Käskkiri

KÄSKKIRI 18.12.2024 nr 34 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse asutaja ootuste kinnitamine 1. Vastavalt riigivaraseaduse paragrahvile 9 kinnitada dokument „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse asutaja ootused“ (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.02.2022 käskkiri nr 31 „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omanikuootuste kinnitamine.“ (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  2 KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 18.12.2024 käskkirjaga nr 34 Lisa Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse asutaja ootused 1. Riigi osalemise põhjused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi SA) eesmärk on toetada ettevõtlust, Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, nähtavust ning atraktiivsust äri-, investeerimis-, turismi-, elu- ja töötamispiirkonnana ning investeeringuid elamu-, äri- ja tootmishoonete kaasajastamisse. SA eesmärgid ja põhiülesanded on sätestatud põhikirjas ning SA lähtub oma tegevuses valdkondi puudutavatest riiklikest strateegilistest dokumentidest. SA omanikuootuste täitmise kohta annab SA ministeeriumile aru riigivaraseaduse §98 lg 13 viidatud nõukogu tegevusaruande raames. Põhikirjas sätestatud põhitegevuste elluviimisega toetab SA Eesti majanduse arengut, ettevõtlust, elu- ja ärikeskkonda. SA peab keskenduma ettevõtete tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvule, innovatsioonile, ekspordi kasvule, investeeringute suurendamisele ja Eesti majanduse konkurentsivõimele. Nende eesmärkide ellu viimiseks on SA-l vaja koostada uus strateegia. Riik asutajana seab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ootuse, et SA tuleb viia maailma parimate sarnaste asutuste tasemele ettevõtluse konkurentsivõime kasvatamisel, innovatsiooni toetamisel, investeeringute Eestisse toomisel ja siin hoidmisel ning Eesti rahvusvahelise maine kujundamisel. Selleks peab ka asutus tervikuna muutuma mõjusaks ja tõhusaks ettevõtlust toetavaks kompetentsikeskuseks, mis lähtub ettevõtluse toetamisel ettevõtjate vajadustest ja muudab teenuseid agiilselt vastavalt turu vajadustele; selleks on olulised järgmised põhimõtted:  Tervikuna efektiivsem asutus. Kooskõlas riigieelarve strateegiaga 2025–2028 peab SA eesmärk olema vähendada vähem mõjusate teenuste osutamist ja suunata ressursid mõjusate, majandust enim elavdavate teenuste osutamisele. Selleks on vajalik organisatsioonis ressursside paremaks suunamiseks luua pidev teenuste mõjususe monitooring; suurema mõju saavutamiseks vähendada koguteenuste arvu ja osutada vaid neid teenuseid, mis vastavad turuvajadustele ning aitavad kaasa ettevõtete konkurentsivõime kasvule. Kõigi teenuste puhul on oluline pidevalt jälgida teenuste rakenduskulu (toetuste väljamaksmise kulu / teenuse osutamise kulu), seda nii riigieelarveliste kui välisvahenditest rahastatud teenuste puhul ja esitada sellest regulaarseid ülevaateid nõukogule ja omanikule. Rakendamise kulu osas tuleb jälgida ka rahvusvahelist võrdluspilti teiste sarnaste organisatsioonidega. SA ei tohi dubleerida erasektori poolt osutatavaid teenuseid ning sekkub ainult siis, kui see on objektiivselt põhjendatud.  Kliendile orienteeritus, bürokraatia vähendamine teenuste osutamisel ja riskiisu kasvatamine. Tänaseks ei ole Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Sihtasutuse KredEx ühendamisel oodatud mõjusust kliendi paremaks teenindamiseks saavutatud. Tegeleda tuleb organisatsiooni reaalse integreerimisega nii SA siseselt kui klientide kasutajateekonna vaates. Kompetentsikeskuse eesmärk peab olema klientidele suunatud  3 ühtse kasutajateekonna loomine ja teenuste mugavus. Juhatus peab välja töötama indikaatorid, mille alusel anda hinnang kahe organisatsiooni liitmise edukusele. SA peab keskenduma toetuste kiiremale menetluskiirusele ning võtab toetuste andmisel suuremaid, aga samas kaalutletud riske. Juhatus peab viimase kohta andma regulaarseid ülevaateid nõukogule.  Organisatsiooni mainekujundus. SA kui terviku hea kuvandi loomine ja arendamine. Peab tekkima ühiskondlik arusaam, mis on SA mõju ning väärtus. SA juhatus peab proaktiivselt tegelema meediasuhtlusega ning omama häid suhteid kõikide nende huvitatud osapooltega (valitsus, ministeeriumid, jne). SA peab regulaarselt teenuste osutamisel arvestama reaalselt turul tegutsevate osapoolte tagasisidet. Selleks pakub juhatus välja ja nõukogu kinnitab asutusele tervikuna ja juhatusele tulemusmõõdikud. Mõõdikute seadmisel lähtutakse SA valdkondi puudutavatest riiklikest strateegilistest dokumentidest. Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja ootuste ja kesksete tulemusmõõdikute täitmise seire toimub iga-aastaselt. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. 2. Tegevus- ja finantseesmärgid 2.1. Tegevuseesmärgid 2.1.1. SA juhindub oma tegevuses ja juhtimispõhimõtetes ühingujuhtimise heast tavast ning kestlikkuse ja efektiivsuse, sh keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest. 2.1.2. SA lähtub oma tegevustes põhimõttest, et SA poolt pakutavad teenused edendavad Eesti ettevõtluskeskkonna ja ettevõtjate konkurentsivõimet, otsides sünergiat erasektori ning teiste riiklike või riigi rahastatavate asutustega (nt Välisministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Teadusagentuur, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik, jt). Samuti lähtub SA oma tegevuses põhimõttest, et osutatud teenused elavdavad majandust, tõstavad ettevõtete tootlikkust ja innovatsioonivõimekust ja aitavad tervikuna tõsta ettevõtete konkurentsivõimet. Nende eesmärkide tagamiseks teeb SA oma teenuste mõju kaardistuse ning lõpetab vähem mõjusate teenuste osutamise. Täpse vähendamise protsendi kinnitab nõukogu peale juhatuse ülevaate saamist. Lisaks on vaja hinnata teenuste rakenduskulusid ning tuua võrdlus teiste sarnaste organisatsioonidega. Selline teenuste kaardistus ja ettepanekud teenuste vähendamiseks ning rakenduskulu hinnang peavad olema tehtud hiljemalt 2025. aasta esimese poolaasta lõpuks. 2.1.3. SA sekkub turule, kui selleks on põhjendatud sekkumisloogika, näiteks turul puudub vajalik teenus või rahastamisvahend. 2.1.4. SA peab lihtsustama toetuste taotlemise protsessi, et vähendada bürokraatiat ja muuta ettevõtjatele taotlemine mugavamaks. See hõlmab kaasaegsete digilahenduste kasutuselevõttu, näiteks tuleb klienditeenindus viia emailipõhisest süsteemist  4 kaasaegseks ja kasutajasõbralikuks, kasutades selleks uusi tehnoloogiaid. SA peab tagama kiire ja tõhusa reageerimise ettevõtjate vajadustele. Lisaks peab SA uuendama kodulehekülje ja klienditeenindust tervikuna, mis vastavad kasutajate ootustele ja on kasutajakesksed. 2.1.5. SA juhatus peab nõukogule esitama ettepanekud ja otsustuskohad, kus on võimalik suurendada riskitaluvust, et toetada innovatsiooni ja majanduskasvu, sealhulgas parandada ettevõtete juurdepääsu kapitalile mõistlike tingimustega (näiteks laenude ja käenduste intressimäärad, finantseerimistingimused jms). Eesmärk on julgustada uute ja kõrgema riskiga projektide elluviimist, mis pakuvad suuremat potentsiaalset kasu ja aitavad tõsta ettevõtete konkurentsivõimet. See hõlmab näiteks ettevõtete suurusele kohandatud toodete arendamist ning suurettevõtetele turupõhiste lahenduste pakkumist. Ettepanekud esitatakse nõukogule hiljemalt 2025. aasta esimese poolaasta lõpuks. 2.1.6. Välisinvesteeringute osakond peab 2025. aasta lõpuks muutuma laiemaks investeeringute valdkonnaks, suunates oma tähelepanu ka Eesti siseturu investeeringutele. See tähendab, et investeeringute valdkond peab toetama mitte ainult välisinvesteeringuid, vaid ka olemasolevate Eesti ettevõtete investeeringuid, et soodustada nende kasvu ja arengut. Eesmärgiks on luua tugevam ja mitmekesisem investeerimiskeskkond, mis toetab nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi investeeringuid. 2.1.7. SA koostöös Kliimaministeeriumiga töötab välja programmi, mis soodustab kodude loomist ja eluasemete kättesaadavust ning arendab eluhoonete rekonstrueerimise tööstust üle Eesti. 2.1.8. SA-d iseloomustavad kogu organisatsiooni (sh tütarettevõtted) tasemel jätkusuutlikkus (sh keskkonnamõju jalajälje vähendamine, vastutustundlik juhtimiskultuur, protsesside digitaliseerimine); töötajate pidev arendamine ja karjäärivõimaluste soodustamine; töötajatest hoolimine ja väärtustamine (sh nt panus tervishoidu, pensionisse, paindlik töökeskkond, tulemustel põhinev motivatsioonisüsteem); kõrged ootused juhtimisele (mh kaasav, inspireeriv, innovaatiline); professionaalsus; initsiatiivikus ja avaliku raha heaperemehelik kasutamine. Teenuskvaliteedi tagasisidestamine ja pidev hindamine ning parendamine on SA tegevuse läbiv mõõdik. 2.2. Finantseesmärgid Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on SA-l järgmised finantseesmärgid: 2.2.1. Efektiivistamine ja ressursikasutus (2025–2028 RES): SA eesmärk ei ole ainult riigieelarveliste vahendite kokkuhoid, vaid kogu SA efektiivistamine. SA peab keskenduma teenustele, millel on suurim mõju ja nõudlus. Teenused, millel ei ole palju kliente, suletakse, et suunata ressursid tõhusamalt. Ettepanekud nõukogule 2025. a esimese poolaasta lõpuks. 2.2.2. Tulu teenimine ja majanduskasv: SA eesmärk on finantsinstrumentide pakkumisel tegutseda isetasuvana, prioriseerides majanduskasvule ja konkurentsivõime kasvule suunatud tegevusi. SA  5 koostab ja esitab nõukogule ettepanekud, kuidas ka teiste teenuste puhul suurendada isetasuvust. Ettepanekud esitatakse nõukogule 2025. a esimese poolaasta lõpuks. 2.2.3. Avalik huvi ja sotsiaalmajanduslik mõju: SA lähtub oma eesmärkide kujundamisel, tegevustes ja otsustes eelkõige avalikust huvist ja sotsiaalmajanduslikust mõjust, tagades, et kõik tegevused toovad kasu laiemale ühiskonnale. 2.2.4. Vahendite ja ressursside sihipärane rakendamine: SA tagab, et kõik käsutusse suunatud vahendid ja ressursid kasutatakse sihipäraselt ja tulemuslikult, et saavutada maksimaalne mõju ja efektiivsus. 2.2.5. Riskiisu ja teadlik riskijuhtimine: SA riskiisu lähtub omanikuootuste esimeses punktis sõnastatud üldeesmärkidest. Seetõttu aktsepteerib SA oma tegevuses turutingimustest kõrgemaid riske, korraldades riskijuhtimise viisil, mis tagab teadliku ning kaalutletud riskide võtmise, et toetada innovatsiooni ja majanduskasvu.