Keskkonnaministri 29.05.2019 määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-0753 - Keskkonnaministri 29.05.2019 määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.12.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c47781e9-c68c-4492-a9b9-d537d3e8a292 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c47781e9-c68c-4492-a9b9-d537d3e8a292?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet 03.12.2024 nr 1-4/24/3433-7 Keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19 "Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid" muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri 3. Märkustega arvestamise tabel 4. Määruse lisa 1 Õli sisaldavate jäätmete loend 5. Määruse lisa 2 Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad 6. Määruse lisa 3 Kütusekomponendi kergfraktsiooni kvaliteedinäitajad 7. Määruse lisa 4 Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedinäitajad Ettepanekute esitamiseks: Keskkonnaamet, Päästeamet, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Transpordikütuste Ühing, AS Green Marine, OÜ Portlif Grupp, AS Eesti Diisel Kelli Seppel, 625 9456 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU XX.XX.XXXX KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……………………………..2024. a nr… Keskkonnaministri 29.05.2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmine Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. Keskkonnaministri 29.05.2019. a määruses „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) kütusekomponendi kergfraktsioon on õli sisaldavate jäätmete käitlusprotsessi käigus eraldatud kütusekomponendi fraktsioon, mille mahust destilleerub temperatuuril 210 oC 90 protsenti ja rohkem ISO 3405 või ASTM D86 meetodi järgi; 12) kütusekomponendi keskfraktsioon on õli sisaldavate jäätmete käitlusprotsessi käigus eraldatud kütusekomponendi fraktsioon, mille mahust destilleerub temperatuuril 210 °C alla 90 protsendi ja temperatuuril 250 °C 65 protsenti või enam ISO 3405 või ASTM D86 meetodi järgi;”; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa “lisas 2 „Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad”” tekstiosaga “lisades 2, 3 või 4”; 3) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Õli sisaldavad jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutustoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtu, kütusekomponendi tootja on täitnud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid, on vormistatud dokumendid toote turule laskmiseks ning kütusekomponent vastab vastava fraktsiooni kohta kehtestatud kvaliteedinäitajatele.”; 4) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: “(1) Kvaliteedi hindamiseks võetakse kütusekomponendi tootja juures igast partiist keskmistatud proov, millest määratakse vastavalt kütusekomponendi fraktsioonile käesoleva määruse lisades 2, 3 või 4 nimetatud kvaliteedinäitajad.”; 5) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „nende standardite puudumisel muid usaldusväärseid akrediteeritud“ tekstiosaga „muid samaväärseid“; 6) paragrahvi 6 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: “4) vastavalt kütusekomponendi fraktsioonile käesoleva määruse lisades 2, 3 või 4 nimetatud kvaliteedinäitajad;“; 7) paragrahvi 9 teksti täiendatakse pärast sõna „vedelkütuste“ sõnadega „või muude naftakeemiatoodete“; 8) määruse lisad 1 ja 2 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1 ja 2; 9) määrust täiendatakse lisaga 3 „Kütusekomponendi kergfraktsiooni kvaliteedinäitajad“ ja lisaga 4 „Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedinäitajad (lisatud).; 10) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).“. Vladimir Svet Taristuminister Keit Kasemets Kantsler Lisa 1. Õli sisaldavate jäätmete loend Lisa 2. Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad Lisa 3. Kütusekomponendi kergfraktsiooni kvaliteedinäitajad Lisa 4. Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedinäitajad  Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 29.05.2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 19) lisa 2. Selles on esitatud kvaliteedinäitajad, millele peab vastama õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponent, et see vastaks jäätmestaatuse kaotamise nõuetele. Eelnõuga täiendatakse määrust lisaga 3, milles on kirjeldatud kvaliteedikriteeriumid, millele peab vastama õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi kergfraktsioon, ning lisaga 4, milles on kirjeldatud kvaliteedikriteeriumid, millele peab vastama õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi keskfraktsioon. Eelnõu sisaldab korrastavaid muudatusi, mis on tingitud määruse rakendamisel ilmnenud probleemidest. Muudatused ei muuda kehtivaid põhimõtteid, määruse nõuded viiakse kooskõlla kehtiva praktikaga. Eelnõuga muudetakse kehtivas määruses sätestatud piirangut kütusekomponendi kasutamisele vedelkütuse lisandina, lubades kütusekomponenti kasutada ka muude naftakeemiatoodete tootmisel, ning viiakse määruse lisas 2 kirjeldatud kriteeriumid kooskõlla kütusekomponendi kasutajate ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud nõuetega. Määruse nõuete muutmisel võeti aluseks Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi teadlaste1 ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste2 eksperthinnangud kehtiva määruse nõuete tehnilise järgitavuse kohta ning 2023. aasta kevadel Keskkonnaameti võetud ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tehtud laevakütuste laborianalüüside tulemused. Kütusekomponenti kasutavad raske kütteõli transiittarne ettevõtted. Et kindlustada kütusekomponenti kasutades toodetava kütuse vastavus rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele, teevad need ettevõtted kütusekomponendi proovidele turunõudeid järgivad kvaliteedianalüüsid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Kelli Seppel ([email protected]). 1 Kikas, T., PhD, Ritslaid, K., MSc, Viisimaa, M. Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi eksperthinnang õli sisaldavate jäätmete lakkamise määruse muutmiseks. Tartu, 2022. 2 Riisalu, H., PhD. Jäätme lakkamise kriteeriumid õli sisaldavate jäätmete töötlemisel. Ekspertarvamus. Kohtla- Järve, 2022. 1 Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Inge Mehide. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse määrust nr 19, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärgisega RT I, 31.05.2019, 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määruse eesmärk on edendada ja hõlbustada erinevate õli sisaldavate jäätmete taaskasutust ning neist valmistatud toote kasutamist, seades kriteeriumid, millele vastates ei ohusta toote kasutamine keskkonda ega inimese tervist. Eelnõu koosneb kümnest punktist. Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõiget 1 punktidega 11 ja 12, lisades määruses kasutatavate mõistete hulka uue mõiste „kütusekomponendi kergfraktsioon“ ja „kütusekomponendi keskfraktsioon“ koos selgitustega. Õli sisaldavate jäätmete käitlemisel eraldatakse kütusekomponent destillatsiooniprotsessi käigus kolme fraktsiooni. Kergfraktsioon sarnaneb oma omadustelt bensiiniga, keskfraktsioon diisliga ning raske fraktsioon raske kütteõliga. Kergfraktsioonile kehtestatakse eraldi kvaliteedikriteeriumid, mis on kirjeldatud eelnõuga kehtestatavas määruse lisas 3. Keskfraktsioon sarnaneb oma omadustelt diisliga, sellele esitatavad kvaliteedikriteeriumid kehtestatakse määruse lisaga 4. Punktiga 2 asendatakse tekstiosa, millega viidati lisale 2, tekstiosaga, millega viidatakse ka eelnõuga lisatavatele lisadele 3 ja 4. Punktiga 3 täpsustatakse jäätmestaatuse kaotamist, tuues esile, millised tingimused peavad olema täidetud ja millised dokumendid koostatud selleks, et õli sisaldavad jäätmed lakkaksid olemast jäätmed. Tulenevalt jäätmeseaduse § 21 lõikest 1 lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutustoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele: 1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ette nähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele; 5) asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 6 lõike 2 alusel rakendusaktiga jäätmeseaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud jäätmete lakkamise kriteeriumite ühetaoliseks kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta, või on nende puudumise korral kohaldatud jäätmeseaduse §21 lõikes 31 nimetatud erandit. Käesoleva määrusega seatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 kohased kriteeriumid, mille täitmisel lakkavad õli sisaldavad jäätmed olemast jäätmed. Jäätmestaatuse kaotamiseks peavad õli sisaldavad jäätmed olema esmalt läbinud taaskasutamistoimingu, kus on kasutatud parimat võimalikku tehnoloogiat, nagu on sätestatud määruse § 5 lõikes 4. Seejärel vormistatakse toote üleandmiseks dokumendid, mis tõendavad, et kütusekomponendile on olemas nõudlus ning 2 seda hakatakse kasutama kindlal otstarbel. Kvaliteediprotokoll tõendab, et kütusekomponent vastab määruse lisaga kehtestatud toote kvaliteedinõuetele ja selle kasutamine ettenähtud viisil ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Punktiga 4 täiendatakse § 6 lõiget 1 viidetega määruse lisadele 3 ja 4, millega kehtestatakse kvaliteedinäitajad kütusekomponendi kerg- ja keskfraktsioonile. Punktiga 5 muudetakse § 6 lõiget 3. Lõikest eemaldatakse viide standardi jälgimise kohustuslikkusele, kuna nimetatud kohustus ei tulene Euroopa Liidu õigusaktist ega rahvusvahelisest õigusest. Viide asendatakse võimalusega kasutada muid samaväärseid metoodikaid. Punktiga 6 täiendatakse § 6 lõiget 4 viidetega määruse lisadele 3 ja 4, millega kehtestatakse kvaliteedinäitajad kütusekomponendi kerg- ja keskfraktsioonile. Punktiga 7 muudetakse määruse § 9 tekst ja esitatakse see järgmises sõnastuses: „Kütusekomponenti kasutatakse lisandina vedelkütuste või muude naftakeemiatoodete tootmisel.“ Muudatuse eesmärk on võimaldada erinevalt määruse eelmises redaktsioonis kehtinud piirangust kasutada õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi kergfraktsiooni peale vedelkütuse ka muude naftakeemiatoodete tootmiseks. Eestis müüakse õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponenti tootvate jäätmekäitlejate senise praktika kohaselt jäätmete taaskasutustoimingu tulemusel valminud kütusekomponendi raske fraktsioon edasi rahvusvaheliselt tegutsevate kütusemaaklerite kaudu, et kasutada seda väheses koguses (praktikas üldiselt alla 1% valmistoodangust) lisandina vedelkütuste tootmisel. Kütusekomponenti ei kasutata iseseisva kütusena ega nii suures mahus, et see võiks ülemäära mõjutada vedelkütuse omadusi. Kütusekomponendi kasutajate praktika näitab, et soovitud näitajatega kütuse saamiseks lisatakse põlevkiviõlile või toornaftast toodetud kütusele jäätmetest toodetud kütusekomponenti keskmiselt 0,1–3% põlevkiviõli või toornaftast toodetud kütuse mahust. Õli sisaldavate jäätmete destilleerimise ja rektifitseerimise (ehk segude lahutamise) käigus eraldatakse õli sisaldavad jäätmed vedeliku tiheduse järgi kolme fraktsiooni: raske fraktsioon, mida turustatakse ja kasutatakse kütusekomponendina vedelkütuste tootmisel, keskmine ehk diislifraktsioon ja kerge ehk bensiinifraktsioon, mida saab peale vedelkütustele lisamise kasutada ka muude naftakeemiatoodete, nagu näiteks plastide tootmisel, kasutades seda samuti nagu muud naftakeemia toorainet. Punktiga 8 asendatakse määruse nr 19 lisa 1 „Õli sisaldavate jäätmete loend“. Kehtiva määruse lisa 1 pealkirjas on ekslikult sõna „kehtestamine“. Lisa 1 vahetatakse korrektselt vormistatud lisa 1 vastu. Punktiga 9 kehtestatakse määruse nr 19 lisa 2 „Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad“ uues sõnastuses. Lisas 2 muudetakse järgmisi kütusekomponendi kvaliteedinäitajaid. Näitaja Katsemeetod Kehtiv nõue Muudetud nõue Leekpunkt, °C EN ISO 2719 ≥ 35 > 25 ISO 3679 ASTM D 93 3  Veesisaldus, ISO 3733 ≤ 1,0 ≤ 2,0 massi% Tuhasisaldus, EN ISO 6245 ≤ 0,15 < 0,25 massi% Niklisisaldus, IP501, IP592 <5 < 20 mg/kg Määruse nr 19 eesmärk on toetada õli sisaldavate jäätmete taaskasutusse võtmist ning vähendada esmase tooraine kasutamist kütuste tootmises. Õli sisaldavad jäätmed on oma olemuselt naftasaadused või põlevkiviõli ning pärast nõuetekohast töötlemist sobivad kasutamiseks koos kütustega. Nõuetekohane töötlus on oluline, kuna jäätmed võivad olla erineva päritolu ja koostisega ning sisaldada ohtlikke aineid. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. a direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (jäätmedirektiiv), artiklile 6 ei käsitleta ringlussevõtu või muu taaskasutustoimingu läbinud jäätmeid jäätmetena juhul, kui need vastavad korragajärgmistele tingimustele: a) asja kasutatakse tavapäraselt kindlal otstarbel; b) asjale on turg või asja järele on nõudlus; c) asi vastab konkreetseks otstarbeks ette nähtud tehnilistele nõuetele, õigusaktidele ja tootestandardile; d) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Jäätmete taaskasutamine kasulikul otstarbel on oluline, sest need asendavad teisi materjale / esmaseid tooraineid / materjale (nt kütust), mille tootmiseks kasutataks muidu loodusressursse. Jäätmete tootena kasutusele võtmine vähendab vajadust esmase tooraine kaevandamise järele ning ohtlike jäätmete kõrvaldamist ladestamise ja põletamise teel. Jäätmete taaskasutamist kütusekomponendina peab eelistama jäätmete põletamisele jäätmepõletustehases. Jäätmepõletustehases põletamise korral ei ole õli sisaldavatele jäätmetele kvaliteedinõudeid seatud. Komisjoni 23. märtsi 2019. a teates TRIS/(2019) 00807 esitatud tähelepanekutes viidatakse, et õli sisaldavatest jäätmetest toodetud toote puhul, olgu see kütusekomponent või puhas kütteõli, peab saasteainete lähteainete sisaldus olema tootes, mis on lakanud olemast jääde, sama või väiksem kui keskmises värskes kütteõlis, mis asendatakse kütusega, mis on lakanud olemast jääde. Määruse nr 19 alusel toodetav kütusekomponent ei ole ette nähtud omaette tootena kasutamiseks, vaid seda lisatakse kütuse tootmisel teistele kütteõlidele. Järgnevalt esitatakse muudatuste põhjendused muudetava näitaja kaupa. Leekpunkt Leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures põlevvedeliku pinnalt eraldunud gaas hapniku saadavusel lahtise leegiga kokku puutudes süttib. Keskkonnaministri 22. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ lisas 6 esitatud kerge kütteõli keskkonnanõuded seavad 4 leekpunkti minimaalseks väärtuseks kerges kütteõlis 35 °C ja sama määruse lisas 7 seatakse raske kütteõli leekpunkti minimaalseks väärtuseks samuti 35 °C. Sama määruse lisas 4 „Laevakütusena kasutamiseks turustatavate kütuste keskkonnanõuded“ on leekpunkti minimaalseks normiks DMX-kütuse puhul 43,0 ning DMA-, DMB- ning DMZ-kütuse puhul 60 °C. Kehtivas määruse nr 19 lisas on leekpunkti minimaalseks väärtuseks 35 °C. Praktikas on selgunud, et kuna õli sisaldavad jäätmed on väga erinevate omadustega ja sisaldavad sageli madalama leekpunktiga õlisid kui toornafta, ei ole võimalik kogutud jäätmetest toodetud kütusekomponendi puhul saavutada kütteõliga samaväärse leekpunktiga toodet. Sellise piirangu seadmine mõjutab suuresti õli sisaldavate jäätmete taaskasutamise kogust. Arvestades et määruse nr 19 alusel toodetud kütusekomponenti ei kasutata iseseisva kütusena, vaid lisatakse toornaftast toodetud kütusele, on selline nõue kujunenud ebapraktiliseks. Lõpptoote leekpunkti määrab kütusekomponendi kasutaja, kes kütusekomponenti raskele kütteõlile lisab. Raskest kütteõlist toodetava kütuse tootjad soovivad kasutada madalama leekpunktiga kütusekomponenti, et saavutada lõpptootes soovitud omadusi. See tähendab, et madalama leekpunktiga kütusekomponendi lisamisel kõrgema leekpunktiga kütteõlile või laevakütusele saavutatakse lõpptootes kõigile nõuetele vastav leekpunkt. Kütusetootjad kasutavad erinevaid mooduseid, kuidas arvutada välja parimate omadustega küttesegu saavutamiseks kütusele lisatava kütusekomponendi kogus. Kütusekomponent leekpunktiga 25 °C ei kujuta ohtu keskkonnale ega inimese tervisele. Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi teadlaste eksperthinnangu3 kohaselt piisab, kui 50 tonnile kütusekomponendile leekpunktiga 15 °C lisada 15 tonni rasket kütteõli leekpunktiga 101 °C, et saavutada küttesegu leekpunktiga 35 °C.4 Praktikas lisatakse kütusekomponenti raskele kütteõlile kuni 2% kütteõli kogusest, mis tähendab, et valmis vedelkütuse leekpunkt vastab nõuetele suure varuga. Veesisaldus Õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponenti tootvad ettevõtted käitlevad põhitegevusena laevadelt vastu võetud pilsivett, naftatankerite tankide pesuvett ja õliseguseid setteid ning jäätmekäitlejatelt vastu võetud kasutatud määrde- ja mootoriõlisid. Sisendmaterjalina kasutatavad jäätmed sisaldavad suures koguses vett, mis tootmisprotsessi käigus dekanteerimise ja separeerimise käigus jäätmetest eraldatakse ja biopuhastisse suunatakse. Õli sisaldavate jäätmete päritolu ja töötlustehnoloogia tõttu jääb kütusekomponendi veesisaldus jäätmekäitlejate praktikale tuginedes reeglina vahemikku 1–2%. Toornaftast ja põlevkivist toodetud kütteõli puhul jääb veesisaldus reeglina alla 0,5%. Selleks et toota nõuetele vastavat vedelkütust, mille puhul on maksimaalne lubatud veesisaldus 1%, tuleks Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi ekspertide arvutuste kohaselt 50 tonnile kütusekomponendile veesisaldusega 3%5 lisada 65 tonni rasket kütteõli veesisaldusega 0,5%, et saada nõuetele vastav, 1% veesisaldusega toode. Liiga suure veesisaldusega kütus võib kasutuse käigus rikkuda seadmete mootoreid ja seega määrab juba turunõudlus, et liiga suure veesisaldusega kütusekomponent tarbimisse ei jõuaks. 2% veesisaldusega kütusekomponent on kasutajale aktseptitav ning segatuna väiksema veesisaldusega kütuse hulka ei avalda negatiivset mõju ei keskkonnale ega mootori toimimisele. 3 Kikas, T., PhD, Ritslaid, K., MSc, Viisimaa, M. Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi eksperthinnang õli sisaldavate jäätmete lakkamise määruse muutmiseks. Tartu, 2022. 4 15 °C on Eesti jäätmekäitlejate praktika käigus saavutatud madalaim leekpunkt, mistõttu on arvutused tehtud 15 °C kohta. 5 3% on Eesti jäätmekäitlejate praktika käigus saavutatud halvim näitaja, mistõttu tehti arvutused 3% veesisalduse kohta. 5 Tuhasisaldus Kütuse tuhasisaldus näitab anorgaaniliste lisandite (tavaliselt liiva, nikli, alumiiniumi, räni, naatriumi ja vanaadiumi) ehk mittepõleva materjali sisaldust kütuses. Vedelkütuses esinev tuhk koosneb peamiselt metallorgaaniliste ühendite jääkidest lahuses ja vees lahustunud mineraalsetest sooladest. Toornafta tuhasisaldus võib sõltuvalt leiukohast varieeruda tuhandikest kuni 2%-ni. Kehtiva määruse nr 19 lisas 2 on kütusekomponendi maksimaalseks tuhasisalduseks seatud 0,15% mahust. Esitatud eelnõu kohaselt muudetakse piirnorm 0,2%-ni. Õli sisaldavates jäätmetes on tuhasisaldus oluliselt suurem kui toornaftast toodetud kütuses. Taaskasutustoimingute käigus vähendatakse olulisel määral jäätmete tuhasisaldust, kuid õli sisaldavate jäätmete töötlemine nii, et taaskasutustoimingu tulemusel valminud kütusekomponendi tuhasisaldus oleks võrdne toornaftast toodetud vedelkütuse tuhasisaldusega või madalam kui seni kehtinud piirnorm 0,1%, on tehniliselt raskesti teostatav. See põhjustaks majanduslikult ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ning sellise toimingu tagajärjel väheneks olulisel määral taaskasutusse jõudva õli kogus. See omakorda suurendaks põletamisele jõudvate jäätmete kogust, mis on jäätmehierarhia järgi vähem eelistatud variant. Nagu ka leekpunkti puhul, ei muuda kõrgema tuhasisaldusega kütusekomponendi lisamine vedelkütusele selle tuhasisaldust niisugusel määral, et see võiks muutuda nõuetele mittevastavaks või ohustada keskkonda või inimese tervist. Samuti on asjakohane märkida, et näiteks Hispaanias ei ole kriteeriumite puhul, millega õli sisaldavad jäätmed lakkavad olemast jäätmed, tuhasisaldusele piirnormi seatud. Hollandi kriteeriumite kohaselt peab tuhasisaldus olema alla 0,5%. Piirnormi seadmine 0,2%-le ei kujuta ohtu keskkonnale, kuid soodustab Eestis õlijäätmete taaskasutusse võtmist. Niklisisaldus Nikkel on looduslikult esinev raskmetall, mille sisaldus toornaftas sõltub toornafta päritolust. Keskkonnaamet võttis 2023. aasta kevadel-suvel proove 16-st Eesti sadamates hoiustatud laevakütuse mahutist. Analüüside tulemustes varieerus niklisisaldus vahemikus 8,5–40,3 mg/kg. Aritmeetiliseks keskmiseks oli 17,25 mg/kg. Vedelkütustele esitatavates keskkonnanõuetes ei ole niklisisalduse kohta piirangut seatud. Kehtiva määruse nr 19 lisas 2 on õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi niklisisaldusele seatud piirmääraks < 5 mg/kg. Eesti jäätmekäitlejad on toonud esile, et sellise tulemuse saavutamine ei ole olemasolevate seadmetega praktikas tehniliselt teostatav. Hispaanias on kriteeriumites, millega õlijäätmetest toodetava laevakütuse jäätmed lakkavad olemast jäätmed, seatud niklisisaldusele piirmääraks 45 mg/kg. Eesti naaberriikides ei ole õli sisaldavate jäätmete puhul konkreetseid jäätmestaatuse kaotamise kriteeriume seatud. Sellised riikidevahelised erinevused nõuetes mõjutavad konkurentsi, andes eelise leebemate nõuetega riikide jäätmekäitlejatele. Esitatud eelnõu kohaselt seatakse kütusekomponendi maksimaalseks niklisisalduse piirmääraks 20 mg/kg. See on Eesti jäätmekäitlejate kogemusele tuginedes praktikas saavutatav ja kütusekomponendi kasutajale sobiv piirmäär, mis tagab keskkonna ja inimese tervise seisukohalt piisava kaitse ilma riikidevahelist konkurentsi piiramata. Punktiga 9 täiendatakse määrust lisaga 3 „Kvaliteedinäitajad kütusekomponendi kergfraktsioonile“ ja lisaga 4 „Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedinäitajad.“ 6 Lisa 3 võimaldab jäätmekäitlejatel vähendada õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi kerg- ehk bensiinifraktsiooni analüüsimisega seotud kulusid. Jäätmekäitlejate esitatud kvaliteediprotokollid ja eksperthinnangud tõendavad, et kütusekomponendi kergfraktsioonis ei esine raskmetalle üle määramispiiri. Samuti ei ole kergfraktsiooni puhul aine omaduste tõttu võimalik saavutada kehtiva määruse lisas seatud leekpunkti väärtust. Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomassikütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika1“ lisaga 1 seatakse nõuded ottomootoriga sõidukites kasutamiseks müüdavale mootoribensiinile. Mootoribensiini puhul ei ole leekpunktile normväärtust seatud ja seetõttu ei ole see nõutud ka õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi kergfraktsiooni puhul. Kütusekomponendi kergfraktsiooni kvaliteedi tõendamiseks peab kütusekomponendi tootja tellima sõltumatust laborist analüüsid, millega määratakse kütusekomponendi keskfraktsiooni korrosiivsus ning vesiniksulfiidi-, väävli-, vee-, mangaani- ja PCB-sisaldus. Samuti sätestatakse, et kütusekomponendi kergfraktsiooni puhul peab katsemeetodit EVS-EN ISO 3405 või ASTM D86 kasutades destilleeruma 210 °C juures vähemalt 90% mahust ning kütusekomponendi kergfraktsioon peab olema välimuselt läbipaistev ja selge. Piirnormide seadmisel võeti arvesse järgmist. • Korrosiivsus, määratud vaskplaadikatsel (3 h temperatuuril 50 °C), nõue: klass 1. Kütuse korrosiooniklassi määramine aitab hinnata, kas kütus sobib laevanduse ja teiste tööstuslike rakenduste jaoks, kus metallide kahjustus võib põhjustada tõsiseid töökatkestusi ja suuri hoolduskulusid. Korrosooniklassi 1 puhul ei tekita kütus või kütusekomponent nähtavat korrosiooni ega põhjusta roostet ega muid kahjustusi. • Vesiniksulfiidisisaldus, mg/kg, nõue: ≤ 2. Sama nagu määruse kehtiva redaktsiooni lisas 2 seatud norm kütusekomponendile. • Väävlisisaldus, massiprotsent, nõue: ≤0,9. Arvesse on võetud, et kehtiva redaktsiooni lisaga 2 on kütusekomponendis lubatud maksimaalne väävlisisaldus 2,5% ning keskkonnaministri 20.12.2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika1“ (edaspidi määrus nr 73) lisas 8 seatud keskkonnanõuded lubavad põlevkivi kütteõlis väävlisisaldust kuni 1,0%. Õli sisaldavaid jäätmeid käitlevate ettevõtete praktika kohaselt on õli sisaldavate jäätmete hulgas ka põlevkiviõli ning seetõttu ei ole tänapäeva tehnoloogiat kasutades võimalik toota väiksema kui 0,9% väävlisisaldusega kütusekomponenti. Belgias ja Ühendkuningriigis on õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendis seatud väävlisisalduse maksimaalseks piirnormiks 1,0%. Arvestades et kütusekomponenti ei kasutata iseseisva tootena, vaid lisandina vedelkütuste või muude naftakeemiatoodete tootmisel, jääb lõpptootena kasutatava vedelkütuse väävlisisaldus oluliselt väiksemaks. • Veesisaldus, massiprotsent, nõue: ≤ 0,1. Arvestatud on jäätmekäitlejate praktika käigus tuvastatud maksimaalse veesisaldusega kütusekomponendi kergfraktsioonis. • Mangaanisisaldus, mg/kg, nõue: < 5. Arvestatud on jäätmekäitlejate praktika käigus tuvastatud ning teiste EL-i riikide sarnaste jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumitega seatud maksimaalse veesisaldusega kütusekomponendi kergfraktsioonis. 7 • Kütusekomponendi kergfraktsioon peab olema nagu bensiinilgi läbipaistev ja selge. • PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“. PCB-sisaldusele seatav piirnorm jääb samaks nagu kehtiva redaktsiooni lisas 2. Lisa 4 võimaldab vähendada õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi kesk- ehk diislifraktsiooni analüüsikulusid. Jäätmekäitlejate esitatud kvaliteediprotokollid ja eksperthinnangud tõendavad, et kütusekomponendi keskfraktsioonis ei esine raskmetalle üle määramispiiri. Kütusekomponendi keskfraktsioon sarnaneb diislikütusega ja seega on kvaliteedinäitajad, mida keskfraktsiooni puhul määratakse, sarnased diislikütuste puhul määratavate näitajatega. Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedi tõendamiseks peab kütusekomponendi tootja tellima sõltumatust laborist analüüsid, millega määratakse kütusekomponendi keskfraktsiooni tuhasisaldus, veesisaldus, vesiniksulfiidisisaldus, väävlisisaldus, mangaanisisaldus, PCB-sisaldus, korrosiivsus ja leekpunkt. Kütusekomponendi keskfraktsiooni mahust destilleerub 250 oC juures vähem kui 65% ning 350 oC juures rohkem kui 85%. Piirnormide seadmisel võeti arvesse järgmist. • Leekpunkt, °C, nõue: vähemalt 55 °C. Määruse nr 73 lisas 2 „Nõuded diiselmootoritega sõidukites kasutamiseks müüdava diislikütuse kohta“ seatud nõue määrab diislikütuse leekpunkti miinimumnõudeks 55 °C. Kuna õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi keskfraktsioon sarnaneb füüsikaliste omaduste poolest diislikütusega, seatakse ka leekpunkti piirnorm samasugune kui diislikütusel. • Tuhasisaldus, massiprotsent, nõue: < 0,25. Nõue seatakse sama nagu muudetavas määruse lisas 2 vastavalt jäätmekäitlejate praktika käigus saavutatud tulemustele. • Veesisaldus, massiprotsent, nõue: ≤ 0,1. • Vesiniksulfiidisisaldus, mg/kg, nõue: ≤ 2. • Korrosiivsus, määratud vaskplaadikatsel (3 h temperatuuril 50 °C), nõue: klass 1. • Väävlisisaldus, massiprotsent, nõue: 0,9. Arvesse on võetud, et kehtiva redaktsiooni lisaga 2 on kütusekomponendis lubatud maksimaalne väävlisisaldus 2,5% ning keskkonnaministri määruse nr 73 lisas 8 seatud keskkonnanõuded lubavad põlevkivi kütteõlis väävlisisaldust kuni 1,0%. Õli sisaldavaid jäätmeid käitlevate ettevõtete praktika kohaselt on õli sisaldavate jäätmete hulgas ka põlevkiviõli ning seetõttu ei ole tänapäeva tehnoloogiat kasutades võimalik toota väiksema kui 0,9% väävlisisaldusega kütusekomponenti. Belgias ja Ühendkuningriigis on õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendis seatud väävlisisalduse maksimaalseks piirnormiks 1,0%. Arvestades et kütusekomponenti ei kasutata iseseisva tootena, vaid lisandina vedelkütuste või muude naftakeemiatoodete tootmisel, jääb lõpptootena kasutatava vedelkütuse väävlisisaldus oluliselt väiksemaks. • Mangaanisisaldus, mg/kg, nõue: < 5,0. Arvestatud on jäätmekäitlejate praktika käigus tuvastatud ning teiste EL-i riikide sarnaste jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumitega seatud maksimaalse veesisaldusega kütusekomponendi keskfraktsioonis. • PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“. PCB-sisaldusele seatav piirnorm jääb samaks nagu kehtiva redaktsiooni lisas 2. 8  Punktiga 10 sõnastatakse määruse normitehniline märkus. Määrusele lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15), andmed. Kui liikmesriigid võtavad vastu tehnilisi eeskirju, peavad nad artikli 9 järgi neisse või nende juurde lisama nende ametlikul avaldamisel nimetatud direktiivi või viite sellele direktiivile. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Nimetatud direktiivi artikkel 6 annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada riigisiseselt kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Eelnõus ei ole vastuolusid teiste Euroopa Liidu õigusaktidega. Määrusest teavitatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lõike 4, infoühiskonna teenuse seaduse § 31 lõike 5 ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ alusel, millega on Eesti õigusruumi üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535. 4. Määruse muutmise mõju, rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse muutmine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris. 2024. aastal on Eestis kaks ettevõtet, kes toodavad õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponenti. Ettevõttel, kes toodab kütusekomponenti, peab olema jäätmeluba või keskkonnakompleksluba, ning seetõttu kontrollib järelevalveasutus igal juhul, et ettevõte täidaks enda keskkonnakaitseloas märgitud tingimusi. Määruse lisas 2 esitatavate piirnormide muutmisel suureneb õli sisaldavate jäätmete taaskasutusse võtmine ja väheneb jäätmetena põletamine. Määruse täiendamine lisadega 3 ja 4 laiendab õli sisaldavatest jäätmetest toodetud toodete kogust ning panustab ringmajanduse arendamisse Eestis. Samuti väheneb vähesel määral kütuste tootmiseks esmase tooraine kasutamine. Muudetud normid võimaldavad kütusekomponenti tootvatel ettevõtetel oma tegevusega suuremat lisandväärtust luua, mis omakorda parandab ettevõtete majanduslikku olukorda. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Halduskoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu. Töökoormus avalikule sektorile tervikuna ei muutu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõukohase määruse rakendamisega ei kaasne riigile tegevust, kulusid ega tulusid. Määruse rakendumisel on õli sisaldavaid jäätmeid käitlevatel ettevõtetel võimalik oma tulusid 9 suurendada, kui neil on võimalik toota nõuetele vastavat kütusekomponenti ning seda koostööpartneritele tootena müüa. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna see tagab määruse kõige kiirema jõustumise. Määruse muudatused ei vaja üleminekuaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati 15.07.2024. a kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile ning ettepanekute esitamiseks Päästeametile, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, aktsiaseltsile Green Marine, osaühingule Portlif Grupp ja aktsiaseltsile Eesti Diisel eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõule laekus tagasiside kolmelt ettevõttelt, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuselt ning Maksu- ja Tolliametilt. Ettepanekud ja kommentaarid on esitatud märkustega arvestamise tabelis (seletuskirja lisa 1). Esitatud märkusi võeti eelnõu täiendamisel ka arvesse. Määrust täiendati ettevõtete ettepanekute põhjal ning see esitatakse samadele adressaatidele teist korda kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Kuna eelnõukohane määrus sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses, esitatakse määrus kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 10  Keskkonnaministri 29.05.2019. a määrus nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ Lisa 1 Õli sisaldavate jäätmete loend Jäätmekood Jäätme nimetus 05 01 03* Mahutite põhjasetted 05 01 05* Lekkinud õli 13 01 05* Kloorimata emulsioonid 13 01 10* Mineraalipõhised kloorimata hüdraulikaõlid 13 01 11* Sünteetilised hüdraulikaõlid 13 01 13* Muud hüdraulikaõlid 13 02 05* Mineraalipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 06* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 03 07* Mineraalipõhised kloorimata isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 03 08* Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 03 10* Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 04 01* Siseveesõidukite pilsivesi 13 04 02* Sadamates laevadelt vastu võetud pilsivesi 13 04 03* Muude veesõidukite pilsivesi 13 05 02* Õlipüünisesetted 13 05 03* Õlikogurisetted 13 05 06* Õlipüünistes lahustatud õli 13 05 07* Õlipüünistes lahustatud õline vesi 13 07 01* Kütteõli ja diislikütus 13 07 02* Bensiin 13 07 03* Muud kütused (sh küttesegud) 13 08 02* Muud emulsioonid 16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed 19 02 07* Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid** 19 02 08* Ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed** ** On tekkinud tabelis esitatud jäätmete käitluse tulemusena.  Keskkonnaministri 29.05.2019. a määrus nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ Lisa 2 Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad Näitaja Katsemeetod* Nõue Väävlisisaldus, massi% EVS-EN ISO 8754 ≤ 2,5 EVS-EN ISO 14596 EVS-EN ISO 13032 EVS-EN ISO 20846 EVS-EN ISO 20884 EVS-EN ISO 8754 Vesiniksulfiid, mg/kg IP570 ≤2 Leekpunkt, °C EVS-EN ISO 2719 > 25 ASTM D93 Veesisaldus, massi% ISO 3733 ≤ 2,0 EVS-EN ISO 12937 Tuhasisaldus, massi% EVS-EN ISO 6245 < 0,25 PCB-sisaldus, mg/kg** Standardisari EVS-EN <1 12766 Raskmetallid, mg/kg Elavhõbedasisaldus, mg/kg IP 594 <5 AAS Pliisisaldus, mg/kg IP592 < 25 IP501 ASTM D5185 AAS Tsingisisaldus, mg/kg IP592 < 200 IP501 ASTM D5185 ICP-OES, AAS Vanaadiumisisaldus, mg/kg IP592 < 150 IP501 ASTM D5185 ICP-OES, AAS Arseenisisaldus, mg/kg IP592 <5 ICP-OES, AAS Kaadmiumisisaldus, mg/kg IP592 <5 ICP-OES, AAS Antimonisisaldus, mg/kg IP592 <5 ICP-OES, AAS Kroomisisaldus, mg/kg IP592 <5 ASTM D5185 ICP-OES, AAS Koobaltisisaldus, mg/kg IP592 <5 ASTM D5185 Vasesisaldus, mg/kg IP592 < 40 ASTM D5185 ICP-OES, AAS Mangaanisisaldus, mg/kg IP592 <5 ASTM D5185  ICP-OES, AAS Niklisisaldus, mg/kg IP592 < 20 IP501 ASTM D5185 ICP-OES, AAS Talliumisisaldus, mg/kg IP592 <5 ICP-OES, AAS Summaarsed orgaanilised ASTM D808 < 50 halogeniidid (väljendatud ASTM D4929 kloriidina), mg/kg IP503 * Või muu standarditele vastav samaväärne analüüsimeetod. ** PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“. *** PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“.  Keskkonnaministri 29.05.2019. a määrus nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ Lisa 3 Kütusekomponendi kergfraktsiooni kvaliteedinäitajad Näitaja Katsemeetod* Nõue Destilleerunud osa 210 oC EVS-EN ISO 3405 > 90 % juures ASTM D 86 Vesiniksulfiidisisaldus, UOP 163 ≤2 mg/kg IP570 Korrosiivsus, määratud EVS-EN ISO 2160 Klass 1 vaskplaadikatsel (3 h ASTM D130 temperatuuril 50 °C) Väävlisisaldus, massi% EVS-EN ISO8754 ≤ 0,9 EVS-EN ISO 14596 EVS-EN ISO 13032 EVS-EN ISO 20846 EVS-EN ISO 20884 EVS-EN ISO 8754 Veesisaldus, massi% ISO 3733 ≤ 0,1 EVS-EN ISO 12937 Mangaanisisaldus, mg/kg ICP-OES, AAS < 5,0 ICP-MS Välimus Läbipaistev ja selge PCB-sisaldus, mg/kg** Standardisari EVS-EN < 1 12766 * Või muu standarditele vastav samaväärne analüüsimeetod. ** PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“.  Keskkonnaministri 29.05.2019. a määrus nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ Lisa 4 Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedinäitajad Näitaja Katsemeetod* Nõue Destilleerunud osa 250 oC EVS-EN ISO 3405 < 65 % juures ASTM D86 Destilleerunud osa 350 oC EVS-EN ISO 3405 > 85 % juures ASTM D86 Leekpunkt, oC EN ISO 2719 > 35 ASTM D93 Tuhasisaldus, massi% EN ISO 6245 < 0,25 Veesisaldus, massi% ISO 3733 ≤ 0,1 EVS-EN ISO 12937 Vesiniksulfiidisisaldus, UOP 163 ≤2 mg/kg IP570 Korrosiivsus, määratud EVS-EN ISO 2160 Klass 1 vaskplaadikatsel (3 h ASTM D130 temperatuuril 50 °C) Väävlisisaldus, massi% EVS-EN ISO 8754 ≤1 EVS-EN ISO 14596 EVS-EN ISO 13032 EVS-EN ISO 20846 EVS-EN ISO 20884 EVS-EN ISO 8754 Mangaan, mg/kg ICP-OES, AAS < 5,0 ICP-MS Välimus Läbipaistev ja selge PCB-sisaldus, mg/kg** Standardisari EVS-EN <1 12766 * Või muu standarditele vastav samaväärne analüüsimeetod. ** PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“.  Lisa Märkustega arvestamise tabel Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmise eelnõu“ juurde Esitaja § või koht eelnõus Ettepanek/arvamus Kliimaministeeriumi selgitus Eesti Diisel AS Määruse § 9 „Kütusekomponendi Mitte piirata kütusekomponendi Ministeerium on tutvunud Eesti kasutamine“ kasutusvaldkonda ainult Diisel AS selgituste ja põhjendustega vedelkütusele lisamisena 3% ning nõustub, et kütusekomponendi ulatuses. Ettepanek sõnastada kasutamisele 3% mahupiirangu määruse § 9 järgnevalt: seadmine ei ole otstarbekas. Eesti Kütusekomponenti kasutatakse Diisel AS ja Portlif Grupp OÜ lisandina või toormena vedelkütuste ettepanekuid on arvestatud ning või muude naftakeemia produktide eelnõu sõnastust vastavalt muudetud. tootmisel“ Eesti Diisel AS Määruse lisa 2 kvaliteedikriteeriumi Destilleerimisel eraldatakse ja Ministeerium on tutvunud Eesti näitaja leekpunkti osas võetakse eraldi välja kerge (bensiini) Diisel AS ja Portlif Grupp OÜ ja keskmine (diisli) fraktsioon, mille selgituste ja ettepanekutega ning on puhul on leekpunkt alati alla 0 nõus, et bensiini- ja diislifraktsiooni kraadi., kuna selle koostises on puhul ei ole võimalik saavutada lühikesed ja kergesti lenduvad määruse lisas 2 nõutud 25 oC molekulid. Kergesti süttivus on leekpunkti. bensiini puhul nõutud omadus, Kuna eksperthinnangud ja ettevõtete mistõttu on selle fraktsiooni puhul kvaliteediprotokollid on tõestanud, et leekpunkti nõue üle 0 kraadi kütusekomponendi kerg- ehk ebamõistlik ja praktiliselt teostamatu. bensiinifraktsioonis ei esine ka Ettepanek lisada lisas 2 näitaja raskemetalle, on määrusele lisatud „Leekpunkt“ juurde märkus „Nõue ei lisad 3 ja 4 milles kirjeldatakse kehti kui keemise lõpp ei ületa 230 kvaliteedinäitajaid kerg- ehk o C ISO 3405 või ASTM D 86 bensiinifraktsioonile ja kesk- ehk meetodi järgi“. diislifraktsioonile. Portlif Grupp OÜ Määruse § 9 „Kütusekomponendi Mitte piirata kütusekomponendi Ministeerium on tutvunud Eesti kasutamine“ kasutusvaldkonda ainult Diisel AS selgituste ja põhjendustega vedelkütusele lisamisena 3% ning nõustub, et kütusekomponendi ulatuses. Ettepanek sõnastada kasutamisele 3% mahupiirangu määruse § 9 järgnevalt: seadmine ei ole otstarbekas. Eesti Kütusekomponenti kasutatakse Diisel AS ja Portlif Grupp OÜ lisandina või toormena vedelkütuste ettepanekuid on arvestatud ning või muude naftakeemia produktide eelnõu sõnastust vastavalt muudetud.  Lisa Märkustega arvestamise tabel Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmise eelnõu“ juurde tootmisel“ Portlif Grupp OÜ Määruse lisa 2 kvaliteedikriteeriumi Destilleerimisel eraldatakse ja Ministeerium on tutvunud Eesti näitaja leekpunkti osas võetakse eraldi välja kerge (bensiini) Diisel AS ja Portlif Grupp OÜ fraktsioon, mille puhul on leekpunkt selgituste ja ettepanekutega ning on alati alla 0 kraadi., kuna selle nõus, et bensiini- ja diislifraktsiooni koostises on lühikesed ja kergesti puhul ei ole võimalik saavutada lenduvad molekulid. Kergesti määruse lisas 2 nõutud 25 oC süttivus on bensiini puhul nõutud leekpunkti. omadus, mistõttu on selle Kuna eksperthinnangud ja ettevõtete fraktsioonide puhul leekpunkti nõue kvaliteediprotokollid on tõestanud, et üle 0 kraadi ebamõistlik ja kütusekomponendi kerg- ehk praktiliselt teostamatu. bensiinifraktsioonis ei esine raskemetalle, on määrusele lisatud lisad 3 ja 4 milles kirjeldatakse kvaliteedinäitajaid kerg- ehk bensiinifraktsioonile ja kesk- ehk diislifraktsioonile. Eesti Maksu- ja Tolliamet Määruse § 9 “Kütusekomponendi Eelnõu punktiga 1 kehtestatakse Muudame § 9 sõnastust, eemaldame kasutamine“ vedelkütusele kütusekomponendi vedelkütusele kütusekomponendi lisamise piirmäär, ent sätte lisamise piirmäära. sõnastusest võib erinevalt aru saada protsendi määramisel aluseks Määruse lisa asendatakse, kuna Riigi võetavast vedelkütuse kogusest: Teatajas ei ole võimalik lisades selleks saaks olla nii kütuse tootmisel üksikuid muudatusi teha. Selle teise komponendina kasutatava asemel asendatakse terve lisa. vedelkütuse kogus kui ka segamise teel toodetud vedelkütuse üldkogus (lõppkogus). Palume sõnastada sätte sõnastus selgemalt selle üheseks mõistmiseks, kuna umbmäärane sõnastus soodustab tahtmatuid rikkumisi ning raskendab administreerimist ja rikkumiste menetlust.  Lisa Märkustega arvestamise tabel Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmise eelnõu“ juurde Eelnõu punkt 2 Palume üle vaadata eelnõu punkt 2 ja kaaluda, kas määruse lisa uuesti andmise asemel oleks sõnastusliku eksimuse ökonoomsem lahendus selle pealkirja muutmine. Eesti Standardimis- ja Määruse §6 ja lisa 2 Kehtiva määruse § 6 lõike 3 ja Märkusega arvestatud, eelnõus ja Akrediteerimiskeskus eelnõus toodud lisa 2 sõnastuse lisas vastavad täiendused tehtud. kohaselt on lisas 2 toodud näitajate analüüsimiseks kohustus kasutada Määruse § 6 lõikes 3 asendatakse lisas 2 viidatud standardites toodud tekstiosa "nende standardite katsemeetodeid. puudumisel muid usaldusväärseid Kuna seletuskirjast ega viidatud EL akrediteeritud" tekstiosaga "muid õigusaktidest ei õnnestunud leida samaväärseid" viidet standardite kohustuslikule kasutamisele, siis juhime tähelepanu, et toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg (6) kohaselt on lubatud standardi järgimiseks kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest või Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmisel. Kui standardi järgimisel ei ole tegemist Eestile rahvusvahelisest või Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmisega, palume kasutada standarditele viitamisel soovituslikku sõnastust (nt „järgides standardeid või muid samaväärseid/usaldusväärseid analüüsimeetodeid“) jättes võimaluse ka samaväärsetele alternatiivsetele lahendustele.