Leping

HANKEDOKUMENT Elementaarse digitaalse kirjaoskuse arendamine Eesti elanikkonnas CPV-kood: 80400000-8 Täiskasvanukoolitus ja muud koolitusteenused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) viib läbi hanke, mille eesmärk on leida partner elementaarse digitaalse kirjaoskuse arendamiseks Eesti elanikkonnas. Partneri ülesandeks on luua elementaarset digitaalset kirjaoskust arendavad e-õppematerjalid ning planeerida ja viia läbi e- õppematerjale tutvustavad kontaktkoolitused üle Eesti. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn rg-kood: 70003158 e-post: [email protected] (edaspidi hankija) Riigihanke nimetus: Elementaarse digitaalse kirjaoskuse arendamine Eesti elanikkonnas Hankemenetluse liik: Sotsiaalteenuse tellimine Pakkumuste jõusolek: 90 kalendripäeva Teenuse osutamise kestus: kuni 14 kuud alates hankelepingu sõlmimisest, kuid mitte hiljem kui 31.12.2025 Lepingu eeldatav maksumus: kuni 100 000,00 eurot (lisandub käibemaks) Riigihanke läbiviimise eest Triinu Lätt vastutav isik: MKM digiriigi arengu osakonna projektijuht Hankija määrab riigihanke alusdokumentides tellitava sotsiaalteenuse erimenetluse korra. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. Hankeleping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. märtsi 2023 käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ alusel, millega kehtestatakse meetme nr 21.1.2.1 “Digiriik” sekkumise 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” raames toetuse andmise tingimused ja kord. 1  1. TAUSTINFO Elementaarne digitaalne kirjaoskus omab üha olulisemat rolli sotsiaalse kaasatuse, tööalase konkurentsivõime ja majanduskasvu tagamisel, olles inimestele vajalik õiguste realiseerimisel, usaldusväärse teabe leidmisel, igapäevasel suhtlemisel, õppimisel, töötamisel kui ka digiteenuste kasutamisel. 2022. aastal kinnitati Euroopa deklaratsiooniga digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks põhimõte, mille kohaselt „igaühel on õigus haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele ning igaühel peaks olema võimalus omandada vähemalt elementaarsed (algtaseme) digioskused. Arengukava „Digiühiskond 2030“ sõnastab ühe väljakutsena väiksemate oskustega, erivajadustega ning välisriikidest ja -kultuuriruumist pärit inimeste ligipääsu (riigi poolt pakutavatele avalikele digi)teenustele ligi pääsemiseks ja nende kasutamisel. Aastaks 2030 peaks kõik Eesti täiskasvanud olema regulaarsed internetikasutajad. Selle eelduseks on inimeste elementaarse digitaalse kirjaoskuse arendamine, tagamaks nende suutlikkus, sh baastase, et nad oskaks digiriigi arenguhüpete järgseid avalikke teenuseid digikanalite kaudu paremini kasutada. Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) kohaselt olid 2023. a seisuga Eestis elementaarsed digioskused vähemalt 62,6% inimestest vanuses 16-74 aastat (võrdluseks EL keskmine – 55,6%). Digikümnendi poliitikaprogrammi raames on Euroopa Liidu liikmesriigid seadnud eesmärgiks tagada kümnendi lõpuks elementaarsed digioskused vähemalt 80% inimestest vanuses 16-74 aastat (võrreldes Eesti 2023. a tulemusega +24,4%). Statistikaameti 2023. a andmete põhjal on enim haavatavad inimesed, kes on näiteks vanusevahemikus 55-74 eluaastat, kellel on kutse- või keskharidus (või sellest madalam tase), kes on mittetöötavad (sh pensionärid ja teised mitteaktiivsed) ning kes elavad maaliste asustuspiirkondades (IT41: 16-74-aastased arvutikasutajad, Statistikaamet). Varasemalt on MKM poolt tellitud ning Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud erinevaid elementaarse digitaalse kirjaoskuse koolitusi. Näiteks: • 2017-2020 viis IT-koolituskeskuse OÜ (hilisem Äripäev AS) koostöös Tööandjate Keskliiduga ellu projekti „DigiABC“. Projekti eesmärgiks oli luua eeldused infotehnoloogia laialdasemaks rakendamiseks töötlevas tööstuses, andes digitaalse kirjaoskuse baaskoolituse läbimise võimalus 3000 tööstussektoris töötavale inimesele. • 2018-2021 viis BCS Koolitus AS ellu projekti „E-kodanik“, mille eesmärgiks oli suurendada arvuti- ja internetikasutajate hulka üle Eesti. Projekti käigus anti 5000 puuduva või madala digitaalse kirjaoskusega inimesele esmased arvuti- ja internetikasutusoskused (sh e-teenuste kasutamisoskused ning ID-kaardi kasutamisoskused). • 2022-2023 viis Trinidad Wiseman OÜ ellu projekti „Raamatukogu digiriigi nõustajana“. Projekti eesmärgiks oli anda rahvaraamatukogude töötajatele vajalikud teadmised ja oskused (eelkõige vanemaealiste) inimeste digiteenuste kasutamise toetamiseks. 2  2. HANKE EESMÄRK JA SIHTRÜHM Hanke eesmärgiks on arendada Eesti inimeste elementaarse digitaalse kirjaoskuse taset, keskendudes eelkõige haavatavatele sihtrühmadele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb partneril (pakkujal): 2.1.I etapi käigus töötada lähteülesandes kirjeldatud teemade ning nõuete põhjal välja terviklik õppekava, mis loob eeldused õppija elementaarsete digipädevuste kujunemiseks. I etapi tulemina on õppekava hankijale üle antud ning tehtud vajalikud ettevalmistused õppematerjalide loomisega alustamiseks. I etapi töö üleandmise tähtaeg on kahe kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. 2.2.II etapi käigus valmistada koolitusmaterjalid (e-kursused) ning teha vajalikud ettevalmistused kontaktkoolituste läbiviimiseks. II etapi tulemina on koolitusmaterjalid hankijale üle antud (tehtud kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil) ning esitatud koolitusplaan kontaktkoolituste läbiviimiseks. II etapi töö üleandmise tähtaeg on kuue kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Hankija nõusolekul võib teostada II etapi paralleelselt I etapiga. 2.3.III etapi käigus viia I ja II etapi tulemi põhjal läbi 20 kontaktkoolitust üle Eesti, mis toetavad e-õppematerjalide kasutuselevõttu. III etapi tulemina on kontaktkoolitused läbi viidud ning hankijale on üle antud analüütiline raport koos kõigi I ja II etapi jooksul valminud lõplike tulemitega. III etapi töö üleandmise tähtaeg on kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mille hankija kinnitab II etapi töö vastuvõtmisel, tuginedes pakkuja ettepanekule, mis puudutab III etapi ajakava. Hanke otseseks kasusaaja sihtrühmaks on madala arvutikasutamise oskusega Eesti inimesed (sh vanemaealised), millest tuleb e-õppematerjalide ning kontaktkoolituste formaadi väljatöötamisel lähtuda. Hanke kaudseks kasusaaja sihtrühmaks on kõik huvilised, kes e-õppematerjale kasutavad. 3. TELLITAVATE TÖÖDE KIRJELDUS 3.1.Õppekava väljatöötamine 3.1.1. Pakkuja ülesandeks on töötada välja terviklik õppekava, mis loob eeldused õppija elementaarsete digipädevuste kujunemiseks. Terviklik õppekava koosneb hankija nägemuses minimaalselt järgnevatest teemapõhistest moodulitest: 3.1.1.1. Eesti digiühiskonna alused. Õppija mõistab digiühiskonna arengu etappe, sh kuidas on jõutud e-riigist (lihtsad teenused, mis tõstsid avaliku sektori efektiivsust) digiriigini (digitaalsed teenused ja andmeühiskonna teke) ning milliseid võimalusi loob personaalse riigi kontseptsiooni jõustamine (uut tüüpi teenused, millel ei ole mitte- digitaalset vastet). 3.1.1.2. Digiteenuste alused. Õppija teab, millised on levinumad avaliku- ja erasektori poolt pakutavad (digi)teenused, mille kasutamine võimaldab tal oma igapäeva toiminguid lihtsustada. 3.1.1.3. Tehisarust lihtsalt ja arusaadavalt. Õppija mõistab generatiivse tehisintellekti peamist olemust, oskab sõnastada lihtsamaid prompte ning mõistab kaasnevaid riske ja piiranguid (info usaldusväärsus, isikuandmete kaitse jmt). 3.1.1.4. Digitaalse identiteedi haldamine. Õppija mõistab digitaalse identiteedi ning digitaalse jalajälje olemust, kuidas hoida lahus isiklik digitaalne identiteet tööalasest, kuidas tagada erinevate kasutajaprofiilide turvalisus (nt turvarakenduste abil) ja vältida negatiivseid mõjusid (identiteedivargus jmt). 3.1.1.5. Suhtlemine ja koostöö digikeskkondades. Õppija mõistab digisuhtluse olulisemaid käitumisnorme ja häid tavasid (netikett), teab levinumate pilvepõhiste koostöölahenduste (nt Sharepoint, Google Drive vmt) peamisi funktsioone ja 3  võimalusi, mõistab andmete talletamisega seonduvat digitaalset jalajälge (sh mõju keskkonnale). 3.1.1.6. Sisuloome võimalused ja vahendid. Õppija mõistab levinumate tekstitöötluse ja tabelarvutuse rakenduste (nt MS365, Google Drive vmt) põhilisi funktsioone ja kasutusvõimalusi, oskab faile salvestada (vajadusel digitaalselt allkirjastada) ning teistele turvaliselt kättesaadavaks teha (sh mõistab isikuandmete töötlemisega seotud üldpõhimõtteid). 3.1.1.7. Digitehnoloogia turvalisus ja isikuandmete kaitse. Õppija mõistab digitehnoloogia (sh arvuti ja nutiseadmed, nutika kodu lahendused ja seadmed) kasutamisega seotud peamisi turberiske (sh teadvustab eetilisi kaalutlusi – nt lapse või lähedase jälgimiseks mõeldud rakendused ning nende kasutamine), oskab kaitsta sisu, isikuandmeid ja privaatsust. 3.1.1.8. Probleemi lahendamise oskus tehnoloogia abil, sh infootsingu ja – haldamise alused. Õppija suudab määratleda eesmärgi põhjal oma infovajaduse, valida sobivad meetodid digitaalse info otsimiseks ja sirvimiseks, eristada olulist infot ning hinnata seda kriitiliselt. Õppija oskab salvestada digitaalset infot oma eesmärkidest lähtuvalt. 3.1.2. Õppekava kogumaht peab olema minimaalselt 24 akadeemilist tundi, sealjuures e-õppe minimaalne maht on 16 akadeemilist tundi (kuni 2 ak/h e-kursuse kohta, sealjuures peab iga e-kursuse struktuur jaotuma ca 0,5 ak/h jooksul läbitavateks õpiampsudeks) ning kontaktkoolituse maksimaalne maht on kuni 16 akadeemilist tundi (eelistatult on kontaktkoolitus ühepäevane, vajadusel jaotub kahele eraldi koolituspäevale). 3.1.3. Moodulite kavandamisel peab pakkuja lähtuma põhimõttest, et need moodustaksid järgnevuses ühtse terviku, kuid oleksid läbitavad ka teineteisest sõltumatult. 3.1.4. Pakkuja võib pakkumuse koostamisel teha ettepanekuid teemade pealkirjade, järjestuse või rõhuasetuste ümbertõstmiseks või muutmiseks, kui see on õpiväljundite paremaks saavutamiseks vajalik. Kokku peavad moodulid moodustama selgelt eesmärgistatud ja sobilikke meetodeid rakendava terviku, kuid oleksid läbitavad ka teineteisest sõltumatuna. Lõpliku teemapõhiste moodulite loetelu kinnitab hankija I etapi töö teostamise käigus – loetelu peab olema kinnitatud enne II etapi tööga alustamist. 3.2.Koolitusmaterjalide (sh e-kursuste) loomine 3.2.1. Õpiväljundite „teab“ ja „mõistab“ saavutamine ning teoreetiliste teadmiste omandamine „oskab“ taseme saavutamiseks peab toimuma asünkroonselt läbitavate ning multimodaalse sisuga e-kursuste formaadis, mille disain ja valmistamine on pakkuja ülesandeks. 3.2.2. Loodavad e-kursused peavad vastama HD Lisa 6 esitatud nõuetele – pakkuja annab e- kursused üle hankijale II etapi tulemina. E-kursused tehakse kättesaadavaks hankija hallataval Digiriigi Akadeemia platvormil. 3.2.3. Kontaktkoolituse ettevalmistamiseks peab pakkuja töötama välja detailse tunnikava koos toetavate esitlus- ja õppematerjalidega, mida piloteeritakse ning täiendatakse töö III etapi vältel ning mis antakse lepingu lõppedes üle hankijale. 3.3.Kontaktkoolituste planeerimine ja läbiviimine 3.3.1. Kontaktkoolituse eesmärgiks on juhatada sisse teemad, mida e-kursuste formaadis süvitsi käsitletakse. Lisaks peab võimaldama kontaktkoolitus luua osalejatel konto Digiriigi Akadeemia platvormil ning õppida tundma keskkonna funktsionaalsuseid, mis on vajalikud e-kursuste edukaks läbimiseks. Kontaktkoolituse formaati peab kavandama muuhulgas küsimuste-vastuste vooru, mis võimaldab osalejatel saada vastuse neid huvitavatele üldlevinud digiküsimustele. 4  3.3.2. Kontaktkoolituse maksimaalne kestvus on kuni 16 akadeemilist tundi. Hankija nägemuses on kontaktkoolitus maksimaalselt ühepäevane (8 akadeemilist tundi). Pakkuja peab pakkumuses põhjendama kui soovitakse jaotada kontaktkoolitus kahele eraldi koolituspäevale (kogumahuga kuni 16 ak/h), sealjuures pakkuma välja asjakohased meetmed, kuidas tagada osalejate osalemine mõlemal koolituspäeval. 3.3.3. Kokku tuleb viia läbi 20 kontaktkoolitust tõmbekeskustes üle Eesti (va suurlinnad Tallinn ja Tartu) avalikke funktsioone täitvates ruumides. Pakkuja ülesandeks on leida sobivad ruumid ning katta nende kasutamisega seotud kulud. Ruumide valikul peab arvestama, et kontaktkoolitustel osalemine (sh toimumiskoha ruumidesse pääsemine) oleks ligipääsetav liikumispuudega inimestele. 3.3.4. Kontaktkoolitused viiakse läbi eesti keeles. 3.3.5. Hankija nägemuses on ühe kontaktkoolituse eeldatav osalejate arv 20 inimest. Pakkuja võib korraldada eelregistreerimise kontaktkoolitusele, et saada aimu eeldatavast osalejate arvust. 3.3.6. Kontaktkoolitusel osalejatele peab olema tagatud minimaalselt kohv, tee ja vesi, mille korraldamine on pakkuja vastutada. 3.3.7. Pakkuja ülesandeks on tagada kontaktkoolituste läbiviimiseks vajalik tehnika (iga osaleja jaoks) ning piisav arv koolitajaid (ühe koolitaja kohta maksimaalselt 8 koolitatavat). Koolitajatel peab olema kogemus digioskuste õpetamisel ja väga head eelteadmised tehnoloogia valdkonnast. 3.3.8. Kontaktkoolituste toimumisest teavitamine, sh osalejate informeerimine ja huvi tekitamine on pakkuja ülesandeks. Pakkuja annab hankijale ülevaate planeeritavatest teavitustegevustest ning kooskõlastab need enne tegevuse algust hankijaga. 3.3.9. Pakkuja peab pidama aruandlust kontaktkoolitustel osalemise kohta, sealjuures registreerima osalemise kontaktkoolitustel ning jälgima kontaktkoolitusel osalejate edenemist e-kursuste läbimisel Digiriigi Akadeemia platvormil. 4. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE 4.1. Pakkuja peab tööde teostamiseks komplekteerima meeskonna, mis vastab Tabel 1. esitatud nõuetele. Üks meeskonnaliige võib täita kuni kahte erinevat rolli. Pakkuja kirjeldab meeskonna koosseisu HD Lisa 1 vormil, mille peavad digitaalselt allkirjastama kõik meeskonna liikmed. 4.2. Hankijal on õigus kontrollida projektimeeskonna liikmete poolt antud kinnituste õigsust, kasutades avalikult kättesaadavat infot ja pöördudes lisateabe saamiseks kolmandate isikute poole. Hankijal on õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja dokumente, mis tõendavad esitatud kinnituste õigsust. Pakkuja peab esitama hankijale nõutud täiendavad andmed/dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõude saamisele järgnevast tööpäevast arvates. 4.3. Pakkujal on õigus vahetada meeskonnaliikmetena esitatud isikuid hankija eelneval nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega. 4.4. Hankijal on õigus nõuda kaasatud spetsialistide väljavahetamist pakkuja kulul, kui nimetatud isikud ei teosta töid hankelepingus kokkulepitule vastavalt. Tabel 1. Nõuded projektimeeskonna koosseisule ja kompetentsile Roll Rolli kirjeldus Projektijuht Projektijuht vastutab hankelepingu täitmise eest, juhib meeskonda, suhtleb hankija esindajaga, korraldab aruandlust ning tagab tööde nõuetekohase üleandmise hankijale. Koolitusjuht Koolitusjuht vastutab koolitusprogrammi õppekava ja koolitusmaterjalide sisulise ning metoodilise terviklikkuse eest. Õppedisainer Õppedisainer vastutab koolitusmaterjalide (sh e-kursuste) sisulise ja metoodilise väljatöötamise ning valmistamise eest. 5  Koolitaja(d) Koolitaja(d) vastutab/vastutavad koolitusmaterjalide (sh e-kursuste) sisendi ja ettevalmistamise eest. Koolitaja(te)l peab olema varasem (professionaalne) kogemus koolitatavas teemavaldkonnas. Visuaalmeedia Visuaalmeedia spetsialist vastutab e-kursuste (kui asjakohane, siis ka spetsialist teiste koolitusmaterjalide) tarbeks audiovisuaalsete materjalide valmistamise eest. 5. NÕUDED PAKKUMUSELE 5.1. Hankel osalemiseks peab pakkuja esitama pakkumuse, mille esitamise tähtaeg on 18.11.2024 kell 12.00. Pakkumus esitatakse aadressile [email protected]. Pakkumus koosneb järgmistest osadest: 5.1.1. Vabas vormis kirjeldus, mis sisaldab vähemalt: 5.1.1.1. koolitusprogrammi mahu arvestust (akadeemilistes tundides) teemade lõikes ning esialgset jaotust erinevate õppevormide vahel; 5.1.1.2. ettepanekut käsitletavate teemade täiendamiseks (võrreldes HD pt 3.1.1. esitatud loeteluga) koos selgitustega; 5.1.1.3. koolitusmaterjalide koostamise põhimõtete kirjeldus, sh e-kursuste loomise kirjeldus ning kooskõla HD Lisa 6 esitatud standardi kirjeldusega; 5.1.1.4. lühikirjeldust, kuidas kavatseb pakkuja püstitatud hanke eesmärke saavutada, sh võimalikud kaasnevad riskid ning nende maandamise meetmed (sh ootused hankijale); 5.1.2. Vabas vormis indikatiivne projektiplaan (kahe nädala täpsusega) koos tähtaegade ning ootustega hankijale. Ajakava tuleb esitada arvestatuna lepingu sõlmimisest. Lepingu täitmisel võib hankija nõusolekul ja/või pakkuja nõusolekul teha ajakavas põhjendatud vajadusel muudatusi; 5.1.3. Täidetud HD Lisa 1 „Projektimeeskonna kinnitus“, millel kajastub pakkuja meeskonna koosseis ja kogemuste kirjeldus. 5.1.4. Täidetud HD Lisa 2 „Pakkumuse maksumus“, mis sisaldab kõiki hankedokumendis märgitud tegevuste maksumusi. Lisaks peab maksumus sisaldama otseselt hankedokumendis kirjeldamata, kuid hanke eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste maksumusi. 5.1.4.1. Pakkuja peab pakkumuse koostamisel arvestama, et hankija tasub teostatud tööde eest pärast tööde üleandmist ja vastuvõtmist. 5.1.5. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 3 „Ärisaladus“ koos põhjendusega. 5.1.5.1. Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 5.1.6. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 4 „Volikiri“ juhul, kui pakkumusele pakkuja esindajana alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistri registrikaardile või muu vastava registri tunnistusele kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust. 5.1.7. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 5 „Ühispakkujate volikiri“ juhul, kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, tuleb pakkumusele lisada vormikohane volikiri. 5.1.7.1. Ühispakkumuse esitamisel loetakse, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 5.1.8. Täidetud HD Lisa 9 „Isikuandmete töötlemise register“. 5.2. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist pakkumust esitada ei saa. 6 5.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustub üle võtma kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.. 5.4. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva arvates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 5.5. Pakkuja peab arvestama, et pakkumuse edukaks tunnistamise korral vastutab pakkuja töö teostamise eest kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 6. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE, VASTAVAKS TUNNISTAMINE VÕI TAGASILÜKKAMINE 6.1. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 6.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see vastab kõikidele hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 6.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. 6.4. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 6.5. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 6.5.1. hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel; 6.5.2. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust, milleks on 100 000 eurot (lisandub käibemaks). 6.6. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 7. PAKKUMUSTE VÕRDLEMINE, HINDAMINE JA PAKKUMUSTE EDUKAKS TUNNISTAMINE 7.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. 7.2. Hankijal on õigus põhjendamatult madala maksumusega pakkumus tagasi lükata, kui Hankija leiab pärast pakkujalt nõutud selgituse saamist ja tõendite hindamist, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või pakkuja ei ole tähtajaks esitanud nõutud selgitust (RHS § 115). 7.3. Pakkumuste hindamise metoodika: 7.3.1. "Pakkumuse maksumus kokku" (40 punkti); 7.3.1.1. Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × 40. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Kogumaksumus tuleb esitada HD Lisa 2 „Pakkumuse maksumus“ vormil. Kogumaksumust hinnatakse käibemaksuta (HD Lisa 2 p 4.1.). 7.3.2. „Töö teostamise vastavus lähteülesandele“ (60 punkti). Iga alamkriteeriumit hindavad hankija hankekomisjoni liikmed individuaalselt. Maksimaalselt on igalt hindamiskomisjoni liikmelt võimalik saada 60 punkti, liikmete antud punktid summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Seejärel rakendatakse väärtuspunktide süsteemi ehk maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse suurima punktisumma saanud pakkumusele. Ülejäänud hinnatavate pakkumuste väärtuspunktid kriteeriumi osas "Töö teostamise vastavus lähteülesandele" leitakse järgmise valemi järgi: „punktimäär“ = „ hinnatava pakkumuse aritmeetiline keskmine“ ÷ „suurim aritmeetiline keskmine“ x „60“. Kriteeriumit hinnatakse kolme alamkriteeriumi alusel, milleks on: 7.3.2.1. „Töö teostamise loogika ja protsessi kirjeldus“ (30 punkti); 7.3.2.2. „Indikatiivse projektiplaani teostatavus“ (20 punkti); 7.3.2.3. „Riskide haldamise meetmete kirjeldus“ (10 punkti). 7 Tabel 2. Kriteeriumi „Töö teostamise vastavus lähteülesandele“ alamkriteeriumite kirjeldus Alamkriteerium Punktid Alamkriteeriumi kirjeldus Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest, sh pakkuja valitud lähenemine koolitusprogrammile loob lisandväärtust. Koolitusprogrammi ülesehitus, -materjalide 30 loomise protsess ja planeeritud ajaline maht toetavad hanke eesmärkide ning hankelepingu tingimustele vastava tulemi saavutamist. E-kursuste väljatöötamise metoodika on kooskõlas ning vastav HD Lisa 6 kirjeldusele. Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Töö teostamise Koolitusprogrammi ülesehitus, loodavad -materjalid ja/või loogika ja protsessi planeeritud ajaline maht aitavad suures osas saavutada kirjeldus 15 hanke eesmärki ning hankelepingu tingimustele vastavat (HD p 5.1.1.) tulemit, kuid esineb üksikuid ebatäpsuseid. E-kursuste väljatöötamise metoodika erineb HD Lisa 6 kirjeldusest. Pakkuja ei ole aru saanud hanke ülesandepüstitusest ja/või koolitusprogrammi ülesehitus, loodavad -materjalid ja/või planeeritud ajaline maht ei võimalda saavutada hanke 0 eesmärgi ega hankelepingu tingimustele vastavat tulemit. E-kursuste väljatöötamise metoodika on vastuolus HD Lisa 6 kirjeldusega. Indikatiivses projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja ajakava on täielikult 20 kooskõlas hankedokumendi ja hanke eesmärkidega ning toetab hankelepingu tähtaegset täitmist. Indikatiivses projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide Indikatiivse saavutamiseks vajalikud tegevused on suures osas projektiplaani 10 kooskõlas hankedokumendi ja hanke eesmärkidega, esineb teostatavus üksikuid ebatäpsuseid, mis ei takista hankelepingu (HD p 5.1.2.) tähtaegset täitmist. Indikatiivses projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ei ole kooskõlas 0 hankedokumendi ja/või hanke eesmärkidega ega võimalda hankelepingu tähtaegset täitmist. Riskide kaardistus on kooskõlas hankedokumendiga ning 10 riskide haldamise meetmed (sh ootused hankijale) on proportsionaalsed. Riskide haldamise Riskide kaardistuses või riskide haldamise meetmete meetmete kirjeldus 5 kirjelduses esineb üksikuid puuduseid, mis ei takista (HD p 5.1.1.4) hankelepingu eesmärkide saavutamist. Riskide kaardistus ja/või riskide haldamise meetmed ei 0 toeta hanke eesmärkide saavutamist. 7.4. Saadud väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelpool kirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks kriteeriumi „Pakkumuse maksumus kokku“ eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Juhul, kui ka antud kriteeriumi eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel. 7.5. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega kaks kohta pärast koma. 8 7.6. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai hindamiskriteeriumi „Töö teostamise vastavus lähteülesandele“ osas kõigi hindamiskomisjoni liikmete poolt vähemalt ühe alamkriteeriumi osas miinimumpunktid. 8. HANKELEPINGU SÕLMIMINE 8.1. Hankeleping sõlmitakse pakkujaga, kelle vastavaks tunnistatud pakkumus on tunnistatud edukaks. 8.2. Hankeleping jõustub arvates hankelepingu allkirjastamisest hankija ja pakkuja poolt. 8.3. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta hankelepingut 7 kalendripäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest pakkujale, siis seda on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. Sellisel juhul on hankijal õigus tunnistada kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hinnata kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti ja tunnistada edukaks hindamise tulemusel järgmine pakkumus. HANKEDOKUMENDI LISAD: Lisa 1 - "Projektimeeskonna kinnitus" (vorm) Lisa 2 - "Pakkumuse maksumus" (vorm) Lisa 3 - "Ärisaladus" (vorm) Lisa 4 - "Volikiri" (vorm) Lisa 5 - "Ühispakkujate volikiri" (vorm) Lisa 6 - Digiriigi Akadeemia standardi kirjeldus Lisa 7 - Töövõtulepingu eritingimused (projekt) Lisa 8 - Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Lisa 9 - Isikuandmete töötlemise register (vorm) 9  Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Käesolev tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt ) on koostatud ………… (edaspidi töövõtja ) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi tellija ), tõendamaks, et töövõtja andis üle poolte vahel …..…… 2024. aastal sõlmitud lepingu nr …. alusel osutatud tööd alljärgnevalt: ……………………………………………(üle antava(te) töö(de) nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms) Tellija on tööde osutamise tulemustega tutvunud ning võtab vastu ja allkirjastab tööde osutamise tulemused, millega ühtlasi loetakse töövõtja poolt üle antud tööd vastuvõetuks. Käesolev akt on aluseks töövõtja poolt tellija le kooskõlas lepingu punktiga…… arve esitamiseks summas …….. (summa sõnades) eurot. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ TÖÖVÕTULEPINGU ERITINGIMUSED nr 8-2/336-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra § 6 lg 2 alusel digiriigi arengu osakonna juhataja Kristi Hunt (edaspidi tellija) ja BCS Koolitus AS, registrikood 10723047, asukoht Aia 7, Tallinn 10111, mida esindab Anni Sild (edaspidi töövõtja), edaspidi koos nimetatud pooled ja eraldi pool, sõlmivad töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid 1.1. Leping koosneb käesolevatest eritingimustest (edaspidi eritingimused) ja üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ning nende lisadest. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu objekt, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu objektiks on elementaarset digitaalset kirjaoskust arendavate e-õppematerjalide loomine ning e-õppematerjale tutvustavate kontaktkoolituste planeerimine ja läbiviimine üle Eesti (edaspidi töö), mida töövõtja teostab vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud sotsiaalteenuse „Elementaarse digitaalse kirjaoskuse arendamine Eesti elanikkonnas“ hankimise tulemusena ning vastavalt hanke alusdokumentidele ja tellija poolt edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud tööd lepingu sõlmimisest alates kuni 31.12.2025 või kuni töö viimase etapi vastuvõtmiseni vastavalt hanke alusdokumendi punktile 2.3. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 3. Poolte kohustused 3.1. Töövõtja kohustub: 3.1.1. Teostama punktis 2.1 nimetatud tööd; 3.1.2. Andma töö üleandmise-vastuvõtmise aktid tellijale üle vastavalt etappidele ja hanke alusdokumendi punktis 2 nimetatud tähtpäevadeks. Viimase etapi akt antakse üle hiljemalt punktis 2.3 nimetatud tähtpäevaks; 3.1.3. Esitama viimase töö üleandmise-vastuvõtmise kokkuvõtva raporti, mis on kooskõlas hanke alusdokumendi punktis 2.3 esitatud nõuetega; 3.1.4. Arvestama teenuse osutamise käigus tellija juhistega ning kõrvaldama tellija nõudmisel esinevad puudused tellija määratud tähtajaks. 3.2. Tellija kohustub:  2 Tutvuma punktis 2.1 nimetatud töö või selle etapiga 14 tööpäeva jooksul alates töö üleandmisest töövõtja poolt ning teatama ülevaatamise tähtajale järgneva viie tööpäeva jooksul töövõtjale, kui üleantud töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse teostatud töö tellija poolt heakskiidetuks. Puuduste esinemise korral või teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral määrab tellija mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 3.3. Pärast kokkuvõtva raportiga tutvumist vormistavad pooled akti, mis allkirjastatakse digitaalselt. Akti allkirjastamine on aluseks arve esitamisele töövõtja poolt. 4. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 4.1. Tellija tasub pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist mõlema poole poolt töövõtjale töö teostamise eest tasu kogusummas kuni 89 940 eurot, millele lisandub käibemaks. Tellija tasub üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud ja teostatud töö eest töövõtja pakkumuses toodud maksumuse kohaselt. 4.2. Tellija ei ole kohustatud punktis 4.1 nimetatud maksimaalse maksumuse ulatuses töö teostamist tellima. Lepingu tegelik maksumus selgub pärast lepingu täitmist, teostatud etappide ja töövõtja pakkumuses esitatud maksumuse alusel. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindaja sisulistes küsimustes, lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Triinu Lätt, telefon +372 58851236, e-post [email protected]. 5.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Regina Mathisen, telefon +372 58521429, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad 6.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 6.1.1. Lisa 1 – Hanke alusdokument (Pakkumuse esitamise ettepanek); 6.1.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus (lisatud dokumendihaldussüsteemis Delta); 6.1.3. Lisa 3 – Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm). 7. Muud sätted 7.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated. 7.2. Töövõtulepingu üldtingimuste punkt 10.2 ei kohaldu käesolevas lepingus. 7.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/