Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11.12.2024 nr 1-4/24/5943 Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Edastame teile taristuministri määruse „Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks. Palume eelnõu kooskõlastada seitsme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister Lisad: Määruse eelnõu ja seletuskiri Teadmiseks: Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Transpordiamet, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti Autoettevõtete Liit, Liisingühingute Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Ülle Rätsep, 5344 8013 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 10.10.2024 TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2024. a nr Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. § 1. Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruses nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiked 3–6 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ettevõtjale antav toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses vähese tähtsusega abi, mille andmisel kohaldatakse nimetatud määruses sätestatut. (4) Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi ülemmäär 300 000 eurot kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul kehtib ühe ettevõtja kohta määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses. Toetuse kumuleerimisel kohaldatakse määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud piiranguid. (5) Põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määruses (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), sätestatud tingimuste kohaselt. Vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 25 000 eurot. (6) Kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määruses (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), sätestatud tingimuste kohaselt. Vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 40 000 eurot.“; 2) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Nullheitega sõiduk käesoleva määruse mõistes on täiselektriline, sealhulgas vesiniku kütuseelemendiga, M1 ja N1 kategooria sõiduk (edaspidi auto), mille süsinikdioksiidi heitkogus on null grammi kilomeetri kohta (0 g/km).“; 3) paragrahvi 4 lõikes 3, § 6 lõike 3 punktis 1, 3. peatüki pealkirjas, § 7 lõike 6 punktis 7 ja lõikes 7, § 11 lõikes 3, § 14 lõikes 3, § 16 lõigetes 1, 2, 4, 6, 9 ja 13 ning § 17 lõike 3 punktides 6 ja 7 asendatakse sõnad „nullheitega sõiduk“ sõnaga „auto“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust võib taotleda autole, mille on taotleja ostnud ja valdusesse saanud mitte hiljem kui kuue kuu jooksul auto liiklusseaduse § 173 kohases liiklusregistris (edaspidi Transpordiameti liiklusregister) registreerimisest.“; 5) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse suurus on: 1) juriidilisele isikule 4000 eurot ühe uue auto kohta; 2) füüsilisele isikule 5128 eurot ühe uue auto kohta; 3) füüsilisele isikule kuni 25 protsenti ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 5128 eurot, ühe kasutatud auto kohta.“; 6) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Juriidilisel isikul on auto ostmisel lisaks lõike 1 punktis 1 sätestatud toetusele võimalik taotleda sisepõlemismootoriga kasutatud M1 või N1 kategooria sõiduki lammutamise eesmärgil Transpordiameti liiklusregistrist kustutamisel (edaspidi lammutatav auto) lisatoetust 1500 eurot ühe auto ostmiseks ühe lammutatava sõiduki kohta. (12) Füüsilisel isikul on auto ostmisel lisaks lõike 1 punktis 2 või 3 sätestatud toetusele võimalik taotleda ühe lammutatava auto eest lisatoetust 1923 eurot ühe auto ostmiseks.“; 7) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) see on tekkinud nõuetele vastava kasutatud auto ostmisel ja selle valduse saamisel pärast 2025. aasta 1. jaanuarit;“; 8) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) kasutatud auto ostetakse liisingulepingu alusel ;“; 9) paragrahvi 6 lõike 3 punktid 4, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 5 ja lõikes 4 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kaks“; 11) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „füüsiline isik“ tekstiosaga „, kes on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses.“; 12) paragrahvi 7 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Autole ei saa toetust taotleda ettevõtja, kelle ettevõtte põhi- või lisategevusala vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodile 45111: sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük. (5) Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei kohaldu ettevõtjale, kelle põhitegevusala vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodile 77111: sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) rentimine ja kasutusrent või koodile 45191: muude mootorsõidukite müük.“; 13) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Taotleja, kes soovib toetust § 6 lõigetes 11 või 12 sätestatud ulatuses, peab olema olnud Transpordiameti liiklusregistrist nähtuv lammutatava auto viimane omanik enne auto kustutamist Transpordiameti liiklusregistrist. (12) Taotleja ega temaga seotud isik ei tohi olla varasem selle kasutatud auto omanik ega vastutav kasutaja, mille ostmiseks toetust taotletakse.“; 14) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 8 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa “ja ühe kastiga ratta“; 16) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ettevõtja võib esitada mitu taotlust, sealjuures ületamata lõike 2 punktis 4 sätestatud autode maksimaalset kogust. Füüsilisest isikust taotleja saab käesoleva määruse alusel esitada taotluse ühe auto ostmiseks iga kahe aasta tagant arvestades toetuse väljamaksmisest.“; 17) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Lammutatava auto lisatoetust saab taotleda samaaegselt uue või kasutatud auto ostmise toetuse taotlemisega.“; 18) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1) auto ostmist tõendava müügilepingu; 2) uue auto ostmisel garantii dokument, kui garantii ei sisaldu müügilepingus; 3) kui auto ostmiseks on kasutatud liisingut, siis liisingulepingu; 4) maksekorralduse, millest nähtub auto eest tasumine; 5) auto Transpordiameti liiklusregistris registreerimise tunnistuse koopia, millest nähtub, et taotleja on auto omanik või vastutav kasutaja; 6) kinnitus, et autot kasutatakse vähemalt kaks aastat toetuse maksmisest ja peamiselt Eestis; 7) kinnitus, et taotleja ega temaga seotud isik ei ole taotluse kohase auto ostmiseks taotlenud ega saanud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest; 8) lammutatava auto puhul Transpordiameti liiklusregistris registreerimise tunnistuse koopia, millest nähtub taotleja vastavus § 7 lõike 11 ja lammutatava auto vastavus § 9 lõike 3 nõuetele.”; 19) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Autole ja lammutatavale autole esitatavad nõuded (1) Autole esitatavad nõuded on järgmised: 1) auto peab olema täiselektriline ehk ainult elektri jõul liikuv sõiduk, mille süsinikdioksiidi heitkogus on null grammi kilomeetri kohta (g/km); 2) elektriline jõuallikas võib kasutada vesiniku kütuseelementi energia saamiseks; 3) auto maksimumkiirus on suurem kui 60 km/h; 4) uus auto peab ostmise hetkel olema uus, see tähendab, et auto esmane registreerimine toimub Transpordiameti liiklusregistris mitte rohkem kui kuus kuud enne taotluse esitamist ning auto on esmaselt registreeritud taotleja nimele või selle liisinguandja nimele, kes on määranud taotleja vastutavaks kasutajaks; 5) kasutatud auto ei tohi olla vanem kui viis aastat arvestades esmasest registreerimise kuupäevast; 6) uuel autol on vähemalt kaheaastane müügigarantii või sellega samaväärne garantii; 7) M1 kategooria auto sõiduki maksumus ei ole suurem kui 60 000 eurot käibemaksuta; 8) N1 kategooria auto sõiduki maksumus ei ole suurem kui 80 000 eurot käibemaksuta. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud piirangud ei kohaldu vesiniku kütuseelemendiga autole. (3) Lammutatav auto on sisepõlemismootoriga M1 või N1 kategooria sõiduk, mis kustutati Transpordiameti liiklusregistrist mitte rohkem kui kuus kuud enne auto ostmise toetuse taotluse esitamist, aga mitte enne 2025. aasta 1. jaanuarit, ja mis läbis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte rohkem kui 15 kuud enne Transpordiameti liiklusregistrist kustutamist.“; 20) paragrahvi 10 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „autode ja kastiga rataste ning“; 21) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) auto ja lammutatava auto mark või mudel, registreerimismärgi ja -tunnistuse number;“; 22) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „või nullheitega sõiduk“ tekstiosaga „, auto või lammutatav auto“; 23) paragrahvi 16 lõikes 4 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kaks“; 24) paragrahvi 16 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui toetuse saaja võõrandab auto või annab auto ostmiseks sõlmitud liisingulepingust tulenevad vastutava kasutaja õigused ja kohustused üle enne kahe aasta möödumist toetuse maksmisest või liisingulepingu sõlmimisest, maksab toetuse saaja toetuse tagasi vastavalt kasutatud aja proportsioonile. Toetuse saaja võib välja ostetud auto võtta liisingusse.“; 25) paragrahvi 17 lõike 3 punktides 6–8 asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „kahe“. § 2. Jõustumine Käesolev määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Vladimir Svet Minister Keit Kasemets Kantsler  10.10.2024 Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri I. SISSEJUHATUS Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse nullheitega sõidukite toetamise võimalusi eraisikutele kasutatud elektrisõidukitele toetuse laiendamise näol, tõstetakse toetuse summat juhul, kui taotleja on loobunud oma olemasoleva sisepõlemismootoriga auto kasutamisest ja viinud selle lammutusse, muudetakse toetuse andmise ja kasutamise tingimusi täpsemaks ning loobutakse kastirataste toetamisest. Kliimakindla majanduse seaduse väljatöötamisel on transpordisektorit puudutavas jõutud arusaamale, et ühistransport peab olema kvaliteetne ja minimaalse heitega, sõidu- ja kaubaveoautod keskkonnasäästlikumad ning ratta- ja jalgteede võrgustik soodustab eri liikumisviise. Kiireid muutusi on hetke teadmise alusel võimalik saavutada säästlikumate kütuste ja sõidukite kasutuselevõtuga, kuna käitumuslike muutuste saavutamine on keerulisem. Kergliikluse arenguks on riik selgelt sõnastanud tegevusena, mida tuleb rakendada, täiendavate ratta- ja jalgteede arendamine. Kuna transpordisektori kasvuhoonegaaside heide tuleb ligikaudu 95% maanteetranspordist, millest omakorda ligikaudu 65% tuleb sõiduautodest, 15% veoautodest, 14% väikekaubikutest ning 6% bussidest, siis kliimakindla majanduse seaduse eelnõus seatavad eesmärgid ning väljapakutavad meetmed peaksid enim panustama maanteetranspordi kui suurima kasvuhoonegaaside heitega alasektori heite vähendamisse. Lisaks tuleb arvestada, et suur osa sektori heitest ei tulene äritegevusest, mistõttu on heite vähendamiseks vaja arendada säästvate liikumisviiside kättesaadavust ja kvaliteeti ning tegeleda inimeste liikumisharjumuste muutmisega. Määruse alusel toetuse andmise võimaluse laiendamisel lisaks uutele elektrisõidukitele ka kasutatutele tekitatakse võimalus elektrisõiduki omandamiseks märksa laiemale sihtgrupile, mis eeldatavalt toob kaasa uusi elektrisõiduki kasutajaid fossiilkütusega sõitvate sõidukite kasutajate asemel. Kastirataste toetamine lõpetatakse põhjusel, et toetuse mõju transpordisektori heite vähenemisse on marginaalne, sealhulgas võrreldes toetuse andmisega kaasneva halduskoormusega. Lisaks on kastirattad olulises osas kasutuses piirkondades, kus on juba tagatud hea ühistranspordiühendus ja vastavalt suurem keskkonnasääst. Kastiga rataste toetuse taotlusi on meetme perioodil esitatud märkimisväärselt vähem, kui elektrisõidukitele. See joonistub välja positiivsete toetamise otsuste statistikast: kastiga jalgratta toetust on saanud 119 eraisikut, samas kui elektriauto toetust 691 eraisikut. Lisavõimaluste loomine kastiratta riigi poolse toetuse näol ei ole seetõttu piisavalt põhjendatud ega proportsionaalne. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi (KliM) liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Ülle Rätsep ([email protected]; 5344 8013), Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuste ja teenuste osakonna projektikoordinaator Lilian Olle ([email protected]; 5880 0238). Eelnõu õigusekspertiisi tegid KIKi jurist Jaanika Vilde ([email protected]; 5880 0207), KliMi jurist Rene Lauk ([email protected]; 626 2948) ja KliMi peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova ([email protected]; 5885 1057). II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 reguleerib keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) tehtavaid muudatusi ja § 2 reguleerib muudatuste jõustumist. Määruse § 1 lõigete 3–6 muudatustega sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise uued suuremad piirmäärad seoses vastavate Euroopa Liidu määruste muudatustega. Ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA). Alates 1.01.2024 kehtib VTA andmisel Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, mis asendab määrust (EL) nr 1407/2013. Nn horisontaalse VTA ülemmäär tõusis 300 000 euroni ettevõtja kohta kolme aasta jooksul. Kui eelmise VTA määruse puhul kehtis VTA ülemmäär kolme majandusaasta (jooksev ja kaks eelmist) kohta, siis alates 1.01.2024 kehtib ülemmäär kolme aasta kohta ehk ülemmäära arvestatakse jooksvalt (abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi). Uues määruses on kaotatud eraldi ülemmäär transpordi VTA kohta. Endiselt kehtivad Euroopa Komisjoni määrused põllumajandusliku VTA ja kalandusliku VTA kohta, kuid 25.10.2023 tõusid nende abide ülemmäärad, vastavalt põllumajandusliku VTA ülemmäär 25 000 euroni ja kalandusliku VTA ülemmäär 40 000 euroni. Kumuleerimisreegel: ühele ettevõtjale antava VTA ülemmäär, kui VTA-d antakse määruse (EL) 2023/2831, määruse (EL) nr 1408/2013 ja määruse (EL) nr 717/2014 alusel, on 300 000 eurot. See tähendab, et nende määruste alusel antava VTA kumuleerimisel kehtib reegel, et horisontaalse, kalandusliku ja põllumajandusliku VTA puhul on ülemmääraks horisontaalse VTA ülemmäär. Näiteks, kui ettevõtja on saanud määruse (EL) 2023/2831 alusel VTA-d 300 000 eurot, ei saa talle enam anda põllumajanduslikku ega kalanduslikku VTA-d. Määruse § 4 lõikes 2 sätestatakse mis on määruse mõistes toetatav nullheitega sõiduk. Nullheitega sõiduk on täiselektriline, sealhulgas vesiniku kütuseelemendiga, M1 või N1 kategooria sõiduk. Lõpetatakse kastirataste ostu toetamine. Kuigi kastirattad pakuvad head keskkonnasõbralikku alternatiivi liikumiseks, on just elektriautode ostutoetusel oluliselt suurem mõju transpordisektori heite vähenemisse. Lisaks on kastirattad peamiselt kasutuses piirkondades, kus on juba tagatud hea ühistranspordiühendus, mistõttu ei ole lisavõimaluste loomine riigi toetuse näol piisavalt põhjendatud. Määruse § 4 lõike 3, 3. peatüki pealkirja, § 6 lõike 3 punktis 1, § 7 lõike 6 punkti 7 ja lõike 7, § 11 lõike 3, § 14 lõike 3, § 16 lõigete 1, 2, 4, 6, 9 ja 13 ning § 17 lõike 3 punktide 6 ja 7 muudatusega ühtlustatakse määruses kasutatavat terminoloogiat. Kuna määruse § 4 lõige 2 määratleb, mis on nullheitmega sõiduk ja annab sellele määratlusele edasise lühinimetuse „auto“, siis tulenevalt sellest ühtlustataks läbivalt määruse sõnastust ja asendatakse sõnad „nullheitmega sõiduk“ sõnaga „auto“. Määruse § 5 lõikes 1 sätestatakse pikem taotluse esitamise periood auto ostmisest taotluse esitamiseni. Taotlus tuleb KIKile esitada senise kahe kuu asemel kuue kuu jooksul. Määruse § 6 lõikes 1 ja lisatavates lõigetes 11 ja 12 sätestatakse toetuse uued suurused: - 4000 eurot juriidilisele isikule ühe uue auto kohta. Auto on uus, kui see vastab § 9 lõike 1 punktis 4 toodud nõuetele. - 5128 eurot füüsilisele isikule ühe uue auto kohta. Auto on uus, kui see vastab § 9 lõike 1 punktis 4 toodud nõuetele. Füüsilisele isikule makstavalt toetustelt peab KIK kinni tulumaksu. - füüsilisele isikule kuni 25% ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 5128 eurot, ühe kasutatud auto kohta. Kasutatud auto peab vastama § 9 lõike 1 punktis 5 toodud nõuetele. Kasutatud autole saab toetust ainult füüsiline isik ja tingimusel, et ta soetab selle auto liisingulepingu alusel tunnustatud automüüja käest. 25% ostuhinnast arvestatakse sõiduki maksumusest koos käibemaksuga, sest toetus on mõeldud vaid eraisikutele, kel on kohustus tasuda riigile käibemaks. - sisepõlemismootoriga ühe kasutatud M1 või N1 kategooria sõiduki lammutamise eesmärgil liiklusregistrist kustutamisel (edaspidi lammutatav auto) makstakse juriidilisele isikule, kes oli lammutatava auto viimane omanik, auto ostmisel toetust lisaks 1500 eurot ühe auto jaoks. Lammutatav auto peab vastama § 9 lõikes 3 toodud nõuetele. - ühe lammutatava auto liiklusregistrist kustutamisel makstakse füüsilisele isikule, kes oli lammutatava auto viimane omanik, auto ostmisel lisaks 1923 eurot ühe auto jaoks. Lammutatav auto peab vastama § 9 lõikes 3 toodud nõuetele. Füüsilisele isikule makstavalt toetustelt peab KIK kinni tulumaksu. Lammutatava auto liiklusregistrist kustutamise eest makstakse taotlejale lisatoetust. Lammutatava auto lisatoetust saab taotleda samaaegselt uue või kasutatud auto ostmise toetuse taotlemisega (vt lisatav § 8 lõige 31). Lisanduva toetuse saamiseks tuleb KIKile esitada taotleja ja lammutatava auto andmed (registreerimistunnistus), et tuvastada: - kas taotleja oli selle sõiduki viimane omanik; ja - kas sõiduk on liiklusregistrist kustutatud; ja - kas sõiduk kustutati liiklusregistrist mitte rohkem kui kuus kuud enne auto ostmise toetuse taotluse esitamist, aga mitte enne 2025. aasta 1. jaanuari (vt ka § 9 lõige 3); ja - kas sõiduk läbis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte rohkem kui 15 kuud enne liiklusregistrist kustutamist (vt ka § 9 lõige 3). Ühe liiklusregistrist kustutatud lammutatava auto kohta saab lisatoetust ühele autole. Samuti muudetakse kulu abikõlblikkuse ehk hüvitamisele kuuluvuse tingimusi. Kasutatud auto soetamist toetatakse ainult juhul, kui see on soetatud liisingulepingu alusel. Seda põhjusel, et liisinguandjast saab auto omanik ja liisinguandja tagab sel juhul toetuse abil soetatud sõiduki vastavuse turuhinnale. Kasutatud auto ostmisel liisingu esmase sissemakse kohustust ei ole, uue sõiduki ostmisel liisingulepingu alusel on esmase sissemakse suuruseks jätkuvalt 4000 eurot. Liisingulepingu pikkus peab olema vähemalt 2 aastat, seni kehtis 4-aastane kohustus. Määruse § 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11, milles sätestatakse kasutatud auto ostmisel tekkinud kulu abikõlblikkuse tingimus. Kuna määrus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2025, siis on ka kasutatud auto ostmise kulu abikõlblik alates muudatuse jõustumisest. Määruse § 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31, milles sätestatakse, et kulu on abikõlblik, kui kasutatud auto ostetakse liisingulepingu alusel. Määruse § 6 lõike 3 punktid 4, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt kastiratta toetuse kaotamisest. Määruse § 6 lõiget 3 punkti 5 muudetakse selliselt, et soetatud auto kohustuslik kasutamise periood on senise 4 aasta asemel 2 aastat, et vähendada sihipärase kasutamise kontrollimise halduskoormust. Keskkonnasõbralik on kahtlemata kasutada soetatud sõidukit võimalikult pika aja jooksul. Eelnõu jõustumisest kehtib kahe aastane auto kasutamise kohustus universaalselt kõikidele määruse alusel toetust saanud isikutele. Määruse § 6 lõiget 4 muudetakse tulenevalt lõike 3 punkti 5 muudatusest ja edaspidi võib jätkuvalt liisingulepingu lõpetada enne kohustusliku kasutusperioodi lõppemist kui toetuse saajast saab liisingus olnud auto omanik ja ta jätkab auto kasutamist nõutud kaheaastase perioodi jooksul. Toetuse abil soetatud auto kohustuslikku kasutamise perioodi vähendatakse neljalt aastalt kahele, et vähendada meetme halduskoormust ja aktiveerida elektrisõidukite turgu. Määruse § 7 lõikes 1 sätestatakse, et taotleja peab olema Eesti resident, kuna see aitab paremini tagada nõuet, et toetuse abil ostetud autot kasutatakse peamiselt Eestis. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Määruse § 7 lõikes 4 täpsustatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) sõnastuse kohaselt määruse sõnastust. Kitsendatakse ettevõtjate loetelu, kes ei saa toetust taotleda ehk kelle põhi- või lisategevusala vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodile 45111: sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük. Määruse § 7 lõikes 5 täpsustatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) sõnastuse kohaselt määruse sõnastust. Lisatakse erisus ettevõtjatele, kelle põhitegevusala vastab EMTAK 2008 koodile 45191: muude mootorsõidukite müük, kellel tekib õigus toetuse abil elektrisõiduk soetada näiteks oma töötajatele. Jätkuvalt toetatakse sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) rentimise ja kasutusrentimisega seotud ettevõtjate tegevust. Määruse § 7 lõike 11 lisamisega sätestatakse, et lisatoetust lammutatava auto loovutamisel ja uue elektrisõiduki soetamisel makstakse lammutatava auto viimasele ettevõtjast või eraisikust omanikule, kui see soetab endale uue elektrisõiduki 6 kuu jooksul lammutatava auto registrist kustutamisest. Määruse § 7 lõike 12 lisamisega sätestatakse, et taotleja ei tohi osta kasutatud sõidukit endaga seotud isikult tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: abikaasad, registreeritud elukaaslased, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, registreeritud elukaaslane, elukaaslane või otsejoones sugulane; isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa, registreeritud elukaaslane või otsejoones sugulane. Määruse § 8 lõike 2 punkti 5 kehtetuks tunnistamisega korrigeeritakse määruse sõnastust, et lõpetada kastiga rataste toetamine. Määruse § 8 lõike 3 muudatustega korrigeeritakse sätte sõnastust, et lõpetada kastiga rataste toetamine. Määruse § 8 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt sätestatakse, et lammutatava auto lisatoetust saab taotleda ainult samaaegselt uue või kasutatud auto ostmise toetuse taotlemisega. Määruse § 8 lõike 4 muudatustega korrigeeritakse sätete sõnastust, et lõpetada kastiga rataste toetamine. Samuti uuendatakse loetelu dokumentidest, mis tuleb taotlusele lisada. Lõike 4 punktis 7 täpsustatakse, et taotleja peab kinnitama, et tema ise ega temaga seotud isik ei ole sama auto ostmiseks taotlenud ega saanud varem toetust. Auto ise võib olla varem saanud toetust. Autot ei tohi soetada endaga seotud isikult. Senise määruse alusel juba varem toetust saanud auto pärast kohustusliku kasutusperioodi lõppu kasutatud autona müümine ning sellele toetusmeetme kohaldamine võimaldab laiemal isikute sihtgrupil asendada oma sisepõlemismootoriga sõiduk nullheitega sõidukiga. See toetab elektriautode ringlust ja aitab kaasa määruse § 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmisele. Arvestades, et vahepealsel ajal on märkimisväärselt arenenud ka laadimistaristu, laienenud on uute elektriautode valik ja isikud on teinud investeeringuid kodustesse laadimisvõimalustesse, siis eelduslikult valib ka algselt uue auto ostnud isik oma järgmiseks autoks elektriauto. Määruse § 9 muudetakse tervikuna ja selles sätestatakse nõuded nullheitega sõidukile ja lammutatavale sõidukile. Eristatakse mõisted uus auto, kasutatud auto ja lammutatav auto. Eristamise eesmärk on kõikidele neile nn auto liikidele anda erinevate reeglite alusel toetust. Uus auto peab olema esmaselt registreeritud taotleja nimele või liisinguandja nimele, kellega taotleja on sõlminud liisingulepingu mille kohaselt taotleja on sõiduki vastutav kasutaja. Kasutaud auto võib olla kuni 5 aastat vana auto arvestades esmasest registreerimisest. Esmase registreerimise asukohariik ei ole piiritletud. Lammutatav auto määruse mõistes ei ole romusõiduk, vaid liikluses osalev või hiljuti osalenud sisepõlemismootoriga kasutatud M1 või N1 kategooria sõiduk. Toetuse taotlus tuleb esitada KIKile 6 kuu jooksul pärast lammutatava auto registrist kustutamist. Selle aja jooksul tuleb osta või liisingusse võtta elektrisõiduk, millele soovitakse toetust taotleda. Lammutatava autoülevaatuse läbimise ajale on samuti seatud piirang lähtudes eesmärgist, et liiklusest kaoksid eelkõige vanemad ja reostavamad sõidukid. Soodustust pole võimalik kasutada sõidukite eest, millel pole pikka aega olnud õigust liikluses osaleda, sest nad ei ole läbinud ülevaatust, st soodustust ei saa kasutuskõlbmatu auto eest. Soodustuse saamiseks tuleb lammutusse viia ja registrist kustutada sõiduk, millel on kehtiv ülevaatus või mis ei läbinud ülevaatust, kuid mis viimati läbis ülevaatuse mitte rohkem kui 15 kuud tagasi. KIK kontrollib liiklusregistrist viimase läbitud ülevaatuse aega ja sõiduki registrist kustutamise aega. Ühe lammutatava auto eest saab ühe lisanduva soodustuse. Taotleja peab olema lammutatava auto omanik liiklusregistrist kustutamise hetkel. Samuti sätestatakse, et lammutatav auto on sõiduk, mis kustutati liiklusregistrist mitte rohkem kui kuus kuud enne auto ostmise toetuse taotluse esitamist, aga mitte enne 2025. aasta 1. jaanuarit. Eesmärk on tagada see, et lammutamise toetust saaksid ainult määruse jõustumisest alates liiklusregistrist kustutatud sõidukid. Uuel autol peab olema vähemalt kaheaastane müügigarantii VÕS § 230 mõttes või sellega samaväärne garantii, mis peab nähtuma müügilepingust või liisingulepingust ja mille on andnud auto müüja või tootja. Tingimusega tagatakse toetusest rahastatavate autode kestvust. Müügigarantii on müüja, varasema müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest asendada või parandada või seda hooldada, et tagada selle vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, või maksta tagasi asja eest tasutud ostuhind. Müügigarantiiga antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Määruse § 10 lõiget 5 muudetakse, et lõpetada kastiga rataste toetamine. Määruse § 13 lõike 2 punkti 2 sõnastust muudetakse, et lõpetada kastiga rataste toetamine. Samuti täiendatakse sätet selliselt, et punktis loetletud andmed tuleb esitada ka lammutatava auto kohta. Määruse § 16 lõike 4 ja lõike 5 ning § 17 lõike 3 punktide 6–8 sõnastust korrigeeritakse seoses lühema kohustusliku soetatud sõiduki kasutamise ajaga. Sõidukit tuleb kasutada senise 4 aasta asemel 2 aastat. Kaheaastane kohustus kehtib kõikidele toetuse saajatele alates eelnõu jõustumisest. Paragrahvi 16 lõiget 15 täiendatakse selguse huvides eraldi lausega, et välja ostetud auto võib võtta liisingusse sama toetuse saaja, kes on ka auto omanik, poolt. Seni rakendati sätet samuti nõnda, kuid muudatusega luuakse suurem selgus taotlejate ja toetuse saajate jaoks määruse sõnastuse osas. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määruse plaanitud jõustumisajaks on 2025. aasta 1. jaanuarit. III. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Ettevõtjale antav toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses vähese tähtsusega abi. Toetust ei anta ettevõtjale, kes on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku. Nõudega tagatakse liikmesriigi kohustust, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest (art 7 lg 1 p a). IV. MÄÄRUSE MÕJU Määruse üldine mõju Toetuse eesmärk on vähendada transpordi saastekoormust ja suurendada taastuvenergia kasutamist transpordis sõidukite (autode ja väikekaubikute) kasutuselevõtmisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 ehk nn jagatud kohustuse määruse kohaselt tuleb Eestil vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordi, väikeenergeetika, põllumajanduse, jäätmemajanduse ning tööstuslike protsesside sektorites aastaks 2030 kokku vähemalt 13% võrreldes 2005. aastaga. Nullheitega sõidukite kasutamise toetamine panustab transpordisektori heitkoguste vähendamisse, mis on nii kehtivate kui muutmisel olevate kliimaeesmärkide kontekstis väga oluline. 2020. aastal oli Eesti transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogus 2 232,54 kt CO2 ekv, mis moodustas Eesti koguheitest ligikaudu 17%. Maanteetransport on transpordisektori kõige suurema osakaaluga heiteallikas, millest tulenes 97,4% sektori 2020. aasta heitkogustest. 2019. aastal oli Euroopa Liidu keskmise uue sõiduauto heitkogus 123 grammi CO2 kilomeetri kohta, Eestis oli samal aastal keskmine sõiduauto heitkogus 130,1 grammi CO2 kilomeetri kohta. Domineerivad bensiiniautod, kuid aja jooksul on oluliselt suurenenud diiselautode osakaal. Elektrisõidukite oluliselt väiksem energiatarbimine võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega omab positiivset mõju CO2 ja õhusaasteainete (eelkõige peenosakeste PM2,5 ja lämmastikoksiidide) heitkoguste vähenemisele. Elektrisõidukite kasutuselevõtmise toetamine on positiivse mõjuga meetmena välja toodud ka 2019. aastal kinnitatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030. Nullheitega sõiduki kasutuselevõtmisega ja sellevõrra fossiilse kütuse tarbimata jätmisega panustavad riigi transpordisektori näitajatesse ettevõtjad ja isikud kelle jaoks on eeldatavalt selline investeering tasuv ja jõukohane. Elektrisõidukite kõrgem hind kuid sealjuures kütuseks kasutatava elektri väiksem rahaline kulu võrreldes fossiilkütustega, peaks elektrisõidukeid kasutama kutsuma suurema läbisõidu vajadusega isikuid. Vastavalt Soome Kliimamuutuste Paneeli kalkulaatorile https://www.ilmastopaneeli.fi/autokalkulaattori/ on elektriauto täna keskkonnasäästlikum valik kui tavaline sisepõlemismootoriga auto (kuni 70%) ning teenib end tagasi (tänaste hindade juures) 5–8 aasta jooksul. Kliimaseaduse väljatöötamisel seatakse transpordisektoris kolm põhimõttelist eesmärki: 1. suuremates linnades viiakse ühistransport aastaks 2040 üle nullheitele, sh suuremate linnade taksod nullheitele aastaks 2035; 2. siseriiklik parvlaevandus ja riigile kuuluvad veesõidukid va sõjalaevad viiakse nullheitele aastaks 2040; 3. avaliku sektori administratiivne masinapark on 2035 aastaks kasvuhoonegaaside heite vaba. Heite vähendamise eesmärk 2022. aastaga võrreldes: 2030. aastaks -24% 2035. aastaks -37% 2040. aastaks -55% Sihtrühm: Eestis registreeritud juriidilised isikud ning Eesti isikukoodi omavad füüsilised isikud. Mõju halduskoormusele Määrusega ei kaasne ettevõtjatele ega kodanikele ühtegi uut kohustust riigi ees. Toetuse saamisega kaasneb kohustus toetuse kasutamisest aru anda. Mõju majandusele ja ettevõtluskeskkonnale Toetuse otsene eesmärk on suurendada Eestis kasutuses olevate ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiaga sõitvate sõidukite osakaalu ning aidata kaasa laiemalt keskkonnateadlike valikute tegemisele nii eraisikute poolt kui ka ärisektoris. Rahastamise tulemusel soetatakse eeldatavalt vähemalt 1930 elektrisõidukit. Toetus on uue auto maksumusest ca 8 protsenti ja kasutatud sõiduki puhul kuni 25%. Ülejäänud osa tuleb toetuse saajal maksta omavahenditest või kasutada liisingut. Toetuse andmine avaldab mõju laadimistaristu arengule. Toetust antakse taotluste laekumise tempos, seega kogu tellimust ei paisata turule korraga. Arvestuslikult tasub keskmise elektrisõiduki ost kasutajale ära võrreldes fossiilset kütust kasutava autoga umbes 100 000 km läbimisel, mistõttu võib kaasnevaks mõjuks lugeda ka toetust saavate ettevõtjate ja eraisikute transpordikulude vähenemise. Kasutatud elektriautode eeliseks on soodsam soetamishind, mis muudab need kättesaadavamaks laiemale tarbijaskonnale. Nende laiem levik võimaldaks suuremal hulgal inimestel minna üle keskkonnasõbralikumale transpordile aidates vähendada transpordi heitgaase, õhusaastet ja müra, eriti linnapiirkondades. Teiseks, elektriautode akud on kallid ja nende tootmine on ressursimahukas, seega kasutatud elektriautode soetamine toetab ringmajandust, kus olemasolevaid ressursse kasutatakse uuesti, vähendades uute tootmise vajadust, vähendades tootmisprotsessi keskkonnamõju ja energiakulu. Kasutatud elektriautode turu kasv võib pikendada akude eluiga, kuna need jäävad kasutusse pikemaks ajaks. Nende laiem kasutuselevõtt loob uusi töökohti, näiteks akude paranduse ja taaskasutuse valdkondades. Samuti suureneb nõudlus laadimistaristu ja hooldusteenuste järele. Täiendavalt toob elektrisõidukite üldine populaarsuse kasv kaasa laiemad investeeringud laadimisinfrastruktuuri ja seotud teenustesse, mis loob uusi ärivõimalusi. Toetuse abil soetatava ca 1709 M1 ja N1 kategooria sõiduki, 239 kastiga ratta ning lammutusse viidud autode eeldatav otsene mõju CO2 emissiooni vähenemisse on nelja aasta jooksul ca 26 tuhat tonni, arvestades bensiini- ja diislikütuse kogust, mis jääb orienteerivalt tarbimata. Ühtlasi omandavad toetuse abil soetatud elektrisõidukite omanikud kohustuslikult ka taastuvenergia sertifikaate samas ulatuses sõiduks kulutatud energiale. Taastuvenergia sertifikaadid tõestavad energiasüsteemi bilansis kasutusel oleva taastuvenergia kasutamist eri valdkondades. V. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Kogu toetusmeetme rakendamisega kaasnevad riigieelarvele kulud 9 miljoni euro ulatuses. Selle sees on KIKi meetme rakendamise tasu ca 4,6 protsenti vahendatavalt summalt. Rakendamise tasu kujunes varasemalt prognoositud kulude (195 000) ning lisanduvate kulude (208 500) summana, mis sai jagatud toetuse eelarvega (8 695 000) ja läbi korrutatud 100-ga. Taotlusvooru eelarve kehtestatakse taristuministri käskkirjaga. Arvestuslikult planeeritakse meetmest kokku toetada vähemalt 1930 sõiduki soetamist. Ettevõtjatele kaasnevad kulud on minimaalsed, koosnedes toetuse taotluse esitamiseks tehtavatest personalikuludest. 2024. aasta 2. detsembri seisuga on toetusmeetme kasutatud vahendid ja jääk järgmised: Eelarve kasutamine seisuga Sõidukeid Kasutatud raha Jääk 2.12.2024* Nullheitega auto ostutoetus 751 3 743 590 131 410 eraisikutele Nullheitega autode ostutoetus 650 2 590 050 1 284 950 ettevõtetele Kastiga jalgratta ostutoetus 121 147 452 227 548 eraisikutele Kastiga jalgrataste ostutoetus 112 110 227 264 773 ettevõtetele *Arvesse on võetud toetust saanud taotlused + esitatud, hindamisel Jooksvat meetme eelarve kasutamist on võimalk jälgida Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebilehelt aadressil: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/nullheitega-soidukite-ostutoetus. VI. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvirühmadele: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti Autoettevõtete Liit, Liisingühingute Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Kuna eelnõukohane määrus sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses, esitatakse määrus kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-1297 - Keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määruse nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.12.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d151a4c-de36-47a5-b0ef-88e800b045e3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d151a4c-de36-47a5-b0ef-88e800b045e3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main