletud aine, mille kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sh segu või muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab vastavat piirmäära. Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt on sissetoomine kas teisest liikmesriigist või kolmandast riigist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/201317 määratletud tolliprotseduuri, sh transiidiprotseduuri alusel aine toomine liikmesriigi territooriumile, olenemata selle sihtpunktist liidus. Eestis reguleerib tolliga seotud protseduure tolliseadus. Tolliseaduses sätestatakse väljastpoolt Euroopa Liidu tolliterritooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole liidu tolliterritooriumi kaupade toimetamise täpsustavad nõuded osas, mis ei ole reguleeritud liidu tollialaste õigusaktidega, ning tollijärelevalve meetmed ja vastutus tollialaste õigusaktide rikkumise eest. Tolliseaduses kasutusel olevad terminid on samad, mis määruse (EL) nr 952/2013 terminid. Piiranguga lõhkeaine lähteainet, mille kontsentratsioon ületab I lisas sätestatud piirmäära, ei tohi isikud sisse tuua, kui just liikmesriik ei ole otsustanud teatud piiranguga lõhkeainete lähteaineid loa alusel kättesaadavaks teha. Sellest tulenevalt on oluline, et MTA-l oleks järelevalvepädevus piiranguga lõhkeainete lähteainete impordi nõuete täitmise osas. Määruse (EL) 2019/1148 mõistes on MTA-l oluline piiranguga lõhkeainete lähteainete puhul teatud kontsentratsioonist alates jälgida loa olemasolu. Kui isik soovib Eestisse tuua 35 % väävelhapet, siis seda ta teha ei saa, kui tal ei ole selleks mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi luba, sest tegemist on piiranguga lõhkeaine lähteainega ning Eesti väävelhappe kasutamise osas lube ei väljasta. Küll aga peavad liikmesriigid tunnustama teiste EL riikide poolt väljastatud piiranguga lõhkeaine lähteainete kasutamise lube. Kui MTA peaks järelevalvekontrolli käigus tuvastama isiku, kes toob Eestisse piiranguga lõhkeaine lähteainet määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud piirmäärast suuremas kontsentratsioonis ilma vastava loata, on MTA-l võimalus see edaspidi konfiskeerida. Punktiga 12 tingituna punkti 10 (KemS § 35 punkti 5 lisamine) muutmisest jäetakse § 40 lõike 2 esimesest lausest välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL nimetusest tekstiosa „ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1−37)“. HÕNTE § 29 lõige 3 kohaselt peab viites Euroopa Liidu õigusaktile nimetama viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri, näiteks: nõukogu direktiiv 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik 18 2011/85/EL. Lühend „EL” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tuleneb Euroopa Liidu lepingust või Euroopa Liidu toimimise lepingust. Lühend „EÜ” või „EMÜ” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tulenes Euroopa Ühenduse, varem Euroopa Majandusühenduse asutamislepingust. HÕNTE § 29 lg 4 sätestab, et esmakordsel viitamisel eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile tuleb lõikes 3 nimetatud andmetele lisada viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23). Käesoleva eelnõu muudatustega on KemS-s esmakordne viitamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/18/EL KemS § 35 punktis 5 ja edaspidi ei ole vaja Euroopa Lidu õigusakti nimetust pikalt välja kirjutada. Punktiga 13 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga „soetamise“, et vastutuse poolest oleks piiranguga kaetud ka piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine. Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete puhul lähtutakse määruses (EL) 2019/1148 artiklites 5–7, 9 ja 13 toodust. Määruse (EL) 2019/1148 artiklis 5 käsitletakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, artiklis 6 loa väljastamist ja selle menetlust, artiklis 7 tarneahela teavitamist ning artiklis 9 kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest teatamist. Määruse (EL) 2019/1148 art 13 kohaselt kehtestavad liikmesriigid määruse (EL) 2019/1148 nõuete rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba hõlmab lisaks sisse toomisele, omamisele ja kasutamisele (olemasolev karistusnorm) ka soetamist ning sellest tingituna tuleb ka karistusnormi loetelu täiendada. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus isik rikub oluliselt soetamise nõudeid, aga võimalus teda selle teo eest karistada puudub. KemS § 45 näeb juriidilisele isikule maksimaalse karistusena ette kuni 32 000 euro suuruse rahatrahvi ning seda käesoleva eelnõuga ei tõsteta, vaatamata sellele, et karistusseadustiku § 47 võimaldab juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Karistusmäära ei ole mõistlik ega proportsionaalne tõsta olukorras, kus piiranguga lõhkeaine lähteaine käitemise nõuete osas karistusi varasemalt määratud ei ole. Kui loa väljastamine peaks tekitama olukorra, kus KemS § 45 nõudeid hakatakse rikkuma, on võimalik trahvimäärasid muuta. Käesolevas eelnõus ja seletuskirjas hõlmab termin „isik“ nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid, mistõttu isiku suhtes menetluse alustamisel KemS § 45 rikkumise osas tuleb hinnata juhtumipõhiselt, kas menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik. Eelnõu § 2 Punktiga 1 täiendatakse RLS-i § 217 pealkirja tekstiosaga „piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamine“, kuna piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest nähakse edaspidi ette riigilõiv. Punktiga 2 täiendatakse RLS-i § 217 lõikega 3, millega nähakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluse läbivaatamise eest ette riigilõiv 50 eurot. Kui isik esitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le, peab ta selle eest tasuma 50 eurot riigilõivu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu muutmisel on arvestatud terminitega, mida kasutatakse nõukogu määruses (EL) 2019/1148, milles on muu hulgas kasutusel piiranguga lõhkeaine lähteaine, reguleeritud lõhkeaine lähteaine, üldsuse hulka kuuluv isik, ettevõtja ja professionaalne kasutaja. 19 Piiranguga lõhkeaine lähteaine on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas loetletud aine, mille kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sealhulgas segu või muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab vastavat piirmäära. Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on sama määruse I või II lisas loetletud aine, sealhulgas segu või muu aine, mis sisaldab nendes lisades esitatud ainet, välja arvatud rohkem kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1 massiprotsenti. Isik (üldsuse hulka kuuluv isik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste rühm, kes teeb turul, kas internetiväliselt või internetis, sealhulgas internetipõhistes kauplemiskohtades, reguleeritud lõhkeainete lähteained kättesaadavaks. Professionaalne kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste rühm, kellel on tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete lähteainete järele eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, sealhulgas täis- või osaajaga põllumajandusliku tegevusega, olenemata põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava maa suurusest, ent mis ei hõlma piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele isikule kättesaadavaks tegemist. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on otsene puutumus nõukogu määrusega (EL) 2019/1148. Lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise valdkond on EL-i õigusega reguleeritud ning esitatud otsekohalduva määrusena, mida siseriiklikusse õigusesse ümber ei kirjutata. Küll aga tuleb nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamiseks vajalikud sätted, sh loakohustuse seadmine piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sisse toomiseks, omamiseks ja kasutamiseks, kehtestada KemS-i eelnõuga. Eelnõul on ka puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/18/EL, kuna täpsustatakse varasemalt nimetatud direktiivi üle võetud KemS sätteid. 6. Seaduse mõjud Seadusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatakse nõukogu määruse (EL) 2019/1148 nitrometaani kättesaadavaks tegemise loakohustuse seadmise osana. Seadusega kaasnevatel muudatused mõjutavad majandust ja riigiasutuste töökorraldust, kuna need puudutavad nitrometaani käitlejaid ja nitrometaani käitlemist. Suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani loa alusel kättesaadavaks tegemisel isikutele on kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale, arvestades, et nitrometaani kasutatakse mudelite kiirendamiseks eri valdkondades (auto-, lennuki-, laevamudelid). Seda mõju seletuskirjas eraldi ei käsitleta. Kaudset mõju ei ole võimalik hinnata ega analüüsida, kuna sellekohaseid mõõtmisi ei tehta. Seega on käsitletud üksnes otseseid mõjusid. Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti puudub mõju regionaalarengule. 20 Kavandatav muudatus: piiranguga lõhkeaine lähteaine, nitrometaani kättesaadavaks tegemine loa alusel isikutele, kes kasutavad nitrometaani hobi korras erinevates mudelismi (autod, lennukid, laevad) valdkondades. Mõju sihtrühm: otsene sihtrühm on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas esitatud piiranguga lõhkeaine lähteaine, suurema kui 16 massiprotsendilise sisaldusega nitrometaani käitlejad (nii kasutajad kui ka müüjad), lubade väljastaja (TTJA) ja lubade menetlemisse kaasatud julgeolekuasutused (PPA, KAPO). Kasutajad on isikud (suurusjärk 50), kes kasutavad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani eesmärgipäraselt ja hobi korras auto-, lennuki- ja laevamudelit kiirendamiseks. Isikute puhul ei ole tegemist ettevõtjate ega professionaalsete kasutajatega määruse (EL) 2019/1148 tähenduses. Nitrometaani müüjad on ettevõtjad, kes teevad kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Eelnõu puudutab ligikaudu viit müüjat. TTJA on pädev asutus, kes hakkab väljastama suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele lube, mille alusel isikutel on õigus soetada, sisse tuua, omada ja kasutada nitrometaani. PPA ja KAPO teevad loa menetlemise raames nitrometaani loa taotlejate taustakontrolli, lähtudes vajadusest tagada avalik kord ja kaitsta riigi julgeolekut. MTA teostab järelevalvet piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomise nõuete täitmise üle. Mõju kirjeldus: nõukogu määrusega (EL) 2019/1148 tehakse suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan kättesaadavaks isikutele eesmärgipäraseks käitlemiseks loa alusel. TTJA väljastatud luba on aluseks, et müüja võib suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani isikutele kättesaadavaks teha. Loa väljastamine ei puuduta ettevõtjaid ega professionaalseid kasutajaid, kes käitlevad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Mõju alavaldkond 6.1 (majandusmõju): mõju isikutele, kes soovivad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani käidelda, u 50 isikut. Isikute hulk, keda käesolev muudatus mõjutab, on väike, aga mõju nende tegevusele mudelismi valdkonnas on suur. Edaspidi peavad isikud suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutamiseks loa taotlema, siiani pole nad pidanud seda tegema. Mõju tervishoiutöötajatele eraldi ette ei nähta ja käesolevas punktis ei hinnata, kuna piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile kehtivad samad nõuded, mis mootorsõidukijuhile. Eelduslikult on enamikul taotlejatel autojuhiluba ja nad juba on läbinud sellekohase tervisekontrolli. Mõju avaldumise sagedus: avaldumise sagedus on pigem väike, sest tavaolukorras ei kasuta isikud suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Mudelismi valdkonnas võistlusteks valmistujate hulgas leiab nitrometaan regulaarsemat kasutust, samas on nitrometaani maksumus kõrge ning pigem on ka nende poolt nitrometaani kasutamine võistlusvälisel perioodil madal. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele on keskmine, kuna isikud peavad loa saamiseks läbima mh taustakontrolli, mis on seotud isikute põhiõigustega. 21 Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna on oluline üksnes suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele, kes kasutavad seda hobi korras mudelismi valdkonnas ning saavad seda soetada, tuua, omada ja hoida EL-i õigusega kooskõlas. Mõju alavaldkond 6.2 (majandusmõju): ettevõtjate arv, kes teevad isikutele loa alusel kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani, on väike (kõige rohkem viis). Loa alusel kättesaadavaks tegemine ei puuduta olukordi, kus ettevõtja teeb nimetatud aine kättesaadavaks teisele ettevõtjale või professionaalsele kasutajale. Küll aga suureneb ettevõtjate, kes nitrometaani isikutele loa alusel kättesaadavaks teevad, halduskoormus. Ühelt poolt peavad nad kontrollima taotlejate lubade olemasolu, teisalt teostavad nende tegevuse üle kontrolli järelevalveasutused. Mõju avaldumise sagedus: tehtavate müügitehingute arv sõltub isikutele väljastatud lubade arvust ja sellest, kas luba on väljastatud ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Seetõttu ei ole hetkeseisuga võimalik mõju avaldamise sagedust täpsemini prognoosida. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk müüjatele on väike, sest loa alusel saavad ettevõtjad teha isikutele seaduslikult kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Kui isikul luba puudub, siis talle suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kättesaadavaks teha ei tohi. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna mõjutab väga väikest hulka ettevõtteid. Mõju alavaldkond 6.3 (mõju riigiasutustele): mõju pädevatele asutustele (TTJA, PPA ja KAPO), kes osalevad piiranguga lõhkeaine lähteaine loa menetluse väljastamise protsessis. MTA, kes teostab järelevalvet piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomise nõuete täitmise üle. TTJA väljastab loa ning PPA ja KAPO teevad vastavalt oma pädevusele loa taotleja suhtes enne loa väljastamist taustakontrolli, lähtudes vajadusest tagada avalik kord ja kaitsta riigi julgeolekut. TTJA kontrollib enne loa väljastamist, kas isikul on tõendatud vajadus piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise õiguspärasust, selliste väiksemas kontsentratsioonis piirangutega lõhkeainete lähteainete või alternatiivsete ainete kättesaadavust, millega saavutataks sarnane toime, ning hoidmise tingimusi, et tagada piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu ja turvaline ladustamine. Lisaks kontrollib TTJA teavet taotleja suhtes nii Eestis kui ka välisriigis tehtud varasemate jõustunud süüdimõistvate, s.t päringu tegemist RIK-ile. Sellega kaasneb ka RIK-ile töökoormuse mõningane kasv, mis on pigem väike, sest lisanduma peaks umbes 50 inimese taustakontrolli päringud. MTA vastavalt oma riski- ja ohuhinnangutele teostab järelevalvet piiril piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomise nõuete üle. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedus pädevatele asutustele, va MTA, on seotud esitatud taotluste arvuga ning selle tõttu võib see teatud ajavahemikul olla regulaarne. Samuti mängib rolli, kas taotletakse piiranguga lõhkeaine ühe- või mitmekordset kasutamist. Kui luba taotletakse suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani mitmekordseks kasutamiseks, on pädevatele asutustele mõju avaldumise sagedus väiksem, sest isik saab ühte ja sama luba kasutada nitrometaani ostmisel mitu korda. Mõju avaldamise sagedust MTA-le on keeruline prognoosida, kuid eeldada võiks, et see on pigem väike, sest teadaolevalt piiranguga lõhkeainete lähteainete massilist sissetoomist Eestisse ei toimu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: käesoleval juhul on ebasoovitavaks mõjuks uue menetluskorra loomine ja seda eelkõige TTJA vaatest, kes on lõhkeainete lähteainete lubade 22 väljastaja. Lõhkeainete lähteainete lubade väljastamine isikutele on esmakordne ja varasem kogemus puudub, mistõttu on pädevatele asutustele eelkõige TTJA-le kaasnev risk keskmine. Ebasoovitava mõju riski vähendamiseks luuakse menetluskord, sh juhised menetluse proportsionaalseks ja sujuvaks elluviimiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus pädevate asutuste, va MTA, töökorraldusele on teatud ajaperioodi jooksul regulaarne, vaatamata asjaolule, et taotlejat hulk ei ole suur, u 50 isikut. Mõju olulisuse peamiseks kriteeriumiks on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine lubade väljastamine on esmakordne ning kuidas see praktikas toimima hakkab ja kui suur on täpne töömaht selgub aja jooksul. Mõju MTA töökorraldusele, kui käesoleva eelnõu muudatused jõustuvad, on oluline, sest tegemist on uue valdkonnaga, vaatamata sellele, et valdkond on selgelt piiritletud. Samas sissetoomise nõuete üle teistes valdkondades teostab MTA juba järelevalvet, seega pikas vaates on mõju pigem väheoluline. Mõju valdkond 6.4 (mõju julgeolekule): mõju elanike julgeolekule nii Eestis kui teistes riikides. Mõju avaldumise sagedus: muudatus puudutab üksnes ühe piiranguga lõhkeaine kättesaadavaks tegemist piiratud hulgale isikutele, mistõttu on mõju avaldamise sagedus pigem väike või ebaoluline. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ühe piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemisega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuna teadaolevalt on Eestis terrorismikuritegevuse oht väike ja nitrometaani seaduslikult kättesaadavamaks tegemine ei tohiks seda ohtu suurendada. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju julgeolekule on pigem väike, kuid see hinnang on subjektiivne. Kui teha üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks laiemale isikute hulgale, kui seda on ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad, ei tohiks see märkimisväärselt suurendada mõju julgeolekule. Vastupidi, riik saab parema ülevaate isikutest, kes täpselt kasutavad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani, ja samuti ettevõtlussektori, milles nad tegutsevad. Kuna piiranguga lõhkeainete ülejäänud lähteainete kohta jääb kehtima keeld, mille järgi ei tehta neid kättesaadavaks isikutele, on nimetatud lähteaineid ka raskem väärkasutada. Seega, käesoleva loakohustuse seadmise mõju julgeolekule on keeruline hinnata. Julgeolekut mõjutab nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamine kogu EL-s ning õige ja asjakohane oleks hinnata seda EL-is tervikuna, mitte kemikaaliseaduse muutmise eelnõu kontekstis, sest nõukogu määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine on näidanud, et iga EL-i liikmesriigi julgeolekut mõjutab nimetatud loakohustuse sisseseadmine isemoodi. Eesti eeliseks võib kindlasti pidada väikest rahvaarvu, võrreldes teiste EL-i riikidega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. Lisaks, nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis, hakkab TTJA väljastama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise lube suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani loa taotlejatele, mistõttu kaasneb sellega asutusele töökoormuse kasv. TTJA-le on varem riigieelarvest ettenähtud raha ühe lisaametikoha jaoks, palgakuluga 40 000 eurot. Seetõttu praeguses eelnõu faasis (neljas kooskõlastusring) lisakulusid ei planeerita. 23 Eelnõu seadusena rakendumisega kaasneb tulusid riigilõivu tasumisest. Laekuv riigilõivu summa sõltub taotluste esitamise arvust. Taotluse läbivaatamise eest peab taotleja tasuma 50 eurot riigilõivu. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja kehtestada majandus- ja tööstusministri määrus „Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada“. Kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Rakendusakt on vajalik, kuna nõukogu määrus (EL) 2019/1148 ajaga muutub, st et muutuda võib lisa I piiranguga lõhkeaine lähteainete nimekiri, millesse tõenäoliselt lisatakse uusi aineid. See aga tähendab, et aja jooksul võib tekkida isikutel vajadus teatavate teiste piiranguga lõhkeaine lähteainete järgi ning seetõttu on mõistlik luua regulatsioon, mis ei tulevikus ei tähenda iga kord kemikaaliseaduse muudatust. Käesoleva muudatuse järel tehakse isikutele kättesaadavaks üksnes suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan, samas nõukogu määrus (EL) 2019/1148 I lisa sisaldab juba praegu kokku üheksat piiranguga lõhkeaine lähteainet. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna seotud osapooled on teadlikud kehtestavatest nõuetest ja täiendavat üleminekuaega selleks ei vaja. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kolmandat korda kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Kliimaministeeriumile, kuna lisati juurde järelevalveasutuste poolt isikuandmete töötlemise nõuded ja taotlejale piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmete ning keeldumise mitteavaldamise osa. Samuti edastatakse eelnõu arvamuse andmiseks TTJA-le, PPA-le, KAPO-le, Päästeametile ja Eesti Keemiatööstuse Liidule. Eelnõu esitati 2024. aasta veebruaris teistkordseks kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile, sest piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja taustakontrolli läbiviimise sätteid muudeti olulisel määral ning teadmiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Kliimaministeeriumile. Siseministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega saab täpsemalt tutvuda seletuskirja lisas 2. Eelnõu esitati 2022. aasta aprillis kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks TTJA-le, PPA-le, KAPO-le, Terviseametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti E- kaubanduse Liidule, Eesti Tehnika- ja Spordiliidule, Tartu Mudellennu Klubi MTÜ-le, Hiiumaa Mudeliklubi MTÜ-le ja Kopteriklubile. 24 Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega saab täpsemalt tutvuda seletuskirja lisas 2. TTJA avaldas arvamust, mis on leitav seletuskirja lisast 2, ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda andis teada, et neil ei ole käesoleva eelnõu kohta kommentaare, märkusi ega ettepanekuid. 25