Saatja: "Keilin Tammepärg (ITL)" <
[email protected]>
Saaja: "mkm info" <
[email protected]>, "Guido Pääsuke"
Teema: Arvamus hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Kuupäev: 2024-12-16 12:01
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
16.12.2024 kirja nr 6.1-2/123-1 „Arvamus hädaolukorra seaduse muutmise
seaduse eelnõu kohta“.
Lugupidamisega
Keilin Tammepärg
Poliitika- ja õigusvaldkonna juht
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)
Tel: 5060113
E-post:
[email protected] <mailto:keilin.tammepä
[email protected]>
Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 15.11.2024 nr 2-2/2882-1
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 16.12.2024 nr 6.1-2/123-1
Arvamus hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Teie poolt arvamuse
avaldamiseks esitatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu), millega
muudetakse elutähtsa teenuse toimepidevust, sh kättesaadavust puudutavaid sätteid.
ITL toetab eelnõu punkti 2 eesmärki, millega muudetakse hädaolukorra seaduse (HOS) § 41 lõiget 2.
Peame mõistlikuks, et edaspidi on kohustus tagada elutähtsa teenuse toimepidevus dubleerivate
vahendite ja ühest tehnoloogilisest lahendusest sõltumatu alternatiivse lahenduse abil ajal, kui teenus
sõltub välisriigis asuvatest infosüsteemidest ja välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele
juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või elektroonilise side võrk ei toimi.
Selle muudatusega loodav suurem paindlikkus ehk vabadus otsustada, kuidas on mõistlik
toimepidevust tagada, on ITL-i kuuluvate elutähtsate teenuse osutajate poolt oodatud. ITL toetab
lähtumist tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest, millega kooskõlas ei kohustata elutähtsa teenuse
osutajaid valima kindlat tehnoloogiat ega piirata teenuse osutamiseks ja toimepidevuse tagamiseks
kasutatavate tehnoloogiate või muude alternatiivide valikut.
Soovime juhtida tähelepanu, et eelnõuga välja pakutud uus sõnastus võib tekitada praktikas segadust,
kuna kasutab mõisteid, mida kehtivas HOS-is ei kasutata, kuid on olemas elektroonilise side seaduses
(ESS) ja arusaadavad üksnes sideettevõtetele. Samas on elutähtsa teenuse osutajate ring laiem kui
üksnes sideettevõtted. Seejuures on kindlasti oluline teadvustada, et elektroonilise side seaduses
sisalduva (ESS § 8 p 2) elektroonilise side võrgu definitsiooni järgi on kõik alternatiivsed sidevõrgu
lahendused selle terminiga kaetud, nt satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk ja mobiiltelefonivõrk.
2
Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada HOS § 41 lg 2 järgmiselt viidates elektroonilise side
seadusele, sest HOS-is endas puuduvad mõisted, mida selles sättes kasutatakse:
„Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis,
peab elutähtsa teenuse osutaja tagama elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja
tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele
juurdepääsuks tavapäraselt kasutatav elektroonilise side teenus või võrk elektroonilise side seaduse
tähenduses ei toimi.“
Meie ettepanekut toetab ka „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 18 lg 7, mis sätestab, et kui
eelnõusse sobiv termin on juba teises seaduses määratletud, siis õigusselguse eesmärgil võib viidata
sellele seadusele, mille tähenduses terminit kasutatakse.
Lisaks teeme ettepaneku lisada eelnõu seletuskirja rõhutus, et iga elutähtsa teenuse osutaja peab
tagama just enda teenuse toimepidevuse alternatiivsete lahendustega. Hetkel käsitletakse eelnõu
seletuskirjas sideteenuse osutajaid ja nendest sõltuvust, kuid tegelikult on mõeldud see säte kehtima
kõigile elutähtsa teenuse osutajatele. See võib jätta mistahes valdkonna elutähtsa teenuse osutajale
mulje, et alternatiivide olemasolu tagamine on sideettevõtjast teenuse pakkuja kohustus. Seetõttu
teeme ettepaneku lisada seletuskirja näiteid teiste valdkondade elutähtsatest teenusest. Näiteks
makseteenus ja sularaharingluse tagamine või ravimitega varustamine ning sellest, kuidas neid
teenuseid osutatakse, kui on tekkinud HOS § 41 lõikes 2 kirjeldatud olukord. Ehk kuidas sel juhul
toimepidevus tagatakse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil.
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid eelnõu edasises menetluses arvestada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]