TKS eelnõu

Riigikantselei 09.12.2024 nr 2-2/3133-1 Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitan Vabariigi Valitsuse istungile tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri koos lisadega; 3) eelnõu selgitav sisukokkuvõte. Mari-Liis Aas +372 625 6459 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel I kooskõlastusring Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse Arvestamine Põhjendus/selgitus sisu Justiitsministeerium 1. Majandus- ja Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud Kommunikatsiooniministeerium on viited siduvatele esitanud Justiitsministeeriumile otsustele, mida on kooskõlastamiseks võimalik sundtäita tarbijakaitseseaduse, kohtutäituri kaudu. riigilõivuseaduse ja täitemenetluse Seega on jäädud senise seadustiku muutmise seaduse eelnõu regulatsiooni juurde, (eelnõu). Justiitsministeerium ei mille kohaselt on kooskõlasta eelnõu osas, millega komisjoni tehtud muudetakse tarbijavaidluste otsused pooltele komisjoni otsused siduvaks ja täitmiseks sundtäidetavaks. Teeme eelnõu soovituslikud. kohta järgmised märkused. 2. Peamine muudatus, mida eelnõuga Teadmiseks võetud. Teadmiseks võetud. soovitakse teha, on muuta tarbijavaidluste komisjoni (TVK) otsus siduvaks ja sundtäidetavaks. Märgime, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 146 kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) menetlusreeglite laiendamine TVK menetlusele ei muuda TVK-d kohtuks ning menetlusreeglite laiendamise kaudu ei ole võimalik ületada küsimust pakutud lahenduse põhiseaduspärasusest. Eesti õigusteaduses ei ole senini veendumust, et kohtuväline vaidluste lahendamine siduvate otsustega on põhiseaduspärane ja kui on, siis millistel tingimustel. Eesti autoriteetsed õigusteadlased on selles küsimuses vastandlikel seisukohtadel. Senikaua, kui see põhimõtteline küsimus on  lahendamata, ei saa Justiitsministeerium toetada põhimõtteliste muudatuste loomist ja laiendamist õiguskorras. Selgitame veel, et Justiitsministeeriumi käesoleva aasta tööplaanis on kõnesolevas põhimõttelises küsimuses analüüsi tellimine, mille valmimisel kujundame oma seisukoha. Seetõttu ei saa me veel kooskõlastada eelnõu osas, millega muudetakse tarbijavaidluste komisjoni otsused siduvaks ja sundtäidetavaks. Eelnõu on plaanitud jõustuma 2026. aastal ning selle kehtestamine ei ole ajakriitiline. Justiitsministeerium peab võimalikuks, et küsimus kohtuväliste vaidluste siduvate otsuste põhiseaduspärasusest on võimalik lahendada selle ajaraami sees. 3. Eelnõu § 1 p 1 (TKS § 31 lg 11) ja Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud § 1 p 3 (TKS § 56 lg 3) – eelnõu TKS § 31 lg 11. kohane TKS § 31 lg 11 sätestab järgmist: „(11) Vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus võib lahendada vaidlust, mis on seotud kauplejaga, kelle asutamiskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kui tarbija elukoht on Eestis, kaupleja on tarbijavaidluse lahendamisega tarbijavaidluste komisjonis nõus ja tarbijavaidluse lahendamisel kohaldatakse Eesti õigust.“; Samas jääb eelnõuga muutmata kehtiva TKS § 36 lg 3, mis sätestab, et kui vaidluse lahendamisel tekib kohaldatava õiguse küsimus ning tarbija ja kaupleja vahelisele lepingule kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, tuleb arvesse võtta tarbija hariliku viibimiskoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eelnõukohase TKS § 31 lg 11 sõnastusele tuginedes saab väita, et kohtuvälise vaidluse lahendamise üksuse pädevus on eelnõuga piiratud nõnda, et üksus saab kohaldada üksnes Eesti õigust. Tekib küsimus, kas vaidluse lahendamise üksus ongi üldse pädev lahendama piiriüleseid vaidlusi, mille suhtes tuleks otsekohalduvast Euroopa Liidu (EL) määrusest tulenevalt kohaldada teise liikmesriigi õigust. Seletuskirjast ei selgu, kas see on eelnõu koostajate eesmärk. Näiteks seletuskirjas TKS § 56 lg 3 selgitustes räägitakse võimalusest, et Eesti komisjonis lahendatakse vaidlust Eesti kaupleja ja Soome tarbija vahel olukorras, kus Eesti kaupleja on suunanud oma tegevuse Soome, sõlmib lepinguid Soome tarbijatega ja lepingule kohaldub Soome õigus. Kui eelnõu koostajate eesmärk on see, et TVK ei kohalda teise riigi õigust ning sel juhul tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse, siis palume seda seletuskirjas selgitada. Palume eelnõu ja seletuskiri selle pilguga üle vaadata ja vajadusel korrigeerida. Palume seletuskirjas selgitada, mille järgi toimub kohtualluvuse (jurisdiction) ja kohalduva õiguse määramine. Kuna neid valdkondi reguleerivad otsekohalduvad EL määrused, mis on Eesti õiguse suhtes ülimuslikud, ei saa riigisisese õigusega EL õigusest eriregulatsiooni luua. Palume seletuskirjas TKS § 31 selgituste juures selgelt viidata EL õigusaktidele, mis reguleerivad tarbijavaidluste kohtualluvust ja kohalduva õiguse määramist. 4. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 40 lg 1) – Arvestatud. Säilitatud on TKS § 40 eelnõukohase TKS § 36 järgi võib lg 1 TVK definitsioonis TKS-s sätestatud juhul vaidluste termin üksus. Seos kohtuvälise lahendamise menetluse riigivastutuse seaduse § tulemuseks vaidluste kohtuvälise 15 lg 2 p-s 1 nimetatud lahendamise üksuses olla tarbijale organiga on sätestatud siduv otsus. Kehtiva TKS järgi on eraldi lõikes. TVK tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus, eelnõus aga kasutatakse üksuse asemel terminit organ, viitega riigivastutuse seadusele. Üksuse terminit TKS § 40 lg 1 enam ei sisaldu. Selle terminimuudatuse tulemusel jääb ebaselgeks TKS 5. ja 6. peatüki omavaheline seos, sh kas TKS-s üksuse kohta sätestatu kohaldub ka TVK kui organi suhtes. Samuti on ebaselge, kas TKS § 36 täiendus puudutab ka TVK-d või üksnes TKS 5. peatükis sätestatud alustel loodud üksusi, milleks TKS § 29 lg-st 2 tulenevalt võib olla ka eraõigusliku juriidilise isiku poolt moodustatud äriühing. Viidatud terminimuudatus võib viia tõlgenduseni, et eraõiguslik juriidiline isik, sh äriühing hakkab Eestis kohtu asemel siduvate otsustega vaidlusi lahendama. Selline lahendus ei vasta Eesti õigustraditsioonile ega ole põhiseaduse järgi lubatav. Eelnõu senise menetluse käigus on arutatud üksnes TVK otsuste siduvust, kuid ka selles osas ei ole arutelud praeguseks lõppenud, mille tõttu Justiitsministeerium seda lahendust praegusel kujul ei toeta. Terminimuudatus toob kaasa ka ebaselguse selles, kas ja milline on plaanitud TVK piiriülene pädevus (vt märkust TKS § 31 lg 11 kohta). Seletuskirja selgituste kohaselt komisjoni pädevus ei muutu ning komisjon lahendab vaidlusi, mis on seotud Eestis asutatud kauplejaga. Samas eelnõu tekst, sh TKS § 40 ja  56 seletuskirjas väidetut ei kajasta. Palume selgitada, kas TKS § 29 kohase üksuse pädevus ongi plaanitud olema laiem kui TVK pädevus. Kui nii, siis palume seda erisust seletuskirjas põhjendada. Kui eelnõu koostamisel on eeldatud, et TVK on ka edaspidi kohtuväliseid vaidlusi lahendav üksus TKS § 29 mõttes ning sellele laienevad TKS 5. peatüki asjakohased sätted, siis palume säilitada TKS § 40 lg 1 TVK definitsioonis termin üksus. Seos riigivastutuse seaduse § 15 lg 2 p-s 1 nimetatud organiga palume sätestada eraldi lõikes. 5. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 451 lg 4-6) – Arvestatud. Eelnõud ning eelnõukohase TKS § 451 lg 4 järgi seletuskirja on vastavalt töödeldakse tarbijavaidlusasja täiendatud ning juurde andmeid seadme ohutuse seaduse on lisatud Tarbijakaitse (SeOS) §-s 12 sätestatud ja Tehnilise Järelevalve andmekogus. SeOS § 12 alusel on Ameti järelevalve loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise infosüsteemi Järelevalve Ameti järelevalve põhimääruse muutmise infosüsteem ning kehtestatud määruse eelnõu. andmekogu põhimäärus (Majandus- ja taristuministri 19.03.2020 määrus nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“). SeOS § 12 lg 4 ega põhimääruse § 4 ning selles viidatud määruse lisa põhjal ei ole arusaadav, milliseid isikuandmeid millises infosüsteemi andmestikus töödeldakse. Kui tarbijavaidluse andmed kantakse infosüsteemi dokumendiregistrisse, ei kajasta dokumendiregistri andmekoosseis käesolevast eelnõust nähtuvaid võimalikke andmeid (näiteks § 50 ja § 531, kuid võimalik, et neid andmeid on rohkem). Seega ei vasta kavandatud regulatsioon isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, eelkõige läbipaistvuse nõudele (punkt a) ning keeruline on hinnata plaanitava regulatsiooni kooskõla eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttega (punktid b ja c). Eelnõuga plaanitud TKS § 451 lg 5 sätestab, et menetluse käigus kogutud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud õigusaktides ettenähtud korras. Kuivõrd seletuskiri üksnes kordab eelnõu sõnastust ega anna täiendavaid selgitusi, siis jääb arusaamatuks, mis on selle sätte sisu ja eesmärk. Eelnõukohase TKS § 451 lg 6 järgi võib menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitada kuni kolm aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluse lahendamist. Märgime, et eelnõust peaks selguma, kas kõiki andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat või sätestatakse alamaktis erisusi. Samuti peab olema nähtav, mis saab andmetest ja dokumentidest pärast säilitustähtaja möödumist. Kui tarbijavaidlusasjade andmeid töödeldakse andmekogus, tuleb regulatsioon luua kooskõlas vastava andmekogu normidega. Sealjuures tuleb silmas pidada, et tulenevalt eraelu puutumatuse põhiõiguse riivest (PS § 26) ning olulisuse põhimõttest peab seaduse tasemel olema sätestatud, milliseid isikuandmeid andmekogusse kogutakse, mis eesmärgil neid andmeid kogutakse ja kasutatakse ning kui kaua neid kasutatakse. Palume eeltoodud märkustest tulenevalt tarbijavaidlusasja andmete töötlemise regulatsioon põhjalikult läbi mõelda ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada. 6. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 48 lg 2) – Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja eelnõukohane TKS § 48 lg 2 sätestab on vastavalt muudetud. järgmist: „(2) Komisjon võib tarbija nõuet rahuldavas otsuses otsustada, et kaupleja hüvitab tarbijale eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud ja käesoleva seaduse § 46 kohaselt tasutud riigilõivu kui vaidlusaluse kauba või teenuse mittevastavus lepingutingimustele ilmnes ajal, mil võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse mittevastavuse olemasolu asja või teenuse üleandmise ajal, ja kaupleja ei ole tõendanud, et mittevastavus on tekkinud hiljem.“ Sättega antakse TVK-le kaalutlusõigus otsustada, kas kaupleja peab tarbijale loetletud menetluskulud hüvitama või mitte („võib otsustada“). Kaalutlusõiguse kasutamise eelduseks on tarbija nõude rahuldamine. Teiseks eelduseks on seletuskirja kohaselt asjaolu, et vaidlusaluse lepinguga seotud tõendamiskoormus on kauplejal, kuid kaupleja asjaolusid ei tõenda. Arusaamatuks jääb, miks on selline lisatingimus kehtestatud. Teiseks märgime, et kõnealune säte ei piira ega selgita, millistel tingimustel võib komisjon selle otsuse teha, st millal menetluskulud hüvitatakse ja millal mitte. Leiame, et regulatsioon ei ole praegusel kujul ettenähtav ja võib kaasa tuua tarbijate ebavõrdse kohtlemise, mistõttu selline lahendus ei pruugi olla põhiseaduspärane. Palume säte ja selle seletuskiri selles valguses parandada ja täiendada. 7. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 49–491) – Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja eelnõus reguleeritakse detailselt on muudetud ning taandamisavalduse esitamine ja muudatuste kohaselt läbivaatamine, kuid jääb ebaselgeks, algab nii komisjoni millised on õiguslikud tagajärjed, juhtliikme kui ka  kui komisjoni liige end viivitamata kaasistuja taandumisel ei taanda. Mis saab toimingutest, tarbijavaidlusasja mille komisjoni liige on teinud enne läbivaatamine algusest taandamist? Milliseid toiminguid peale. taandamiseks kohustatud komisjoni liige tohib või ei tohi teha? Palume eelnõu vastavalt täiendada. 8. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 494) – Arvestatud. Eelnõud ning viidatud sätte kohaselt kohaldatakse seletuskirja on menetlusdokumendi muudetud ning kättetoimetamisele TsMS-s muudatuste kohaselt menetlusdokumentide toimub kättetoimetamise kohta sätestatut. menetlusdokumentide Seletuskirjas põhjendatakse seda edastamine argumendiga, et komisjon ei ole Tarbijakaitse ja haldusorgan ja TsMS sätteid Tehnilise Järelevalve kohaldatakse õigusselguse huvides. Ameti (TTJA) infosüsteemi ehk JVISe kaudu. TsMS § 3111 kohaselt toimetatakse dokumendid üldjuhul kätte infosüsteemi kaudu. Palume seletuskirjas selgitada, millise infosüsteemi kaudu hakkab TVK dokumente kätte toimetama. Samuti palume selgitada, kas TVK kasutab menetlusdokumentide väljastusteateid, pitseeritud ümbrikuga kohtutäituri kaudu kättetoimetamist ja ka avalikku kättetoimetamist. TsMSis on konkreetselt sätestatud, millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada (TsMS § 306 lg 5). Kõikidele menetlusdokumentidele tsiviilkohtumenetluses ei kohaldata rangeid kättetoimetamise reegleid (TsMS § 310). Eelnõukohases TKS- s taolisi erisusi ei tehta. Sellest võib järeldada, et kõik menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada. Samas ei sisalda eelnõu loetelu menetlusdokumentidest, need loetletakse seletuskirjas, millel ei ole siduvat tähendust. Kas TVK peab arvestama ka Riigikohtu praktikaga tsiviilkohtumenetluses TsMS alusel kättetoimetamise kohta?  Eeltoodud küsimustele viidates leiame, et eelnõukohane üldine viide TsMS regulatsioonile tekitab ebaselgust selles, kuidas ja mil määral tuleb TsMS-i TVK menetlusdokumentide kättetoimetamisele kohaldada. Palume kättetoimetamise regulatsiooni täiendavalt analüüsida ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada. 9. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 502 lg 1 p 9) Arvestatud. Seletuskirjas on – kõnealusest sättest tulenevalt on selgitatud, et vaidluse vaidluse keerukus üks avalduse keerukuse all on silmas menetlusse võtmisest keeldumise peetud seda, kui aluseid. Palume selgitada, kas selle vaidluse lahendamiseks aluse all on silmas peetud ka on vajalik ajamahukas olukorda, kus otsekohalduvast EL ja kulukas ning määrusest tulenevalt tuleb kohaldada keerukas ekspertiis ja teise liikmesriigi õigust? Kui jah, siis tunnistajate kaasamine, palume kaaluda vastava aluse ei ole võimalik sõnaselget lisamist menetlusse TKS tähtajaks lahendada § 502 lg 1 loetelusse. kohtuvälises menetluses. 10. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 504) – TKS Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja §-ga 504 reguleeritakse avaldusest on vastavalt muudetud loobumine. Seletuskirjas ning sätestatud on selgitatakse: „Ka kehtiva seaduse avalduse alusel on tarbijal võimalik avaldus tagasivõtmine, mitte tagasi võtta, kuid täpsemalt ei ole avaldusest loobumine. seda seaduses korraldatud.“. Juhime tähelepanu, et loobumine ja tagasivõtmine on erinevad õigusinstituudid ja neil on erinevad õiguslikud tagajärjed. TsMS § 432 tulenevalt tähendab loobumine seda, et isik loobub õiguste teostamisest ja loetakse, et isik ei saa uuesti vaidluse lahendamiseks kohtusse pöörduda. Tagasivõtmise korral ei loobu isik õiguste teostamise õigusest. Oleme seisukohal, et eelnõus tuleks reguleerida tarbija õigus menetlusest  väljuda nii, et see ei mõjuta tema õiguste teostamise õigust, sh õigust pöörduda samas asjas kohtu poole. Märgime, et ka tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv 2013/11/EL, millele seletuskirjas viidatakse, ei räägi mitte avaldusest loobumisest, vaid menetlusest loobumisest. Menetlusest loobumist EL õigusakti tähenduses ei peaks võrdsustama nõudest loobumisega riigisisese õiguse tähenduses. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt korrigeerida. 11. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 512 ja § 544 Teadmiseks võetud. Eelnõud ja seletuskirja lg 1 p 3) – viidatud paragrahvis on vastavalt muudetud reguleeritakse õiguslikud tagajärjed ning nähtud ette juhuks, kui lepitusmenetluses võimalus jätkata asja kokkuleppeni ei jõuta. Sätte lahendamist pärast sõnastusest ja seletuskirjast tuleneb, lepitusmenetluse et nähakse ette erinevad õiguslikud ebaõnnestamist tagajärjed olenevalt sellest, millistel komisjoni asjaoludel lepitusmenetlust alustati. tavamenetluses. Kui tarbija ja kaupleja on vaidluse lahendamist alustanud lepitusmenetluses, siis on võimalik üle minna komisjoni menetlusse (TKS § 512 lg 1). Kui aga vaidlus algab komisjonis ja sealt minnakse üle lepitusmenetlusse, siis on tarbijal õigus pöörduda samas asjas kohtusse ehk TVK-s vaidlust jätkata ei saa (§ 512 lg 2). Eelnõukohase TKS § 544 lg 1 p 3 järgi lõpetab komisjon sel juhul tarbijavaidlusasja menetlemise. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole selline vahetegu põhjendatav. Oleme seisukohal, et kui lepitusmenetluses kokkuleppele ei jõuta, peab jääma tarbija otsustada, kuidas vaidlusega edasi minna, olenemata sellest, millistel asjaoludel lepitusmenetlust alustati. Lepitusmenetlusse sisenemine annab üksnes indikatsiooni, et pooled on valmis  lepituses osalema. See ei tähenda, et asi lahendatakse lepitusmenetluses, st jõutakse kokkuleppeni. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab olema võimalik komisjoni menetlust tarbija soovi korral jätkata. Vastasel korral tekiks lihtsasti olukorrad, kus nt kaupleja nõustub komisjoni menetlusest üle minema lepitusmenetlusse ja seejärel ei nõustu seal osalema. Pakutud regulatsiooni kohaselt tuleks tarbijal sellisel juhul pöörduda kohtusse. See muudab lepitusmenetluse kasutamise riskantseks kui ka halvendab tarbija positsiooni ja tegelikult takistab tarbijatel lepitusmenetluse kasutamist. Palume eelnõu vastavalt korrigeerida. 12. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 531 lg 1) – Arvestatud. Tõendite regulatsiooni eelnõu järgi võib tõendiks olla muu on eelnõus ja hulgas eksperdiarvamus ja seletus. seletuskirjas muudetud. Eelnõust ega seletuskirjast ei ole arusaadav, mis on eksperdiarvamus TKS tähenduses ning milliseid tingimusi eksperdiarvamusele kohaldatakse. Samuti ei ole selge, mida käsitletakse seletusena TKS tähenduses ning kelle seletust silmas peetakse. Kas seletuse andjaks võib olla ka tarbija või kaupleja? Tuleb silmas pidada, et menetlusosalisel on selge huvi asja teatud viisil lahendamise vastu, seetõttu ei ole asjakohane käsitada poole seletust samaväärselt nagu dokumentaalset tõendit. Palume seletuskirja ja eelnõu vastavalt täiendada. 13. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 532 lg 2 ja § Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõust ning 40 lg 4) – eelnõu kohaselt võib seletuskirjast on tunnistajaks olla kolmas isik, kellele eemaldatud viited on teada tarbijavaidlusasjas tähtsust siduvatele otsusele, on omavad asjaolud. Viitega TsMS §- loobutud ka tunnistaja dele 212 ja 213 selgitame, et kolmas kaasamisest isik on konkreetse tähendusega tarbijavaidluste  menetlusõiguse termin ning seda ei kohtuvälisesse saa kasutada tunnistaja lahendamisse. tähistamiseks. Kolmas isik on menetlusosaline, kes võib olla iseseisva nõudega või iseseisva nõudeta kolmas isik. Tunnistaja seevastu ei ole ei kolmas isik ega menetlusosaline, vaid on menetlusväline isik. Seetõttu palume TKS § 532 lg-s 2 kasutada termini kolmas isik asemel terminit menetlusväline isik. Kuivõrd tunnistaja ei saa olla kolmas isik ning TVK ei lahenda kolmandate isikute nõudeid, tuleks kolmas isik ka eelnõukohase TKS § 40 lg-st 4 välja jätta 14. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 56 lg 3) – Arvestatud. Kuivõrd kehtiva viidatud säte ütleb järgmist: seaduse § 36 lg 3 juba „(3) Piiriülese vaidluse korral, kui reguleerib, kuidas tekib kohaldatava õiguse küsimus tuleks kohaldada EL ning tarbija ja kaupleja vahelisele otsekohalduvat õigust, lepingule kohaldatav õigus siis on vastav säte määratakse kooskõlas Euroopa eelnõust eemaldatud. Parlamendi ja nõukogu määruse Lisaks on kitsendatud (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega TKS § 36 lg 3 1 ja 2, arvestatakse sõnastust, et tagada tarbijavaidlusasja lahendamisel ja direktiivi 2013/11/EL otsuse tegemisel tarbija elukoha artikli 11 lg 1 punkti b liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, korrektne ülevõtmine millest kõrvalekalduv kokkulepe on Eesti õigusesse. tühine.“ Märgime, et eelnõus pakutud kordab veidi muudetud sõnastuses sama, mis juba sisaldub kehtiva TKS § 36 lõikes 3. Seletuskirja TKS § 56 lg 3 selgitustes viidatakse samale direktiivi 2013/11 sättele, mis on vastavustabeli kohaselt olnud aluseks TKS § 36 lg 3 regulatsioonile (art 11 lg 1 p b). Kui sätte sisu on sama, siis ei ole kordamine lubatav ja säte tuleb eelnõust välja jätta. Samas märgime, et küsimus kohaldatavast õigusest tuleb lahendada menetluse alguses, mitte  aga sisulise otsuse tegemisel, mida reguleerib eelnõu kohane TKS § 56. Juhul kui eelnõu kohane TKS § 56 lg 3 peab siiski sisaldama erisust võrreldes kehtiva TKS § 36 lg-ga 3 ning sätte olemasolu on sisuliselt vajalik, siis palume need erisused ja põhjendused seletuskirjas sõnaselgelt välja tuua ning säte tuua regulatsioonis ettepoole, näiteks § 40 lõikeks 3. Lisaks juhime tähelepanu, et nii kehtiv TKS § 36 lg 3 kui ka eelnõu kohane § 56 lg 3 reguleerivad riigisiseselt seda, kuidas tuleks kohaldada EL otsekohalduvat õigust. See ei pruugi olla õiguslikult korrektne. Märgime, et direktiivi kohaldamisala on piiratud kaupade müügi ja teenuste osutamisega, kuid määruse nr 593/2008 kohaldamisala ei ole esemeliselt piiratud, mistõttu direktiivi 2013/11 art 11 lg 1 p b kohane erand ei pruugi hõlmata kõiki võimalikke tarbijavaidlusi ning tekib küsimus, kas kõnealune erand on Eesti õigusesse korrektselt üle võetud. Palume seda analüüsida ja vajadusel TKS § 36 lg 3 sõnastust kitsendada. 15. Muudatuse tulemusena saab Teadmiseks võetud. Antud muudatus on edaspidi tarbijavaidluste komisjonis eelnõust eemaldatud. hakata lahendama ka vaidlusi, mis on seotud teises liikmesriigis asutatud ettevõtjaga. Seletuskirja mõjuanalüüsis ei ole hinnatud, kas ja kuidas selline muudatus mõjutab komisjoni senist tööd, sh pöördumiste arvu, vajadust suhelda kauplejaga muus keeles jms. Palume mõjuanalüüsi vastavalt täiendada. 16. Palume arvesse võtta ka käesoleva Arvestatud. Justiitsministeeriumi kirja lisaks olevates failides jäljega poolt tehtud ja kommentaaridena tehtud kommentaaride ja normitehnilised märkused ning märkustega on märkused eelnõu mõju kohta. arvestatud. 17. Vastavalt Vabariigi Valitsuse Teadmiseks võetud. Eelnõu koos reglemendi § 6 lõikele 5 palume seletuskirja ning eelnõu esitada lisadega saadetakse Justiitsministeeriumile täiendavaks enne Vabariigi kooskõlastamiseks pärast praegusel Valitsusele edastamist kooskõlastamisel saadud arvamuste Justiitsministeeriumile läbivaatamist ja vajaduse korral kooskõlastamiseks. eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Rahandusministeerium 1. Rahandusministeerium jaoks Teadmiseks võetud. olulisim teema seoses eelnõuga on komisjoni alaliste liikmete palkade küsimus. Meie arusaamise kohaselt soovib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) senised 12 käsunduslepingu alusel töötavat komisjoni esimeest asendada (esialgu) kolme avaliku teenistujaga (komisjoni alalise liikmega) ning siduda nende palgad kaudselt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega (KRAPS) – täpsemalt riikliku lepitaja ametipalgaga. Ministri määruse tasandi otsustada jäetakse nii tuleviku komisjoni alaliste liikmete arv kui ka nende palga suurus (tarbijakaitseseadusesse (TKS) luuakse vastav volitusnorm. Seni (2022. aastal) on kulud eelnõu seletuskirja kohaselt olnud ligi 120 000 eurot aastas. Eelnõu jõustumisel lisanduks sellele eeldatav komisjoni alaliste liikmete töötasu osa 74 000 eurot (kokku ligi 193 000 eurot) ning lisaks kaasistuja tasu umbes 31 000 aastas. Nimetatud lisakulud on vaid ühe aasta kontekstis, sest kui alaliste liikmete palk on seotud kaudselt KRAPSiga, siis need kasvavad igal aastal sõltuvalt indeksist 5–10% ja kuna liikmete arv ei ole piiratud, siis võib lisanduda ka veel mitu ametikohta ning kulud suurenevad veelgi. Ka kaasistujate tasud kasvavad samuti igal aastal, kuna kasvab töötasu alammäär. Tuues võrdluse Töövaidluskomisjoniga, siis seal on vaid juhatajad ja kaasistujad. Kaasistujale makstakse töövaidluskomisjoni istungil osalemise aja eest tasu Tööinspektsiooni eelarvest. Lähtudes eelnevast: Arvestatud. Tarbijavaidluste 1) me ei nõustu komisjoni komisjoni esimeeste alaliste liikmete palkade sidumisega palkade regulatsiooni KRAPSis välja toodud ametniku on muudetud ning (riikliku lepitaja) palgaga. eelnõuga nähakse ette, Indekseeritud palgamudel on et tarbijavaidluste spetsiaalselt mõeldud ainult komisjoni esimeestele kõrgematele riigiteenijatele ning makstakse palka samas antud komisjoni alalised liikmed suurusjärgus kui seda ei ole. Senine halb praktika töövaidluskomisjoni mõningate ametikohtade kaudsel juhatajatele. sidumisel KRAPSiga ei saa ega tohi olla põhjuseks jätkuva halva riigivalitsemise praktika viljelemisel; 2) kogu otsustusulatuse (nii teenistujate arvu kui ka nende palga suuruse osas) viimine ministri tasandile toob endaga kaasa ettenägematuid kulusid riigieelarvele. Sellega ei saa nõustuda; 3) lisaks, uus alalise komisjoni liikmete töötasu kokku (193 000) on senisest (120 000) suurem 61%. Samas tasu arvutamise alus on sama. Seega peab tõusu põhjuseks olema töökoormuse (tundide arvu) tõus. Eelnõust ei selgu, millega on põhjendatud töökoormuse 61%-line tõus. Kokkuvõttes peame mõistlikuks luua tähtajalised ametikohad tarbijavaidluste menetlemiseks, kuid  teeme ettepaneku, et plaanitud ministri määruses „Tarbijavaidluste komisjoni alalise liikme ja kaasistujate tasustamise alused“ ei mainitaks põhipalga suuruse juures KRAPSis mainitud kõrgemaid riigiteenijaid. Komisjoni liikmete palga suurus on võimalik kehtestada ka muul moel. Kuna seletuskirjas tuuakse paralleele Töövaidluskomisjoniga, siis võiksid palkade suurused olla samad ehk seal on kõik juhatajad ja saavad hetkel 3800 eurot, mitte 4575 eurot nagu seletuskirjas mainitud. Alates 1. aprillist 2024 tõuseb riikliku lepitaja palk ning väljatoodud kulud on sellise süsteemi kasutamisel juba kõrgemad kui mõjudes välja arvutatud. Samuti, et komisjoni alaliste liikmete töötasu suurus arvutataks selliselt, et see jääks seletuskirjas toodud summade (ja töömahtude suurusjärku), arvestusega, et see raha on juba TTJA eelarves olemas või on kindel, et eelarve vastavalt suureneb, vt ka märkust punktis 7. 2. Eelnõust ei selgu, kes kuuluvad ja Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja kuidas kujuneb asja arutava on täiendatud ning § komisjoni koosseis. See on 411 lg 2 kohaselt planeeritud sätestada ministri määrab komisjoni määrusega tarbijavaidluste juhtiv esimees komisjoni asjaajamis- ja töökorras tarbijavaidlusasja (seletuskirja lisa 2 § 1 lõige 1). menetleva esimehe, Leiame, et komisjoni koosseis peaks lähtudes olema sätestatud seaduse tasemel, tarbijavaidlusasja kuna tegemist on olulise olemusest ja esimeeste põhimõttega, mida ei hakata töökoormusest ning § arvatavasti tihti muutma. Samuti 44 lg 2 kohaselt vaatab lihtsustaks see ülejäänud eelnõu komisjoni esimees sätetest arusaamist, sest hetkel tarbijavaidlusasja läbi eelnõud lugedes jääb selgusetuks, üldjuhul ainuisikuliselt, kuidas täpsel komisjon siiski v.a kui asjaolud ei ole kujuneb – sätetest arusaamiseks on selged ning komisjoni vaja teada, mis arv isikuid esimees peab komisjonis on, nt eelnõu § 41, § 55 vajalikuks moodustada lõige 3. kolmeliikmelise  komisjoni (§ 44 lg 3 ja 31). 3. TKS § 57 lõike 4 kohaselt võib Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud komisjoni otsuse vaidlustada kohtus, tarbija kohustus tasuda lõivu arvestatakse samas korras, kui avalduse esitamise eest hagi puhul. Kas siin tekib veidi tarbijavaidluste erinev hagi liik? Kas selle kõige komisjonile riigilõivu. rakendamiseks ei ole tarvis linki TsMS-ga? Või on see ilma märkimisväärsete erisusteta hagimenetlus ja viide materiaalõiguses, sh lõivustamise kohta ongi pigem informatiivne? Seletuskiri võiks neid küsimusi kajastada, hetkel selgitusi ei leidnud. Samuti võiks eelnõust otsesõnu selguda, kes tasub riigilõivu, kui kaupleja esitab kohtusse taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud tarbija ja kostja kohtule taotluse esitanud kaupleja. Avalduse eest tasutakse riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Antud juhul hageja hagi ei esitagi, vaid see esitatakse nö tema eest. Kuigi seletuskirjas on selgitatud, et sellisel juhul tasub riigilõivu kaupleja, kes on ühtlasi kostja, siis eelnõust see üheselt nii välja ei tule. Samuti oleks hea selgitada seletuskirjas lõivu suuruse kujunemist. Sellest ei pruugi lihtne olla aru saada. Tuleb ka TsMSi vaadata, osaliselt on lõivuregulatsioon seal. 4. TKS § 451 lõike 6 kohaselt võib Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja menetluse käigus kogutud andmeid on täiendatud ning ja dokumente säilitada kuni kolm eemaldatud sõna aastat pärast menetluse ajendiks „võib“, mis tähendab olnud õigusvaidluse lahendamist. seda, et Sätte puhul tekib mitu küsimust. tarbijavaidlusmenetluse Esiteks, kas õigusvaidluse käigus kogutud lahendamise all on siin mõeldud andmeid säilitatakse tarbijavaidluste komisjoni poolt kolm aastat pärast vaidluse lahendamist või kui järgneb õigusvaidluse lõppu. kohtumenetlus, siis ka kohtuvaidluse lahendamist, st tähtaega arvestatakse  kohtuotsuse jõustumisest? Iseenesest võib tarbijavaidluste komisjoni menetluse käik ja selles kogutud andmed/dokumendid olla ka kohtumenetluses relevantsed. Millised on andmete ja dokumentide säilitamise poliitika kui avaldaja avalduse tagasi võtab, kas seda loetakse õigusvaidluse lahendamiseks? Teiseks, mida tähendab, et „võib säilitada“? Kas see tähendab dokumente võib, aga ei pea säilitama? Või et kas dokumente tohib säilitada kuni selle ajani? 5. TKS § 544 lõike 1 punktis 2 oleks Arvestatud. Eelnõud ning täpsem sõnastada mitte „avaldaja seletuskirja on vastavalt loobub avaldusest“, vaid „avaldaja muudetud. võtab avalduse tagasi“. Analoogia võib leida TsMS-ist, mille kohaselt hagi võetakse tagasi, kuid nõudest loobutakse. 6. Seletuskirja lisas 2 olevas ministri Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud määruse kavandi „Tarbijavaidluste kohustus istungeid komisjoni asjaajamis- ja töökord“ §- protokollida. s 4 on puudu protokolli allkirjastamise ja säilitamise sätted. Hetkel need kehtiva TKS § 54 lõigetes 2 ja 3, kuid eelnõus need ei sisaldu. 7. Palume seletuskirja 7. osa „Seaduse Arvestatud. Seletuskirja on rakendamisega seotud riigi ja täiendatud. kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ selgitada ja täiendada. Juhul kui rakendamisega seotud kulude katmist on juba riigi eelarvestrateegias varasemalt arutatud ja otsustatud vahendid eraldada, siis palume välja tuua, et kulud kaetakse valitsemisala eelarvest. Juhul, kui kulude katmist alles hakatakse arutama, siis täiendada järgmiselt: „Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt  valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, kaetakse kulud valitsemisala eelarvest.“ 8. Eelnõu pealkirjas sisalduv seaduse Teadmiseks võetud. Eelnõust ning pealkiri riigilõivuseadus peaks seletuskirjast on olema kokku kirjutatud. Sama eemaldatud viide seletuskirja 3. osas „Eelnõu sisu ja riigilõivuseadusele. võrdlev analüüs“ § 2 selgituse juures. Sealjuures märgime, et seletuskirja pealkirjas on see õigesti kirjutatud. Riigikohus 1. Täname võimaluse eest avaldada Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud arvamust tarbijakaitseseaduse, viited sellele, et riigilõivu seaduse ja täitemenetluse tarbijavaidluste seadustiku muutmise seaduse eelnõu komisjoni poolt tehtud kohta. otsused on pooltele siduvad ning Riigikohus ei toeta eelnõu sellisel sundtäidetavad ning kujul, et tarbijavaidluste komisjonid jäädud on tänase kujundatakse ringi sisuliselt regulatsiooni juurde, täitevvõimu poolseks kus komisjoni poolt õigusemõistmise organiks. PS § 146 tehtud otsused on esimese lause järgi mõistab õigust pooletele täitmiseks üksnes kohus. Õigusvaidluse soovituslikud. lahendamine õigust kohaldades siduva täitedokumendist lahendiga on õigusemõistmine. Töövaidluskomisjoni menetlusmudeli aluseks võtmine ei ole põhjendatud, kuna see põhineb nõukogudeaegsel arusaamal õigusemõistmisest, kus täitevvõim ja kohtuvõim ei olnud selgelt eristatud ega lahutatud. Riigikohtu arvates tuleks tõsiselt kaaluda kogu sellise kvaasikohtulike organite ümberkorraldamist. Sisulise õigusemõistmisega organiks peab olema kohus. Kohtuväliselt saavad aga tegutseda vahekohtud ja lepitusorganid kohtuväliste organitena, nagu see on ka Euroopa teistes riikides. Soovitame kaaluda tarbijavaidluste komisjoni muutmist lepitusorganiks. Kaubandus-Tööstuskoda 1. 1. Tarbijavaidluste komisjoni Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud otsuste siduvaks muutmine viited sellele, et Kehtiva seaduse kohaselt on tarbijavaidluste tarbijavaidluste komisjoni otsus komisjoni poolt tehtud kauplejale täitmiseks soovituslik, otsused on pooltele kuid eelnõu tarbijakaitseseaduse § siduvad ning 58 lõike 3 ja § 60 kohaselt on sundtäidetavad ning edaspidi komisjoni jõustunud otsus jäädud on tänase täitmiseks kohustuslik. regulatsiooni juurde, Kaubanduskoda on vastu komisjoni kus komisjoni poolt otsuse siduvaks muutmist tehtud otsused on järgnevatel põhjustel: pooletele täitmiseks soovituslikud. Otsuste siduvaks muutmine ei too kaasa kõikide otsuste täitmist kauplejate poolt. Kaubanduskoja hinnangul ei vähene eelnõu jõustudes täitmata jäänud otsuste number nullini. Üheks põhjuseks on asjaolu, et otsused jätavad täitmata kauplejad, kes on majanduslikes raskustes. Kahjuks ei ole jätkuvalt seletuskirjas välja toodud statistikat, kui palju on mustas nimekirjas olevate kauplejate hulgas kauplejaid, kel on majanduslikud raskused. Kaubanduskoda palus 29.12.2021 esitatud arvamuses juba seletuskirjas see info eelnevate aastate lõikes välja tuua ning kuna seda infot ei ole jätkuvalt seletuskirjas, siis palume see nüüd lisada. Meie hinnangul on selline statistika äärmiselt oluline, sest annab parema pildi probleemi olemusest. Kui statistika näitab, et suurem osa komisjoni otsustest jääb täitmata, sest kauplejal on majanduslikud raskused, siis ei aita otsuste siduvaks muutmine probleemi lahendada, vaid muudab olukorra keerulisemate menetlusreeglite tõttu nii tarbijale kui ka kauplejale halvemaks. Meie tunnetus on, et ausad kauplejad täidavad ka mittesiduvaid otsuseid, kuid otsuste täitmata jätmine on levinud just nende ettevõtete seas, kel on majandusraskused. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et kui edaspidi on otsus õiguslikult siduv, siis peab tarbija astuma  täiendavaid samme ja tegema teatud kulutusi, et algatada otsuse sundtäitmine, kui kaupleja ise ei täida otsust. Kui tarbija ei astu pärast komisjoni otsust täiendavaid samme, siis ei too eelnõu kaasa täitmata jäänud otsuste arvu vähenemist. 2. Teadmiseks võetud. Vt vastust eelmisele Võimalik vastuolu põhiseadusega kommentaarile. Justiitsministeerium on Euroopa Komisjoni tarbijavaidluste kohtuvälise raamistiku läbivaatamise ettepaneku suhtes toonud 01.02.2024 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti seisukohtade seletuskirjas (lk 11) välja, et Eestis ei ole jätkuvalt lõppenud õigusteoreetilised arutelud küsimuses, kas arvestades Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 146 sätestatut, mille kohaselt mõistab Eesti Vabariigis õigust üksnes kohus, on haldusorganite juurde loodud kohtuväliste vaidluste lahendamise üksuste poolt siduvalt õigusemõistmise ülesannete täitmine üldse põhiseaduspärane, ja kui on, siis millistele nõuetele see peaks vastama. Kaubanduskoja hinnangul ei ole eelkirjeldatu põhjal õige ega asjakohane muuta eelnõuga komisjoni otsus õiguslikult siduvaks ja täitemenetluse korras täidetavaks, kui ei ole üheselt selge, kas selline tegevus on üldse põhiseaduspärane. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et eelnevalt viidatud Euroopa Komisjoni algatuse osas koostatud ja Vabariigi Valituse poolt kinnitatud Eesti seisukohta punktis 1.1. on selgelt kirjas, et erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et direktiiviga ei kehtestataks kohustust muuta vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste lahendid pooltele siduvaks. Sellest seisukohast järeldame, et Vabariigi Valitsus on alles hiljuti  otsustanud, et on vastu tarbijavaidluste komisjoni siduvatele otsustele ning eelnõu peaks olema kooskõlas selle seisukohaga. 3. Arvestatud. Siduvate otsuste Otsuste siduvaks muutmine võib regulatsioon on suurendada pahatahtlike nõuete eelnõust eemaldatud. esitamist Oleme seisukohal, et komisjoni otsuste siduvaks muutmine võib praktikas suurendada pahatahtlike nõuete esitamist. Otsuste siduvus võib ajendada pahatahtlikke tarbijaid esitama avaldusi tarbijavaidluskomisjoni lootuses, et kui kaupleja jätab pahatahtliku kaebuse tähelepanuta ja ei reageeri komisjoni päringutele, siis rahuldab komisjon tarbija taotluse lähtudes tarbija esitatud nõudest ja kui komisjoni otsused on siduvad, siis on need täitemenetluses ka täidetavad ehk pahatahtlikul nõude esitajal on rahuldatud taotluse puhul võimalik igal juhul kasu saada. See risk on meie hinnangul kõrgem just piiriüleste vaidluste puhul, näiteks olukorras, kus otsuse tegemiseks tuleb kohaldada ka teise riigi õigust. Seda riski aitab mõnevõrra leevendada nõue, et tarbija peab avalduse esitamisel tasuma 15 eurot, kuid see ei ole meie hinnangul piisav eelkirjeldatud riski maandamiseks. 4. Arvestatud. Siduvate otsuste Siduvad otsused muudavad regulatsioon on komisjoni menetlusreeglid eelnõust eemaldatud. oluliselt detailsemaks ning seetõttu muutub menetlus nii tarbija kui ka komisjoni jaoks keerulisemaks. Eelnõu koostamisel on aluseks võetud töövaidluse lahendamise seaduses kehtestatud menetlusnormid, mis on oluliselt põhjalikumad kui praegu kehtivad menetlusnormid tarbijavaidluste komisjoni jaoks. Lisaks sisaldub Eelnõus mitmeid viiteid ka  tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Selle tulemusena on tarbijavaidluste komisjoni menetlusnormid oluliselt detailsemad ning pooltel on keerulisem nendest aru saada. Näiteks eelnõu § 494 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Teise näitena saab tuua eelnõu § 483, mille kohaselt tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2. Tarbija ja kaupleja ei pruugi viidatud normide sisust aru saada. Lisaks võib menetlusnormide detailsuse suurenemisega tekkida oht, et tarbijad peavad palkama endale juristi, kes esindaks neid komisjonis. Selle tulemusena kaasnevad tarbijale täiendavad kulud või siis võib väheneda tarbijate ligipääs komisjonile ja ka rahulolu komisjoni tööga. Seega võib otsuste siduvaks muutmine minna vastuollu eelnõu peamiste eesmärkidega muuta menetlus lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks. 5. Arvestatud. Siduvate otsuste Jääb ebaselgeks, miks ei ole regulatsioon on seaduse muutmise kõrval otsitud eelnõust eemaldatud. muid võimalusi, kuidas suurendada otsuste täitmist vabatahtlikult kauplejate poolt. Kaubanduskoda on saanud liikmetelt tagasisidet, et TTJA võiks oma kodulehel oluliselt paremini kuvada mustas nimekirjas olevate kauplejate nimekirja. Näiteks võiks see nimekiri olla valdkondade lõikes, et tarbijal oleks võimalik lihtsamini otsingut teha. Samuti võiks mustas nimekirjas olev kaupleja paremini välja tulla Google otsingust. Seega leiame, et olukorra parandamiseks ei pea esimese meetmena muutma seadust, vaid on võimalik kasutada  ka muid meetmeid otsuste paremaks täitmiseks. 6. Arvestatud. Siduvate otsuste Siduvad otsused võivad regulatsioon on vähendada kaupleja eelnõust eemaldatud. usaldusväärsust ja rahulolu komisjoni menetluste osas. Kui kauplejate rahuloluküsitluse tulemused näitavad, et kauplejad ei ole rahul komisjoni tööga, siis võivad siduvad otsused veelgi vähendada kaupleja rahulolu. Näiteks kui kaupleja hinnangul ei ole otsus kvaliteetne ja kui muuta sellise otsuse täitmine kaupleja jaoks kohustuslikuks, siis see vähendab kaupleja rahulolu. 7. Arvestatud. Siduvate otsuste Komisjoni töös võib olla regulatsioon on ebaühtlane kvaliteet eelnõust eemaldatud. Kaubanduskoja hinnangul võib komisjoni töö kvaliteet olla ka ebaühtlane, mistõttu ei ole õigustatud otsuste siduvaks muutmine. Oleme seisukohal, et leidub komisjoni otsuseid, mis on asjakohased ning sisaldavad ekspertarvamust, kuid leidub ka neid, mis on subjektiivsemad. Kuna vaidluste lahendamine võib nõuda spetsiifilisi teadmisi, siis peaks komisjoni otsuste siduvaks muutumise korral olema tagatud see, et komisjoni otsused ei oleks subjektiivsed ning tarbija poole kaldu, vaid tugineksid ekspertarvamustele. Sellise olukorra tagamine tarbijavaidluste komisjonis on Kaubanduskoja hinnangul keeruline. Lisaks on eelnõu § 56 lõike 3 kohaselt võimalus, et komisjonil tuleb vaidluse lahendamiseks kohaldada välisriigi õigust. Seletuskirjas on välja toodud, et näiteks kui Eesti kaupleja, kes on suunanud oma tegevuse Soome ja  selle raames sõlmib lepinguid Soome tarbijatega, kohaldub lepingule Soome õigus ja seega, sellise lepinguga seonduva vaidluse lahendamisel Eesti komisjonis tuleb arvestada Soome lepinguõiguse sätetega. Tunneme muret, et kuidas toimub sellisel juhul menetlusnormide tõlkimine või kas tarbija ja kaupleja võivad eeldada, et komisjoni liikmed valdavad näiteks soome, saksa või mõne muu riigi keelt ja tunnevad vastava riigi seadusandlust selliselt, et suudavad menetluses oleva taotluse lahendada õigesti ja õiglaselt. Komisjoni otsus ei saa olla osapoolte jaoks siduv, kui ei ole tagatud, et see on lahendatud õiglaselt mõlema osapoole suhtes. 8. Ka paljudes teistes EL Teadmiseks võetud. Jäädud on kehtiva liikmesriikides ei ole riikliku regulatsiooni juurde, kohtuvälise menetluse tulemuseks kus tarbijavaidluste siduvad otsused, nt Soomes, Taanis, komisjoni otsused on Austrias.1 pooltele täitmiseks soovituslikud. 9. Arvestatud. Eelnõust ja Kaubanduskoja ettepanek: seletuskirjast on Jätta eelnõust välja sätted, mis eemaldatud viited muudavad tarbijavaidluste siduvatele otsustele komisjoni otsused õiguslikult ning jäädud on kehtiva siduvaks. regulatsiooni juurde, kus tarbijavaidluste komisjoni otsused on pooltele täitmiseks soovituslikud. 10. Riigilõivu hüvitamine kaupleja Teadmiseks võetud. Eelnõust ja seletuskirjast on poolt eemaldatud tarbija Eelnõu § 48 lõike 2 kohaselt võib kohustus tasuda komisjon tarbija nõuet rahuldavas tarbijavaidluste otsuses kohustada kauplejat komisjonile avalduse hüvitama tarbijale tema tasutud esitamise eest riigilõivu. Mõistame, et eelnõus riigilõivu. sätestatud § 48 lõike 2 koostamisel on eeskujuks võetus tsiviilkohtumenetlus, kus kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus 1 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 36.  tehti (TsMS § 162 lg 1). Kaubanduskoda palub täpsustada, kuidas kohaldub eelnõu § 48 lg 2 olukorras, kus avaldus rahuldatakse osaliselt. Eelnõu seletuskirja punktis 6.2.1. on kirjutatud, et eelnõuga on kavandatud, et kaupleja hüvitab tarbijale tema tasutud riigilõivu, kui tarbijavaidluse menetlemine lõpeb tarbijale positiivse otsusega ja tarbija nõue kas rahuldatakse täielikult või osaliselt. Eelnõu § 48 lg 2 sõnastusest on arusaadav, et komisjonil on otsustusvabadus mitte kohustus määrata tarbija nõude rahuldamise korral kauplejale kohustus hüvitada tarbija tasutud riigilõiv. Siiski ei tule eelnõu § 48 lõike 2 sõnastusest välja see, kuidas toimub riigilõivu hüvitamine tarbija nõude osalise rahuldamise korral. Kaubanduskoja hinnangul tuleb täiendada eelnõud ja seletuskirja selles osas, et milline on olukord tarbija nõude osalise rahuldamise korral. Eelnõu ja seletuskirja täiendamine eelnimetatud osas tagab õigusselguse kõigile osapooltele ning tagab, et komisjoni tegevus oleks ühetaoline. Kaubanduskoja ettepanek: Tuua eelnõus ja seletuskirjas välja, kuidas kohaldub eelnõu § 48 lõige 2 olukorras, kus tarbija nõue rahuldatakse osaliselt. 11. Riigilõiv Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud Eelnõu § 46 kohaselt tasub tarbija tarbija kohustus tasuda tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse esitamise eest avalduse läbivaatamise eest tarbijavaidluste riigilõivu vastavalt komisjonile riigilõivu. riigilõivuseadusele. Eelnõu § 2 p 2 näeb ette, et tarbijal tuleb tarbijavaidluste komisjonile esitatud avalduse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 15 eurot. Hetkel on riigilõiv summas 15 eurot kehtestatud nõude suurusest  sõltumata. Kaubanduskoja hinnangul võiks riigilõiv suuruses 15 eurot kehtida nõudele suuruses kuni 500 eurot ning peale seda oleks riigilõiv proportsioonis esitatud nõudega ehk tarbijavaidluskomisjoni pöördumise puhul võiks kehtida diferentseeritud riigilõiv. Eelnõu kohaselt oleks nii 150-eurose nõude kui ka 6000- eurose nõude korral riigilõiv sama ehk 15 eurot. Kaubanduskoja hinnangul nõude suurusest sõltuv riigilõiv omaks avalduse esitajale veel suuremat distsiplineerivat mõju ning väldiks pahauskseid kaebuseid. Juhul, kui komisjoni tehtud otsused muutuvad siduvaks, siis on eriti oluline, et oleks välistatud pahatahtlike tarbijate kaebused kauplejate vastu. 12. Juhime tähelepanu, et eelnõu Teadmiseks võetud. Kuna tarbijapoolne seletuskirja punkti 6.2.1. lõikes 4 riigilõivu tasumise kirjas olevad andmed ei ole kohustus on eelnõust korrektsed. Punktis 6.2.1. on välja eemaldatud, siis ei ole toodud, et riigilõiv 15 eurot oleks antud märkus ka enam vastavalt OECD statistikale Eesti asjakohane. kontekstis 0,7% igakuisest netosissetulekust“. Antud andmed ei ole eelnõu seletuskirjas korrektsed, kuna kirjeldatud arvutuskäigu kohaselt oleks justkui Eestis igakuine keskmine netosissetulek 2 142, 86 eurot. Statistikaameti 2022 aasta andmete põhjal on leibkonnaliikme netosissetulek kuus keskmiselt hoopis 1018,0 eurot kuus.2 Kaubanduskoda palub eelnõu seletuskirja punkt 6.2.1. viia vastavusse tegelike andmetega. 13. Eelnõu § 57 lg 3 kohaselt võib tarbija Teadmiseks võetud. Kuna siduvatest esitada kohtusse hagi otsustest on loobutud, tarbijavaidlusasja lahendamiseks siis pole antud märkus rahuldamata osas, kui komisjon jätab ka enam asjakohane. tarbija avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt. Eelnõust ei 2 Sissetulek | Statistikaamet  selgu, kuidas toimub riigilõivu juurde tasumine eelnõu § 57 lg 3 sätestatud olukorras või kas tarbija jaoks jääb sellises olukorras riigilõiv samaks nagu on sätestatud eelnõu § 2 lõike 2 ehk 15 eurot. Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et eelnõus oleks sätestatud, kuidas sellisel juhul toimub riigilõivu juurde tasumine või kas selle suurus jääb samaks. 14. Kaubanduskoja seisukoht: Teadmiseks võetud. Kuivõrd jäädud on kehtiva regulatsiooni Kaubanduskoda toetab tarbijale juurde, mille kohaselt riigilõivu kehtestamist. Nõustume on tarbijavaidluste seletuskirjas väljatooduga, et komisjoni poolt tehtud riigilõivul on avalduse esitajale otsused soovituslikud, distsiplineeriv mõju. Leiame, et siis on jäänud ka riigilõivu kehtestamine on hea samaks kehtiv meede, et vähendada nö regulatsioon ehk pahatahtlike tarbijate kaebuseid vaidluse lahendamine kaupleja vastu ning väga väikeste tarbijavaidluste summadega seotud avalduste komisjonis on pooltele esitamist. Kaubanduskoda teeb tasuta. ettepaneku, et riigilõiv suuruses 15 eurot võiks kehtida nõudele suuruses kuni 500 eurot ning suuremate nõuete puhul võiks riigilõiv olla proportsioonis esitatud nõudega ehk tarbijavaidluskomisjoni pöördumise puhul võiks kehtida diferentseeritud riigilõiv. 15. Jõustunud otsuse avalikustamine Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõud ja Eelnõu § 59 kohaselt avalikustatakse seletuskirja on jõustunud otsus muudetud ning jäädud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § on kehtiva 462 lõigetes 2–4 sätestatud regulatsiooni juurde, tingimustel ja korras komisjoni siis eemaldatud on veebilehel. Eelnõu seletuskirjas on viited otsuse täpsustatud, et sätte kohaselt võib jõustumisele. komisjon avalikustatavat otsust töödelda viisil, mille tulemusel ei ole otsusest võimalik tuvastada tarbija nime, isikukoodi või sünniaega ega aadressi. Eelnõu seletuskirjas on juttu üksnes tarbijast, kuid TsMS § 462 lg 2-4  annab vastava õiguse ka kauplejale. Kaubanduskoja hinnangul tuleb eelnõu § 59 sätet täpsustada vastavalt eelnõu seletuskirjale, et oleks üheselt arusaadav ja selge, et antud võimalus kehtib ainult tarbijale. Kaubanduskoja seisukoht: Täpsustada eelnõu § 59 sõnastust vastavalt eelnõu seletuskirjale, et oleks üheselt arusaadav, et antud võimalus kehtib ainult tarbijale. 16. Tarbijavaidlusasja Arvestatud. Eelnõu § 48 lõiget 2 menetlemise ning seletuskirja on peatamine vastavalt täiendatud. Eelnõu § 483 kohaselt kohaldatakse tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2. Seega peatatakse tarbijavaidlusasja menetlus komisjonis juhtudel, kui a) kui komisjoni otsus sõltub teise käimasoleva kohtumenetluse esemest; b) ajaks, kui lahendatakse Riigikohtu menetluses olevat põhiseaduslikkuse järelevalve asja, kui Riigikohtu otsus võib mõjutada tarbijavaidlusasjas kohaldamisele kuuluva õigusakti kehtivust. Praktikas võib esineda aga ka teisi olukordi, mille käigus on vajalik tarbijavaidlusasja menetlus peatada. Näiteks võib tarbijavaidluskomisjon vajada teatud olukordades vaidluse lahendamiseks mõne organisatsiooni või ameti (nt Konkurentsiamet) seisukohta, kelle pädevusse teatud asjaolude lahendamine kuulub,. Kuna organisatsioonilt või ametilt seisukoha saamine võib võtta aega ja pidurdada tarbijavaidlusasja menetlemist, siis on oluline, et eelnõu näeks ette ka võimaluse peatada tarbijavaidlusasja menetlemine sellistes olukordades. Kaubanduskoja seisukoht: Näha eelnõus ette võimalus peatada tarbijavaidlusasja  menetlemine olukorras, kus TTJA komisjon ootab selgitusi ametilt/organisatsioonilt, kelle pädevuses võib teatud asjaolu lahendamine ning mille välja selgitamine on tarbijavaidlusasja lahendamise seisukohalt oluline. Eesti Pangaliit 1. Tarbijavaidluste komisjoni (TVK) Arvestatud. Siduvate otsuste jõustunud otsuse sundtäidetavus regulatsioon on kohtutäituri kaudu. eelnõust eemaldatud. Eelnõu seletuskirjas põhistatakse, et TVK otsuse täitmisele pööramine võiks toimuda sarnaselt töövaidlus- ja üürivaidluskomisjoni otsuste loogikaga, sest need on juba täitedokumentideks. On selgitatud, et TVK alalistele liikmetele kehtestatakse täiendavad pädevusnõuded. Siiski paistab sellise analoogia kasutamine meile kaheldava väärtusega, kuna TVK, sellises uues vaates, hakkab sisuliselt mõistma õigust. Arvestades tarbimisvaldkonna toodete ja teenuste mitmekesisust, võib küsida, kas pelgalt pädevusnõuete tõstmisega on loogika muutus õigustatav. Töövaidluskomisjonis vaieldakse kitsalt vaid töösuhte vaidlusi, üürikomisjonis üürisuhte üle – seega otsustaja teadmised saavad olla spetsiifilisemad. Tarbijavaidluste mitmekesisus aga kindlasti eeldab komisjoni alalistelt liikmetelt palju laiapõhjalisemat pädevust erinevates alavaldkondades, et otsuste kvaliteeti tagada. Eelnõust jääb lahtiseks küsimus, kuidas toimub komisjoni kandidaadi pädevuse hindamine. Eelnõu määrab vaid selle, et komisjoni alalised liikmed nimetab ametisse viieks aastaks avaliku konkursi alusel ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister. Leiame, et kui liikme pädevuse hindamine ei ole tagatud, siis ei tohiks otsusele  täitedokumendi jõudu anda. Lisaks, kui TVK otsus on tehtud selgelt rahalise nõude kohta, on arusaadav, et selle täitmist saab maksma panna ka kohtutäituri vahendusel. Kui aga tarbija vaidleb kaupleja poolt kasutatava tingimuse üle, mis ei ole n-ö rahasse pööratav ning seetõttu tarbija nõue ei väljendu rahalises nõudes, siis tekib küsimus, kuidas täitur sellist otsust sundtäitmisele pöörab. Seonduvalt teeme ettepaneku, juhul kui TVK otsuse sundtäidetavuse juurde siiski otsustatakse jääda, sätestada, et sundtäidetav on otsus rahalise sissenõude või hüvitise maksmise kohta. 2. Pangasaladusega puutumus Mittearvestatud. Krediidiasustuste Meie hinnangul ei ole TVK seaduse (KAS) § 88 lg menetlusega seonduvalt reguleeritud 3 p 2 kohaselt saab ka pangasaladuse (tõendid menetluses) klient (tarbija) anda edastamise teemat. KASis ei ole nõusoleku sellist paragrahvi või lõiget, et pank pangasaladuse tohiks pangasaladust komisjoni avaldamiseks kohtuvälise lahendamise menetluses tarbijavaidluste edastada. Kinniseks kuulutamise komisjonile. Kuivõrd kontekstis tuleks selgelt sätestada menetlus sarnaselt TsMS § 41 tarbijavaidluste menetlusosaliste ja kohtuistungil komisjonis algatakse viibivate isikute saladuse hoidmise tarbija avalduse alusel kohustus ning vastavad ning eelduslikult on sanktsioonid. See on vajalik nt tarbija on huvitatud tarbijavaidlustes, kus oma kaebuse menetlusosaline peab enda õiguste lahendamisest, siis on kaitseks selgitama ärisaladust. tarbijal võimalik anda nõusolek pangasaladuse avaldamiseks. Seega puudub vajadus KAS muutmiseks. 3. Sõnastuslikud ettepanekud: TKS § 57 . Kohtusse pöördumine Teadmiseks võetud. Kuna riigilõivu Lõige 4 Teeme ettepaneku lõikes 4 puudutavad sätted on täpsustada, et riigilõivu tasub eelnõust eemaldatud, kaupleja/kostja, kes esitab kohtule siis on antud taotluse. „Kui komisjon rahuldab kommentaar tarbija avalduse täielikult või teadmiseks võetud. osaliselt, võib kaupleja esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks  komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud tarbija ja kostja kohtule taotluse esitanud kaupleja. Avalduse eest tasub kostja riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral.“ Ettepanek on ajendatud ka umbisikulise tegumoe asemel oleviku kindla kõneviisi kasutamise eelistamisest 4. Lõige 5 Teeme ettepaneku lisada Teadmiseks võetud. Jäädud on tänase täpsustuseks sõna „tarbijale“: regulatsiooni juurde, „Komisjonile esitatud avaldus mille kohaselt Kui loetakse käesoleva paragrahvi lõikes pooled komisjoni 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. otsusega ei nõustu ja Kohus annab vajaduse korral seda ei järgi, võivad nad tarbijale tähtaja avalduse esitamiseks pöörduda sama hagimenetluses ettenähtud vormis, vaidluse poolte seisukohtade täiendavaks läbivaatamiseks põhjendamiseks ja lisatõendite maakohtusse. Otsusega esitamiseks. Komisjonile esitatud mittenõustumisel on dokumente ei pea kohus pooltele kohtusse pöördumise kätte toimetama.“ vorm hagiavaldus, mitte vaie või kaebus komisjonile komisjoni otsuse peale. 6. Lõige 6 Teeme ettepaneku Teadmiseks võetud. Jäädud on tänase ühtlustada terminite kasutust, kuna regulatsiooni juurde, tarbija esitab kohtusse hagi, kuid mille kohaselt Kui kaupleja esitab taotluse mitte pooled komisjoni avalduse: „Kui kohtule esitatakse otsusega ei nõustu ja hagi või taotlus sellise seda ei järgi, võivad nad tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks, pöörduda sama mida komisjon on juba lahendanud, vaidluse tuleb märkida see hagis või taotluses läbivaatamiseks ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või maakohtusse. Otsusega taotluse saamise korral nõuab kohus mittenõustumisel on komisjonist välja tarbijavaidlusasja kohtusse pöördumise lahendamise materjalid ja võtab vorm hagiavaldus, need toimikusse. Komisjonile mitte vaie või kaebus esitatud tõendid loetakse kohtusse komisjonile komisjoni esitatuks.“ otsuse peale. 7. Lõige 7 „Kui tarbija ei esita Teadmiseks võetud. Jäädud on seni kehtinud käesoleva paragrahvi lõikes 5 regulatsiooni juurde, sätestatud juhul avaldust kus tarbijavaidluste hagiavaldusele ettenähtud vormis komisjoni poolt tehtud kohtu määratud ajaks, jätab kohus otsused on pooltele avalduse läbi vaatamata. Sel juhul täitmiseks komisjoni otsus vaidlustatud soovituslikud.  ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.“ Kuivõrd kaupleja on kohtuvälise vaidluse lahendamise eripära tõttu kostja rollis, mitte hageja, siis on mõistlik reguleerida (või seletuskirjas selgitada) täpsemalt ja üheselt arusaadavalt menetluskulu jaotus (riigilõivu tagastamine kostjale?) olukorras, mil hageja ei esita kohtu määratud ajaks oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis. 8. TKS § 58 lõige 1 kohaselt jõustub Teadmiseks võetud. Jäädud on senise TVK otsus, kui punkt 1 „kumbki regulatsiooni juurde, pool ei ole esitanud kohtule kohtusse mille kohaselt ei saa pöördumise tähtaja jooksul tarbijavaidluste hagiavaldust või taotlust.“ Kuna komisjoni poolt tehtud kaupleja ei saa ise esitada otsust maakohtus hagiavaldust, vaid esitab kostjana vaidlustada. taotluse, et kohus vaataks avalduse läbi, võiks sõnastust täpsustada vastavalt. 9. Kuna komisjoni esimees korraldab Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõust on seletuskirja kohaselt komisjoni kui eemaldatud viited organi tegevust ning otsuseid ja siduvatele otsusele, on kompromisse kinnitab komisjoni loobutud ka alaline liige ("Alalised liikmed on täitemenetluse sisult praegused komisjoni seadustikku esimehed, kuid selguse mõttes puudutavast nimetatakse neid edaspidi alalisteks regulatsioonist. liikmeteks"), teeme ettepaneku täpsustada selguse huvides seletuskirjas lk 4 olevat lauset "Paragrahviga 3 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 2 lõiget 1 ning nähakse ette, et täitedokumendid on komisjoni jõustunud otsus ja kompromissi kinnitav komisjoni esimehe otsus" ning asendada sõna "esimehe" sõnadega "alalise liikme". Eesti Kaupmeeste Liit 1. Täname Majandus- ja Teadmiseks võetud. kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) võimaluse eest anda tagasisidet tarbijavaidluste komisjoni töö ümberkorraldamise  plaanile. Alljärgnevalt märgime, milliseid punkte eelnõus toetame ja millised on meie muudatusettepanekud. Esmalt tunnustame MKM-i otsimast kompromisslahendusi erinevatelt pooltelt laekunud tagasiside põhjal. Mitmete ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekutega on pärast esimest versiooni eelnõust arvestatud. Meie hinnangul aitab valitud lähenemisviis vähendada tarbijavaidluste komisjoni töökoormust seoses perspektiivitute ja oportunistlike kaebuste menetlemisega. Sellele aitab kaasa riigilõiv tarbijatele kaebuse esitamiseks. Samuti on positiivne, et kaotatud on ettevõtte kohustus tasuda menetlustasu ka siis kui komisjoni otsus annab tarbijale kasvõi osalise õiguse. Oleme nõus, et menetlustasu nõudmine oleks kahjustanud esmajoones seadusekuulekaid kauplejad. Suurim mõju olnuks alla paarisaja euroste ostude korral, kus menetlustasu oleks survestanud kauplejat ka pigem põhjendamatutele nõudmistele järele andma. Täiendavalt peame positiivseks, et kogu võimalik kauplejalt välja mõistetav tulu ei liigu TTJA eelarvesse, mis loonuks riski otsuste kallutatuseks, vaid läheb Rahandusministeeriumi kontrolli alla. 2. Jääme neutraalseks otsuse osas Teadmiseks võetud. Eelnõuga nähakse ette maksta komisjoni töös osalevatele võimalus maksta ekspertidele pakutud väikest tasu. komisjoni liikmetele Tasu maksmine iseenesest on tasu istungil osalemise positiivne kuna on väga keerukas aja ning tarbijavaidluse leida ettevõtete esindajaid komisjoni lahendamise eest. koosseisu. Samas on tasu suurus  niivõrd madal, et erilist lisamotivatsiooni see ei paku. Seega ei lahenda tagasihoidlik tasumäär komisjonide koosseisu ekspertide leidmise probleemi, aga ei tekita ka kellelegi kahju 3. Peamine murekoht, mida eelnõus Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud endiselt näeme on tarbijavaidluste viited sellele, et komisjoni otsuste sundtäidetavaks tarbijavaidluste komisjoni poolt tehtud muutmine. Kui otsuste kvaliteet otsused on pooltele oleks hea ning tasakaalus, ei näeks siduvad ning jäädud on me selles suuremat murekohta. Ka senise regulatsiooni täna täidavad kaupmehed juurde, kus komisjoni vabatahtlikult 73% komisjoni poolt tehtud otsused on otsustest. Kaupmeeste liitu kuuluvad pooltele täitmiseks esmajoones suured ja mainekad soovituslikud. kaubandusettevõtted, kes enamuse tarbijatega tekkivatest vaidlustest lahendavad kahepoolselt. Ettevõtte hea maine hoidmiseks ja väiksemate kaebuste puhul eelistatakse tarbijatele isegi piiripealsetes olukordades vastu tulla ning õigus anda. Sellegipoolest on Kaupmeeste liidu liikmete seas olnud vaidlusi tarbijavaidluste komisjonis, kus on istungitel osaletud kas abikohtuniku või kaebealusena. Meie esindajate tagasiside on, et komisjoni otsuste kvaliteet sõltub eesistuja taustast ja kompetentsist. On kohtuniku taustaga eesistujaid, kes on pädevad ja erapooletud ning kelle otsuseid usaldatakse. Aga on ka selliseid komisjoni juhte, kelle puhul on tekkinud mulje, et otsused on subjektiivsed, sisusse süvenetakse pigem vähe ning kiputakse tarbijale „kui nõrgemale osapoolele“ praktiliselt alati õigus andma. Arutelud komisjoni eesistuja ning abikohtunuke ringis on sellistes olukordades madala kvaliteediga ja otsused tunduvad pisut juhuslikud.  Kuna eelnõu ei taga Kaupmeeste liidu hinnangul piisavalt ühtlaselt kõrget otsuste kvaliteeti, ei saa me tarbijavaidluste komisjoni otsuste sundtäidetavaks muutmist toetada. 4. Lisaks teeme me ettepaneku seoses Teadmiseks võetud. Seoses siduvate otsuste nõuete rahalise ulatuse laia regulatsioonist diapasooniga kehtestada tarbijatele loobumisega on eemaldatud eelnõust ka diferentseeritud riigilõiv. Eelnõus tarbijapoolne kohustus pakutud 15 eurone riigilõiv võiks maksta riigilõivu kehtida nõuetele suuruses kuni 500€ avalduse esitamisel ning suuremate nõuete puhul võiks tarbijavaidluste riigilõiv olla proportsioonis esitatud komisjonile. nõudega. II kooskõlastusring Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse Arvestamine Põhjendus/selgitus sisu Justiitsministeerium 1. Kohtuvälise vaidluse lahendamise Teadmiseks võetud. otsuse siduvus–täname Justiitsministeeriumi poolt esimesel kooskõlastusringil tehtud olulise märkuse arvestamise eest ja peame õigeks, et kohtuvälise vaidluste lahendamise otsuste siduvuse sätestamine on eelnõust väljajäetud. 2. Lepitusmenetlus (eelnõust välja Arvestatud. Eelnõusse on uuesti jäänud osa)–võrreldes lisatud lepitusmenetluse kooskõlastamisel käinud sätted (6.peatüki 4. varasemate versioonidega on jagu). eelnõuga nüüd välistatud lepitusmenetluse võimaluste kasutamine tarbijavaidluste komisjonis. Sellega ei saa nõustuda. Eesti toetab laiemalt lepitusmenetluste kasutamist. See on üldine seisukoht ja suund nii riigisiseselt vaidluste kohtuvälisel lahendamisel kui ka Euroopa Liidus. Seletuskirjas (lk 3) viidatakse ekslikult, et kompromissi sätted on olemuslikult sarnased  lepitusmenetlusele, mistõttu jäetakse lepitusmenetluse võimaluste kasutamine eelnõust välja. Kompromiss, nagu ka tarbijavaidluste komisjoni otsus, ei ole sundtäidetav. Seevastu lepitusorgani kinnitatud kokkulepe on sundtäidetav. Tarbijal peab olema võimalus ise valida, millist menetlusliiki ta soovib kasutada. See,kas lepitusmenetluse võimalust kasutatakse või kas lepitusmenetluses osalemine osutub edukaks, oleneb menetlusosalistest, aga riik peaks pakkuma tarbijavaidluste lahendamise võimalust lepitusmenetluses. Pigem tuleks kaaluda võimalusi, kuidas senisest enam suunata kauplejaid lepitusmenetluses osalema. Palume eelnõusse lepitusmenetlust puudutavad 3. Eksperdiarvamuse kulud Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja (kavandatav tarbijakaitseseaduse on vastavalt JuM (TKS) § 46 lg 2)–kehtiv TKS kommentaaridele sätestab, et komisjon võib muudetud. otsustada, et eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud tasub kaupleja, kui vaidlusaluse kauba või teenuse puudused ilmnesid kuue kuu jooksul kauba tarbijale üleandmise või teenuse osutamise päevast arvates ja kaupleja ei tellinud eksperdiarvamust kauba või teenuse puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. Uue redaktsiooniga soovitakse kehtestada, et 1) eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud tasub kaupleja, kui vaidlusaluse kauba puudused ilmnesid 12 kuu jooksul kauba tarbijale üleandmise päevast arvates ja kaupleja ei tellinud eksperdiarvamust kauba või puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ning et 2) teenuse osutamisega seotud eksperdiarvamuse kulud tasub kaupleja, kui vaidlusaluse teenuse puudused ilmnesid kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ja kaupleja ei tellinud eksperdiarvamust teenuse või puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. Muudatuse põhjenduseks tuuakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 218lg 22ja § 642 lg 2 normid (mille kohaselt teatud ajavahemiku jooksul müüja/teenuseosutaja vastutust eeldatakse). Nende muudatustega korreleerub ka kavandatav TKS § 46 lg 2, mille kohaselt komisjon peab tarbija nõuet rahuldavas otsuses määrama, et kaupleja hüvitab tarbijale eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud, kui vaidlusaluse kauba või teenuse mittevastavus lepingutingimustele ilmnes ajal, mil võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse mittevastavuse olemasolu asja või teenuse üleandmise ajal, ja kaupleja ei ole tõendanud, et mittevastavus on tekkinud hiljem. Selle lahendusega ei saa täies mahus nõustuda, kuivõrdtagajärjeks näib olevat see, et juhul, kui mittevastavus ilmnes pärast VÕS §-des 218ja 642 sätestatud aega (ehk pärast ümberpööratud tõendamiskoormise lõppu), aga tarbija nõue samas ikkagi rahuldati (sest kaupleja/müüja vastutab tarbijale müügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest, siis ekspertiisi kulud jäetakse ikkagi tarbija kanda. VÕS sätestab eelduse vastutuse kohta juhul, kui mingis ajavahemikus ilmneb puudus, kuid komisjon võib tuvastada, et tarbijast mõttesõltuv puudus ilmnes ka hiljem. Ka sellisel juhul peaks ekspertiisi kulud kandma  müüja/teenuseosutaja ja mitte tarbija. Palume eelnevat silmas pidades eelnõus kavandatud TKS §46 lõiget 2 muuta. 4. Piiriülestele vaidlustele Selgitatud. Eelnõuga ei minda kohaldatav õigus (kavandatavad direktiivis sätestatust TKS § 522 ja § 46 lg 2)– kaugemale, vaid kavandatava TKS §501 lõikes 4 piiriülese vaidluse sätestatakse, et kui komisjoni korral kohaldatakse menetluses on piiriülene vaidlus ja tarbija hariliku tekib kohaldatava õiguse küsimus, viibimiskoha õigust. siis kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)nr593/2008, mis käsitleb lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse määramist, artikli 6 lõigetega 1 ja 2. Määruse (EÜ) nr 593/2008 kohaselt kohaldub tarbijalepingule tarbija hariliku viibimiskoha õigus, kui lepingu pooleks olev kaupleja teostab oma tegevust või on suunanud oma tegevuse tarbija hariliku viibimiskoha liikmesriiki ja leping jääb nende tegevuste raamesse. Direktiivi nr 2013/11/EL (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) art 11 lõige 1(b) sätestab, et vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustes olukorras, kus kerkib kohaldatava õiguse küsimus ja mil müügi-või teenuse osutamise lepingule kohaldatav õigus määratakse kindlakskooskõlas määruse (EÜ) nr 593/2008 (nn Rooma I määrus ehk lepingulistele võlasuhetele kohalduvat õigust kindlaks määrav EL määrus) artikli 6 lõigetega 1 ja 2, ei tohi tarbijat vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse määratava lahenduse tulemusel ilma jätta selliste sätetega temale antavast kaitsest, millest ei saa tema hariliku viibimiskoha liikmesriigi õiguse kohaselt lepinguga kõrvale kalduda.  Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi (direktiiv nr 2013/11/EL) art 11 esitab sellise regulatsiooni (Rooma I tarbijaid kaitsvate kohustuslike normide kohaldumine) rakendamisele selge lisatingimuse –nimelt peaks tegu olema olukorraga, kus kohtuvälise vaidluse lahendamise organi lahend on tarbija jaoks siduv („which aim at resolving the dispute by imposing a solution on the consumer“), mis Eesti õiguse kohaselt nii ei ole. Eesti tarbijavaidluste komisjoni lahendid ei ole siduvad ei kauplejale ega tarbijale. Kui Eesti soovib minna direktiivis sätestatust kaugemale (tegu näib olevat mitte maksimumharmoneeriva direktiiviga), siis on see võimalik, kuid vajab põhjendamist. Rooma I määrus lubab küll tarbijalepingute puhul kokku leppida muu kui tarbija elukohariigi/hariliku viibimiskoha riigi õiguses, kuid viitab, et tarbijalt ei saa võtta kaitset, mida pakuksid talle tema elukohariigi/hariliku viibimiskoha riigi tarbijaõiguse normid. Sellised sätted siiski automaatselt kohtuvälistele organitele ei kohaldu ning vaidluse korral peaksid pooled neid argumente ise esitama ning lõppastmes kohtus lahendama. Palume piiriülestele vaidlustele kohaldatava sätte lisamise vajadus eeltoodust tulenevalt üle vaadata. 5. Tarbijavaidlusasja menetlusse Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud võtmisest keeldumise TKS § 502 lg 1 p 7. alused(kavandatud TKS § 502lg1p7)–eelnõu kohaselt keeldub komisjoni esimees avalduse menetlusse võtmisest, kui tarbija on varem esitanud sama nõudega avalduse ja selle ise tagasi  võtnud. Tagasivõtmisel ei ole selliseid tagajärgi, et peaks õiguskaitse õiguse kaotama. Kui tarbija loobuks nõudest, siis on teine asi, aga see ei ole see olukord. Avalduse tagasivõtmine nõude olemasolu ei mõjuta (sarnane näiteks TsMSseadustiku § 423 lg 1 p 2, § 424, 426 lg 1).Palume kavandatud TKS § 502 lg 1 p 7 eelnõust välja jätta. 6. Eelnõu § 1 p 2 ja selle selgitamine Selgitatud. Eelnõud koostajad on seletuskirja osas „Eelnõu sisu ja kaalunud võimalust võrdlev analüüs“ –vastavalt hea muudatused vormistada õigusloome normitehnika eeskirja konkreetsete sätete (HÕNTE) § 43 lõike 1 punktile 3 muudatustena, kuid selgitatakse seletuskirjas, miks sellest on siiski senine regulatsioon vajab praktilistel kaalutlustel muutmist. Seletuskirja punktis loobutud. „Seaduse eesmärk“ on üldiselt selgitatud, et eelnõu eesmärk on Seda tulenevalt sellest, suurendada menetlusosaliste et tarbijavaidluste usaldust komisjoni ja seal komisjoniga seotud läbiviidava menetluse vastu, sätted on võrreldes parendada menetluse kvaliteeti kehtiva seadusega ning tõsta komisjoni töö sõnastatud oluliselt tulemuslikkust. Muudatused on täpsemalt, sealjuures on vormistatud kogu peatüki uuesti suurel määral võetud sõnastamisega. Kuid seletuskirja eeskujuks töövaidluste osas „Eelnõu sisu ja võrdlev lahendamise seadus. analüüs“ ei ole analüüsitud iga Terve 6.peatüki uuesti kehtiva sätte puudusi ja kehtetuks sõnastamine tagab tunnistamise vajadust ega suurema selguse, sh põhjendatud kavandatud komisjoni tegevust regulatsiooni eeliseid. Kui reguleerivaid sätteid on võrrelda kavandatavat ja kehtivat, olulisel määral siis mitmed muudatused on lõigete lisandunud ning seega järjestuse muutmised või on eelnõu koostajate sõnastuse mõningased hinnangul mõistlik kogu korrigeerimised. Kui need ei ole 6. peatükk uuesti selgitatud, ei ole ilmne, kuidas sõnastada. Veel enam, need muudatused seaduse 6. peatükki on lisatud eesmärki toetavad ja kas kõiki juurde ka eraldi jagu, muudatusi vaja on. Uue mis puudutab regulatsiooni kehtestamisel tuleb lepitusmenetlust. õiguskorra stabiilsust säilitada niivõrd, kuivõrd see on võimalik ja õigusselgus sellega ei vähene. Seetõttu on üldjuhul esimeseks eelistuseks alati muutmise seaduse eelnõu koostamine. HÕNTE käsiraamatu § 32 selgituspunktis 8 on selgitatud: "Muutmise seaduse eelis on, et see võimaldab vahetult võrrelda kehtiva ja uue redaktsiooni erinevusi. Muutmise seaduse eeliseid ja puudusi tuleb kaaluda. Muutmise seaduse eelised võivad kaaluda selle puudused üles siis, kui: 1) muudatust on vaja adressaadi jaoks esile tõsta; 2) õigusloome tuleb keskendada aktuaalsele muutmisülesandele; 3) muudatuste maht on väike. " Leiame et eelnõus ei tehta muudatusi sel määral, et oli põhjendatud kogu 6. peatüki esitamine uues sõnastuses. Palume kaaluda, kas on võimalik muudatused vormistada konkreetsete sätete muudatustena ja seletuskirjas iga muudatuse juures selgitada, miks senine regulatsioon vajab muutmist. Kui siiski soovitakse sätestada kogu peatükk uues redaktsioonis, siis palume sellegipoolest seletuskirja osas: „Sisu ja võrdlev analüüs“ paragrahvide selgitustes võrrelda, mida võrreldes kehtiva korraga sisuliselt muudetakse. HÕNTE § 37 lõige 4 sätestab: „Seaduse peatükile või muule struktuuriosale uue sõnastuse andmisel tuleb võimaluse korral õigusloome ökonoomia eesmärgil säilitada struktuuriosasiseselt sätete endine numeratsioon, et vältida lisamuudatusi, mis on tingitud sise- või välisviidete või rakendusaktide muutmise vajadusest.“. Viidatu tähendab, et sama sisuga sätted peavad jääma võimalikult suures ulatuses oma senisesse asukohta. Lisaks sise- ja välisviidete murele, mida nimetab HÕNTE, on numeratsiooni säilitamine oluline ka selleks, et elektroonilises Riigi Teatajas oleks  tehniliselt võimalik säilitada viited sätetega seotud kohtupraktikale. Palume võimalusel sätete asukohta mitte muuta ja muutmise vajadusel kontrollida, kas kirjeldatud probleeme ei teki. 7. Eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas on TKS § 40 lõike 5 selgitus selgitatud riigivastutuse seletuskirjas –palume seletuskirjas seaduse kohaldamise põhjendada, miks riigivastutuse piirangut. seaduse kohaldamise piirang on vajalik. 8. Eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud Arvestatud osaliselt. Eelnõus nimetatakse TKS §-d 41-43 –komisjoni tänaseid komisjoni koosseisu osas on kavandatud esimehi juhtliikmeteks jagada isikud: juhtivesimees, ning liikmeid esimehed ja liikmed. Palume kaasistujateks. parandada kavandatud sätete Samuti nimetatakse sõnastusteloogikat. komisjoni juhatajaks Sõna „esimees“ tähendusest komisjoni tööjaotust ja tulenevalt ei saa komisjoni töökorraldust juhtivat koosseisus olla mitut esimeest ja esimeest. „juhtivesimees“ on kõneliiasus. Tavapäraselt mõistetakse kõiki Lisaks on arvestatud komisjoni koosseisu kuuluvaid JUM poolt tehtud isikuid komisjoni liikmetena ja ettepanekuga kohati on nii käsitletud ka juhtliikmete, kaasistuja seletuskirjas. Liikmete ja juhataja tööd nimetamisel parema keele ja puudutavate arusaadavuse huvides teeme paragrahvide ettepaneku nimetada komisjoni sätestamisel. liikmed lihtliikmeteks (ettevõtlus- ja kutseliitude, tarbijaühenduste esindajad, liitude ettepanekul ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud komisjoni liikmeks, tasu ei saa) ja juhtliikmeteks (juhivad vaidluse läbiviimist, minister nimetab konkursiga ametisse, kohaldub avaliku teenistuse seadus, saavad tasu). Komisjoni tööjaotust ja töökorraldust juhib komisjoni juhataja (kes täidab samal ajal ka juhtliikme rolli). Kui ei arvestata meie kirja punkti 2 soovitust muuta olemasolevaid sätteid ükshaaval ja jäädakse eelnõu lahenduse juurde, et  kavandatakse kogu 6. ptk uuesti, siis palume kaaluda, kas paremat selgust ei tagaks paragrahvide sisu ümber jagada järgnevalt: 1) komisjoni koosseis (lihtliikmed juhtliikmed ja juhataja); 2) nõuded juhtliikmele, juhtliikme määramine ja pädevus (praegu osaliselt kavandatud §-s 411); 3) nõuded lihtliikmele, lihtliikme nimetamine ja pädevus (praegu osaliselt kavandatud §-des 412 ja 43 ); 4) juhataja pädevus ja töökorraldamine. 9. Eelnõu § 2 punktis 2 kavandatud Arvestatud. Eelnõust on vastavalt TKS § 42 lõige 3 –sätestatakse, et muudetud. komisjoni esimehele makstakse palka. Samas on sätestatud järgmises paragrahvis, et rakendub avaliku teenistuse seadus ja palga maksmine tuleneb avaliku teenistuse seadusest. Teeme ettepaneku lõige 3 välja jätta. 10. Eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas on TKS § 421 lõige 2 –sätestatakse, et selgitatud, miks komisjoni esimehele kohaldatakse komisjoni avaliku teenistuse seadust, välja juhtliikmetele arvatud § 51 lõiget 3. Palume (esimeestele) ei seletuskirjas põhjendada, miks kohaldata avaliku avaliku teenistuse seaduse teenistuse seaduse § 51 rakendamise piirang on vajalik. lõiget 3. 11. Eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud Arvestatud. Eelnõus on sätestatud TKS § 441 – tarbijavaidlusasja tarbijavaidlusasja menetlemise kord ja andmete menetlemise kord ja säilitamine on kavandatud samasse andmete säilitamine paragrahvi. Selguse ja õigusakti eraldi paragrahvides. parema struktureerituse huvides soovitame sätestada andmete säilitamine eraldi paragrahvis. 12. Palume arvestada ka kirjale lisatud Arvestatud. Arvestatud on JuM eelnõu ja seletuskirja failides poolt lisatud jäljega jäljega tehtud täiendavate tehtud täiendavate märkustega. märkustega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1. TTJA peab põhjendatuks ja toetab Teadmiseks võetud. eelnõu peamist eesmärki, milleks on tagada lihtne, kiire ja odav ning erapooletu ja õiglane tarbija ja kaupleja vahelise lepingulise vaidluse kohtuväline lahendamine. Eesmärgi saavutamiseks on eelnõus ette nähtud tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi TVK või komisjon) regulatsiooni muutmine. 2. TTJA peab põhjendatuks ja toetab Teadmiseks võetud. eelnõu peamist eesmärki, milleks on tagada lihtne, kiire ja odav ning erapooletu ja õiglane tarbija ja kaupleja vahelise lepingulise vaidluse kohtuväline lahendamine. Eesmärgi saavutamiseks on eelnõus ette nähtud tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi TVK või komisjon) regulatsiooni muutmine. 3. Täpsustatud on mitmeid Teadmiseks võetud. menetluspõhimõtteid. Näiteks, millal võib keelduda avalduse menetlusse võtmisest ning eelnõuga nähakse ette regulatsioon menetlustoimingute tegemiseks otsusega, mis kehtivas seaduses ei ole täpsemalt reguleeritud. TTJA hinnangul aitavad menetluspõhimõtete täpsustamised kaasa ka sellele, et tarbijavaidluste kohtuväline menetlus muutuks menetlusosalistele usaldusväärsemaks ja ka läbipaistvamaks. 4. TTJA peab oluliseks, et eelnõus Arvestatud. Eelnõud on vastavalt sätestatud menetluspõhimõtted ei täiendatud. tõstaks võrreldes käesolevaga menetlusi läbiviivate TTJA töötajate ja komisjonide töökoormust, võttes arvesse ka eelnõu § 44 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtet. Sellega seonduvalt teeme ettepaneku seletuskirjas täpsustada, et eelnõu §-s 442 sätesatud komisjoni esimehe menetluslikud otsused  vormistatakse infosüsteemis teatisena, mis edastatakse pooltele 5. Üldise tähelepanekuna märgime, Teadmiseks võetud et kui eelnõuga kavandatavad põhimõtted on fikseeritud ja eelnõu kooskõlastajate arvamused läbi töötatud, tuleks eelnõus üle kontrollida nii viited kui ka mõistete ühtlustamine. Näiteks, eelnõu §-d 502 ja 504 viitavad sama sätte raames nii avaldajale kui tarbijale, selguse huvides teeme ettepaneku piirduda läbivalt ühe mõiste kasutamisega, kuivõrd avaldaja saabki üksnes tarbija olla (eelnõu § 50 lg 1). Seejuures palume võimalusel kaaluda otseste viidete vähendamist või vältimist, kuivõrd need ei pruugi lihtsustada sätete lugemist. 6. Eraldi olete palunud TTJA-l Arvestatud. Eelnõu lisa, mis avaldada arvamust eelnõu lisade 4- puudutab TTJA 5 osas, mille osas selgitame põhimääruse muutmist, järgmist. 6.1. Eelnõu lisa 5 on vastavalt TTJA kohaselt, määruse nr 5 sätete ettepanekutele täiendamise eesmärgiks on muu muudetud. hulgas kajastada andmekogus tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmestikku. Samas eelnõu lisa 4 kohaselt on eelnõule lisatud üksnes „Tarbijavaidluste komisjoni lahendite andmestik“. TTJA hinnangul, kuivõrd menetlus on laiem kui üksnes lahendit puudutav, peaksid andmekogus sisalduma ka menetluse kohta vajalikud andmed tervikuna. Selline andmestiku kohta käivate andmete laiendamine ühtib ka eelnõu lisa 5 eesmärgiga. 6.2. Seega pakume eelnõu lisa 4 punkti XI osas välja järgmise sõnastuse: XI. Tarbijavaidluste lahendamise menetluste andmestik 11. Tarbijavaidluse lahendamise menetluse, tarbijavaidluste komisjoni otsuse ja otsuse täitmise kohta kantakse andmekogusse tarbija poolt tarbijavaidluse algatamisel ja vastava avalduse esitamisel seaduse alusel esitatavad andmed (TKS § 46) ja kinnitused avalduse esitamise tingimustega nõustumise kohta. Tarbijavaidluse lahendamise menetlusekohta kantakse andmekogusse täiendavalt järgmised andmed: 11.1. tarbija andmestik ja kontaktinfo - ees- ja perenimi, isikukood, telefoninumber ja epostiaadress; 11.2. menetluses esindaja kasutamisel tarbija esindaja andmestik ja kontaktinfo - ees- ja perenimi, isikukood, telefoninumber ja e-postiaadress, 11.3. kaupleja nimi, registrinumber, telefoninumber ja e-postiaadress. Vajadusel lisatakse ja kantakse andmekogusse ka täiendav info kaupluse nime, teenuse osutaja või veebipoe aadressi kohta; 11.4. kaupleja esindaja ees- ja perenimi, isikukood, telefoninumber ja e- postiaadress, 11.5. menetluse ja menetlustoimingute andmestik - menetluse number ja info avalduse menetluse seisu (etapi) kohta (eelmenetlus, menetlusse võetud, lahendamisel komisjonis, menetlus lõpetatud) ning menetlustähtajad; 11.6. tehingu valdkond, pooltevahelise tarbijalepingu andmed; 11.7. vaidluse asjaolud ja tarbija ja kaupleja vaidluse asjaolude kirjeldus, esitatavate tõendite loetelu ja esitatud nõue; 11.8. tarbija poolt vaidluse lahendamiseks eelnevalt sooritatud toimingud ja suhtlus kauplejaga - kauplejale kaebuse ja nõude esitamise aeg; kinnitus, kas kaupleja vastas pretensioonile või mitte; kauplejaga peetud kirjavahetus; 11.9. muu avalduse sisu ja nõuet selgitavad andmed, poolte kirjavahetus ja vaidluse lahendamiseks vajalik teave sõltuvalt vaidluse sisust ja esitatud nõude liigist; 11.10. asjas läbiviidud menetlustoimingute andmed - poolte esitatud taotlused, asjas koostatud menetlusdokumendid ja nõusolekud menetlustoimingute läbiviimiseks, poolte asjas antud selgitused ja muu vaidluse lahendamiseks vajalik info, muu asjassepuutuvad kolmandate osapoolte edastatud andmed; 11.11. vaidluse lahendamiseks vajalike tõendite andmestik ja asjas kogutud tõendite andmed ja vaidluse asjaolusid tõendavad dokumendid (akt, spetsialisti arvamus, ekspertiis, pildi-, video- ja häälmaterjal) koos vastava dokumendi liigi andmetega ja sisuga; 11.12. menetluse muu andmestik (algus ja lõpp, menetluse kestvus ja tähtajad, vaidluse tulem ja menetluse lõpetamise alus, valdkond, tooteliik, õiguslik probleem, asja arutamise aeg ja koht, pooltega peetud teabevahetus asja lahendamise korraldamise osas, kutsed, protokollid, märkused jm asja lahendamiseks vajalik menetlusinfo); 11.13. asjas tehtud lahendi sisu ja andmestik - - resolutiivosa, põhjendavosa, asjaolude kirjeldus, komisjoni seisukohad, õiguslikud põhjendused, vaidluse poolte ja komisjoni andmed; rahuldatud nõude suurus, lahendi sisu lühikokkuvõte; 11.14. lahendi kuupäev, number, pooltele edastamise aeg, lahendi täitmise tähtaeg. 11.15. menetleja ees- ja perenimi; 11.16. komisjoni esimehe ja liikmete ees- ja perenimi; 11.17. muude menetluses osalenud isikute (tõlk, spetsisalist, ekspert) andmed ees- ja perenimi ja roll  Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu selgitav lühikokkuvõte Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseaduses tarbijavaidluste komisjoni puudutavaid sätteid ning peamisteks muudatusteks on: 1. Luuakse komisjoni juhtliikme (esimehe) avaliku konkursi korras täidetavad viieaastase tähtajaga ametikohad, et ühtlustada tarbijavaidluste menetlusi ja parendada komisjoni otsuste kvaliteeti. Samuti võimaldab see esimeeste paremat spetsialiseerumist kindlale vaidluste lahendamise valdkonnale. Praegu tegutseb tarbijavaidluste komisjonis 14 esimeest oma põhitöö kõrvalt käsunduslepingu alusel. 2. Lisaks võimaldatakse eelnõuga viia komisjonis kui lepitusorganis läbi lepitusseaduse tähenduses lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse eesmärk on võimaldada komisjoni juhtliikme kui lepitusmenetlust läbiviiva isiku abil jõuda mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni lihtsamal ja vähem bürokraatlikul moel. Samuti on lepitusmenetluse käigus sõlmitud kompromiss sundtäidetav kohtutäituri poolt, samal ajal kui komisjoni tehtud otsus on täitmiseks soovituslik. 3. Eelnõuga nähakse ette, et komisjoni otsuseid mittejärgivad kauplejad lisatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel olevasse komisjoni otsuseid mittetäitavate kauplejate nimekirja (n-ö must nimekiri) senise 12 kuu asemel 36 kuuks, et motiveerida kauplejaid komisjoni otsuseid siiski täitma, kuigi tegemist on soovitusliku otsusega.  EELNÕU 05.12.2024 Tarbijakaitseseaduse muutmise seadus § 1. Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „vahelisele“ sõnadega „kaupade müügi- või teenuse osutamise“; 2) seaduse 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6. peatükk Tarbijavaidluste komisjon 1. jagu Üldsätted § 40. Tarbijavaidluste komisjoni staatus (1) Tarbijavaidluste komisjon (edaspidi komisjon) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsev käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud lepingulisi vaidlusi (edaspidi tarbijavaidlusasi) kohtuväliselt lahendav üksus. (2) Komisjon on sõltumatu ja erapooletu ning lähtub tarbijavaidlusasja lahendades üksnes õigusaktidest. (3) Komisjon ei lahenda järgmisi tarbijavaidlusasju: 1) käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud vaidlused; 2) vaidlused, mis on seotud surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest tuleneva kahjunõudega; 3) vaidlused, mille kohustuslik kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes. (4) Tarbijavaidlusasja menetlusosalised on tarbija ja kaupleja (edaspidi käesolevas peatükis ka pool või pooled). (5) Komisjonile kohaldatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1. § 41. Komisjoni koosseis (1) Komisjonil on juhtliikmed ja kaasistujad. (2) Komisjoni juhtliikmed nimetab ametisse viieks aastaks avaliku konkursi alusel ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister. (3) Komisjoni juhtliikmete hulgast määrab valdkonna eest vastutav minister komisjoni juhataja. (4) Komisjoni kaasistujad on mittetulundusühingute seaduses sätestatud alusel ja korras asutatud kauplejate huve esindavate ettevõtlus- või kutseliitude ja käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud tarbijate huve esindavate tarbijaühenduste esindajad või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistujad (edaspidi komisjoni kaasistuja). 1 (5) Komisjoni kaasistujad määrab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor käskkirjaga neljaks aastaks. (6) Komisjoni kaasistujate volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor. (7) Komisjoni liikmel, kes osaleb komisjoni koosseisus tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ja lahendamisel, on hääleõigus. § 411. Nõuded juhtliikmele ja juhtliikme pädevus (1) Komisjoni juhtliikmeks nimetatakse isik: 1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni, mis vastab riiklikult tunnustatud magistrikraadile; 2) kes tunneb tarbijaõigust ja lepinguõigust ning kellel on teadmised või oskused tarbijavaidluse kohtuvälise või kohtuliku lahendamise alal; 3) kes oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemel; 4) kes on aus ja kõlbeline; 5) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 6) kes ei ole kohtuniku, komisjoni juhtliikme, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud ega advokatuurist välja heidetud. (2) Komisjoni juhtliikmele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, välja arvatud § 51 lõiget 3. (3) Komisjoni juhtliige võib tarbijavaidlusasja menetluse ajal pooli lepitada ja teha ettepaneku lahendada tarbijavaidlusasi lepitusmenetluses või teha tarbijavaidlusasja menetluse ajal ettepaneku lahendada tarbijavaidlusasi kompromissiga. § 412. Nõuded komisjoni kaasistujale ja komisjoni kaasistuja määramine (1) Ettepaneku määrata isik komisjoni kaasistujaks teevad käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 nimetatud ettevõtlus- või kutseliidud ja tarbijaühendused või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes esitavad isiku nõusolekul tema kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) töökoht, e-posti aadress ning telefoninumber; 3) elulookirjeldus. (2) Komisjoni kaasistuja volitused võib enne tähtaega lõpetada isiku esitanud käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 nimetatud ettevõtlus- või kutseliidu ja tarbijaühenduse või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti või komisjoni kaasistuja enda kirjalikul taotlusel. (3) Komisjoni kaasistujaks võib määrata isiku: 1) kellel on tarbijaõiguste või majandusvaldkonna või muud tarbijavaidlusasjade lahendamiseks vajalikud kutsealased teadmised; 2) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 3) kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel. § 413. Komisjoni juhataja pädevus ja töökorraldamine (1) Komisjoni juhataja esindab ja juhib komisjoni ning korraldab komisjoni ülesannete täitmist. 2 (2) Komisjoni juhataja määrab igakordselt konkreetse tarbijavaidlusasja lahendamiseks juhtliikme, lähtudes tarbijavaidlusasja olemusest ja juhtliikme töökoormusest. § 42. Komisjoni tegevusega seotud kulud (1) Komisjoni tegevust rahastatakse riigieelarvest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile selleks eraldatud vahenditest. (2) Komisjoni juhtliikme tasustamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Komisjoni kaasistuja tööd ei tasustata. 2. jagu Menetlus komisjonis § 43. Menetluse üldpõhimõtted (1) Tarbijavaidlusasja lahendab komisjoni juhtliige ainuisikuliselt. (2) Kui tarbijavaidlusasja läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on tarbijavaidlusasja asjaolud ebaselged või keerulised, võib komisjon tarbijavaidlusasja läbi vaadata ja lahendada kolmeliikmelises koosseisus. Selleks nimetab, lähtudes tarbijavaidlusasja valdkonnast ja sisust, komisjoni juhtliige konkreetse tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks ja lahendamiseks kaks komisjoni kaasistujat, kellest üks on käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 nimetatud ettevõtlus- või kutseliidu ja teine tarbijaühenduse esindaja. (3) Kui tarbijavaidlusasja läbi vaatama ja lahendama nimetatud komisjoni kaasistujal ei ole mõjuval põhjusel võimalik tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni juhtliiget, kes nimetab uue komisjoni kaasistuja. (4) Komisjoni ülesanne on lahendada tarbijavaidlusasi õigesti, võimalikult lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega. § 431. Tarbijavaidlusasja menetlemise kord (1) Tarbijavaidlusasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. (2) Pool võib esitada komisjonile kirjaliku taotluse tarbijavaidlusasja arutamiseks suulisel istungil. Kui teabe ja tõendite alusel, mis koguti tarbijavaidlusasja läbivaatamist ette valmistades, on tarbijavaidlusasja asjaolud selged, võib komisjoni juhtliige jätta rahuldamata poole taotluse arutada tarbijavaidlusasja suulisel istungil. (3) Komisjoni juhtliige võib vajaduse korral otsustada tarbijavaidlusasja arutamise suuliselt poolte ärakuulamisega komisjoni istungil. § 432. Komisjoni juhtliikme menetluslik otsus (1) Käesolevas seaduses sätestatud juhul tehakse poole taotluse lahendamiseks ning menetluse juhtimiseks ja korraldamiseks mõeldud menetlustoiming komisjoni juhtliikme menetlusliku otsusega. 3 (2) Menetluslikust otsusest peab nähtuma, kelle kohta on menetluslik otsus tehtud ning mis on selle sisu ja põhjendus. (3) Komisjoni juhtliikme menetluslik otsus vormistatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis teatisena, mis edastatakse pooltele. § 44. Poole esindamine menetluses (1) Pool võib kasutada menetluses osalemiseks esindajat. (2) Esindamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatut. (3) Komisjoni juhtliige kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ega luba selle puudumise korral isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusetapis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. § 45. Menetluskulude kandmine (1) Tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (2) Komisjon otsustab tarbija nõuet rahuldavas otsuses, et kaupleja hüvitab tarbijale osaliselt või täielikult eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud. (3) Vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis on pooltele tasuta. § 46. Menetluse avalikkus (1) Tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2. § 461. Menetluse kinniseks kuulutamine (1) Komisjoni juhtliige kuulutab menetlusliku otsusega menetluse omal algatusel või poole põhjendatud taotluse alusel kinniseks, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. (2) Komisjoni menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluse kinniseks kuulutamise sätteid. § 47. Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamine (1) Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2. (2) Menetluse peatamise vajaduse otsustab komisjoni juhtliige menetlusliku otsusega. § 48. Taandamiskohustus 4 (1) Komisjoni juhtliige või kaasistuja taandab ennast menetlusest viivitamata, kui esineb mõni tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu. (2) Pool võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul esitada avalduse komisjoni juhtliikme või kaasistuja taandamiseks. (3) Komisjoni juhtliikme või kaasistuja taandamise korral alustab komisjon tarbijavaidlusasja läbivaatamist algusest peale. § 481. Taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine (1) Taandamisavaldus esitatakse komisjonile hiljemalt istungil enne tarbijavaidlusasja sisulise arutamise algust. Taandamisavalduse esitamisel istungil lükatakse istung edasi. Taandamisavalduse võib istungil esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada pärast tarbijavaidlusasja sisulise arutamise algust. (2) Kirjalikus menetluses esitatakse taandamisavaldus tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise otsuses märgitud tähtaja jooksul. (3) Taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates. (4) Komisjoni kaasistuja taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga samasse komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni juhtliige. Taandamisavalduse rahuldamise korral nimetab komisjoni juhtliige taandatud komisjoni kaasistuja asemel uue komisjoni kaasistuja. (5) Komisjoni juhtliikme taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni juhataja, komisjoni juhataja taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni juhtliige. Kui komisjoni juhtliikme taandamise avaldus jäetakse rahuldamata ja avalduse esitaja pöördub komisjoni juhtliikme taandamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole kirjalikult kolme tööpäeva jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmisest otsusest teada saamisest arvates, vaatab komisjoni juhtliikme taandamise avalduse läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor. (6) Komisjoni kogu koosseisu taandamise avalduse vaatab läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor, kes määrab ka uue tarbijavaidlusasja läbi vaatava komisjoni juhtliikme. § 482. Selgitamiskohustus (1) Komisjoni juhtliige selgitab poolte kompromissi saavutamise huvides kummalegi poolele asjakohase valdkonna nõudeid ja komisjoni seonduvat praktikat. (2) Komisjoni juhtliige selgitab menetluse käigus vajaduse korral kummalegi poolele menetlusega seotud asjaolusid, sealhulgas võib ta teha tarbijale ettepaneku avaldus tagasi võtta, kui lähtudes komisjoni praktikast või kohaldatavate õigusaktide või kohtu otsuste alusel on põhjendatud eeldada, et tarbijavaidlusasi lahendatakse tema kahjuks. § 483. Komisjoni sekretariaat (1) Komisjoni sekretariaadi ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 5 (2)Tarbijavaidluse lahendamise valmistab ette ja lahendamist ettevalmistavaid menetlustoiminguid viib läbi komisjoni sekretariaat. (3) Komisjoni sekretariaat tagab ka komisjoni töö tehnilise korraldamise, sealhulgas istungi ruumi broneerimise, ja otsuste avaldamise ning komisjoni ja komisjoni tegevuse kohta nõutava teabe avaldamise ja aruannete esitamise. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel ning teeb taotluse korral püsival andmekandjal ja muul sobival viisil kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 34 ja 37 nimetatud teabe komisjoni kohta ja komisjoni aastaaruande. § 484. Menetlusdokumendi edastamine Menetlusdokumendi edastamine toimub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis vastava teabe pooltele avalikustamise kaudu. § 49. Tarbijavaidlusasja andmete säilitamine (1) Tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis. (2) Menetluse käigus kogutud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud õigusaktides ettenähtud korras. (3) Menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat pärast menetluse ajendiks olnud tarbijavaidlusasja lahendamist. 3. jagu Avalduse esitamine komisjonile ja menetluse alustamine § 50. Avalduse esitamine (1) Tarbijal on õigus esitada avaldus tarbijavaidlusasja lahendamiseks, kui kaupleja on keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega. (2) Avalduses märgitakse: 1) tarbija nimi, isikukood, telefoninumber või e-posti aadress; 2) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress; 3) tarbijavaidlusasja sisu ja tarbija sõnaselge nõue; 4) faktilised asjaolud ja tõendid, millega tarbija nõuet põhjendab, tuues esile missugust asjaolu ja millise tõendiga soovitakse tõendada, ning eelnenud teabevahetus kauplejaga; 5) tarbija kinnitus, et tarbijavaidlusasja ei menetle teine seaduse alusel ja korras tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus või kohus, või samas tarbijavaidlusasjas ei ole jõustunud kohtulahendit; 6) tarbija kinnitus, et ta on kaupleja poole varem nõudega juba pöördunud; 7) tarbijavaidlusasja suulise arutamise soovi korral tarbija sellekohane avaldus; 8) kui tarbija näeb võimalust kompromissile jõuda, siis tema ettepanek kompromissi sõlmimise kohta; 9) lepitusmenetluse läbiviimise soovi korral tarbija sellekohane avaldus. (3) Nõude esitamisel võib tarbija tugineda eelkõige võlaõigusseaduse §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahenditele. 6 (4) Avaldus esitatakse kirjalikult või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi kaudu. § 501. Avalduse menetlusse võtmise otsustamine (1) Kui tarbija avaldus ei vasta käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele, määrab komisjoni sekretariaat mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni juhtliikmel õigus vajaduse korral vastaspoole seisukoht ära kuulata. (3) Komisjoni juhtliige otsustab avalduse menetlusse võtmise 14 päeva jooksul nõuetekohase avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates. (4) Kui tarbija on avaldusele lisanud oma kompromissettepaneku, küsib komisjoni juhtliige selle kohta vastaspoole seisukohta. Kui tarbija soovib lepitusmenetluse läbiviimist, küsib komisjoni juhtliige selle kohta vastaspoole arvamust ja nõusolekut. (5) Piiriülese vaidluse korral, kui tekib kohaldatava õiguse küsimus ning tarbija ja kaupleja vahelisele lepingule kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, arvestatakse tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. § 502. Avalduse menetlusse võtmata jätmine Komisjoni juhtliige keeldub avalduse menetlusse võtmisest menetlusliku otsusega, kui: 1) tarbija ei ole enne pöördunud nõudega kaupleja poole; 2) nõue on perspektiivitu, sealhulgas ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või tarbijal puudub õiguskaitsevajadus või huvi menetlust jätkata; 3) samade poolte sama tarbijavaidlusasi samal alusel on lahendatud teise, seaduse alusel tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu menetluses; 4) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse lahendamine ei ole praktika kujundamise seisukohast oluline; 5) vaidluse lahendamine ei ole avalduses märgitud faktiliste asjaolude ja tõendite pinnalt lahendatav käesoleva seaduse §-s 521 sätestatud tähtaja jooksul; 6) tarbija ei ole kõrvaldanud avalduses esinenud puudusi määratud tähtaja jooksul; 7) tarbijavaidlusasja lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse käesoleva seaduse § 40 lõike 3 alusel; 8) vastaspoole suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või likvideerimismenetlus; 9) tarbija nõue on juba komisjonis lahendatud. § 503. Avalduse täpsustamine (1) Tarbija võib taotleda avalduses esitatud nõuete muutmist ja täiendamist. (2) Pärast avalduse menetlusse võtmist võib tarbija taotleda: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist ja kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. 7 (3) Nõuete muutmise ja täiendamise taotluse võib esitada ka suuliselt komisjoni istungil. § 504. Avalduse tagasivõtmine (1) Tarbija võib avalduse vastaspoole nõusolekuta tagasi võtta igal ajal enne komisjoni otsuse avalikustamist. (2) Avalduse tagasivõtmine tehakse komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil suuliselt. (3) Avalduse tagasivõtmise korral lõpetab komisjoni juhtliige tarbijavaidlusasja menetlemise menetlusliku otsusega. (4) Avalduse tagasivõtmise korral ei või tarbija pöörduda sama nõudega uuesti komisjoni, kuid see ei välista kohtusse pöördumist. (5) Avalduse tagasivõtmise tagajärgi selgitatakse menetluse lõpetamise või menetlusse võtmisest keeldumise otsuses. § 505. Avalduste liitmine Komisjoni sekretariaat võib liita avaldused ühte menetlusse, kui nõuded samale kauplejale põhinevad sarnastel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist. 4. jagu Lepitusmenetlus § 51. Lepitusorgan (1) Komisjon on lepitusorganiks lepitusseaduse § 19 tähenduses. Lepitusmenetlusele komisjonis kohaldatakse lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (2) Komisjoni kaudu lepitusmenetluse läbiviimisel on lepitajaks komisjoni juhtliige, kes ei ole sama tarbijavaidlusasja varem komisjonis menetlenud. § 511. Komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine (1) Komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumisel kohaldatakse lepitusavaldusele käesoleva seaduse 6. peatüki 3. jaos avalduse ja avalduse menetlusse võtmise kohta sätestatut. (2) Tarbija võib taotleda lepitusmenetluse alustamist komisjonis kuni tarbijavaidlusasjas otsuse tegemiseni. (3) Kui lepitusmenetluse alustamise taotlus esitatakse tarbijavaidlusasja menetluse kestel, loetakse tarbijavaidlusasja menetluse aluseks olnud avaldus lepitusavalduseks. (4) Avaldusele lisatakse poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe tarbijavaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses. § 512. Komisjoni ja kohtusse pöördumine 8 (1) Kui lepitusmenetluse tulemusena lepituskokkulepet ei sõlmita, jätkub sama tarbijavaidlusasja menetlemine komisjonis. (2) Kui tarbijavaidlusasja menetlemise kestel ei sõlmi pooled komisjonis alustatud lepitusmenetluses kokkulepet, on tarbijal õigus otsustada, kas ta soovib jätkata tarbijavaidlusasja menetlemist komisjonis või menetlus lõpetada. 5. jagu Tarbijavaidlusasja menetlemine § 52. Avalduse läbivaatamise ettevalmistamine (1) Pärast avalduse menetlusse võtmist saadab komisjoni sekretariaat avalduse kauplejale ning annab talle võimaluse mõistliku aja jooksul vastata ja vastuväidete tõendamiseks tõendid esitada. (2) Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, otsustab komisjoni juhtliige menetlusliku otsusega menetluse lõpetamise. Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet, kuid ei teavita komisjoni nõude täitmisest, jätkab komisjon menetlust. (3) Kaupleja poolt avaldusele vastamata jätmine või menetluses osalemisest loobumine ei välista tarbijavaidlusasja lahendamist. Nimetatud juhul võetakse tarbijavaidlusasja lahendamisel aluseks tarbija esitatud avaldus ja asjas kogutud tõendid. (4) Komisjoni sekretariaat selgitab pooltele vajaduse korral lisatõendite esitamise vajadust ja teeb tarbijavaidlusasja lahendamiseks vajalikud muud toimingud ning määrab tõendite esitamise tähtaja. § 521. Menetluse tähtaeg (1) Avaldus vaadatakse läbi ja otsus tehakse 90 päeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest arvates. (2) Komisjoni juhtliige võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni 90 päeva, kui tarbijavaidlusasi on eriti keerukas. Pooli teavitatakse tähtaja pikendamisest ja tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise eeldatavast ajast. § 53. Tõendamine (1) Pool peab tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, väited ja vastuväited. (2) Komisjon hindab kõiki tõendeid igast küljest, täielikult ja objektiivselt ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas poole esitatud väide on tõendatud või mitte. (3) Komisjon võib koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole õiguste tõhusaks kaitseks. Sellisel juhul jäävad tõendite kogumise kulud komisjoni kanda. § 531. Tõendid 9 (1) Tõendiks on igasugune teave, mille alusel teeb komisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud tarbijavaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. (2) Tõendiks võib olla dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus. (3) Komisjon võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka menetlusosalise seletuse. (4) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile, vaatlusele ja eksperdiarvamusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-e 272–277, 285–291 ja 293–305, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 54. Tarbijavaidlusasja arutamine istungil (1) Komisjon võib omal algatusel või poole taotlusel korraldada menetluse käigus istungi, kui see aitab kaasa tarbijavaidlusasja õigele ja tõhusale lahendamisele. (2) Istungil osalevad tarbijavaidlusasja menetlemiseks määratud komisjoni liikmed ja menetlusosalised. Istungile võib kutsuda eksperte ja ära kuulata nende eksperdiarvamuse. Istungit juhatab komisjoni juhtliige. (3) Komisjoni juhtliige võib asja arutamise istungi pidada ilma kolmeliikmelist komisjoni moodustamata. (4) Kui istungile kutsutud pool ei saa istungile ilmuda, teatab ta sellest komisjonile enne istungi algust ja põhjendab istungile ilmumise takistust. (5) Kui pool jätab istungile mõjuva põhjuseta ilmumata, vaadatakse tarbijavaidlusasi läbi tema kohalolekuta. § 55. Istungi pidamise kord (1) Komisjoni juhtliige teeb kindlaks istungil osalejate isikusamasuse ja esindajate volitused ning komisjoni koosseisu taandamise aluste puudumise. Komisjoni juhtliige selgitab pooltele menetluse tulemuse õiguslikku tähendust. (2) Komisjoni juhtliige selgitab istungil vaidluse olemust ja asjakohaseid õigusnorme. Istungil tutvutakse tõenditega ja uuritakse neid. Tarbija võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni tarbijavaidlusasja sisulise arutamiseni. (3) Pooled võivad istungil esitada lisatõendeid. Nende esitamise korral antakse vastaspoolele võimalus võtta seisukoht. Komisjoni juhtliige otsustab lisatõendite vastuvõtmise. (4) Tarbijavaidlusasja sisulisel arutamisel kuulatakse ära poolte selgitused, tutvutakse dokumentide ja tõenditega ning uuritakse neid ja kuulatakse ära poolte lõppseisukohad. (5) Komisjoni juhtliige võib tarbijavaidlusasja arutamise edasi lükata juhul, kui: 1) komisjoni kaasistuja taandab ennast komisjoni istungilt; 2) poolel on mõjuv põhjus istungile mitte ilmuda; 3) ilmneb muu takistus, mida ei saa istungil kõrvaldada. 10 (6) Pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist teatab komisjoni juhtliige sisulise lahendamise kohta otsuse teatavakstegemise aja. § 551. Menetluskonverentsina peetav istung (1) Komisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina nii, et menetlusosalisel või tema esindajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja teha menetlustoiminguid reaalajas. (2) Menetluskonverentsina korraldatud istungil tagatakse nii pildi kui ka heli reaalajas ülekandmise korral menetlusosaliste õigused ja muud istungi tingimused. § 552. Tarbijavaidlusasja lõpetamine kompromissiga (1) Pooled ja komisjoni juhtliige võivad mis tahes menetlusetapis teha ettepaneku lahendada tarbijavaidlusasi kompromissiga. (2) Kompromissi võib sõlmida kuni tarbijavaidlusasjas otsuse avalikustamiseni. Kompromiss võib olla tingimuslik. (3) Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna. (4) Komisjoni juhtliige kinnitab kompromissi menetlusliku otsusega, milles märgib kompromissi tingimused ja millega ühtlasi lõpetab tarbijavaidlusasja menetluse. (5) Komisjoni juhtliige ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus seaduse või heade kommetega või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kui komisjoni juhtliige kompromissi ei kinnita, teeb ta selle kohta põhjendatud otsuse ja jätkab tarbijavaidlusasja menetlemist. § 56. Menetluse lõpetamine Komisjoni juhtliige lõpetab menetlusliku otsusega tarbijavaidlusasja menetlemise, kui: 1) pooled on sõlminud kompromissi ja komisjoni juhtliige kinnitab selle; 2) tarbija võtab avalduse tagasi; 3) kaupleja rahuldab tarbija nõude; 4) asjas tehakse sisuline otsus; 5) menetluse käigus ilmneb käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud menetlusse võtmist välistav asjaolu; 6) tarbija on avaldanud soovi lahendada tarbijavaidlusasi lepitusmenetluses ja kaupleja on andnud selleks nõusoleku. 6. jagu Tarbijavaidluse sisuline lahendamine, otsuse avaldamine ja selle järgimine § 57. Komisjoni otsuse kui sisulise lahendi tegemine (1) Komisjon teeb tarbijavaidlusasja sisulise lahendamise kohta otsuse, kui tarbijavaidlusasja asjaolud on selged ja see on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. (2) Enne otsuse tegemist annab komisjon pooltele lisaavalduste ja -tõendite esitamise tähtpäeva ning teavitab pooli otsuse tegemise kuupäevast. Komisjoni juhtliige võib määratud tähtpäeva muuta, kui seda tingib menetlusolukorra muutumine. 11 (3) Komisjoni otsus tehakse lihthäälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoni liikmel on õigus eriarvamusele ja see kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda erapooletuks. § 58. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus (1) Komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele ja asjaolude õiguslikule hinnangule. Komisjon ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning komisjonil on õigus täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitsmiseks. (2) Komisjon võib otsust tehes tugineda üksnes neile tarbijavaidlusasjas kogutud tõenditele ja asjaoludele, millega pooltel oli võimalik tutvuda ja mille kohta arvamust avaldada. § 581. Otsuse sisu (1) Komisjoni otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist ning kirjeldavast ja põhjendavast osast. (2) Otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise aeg; 2) tarbijavaidlusasja number; 3) otsuse teinud komisjoni koosseis või komisjoni juhtliikme nimi; 4) poolte nimed ning tarbija isikukood; 5) esindaja olemasolul esindaja andmed; 6) tarbija nõue; 7) istungi aeg või viide tarbijavaidlusasja menetlemisele kirjalikus menetluses. (3) Otsuse resolutsiooniga lahendab komisjon nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta ning eristatav otsuse muudest osadest. Resolutsioonis märgitakse komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning kohtusse pöördumise võimalus. (4) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse tarbija esitatud nõuded ning nende kohta esitatud väited ja tõendid. (5) Otsuse põhjendavas osas märgitakse komisjoni tuvastatud asjaolud ning nende põhjal tehtud järeldused, tõendid, millele nimetatud järeldused tuginevad, samuti õigusaktid, mida komisjon kohaldas. Komisjon põhjendab otsuses, miks ta ei nõustu ühe või teise poole faktiväidetega, samuti seda, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. (6) Tarbija kasuks tehtud otsuses lahendatakse tarbija menetluskulude kauplejapoolne hüvitamine vastavalt käesoleva seaduse § 45 lõikele 2. § 582. Otsuse vigade parandamine (1) Komisjoni juhtliige parandab otsuse kirja- ja arvutusvead ning muud olulised ebatäpsused. Enne vigade parandamist võib komisjoni juhtliige pooled ära kuulata. (2) Otsuse parandamise kohta tehakse otsusele märge. 12 (3) Komisjoni otsuse vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse ka komisjoni juhtliikme menetlusliku otsuse vigade parandamisele. § 59. Otsuse avaldamine (1) Komisjoni otsus tehakse pooltele kättesaadavaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates. (2) Komisjoni otsus ilma vaidluses osalenud tarbija isikuandmeteta avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates. § 60. Otsuse järgimine (1) Komisjoni otsuse järgimiseks on kauplejal aega 30 päeva selle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast arvates, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega. (2) Komisjoni juhtliige võib poole põhjendatud taotlusel selgitada otsuse järgimist ja pikendada otsuse järgimiseks antud tähtaega. (3) Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse. Otsusega mittenõustumisel on kohtusse pöördumise vorm hagiavaldus. (4) Kaupleja on kohustatud teavitama komisjoni sekretariaati otsuses märgitud tähtaja jooksul kirjalikult otsuse järgimisest ja esitama seda tõendavad dokumendid või samas asjas kohtusse pöördumisest ja kohtupoolsest hagiavalduse menetlusse võtmisest. (5) Kui kumbki pool ei teavita komisjoni sekretariaati otsuse järgimisest või vaidluse läbivaatamisest kohtus ega tõenda seda, kannab komisjoni sekretariaat kaupleja komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja. Komisjoni sekretariaat teavitab kauplejat nimekirja kandmisest viivitamata. Komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja kantakse ka kaupleja, kes ei ole tähtaegselt järginud kompromisslepet kinnitanud juhtliikme otsust. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. (7) Komisjoni sekretariaat kustutab nimekirja kantud kaupleja nimekirjast, kui: 1) kaupleja järgib komisjoni otsust pärast nimekirja kandmist; 2) kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud üle 36 kuu.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ……………………….2024 Algatab Vabariigi Valitsus 13  05.12.2024 Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on tagada lihtne, kiire ja odav ning erapooletu ja õiglane tarbija ja kaupleja vahelise lepingulise vaidluse kohtuväline lahendamine. Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseaduses kehtestatud tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi TVK või komisjon) reguleerivaid sätteid, et muuta tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine menetlusosalistele usaldusväärsemaks ja tulemuslikumaks. Komisjoni kohta kehtiva korraga võrreldes on olulised järgmised muudatused: 1) eelnõuga luuakse komisjoni juhtliikme (esimehe) avaliku konkursi korras täidetavad viieaastase tähtajaga ametikohad, et ühtlustada tarbijavaidluste menetlusi ja parendada komisjoni otsuste kvaliteeti. Hetkel tegutseb tarbijavaidluste komisjonis 14 juhtliiget (esimeest) käsunduslepingu alusel; 2) sätestatakse oluliselt täpsemini menetlusnormid, et tagada komisjonis asjade tõhusam menetlemine; 3) eelnõuga sätestatakse poolte võimalus kasutada lepitusmenetlust, mille kasuks räägib see, et lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepe on sundtäidetav. Seega nähakse vaidlevatele pooltele võimalus kasutada lisaks olemasolevale tarbijavaidluste komisjoni menetlusele, sh kompromissi sõlmimine ka lepitusmenetlust. 4) nähakse ette, et komisjoni otsuseid mittejärgivad kauplejad lisatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) veebilehel olevasse musta nimekirja kolmeks aastaks alates kaupleja nimekirja kandmisest. Selle eesmärk on distsiplineerida kauplejaid tarbija kasuks tehtud otsuseid suuremas mahus täitma. Õigusliku regulatsiooni ühetaolisuse ja läbipaistvuse huvides on komisjoni menetluskorra uuendamisel eeskuju võetud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest ja normidest ning töövaidluse lahendamise seaduses kehtestatud menetlusnormidest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas ([email protected], 625 6459) ja sama osakonna õigusnõunik Kristina Jerjomina ([email protected], 625 6420). Eelnõu ja seletuskirja koostamises osalesid sama osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike Koppel (teenistusest lahkunud) ning TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees ([email protected], 620 1920). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseaduse (TKS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.07.2024, 22. 1 Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu seadusena vastu Riigikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on suurendada menetlusosaliste usaldust komisjoni ja seal läbiviidava menetluse vastu, parendada menetluse kvaliteeti ning tõsta komisjoni töö tulemuslikkust. Peale eelnõus kavandatavate muudatuste on TTJA teinud komisjoni tegevuse parendamiseks järgmised mitteregulatiivsed tegevused: a) välja töötanud valdkonnapõhised avalduste vormid, et tarbijatel oleks lihtne kogu vajalik info esitada juba avalduses, b) võimaldanud kasutada TTJA-ga suhtlemiseks vestlusakent ning c) pidevalt meedias kajastanud komisjoni olulisemaid otsuseid ja kirjeldanud enam levinud probleeme küsimuse-vastuse vormis. Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), et muuta TKS-is komisjoni toimemudelit. VTK saadeti 28. septembril 2020 eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks turuosalistele.1 VTK-s tugineti 2019. aastal Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Ernst & Young Baltic ASi tehtud uuringule, milles hinnati Eestis kasutatava tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli toimimist võrreldes teistes liikmesriikides kasutatavate mudelitega, selgitati välja ettevõtjate ja tarbijate hinnang tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste usaldatavusele ning tehti ettepanekuid võimalikeks muudatusteks, et tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine paremini korraldada. Kõnealune eelnõu on käinud kooskõlastusel Vabariigi Valitsuse eelmise, 51. koosseisu ajal, kuid kuivõrd eelnõu kooskõlastamise ajal valitsus vahetus, siis tava kohaselt saadeti varasema valitsusega kooskõlastatud eelnõu uuesti kooskõlastamiseks uuele valitsusele. Võrreldes I kooskõlastusringiga on eelnõus tehtud järgmised põhimõttelised muudatused: 1) välja on jäetud viited sellele, et komisjoni tehtud otsused on kohtutäituri täidetavad, st on jäädud senise korra juurde, mille kohaselt on komisjoni tehtud otsused soovituslikud ning otsuse mittetäitmise korral lisatakse kaupleja TTJA veebilehel olevasse komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja ehk n-ö musta nimekirja; 2) kuna otsuste täitmisega seoses on jäädud kehtiva korra juurde, on eelnõust välja jäetud võimalus maksta komisjoni liikmetele tasu istungil osalemise ja tarbijavaidlusasja lahendamise eest; 3) kui kehtiva seaduse alusel kantakse komisjoni otsust mittetäitnud kaupleja musta nimekirja üheks aastaks, siis muudatuste tulemusel lisatakse kaupleja kõnealusesse nimekirja kolmeks aastaks. Selle eesmärk on motiveerida kauplejaid komisjoni tehtud otsuseid täitma või otsusega mittenõustumise korral maakohtu poole pöörduma; 4) loobutud on tarbija kohustusest maksta avalduse esitamisel riigilõivu 15 eurot. 1 Eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main#MW8vXiyC. 2 Tarbimiskeskkonna olukorda kirjeldab üldine tarbijatingimuste indeks, mis koosneb kolmest järgmisest võrdse kaaluga komponendist: 1) tarbijate teadlikkus ja usaldus (usaldus tarbijate eest seisvate asutuste/organisatsioonide ning hüvitusmehhanismide vastu, usaldus keskkonnamärgiste ja toote ohutuse vastu, tarbijate kindlustunne e-ostlemisel); 2) tarbijakaitsenõuete järgimine ja nende täitmise tagamine (tarbijate ja kauplejate kokkupuude ebaausate kauplemisvõtetega, järelevalve tarbijakaitsereeglite täitmise üle); 3) kaebused ja tarbijavaidlused (vaidluste kohtuvälise ja kohtuliku lahendamise lihtsus, kauplejate teadlikkus ja valmisolek kasutada kohtuväliseid võimalusi tarbijavaidluste lahendamiseks). Tarbimiskeskkonna arengu jälgimise ja hindamise peamine instrument on Euroopa Komisjoni koostatav tarbijatingimuste tulemustabel, mis kirjeldab ühtsetel alustel tarbijatingimusi kõigis liikmesriikides, Islandil ja Norras iga kahe aasta tagant. Eesti puhul oli 2019. aastal avaldatud tarbijatingimuste tulemustabeli andmetel nõrgimaks komponendiks kaebused ja tarbijavaidlused. Selle komponendi väärtuseks EL-is keskmiselt oli 59,5 ja Eesti puhul 52,2. Võrreldes perioodiga 2014–2016 on Eesti näitaja langenud 8,6 punkti võrra.2 Ka 2023. aastal avaldatud tarbijatingimuste uuringu andmetel oli Eesti puhul nõrgim komponent tarbijavaidlused. Selle komponendi väärtus on EL-is keskmiselt 45,0 ja Eesti puhul 30,0. Võrreldes aastaga 2018 on Eesti näitaja langenud 2,7 punkti võrra.3 Eelnõu eesmärk on luua menetlusnormistik, mis võimaldab avalduste kiiret ja kvaliteetset menetlemist komisjonis. Lisaks võimaldatakse eelnõuga viia komisjonis kui lepitusorganis läbi lepitusseaduse4 tähenduses lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse eesmärk on võimaldada komisjoni juhtliikme kui lepitusmenetlust läbiviiva isiku abil jõuda mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni lihtsamal ja vähem bürokraatlikul moel. Tarbijavaidluste puhul on tegemist olukorraga, kus nõrgemas positsioonis olev tarbija vaidleb majanduslikult tugevamal positsioonil oleva ettevõtjaga ja püüab nendevahelises õigussuhtes oma õigusi maksma panna. Siiski võib ette tulla ka olukordi, kus nii tarbijale kui ka kauplejale on probleemi lihtne ja kiire lahendamine olulisem kui oma õiguste kaitsmine, ja sellisel juhul peaks olema tagatud võimalus kasutada lepitusmenetlust. Lepitusorgani kinnitatud kokkulepe on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 punkti 25 kohaselt. Kui lepitusmenetluses kokkuleppe sõlmimiseni ei jõuta, on probleem võimalik lahendada komisjoni tavamenetluses. Tarbijal ei ole kohustust pöörduda vaidluse lahendamiseks komisjoni, vaid ta võib pöörduda ka otse kohtusse. Samas, komisjonis on võimalik lahendada vaidlus lihtsamalt, kiiremini ja väiksemate kuludega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2 Tarbijatingimuste tulemustabel: tarbijad tunnevad end ühtsel turul koduselt (2019). Euroopa Komisjon. Tarbijatingimuste tulemustabel (ingl consumer conditions scoreboard) näitab, kuidas toimib ühtne turg EL-i tarbijate seisukohast ja hoiatab võimalike probleemide eest. Tulemustabeli andmed võimaldavad Euroopa ja riikide poliitikutel ja sidusrühmadel hinnata oma poliitika mõju tarbijate heaolule ja võrrelda tulemuslikkust läbi aja. 3 Consumer conditions survey (2023). Euroopa Komisjon. https://commission.europa.eu/system/files/2023- 03/ccs_factsheet_estonia.pdf. 4 RT I, 10.12.2021, 2 3 TVK menetluskorda käsitleb TKS-i 6. peatükk. Kuna eelnõuga kavandatakse põhimõttelisi muudatusi ja sätestatakse menetluskord senisest täpsemini, on eelnõus kogu 6. peatükk uuesti sõnastatud. 6. peatükk koosneb kuuest jaost. Eelnõud koostajad on kaalunud ka võimalust muudatused vormistada konkreetsete sätete muudatustena, kuid jäädud on siiski selle juurde, et terve 6. peatükk sõnastatakse uuesti. Seda tulenevalt sellest, et komisjoni tööd puudutavaid menetlusnorme on oluliselt muudetud, sh parema jälgitavuse ja selguse huvides on osades paragrahvides olevad sätted vormistatud eraldi paragrahvideks, mis kehtiva seaduse alusel olid ühes paragrahvis (näiteks juhtliikmete ja kaasitajate nimetamine ja nende pädevus on parema jälgitavuse huvides sätestatud eraldi paragrahvides) ning täpsemini sõnastatud, s.t lisatud on juurde komisjoni tegevust reguleerivaid sätteid. Samuti on lisatud juurde eraldi jagu (4.jagu), mis puudutab lepitusmenetlusele kohalduvaid sätteid. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse tarbijakaitseseadust, täiendatakse § 36 lõiget 3 ja sõnastatakse uuesti 6. peatükk ning lisatakse rakendussäte. Paragrahviga 2 sätestatakse seaduse jõustumine 2026. aasta 1. märtsil. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse TKS-i § 36 lõiget 3, et tagada direktiivi 2013/11/EL5 artikli 11 lõike 1 punkti b korrektne ülevõtmine Eesti õigusesse, kuivõrd kõnealune säte ei ole Eesti õigusesse korrektselt üle võetud. Sellest lähtudes kitsendatakse TKS-i § 36 lõike 3 sõnastust selliselt, et kohaldatava õiguse küsimus saab tekkida üksnes kaupade müügi- või teenuse osutamisega seotud vaidlustes. Seega kitsendatakse komisjoni pädevust võrreldes kehtiva regulatsiooniga. TKS-i § 36 lõike 3 sõnastuse kitsendamisega tagatakse direktiivi 2013/11/EL artikli 11 lõike 1 punkti b korrektne ülevõtmine Eesti õigusesse. Muus osas jääb lõike 3 sõnastus samaks võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Lisaks esitatakse uues sõnastuses tarbijakaitseseaduse 6. peatükk, milles sätestatakse komisjoni pädevus, selle moodustamine ja komisjoni menetluskord. Eelnõu 6. peatükk koosneb kuuest jaost. Esimeses jaos sätestatakse komisjoni puudutavad üldsätted, nagu komisjoni pädevus, komisjoni juhtliikmete pädevus ja nõuded neile ning teenistusele kohalduvad erandid, komisjoni kaasistujate määramine, nõuded kaasistujale, komisjoni juhataja roll ning komisjoni töökorralduse põhimõtted. Teises jaos sätestatakse komisjoni menetluse põhimõtted. Kolmandas jaos reguleeritakse avalduse esitamist komisjonile. Neljandas jaos on kehtestatud komisjonis kui lepitusorganis läbiviidava lepitusmenetluse erisused ja viiendas jaos on sätestatud tarbijavaidluse läbivaatamise menetlus komisjonis. Kuues jagu sisaldab sätteid komisjoni otsuse tegemise, selle vormistamise, edastamise ja järgimise kohta. TKS-i §-s 40 sätestatakse komisjoni staatus. Võrreldes kehtiva TKS-iga on lisatud juurde viide riigivastutuse seaduse § 15 lõige 2 punktile 1. Komisjon on üks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus peale teiste üksuste, kellele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium väljastanud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse tunnustuse. Tarbijavaidluste komisjon lahendab lepingulisi vaidlusi, mis esitatakse Eestis asutatud kaupleja vastu. Direktiivi 2013/11/EL artikli 5 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende tarbijavaidluste puhul, mille pool on nende territooriumil asutatud kaupleja, saab tarbija esitada avalduse vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele, mis vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Direktiiv võimaldab liikmesriikidel kasutada mitmesuguseid vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi (näiteks lepitusmenetlus ja kokkuleppe sõlmimine, üksus soovitab lahendust või määrab lahenduse). Lõike 1 kohaselt on komisjon TTJA juures tegutsev tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendav üksus, kelle pädevuses on lahendada kõnesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud riigisiseseid 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, 21. mai 2013 , tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta 4 ja piiriüleseid lepingulisi vaidlusi. Lisaks kohalduvad tarbijavaidluste komisjonile kõik käesoleva seaduse §-s 31 olevad vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele kohalduvad sätted, kuivõrd tarbijavaidluste komisjon on üheks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuseks. Komisjonis lahendatav vaidlus on TKS-i 6. peatüki tähenduses tarbijavaidlusasi. Sellist sätet kehtivas seaduses ei ole. Lõike 2 järgi on komisjon sõltumatu ja erapooletu ning lähtub tarbijavaidluse lahendamisel seadusest6 ja muudest õigusaktidest. Ka komisjoni liikmed peavad olema menetlust läbi viies ja lahendit tehes erapooletud ning lähtuma üksnes õigusaktidest. Lõikes 3 täpsustatakse olukorrad, mille puhul ei ole vaidluse lahendamine komisjoni pädevuses. Need ei ole võrreldes kehtiva seadusega muutunud. Komisjoni pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis puudutavad mittemajanduslike üldhuviteenuste ja tervishoiuteenuste7 ning avalik- õigusliku isiku pakutava haridusteenuse osutamist. Samuti ei kuulu komisjoni pädevusse lahendada vaidlusi, kui kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest, ega neid, mille kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes. Lõike 4 kohaselt on tarbijavaidlusasja menetluse osalised tarbija ja kaupleja. Lõike 5 kohaselt on tarbijavaidluste komisjon TTJA juures tegutsev kohtuväline tarbijavaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Tarbijavaidluste komisjon on määratud tarbijakaitseseadusega sõltumatu kohtuväliseid tarbijavaidlusi lahendava organina. Tarbijavaidluste komisjoni sidumine riigivastutuse seadusega sarnaselt töövaidluskomisjoniga, määrab, et tarbijavaidluskomisjonis vaidluse lahendamisel tekitatud kahju saab nõuda üksnes juhul, kui menetluse käigus on tarbijavaidluste komisjon toime pannud kuriteo. TKS-i § 41 kohaselt on komisjon kollegiaalne üksus, kuhu kuuluvad juhtliige ja kaasistujad. Juhtliikmed on sisult senised komisjoni esimehed ja kaasistujad on aga ettevõtlus- või kutseliitude ning tarbijaühenduste esindajad. Neid nimetatakse eelnõus kaasistujateks. Komisjoni juhtliikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister viieks aastaks. Juhtliikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister, mitte TTJA peadirektor nagu kaasistujate puhul, et tagada juhtliikmete sõltumatus TTJA-st. Kaasistujad määrab TTJA peadirektor käskkirjaga neljaks aastaks. Erinevad tähtajad komisjoni juhtliikmete ja kaasistujate nimetamisel on vajalikud selleks, et juhtliikmete ja kaasistujate väljavahetamine ei toimuks ühel ajal ja oleks võimalik tagada komisjoni tegevuse sujuvus ja teatud järjepidevus. Vajaliku avaliku konkursi komisjoni juhtliikmete nimetamiseks korraldab valdkonna eest vastutav ministeerium. Kehtiva TKS-i kohaselt kooskõlastab valdkonna eest vastutav minister komisjoni juhtliikmete nimekirja justiitsministriga ja kinnitab selle käskkirjaga. Ettepaneku isiku kandmiseks komisjoni juhtliikme nimekirja teevad õigusemõistmise või õigusteenuse osutamisega seotud isikute kutseühendused ning riigiasutused, esitades kandidaadi nime, töökoha ja kontaktandmed. Seaduse kohaselt peab komisjoni juhtliikme kandidaadil olema magistrikraad õiguse õppesuunal või sellele vastav kvalifikatsioon, isik peab tundma tarbijaõigust ja omama vajalikke oskusi vaidluse lahendamise alal. Praegu on komisjoni juhtliikmete nimekirjas 14 isikut, kes tegelevad komisjonis tarbijavaidlusasjade lahendamisega lepingu alusel oma põhitöö kõrvalt. 6 Näiteks võlaõigusseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik. 7 Tervishoiuteenused on teenused, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele nende tervise hindamiseks, säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja nendega varustamine. 5 Komisjoni juhtliikme ametikoha loomine võimaldab järjepidevat tegelemist tarbijavaidluste lahendamisega ja spetsialiseerumist teatud valdkondadele – see suurendab vaidlusi lahendavate juhtliikmete asjatundlikkust ja kompetentsi ning võimaldab parendada otsuste kvaliteeti ja tagada senisest ühetaolisem vaidluste lahendamise viis. 2019. aastal Ernst & Young Baltic ASi tehtud uuringus8 toodi esile TVK otsuste ebaühtlane kvaliteet ja sisulise analüüsi puudulikkus ning leiti, et otsuste põhjendamisel tuleks enam tähelepanu pöörata sellele, et otsust põhjendav arutluskäik oleks pooltele arusaadavam. Kavandatavad muudatused peaksid avaldama märkimisväärset positiivset mõju lahendite kvaliteedile ja menetluse tõhususele, suurendades vaidlusosaliste üldist rahulolu menetlusega ja tarbijavaidluse lahendamisega. Komisjoni juhtliige teostab avalikku võimu avaliku teenistuse seaduse9 § 7 lõike 3 punktide 2, 8 ja 9 tähenduses. Komisjoni juhtliige pakub kiiret ja efektiivset võimalust vaidlused lahendada. Tegu on TTJA kui ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste rakendamisega praktikas, iga vaidluse lahendamine loob ka ise sisuliselt valdkondlikku praktikat. Sellist ülesannet pole avaliku võimu arendamise huvides võimalik anda üksnes eraõiguslikus suhtes olevale isikule. Komisjoni juhtliikmete seast määrab valdkonna eest vastutav minister juhataja, kelle ülesandeks on juhtida komisjoni juhtliikmete tööd ja korraldada komisjoni menetluslike ja vaidluste lahendamise ülesannete täitmine. Komisjoni kaasistujad nimetab TTJA peadirektor neljaks aastaks. Kaasistuja ei teosta avalikku võimu, vaid teeb üksnes avaliku võimu teostamist toetavaid tegevusi. Kaasistuja eesmärgiks on, sarnaselt töövaidluskomisjoni liikmele ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni täiendavale liikmele, näha vaidluse lahendamisel vaidlusasja eelkõige valdkondlikust, mitte juriidilisest aspektist. Eeldatavalt on kaasistujatel valdkonnaspetsiifilised teadmised ning see aitab kaasa konkreetse vaidlusasja efektiivsele ja kiirele lahendamisele. Samuti nähakse ette, et komisjoni kaasistujad kinnitab või nende volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab TTJA peadirektor. TKS-i §-s 411 sätestatakse nõuded juhtliikmele ning juhtliikme pädevus. Peale nõuete, mis on sätestatud kehtivas seaduses, peab komisjoni juhtliige oskama eesti keelt vähemalt C1-tasemel, olema ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega, aus ja kõlbeline (laitmatu reputatsiooniga, viisakas) ning tal ei tohi olla kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti ei tohi ta olla tagandatud kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt ega välja heidetud advokatuurist. Komisjoni juhtliikmele esitatavate kvalifikatsiooninõuete puhul on võetud eeskuju töövaidluskomisjoni juhatajale ja riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmetele esitatavatest nõuetest ning kohtute seaduse10 §-ist 47, arvestades komisjoni juhtliikme ameti erisusi kohtuniku ametikohast, mis on eluaegne. Kvalifikatsiooninõuete ühtlustamine aitab parendada kohtuväliste vaidlusorganite töö kvaliteeti, jäädes seejuures lihtsama värbamisprotsessi juurde. Lõikes 2 sätestatakse erand, et komisjoni esimehele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 51 lõiget 3. Avaliku teenistuse seaduse rakendamise piirang on vajalik, et tagada komisjoni erapooletus ning sõltumatus. Kuna komisjon on oma tegevuses sõltumatu, ei saa komisjon juhinduda näiteks kõrgemalseisva juhi juhistest ja/või korraldustest. Lõikes 3 nähakse ette, et komisjoni juhtliikme pädevuses on menetluse ajal pooli lepitada ja teha ettepanek lahendada tarbijavaidlusasi lepitusmenetluses või kompromissiga. 8 Ernst & Young Baltic AS (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne 17.12.2019. Tallinn: Riigikantselei. 9 RT I, 06.07.2023, 21 10 RT I, 11.03.2023, 19 6 Seega on võrreldes kehtiva seadusega komisjoni juhtliikmetele esitatavad nõuded sätestatud oluliselt täpsemalt. TKS-i §-s 412 sätestatakse nõuded komisjoni kaasistujale ning kaasistujaks määramisele. Võrreldes kehtiva seadusega on kaasistujatele nõuete kehtestamine uuendus, mis on vajalik, et parendada komisjoni menetluse ja otsuste usaldusväärsust. Lõikes 1 sätestatakse, et ettepaneku määrata isik komisjoni kaasistujaks teevad ettevõtlus- või kutseliidud või tarbijaühendused või TTJA. Seega jääb kehtima senine kord, mille alusel on komisjoni kaasistujatena kaasatud üle 20 ettevõtlusliidu esindaja. Ettepaneku tegemisel esitatakse isiku nimi, töökoht, e-postiaadress ja telefoninumber ning elulookirjeldus. Lõikes 2 nähakse ette, et kaasistuja volitused võib enne tähtaega lõpetada isiku esitanud organisatsiooni või isiku enda kirjalikul taotlusel. Lõikes 3 sätestatakse nõuded kaasistujale. Kaasistujaks saab olla tarbijaõigust või teatud majandusvaldkonda või kutseala tundev isik, kes ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest ega ole pankrotivõlgnik ning kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Põhiseaduse (PS) § 29 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Üks olulisimaid PS-i §-s 29 sätestatud põhiõigusi – õigus töötada vabalt valitud tegevusalal – võimaldab igaühel teostada end kui isiksust. Tegevusala, elukutse ja töökoha valikul on ette nähtud lihtne seaduse reservatsioon (PS-i § 29 lõike 1 teine lause). Seega võib seadusega seda õigust piirata, kui piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, see tähendab, et piirangud peavad olema proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Seega on seadusandja näinud ette, et PS-i § 29 lõikes 1 sätestatud õigust on võimalik piirata. Ühe suure piirangurühma moodustavad kitsendused, millega on sätestatud haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele, et tagada nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate heaolu. Komisjoni juhtliikme ja kaasistujate kvalifikatsiooninõuete kehtestamise eesmärk on tagada menetluse efektiivne läbiviimine ning vaidluse lahendamine õiguspäraselt, kiirelt ja väikeste kuludega. Komisjoni juhtliimetele ja kaasistujatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine on vajalik, et tagada pädev ning asjatundlik tarbijavaidluste lahendamise menetlus, mille tulemus on õiguspärane lahend. Kui jätta kvalifikatsiooninõuded kehtestamata, ei ole võimalik tagada asjatundlikku menetlust tarbijavaidluste komisjonis. Seega ei ole komisjoni juhtliikmetele ja kaasistujatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ülemäärane ning on kooskõlas PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Komisjoni juhtliikmetele ja kaasistujatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega tagatakse objektiivne ja usaldusväärne komisjoni menetlus ja otsus. TKS §-i 413 sätestatakse komisjoni juhataja pädevus ning töökorraldamine. Antud säte kehtivas seaduses puudub, kuivõrd kehtiva seaduse kohaselt on komisjonil 14 käsunduslepingu alusel töötavat juhtliiget, kuid uue regulatsiooniga luuakse 3 juhtliikme ametikohta, kellest üks on juhataja, kes korraldab komisjoni tööd. Antud sätte kohaselt esindab ja juhib komisjoni juhataja komisjoni ja korraldab komisjoni ülesannete täitmist. Juhataja jaotab tarbijavaidlusasjad juhtliikmete vahel, lähtudes tarbijavaidluse olemusest ja juhtliikmete töökoormusest. TKS-i § 42 reguleerib komisjoni tegevusega seotud kulude kandmist. Võrreldes kehtiva seadusega on komisjoni tegevusega seotud kulude kandmine ning menetlusosaliste kulud (§ 45) sätestatud eraldi paragrahvides, et tagada nende kulude parem eristamine. Komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse TTJA eelarvesse selleks eraldatud vahenditest. Eelnõus on 7 kavandatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrus, millega näha ette komisjoni juhtliikme töö tasustamise alused. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest TTJA-le eraldatud vahenditest. Kehtiva TKS-i alusel on majandus- ja taristuministri 15. märtsi 2016. a määrusega nr 23 „Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasustamise määr“ kehtestatud komisjoni esimehe töö tasustamise määr,11 mille kohaselt on esimehe kuutöötasu aluseks kõrgemate riigiteenijate kõrgeima ametipalga ja koefitsiendi 0,55 korrutis. Kehtiva seaduse alusel tasustatakse komisjoni esimehi vastavalt töötatud tundide arvule, kusjuures ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada 170 eurot. Lõikes 2 on volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega komisjoni juhtliikmete tasustamise määrad. Ka kehtiva seaduse alusel on valdkonna eest vastutaval ministril volitusnorm kehtestada määrusega komisjoni juhtliikmete tasustamise määr ja tasu määramise alused. Seletuskirjale on lisatud komisjoni juhtliikmete tasustamist reguleeriva alamakti kavand. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjoni kaasistujate tööd ei tasustata. TKS-i 6. peatüki 2. jaos sätestatakse komisjoni menetluse üldpõhimõtted, menetluse vorm, töökeel, poolte esindamine, selgituste andmine menetluses ning komisjoni juhtliikmete ja/või kaasistujate taandumine. TKS-i §-s 43 sätestatakse menetluse üldpõhimõtted. Võrreldes kehtiva TKS-iga on menetluse üldpõhimõtteid tulenevalt komisjoni praktikast muudetud. Muudatused tulenevalt sellest, et viimase statistika kohaselt lahendab komisjoni esimees (uue regulatsiooni kohaselt juhtliige) suurema osa vaidluseid ainuisikuliselt. Lõikes 1 sätestatakse, et üldjuhul vaatab komisjoni juhtliige tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab vaidluse ainuisikuliselt. Seda juhul, kui vaidluse asjaolud on selged. See võimaldab menetluse kiiremat ja efektiivsemat läbiviimist. Lõikes 2 sätestatakse, et kui tarbijavaidlusasja käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud ebaselged või keerulised, võib komisjoni juhtliige määrata kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad lisaks juhtliikmele ka kaks kaasistujat, kellest üks on kauplejate ja teine tarbijate esindaja. Konkreetse juhtliikme määrab komisjoni juhataja § 413 lõike 2 alusel. Lõikes 3 sätestatakse, et kui kaasistujaks nimetatud komisjoni liikmel ei ole mõjuval põhjusel võimalik tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni juhtliiget. Sellisel juhul nimetab komisjoni juhtliige uue kaasistuja. Lõikes 4 nähakse ette, et tarbijavaidluste komisjoni ülesanne on efektiivse menetluse läbiviimine ning vaidluse lahendamine õiguspäraselt, kiirelt ja väikeste kuludega. TKS-i §-s 431 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetlemise kord. Need sätted on sisuliselt samad, mis ka kehtivas seaduses (TKS § 51). Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasi vaadatakse läbi ja lahendatakse kirjalikus menetluses. Lõikes 2 nähakse ette, et pool võib taotleda asja arutamist suulisel istungil. Komisjoni juhtliige võib jätta poole taotluse rahuldamata, kui tarbijavaidlusasja lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ja otsuse tegemine tarbijavaidlusasjas on võimalik ilma suulise arutamiseta. Kehtiva seaduse alusel on asja suulist arutamist võimalik taotleda vaid tarbijal, kuid eelnõuga kavandatav muudatus annab selle võimaluse ka kauplejale. Muudatuse eesmärk on tagada poolte võrdsed võimalused. Sealjuures näitab komisjoni praktika, et ligi 60% tarbijavaidlusasju lahendatakse kirjalikus menetluses ja 11 RT I, 19.02.2019, 33 8 kui tarbija ongi taotlenud asja suulist arutamist, siis sageli ei ilmu kaupleja istungile. Seetõttu võib eeldada, et kavandatav muudatus ei mõjuta oluliselt komisjoni väljakujunenud praktikat. Lõikes 3 sätestatakse komisjoni juhtliikme võimalus otsustada tarbijavaidlusasja menetlemisel korraldada selle suuline arutamine ja poolte ärakuulamine komisjoni istungil. Selline võimalus on ette nähtud ka kehtivas seaduses. Kui tarbijavaidlusasjas kogutud teabe ja tõendite alusel ei ole võimalik vaidlust lahendada, võib olla mõistlik poolte suuline ärakuulamine, mille käigus on pooltel võimalik jõuda kokkuleppeni. TKS-i §-s 432 reguleeritakse menetluslike otsuste tegemist komisjoni juhtliikme poolt. Menetluslike otsuste tegemise õigus on üksnes komisjoni juhtliikmel ja otsusest peab nähtuma, kelle kohta on see tehtud ja mis on selle sisu. Kehtivas seaduses ei ole komisjoni menetlustoimingute tegemist täpsemalt reguleeritud. Säte on vajalik, et tagada tarbijavaidlusasja menetlemise läbipaistvus ja õiguspärasus. Lisaks sätestatakse, et juhtliikme poolt tehtud menetluslikud otsused vormistatakse TTJA infosüsteemis teatisena, mis edastatakse pooltele. Eelnev tähendab seda, et juhtliikme menetluslike otsuse edastamine toimub infosüsteemi kaudu, kus pooltele tehakse autoriseeritud juurepääs menetlusdokumentidele ja teatistele. Eraldi e-posti teel teatiste saatmist ei toimu, vaid menetlusosaliste e-postiaadressile saadetakse infosüsteemi kaudu info, et TTJA infosüsteemi on lisatud neid puudutav dokument ja/või komisjoni juhtliikme teatis. TKS-i §-s 44 sätestatakse poole esindamine komisjoni menetluses. Kehtiv seadus (§ 46 lg 6) sätestab vaid selle, et kui tarbija nimel esitab avalduse tarbija esindaja, lisatakse avaldusele ka esindusõigust tõendav volikiri. Praegusel juhul sätestatakse poolte esindamine seaduses täpsemini ning esindamise kohta sätestatakse eraldi paragrahv. See on vajalik parema selguse tagamiseks. Lõikes 1 sätestatakse, et pooled võivad komisjoni menetluses osaleda ise või kasutada esindajat. Tarbija võib komisjoni poole pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. Lõikes 2 sätestatakse, et esindamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut. Sätte kohaselt võib esindusõigus tuleneda nii tehingust (volitusega) kui ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Tarbijat võib esindada ka tarbijaühendus, lähtudes TKS-i § 19 lõike 2 punktis 6 sätestatud tarbijaühenduse õigusest. Lõikes 3 sätestatakse komisjoni juhtliikme kohustus kontrollida esindaja esindusõiguse olemasolu. Kui isikul esindusõigus puudub, keelab komisjoni juhtliige isikul menetluses osaleda. Tarbijavaidluse poolel on õigus nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Esindusõiguse olemasolu ei ole vaja kontrollida juhul, kui esindajaks on advokaat. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. TKS-i §-s 45 nähakse ette menetluskulude kandmine. Kehtivas seaduses ei ole menetluskulude jaoks sätestatud eraldi peatükki, vaid need on sätestatud mitmes erinevas sätted (TKS § 45 lg 5 ja § 53 lõiked 3 ja 4). Parema arusaadavuse tagamiseks on need sätted nüüd sätestatud ühes paragrahvis. Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjon otsustab tarbija nõuet rahuldavas otsuses, et kaupleja hüvitab tarbijale osaliselt või täielikult eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud. Menetluskulude kandmise jaotus kajastub komisjoni poolt tehtud otsuses. Kuna komisjoni poolt tehtud otsus on täitmiseks soovituslik, siis ei ole ka menetluskulude kindlaksmääramise osa otsuses sundtäidetav. Lõikes 3 sätestatakse, et vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis on pooltele tasuta. TKS-i §-s 46 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Samamoodi on töövaidluskomisjonis asja lahendamine avalik. Eelnõu 9 kohaselt ei ole tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis avalik, kui seda tehakse lepitusmenetluses või kui menetlus on kuulutatud kinniseks vastavalt eelnõu §-le 461. Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse TsMS-i § 42 lõikeid 1 ja 2, mille kohaselt on avalikul istungil lubatud teha märkmeid, pildistada, filmida või helisalvestada istungit ning kinnisel istungil võib komisjon lubada vaid märkmete tegemist. Kehtiv TKS-i sätteid komisjoni menetluse avalikkuse kohta ei sätesta, kuid parema selguse ja läbipaistvuse huvides see nüüd seaduses sätestatakse. TKS-i §-s 461 nähakse ette, et tarbijavaidlusasja menetluse võib kuulutada kinniseks kas komisjoni juhtliikme omal algatusel või poole põhjendatud taotluse alusel, kui see on poole huvides ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel vajalik. Menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele kohaldatakse TsMS-i sätteid menetluse kinniseks kuulutamise kohta. Sätte eesmärk on võimaldada komisjoni istungi kinniseks kuulutamist, kui selleks on TsMS-ist tulenev alus. Imperatiivne menetluse avalikkus komisjonis välistaks näiteks nende tarbijate pöördumised, kelle vaidlus on seotud delikaatsete isikuandmetega, või nende kauplejate osalemise menetluses, kellega seonduva vaidluse lahendamise käigus esitatava teabe puhul võib olla tegemist ärisaladusega. Kehtiv TKS ei sisalda sätteid komisjonis läbiviidava menetluse kinniseks tunnistamise kohta, kuid praktikas on selleks vajadus, kuivõrd komisjonis lahendatakse ka vaidlusi, mis on seotud delikaatsete isikuandmete ja/või kaupleja ärisaladusega. TKS-i §-s 47 sätestatakse tarbijavaidluse menetlemise peatamine. Lõikes 1 sätestatakse, et menetluse peatamisele kohaldatakse TsMS-i § 356 lõikeid 1 ja 2. Tarbijavaidlusasja menetlus komisjonis peatatakse järgmistel juhtudel: a) kui komisjoni otsus sõltub teise käimasoleva kohtumenetluse esemest; b) ajaks, kui lahendatakse Riigikohtu menetluses olevat põhiseaduslikkuse järelevalve asja, kui Riigikohtu otsus võib mõjutada tarbijavaidlusasjas kohaldamisele kuuluva õigusakti kehtivust. Lõikes 2 sätestatakse, et menetluse peatamise vajaduse otsustamine on komisjoni juhtliikme pädevuses. Kehtiv TKS ei sisalda sätteid menetluse peatamise osas, kuid praktikas on selleks vajadus. TKS-i §-s 48 nähakse ette komisjoni liikme taandumise kohustus. Komisjoni menetluse usaldusväärsuse ja erapooletuse tagamiseks on komisjoni liikmete taandumise kohustus oluline, hoolimata sellest, et tegemist on kohtuvälise menetlusega. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on taandamine reguleeritud täpsemalt kui kehtivas seaduses (TKS § 42). Täpsem reguleerimine on vajalik, et tagada komisjoni töö parem läbipaistvus. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni juhtliige või kaasistuja peab ennast menetlemisest taandama, kui esineb mõni TsMS-i §-s 23 nimetatud asjaolu. Nii komisjoni juhtliige kui ka kaasistuja on kohustatud end taandama, kui esineb asjaolu, mille ilmnemisel või mille ilmnemise kahtluse korral tekib poolel õigus esitada taandamisavaldus ja komisjoni liikmel kohustus end taandada. Taandamise võimaldamine ja kohustamine on oluline, et tagada erapooletus tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel. Eelnõus on õigusselguse huvides sätestatud komisjoni liikmete taandamise alused, viidates asjakohasele sättele TsMS-is (TsMS-i § 23, kohtuniku taandumise alused). Ka kehtiva seaduse säte sisaldab nii komisjoni esimehe kui ka liikme taandumise kohustust, sätestades nende taandumise alused (TKS § 42), mis sisult kattuvad TsMS-i §-s 23 nimetatud alustega. Lõikes 2 nähakse ette, et tarbijavaidluse pool võib seaduses ettenähtud juhul esitada avalduse komisjoni juhtliikme või kaasistuja taandamiseks. 10 Lõikes 3 sätestatakse, et olukorras, kus komisjoni juhtliige või kaasistuja taandub, algab tarbija esitatud avalduse läbivaatamine algusest peale. TKS-i §-s 481 on sätestatud taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine täpsemalt kui kehtivas seaduses, mille kohaselt lahendas taandamisavalduse TTJA peadirektor või tema volitatud isik. Eelnõus on taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine sätestatud nii, nagu seda on tehtud töövaidluskomisjonis asja menetlemise puhul. Seega on võrreldes kehtiva seadusega (§ 43) taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine sätestatud oluliselt täpsemalt, et tagada suurem läbipaistvus. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni liikme taandamise avaldus esitatakse tarbijavaidlusasja menetlevale komisjoni koosseisule hiljemalt istungil enne asja sisulise arutamise algust. Hiljem võib taandamisavalduse esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada pärast sisulise arutamise algust. Komisjoni liige esitab taandamise avalduse esimesel võimalusel pärast seda, kui ta on taandamise aluseks olevast asjaolust teada saanud. Nii komisjoni liikmetel kui ka menetlusosalistel on võimalik saada teavet menetlusega seotud isikute kohta ning kui esinevad taandamise alused, mis takistava asja arutamist, tuleb sellest teada anda juba enne istungit või siis hiljemalt istungi ajal, enne asja sisulise arutamise algust. Taandamisavalduse esitamise korral istungil lükatakse istung edasi. Lõikes 2 nähakse ette, et kirjaliku menetluse puhul määratakse taandamisavalduse esitamise tähtaeg tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise kohta tehtavas komisjoni juhtliikme otsuses. Lõikes 3 sätestatakse, et taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Lõikes 4 nähakse ette, et komisjoni kaasistuja taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga samasse komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni juhtliige. Taandamisavalduse rahuldamisel asendab komisjoni juhtliige taandatud kaasistuja. Lõikes 5 reguleeritakse komisjoni juhtliikme taandamise avalduse läbivaatamist. Kehtiva TKS- i järgi lahendavad komisjonis vaidlusi 14 juhtliiget. Edaspidi on plaanitud, et tarbijavaidlusi hakkab lahendama kolm liiget, kelle seast määratakse komisjoni juhataja. Vaidlust menetlema määratud komisjoni juhtliikme taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni juhataja. Komisjoni juhtliikme taandamisavalduse vaatab läbi komisjoni juhtliige. Taandamisavalduste jaotamise otsustamine juhtliikmete vahel võib, aga ei pea olema enne kokku lepitud. Kui komisjoni juhtliikme taandamise avaldus jäetakse rahuldamata, võib komisjoni juhtliikme taandamiseks pöörduda kirjalikult kolme tööpäeva jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada saamisest komisjoni kaudu TTJA peadirektori poole. Kui tarbijavaidluse pool tuvastab temaga seotud vaidlust lahendama määratud komisjoni juhtliikme taandamise aluseks oleva asjaolu, pöördub ta asjakohase avaldusega komisjoni. Lõikes 6 sätestatakse, et komisjoni kogu koosseisu taandamise otsustab ja uue tarbijavaidlusasja läbi vaatava komisjoni juhtliikme määrab TTJA peadirektor. TKS-i §-ga 482 reguleeritakse menetluse käigus pooltele selgituste andmist. Kehtivad seaduses ei ole pooltele selgituste andmist eraldi reguleeritud, kuid praktikas seda tänased esimehed ka teevad ning seega on oluline selgituste andmine ka seaduses selgelt sätestada. Lõike 1 ja 2 kohaselt selgitab komisjoni juhtliige poolte kompromissi saavutamise huvides vaidluse pooltele vaidlusaluse lepinguga seotud nõudeid ja komisjoni praktikat nendega seoses. Menetluse käigus selgitab ta pooltele vajaduse korral menetlusega seotud asjaolusid ja võib teha tarbijale ettepaneku avaldus tagasi võtta, kui komisjoni praktikast lähtudes on kohaldatavate õigusaktide, komisjoni või kohtu otsuste alusel põhjendatud eeldada, et vaidlus lahendatakse tema kahjuks. TKS-i §-s 483 nähakse ette komisjoni juhtliikme võimalus kasutada TTJA teenistujate ehk tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi abi tarbijavaidlusasja ettevalmistamisel, sealhulgas poole esitatud teabe edastamine teisele poolele, lisatõendite kogumine, asjakohaste päringute 11 tegemine ka menetlusdokumentide vormistamisel ja edastamisel. TTJA-l on komisjoni abistav roll ja see ei muutu võrreldes komisjoni reguleerivate kehtiva seaduse sätetega. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni sekretariaadi ülesandeid täidavad TTJA teenistujad ning lõigetes 2 ja 3 sätestatakse komisjoni sekretariaadi ülesanded.. Lõikes 4 nähakse ette, et TTJA ülesanne on avaldada oma veebilehel ning teha taotluse korral püsival andmekandjal ja muul sobival viisil kättesaadavaks §-des 34 ja 37 nimetatud teabe komisjoni kohta ning komisjoni aastaaruande. Selle sätte sisu on jäänud suures osas samas, mis kehtivas seaduses (TKS § 44). TKS-i §-s 484 sätestatakse menetlusdokumendi edastamine. Kehtivas TKS-is ei ole täpsustatud, kuidas komisjoni menetlusdokumendid pooltele edastatakse. TKS-i § 59 lõikes 1 on sätestatud, et komisjoni otsuse ärakiri saadetakse pooltele posti või e-posti teel. Uue redaktsiooni kohaselt edastatakse komisjoni menetlusdokumendid menetlusosalistele TTJA infosüsteemi (JVIS) kaudu. TKS-i §-s 49 sätestatakse tarbijavaidlusasja andmete säilitamine. Sellist sätet kehtiv TKS ei sisalda, kuid suurema läbipaistvuse tagamiseks on oluline seaduses sätestada andmete, kuidas ja mis alustel andmete säilitamine toimub. Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse seadme ohutuse seaduse §-s 12 sätestatud andmekogus ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis. Lõikes 2 nähakse ette, et menetluse käigus kogutud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud õigusaktides ettenähtud korras. Lõikes 3 sätestatakse, et menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluste lahendamist. Menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat ka juhul, kui tarbija on avalduse tagasi võtnud. TKS-i 6. peatüki 3. jaos sätestatakse komisjonile avalduse esitamise kord. TKS-i §-s 50 kehtestatakse avalduse esitamise tingimused. Kui tarbija soovib vaidluse lahendada lepitusmenetluses, märgib ta seda avalduses ja võib avaldusele lisada oma lepitusettepaneku. Lisaks sätestatakse sarnaselt kehtivale seadusele, et tarbija võib avalduse esitamisel tugineda eelkõige võlaõigusseaduse §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahenditele. Avaldus esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kaudu. Kehtivas seaduses on samuti sätestatud avalduse esitamine komisjonile (§ 46), kuid kõnealuses sättes on reguleeritud ka komisjoni tegevused pärast seda kui tarbija on avalduse esitanud. Parema selguse ja loetavuse huvides sätestatakse uues paragrahvis ainult avaluse esitamise tingimused ning järgmises §-s § 501 on eraldi reguleeritud avalduse menetlusse võtmine. TKS-i §-s 501 sätestatakse avalduse menetlusse võtmine. Parema selguse huvides on avalduse menetlusse võtmise sätted sätestatud eraldi paragrahvis võrreldes kehtiva seadusega, kus menetluse võtmise sätted on kirjas avalduse esitamise sätete juures. See tagab parema selguse ning arusaadavuse pooltele. Lõikes 1 sätestatakse, et kui tarbija avaldus ei vasta käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele (avalduses esinevad puudused), määrab komisjoni sekretariaat mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lõikes 2 nähakse ette, et enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni juhtliikmel õigus kuulata vajaduse korral ära ka vastaspoole seisukoht. Lõike 3 kohaselt otsustab komisjoni juhtliige avalduse menetlusse võtmise hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates. Analoogne säte sisaldub ka kehtivas seaduses (TKS § 47 lg 4). 12 Kuivõrd selleks hetkeks ei pruugi veel olla selge, kas tegemist on kauplejaga või näiteks teise tarbijaga, on sättes kasutatud sõna vastaspool, mitte kaupleja. Lõikes 4 sätestatakse, et kui tarbija on avaldusele lisanud oma kompromissettepaneku, küsib komisjon selle kohta kaupleja seisukohta. Kui kaupleja nõustub tarbija väljapakutud kompromissiga, siis kinnitab komisjoni juhtliige kompromissi otsusega. Samuti küsib komisjoni juhtliige lepitusmenetluse läbiviimiseks ka kaupleja nõusolekut, kui tarbija oma avalduses on seda soovinud. Kuigi lepitusseaduse § 22 lõige 2 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel võib lepitusorgan poolt kohustada menetluses osalema, ei anta eelnõuga komisjonile sellist võimalust. Erinevalt näiteks vaidlusest perekonnaasjas, kus poolte osalemine lepitusmenetluses on vajalik just lapse huvide kaitseks, on kaupleja ja tarbija vaheline vaidlus ja suhe loomult hoopis teistsugune ja ühe poole sundimine lepituses osalema võib viia hoopis selleni, et tekib tugevam vastuseis. Lisaks võib kaupleja huvides olla just tavamenetluse läbimine, et saada selgust ja teada ka edaspidi, milline on õige käitumine teatud olukorras. Eeltoodust lähtudes ei looda komisjoni juhtliikmele võimalust kaupleja kohustamiseks ja lepitusmenetlus saab toimuda üksnes siis, kui mõlemad pooled on sellega nõus. Lõikes 5 sätestatakse, et kui komisjon menetleb piiriülest vaidlust ja menetluse käigus tekib kohaldatava õiguse küsimus, siis määratakse kohaldatav õigus kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta)12 artikli 6 lõigetega 1 ja 2. Seejuures arvestatakse tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel tarbija elukohaliikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Määruse (EÜ) nr 593/2008 kohaselt kohaldub tarbijalepingule tarbija hariliku viibimiskoha riigi õigus, kui lepingupooleks olev kaupleja teostab oma tegevust või on suunanud oma tegevuse tarbija hariliku viibimiskoha liikmesriiki ja leping jääb nende tegevuste raamesse. Näiteks kui Eesti kaupleja, kes on suunanud oma tegevuse Soome ja sõlmib selle raames lepinguid Soome tarbijatega, kohaldub lepingule Soome õigus. Seega, sellise lepinguga seonduva vaidluse lahendamisel Eesti komisjonis tuleb arvestada Soome lepinguõiguse sätetega. Kui pooled valivad kohaldatavaks õiguseks Eesti õiguse, ei tohi see siiski põhjustada Soome tarbija ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei saa kokkuleppel Soome õiguse alusel kõrvale kalduda. Kui ajutiselt Eestis viibiv Soome turist sõlmib lepingu Eestis tegutseva kauplejaga, kohaldub sellele lepingule Eesti õigus. See säte tuleneb direktiivist 2013/11/EL13. Artikli 11 lõike 1 punkt b sätestab, et liikmesriigid tagavad, et vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustes, mille eesmärk on vaidluse lahendamine tarbijale määratava lahenduse abil olukorras, kus tõusetub kohaldatava õiguse küsimus, kui müügi- või teenuse osutamise lepingule kohaldatav õigus määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, ei tohi tarbijat vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse määratava lahenduse tulemusel ilma jätta selliste sätetega temale antavast kaitsest, millest ei saa tema hariliku viibimiskoha liikmesriigi õiguse kohaselt lepinguga kõrvale kalduda. Sama põhimõte on sätestatud ka kehtiva seaduse § 57 lõikes 3. TKS-i §-s 502 sätestatakse avalduse menetlusse võtmata jätmise alused. Menetlusse võtmata jätmise alused on sätestatud ka kehtivas seaduses (§ 47), kuid uude regulatsiooni on lisatud täiendavaid aluseid, kui komisjonil on õigus keelduda avaldust menetlusse võtmast. Uute keeldumise aluste lisamine tuleneb komisjoni senisest praktikast. Antud paragrahvis sätestatakse, et avalduse menetlusse võtmata jätmise otsustab komisjoni juhtliige menetlusliku otsusega ja sättes loetletakse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused. Keeldumise alused tulenevad osaliselt direktiivist 2013/11/EL ning kuivõrd tegemist ei 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv). 13 ole maksimumharmoniseeriva direktiiviga, nähakse ette täiendavad alused, millal on komisjonil võimalik keelduda tarbija avalduse menetlusse võtmisest. Komisjon ei võta avaldust menetlusse järgmistel juhtudel: 1) kui tarbija ei ole enne pöördunud oma nõudega kaupleja poole ega ole sellega andnud kauplejale võimalust probleem lahendada; 2) tarbijavaidlus on ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või tarbijal puudub vajadus kaitse järele või huvi menetlust jätkata. Näiteks: a) erinevalt sidevahendi abil sõlmitud lepingust ei ole tarbijal õigust tavakaupluses sõlmitud lepingust taganeda ja sellise nõude puhul tarbijal õiguskaitsevajadus puudub; b) võib esineda olukordi, kus nõue on sisutühi, nt kui tarbija nõuab piletiraha tagasi, kuna komöödia ei olnud tema arvates naljakas; 3) samade poolte sama tarbijavaidlusasi samal alusel on lahendatud teise, seaduse alusel tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu menetluses; 4) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse lahendamine ei ole oluline praktika kujundamise seisukohast; 5) vaidluse lahendamine ei ole avalduses märgitud faktiliste asjaolude ja tõendite pinnalt lahendatav käesoleva seaduse §-s 521 sätestatud tähtaja jooksul; 6) kui avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks määrati tähtaeg, kuid need jäid tähtajaks kõrvaldamata; 7) tarbijavaidluse lahendamine ei kuulu seaduse kohaselt komisjoni pädevusse; 8) tarbijavaidluse teiseks pooleks oleva kaupleja suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või likvideerimismenetlus. Sellisel juhul ei ole kauplejal oma vara vaba kasutamise võimalust ja vaidluse menetlemine komisjonis ei annaks soovitud tulemust. Tarbija nõue kaupleja vastu tuleks sel juhul esitada pankrotimenetluses; 9) avaldaja on esitanud nõude, mida komisjon on varem juba lahendanud. Komisjoni menetlus peab olema lihtne, kiire ja tõhus ning eelkõige on see mõeldud lihtsamate tarbijavaidluste kiireks lahendamiseks. Näiteks remondi- või ehitusteenustega seotud suuremate nõuetega vaidlusi, mille puhul pooled ei ole valmis jõudma kompromissile ning vaidluse lahendamiseks on vajalik ajamahukas, kulukas ja keerukas ekspertiis ning tunnistajate kaasamine, ei ole võimalik kohtuvälises menetluses tähtajaks lahendada. Uus on eelnõus see, et avaldust ei võeta menetlusse siis, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot, mis on kehtinud juba üle kuue aasta. Arvestades inflatsiooni, on nõude esitamise alampiiri tõstmine asjakohane ja vajalik. Siiski jääb komisjonile endiselt kaalutlusõigus. Näiteks juhul, kui vaidluse lahendamine on oluline praktika kujundamise seisukohast, võib komisjon menetlusse võtta ka alla 50 euro suuruse nõude. TKS-i §-s 503 sätestatakse avalduse täpsustamine. Kehtivas TKS-is selline säte puudub, kuid tulenevalt senisest komisjoni praktikast on selle sätte lisamisel praktiline vajadus. Lõike 1 kohaselt on tarbijal võimalik pärast avalduse esitamist selles sisalduvate nõuete muutmiseks või täiendamiseks esitada täiendavaid avaldusi. Komisjoni praktika näitab, et tarbijavaidlusasja menetlemise käigus võib tarbija soovida oma nõuet menetluse kestel muuta või täiendada. Selliste olukordade reguleerimiseks ja tarbijavaidlusasja kiire lahendamise tagamiseks täpsustatakse avalduse muutmise/täiendamise võimalust. Lõikes 2 täpsustatakse, millises ulatuses on võimalik taotleda avalduse täiendamist pärast avalduse menetlusse võtmist. Võimalik on täiendada või parandada juba esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid, kui sellega ei muudeta avalduse aluseks olnud põhilisi asjaolusid. Võimalik 14 on taotleda nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, samuti esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Lõikes 3 nähakse ette, et tarbija võib avalduse muutmist/täpsustamist taotleda ka suuliselt komisjoni istungil. TKS-i §-s 504 sätestatakse avalduse tagasivõtmine. Ka kehtiva seaduse alusel on tarbijal võimalik avaldus tagasi võtta, kuid täpsemalt ei ole seda korda seaduses sätestatud. Parema selguse tagamiseks on avalduse tagasivõtmise kord senisest täpsemini sätestatud. Lõike 1 kohaselt võib tarbija avalduse tagasi võtta igal ajal enne tarbijavaidlusasjas tehtud otsuse avalikustamist. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi 2013/11/EL artikli 9 lõike 2 punkti a kohaselt peab tarbijal olema võimalus igal ajal avaldus tagasi võtta, kui menetluse teostamise viis teda ei rahulda. Lõike 2 kohaselt tehakse avalduse tagasivõtmine komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil. Lõike 3 kohaselt lõpetab komisjoni juhtliige menetlusliku otsusega tarbijavaidlusasja menetlemise pärast seda, kui tarbija avalduse tagasi võtab. Kui tarbija võtab avalduse tagasi enne menetluse alustamist, keeldub komisjoni juhtliige avalduse menetlusse võtmisest. Lõikes 4 sätestatakse tagajärjed, kui tarbija otsustab avalduse tagasi võtta. Kui tarbija võtab avalduse tagasi, kaotab ta õiguse pöörduda sama nõudega uuesti komisjoni poole. Tarbijale jääb aga õigus pöörduda sama vaidlusega kohtusse. Lõike 5 kohaselt tuleb tarbijale selgitada avalduse tagasivõtmise tagajärgi. TKS-i §-s 505 sätestatakse avalduste liitmine. Sama säte on ka kehtivas seaduses (TKS § 49) ning seda loogikat ei ole eelnõus muudetud. Sellest lähtudes võib sekretariaat liita avaldused ühte menetlusse, kui nõuded sama kaupleja vastu põhinevad sarnastel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning avalduste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist. TKS-i 6. peatüki 4. jagu korraldab lepitusmenetluse läbiviimist komisjonis. Kehtiv TKS ei sisalda sätteid komisjoni kui lepitusorgani kohta ega sätesta täpsemini lepitusmenetluse läbiviimist. Eelnõuga võimaldatakse komisjoni poole pöördumise korral valida lepitusmenetlus komisjoni juhtliikme vahendusel. Lepitusmenetlus ei ole avalik ja võimaldab jõuda vaidluse pooli rahuldava kokkuleppeni. TKS-i §-s 51 sätestatakse, et komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses ja komisjonis läbiviidavale lepitusmenetlusele kohaldatakse lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse kohta sätestatut TKS-st tulenevate erisustega. Seega kohalduvad komisjonile koos käesolevast eelnõust tulenevate erisustega lepitusseaduse §-d 19–29, milles on sätestatud komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine, avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, lepitusmenetluse alustamine, lepituskohtumise läbiviimine, erialaasjatundjate ja tunnistajate kaasamine, lepituskokkuleppe sõlmimise ettepanek, kokkuleppe kinnitamine, lepitusmenetluse lõpetamine ja kokkuleppe täitmine ning kohtusse pöördumine. Komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumisele, lepitusmenetluse alustamisele, lepituskokkuleppe sõlmimisele ja kohtusse pöördumisele kohaldatakse käesolevas eelnõus sätestatud erisusi. Komisjonis kui lepitusorganis lepitusmenetlust läbiviiv isik on tarbijavaidluste komisjoni juhtliige, kes ei ole sama vaidlust varem komisjonis menetlenud. TKS-i §-s 511 sätestatakse komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine. Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumisel kohaldatakse lepitusavaldusele käesoleva eelnõu §-s 50 avalduse esitamise kohta ja §-s 502 avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta sätestatut. Samadele nõuetele vastava avalduse esitamine võimaldab lepitusmenetluse luhtumisel võtta tarbija taotlusel lepitusmenetluse aluseks olnud 15 avaldus komisjoni tavamenetlusse. Piirdumine ühe avaldusega on tarbijale lihtsam ning vähendab ka komisjoni halduskoormust. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjonis alustatud tarbijavaidlusasja menetlemise kestel saab taotleda lepitusmenetlusse minekut kuni tarbijavaidlusasjas otsuse tegemiseni. Lõikes 3 sätestatakse, et kui pooled lähevad lepitusmenetlusse komisjoni tavamenetluse kestel, võib tarbija taotleda lepitusmenetluse alustamist tarbijavaidluse lahendamise alustamiseks esitatud avalduse alusel. Lõikes 4 sätestatakse, et avaldusele või siis taotlusele lepitusmenetluse alustamiseks tuleb lisada poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud kokkulepe lepitusmenetluse läbiviimiseks. Tarbija ja kaupleja kirjaliku kokkuleppega samaväärseks loetakse seda, kui tarbija on komisjonile esitatud avalduses osundanud lepitusmenetluse soovile ja kui komisjoni esimehe pöördumisel kaupleja poole on kaupleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andnud nõusoleku lepitusmenetluse läbiviimiseks. TKS-i §-s 512 sätestatakse komisjoni ja kohtusse pöördumine olukorras, kui lepitusmenetlus lõpeb lepituskokkuleppe sõlmimiseta, st juhul, kui lepitusosaline avaldab tahet lepitusmenetlus katkestada või kui lepitaja katkestab lepitusmenetluse LePS-i § 11 lõikes 4 või 5 nimetatud juhul. LePS-i § 11 lõike 4 kohaselt võib lepitaja lepitusmenetluse katkestada mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui kokkuleppe saavutamine lepitusosaliste vahel on vähe tõenäoline või kui kõiki asjaolusid arvesse võttes ja lepitusosaliste huve kaaludes ei või oodata, et lepitaja jätkab lepitusmenetlust, või kui juhtum olemuslikult ei sobi lepitusmenetluseks. Lõige 1 sätestab, et kui lepituskokkulepe jääb sõlmimata, jätkub sama tarbijavaidlusasja menetlemine komisjoni tavamenetluses, välja arvatud juhul, kui tarbija seda ei soovi. Kui menetlus jätkub komisjoni tavamenetluses, siis komisjoni erapooletuse tagamiseks ei või seda tarbijavaidlusasja menetleda komisjoni juhtliige, kes oli lepitusmenetluses samas asjas lepitaja. Lõikes 2 nähakse ette, et kui tarbijavaidlusasjas algatatakse komisjoni menetlus ja selle kestel soovib tarbija minna lepitusmenetlusse ning lepitusmenetluses kokkulepet ei sõlmita, on tarbijal õigus otsustada, kas menetlust jätkatakse komisjoni tavamenetluses või lõpetatakse menetlus ning pooltel on võimalik pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. TKS 6. peatüki 5. jaos sätestatakse tarbijavaidluse lahendamine komisjonis. Kehtiva seadusega võrreldes on eelnõus kavandatud kord täpsem. TKS-i §-s 52 sätestatakse tarbija avalduse läbivaatamise ettevalmistamine. Lõikes 1 nähakse ette, et pärast tarbija avalduse menetlusse võtmist saadab komisjoni sekretariaat avalduse kauplejale ja annab talle võimaluse mõistliku aja jooksul vastata ning esitada oma vastuväited koos asjakohaste tõenditega. Lõike 2 kohaselt, kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, teeb komisjoni juhtliige menetluse lõpetamise otsuse. Kaupleja vastus, milles ta tunnistab tarbija nõuet, ning tõend nõude rahuldamise kohta, saadetakse tarbijale ja pooli teavitatakse menetluse lõpetamisest. Kui kaupleja tarbija nõuet küll tunnistab, aga ei teavita komisjoni otsuse täitmisest, jätkab komisjon tarbija avalduse menetlemist. Lõikes 3 sätestatakse, et kauplejapoolne tarbija avaldusele mittevastamine või menetluses osalemisest loobumine ei välista tarbijavaidlusasja lahendamist ning sellisel juhul võetakse tarbijavaidlusasja lahendamisel aluseks tarbija esitatud avaldus ning asjas kogutud tõendid. Selle eesmärk on see, et komisjonil oleks võimalik teha asjas sisuline otsus ka siis, kui kaupleja ei soovi tarbijavaidlusasja lahendamise menetluses osaleda või keeldub sellest. Lõike 4 kohaselt selgitab sekretariaat pooltele vajaduse korral lisaselgituste või -tõendite esitamise vajadust ja teeb muud vajalikud toimingud tarbijavaidlusasja lahendamiseks, sh määrab tõendite esitamise tähtaja. 16 TKS-i §-s 521 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetluse tähtaeg. Tarbijavaidlusasja läbivaatamine ja asjas otsuse tegemine peab toimuma 90 päeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest arvates. Nimetatud tähtaeg tuleneb direktiivist 2013/11/EL. Komisjon võib pikendada seda tähtaega, kui tegemist on eriliselt keeruka tarbijavaidlusasjaga. Pooli teavitatakse tähtaja pikendamisest ja tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise eeldatavast ajast. Samamoodi on menetluse tähtaeg sätestatud ka kehtivas seaduses. TKS-i § 53 sisaldab sätteid tõendamise ja tõendite hindamise ning kogumise kohta. Analoogsed sätted tõendite esitamise ja hindamise kohta sisalduvad ka kehtivas seaduses (TKS § 46 lg 5 ja § 57 lg 2). Lõike 1 kohaselt peavad pooled tõendama asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded, väited ja vastuväited. Seejuures tuleb arvestada ka võlaõigusseaduses poolte tõendamiskoormise kohta sätestatut. Lõikes 2 reguleeritakse tõendite hindamist. Komisjon hindab tarbijavaidlusasjas esitatud tõendeid objektiivselt ning teeb tõendite põhjal kaalutletud otsuse komisjoni esimehe või komisjoni koosseisu siseveendumuse kohaselt. Lõikes 3 sätestatakse komisjoni õigus koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole õiguse tõhusaks kaitseks ja tarbijavaidlusasja lahendamiseks. Komisjonil on õigus omal algatusel küsida pädeva järelevalveasutuse seisukohta vaidluse lahendamisel tähtsust omavates küsimustes. Näiteks vaidlusaluse asja lepingutingimustele vastavusega seoses küsida turujärelevalveasutuse seisukohta asja nõuetele vastavuse kohta. TKS-i §-s 531 täpsustatakse, mida loetakse tarbijavaidlusasja lahendamisel tõendiks. Kehtivas seaduses taoline säte puudub, kuid tõendite täpsem reguleerimine on vajalik suurema selguse tagamiseks. Lõikes 1 määratletakse tõendi mõiste: tõendiks loetakse igasugune teave, mille alusel teeb tarbijavaidluste komisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud tarbijavaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Lõikes 2 sätestatakse, et tõendiks võib olla dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus. Eelnõus reguleeritakse tõendeid samamoodi kui tsiviilkohtumenetluses, kuid lihtsustatult, arvestades vajadusega säilitada komisjoni lihtne ja kiire menetlus. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks muu hulgas ka menetlusosalise (nii tarbija kui ka kaupleja) antud seletuse. Komisjon hindab kõiki tõendeid kogumis ning seega on komisjonil kaalutlusõigus otsustada, kas ta loeb menetlusosalise poolt antud seletuse piisavaks tõendiks või mitte. Lõikes 4 sätestatakse, et dokumentaalsele tõendile, asitõendile, vaatlusele ja eksperdiarvamusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-e 272–277, 285–291 ja 293–305, arvestades käesoleva eelnõuga sätestatud eranditega. Komisjoni menetlusele ei ole mõistlik luua tsiviilkohtumenetlusest erinevat tõendite regulatsiooni, kuid tõendite ja nende esitamise puhul tuleb silmas pidada, et komisjon on kohtuväline organ, kelle menetlus peab olema lihtne ja kiire. Tõendi ja tõendi esitamise sätete puhul on kasutatud töövaidluskomisjonile tõendite esitamisega sarnast sõnastust. TKS-i §-s 54 sätestatakse tarbijavaidlusasja arutamine istungil samamoodi kui kehtivas seaduses. Lõike 1 kohaselt võib komisjon korraldada istungi omal algatusel või menetlusosalise taotlusel, kui istungi korraldamine aitab kaasa tarbijavaidlusasja kiiremale ja õigele lahendamisele. Komisjoni töökeel on eesti keel. Lõikes 2 sätestatakse, et istungil viibivateks isikuteks on tarbijavaidlusasja menetleva komisjoni liikmed ja menetlusosalised, sealhulgas asjakohasel juhul ka istungile kutsutud 17 ekspert. Istungi juhatajaks on tarbijavaidlusasja menetleva komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni juhtliige. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon võib istungi pidada ka ainuisikuliselt ehk ilma kolmeliikmelist komisjoni määramata. Lõikes 4 sätestatakse, et kui istungile kutsutu ei saa istungil osaleda, siis peab ta sellest teatama enne istungi algust ja esitama istungile ilmumist takistava põhjuse. Lõikes 5 nähakse ette, et kui tarbijavaidlusasja pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, siis toimub tarbijavaidlusasja arutamine istungil tema kohalolekuta. TKS-i §-s 55 sätestatakse istungi pidamise kord, mis sarnaneb kehtivas seaduses sisalduva korraga. Lõike 1 kohaselt teeb istungit juhatav komisjoni juhtliige kindlaks istungil osalejate isikusamasuse ja esindajate volitused, kontrollib komisjoni liikmete taandamise aluste puudumist ning selgitab läbiviidava menetluse tulemuse õiguslikku tähendust. Lõigete 2 ja 3 kohaselt selgitab komisjoni juhtliige istungil tarbijavaidluse sisu ja vaidlusaluse lepinguga ja lepingu esemega seotud asjakohaseid õigusnorme. Istungil tutvutakse esitatud tõenditega ja pooled võivad esitada täiendavaid tõendeid, mille varasem esitamine ei olnud võimalik. Vastaspoolele antakse võimalus esitada istungil esitatud lisatõendite kohta oma seisukoht. Poolte esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab komisjoni juhtliige. Istungil võib tarbija kirjalikus avalduses esitatud nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni tarbijavaidlusasja sisulise arutamiseni. Lõike 4 kohaselt toimub istungil tarbijavaidlusasja sisuline arutamine, poolte selgituste ja ekspertide ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ja nende uurimine ning poolte lõppseisukohtade ärakuulamine. Lõike 5 kohaselt võib komisjoni juhtliige asja arutamise istungil edasi lükata, kui komisjoni liige taandub istungil, kui vaidluse pool ei ilmunud istungile mõjuval põhjusel või kui ilmneb muu takistus, mida ei ole võimalik istungil kõrvaldada. Lõike 6 kohaselt teatab komisjoni juhtliige pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist otsuse teatavakstegemise aja. TKS-i §-s 551 reguleeritakse istungi pidamist menetluskonverentsina. Asjakohane säte kehtivas seaduses puudub. Samas on infoühiskonna ja e-teenuste arengut ning inimeste piiriülest liikumist arvestades praktiline vajadus võimaldada istungi korraldamist ajakohaste infotehnoloogiliste võimaluste abil. Lõike 1 kohaselt võib komisjoni istungi korraldada menetluskonverentsina kas täielikult või osaliselt. Menetlusosalisel või tema esindajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja teha menetlustoiminguid reaalajas. Võimalik on menetluskonverentsi pidada ka viisil, kus osad menetlusosalised viibivad istungiruumis ja teised muus kohas. Lõike 2 kohaselt peab menetluskonverentsina korraldatud istungil olema tagatud nii pildi kui ka heli reaalajas ülekandmise korral nii menetlusosaliste õigused kui ka muud istungi tingimused. Välistatud peab olema kõrvaliste isikute sekkumine menetluskonverentsi ajal. TKS-i §-s 552 täpsustatakse tarbijavaidlusasja menetlemisel kompromissi sõlmimist. Ka kehtiv seadus võimaldab komisjoni menetluses lahendada vaidlus pooltevahelise kompromissiga, kuid täpsemalt ei ole seda reguleeritud. Kompromissiga lõpeb ligi viiendik komisjonis menetletavatest tarbijavaidlusasjadest ning seega on oluline kompromisside sõlmimise täpsem reguleerimine. Lõike 1 kohaselt võivad nii vaidluse pooled kui tarbijavaidlusasja menetlev komisjoni juhtliige teha menetluse kestel ettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Lõike 2 kohaselt on kompromissi sõlmimine võimalik kuni tarbijavaidlusasjas otsuse avalikustamiseni. Vaidluse lahendamise võimaldamine kompromissiga on mõistlik, kuna sellisel juhul ei ole kaotajaid ega võitjaid – vaidluse pooled leiavad oma probleemile lahenduse 18 ja jääb ära edasine vaidlemine komisjonis või kohtus. Kompromiss võib olla tingimuslik. See tähendab, et üks pool on nõus täitma oma kohustusi ja rahuldama nõuet, kui teine pool tagab selleks vajalikud tingimused. Lõike 3 kohaselt võivad pooled esitada nende allkirjastatud kompromisslepingu komisjonile kinnitamiseks. Kompromissi kinnitava otsusega lõpetatakse ühtlasi tarbijavaidlusasja menetlus. Lõike 4 kohaselt kinnitab komisjoni juhtliige kompromissi otsusega, milles märgitakse kompromissi tingimused ning millega ühtlasi lõpetatakse tarbijavaidlusasja menetlus. Lõike 5 kohaselt ei kinnita komisjoni juhtliige kompromissi, kui tema hinnangul on see vastuolus seadusega või heade kommetega või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissiga ei või jätta tarbijat ilma talle seadusega antud õigustest. Kui kompromissi ei ole võimalik kinnitada, teeb komisjoni juhtliige selle kohta otsuse, milles põhjendab kompromissi kinnitamisest keeldumist. Kompromissi kinnitamata jätmisel jätkatakse tarbijavaidlusasja menetlemist. TKS-i §-s 56 sätestatakse komisjoni menetluse lõpetamise alused. Antud sätte kohaselt lõpetab komisjoni juhtliige tarbijavaidlusasja menetluse, kui tarbija võtab avalduse tagasi, kui kaupleja rahuldab tarbija nõude, kui komisjoni juhtliige kinnitab poolte sõlmitud kompromissi, kui asjas tehakse sisuline otsus, kui menetluse käigus ilmneb mõni §-s 502 sätestatud menetlusse võtmist välistav asjaolu või kui tarbija soovil minnakse üle lepitusmenetlusse ja kaupleja on andnud selleks nõusoleku. Menetluse lõpetamise alusena nähakse ette samad alused mis juhul, kui komisjoni juhtliige jätab avalduse menetlusse võtmata, sest kõnealused asjaolud, mis takistavad menetluse läbiviimist tarbijavaidluste komisjonis, võivad selguda ka menetluse käigus ning sellisel juhul peab komisjoni esimehel olema alus menetlus komisjonis lõpetada. TKS-i 6. peatüki 6. jaos sätestatakse nõuded komisjoni otsuse tegemisele ja otsuse sisule. TKS-i §-s 57 sätestatakse komisjoni tarbijavaidlusasja sisulise otsuse tegemise tingimused ja aeg. Lõikes 1 antakse komisjonile kaalutlusõigus teha tarbijavaidlusasjas otsus siis, kui tarbijavaidlusasja asjaolud on selged ja tarbijavaidlusasi on täielikult valmis, et teha asjas lõplik lahend. Lõikes 2 nähakse ette, et enne otsuse tegemist annab komisjoni juhtliige pooltele täiendavate avalduste ja tõendite esitamise võimaluse ja määrab nende esitamise tähtpäeva ning teavitab neid otsuse tegemise kuupäevast. Määratud tähtpäeva võib muuta, kui seda tingib menetlusolukorra muutumine. Seega võib praktikas ette tulla olukord, kus pool esitab lisatõendi vahetult enne otsuse tegemist. Kusjuures, ka komisjoni juhtliige saab § 483 lõike 4 järgi vajaduse korral selgitada lisatõendite esitamise vajadust. Juhul kui lisatõend esitatakse, on komisjonil käesoleva eelnõu § 56 lõike 2 järgi endiselt tarvis võimaldada teisel poolel tõendiga tutvuda ja arvamust avaldada. Seetõttu võidakse ka otsuse tegemise tähtpäeva vajaduse korral edasi lükata, määrates uue tähtpäeva. Lõike 3 kohaselt teeb komisjoni koosseis otsuse lihthäälteenamusega. Komisjoni liige võib jääda eriarvamusele ja tema eriarvamus kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liige ei saa jääda erapooletuks. TKS-i §-s 58 sätestatakse komisjoni otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue. Ernst & Young Baltic AS-i tehtud uuringus toodi esile, et komisjoni menetluses osalenute arvamuse kohaselt on komisjoni otsused ebakvaliteetsed, kuna sarnaste asjaoludega olukordi lahendatakse erinevalt, ning otsused on raskesti arusaadavad ja ebapiisavalt põhjendatud. Eelnõuga kavandatavad muudatused peaksid aitama muuta komisjoni otsused kvaliteetsemaks. 19 Lõike 1 kohaselt peab komisjoni otsus olema põhjendatud ja tuginema seadustele ning tarbijavaidlusasjas esitatud ja kogutud tõendite ja asjaolude õiguslikule hinnangule. Otsust tehes hindab komisjon tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas nõue tuleb rahuldada. Poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitse tagamise eesmärgil ei ole komisjon seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja võib täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ning otsustab ise, millist õigusakti kohaldada. Lõike 2 kohaselt võib komisjon otsust tehes tugineda ainult tarbijavaidlusasjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta pooltel oli võimalik oma arvamust avaldada. Kui menetlusosaliste esile toodud asjaolusid hindab komisjon oma otsuses menetlusosalistest erinevalt, siis peab ta olema enne nende tähelepanu sellele juhtinud ja andnud võimaluse seisukoha avaldamiseks. TKS-i §-s 581 sätestatakse komisjoni otsuse sisule esitatavad nõuded, mis on kehtiva seadusega võrreldes üksikasjalikumad. Lõikes 1 sätestatakse, et otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osas. Sama sisuga säte sisaldub kehtivas seaduses. Lõikes 2 täpsustatakse otsuse sissejuhatuses kajastamist vajavaid andmeid. Otsuse sissejuhatuses peab olema märgitud otsuse tegemise aeg ja koht, tarbijavaidlusasja number, otsuse teinud komisjoni liikmete nimed, kui otsuse tegi mitmeliikmeline komisjon, ja komisjoni esimehe nimi, kui otsuse tegi komisjoni juhtliige ainuisikuliselt, poolte ja nende esindajate nimed ning tarbija isikukood, tarbija nõude ese, istungi toimumise aeg või viide tarbijavaidlusasja lahendamisele kirjalikus menetluses ja andmed poole osalemise kohta istungil. Lõikes 3 täpsustatakse nõudeid otsuse resolutsioonile. Resolutsiooniga lahendab komisjon selgelt ja ühemõtteliselt nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioonis peab olema märgitud komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Samuti märgitakse resolutsioonis otsusega mittenõustumise korral maakohtusse pöördumise võimalus ning kaupleja kohustus teavitada komisjoni 30 päeva jooksul alates otsuse ameti veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast otsuse täitmisest või kohtusse pöördumisest. Resolutsioon peab olema eristatav otsuse muudest osadest, olema sõnastatud selgelt ja olema arusaadav ning täidetav ka otsuse muude osadeta. Lõikes 4 täpsustatakse nõudeid otsuse kirjeldavale osale. Otsuse kirjeldavas osas tuleb eelkõige märkida tarbija esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited ja tõendid, mis kirjeldavad tarbijavaidluse sisu. Kirjeldavas osas esitatakse andmed loogilises järjekorras ja lühidalt, tuues esile olulisema. Lõikes 5 täpsustatakse nõudeid otsuse põhjendavale osale. Otsuse põhjendavas osas peab olema märgitud tarbijavaidlusasja menetlemisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele tarbijavaidluste komisjoni järeldused tuginevad. Otsuse põhjendavas osas märgitakse ka õigusaktid, mida komisjon vaidluse lahendamisel kohaldas. Otsuses peab põhjendama ka seda, miks komisjon ühe või teise poole faktiliste väidetega ei nõustu ja miks ta mingit tõendit ei arvesta. Lõikes 6 sätestatakse, et tarbija kasuks tehtud otsuses peab olema lahendatud asjakohasel juhul tarbija tellitud ekspertiisile tehtud kulutuste kauplejapoolne hüvitamine vastavalt kõnesolevas eelnõus kavandatud TKS-i sättele (§ 45 lg 2). Tarbija kasuks tehtud otsuses peab olema lahendatud ka tarbijavaidlusasja lahendamise eest seaduse alusel ettenähtud menetlustasu (ekspertiisikulu) kauplejapoolne kandmine. TKS-i § 582 reguleerib otsuse vigade parandamist. Kehtivas TKS-is ei ole otsuses olevate vigade parandamine eraldi reguleeritud, kuid läbipaistvuse huvides on vigade parandamise täpne regulatsioon oluline. 20 Lõikes 1 nähakse ette, et komisjoni juhtliige võib igal ajal parandada otsuse kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused. Enne vigade parandamist võib komisjoni juhtliige ära kuulata ka pooled. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni otsusele tehakse märge otsuse parandamise kohta. Lõikes 3 sätestatakse, et komisjoni otsuse vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse ka komisjoni esimehe menetlusliku otsuse vigade parandamisele. TKS-i §-s 59 sätestatakse otsuse avalikustamine. Komisjoni jõustunud otsus avalikustatakse TMS-i § 462 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustel ja korras TTJA hallataval komisjoni veebilehel. Sätte kohaselt võib komisjon avalikustatavat otsust töödelda viisil, mille tulemusel ei ole otsusest võimalik tuvastada tarbija nime, isikukoodi või sünniaega ega aadressi. Selline regulatsioon sisaldub pea samas sõnastuses ka kehtivad TKS-i §-s 59. TKS-i § 60 reguleerib komisjoni otsuse järgimist. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga nähakse ette, et komisjoni otsuseid mittejärgivaid kauplejad lisatakse TTJA poolt hallatavasse musta nimekirja kolmeks aastaks senise 12 kuu asemel. Muudatuse tingib vajadus distsiplineerida kauplejaid otsuseid täitma. Lisatud on juurde ka juhtliikme võimalus pikendada poolte põhjendatud taotluse asemel otsuse järgmiseks antud tähtaega. Samuti nähakse ette, et mustas nimekirjas avaldatakse ka kauplejate poolt täitmata jäetud kompromissotsused. Lõikes 1 sätestatakse, et kauplejal on otsuse järgimiseks 30 päeva alates otsuse TTJA veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega. Seega, kui komisjon on teinud otsuse tarbija kasuks, tuleb kauplejal selle aja jooksul teavitada komisjoni otsuse täitmisest või kohtu poole pöördumisest. Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni juhtliige võib poolte põhjendatud taotlusel pikendada otsuse järgimiseks antud tähtaega. Lõikes 3 nähakse ette võimalus, et kui vaidluse pool ei nõustu komisjoni otsusega, võib ta pöörduda sama tarbijavaidluse läbivaatamisekskohtusse. Võrreldes kehtiva seadusega täpsustatakse, et kohtusse pöördumise vorm on hagiavaldus, mitte kaebus ega vaie komisjoni otsuse peale. Lõike 4 kohaselt on kaupleja kohustatud komisjoni teavitama otsuse täitmisest või samas asjas kohtusse pöördumisest. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et TTJA veebilehel avalikustatakse nende kauplejate nimed, kes ei järgi komisjoni otsuseid. Seega on kaupleja kohustatud kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul komisjoni otsuse täitmisest või maakohtusse pöördumisest teavitama, sest mitteteavitamisel lisatakse kaupleja komisjoni otsuseid mittetäitvate kauplejate nimekirja (n-ö must nimekiri). Komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja kantakse ka kaupleja, kes ei ole tähtaegselt järginud kompromisslepet kinnitanud juhtliikme otsust. Lõikes 7 sätestatakse juhud, mil kaupleja eemaldatakse lõikes 4 kirjeldatud nimekirjast. Need juhud on: 1) kaupleja teavitab komisjoni peale nimekirja kandmist, et ta on tarbija kasuks tehtud otsuse siiski täitnud; 2) kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud kolm aastat. Kehtiva seaduse alusel kustutatakse kaupleja mustast nimekirjast siis, kui kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud 12 kuud. Uue redaktsiooniga nähakse ette, et kaupleja kustutatakse kõnealusest nimekirjast siis, kui kaupleja on olnud mustas nimekirjas kolm aastat ning ta ei ole selle aja jooksul tarbija kasuks tehtud otsust täitnud. Muudatuste eesmärk on motiveerida kauplejaid aktiivsemalt otsuseid täitma või otsusega mittenõustumisel maakohtu poole pöörduma. Kolmeaastase tähtaja määramisel on lähtutud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 146, mille kohaselt on tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. 21 TKS-i ei täiendata üleminekusättega, mida kohaldatakse neile tarbijavaidlusasjadele, mille läbivaatamine on uue redaktsiooni jõustumisel juba algatatud ja mida menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist. TKS-i § 1 lõige 5 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS-i § 5 lõige 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Oma olemuselt on komisjoni tööd reguleerivad normid haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid ning sellest tulenevalt, kui seadust muudetakse, kohaldatakse enne 1. märtsi 2026 algatatud menetlustele menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Eelnõu § 2 reguleerib seaduse jõustumist. Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. märtsil. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (ELT L 165, 18.06.2013, lk 63–71). Eelnõus kavandatavad komisjoni menetluskorra muudatused on kooskõlas direktiivis sätestatud nõuetega vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele ja menetlustele. 6. Seaduse mõjud Eelnõu eesmärk on luua lihtne ja efektiivne kohtuväline tarbijavaidluse lahendamise süsteem, muutes komisjoni kehtivat menetluskorda eesmärgiga suurendada menetlusosaliste usaldust komisjoni ja selles läbiviidava menetluse vastu, parendada menetluse kvaliteeti ning tarbijavaidluste komisjoni tulemuslikkust. Eelnõuga kavandatavatel muudatustel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga on muudatustel mõju riigiasutuste korraldusele (kohustused riigile). Eelnõuga kavandatav olulisim muudatus on komisjoni juhtliikme ametikohtade loomine TTJA- sse. 6.1. Tarbijavaidluste komisjoni juhtliikme ametikoha loomine TTJA-sse Kavandatava muudatusega luuakse praeguste TTJA-s käsunduslepingu alusel töötavate 14 komisjoni esimehe asemel komisjoni juhtliikme ametikoht (eeldatavalt 3 ametikohta), mis täidetakse avaliku konkursi korras. Ametikohale esitatavad nõuded on kehtestatud seaduses. Kehtiva seaduse alusel on ettevõtlus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga kinnitatud komisjoni juhtliikmete (esimeeste) nimekiri, kuhu kuulub 14 isikut, kelle tööd komisjoni juhtliikmena tasustatakse käsunduslepingu alusel. Seega väheneb oluliselt juhtliikmete arv, kes töötavad osalise koormusega muu põhitegevuse kõrvalt. Muudatusel on positiivne mõju ka töökorraldusele, st komisjoni ja TTJA infovahetusele, menetluste läbiviimise tõhususele ja komisjoni juhtliikmete poolsele teabevahetusele menetlusosalistega. 22 Muudatus avaldab eeldatavasti positiivset mõju komisjoni professionaalsusele, lahendite kvaliteedile ja menetluse tõhususele, mille tulemusel suureneb vaidluspoolte üldine rahulolu menetlusega ja tarbijavaidluste lahendamisega. Juba tänasel päeval tegutseb komisjoni juures tarbijavaidluste komisjoni sekretariaat, mis koosneb 14. ametnikust ning sekretariaadi juhatajast. Nende roll on ka tulevikus komisjoni töö sujuv tagamine ning komisjoni abistamine. Käesoleval hetkel ei ole vajadust täiendavaid ametnikke palgata, kuid see võib tulevikus muutuda, kuivõrd komisjoni laekuvate avalduste arv on aasta-aastalt kasvutrendis. Sihtrühm on TTJA. 6.1.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kehtiva seaduse alusel makstakse komisjoni juhtliikmetele (tänased komisjoni esimehed) töötasu vastavalt töötatud tundide arvule. Kuutöötasu aluseks on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära ja koefitsiendi 0,55 korrutis, mis praegu on 3664 eurot. Ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada 170 eurot. Komisjoni juhtliikmete töötasudeks kulus 2023. aastal 107 571, 62 eurot. Komisjoni juhtliikmete palgad ei ole seadusemuudatuste jõustumisel enam seotud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega (KRAPS) tulenevalt sellest, et komisjoni juhtliikmete puhul ei ole tegemist kõrgemate riigiteenijatega, mis õigustaks juhtliikmete palkade sidumist KRAPS-is oleva regulatsiooniga. Kui arvestada komisjoni juhtliikme keskmiseks põhipalgaks 3500 eurot, kulub juhtliikmete töötasudele 168 588 eurot aastas (koos maksudega). Muudatusega kaasnev komisjoni juhtliikmete töötasudega seotud lisakulu on TTJA-le ca 61 000 eurot, mis kaetakse töö ümberkorraldamisega säästetavatest vahenditest seoses menetluste tõhusamaks muutmisega ja menetlusaegade lühendamisega. Töötasu määra alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Mõju sihtrühmaks võib väheolulisel määral pidada ka ettevõtlus- ja kutseliite ning tarbijaorganisatsioone, kes nimetavad komisjoni liikmeid, ning nende nimetatud isikuid. TTJA andmetel on komisjoni liikmeid ligi 40. Menetluse suurem selgus ja komisjoni töö suurem professionaalsus avaldab sihtrühma käitumisele siiski positiivset mõju ning motiveerib neid rohkem nimetama komisjoni liikmeks oma valdkonna asjatundjaid, kes panustaksid komisjoni töösse, aidates suurendada komisjoni valdkondlikku kompetentsi ja teha komisjonil kvaliteetsemaid otsuseid. Kavandatava muudatuse mõju ulatus on väheoluline, avaldumise sagedus väike ja muudatusel ei ole ebasoodsaid mõjusid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulusid, vaid need kaetakse TTJA eelarves sellest planeeritud vahenditest. 6.1.2. Muudatuse mõju tarbijatele 2023. aastal registreeriti tarbijavaidluste komisjonis 4086 tarbija avaldust ning aastate 2018– 2023 keskmine on 3150 avaldust aastas. Komisjoni juhtliikmete määramine avaldab kindlasti positiivset mõju otsuse kvaliteedile, sest seadusemuudatuse jõustumise korral tegeleksid komisjoni esimehed tarbijavaidluste lahendamisega põhitööna, mitte muude töökohustuste kõrvalt. See omakorda suurendaks tarbijate kindlustunnet ja usaldust vaidluse kohtuvälise 23 menetlemise vastu. See võib omakorda suurendada ka tarbijavaidluste komisjonile esitatavate pöördumiste arvu. Muudatusega ei pikendata tarbijavaidluse menetlusaega komisjonis. Direktiivi kohaselt tuleb vaidlus kohtuvälises menetluses lahendada 90 päeva jooksul pärast vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele avalduse täieliku toimiku laekumise kuupäevast. Aastal 2023 lahendati komisjonis vaidlused keskmiselt 56 päevaga. 6.1.3. Muudatuse mõju kauplejatele AS-i Ernst & Young poolt 2019. a tehtud uuringu tulemusel selgus, et suur osa kauplejaid ei ole komisjoni juhtliikmete tööga rahul, sh viidati juhtliikmete teadmiste vähesusele teatud valdkondades. Kuivõrd muudatustega luuakse kolm juhtliikme ametikohta, siis võimaldab see juhtliikmetel eri valdkondadele spetsialiseeruda, mis peaks eeldatavasti parandama komisjoni lahendite kvaliteeti ning suurendama kauplejate rahulolu komisjoni tehtud otsustega. 6.1.4. Muudatuse mõju kohtule Juhul kui vaidluspooled komisjoni otsusega ei nõustu (ning seda ei järgi), on neil võimalik pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Kuivõrd kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus komisjoni otsuse peale, siis puuduvad TTJA-l andmed, kui sageli ei ole pooled komisjoni tehtud otsusega rahul ning valivad võimaluse lahendada sama vaidlus kohtumenetluses. Eeldatavasti kohtusse pöördumine väheneb, kuna komisjoni juhtliikmete ametisse nimetamine võimaldab nende paremat spetsialiseerumist konkreetsetele valdkondadele ning see peaks parandama otsuste kvaliteeti ning seega ka suurendama poolte rahulolu komisjoni tehtud otsustega. Seega jääb kohtute koormus tänu komisjoni tehtud otsuste kvaliteedi paranemisele kas samaks või väheneb. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõus kavandatavad muudatused ei mõjuta kohalikke omavalitsusi. Komisjoni menetluskorra muudatused puudutavad TTJA eelarvet, kuna komisjoni tegevust rahastatakse TTJA eelarvest. Muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud kantakse olemasolevas TTJA eelarves selleks planeeritud vahenditest. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena rakendamiseks on vajalik kehtestada valdkonna eest vastutava ministri määrusega komisjoni juhtliikmete tasustamise määr. Määruse kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Eelpool mainitud määruse aluseks olev volitusnorm tuleneb TKS § 42 lõikest 2. Peale selle on eelnõule lisatud majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise kavand, millega täiendatakse määrust, et oleks kajastatud tarbijavaidluste komisjoni menetluse käigus kogutav andmestik ning andmete säilitamise tähtaeg (lisa 2). 24 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. märtsil. Komisjoni liikmete nimetamine uutel alustel ja muudatused komisjoni menetluskorras eeldavad TTJA-lt mõningaid ettevalmistusi, nendeks kulub vähemalt pool aastat. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kaubandus-Tööstuskojale, TTJA-le, MTÜ-le Eesti Tarbijakaitse Liit, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Turismifirmade Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Liisingfirmade Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Juristide Liidule, Eesti Advokatuurile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Arvamusi ja ettepanekuid esitasid Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Kaubandus- Tööstuskoda, Riigikohus, Eesti Pangaliit ja Eesti Kaupmeeste Liit. Suures osas on tehtud ettepanekutega ka arvestatud. Täpsemalt saab arvestatud ja arvestamata jäetud ettepanekutega tutvuda seletuskirja lisast nr 3. Algatab Vabariigi Valitsus 25  Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Tarbijavaidluste komisjoni juhtliikme tasustamise alused Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 42 lõike 2 alusel. (1) Tarbijavaidluste komisjoni juhtliikmele makstakse põhipalka vahemikus 3500-3800 eurot ühes kalendrikuus. (2) Komisjoni juhtliikme töötasu täpse suuruse määrab ja selle maksab välja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.  Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) tarbijavaidluste komisjoni poolt kogutud dokumentatsiooni andmestik.“; 2) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) andmed tarbijavaidluste komisjoni lahendite kohta säilitatakse kolm aastat alates otsuse avalikustamisest.“; 3) määruse lisa täiendatakse punktiga XI järgmises sõnastuses: „XI. Tarbijavaidluste lahendamise menetluse andmestik 11. Tarbijavaidluse lahendamise menetluse, tarbijavaidluste komisjoni otsuse ja otsuse täitmise kohta kantakse andmekogusse tarbija poolt tarbijavaidluse algatamisel ja vastava avalduse esitamisel seaduse alusel esitatavad andmed (TKS § 46) ja kinnitused avalduse esitamise tingimustega nõustumise kohta. Tarbijavaidluse lahendamise menetlusekohta kantakse andmekogusse täiendavalt järgmised andmed: 11.1. tarbija andmestik ja kontaktinfo – ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e- posti aadress; 11.2. menetluses esindaja kasutamisel tarbija esindaja andmestik ja kontaktinfo – ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress; 11.3. kaupleja nimi, registrinumber, telefoninumber ja e-posti aadress. Vajadusel lisatakse ja kantakse andmekogusse ka täiendav info kaupluse nime, teenuse osutaja või veebipoe aadressi kohta; 11.4. kaupleja esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress, 11.5. menetluse ja menetlustoimingute andmestik – menetluse number ja info avalduse menetluse seisu (etapi) kohta (eelmenetlus, menetlusse võetud, lahendamisel komisjonis, menetlus lõpetatud) ning menetlustähtajad; 11.6. tehingu valdkond, pooltevahelise tarbijalepingu andmed; 11.7. vaidluse asjaolud ja tarbija ja kaupleja vaidluse asjaolude kirjeldus, esitatavate tõendite loetelu ja esitatud nõue; 11.8. tarbija poolt vaidluse lahendamiseks eelnevalt sooritatud toimingud ja suhtlus kauplejaga – kauplejale kaebuse ja nõude esitamise aeg; kinnitus, kas kaupleja vastas pretensioonile või mitte; kauplejaga peetud kirjavahetus; 11.9. muu avalduse sisu ja nõuet selgitavad andmed, poolte kirjavahetus ja vaidluse lahendamiseks vajalik teave sõltuvalt vaidluse sisust ja esitatud nõude liigist; 11.10. asjas läbiviidud menetlustoimingute andmed – poolte esitatud taotlused, asjas koostatud menetlusdokumendid ja nõusolekud menetlustoimingute läbiviimiseks, poolte asjas antud selgitused ja muu vaidluse lahendamiseks vajalik info, muu asjassepuutuvad kolmandate osapoolte edastatud andmed; 11.11. vaidluse lahendamiseks vajalike tõendite andmestik ja asjas kogutud tõendite andmed ja vaidluse asjaolusid tõendavad dokumendid (akt, spetsialisti arvamus, ekspertiis, pildi-, video- ja häälmaterjal) koos vastava dokumendi liigi andmetega ja sisuga; 11.12. menetluse muu andmestik (algus ja lõpp, menetluse kestvus ja tähtajad, vaidluse tulem ja menetluse lõpetamise alus, valdkond, tooteliik, õiguslik probleem, asja arutamise aeg ja koht, pooltega peetud teabevahetus asja lahendamise korraldamise osas, kutsed, protokollid, märkused jm asja lahendamiseks vajalik menetlusinfo); 11.13. asjas tehtud lahendi sisu ja andmestik – resolutiivosa, põhjendav osa, asjaolude kirjeldus, komisjoni seisukohad, õiguslikud põhjendused, vaidluse poolte ja komisjoni andmed; rahuldatud nõude suurus, lahendi sisu lühikokkuvõte; 11.14. lahendi kuupäev, number, pooltele edastamise aeg, lahendi täitmise tähtaeg; 11.15. menetleja ees- ja perekonnanimi; 11.16. komisjoni esimehe ja liikmete ees- ja perekonnanimi; 11.17. muude menetluses osalenud isikute (tõlk, spetsisalist, ekspert) ees- ja perekonnanimi ning roll.“. § 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2026. a.