Kiri

Lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel KOOSKÕLASTUSTKK Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud / Võetud teadmiseks Eesti 1) Kõigepealt soovime selguse mõttes üle korrata, et Arvestatud seisukohapunktis 5.2., mille kohaselt peame oluliseks, et Tööinspektsioon Tööinspektsioon leiab endiselt, et käesoleval hetkel ja IMI-süsteemiga ühendatava avaliku liidesega liitumine jääb lähitulevikus meie liitumine e-deklaratsiooniga ei ole liikmesriikidele selgelt ja ühemõtteliselt ka edaspidi vabatahtlikuks võimalik. Kokkuvõtlikult öeldes seisnevad mitteliitumise ja et liikmesriikidele peab säilitama võimaluse soovi korral jätkata peamised põhjused selles, et Tööinspektsioonil on välja riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise infosüsteemide arendatud oma Tööelu infosüsteem (TEIS), kus on lähetatud kasumist. Oleme viidatud seisukohapunkti selgitavas osas seisukoha töötajate moodul, mille kaudu on võimalik kiirelt ning põhjendustena esitanud kõik Tööinspektsiooni nimetatud põhjused, kasutajasõbralikult esitada lähetatud töötajate teateid. et selgitada, miks Eesti toetab avaliku liidesega liitumise Lisaks on Tööinspektsioon seoses arenduse rahastusega vabatahtlikkust nii praegu kui ka tulevikus. kohustunud TEIS lähetatud töötajate moodulit aktiivsena hoidma kindla aja vältel. Oluliseks põhjuseks on ka ühisakna arendus, millega tagatakse üks koht kolmanda riikide kodanike ja lähetatud töötajate andmete edastamiseks. See lahendus võimaldab Tööinspektsioonil saada informatsiooni selle kohta kui palju lühiajalise töötamise registreeringutest on lähetatud töötajad, et teostada sihitatult järelevalvet nende tööandjate üle, kes lähetatud töötajate teated jätavad esitamata. 2) Suur hulk lähetusteateid tuleb Tööinspektsioonile Võetud teadmiseks. kaubandussektorist. Tööinspektsioon on kaalumas lähetus- teadete esitamise kohustuse puhul valdkondliku erandi kehtestamist kaubandusettevõtetele. Erandi rakendamise kasuks otsustamisel väheneb oluliselt lähetusteadete arv, mistõttu leiame, et Euroopa Liidu mastaabis Eesti e- deklaratsiooniga mitteliitumine erilist mõju ei avalda. 1 3) Mis puudutab tagasisidet e-deklaratsiooni määruse eelnõule Arvestatud seisukohapunktis 5.2., kus oleme rõhutanud selle (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb olulisust, et määruse tekstist peab selguma ühemõtteliselt põhimõte, siseturu infosüsteemiga ühendatud avalikku liidest töötajate et avaliku liidese kasutuselevõtt on liikmesriikidele vabatahtlik ning lähetamise deklareerimiseks ja millega muudetakse määrust et seejuures on oluline tagada kooskõla ja vältida vastuolusid (EL) nr 1024/2012), siis tahame rõhutada, et määruse erinevate sätete vahel. Samuti lisasime selgitusse, et oluline Tööinspektsiooni vaates on oluline, et määrusest nähtuks on vajadusel üle vaadata määruse eelnõu artikli 1 lõike 2 ja artikli 10 konkreetselt, et e-deklaratsiooniga liitumine on liikmes- omavaheline seos, et artiklist 10 nähtuks ühemõtteliselt, et määrus on riikide jaoks vabatahtlik. Kuigi määruse eelnõu artikkel 1 lg selle vastuvõtmisel siduv ja vahetult kohaldatav üksnes neile 2 sätestab, et: „Liikmesriigid võivad otsustada avalikku liikmesriikidele, kes on otsustanud vabatahtlikult avaliku liidesega liidest kasutada“, näeb määruse eelnõu artikkel 10 ette, et liitumise kasuks. Ühesõnaga, Eesti soovib, et määruse tekst kajastaks määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides selgelt ja üheselt mõistetavalt, et avaliku liidesega liitumine on liikmesriikides. Leiame, et oluline oleks üle vaadata artikkel liikmesriikidele vabatahtlik nii praegu kui ka tulevikus. 1 lg 2 ja artikli 10 omavaheline seos, et ka artiklist 10 nähtuks, et määrus on siduv neile, kes on otsustatud e- deklaratsiooniga liitumise kasuks. Ühesõnaga soovime, et määruse tekst kajastaks konkreetsemalt e-deklaratsiooniga liitumise vabatahtlikkust. Muus osas meil tähelepanekuid ei ole. 2 Eesti 1) Kaubanduskoda toetab käesoleva eelnõu eesmärki, milleks Arvestatud seisukohapunktis 5.1., mille kohaselt Eesti toetab Kaubandus- on „vähendada ettevõtjate ja riigi pädevate asutuste haldus- määruse üldisi eesmärke soodustada siseturu nõuetekohast toimimist, Tööstuskoda koormust, hõlbustades ühelt poolt lähetusdeklaratsioonide lihtsustada töötajate lähetamisega seotud deklareerimise kohustuse esitamist kasutajasõbralikul viisil nii eemalt kui ka täitmist, vähendada liikmesriikide pädevate asutuste ja ettevõtete elektrooniliste vahendite abil ning teiselt poolt halduskoormust, aidata kaasa lähetatud töötajate õiguste kaitsele liikmesriikide vahelist halduskoostööd ning tulemuslikku suunatud EL-i õigusaktide täitmise üle järelevalve tegemisele ning järelevalvet direktiivides 2014/67/EL ja 96/71/EÜ toetada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist halduskoostööd. sätestatud kohustuse täitmise üle“. Kaubanduskoja hinnangul on igati positiivsed algatused, mis aitavad ettevõtete halduskoormust vähendada ning tööd lihtsustada. 2) Sooviksime täpsustada, et kui tegemist on ühtse Selgitame, et avaliku liidese ja selle juurde kuuluva lähetamise ühise lahendusega, mis vähendab nii ettevõtjate kui ka riigi standardvormi loomine on Komisjoni algatus, millega liitumine pädevate asutuste halduskoormust, siis miks on tegemist toimub vabatahtlikkuse alusel. Vabatahtliku lahenduse on tinginud vabatahtliku lahendusega ning miks see ei ole kohustuslik eelkõige asjaolu, et paljudes liikmesriikides oli juba enne Komisjoni kõigile EL-i liikmesriikidele. Leiame, et kui kõik EL-i kõnealuse õigusliku algatuse avalikustamist tehtud märkimväärseid liikmesriigid ühineksid loodava liidesega, siis oleks kõikide investeeringuid riigisisestesse infosüsteemidesse, et arendada välja osapoolte vahel deklaratsioonide esitamine ühtne ning tõhusad lähetamise deklareerimissüsteemid, mis paljuski on täna mugavam. hästi toimivad ja vastavad riiklikele vajadustele (nt Eestis TEIS-i lähetatud töötajate moodul, mis on kasutusel alates 2023. aasta juulist ning mille arendus läks maksma ca 250 000 eurot). Lisaks aitab vabatahtlik lähenemine tagada, et liikmesriigid saavad ise otsustada, kas nad soovivad ning kas neil on tehniline ja rahaline võimekus liituda avaliku liidesega, arvestades oma spetsiifilisi olusid, eripärasid ja vajadusi. Kui avaliku liidesega liitumine oleks liikmesriikidele kohustuslik, võiks see hoopis tekitada täiendavat halduskoormust neile liikmesriikidele, kes on teinud investeeringuid oma efektiivsete IT-lahenduste loomisesse ja soovivad jätkata juba olemasoleva riigisisese deklareerimissüsteemi kasutamisega. 3 3) Leiame, et juhul kui näiteks mõni EL-i liikmesriik otsustab Arvestatud. Nõustume, et loodav avalik liides (veebiportaal) võiks vabatahtliku liidesega mitte liituda, siis võiks veebiportaalis sisaldada viiteid ka nende liikmesriikide lähetamise deklareerimis- olla olemas siiski viited või lingid ka nende riikide süsteemidele, kes liidesega ei liitu, et kogu informatsioon oleks EL-i deklaratsiooni lahendustele, et kõik info oleks ühelt lehelt ülesest avalikust liidesest kättesaadav. Oleme valmis esitama Teie kättesaadav. vastavasisulise ettepaneku läbirääkimiste käigus määruse eelnõuga tegeleva asjaomase töögrupi kohtumisel. 4) Eelnõu artikkel 4 lg 2 kohaselt kehtestab Komisjon Mitte arvestatud. Kuivõrd avaliku liidese kasutuselevõtt saab standardvormi rakendusaktidega. Leiame, et kui on määruse eelnõu kohaselt olema liikmesriikidele vabatahtlik, siis ei rakendusaktiga standardvorm paigas, siis peaks ka nendele saa eraldiseisvalt vaid ühise standardvormi kasutuselevõttu teha riikidele, kes vabatahtliku liidesega ei liitu, olema liikmesriikidele kohustuslikuks, sest ühine standardvorm kuulub kohustuslik see, et ka nende deklaratsioonide vormid lahutamatult avaliku liidese juurde, st liidesel asub standardvorm. sisaldaksid täpselt samu andmepunkte, mis standardvormil Avalik liides on mitmekeelne elektrooniline deklareerimise portaal, on. See tähendab, et kõik EL-i liikmesriigid peaksid mis luuakse muuhulgas eesmärgiga lihtsustada teenuseosutajate deklaratsioonis kajastama samu andmeid ning need riigid, (ettevõtjate) jaoks töötajate lähetamisel lähetusdeklaratsioonide kes pole liidesega liitnud, ei kajastaks deklaratsioonides esitamist vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele. Avalik rohkem andmepunkte. liides ise võimaldabki kasutada lähetusdeklaratsiooni esitamiseks ühist standardvormi, mis tähendab, et ühisel standardvormil põhineva lähetusdeklaratsiooni täidab teenuseosutaja just avaliku liidese kaudu. Seega, liikmesriik ei saa otsustada eraldiseisvalt liituda ainult ühise standardvormiga, kuna see on mõeldud kasutamiseks avalikus liides. 4 Eesti 1) Eesti Ametiühingute Keskliit toetab Euroopa parlamendi ja Arvestatud seisukohapunktis 5.1., mille kohaselt Eesti toetab Ametiühingute nõukogu ettepanekut luua töötajate lähetamise määruse üldisi eesmärke soodustada siseturu nõuetekohast toimimist, Keskliit deklareerimiseks siseturu infosüsteemiga ühendatud avalik lihtsustada töötajate lähetamisega seotud deklareerimise kohustuse liides. Kõik meetmed, mis on abiks lähetatud töötajate täitmist, vähendada liikmesriikide pädevate asutuste ja ettevõtete töötingimuste kontrollivõimaluste suurendamisel ja nende halduskoormust, aidata kaasa lähetatud töötajate õiguste kaitsele ärakasutamise vähendamisel on teretulnud. Pooldame suunatud EL-i õigusaktide täitmise üle järelevalve tegemisele ning sellise üle-euroopalise siseturu infosüsteemiga ühendatud toetada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist halduskoostööd. avaliku mitmekeelse liidese loomist, millega lihtsustatakse liikmesriikide ja ettevõtjate poolset halduskoormust lähetatud töötajate deklareerimisel ja hõlbustatakse samal ajal liikmesriikide järelevalvet lähetatud töötajate õiguste kaitsmisele suunatud õigusaktide täitmise üle. 2) Väga oluliseks peame, et infosüsteemiga luuakse ka Selgitame, et lähetusdeklaratsioonide esitamise kohustus on jätkuvalt lähetatud töötajatele lähetusdeklaratsiooni esitamise tööandjatel (ettevõtjatel), kes lähetavad oma töötajaid teise võimalus ja arvame, et süsteemiga liitumisel peab töötajate liikmesriiki tööle teenuse osutamiseks määratud ajavahemikus informeerimine olema kohustuslik. (ELTTS § 51 lg 1). Lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustuse sätestamine Eesti õiguses tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL1 artikkel 9 lõike 1 punktist a, mille kohaselt võib riik kohustada konkreetselt teise riigi teenuseosutajat, st tööandjat, esitama lähetust puudutavat teavet. Määruse eelnõu kohaselt avalik liides võimaldab edastada lähetusdeklaratsiooni koopia lähetatud töötajale. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL, 15. mai 2014 , mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ( „IMI määrus” ) EMP-is kohaldatav tekst. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32014L0067. 5 3) Kindlasti on süsteemi kasutegur suurem, mida rohkem Arvestatud osaliselt seisukohapunktides 5.1., 5.2. ja 5.7. Eesti ei liikmesriike on süsteemiga ühinenud. Oleme seisukohal, et kiirusta avaliku liidese ja ühise standardvormi kasutuselevõtmisega Eesti võiks samuti nimetatud meetmega ühineda. ühinema, kuna meil on Eestisse lähetatavate töötajatega seotud deklareerimise kohustuse täitmiseks tõhus ja hästi toimiv riiklik deklareerimissüsteem TEIS, mille juurde kuulub lähetatud töötajate moodul. Lähetatud töötajate mooduli loomise eesmärk oli luua lihtne, kiire, kasutajasõbralik ja võimalikult vähekoormav e-lahendus nii teiste liikmesriikide ettevõtetele, kes lähetavad töötajaid Eestisse teenust osutama, kui ka Eesti riiklikule pädevale asutusele, Tööinspektsioonile. Ühelt poolt, TEIS-i lähetatud töötajate moodul vähendab ettevõtete halduskoormust seeläbi, et lihtsustab lähetus- deklaratsioonide koostamist ja esitamist. Seejuures on Eesti süsteem lähetatud töötajate deklareerimisel EL-i kiireim, mis selgus Komisjoni tehtud analüüsist. Teiselt poolt vähendab TEIS-i lähetatud töötajate moodul ka Tööinspektsiooni halduskoormust, aidates Tööinspektsiooni järelevalveametnikul tõhusamalt menetleda ja hallata lähetusdeklaratsioone ning ühtlasi lihtsustades tulemuslike kontrollide teostamist Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste üle, et kaitsta nõuetekohaselt lähetatud töötajate õigusi teenuste osutamisel piiriüleselt. Tänu TEIS-i lähetatud töötaja mooduli kasutuselevõtmisele on nüüd järelevalveametnikul üks e-keskkond, kus ta teostab kõik toimingud, sh järelevalvetoimingud, suhtleb hõlpsalt ettevõtjatega, saab vajalikku statistikat, näeb kogu ettevõtte ajalugu, mis Eestil on olemas konkreetse ettevõtte kohta (töövaidlused, tööõnnetused, varasemad järelevalve menetlused, riskianalüüsid jne). Arvestades eelnevat ja asjaolu, et täna puudub meil piisav teave avaliku liidese ja selle juurde kuuluva ühise standardvormi täpsemate toimimistingimuste, kasutuselevõtuga kaasnevate tegelike kulude, halduskoormuse, efektiivsuse ja lisandväärtuse kohta, on Eesti huvitatud kõnealuse määrusega seonduva protsessi jälgimisest, samas ei välista avaliku liidesega liitumist tulevikus. 6 7  Lisa 2. Kaasatud huvigruppide nimekiri Eesti Ametiühingute Keskliit [email protected] Eesti Tööandjate Keskliit [email protected] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Teenistujate Ametliitude [email protected] Keskorganisatsioon (TALO) Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate [email protected] Assotsiatsioon Teenusmajanduse Koda [email protected] Autoettevõtete Liit [email protected] Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate [email protected] Assotsiatsioon Eesti Personalirendiettevõtete Liit [email protected] Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected] Startup Estonia [email protected] Eesti Infotehnoloogia ja [email protected] Telekommunikatsiooni Liit Asutajate Selts [email protected]  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu “Eesti seisukohad töötajate lähetamise deklareerimiseks loodava avaliku liidese määruse” kohta Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 13. novembril 2024. a määruse ettepaneku, Euroopa Liidu (edaspidi EL) siseturu infosüsteemiga (ingl k Internal Market Information System – IMI) ühendatava avaliku liidese määruse kohta. Määruse ettepanekuga luuakse töötajate lähetamise deklareerimiseks mitmekeelne elektrooniline avalik liides (edaspidi avalik liides). Avalik liides on siseturu infosüsteemiga ühendatav veebiportaal töötajate lähetamise deklareerimise ühise elektroonilise vormi (edaspidi ühine standardvorm) kasutamiseks ja lähetatud töötajate andmete automaatseks edastamiseks osalevate liikmesriikide deklareerimissüsteemidesse, millega lähetatud töötajaid vastuvõtvad liikmesriigid saavad vabatahtlikult liituda. Avaliku liidesega liitumine võimaldab teenuseosutajatel esitada avaliku liidese kaudu lähetusdeklaratsioone liikmesriikidele, kes võtavad kasutusele avaliku liidese. Avaliku liidese kasutuselevõtmine tähendaks Eestile täiendava ajalise ja rahalise ressursi panustamist seoses olemasoleva ja efektiivse riikliku infosüsteemi (Tööelu infosüsteemi, edaspidi TEIS) lähetatud töötajate mooduli edasiarendamisega, et tagada mooduli koostalitlusvõime avaliku liidesega. Samuti mõjutab avaliku liidesega liitumine riigisisest õiguslikku regulatsiooni. Liikmesriik peab enne teenuseosutajatelt avaliku liidese kaudu asjaomase teabe nõudmist tagama, et selline kohustus oleks sätestatud riigisiseses õiguses. Lisaks tuleb liidesega liitumisel liikmesriigil enne selle kasutuselevõttu sätestada vajalikud õigusnormid, et teenuseosutajad saaksid kasutada liidest deklaratsioonide esitamiseks. EL-i direktiividega on kehtestatud reeglid lähetatud töötajate töötingimuste minimaalseks kaitseks liidu territooriumil, mille tõhusaks järelevalveks võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda, et teistes liikmesriikides asuvad tööandjad deklareeriksid töötajate lähetamise nende territooriumile. Kõik liikmesriigid on kehtestanud oma liikmesriiki töötajaid lähetavatele teenuseosutajatele deklareerimiskohustuse, kuid riiklike süsteemide ülesehitus, nõutav teave ja funktsionaalsus erinevad üksteisest oluliselt. Seetõttu soovib komisjon luua IMI- süsteemiga ühendatava avaliku liidese, s.o ühtse lähetamise deklareerimise süsteemi, mis sisaldab endas töötaja lähetamise deklaratsiooni standardvormi, mille aluseks võetakse liikmesriikide ekspertide abil varem koostatud andmeväljade loetelu ja täpsed andmeväljad sätestatakse lõplikult komisjoni rakendusaktidega. Eesti toetab määruse üldisi eesmärke: siseturu toimimise edendamine, ettevõtjate jaoks töötajate lähetamise deklareerimise lihtsustamine, nii teenuseosutajate kui ka riiklike pädevate asutuste halduskoormuse vähendamine ning riiklike pädevate asutuste halduskoostöö tugevdamine, lähetatud töötajate töötingimuste täitmise üle järelevalve lihtsustamine. Tähtis on, et avaliku liidesega liitumine jääb liikmesriikidele vabatahtlikuks, säilitades võimaluse jätkata riigisiseste lähetamise deklareerimissüsteemide kasutamist. Peame oluliseks paindlikkust liidese kasutuselevõtmisel ja kasutamise lõpetamisel. Toetame põhimõtet, et liikmesriigid võivad otsustada mitte nõuda teenuseosutajatelt kogu ühisel standardvormil sisalduvat teavet. Eesti peab oluliseks selget, läbipaistvat ja liikmesriike kaasavat menetlust ühise standardvormi ajakohastamisel. Samuti peame oluliseks, et avalik liides ühilduks riigisiseste lähetamise deklareerimissüsteemidega ning et selle liidese ühendamiseks liikmesriikide deklareerimissüsteemidega nähakse ette rahastamisvõimalused EL-i vahenditest. 1 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon esitas 13. novembril 2024. a liikmesriikidele määruse ettepaneku, milles käsitletakse IMI-süsteemiga tulevikus ühendatava mitmekeelse avaliku liidese loomist ja selle juurde kuuluva töötajate lähetusdeklaratsiooni ühise standardvormi kehtestamist. Teisisõnu, komisjonil on esiteks kavas arendada välja avalik liides, mis on kõigile liikmesriikidele ligipääsetav mitmekeelne veebiportaal lähetusdeklaratsioonide esitamiseks, ning teiseks julgustada võimalikult paljusid liikmesriike liituma avaliku liidese ja selle juurde kuuluva ühise standardvormiga. Avaliku liidese loomise ja ühise standardvormi kehtestamise eesmärkidena on komisjon määruse ettepanekus toonud välja järgmise: edendada siseturu nõuetekohast toimimist (teenuste osutamise vabadust); lihtsustada lähetusdeklaratsioonide täitmist, esitamist ja ajakohastamist; vähendada teenuseosutajate1 halduskoormust teenuste osutamisel piiriüleselt; vähendada liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormust; hõlbustada lähetatud töötajate õiguste kaitset teenuste osutamisel piiriüleselt; tugevdada halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel; hõlbustada liikmesriikide tulemuslikku järelevalvet lähetatud töötajate õiguste kaitseks kehtestatud EL-i õigusaktide järgimise üle ning lihtsustada liikmesriikide jaoks tulemuslike ja piisavate kontrollide tegemist oma territooriumil, mis aitab kaasa lähetatud töötajate õiguste kaitsele. IMI-süsteemiga ühendatud avalik liides on tehniline tööriist, mille komisjon teeb liikmesriikidele vabatahtlikuks kasutamiseks kättesaadavaks. Kui vastuvõttev liikmesriik otsustab võtta kasutusele avaliku liidese, siis sellega liitumisel peavad teistes liikmesriikides asutatud teenuseosutajad hakkama kasutama avalikku liidest lähetusdeklaratsioonide esitamiseks vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele (Eestis Tööinspektsioonile). Viimasel juhul tuleb liikmesriigi territooriumile töötajat lähetaval teenuseosutajal täita ühisel standardvormil põhinev lähetusdeklaratsioon avalikus liideses. Ühisel standardvormil sisalduv teave on eelkõige vajalik liikmesriikide järelevalveasutustele lähetatud töötajate kaitseks kehtestatud töötingimuste ja nõuete täitmise üle kontrollide teostamiseks. Ühise standardvormi andmeväljade loendi loomisel arvestatakse ka liikmesriikide eksperttöörühma nõuandeid. Standardvormil sisalduma hakkavate andmeväljade lõpliku loetelu kehtestab komisjon eraldi rakendusaktidega. Kuivõrd lähetusdeklaratsiooni esitamiseks luuakse avalikku liidesesse liikmesriikidele mitmekeelne standardvorm, siis liidese ja standardvormi kasutamine võimaldab teenuseosutajatel esitada liikmesriikidele, kuhu nad oma töötajaid lähetavad ja mis on ühtlasi võtnud kasutusele avaliku liidese, lähetusdeklaratsioonid ühes e- keskkonnas ja oma emakeeles. Avaliku liidesega liitunud liikmesriik võib otsustada lähetatud töötajate deklareerimisel mitte küsida kogu ühisel standardvormil sisalduvat teavet. Seejuures on oluline, et pärast avaliku liidese kasutuselevõtmist ei tohi liikmesriik kohustada teenuseosutajaid täiendavate deklareerimisnõuete täitmiseks või lisateabe esitamiseks, st on välistatud nende andmete küsimine, mis ei sisaldu ühises standardvormis. Samuti avaliku liidese kaudu esitatud lähetusdeklaratsioon asendab kõik muud liikmesriigi õiguse alusel nõutavad deklaratsioonid, mis 1 Komisjon on kasutanud määruse ettepanekus ja oma töödokumendis termineid “teenuseosutaja”, “ettevõte” ja “ettevõtja”. 2 tähendab, et riiklik pädev ametiasutus ei saa teenuseosutajalt täiendavalt küsida riigisiseselt välja töötatud lähetusdeklaratsiooni vormi täitmist. Liikmesriik peab avaliku liidesega liitumisel sätestama riigisiseses õiguses õigusnormid, mis kohustavad teenuseosutajaid esitama lähetusdeklaratsioone avaliku liidese kaudu. Enne, kui liikmesriik hakkab liidest kasutama, tuleb vastu võtta ka vajalikud õigusnormid, mis võimaldavad töötajaid Eestisse teenuse osutamiseks tööle lähetatavatel teenuseosutajatel liidest kasutada. Eestis avaliku liidese ja ühise standardvormi kasutuselevõtmine võib eelkõige kaasa tuua vajaduse muuta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust2 (edaspidi ELTTS). Muudatused sõltuvad sellest, millised saavad olema tulevikus kehtestatava ühise standardvormi täpsed andmeväljad, mida teenuseosutajad hakkavad täitma lähetusdeklaratsioonide esitamisel. Näiteks kui ühisele standardvormile lisatakse andmeväli “lähetatava töötaja kodakondsus”, siis tuleb arvestada, et praegu ei küsi Tööinspektsioon teenuseosutajalt lähetusdeklaratsiooni esitamisel sellist teavet. Kui Eesti liituks avaliku liidesega ja otsustaks tulevikus hakata küsima ka kodakondsuse andmeid, siis tuleks muuta vastavalt ELTTS-i § 51, mis määratleb lähetusega seotud andmed, mis tuleb esitada Tööinspektsioonile Eestisse töötaja lähetamisel. Seejuures on riigisisese õigusliku regulatsiooni muutmisel oluline arvestada, et liikmesriik võib otsustada mitte küsida teenuseosutajalt kogu ühisel standardvormil sisalduvat teavet. Komisjon toob määruse ettepanekus esile, et IMI-süsteemi kasutamine võimaldab taaskasutada olemasolevaid IT-lahendusi, mis aitab vähendada ühekordseid kulutusi IT-arenduse jaoks. Varasemalt on liikmesriigid ühise standardvormi teemalisel eksperttöörühma kohtumistel välja toonud IMI-süsteemiga ühendatud avaliku liidese järgmiseid eeliseid: ühe EL-i ülese registreerimisportaali kasutamine, madalamad kulud, digitaliseerimise kiirenemine, vähem bürokraatiat, paindlikkus, parem läbipaistvus ja statistika. Samuti, et tsentraliseeritud süsteem võimaldab loobuda riigisisestest lähetatud töötajate deklareerimise infosüsteemidest. Samas on eksperttöörühmas toimunud arutelud näidanud, et paljud liikmesriigid soovivad siiski ka tulevikus jätkata riiklike lähetatud töötajate deklareerimissüsteemide kasutamist.3 Määruse ettepaneku kohaselt hakkab avaliku liidese digitaalne platvorm põhinema autovedude sektoris sõidukijuhtide lähetamiseks kasutusel oleval IT-lahendusel4, mis on samuti ühendatud IMI-süsteemiga. Kõnealuse määrusega soovitakse muuta teistes sektorites lähetatud töötajate deklareerimise tehniline lahendus sarnaseks lähetatud sõidukijuhtide deklareerimise süsteemiga autovedude sektoris. Arvestades eelnevat, peab Eesti vajalikuks juhtida tähelepanu IMI-ga seotud senistele murekohtadele, mis võivad hakata takistama avaliku liidese sujuvat toimimist, mis omakorda tooks liikmesriikidele kaasa täiendavaid väljakutseid, näiteks järelevalve teostamisel. Nimelt Eesti järelevalveasutus, Tööinspektsioon, on praktikas kokku puutunud IMI- süsteemi ja lähetatud sõidukijuhtide mooduli tehniliste keerukustega, mis muudavad Eesti ettevaatlikuks komisjoni ettepaneku osas siduda avalik liides IMI-ga ja kõnealuse liidese 2 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus, RT I, 05.10.2022, 3. 3 Memo. 08.11.2023. Töötajate lähetamise ühtse e-deklaratsiooni vormi eksperttöörühma 2. kohtumine, lk 6. 4 IT-lahendus, millele on ligipääs autoettevõtjatel ja mida autoettevõtjad kasutavad liikmesriikidele, kuhu sõidukijuhte lähetatakse, lähetusdeklaratsioonide esitamiseks ja nende ajakohastamiseks ning vajadusel muude asjakohaste dokumentide esitamiseks IMI-süsteemis. 3 arendamisel võtta aluseks lähetatud sõidukijuhtide IT-lahendus. Sarnaseid tehnilisi takistusi on varem märkinud ka teiste liikmesriikide esindajad varasematel eksperttöörühma kohtumistel. Tööinspektsiooni kogemuse põhjal ei konkureeri IMI-süsteem TEIS-i lähetatud töötajate mooduli kasutusmugavusega. Tööinspektsiooni järelevalveametnikule on oluline, et ta näeks kohapeal järelevalve teostamisel kogu ettevõtjat ja lähetatud töötajaid puudutavat teavet ühest e- keskkonnast. Tänu TEIS-i lähetatud töötajate moodulile on järelevalveametnikule loodud üks e- keskkond, millest saab teostada kõik lähetatud töötajat puudutavad toimingud, sh järelevalvetoimingud, suhelda ettevõtjaga, välja võtta statistikat ning ajalugu kogu ettevõtet puudutava teabe (varasemate kontrollide, töövaidluste, tööõnnetuste jms) kohta. Eelnev võimaldab Tööinspektsioonil teostada sihitatud ja tulemuslikku järelevalvet lähetatud töötajate töötingimuste üle. Seevastu Eesti liitumine avaliku liidesega tekitaks järelevalveametnikule oma ülesannete täitmiseks kaks e-keskkonda. Kohapeal (nt ehitusplatsil või ühisreidil) järelevalve tegemisel tuleb aga tegutseda kiiresti ja informatsioon peab olema reaalajas kättesaadav. IMI- süsteemi sisselogimine kahe erineva parooliga ja kasutamine on selleks liiga aeganõudev. Lisaks seisab Tööinspektsioon jätkuvalt silmitsi probleemiga, et Eestis on alaregistreeritud lähetatud töötajate töötamine, mida on Tööinspektsioonil keeruline tuvastada. Tööandja poolt lähetatud töötaja Eestis töötamise korral kohaldatakse ELTTS-i. Kui välisriigi5 ettevõtja lähetab töötaja Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikuks, siis on lähetatava töötaja tööandja kohustatud sellest teavitama Tööinspektsiooni ja registreerima Eestisse lähetatava töötaja Tööinspektsioonis enne töötaja faktilise töötamise algust Eestis (ELTTS § 51 lg 2). Registreerimine toimub läbi lähetusteate esitamise TEIS-i iseteeninduse keskkonnas. Lähetuse kohta andmete esitamiseks tuleb isikul kõigepealt sisestada oma e-posti aadress → Seejärel saadetakse isikule e-kiri koos juurdepääsu lingiga → Pärast juurdepääsu lingile vajutamist avaneb vaade „Lähetatud töötajate registreerimine“ → Lähetuse andmete sisestamiseks tuleb vajutada nupule „Lisa uus teade +“ → Edasi tuleb täita andmeväljad lähetaja, tellija ja lähetatud töötaja(te) kohta → Viimasel lehel avaneb kokkuvõte esitatud andmetest ning → Lähetuse teate esitamiseks tuleb vajutada nupule „Esita teade“. Kuivõrd komisjon toetab liikmesriigi digitaristu arendamist avaliku liidesega liitumiseks vaid osaliselt6, siis avaliku liidese kasutuselevõtmine tähendaks Eestile täiendava ajalise ja rahalise ressursi panustamist seoses juba olemasoleva ja hästi toimiva riigisisese infosüsteemi – TEIS-i lähetatud töötajate mooduli – kohandamise ja edasiarendamisega, et tagada selle koostalitlusvõime ja ühenduvus EL-i ülese avaliku liidesega. Hetkel ei ole Eestis riigieelarve planeerimisel selliste kulutustega arvestatud, sh ei ole Tööinspektsioonile ettenähtud täiendavat rahastust, ning kulude vajalikkust saab hinnata tulevikus, kui Eesti peaks otsustama avaliku liidesega liituda. Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikkel 114. Määruse vastuvõtmiseks seadusandlikus tavamenetluses on vajalik EL-i nõukogu kvalifitseeritud häälteenamus. Rahvusparlamentide subsidiaarsuse kontrolli tähtaeg on 5. veebruaril 2025. aastal. 5 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 96/71/EÜ tähenduses. 6 Teadaoleva info kohaselt toetab komisjon avaliku liidesega liitumiseks liikmesriigi digitaristu arendamist vaid 50 000 euroga, kuid Eesti esialgse hinnangu kohaselt läheb TEIS-i lähetatud töötajate mooduli sidumine avaliku liidesega oluliselt rohkem maksma. 4 Määruse eelnõu menetlemine toimub EL-i nõukogu siseturu töörühmas ja ühise standardvormi lõplik sisu kehtestatakse edasises menetluses komisjoni rakendusaktidega. Käesoleva Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Stella Vogt (5886 4172, [email protected]), sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (5916 2680, [email protected]), töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (5451 0226, [email protected]) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Triinu Nurmjõe (526 6860, [email protected]). Seisukohad ja seletuskiri koostati koostöös Justiitsministeeriumi ja Tööinspektsiooniga. Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar ([email protected]). 2. Määruse ettepaneku sisukokkuvõte 2.1. Ettepaneku artiklite sisu Määrusega sätestatakse normid järgmise kohta: a) IMI-ga ühendatud avalik liides; b) avaliku liidese funktsioonid; c) avaliku liidese kasutamine; d) standardvorm; e) isikuandmete töötlemine ja kaitse; f) esitatud teabe töötlemine IMI kaudu; g) määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine; h) komiteemenetlus; i) hindamine. Artikkel 1. Siseturu infosüsteemiga ühendatud avalik liides. Artikkel 1 sätestab IMI-ga ühendatud mitmekeelse avaliku liidese loomise töötajate lähetamise deklareerimiseks. Samuti tuuakse välja avaliku liidese peamiste eesmärkidena järgmine: aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele (teenuste osutamise vabaduse edendamine); vähendada liikmesriikide ametiasutuste ja ettevõtete halduskoormust; hõlbustada liikmesriikide järelevalvet lähetatud töötajate õiguste kaitsmisele suunatud EL-i õigusaktide täitmise üle; toetada asjaomast halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Samuti antakse liikmesriikidele võimalus vabatahtlikkuse alusel otsustada, kas võtta kasutusele avalik liides. Lisaks võimaldatakse liikmesriigi õigusaktidega näha ette, et teenuseosutajad peavad deklareerima töötaja lähetamise avaliku liidese kaudu, esitades mitmekeelsel standardvormil põhineva deklaratsiooni. Kui liikmesriik võtab kasutusele avaliku liidese, siis asendab avalikus liideses koostatud lähetatud töötaja deklaratsioon kõik muud riigisisese õiguse alusel nõutud deklaratsioonid. Artikkel 2. Avaliku liidese funktsioonid. Artiklis 2 loetletakse avaliku liidese peamised funktsioonid: teenuseosutajale konto loomisega juurdepääsu võimaldamine; kasutaja tegevustega seotud andmete nõuetekohase kogumise tagamine; lähetusdeklaratsioonide loomine, esitamine ja haldamine; lähetatud töötajale lähetusdeklaratsiooni koopia edastamine; IMI kaudu esitatud andmete kättesaadavaks tegemine vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele halduskoostöö eesmärgil kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2012 lisa punktidega 6 ja 7; 5 vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste taotlusel lähetusdeklaratsioonide otse vastuvõtmine siseriiklikus infosüsteemis, kui liikmesriik seda taotleb. Lisaks tuuakse välja, et komisjon vastutab avaliku liidese arendamise, hooldamise ja käitamise eest ning tagab puuetega inimestele juurdepääsu avalikule liidesele ja selle sisule. Artikkel 3. Avaliku liidese kasutamine liikmesriikides. Artikkel 3 käsitleb avaliku liidese kasutamist liikmesriikides ja sätestab täpse korra, mille alusel liikmesriigid saavad kasutada avalikku liidest. Need liikmesriigid, kes otsustavad kasutada avalikku liidest või selle kasutamise lõpetada, peavad sellest komisjoni teavitama 6 kuud enne avaliku liidese kasutuselevõtmist või selle kasutamise lõpetamist. Kui liikmesriik otsustab kasutada avalikku liidest, tuleb liikmesriigil aegsasti enne selle kasutamise alustamist võtta vastu vajalikud õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud selleks, et töötajaid sellesse liikmesriiki lähetavad teenuseosutajad saaksid kasutada avalikku liidest ning täita avaliku liidese ja töötajate lähetamise deklaratsiooni standardvormi nõudeid. Liikmesriigid ei tohi kohustada teenuseosutajaid avaliku liidese kaudu täiendavate deklareerimisnõuete või lisateabe esitamiseks, kui liikmesriik on juba võtnud kasutusele avaliku liidese. Peale selle teeb komisjon avalikku liidest kasutatavate liikmesriikide nimekirja avalikus liideses üldsusele kättesaadavaks. Artikkel 4. Standardvorm. Artikkel 4 sätestab üldised andmekategooriad selle kohta, millist teavet hakkab loodav ühine standardvorm sisaldama. Ühine standardvorm hakkab sisaldama teavet teenuseosutaja, lähetatud töötaja, lähetusülesande, kontaktisiku ja teenusesaaja kohta. Samuti nähakse ette, et komisjon kehtestab standardvormil sisalduvate andmete loetelu eraldi rakendusaktidega, mis võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 viidatud korras, st komisjonile antakse kõnealuse määrusega rakendamisvolitused standardormi kehtestamiseks. Teisalt võib liikmesriik, kes otsustab võtta kasutusele avaliku liidese, mitte küsida teenuseosutajalt kogu standardvormil sisalduvat teavet, millest tuleb liikmesriigil komisjoni eraldi teavitada. Samuti nähakse ette eraldi menetlus standardvormi võimalikuks muutmiseks. Nimelt liikmesriik võib esitada komisjonile ettepanekuid standardvormi muutmiseks. Komisjon vaatab liikmesriigi ettepanekud läbi ja vastavalt vajadusele muudab standardvormi. Samuti võib komisjon esitada nii omal algatusel kui ka liikmesriigi ettepanekul standardvormi muutmise ettepaneku. Artikkel 5. Isikuandmete töötlemine ja säilitamine. Avalikus liideses lähetatud töötajate deklaratsioonide koostamisel, esitamisel ja haldamisel töödeldakse isikuandmeid. Artikliga 5 luuakse EL-i õiguses õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks kooskõlas isikuandmete kaitse normidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679 ja 2018/1725. Artiklis 5 määratletakse isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekategooriad ja andmesubjektid. Lisaks selgitatakse avaliku liidese kaudu esitatud isikuandmete töötlemisega kaasnevaid kohustusi. Artikkel 5 võimaldab avalikus liideses töödelda sama artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmeid. Samuti sätestatakse isikuandmete vastutavate töötlejatena komisjon ja teenuseosutaja erinevateks juhtudeks. Olukorras, kus liikmesriigile edastatakse täiendavalt avaliku liidese kaudu lähetusdeklaratsioonid siseriiklikku infosüsteemi, on isikuandmete vastutavaks töötlejaks liikmesriigi pädev asutus. Avalik liides peab automaatselt kustutama selle kaudu esitatud lähetamisega seotud andmed 36 kuud pärast lähetamise perioodi lõppkuupäeva. Samuti peab avalik liides võimaldama kustutada kõik avalikus liideses ja teenuseosutajate kontodel salvestatud isikuandmed pärast seda, kui neid ei ole enam vaja eesmärkidel, milleks 6 neid isikuandmeid koguti või töödeldi. Avalik liides peab võimaldama saata teenuseosutajatele meeldetuletusi, et nad vajadusel kontrolliks ja kustutaks isikuandmeid, mida nad neid enam ei vaja sel otstarbel, milleks neid koguti või töödeldi. Liikmesriik võib lubada riiklikul pädeval asutusel esitada riiklikele sotsiaalpartneritele muul viisil kui IMI kaudu asjakohast IMI-st kättesaadavat teavet niivõrd, kui see on vajalik ja üksnes lähetamise reeglite täitmise kontrollimiseks ning kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega, tingimusel et teave on seotud lähetusega asjaomase liikmesriigi territooriumile. Artikkel 6. Esitatud teabe töötlemine IMI kaudu. Artiklis 6 sätestatakse, et liikmesriikide pädevate asutuste vahelise halduskoostöö hõlbustamiseks ja vastastikuse abi taotluste lihtsustamiseks tuleb avalikus liideses esitatud teave teha vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele kättesaadavaks otse IMI-süsteemis. Artikkel 7. Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine. Artikliga 7 muudetakse IMI määruse lisa, lisades sinna punktiga 17 viite kõnealusele määrusele. Artikkel 8. Komiteemenetlus. Artiklis 8 määratletakse komiteemenetlus, mida tuleb järgida standardvormi kehtestamisel. Artikkel 9. Hindamine. Artiklis 9 pannakse komisjonile kohustus hinnata määrust viis aastat pärast selle jõustumist, esitades aruande määruse kohaldamisel saadud kogemuste ja eesmärkide saavutamise kohta. Eelkõige peaks hindamisaruandes kajastuma järgmine: mil määral on määrusega õnnestunud vähendada halduskoormust, et tagada teenuste vaba osutamist; hõlbustada liikmesriikide tulemuslikku järelevalvet lähetatud töötajate kaitseks kehtestatud EL- i õigusaktide järgimise üle; tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist halduskoostööd. Artikkel 10. Jõustumine. Artikli 10 kohaselt jõustub määrus kolm kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. 3. Määruse ettepaneku vastavus õigusliku aluse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Võib nõustuda, et valitud on asjakohane õiguslik alus. Sarnaselt IMI määrusele on kõnealuse määruse ettepaneku õiguslik alus ELTL-i artikkel 114, mille lõige 1 annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õiguse võtta liikmesriikides õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Määruse eesmärk on toetada siseturu toimimist ELTL-i artikli 26 mõttes. Samas ei tohi lõiget 1 kohaldada muuhulgas isikute vaba liikumise sätetele ega töötajate õigustele ja huvidele. ELTL-i artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt kuulub siseturgu puudutav EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevuse valdkonda. 7 3.2. Subsidiaarsus Võib nõustuda, et määruse ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele. Kuivõrd siseturu küsimused on jagatud pädevuses, siis tuleb kohaldada subsidiaarsuse põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võib EL meetmeid võtta ainult siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke ning neid on võimalik paremini saavutada EL-i tasandil. Määrusega luuakse IMI-süsteemiga ühendatav mitmekeelne avalik liides, et muuhulgas vähendada töötajaid teise liikmesriiki tööle teenuse osutamiseks lähetavate teenuseosutajate halduskoormust, hõlbustada direktiivi 96/71/EÜ paremat ja ühetaolisemat kohaldamist ning jõustamist, mida ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada ning mille ulatuse ja mõju tõttu saab nimetatud eesmärke paremini saavutada EL-i tasandil. Avalik liides EL-i veebiportaalina ja ühine standardvorm loovad liikmesriikide üleselt sarnase tehnilise lahenduse lähetusdeklaratsioonide esitamiseks liikmesriikidele, kes otsustavad võtta kasutusele avaliku liidese. Avaliku liidese ja ühise standardvormi loomise üks eesmärkidest on lähetatud töötajate õiguste kaitse tagamine. Eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks ning samuti teenuseosutajate ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste halduskoormuse vähendamiseks on oluline liikmesriikide omavaheline tõhus koostöö, mida oleks oluliselt keerukam saavutada ilma EL-i tasandil loodava lähetamise deklareerimissüsteemita. 3.3. Proportsionaalsus Määruse ettepanekut võib pidada proportsionaalseks. Avaliku liidese loomine on sobiv meede selleks, et saavutada õiguspärased eesmärgid. Meede muudab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö sujuvamaks, kuivõrd lähetatud töötajate andmed on üheaegselt ja ühes EL-i üleses e-keskkonnas tehtud kättesaadavaks liikmesriikidele, kes otsustavad avaliku liidesega liituda. Kuigi komisjoni ambitsioon on välja töötada kõiki liikmesriike hõlmav lähetatud töötajate deklareerimissüsteem, mille juurde kuulub lähetamise andmeid sisaldav ühine standardvorm, on avaliku liidesega liitumine liikmesriikidele vabatahtlik. See tähendab, et liikmesriigid (juhul, kui nad ei võta kasutusele avalikku liidest) ei ole kohustatud oma riigisisestest lähetamise deklareerimise süsteemidest loobuma, mille läbi on sekkumine riigisisesesse otsustusõigusesse liikmesriikide jaoks minimaalne. Samas looks avaliku liidese kasutuselevõtmine lisandväärtust neile liikmesriikidele, kellel täna ei ole veel välja arendatud hästi toimivat lähetamise deklareerimise tehnilist lahendust või kellel puuduvad ressursid oma riikliku IT-lahenduse arendamiseks. Määruse ettepanek ei mõjuta riigisisest kaalutlusõigust, kuivõrd avaliku liidese ja ühise standardvormi kasutuselevõtmine on liikmesriigi otsustada. Isikute vaba liikumise, sh töötajate vaba liikumise, toetamise seisukohalt aitaksid avalik liides ja ühine standardvorm vabatahtlike tööriistadena lihtsustada töötajate lähetamist teenuste osutamisel piiriüleselt. Seega nõustume, et arvestades määruse ettepaneku vabatahtlikku iseloomu, ei lähe ettepanek kaugemale sellest, mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks, ega mõjuta liikmesriikide pädevust töötajate lähetamisel teise liikmesriiki teenuste osutamiseks. 8 4. Määruse ettepaneku mõjud 4.1. Mõju majandusele ja ettevõtjatele Lähetatud töötajate deklareerimiseks loodava avaliku liidese ja ühise standardvormi üheks eesmärgiks on vähendada töötajaid lähetavate teenuseosutajate (ettevõtjate) halduskoormust, ühtlustades EL-i üleselt lähetusdeklaratsioonide koostamist ja esitamist. Praegu on komisjoni hinnangul töötajaid lähetavatel ettevõtjatel liialt suur halduskoormus, kuna liikmesriikidel on lähetusdeklaratsioonide esitamiseks kasutusel erineva ülesehituse, nõuete ja funktsionaalsusega deklareerimissüsteemid. Komisjon usub, et liikmesriikide ülese ühtse deklareerimissüsteemi kasutuselevõtt säästaks ettevõtjate aega seeläbi, et nad ei peaks enam orienteeruma erinevate liikmesriikide süsteemides ning saaksid täita alati samasugust lähetusdeklaratsiooni vormi. Komisjoni tellitud töötajate lähetamise aruande7 kohaselt lähetati 2022. aastal EL-is kokku hinnanguliselt 1,9 miljonit töötajat, kokku esitati 2,3 miljonit lähetusdeklaratsiooni ja lähetamiste hinnanguline koguarv oli 4,7 miljonit. Kui võrrelda hinnangulisi koguarvusid, siis on näha, et üks lähetatud töötaja oli keskmiselt 2,5 korda lähetatud. Eestile kui vastuvõtvale liikmesriigile esitati 2022. aastal kokku 688 lähetusdeklaratsiooni, mis sisaldas endas 1685 lähetamist, mis on teadaolevate andmete põhjal liikmesriikide võrdluses ühed madalaimad numbrid. Eestile esitatud lähetusdeklaratsioonid moodustasid kõikidest liikmesriikidele esitatud lähetusdeklaratsioonidest 0,03%, millega oleme esitatud lähetusdeklaratsioonide arvult Küprose ees eelviimasel kohal ning Eestisse lähetamised moodustavad kõikidest lähetamistest 0,05%, jäädes Küprose ja Malta ees tagantpoolt kolmandale kohale8. Seega kogu EL-i võrdluses lähetatakse Eestisse vähe töötajaid, millest tuleneb, et Eestisse töötajate lähetamisega seotud ettevõtjate arv on liikmesriikide võrdluses marginaalne. Komisjon rõhutab, et ühine standardvorm vähendaks oluliselt ettevõtjate halduskoormust ning kiirendaks töötajate lähetamise protsessi. Samas saab märkida, et praeguse praktika kohaselt ettevõtjate halduskoormus Eestisse töötajate lähetamisel EL-i võrdluses on üks madalamaid. Komisjon on analüüsinud lähetatud töötajate deklareerimisega seotud halduskoormust kõikides liikmesriikides, testides liikmesriikide lähetamise deklareerimise info süsteeme kontrollitud tingimustes ja sama stsenaariumi alusel9. Analüüsi tulemused näitasid, et EL-is keskmiselt on deklaratsiooni ühekordsete või ad hoc komponentide täitmise aeg 12 minutit ja 48 sekundit ning deklaratsiooni komponentide täitmise aeg 26 minutit ja 56 sekundit. Eestis kuluv aeg ühekordsete või ad hoc komponentide jaoks on 3 minutit ja 49 sekundit (riikide võrdluses kiireim aeg) ning deklaratsiooni komponentide täitmise aeg 17 minutit ja 30 sekundit (kiiruselt kolmas aeg). Seega kokku kulub ettevõtjal Eesti lähetusdeklaratsiooni vormi täitmiseks aega 21 minutit 19 sekundit, mis on kiireim tulemus EL-is. Eelnevast tulenevalt on liikmesriikide võrdluses Eesti välja töötatud lähetusdeklaratsiooni vormi täitmine juba praegu ettevõtjatele väga kiire ja lihtne. 7 European Commission, Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion, De Wispelaere, F., Pacolet, J. and De Smedt, L., Posting of workers: collection of data from the prior declaration tools: reference year 2022, Publications Office of the European Union, 2024, https://op.europa.eu/publication-detail/-/publication/384d8554-4e1c-11ef-acbc-01aa75ed71a1, lk 21–22. 8 Aruandes on puudu Kreeka, Hispaania, Läti, Leedu, Slovakkia ja Rootsi deklaratsioonide arv ning Belgia, Tšehhi, Kreeka, Hispaania, Läti, Leedu, Hollandi ja Sloveenia lähetamiste arv. 9 Commission Staff Working Document. Accompanying the document Proposal for a Regulation of the European Parliament and Council on a Public Interface Connected to the Internal Market Information System for the Declaration of Posting of Workers and Amending Regulation (EU) No 1024/2012, lk 6–7. 9 Komisjoni tehtud analüüsis hinnati ka seda, milline oleks ettevõtja jaoks ajaline kokkuhoid lähetusdeklaratsiooni vormi täitmisel, kui kõik liikmesriigid liituksid avaliku liidesega. Eeldati, et kokkuhoid tuleneb eelkõige avaliku liidese kiirest leidmisest, lähetusdeklaratsiooni vormi täitmise juhiste lugemiseks kuluva aja vähenemisest, lähetuse andmete taaskasutamise võimalusest mitmes liikmesriigis ning ühise standardvormi lihtsustatud infonõuetest võrreldes liikmesriikides kehtivate vormidega. Analüüs näitas, et Eestis oleks ajaline kokkuhoid võrdluses teiste liikmesriikidega kõige väiksem. Kuigi ajaline kokkuhoid näitab positiivset mõju, ei ole siiski avaliku liidese täpsemad toimimistingimused liikmesriikidele hetkel teada (näiteks see, milline hakkab olema avaliku liidese ülesehitus, funktsionaalsus, efektiivsus, kasutajamugavus ja ühise standardvormi lõplik andmeväljade loend), mistõttu ei saa lõplikult positiivset mõju Eestis kinnitada. Lisaks ei ole teada, millal komisjon eelmainitud analüüsi teostas. Kui see toimus enne 1. juulit 2023. aastal, siis võib eeldada, et Eestisse töötajaid lähetavate ettevõtjate halduskoormus on veelgi madalam, kuna Eesti võttis 1. juulil 2023. aastal kasutusele TEIS-i lähetatud töötajate mooduli. TEIS-i lähetatud moodul muutis ettevõtjatele lähetusdeklaratsiooni täitmise ja esitamise veelgi kiiremaks ja tõhusamaks ilma täiendavate dokumentide esitamise vajaduseta, mistõttu on kasutajate halduskoormus veel enam alanenud ning komisjoni esitatud potentsiaalse ajalise kokkuhoiu hinnangud Eesti lähetusdeklaratsiooni vormi täitmisel võivad olla veelgi väiksemad. Peale selle on Eestis hetkel arendamisel Siseministeeriumi ühisakna rakendus, mis hakkab koondama kolmandate riikide kodanike ja lähetatud töötajate andmeid ühes e-keskkonnas. Selle rakenduse kaudu saadetakse automaatselt andmed huvitatud osapooltele: Tööinspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile ning Töötukassale. Hetkel tuleb tööandjatel esitada sarnaseid andmekoosseise mitmele ametiasutusele eraldi. Ühisakna rakendusega on tulevikus kavas liidestada ka TEIS-i lähetatud töötajate moodul. Rakenduse käivitumisel väheneb ettevõtjate halduskoormus Eestisse töötajate lähetamisel veelgi. Ei ole teada, kas Eestis avaliku liidese kasutuselevõtmisel oleks võimalik tulevikus TEIS-i siduda ühisakna rakendusega. Seega näiteks ettevõtjatele, kes lähetavad kolmanda riigi kodanikke läbi EL-i liikmesriigi, tekiks avaliku liidesega liitumisel ikkagi eraldi kaks e-keskkonda: ühisaken (lühiajalise töötamise registreerimise andmete esitamiseks) ja avalik liides (lähetusdeklaratsiooni esitamiseks). Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi komisjon on näidanud, et suures pildis võib EL-i tasandil avaliku liidese kasutuselevõtmisel olla keskmiselt märgatav mõju ettevõtjate halduskoormusele lähetusdeklaratsioonide täitmisel ja esitamisel, siis Eesti kontekstis on seda hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal keeruline kinnitada. Eesti lähetatud töötajate deklareerimissüsteem on juba praegu EL-i kiireim ja efektiivseim ning tulevikus kavandatavad arendustööd seoses TEIS-i lähetatud töötajate mooduli liidestamisega Siseministeeriumi eestvedamisel arendatava ühisakna rakendusega vähendavad ettevõtjate halduskoormust veelgi. Avaliku liidese kasutuselevõtmisel on küsitav, kas Eesti saab tulevikus TEIS-i moodulit liidestada ühisakna rakendusega. See tähendab, et avaliku liidese kasutuselevõtmisel ei pruugi ettevõtjate halduskoormus oluliselt väheneda, võrreldes olukorraga, kus Eesti kasutaks vaid enda riigisiseseid IT-lahendusi. 4.2. Mõju sotsiaalvaldkonnale 10 Määruse üks eesmärke on aidata tervikuna kaasa lähetatud töötajate õiguste kaitsele ja õiglasele liikuvusele. Komisjon on seisukohal, et avaliku liidese kaudu ühetaoliste lähetusdeklaratsioonide esitamine ning esitatud teabe töötlemine IMI-süsteemis muudab liikmesriikide jaoks lihtsamaks tulemuslike, piisavate ja sihipäraste kontrollide tegemise. Samuti leiab komisjon, et IMI-süsteem võimaldab koostada statistikat, mis toetab liikmesriikide poliitika kujundamist ja loob tugeva aluse järelevalveasutuse tööle, näiteks riskianalüüside tegemisele. Täiendavalt tänu võimalusele saata lähetusdeklaratsiooni koopia lähetatud töötajale, paraneb töötajate teadlikkus ja nad saavad oma õigustele suuremat tähelepanu pöörata. Eesti on juba välja arendanud töötajate lähetamise deklareerimiseks TEIS-i lähetatud töötajate mooduli ja võtnud selle kasutusele alates 1. juulist 2023. aastal, mis oluliselt lihtsustab ettevõtjate jaoks lähetusdeklaratsioonide esitamist ning Tööinspektsiooni järelevalvet lähetatud töötajate töötingimuste üle, kuivõrd kõik järelevalvetoimingud, sh suhtlus ettevõtjatega ja statistika väljavõtmine, toimuvad ühes e-keskkonnas. Tööinspektsioon teeb efektiivset halduskoostööd teiste riikidega, olles seejuures sõlminud ka koostöö- ja teabevahetuse kokkulepped mitmete liikmesriikidega. EL-i riikide ülene ühtne teabevahetuskeskkond parandab potentsiaalselt piiriülest koostööd. IMI-süsteemi kaudu toimub lähetatud, sh kolmandatest riikidest pärit, töötajate kohta informatsiooni vahetamine, vajaduse korral võimalikest rikkumistest teavitamine, dokumentide ja otsuste kättetoimetamine ning riikidevaheline jõustamine. 2023. aastal oli Eestis IMI päringuid kokku 193, millest 79 saabus Tööinspektsioonile ning 105 päringut ja/või teadet saatis Tööinspektsioon ise. Eestil on väga hea koostöö Soomega, kellelt saabus 47 päringut, et välja selgitada, kas isik oli ikka Eestisse lähetatud.10 Lähtudes aga senisest kogemusest autovedude sektoris sõidukijuhtide lähetamiseks kasutusel oleva IT-lahendusega11, mis on samuti ühendatud IMI-süsteemiga, ning millel hakkaks avaliku liidese platvorm põhinema, ei ole täna võimalik veendunult tõdeda, et avalik liides järelevalve efektiivsust ja seeläbi lähetatud töötajate õiguste kaitse tagatust suurendaks. Tööinspektsioon on esile toonud mitmeid tehnilisi probleeme senise lähetatud sõidukijuhtide IT-lahendusega ja IMI- süsteemiga, näiteks IMI-süsteemist on raskendatud statistika väljavõtmine, mis on vajalik Tööinspektsiooni järelevalve teostamiseks valimi koostamisel; Tööinspektsioonile ei kuvata esitatud lähetusdeklaratsiooni ajalugu ega muudetud andmeid ning lähetusdeklaratsioonid on kättesaadavad üksnes IMI-süsteemis, st andmed ei liigu TEIS-i lähetatud töötajate moodulisse. Statistika on oluline osa Tööinspektsioonile järelevalvetegevuste planeerimiseks ning samuti riskianalüüside koostamiseks. Praegu on IMI-süsteemist statistika saamine raskendatud. IMI- süsteemist statistika väljavõtmine toimub üksnes Exceli baasil. Ühtlasi IMI ei võimalda järelevalveasutustel piisavalt lihtsalt ja tõhusalt välja võtta statistilisi andmeid. IMI-st on võimalik andmeid saada lähetatud sõidukijuhtide arvu kohta konkreetse perioodi jooksul (aastate 10 Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2024-04/TI%20aastaraamat%202024%20EST.pdf, lk 45. 11 Sõidukijuhtide lähetamine käib kogu EL-i üleselt IMI-süsteemi kaudu. Vt selle kohta sõidukijuhtide lähetamise nõudeid reguleerivat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1057, 15. juuli 2020, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012. 11 ja kuude lõikes) ja lähetusdeklaratsiooni esitanud riikide lõikes. Kokkuvõttes pakub IMI-süsteem Tööinspektsioonile liialt vähe andmeid analüüsiks. Teisalt TEIS-ist saab Tööinspektsioon kõik vajalikud andmed kätte. Näiteks andmed töötaja lähetajariigi, töötaja ametikoha, Eestis töötamise ajalise kestvuse jm kohta. TEIS-i lähetatud töötajate moodulist liiguvad lähetuste andmed andmeaita, kust need automaatselt edastatakse analüüsiprogrammi Tableau, kust omakorda saab statistikaks ja aruandluseks aruandeid koostada ning välja võtta. Järelevalveks vajaliku valimi jaoks võetakse hiljem aruannetest välja ettevõtted, kellel on seos lähetatud töötajatega ja kellel on esinenud töölepingu seadusest või töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid rikkumisi. Enim aga tunneb Tööinspektsioon täna puudust võimalusest tuvastada just neid ettevõtteid, kes jätavad lähetusdeklaratsioonid esitamata. Tööinspektsioonil on huvi tõhustada järelevalvet ettevõtjate poolse lähetuste deklareerimiskohustuse täitmise üle, kuivõrd hetkel puudub Tööinspektsioonil sisuliselt ülevaade nendest ettevõtetest, kes süstemaatiliselt ei esita lähetusdeklaratsioone eesmärgiga mitte langeda järelevalve huviorbiiti. Eestis registreeritakse aastas ligikaudu 25 000 lühiajalist töötamist, kuid Tööinspektsioonil puudub teave, kui paljud neist lühiajalistest töötamise registreeringutest on lähetatud töötajad ning see informatsioon on olemas Politsei- ja Piirivalveametil. Siseministeeriumi arendatava ühisakna rakenduse abil saaks Tööinspektsioon edaspidi vajaliku info järelevalve tegemiseks. Eesti liitumisel avaliku liidesega jätkuks Eestis esitatavate lähetusdeklaratsioonidega saadavate andmete osas senine praktika ja tulemuseks oleks see, et Tööinspektsioon ei suudaks efektiivselt ja andmepõhiselt tuvastada lähetatud töötajate tööalast ärakasutamist. Kuigi komisjon on rõhutanud, et viies lisaks autovedude sektorile ka teiste sektorite lähetusdeklaratsioonide esitamise ja teabevahetuse üle IMI-sse, ei peaks riiklikud asutused enam käitama ja haldama kahte erinevat süsteemi, ei pea see Eesti puhul paika. Avaliku liidesega liitumisel oleks Tööinspektsiooni järelevalveametnikul ikkagi kaks e-keskkonda (IMI ja TEIS-i lähetatud töötajate moodul), kuna vaid IMI-süsteem ei suuda kõiki riigisiseseid vajadusi katta. Lisaks tekib küsimus, kas avaliku liidese kasutuselevõtul saab Eesti tulevikus liituda riigisiseselt arendatava ühisakna rakendusega. Viimase võimaluse puudumisel oleks Tööinspektsioonil lähetuseeskirjade vastu eksinud tööandjate väljaselgitamine ning lähetatud töötajate töötingimuste üle järelevalve tegemine oluliselt keerulisem. Avaliku liidese potentsiaalselt positiivne mõju töötajatele seisneb võimaluses edastada lähetusdeklaratsiooni koopia ka lähetatud töötajatele, mis tõstab töötajate endi teadlikkust oma õigustest ning võib aidata tuvastada võimalikke pettusi. Siiski võib seda positiivset mõju pidada muude lisanduvate probleemide, puudujäävate andmete ja järelevalveametnike töökoormuse tõusu tõttu marginaalseks. Kokkuvõttes on Eesti juba arendanud ja arendamas väga efektiivseid IT-lahendusi, mis tagavad tulemuslikud järelevalvetoimingud, kindlustamaks lähetatud töötajate kaitset. Kuigi avaliku liidese kasutuselevõtmisel on potentsiaali parandada piiriülest halduskoostööd liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel ning tagada parem lähetatud töötajate informeeritus, siis Tööinspektsiooni senise kogemuse põhjal esile kerkinud probleemide ja praegu puuduoleva teabe tõttu12 ei ole võimalik hetkel olulisi positiivseid mõjusid kinnitada ning pigem võivad mõjud olla negatiivsed. 12 Näiteks kas avaliku liidese kasutuselevõtmisel on võimalik TEIS-i liidestada ühisakna rakendusega. 12 4.3. Mõju ulatus Avaliku liidese kasutuselevõtmise mõju ulatus oleks Eestis ettevõtjate halduskoormuse vähenemise seisukohast piiratud, eriti võrreldes oodatava mõjuga kogu EL-i ulatuses. Eestisse lähetatakse töötajaid oluliselt vähem kui enamikku teistesse liikmesriikidesse ning Eesti lähetatud töötajate deklareerimissüsteem on juba praegu EL-i kiireim ja tõhusaim. Lisaks vähendavad kavandatud riigisisesed arendused (näiteks ühisakna rakendus) tulevikus ettevõtjate halduskoormust veelgi, võimaldades välistööjõuga seotud ettevõtjatel esitada kõik vajalikud andmed kõikidele seotud ametiasutustele Eestis ühekorraga ühes e-keskkonnas. Kui avaliku liidesega liitumisel ei oleks võimalik tagada Siseministeeriumi arendatava ühisaknaga ühtse keskkonna kasutamist, sunniks see ettevõtjaid kasutama paralleelselt mitut süsteemi, mis hoopis suurendaks nende halduskoormust. Eestis registreeritakse aastas ligikaudu 25 000 välismaalaste lühiajalise töötamise juhtumit. Suurimaks probleemiks on nende hulgast deklareerimata lähetusjuhtumite tuvastamine. Lähetatud töötajate kaitse seisukohast on ulatuslik positiivne mõju just Eesti riigisisestel arendustel, mis võimaldavad Tööinspektsioonil tulevikus tõhusamalt avastada ja kontrollida deklareerimata lähetusjuhtumeid. Avaliku liidese kasutuselevõtt võib neid arenguid takistada ega aita kaasa järelevalve tõhustamisele. Seega jääks komisjoni oodatav positiivne mõju Eestis saavutamata. 4.4. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Riigiasutuste, eelkõige Tööinspektsiooni, seisukohast oleks avaliku liidesega liitumine ulatusliku negatiivse mõjuga, suurendades töökoormust ja kulusid ning vähendades järelevalve võimekust. 4.5. Mõju eelarvele Komisjon toetab avaliku liidesega liitumiseks liikmesriigi digitaristu arendamist väikeses ulatuses. Eesti ei ole planeerinud rahalisi vahendeid selleks, et täiendavalt edasi arendada ja kohandada oma riigisisest digitaristut, mis võimaldaks TEIS-i lähetatud töötajate mooduli siduda avaliku liidesega. Seega Eesti jaoks oleks liitumine avaliku liidesega eelarve vaatest keerukas. Komisjoni eelarvele on ettepanekul piiratud mõju, ligikaudu 3 miljonit eurot esimese viie aasta jooksul (sh lahenduse väljatöötamine, hooldus, tugi, koolitus ja taristu). Jooksvad kulud pärast avaliku liidese täielikku rakendamist on hinnanguliselt 0,5 miljonit eurot aastas. Avaliku liidese täielikuks rakendamiseks on vaja 1,5 täistööajale taandatud ametikohta ja liidese pidevaks hoolduseks 0,5 täistööajale taandatud ametikohta. Täpsemad kulud seotud asutustele on esitatud alapunktis 4.5.1. 4.5.1. Kulud seotud asutustele Avaliku liidesega liitumine tooks Tööinspektsioonile kaasa täiendavaid kulutusi. TEIS-i lähetatud töötajate mooduli arendus lähetusdeklaratsioonide esitamiseks maksis kokku ligikaudu 250 000 eurot. Kuivõrd arendus on tehtud 70 protsendi ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel, siis on Eestil kohustus hoida TEIS-i moodulit kasutuses ettenähtud abikõlbliku perioodi 13 lõpuni, s.o kuni 31.12.2029, vastasel juhul peab Eesti EL-i reeglite kohaselt TEIS-i lähetatud töötajate mooduli arenduseks kasutatud toetusraha tagastama. Seega oleks Eestil hetkel ainuke variant avaliku liidesega liitumiseks teha täiendavad arendused, et tagada TEIS-i mooduli koostalitlusvõime ja ühenduvus EL-i tasandil loodava avaliku liidesega. Näiteks tuleks TEIS-i lähetatud töötajate moodulis olevad andmeväljad viia vastavusse ühises standardvormis sisalduma hakkavate andmeväljadega ja vormingu muudatustega (mh teha muudatused teenuse liigi koodide vormingutes jms), luua TEIS-ile vajalikud liidesed andmete automaatseks edastamiseks avalikust liidesest TEIS-i lähetatud töötajate moodulisse. Tööinspektsiooni esialgse hinnangu kohaselt on eelnimetatud tegevuste kulud oluliselt suuremad kui komisjoni pakutav osaline toetus summas 50 000 eurot. Tööinspektsiooni jaoks on prioriteet tõhus järelevalve, milleks on vaja teha kindlaks ettevõtted, kes jätavad lähetatud töötajaid üldse deklareerimata. Seetõttu on vajalik TEIS-i lähetatud töötajate moodul tulevikus siduda arendatava riigisisese ühisakna rakendusega. Hetkel ei ole teada, kas EL-i tasandil loodava avaliku liidesega liitumisel oleks Eestil võimalik tulevikus TEIS- i lähetatud töötajate moodul liidestada ühisakna rakendusega. Kui see on võimalik, siis lisanduvad Eestile sellise liidestusega kaasnevad kulud, mille täpne suurus ei ole hetkel teada. 4.6. Mõjude koondhinnang Kokkuvõttes on avaliku liidese kasutuselevõtmisega seotud mõjusid täna keeruline hinnata, kuna kogu teave avaliku liidese kohta ei ole olemas lõplike mõjuhinnangute andmiseks. Kui lähtuda teadaolevast informatsioonist ning arvestada Eestis hiljuti kasutuselevõetud TEIS-i lähetatud töötajate mooduliga ja lähiajal kavandatavate riigisiseste IT-arendustega, oleks avaliku liidese kasutuselevõtu mõju praegusel hetkel pigem negatiivne. Tööandjate vaatest oleks muutused EL-i riikide võrdluses marginaalsed, kuivõrd Eestisse lähetab töötajaid väike arv ettevõtjaid. Teisalt, juba praegu on Eesti lähetamiste deklareerimissüsteem ettevõtjatele EL-i kiireim ja üks mugavamaid ning riigisiseselt käimasolevate arendustööde tulemusena muutub ettevõtjate halduskoormus tulevikus veelgi väiksemaks. Avaliku liidese kasutuselevõtmine ei too praeguse teadmise kohaselt seesugust positiivset mõju kui riigisisesed arendused. Töötajate õiguste kaitse vaatest oleks avaliku liidese kasutuselevõtmisel praegu teadaolevalt pigem negatiivsed mõjud, kuivõrd Tööinspektsiooni töökoormus ja halduskoormus suureneks, võrreldes praeguse ja tulevikus kasutusele võetavate süsteemide kasutamisega, mis omakorda vähendab järelevalve võimekust. Avaliku liidesega liitumine tooks Tööinspektsioonile kaasa märgatavad kulud, mis on selgelt negatiivse mõjuga. 14 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus Eesti seisukohad: 5.1. Eesti toetab määruse üldisi eesmärke soodustada siseturu nõuetekohast toimimist, lihtsustada töötajate lähetamisega seotud deklareerimise kohustuse täitmist, vähendada liikmesriikide pädevate asutuste ja ettevõtjate halduskoormust, aidata kaasa lähetatud töötajate õiguste kaitse alase järelevalve tegemisele ning toetada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist halduskoostööd. Selgitus: Nõustume komisjoni määruse ettepanekus ja töödokumendis esile tooduga lihtsustada ja ühtlustada liikmesriikide üleselt töötajate teise liikmesriiki lähetamist ja töötajate lähetamisega seotud deklareerimise nõudeid ning ettevõtete piiriülest tegevust teenuste osutamisel siseturul. Eesti peab oluliseks vähendada ettevõtete halduskoormust töötajate lähetamisega seonduvalt lähetusdeklaratsioonide täitmisel ja esitamisel vastuvõtvale liikmesriigile ning samuti vähendada liikmesriikide pädevate ametiasutuste halduskoormust lähetusdeklaratsioonide menetlemisel ja järelevalve teostamisel ning toetada halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel, et hõlbustada piiriüleselt teenuste osutamisel järelevalvet lähetatud töötajate õiguste kaitsele suunatud EL-i õigusaktidest tulenevate nõuete järgimise üle. 5.2. Peame oluliseks, et EL-i siseturu infosüsteemiga ühendatava lähetatud töötajate avaliku liidesega liitumine jääb liikmesriikidele vabatahtlikuks. Liikmesriikidel peab säilima võimalus soovi korral jätkata riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise süsteemide kasutamist. Selgitus: Eesti peab oluliseks, et määruse tekstist nähtuks sõnaselgelt, et avaliku liidesega liitumine on liikmesriikidele ühemõtteliselt vabatahtlik. Komisjoni hinnangul hoiavad liikmesriigid avaliku liidese kasutuselevõtmisel kokku kulusid ja aega, kuivõrd sellega liitumine võimaldab liikmesriikidel soovi korral loobuda oma eraldiseisvate riiklike lähetamise deklareerimissüsteemide kasutamisest ning seeläbi saavutada kokkuhoid riigisiseste süsteemide käitamis- ja hoolduskulude arvelt. Samas on Eesti juba teinud märkimisväärseid investeeringuid kaasaegse ja elektroonilise lähetatud töötajate deklareerimissüsteemi loomiseks, selle välja arendanud ning kasutusele võtnud alates 2023. aasta juulist. Selle tulemusena on Eestis olemas Eestisse lähetatavate töötajatega seotud deklareerimiskohustuse täitmiseks riiklik infosüsteem TEIS, mille juurde kuulub lähetatud töötajate moodul. TEIS-i lähetatud töötajate moodulit haldab Tööinspektsioon. Kuivõrd Eestis on olemas hästi toimiv ja efektiivne deklareerimissüsteem, peame oluliseks, et Eestil säiliks soovi korral õigus jätkata olemasoleva deklareerimissüsteemi kasutamist ning seda nii juhul, kui Eesti avaliku liidesega ei liitu kui ka juhul, kui Eesti otsustab tulevikus liidesega liituda ja TEIS-i lähetatud töötajate mooduli sellega siduda. Kokku läks TEIS- i lähetatud töötajate mooduli arendus maksma ligikaudu 250 000 eurot ja see arendus tehtigi puhtalt ettevõtjatele lähetusdeklaratsioonide esitamiseks. Lähetatud töötajate mooduli loomiseks kasutati ka Euroopa Sotsiaalfondi rahastust, millest tulenevad Eestile täiendavad kohustused, sh kohustus tulenevalt kulude abikõlblikkusest hoida TEIS-i lähetatud töötajate moodulit töös abikõlblikkuse perioodi lõpuni ehk kuni 31.12.2029. 15 Lähetatud töötajate mooduli loomise eesmärk oli luua lihtne, kasutajasõbralik ja võimalikult vähekoormav e-lahendus nii teiste liikmesriikide ettevõtetele, kes lähetavad töötajaid Eestisse teenust osutama, kui ka Eesti riiklikule pädevale asutusele, Tööinspektsioonile. Seal esitatakse lähetuse andmed elektrooniliselt ja ilma igasuguse erinevate lisadokumentide esitamise vajaduseta. Ühelt poolt TEIS-i lähetatud töötajate moodul vähendab ettevõtete halduskoormust, lihtsustades lähetusdeklaratsioonide koostamist ja esitamist Eesti järelevalveasutusele. Teiselt poolt vähendab see ka Tööinspektsiooni halduskoormust, aidates tõhusamalt menetleda ja hallata esitatud lähetusdeklaratsioone ning lihtsustades Tööinspektsioonil tulemuslike kontrollide teostamist Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste üle, et kaitsta nõuetekohaselt lähetatud töötajate õigusi teenuste osutamisel piiriüleselt. Tänu TEIS-i lähetatud töötaja mooduli kasutuselevõtmisele on nüüd Tööinspektsiooni järelevalveametnikul üks e-keskkond, kus ta teostab kõik toimingud, sh järelevalvetoimingud, suhtleb hõlpsalt ettevõtjatega, saab vajalikku statistikat, näeb kogu ettevõtte ajalugu, mis Eestil on olemas konkreetse ettevõtte kohta (töövaidlused, tööõnnetused, varasemad järelevalve menetlused, riskianalüüsid jne). Ehk kogu ettevõttega seotud informatsioon on järelevalveametniku jaoks kättesaadav TEIS-ist. Lähetatud töötajate kontrollimisel on oluline info kiire kättesaadavus. Seega TEIS-i mooduli loomise mõte oli, et kogu järelevalve toimuks ühes e-keskkonnas nii ettevõtete kui ka Tööinspektsiooni järelevalveametnike vaatest. Avaliku liidesega liitumisel tekiks järelevalveametnikele oma ülesannete täitmiseks aga kaks e-keskkonda. Tööinspektsiooni järelevalveametnike varasema kogemuse põhjal saab öelda, et IMI ei suuda oma funktsionaalsuse poolest konkureerida TEIS-i lähetatud töötajate mooduliga. Tööinspektsioon on toonud esile näiteks järgmisi IMI-süsteemi kitsaskohtasid:  IMI-süsteemist on keeruline statistikat välja võtta, mis on hädavajalik Tööinspektsiooni järelevalve teostamiseks, et koostada valim lähetatud töötajate töötingimuste täitmise kontrollide tegemiseks;  Lähetatud sõidukijuhtide deklaratsioonid on Tööinspektsioonile kättesaadavad ainult IMI-s. See tähendab, et lähetusdeklaratsioonid ei liigu IMI-süsteemist automaatselt Tööinspektsiooni hallatavasse Tööelu infosüsteemi (edaspidi TEIS) lähetatud töötajate moodulisse13. Seetõttu toimub lähetatud sõidukijuhtide järelevalve Eestis üksnes IMI kaudu14;  Exceli tabelina eksporditav lähetusdeklaratsioonide andmestik on tehnilistel põhjustel erinev IMI-süsteemis nähtavatest lähetuse andmetest;  erinevate liikmesriikide varasemalt esitatud ettepanekute alusel IMI funktsionaalsuse parandamine on olnud väga aeganõudev;  IMI-süsteemis on Tööinspektsioonil piiratud arv kasutajaid. Kui avalikust liidesest hakkavad automaatselt liikuma lähetusdeklaratsioonid IMI-sse, siis on vajalik tagada kõigile Tööinspektsiooni järelevalveametnikele juurdepääs IMI-süsteemile, mis nõuab komisjonilt valmisolekut massiliste kasutajakontode loomiseks;  IMI-sse sisselogimine toimub kahe erineva parooliga, mis on liiga aeganõudev; 13 Tööinspektsioonil on hetkel keeruline prognoosida, kuidas seda arendada saab ja mis on selle arenduse maksumus, et lähetatud sõidukijuhtide lähetuse andmed liiguksid automaatselt IMI-süsteemist TEIS-i lähetatud töötajate moodulisse. 14 Varasemalt, st enne TEIS-i lähetatud töötajate mooduli kasutuselevõtmist, tuli Tööinspektsioonil lähetusdeklaratsioonid manuaalselt Tööinspektsiooni infosüsteemi (ITI) sisestada. Avaliku liidesega liitumisel on oht, et Tööinspektsiooni järelevalveametnikele tekib lisatöö lähetusdeklaratsioonide ITI-sse või TEIS-i andmete kopeerimise, kõrvutamise ning kahes süsteemis – IMI-s ja TEIS-i lähetatud töötajate moodulis – sisalduvate andmete võrdlemise näol. 16   IMI-süsteemis on hiljem võimalik muuta lähetusdeklaratsiooni ja isikuandmeteks saab sisestada mis iganes märke ja sümboleid;  järelevalveametnikul ei ole võimalik kontrollide teostamisel IMI-süsteemi kaudu esitatud lähetusdeklaratsioone alla laadida;  lähetusdeklaratsiooni numbrid on väga pikad ning sisaldavad nii numbreid, tähti kui ka sümboleid;  Tööinspektsioonile ei kuvata lähetusdeklaratsiooni ajalugu ega muudetud andmeid. Eesti on läbirääkimiste käigus valmis tegema vajadusel ettepanekuid IMI parendamise kohta. Komisjon on seisukohal, et töötajate lähetusdeklaratsioonide esitamine nõuab ettevõtjatelt märkimisväärseid jõupingutusi ning on toonud välja, et ettevõtjad märgivad, et liikmesriikide erinevate lähetamisega seotud teavitamisnõuetega toimetulek on neile koormav, aeganõudev ja kulukas. Lisaks on ettevõtjatel raskusi õigete lähetatud töötajate deklaratsiooni vormide ja deklareerimissüsteemide leidmisega, juurdepääsuga riiklikele deklareerimissüsteemidele ning vormidele, nõutava teabe hankimisega ettevõttesiseselt ning vormide ja nõutava teabe tõlkimisega erinevatesse keeltesse. Siinkohal rõhutame, et Eestis on tehtud liikmesriigi ettevõtjatele lähetusdeklaratsioonide esitamine olemasolevas TEIS-i lähetatud töötajate moodulis kiireks ja mugavaks, et vältida tarbetut halduskoormust ettevõtetele. Ligipääs lähetatud töötajate moodulile toimib läbi TEIS-i avalehe ning lisalink juurdepääsuga on lisatud ka Tööelu ja Tööinspektsiooni kodulehtedele. Liikmesriikide ettevõtjatel on võimalik Tööelu veebiportaali tõlkida ka inglise või vene keelde. Seega leiame, et TEIS-is lähetusdeklaratsiooni täimine ei nõua ettevõtjalt erilist jõupingutust, koormust ning märkimisväärset ajalist või rahalist ressurssi, kuivõrd Eestis on juba tehtud ettevõtjatele väga lihtsaks õige deklareerimissüsteemi ja lähetusdeklaratsiooni vormi leidmine ning vorm on tõlgitud ka kolme erinevasse keelde: eesti, inglise ja vene keelde. Niisamuti selgub komisjoni tehtud analüüsi tulemustest, et Eesti riiklik lähetatud töötajate deklareerimissüsteem on EL-i kiireim. Nimelt määruse ettepanekuga kaasnevast komisjoni töödokumendist15 ilmneb, et kõnealuse algatuse ettevalmistamisel tegi komisjon analüüsi, et mõõta 27 liikmesriigis lähetatud töötajate deklareerimisega seotud halduskoormust. Analüüs keskendus vastuvõtvate liikmesriikide riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimissüsteemide testimisele, mille käigus uuriti töötajate lähetusdeklaratsioonide esitamise menetlusega kaasnevat halduskoormust. Analüüsi tulemused näitasid, et Eestis kulus ühe töötaja lähetamise registreerimiseks (lähetusdeklaratsiooni täitmiseks) vaid 21 minutit, samas kui teistes liikmesriikides, näiteks Itaalias kulus 61 minutit ja Kreekas koguni 87 minutit. Eelnev kinnitab fakti, et Eestis on võrreldes teiste liikmesriikidega kasutusel kiire, lihtne, kasutajasõbralik, vähekoormav ja tõhus riiklik deklareerimissüsteem lähetusdeklaratsioonide täitmiseks, esitamiseks ja haldamiseks, mis tagab nii ettevõtetele kui ka riiklikule pädevale asutusele minimaalse halduskoormuse ning tulemusliku järelevalve tegemise võimaluse lähetatud töötajate õiguste kaitsele suunatud EL-i õigusest16 tulenevate reeglite täitmise üle. Tulenevalt asjaolust, et Eesti deklareerimissüsteemis on lähetusdeklaratsiooni esitamine ettevõtjate jaoks vähekoormav 15 Commission Staff Working Document. Accompanying the document Proposal for a Regulation of the European Parliament and Council on a Public Interface Connected to the Internal Market Information System for the Declaration of Posting of Workers and Amending Regulation (EU) No 1024/2012, k 6-7. 16 Direktiiv 2014/67/EL ja direktiiv 96/71/EÜ. 17 ja EL-i kiireim, saab öelda, et TEIS-i lähetatud töötajate moodul just panustab teenuste piiriülesesse osutamisse siseturul ja teenuste osutamise vabadusse, olles eeskujuks ka teistele liikmesriikidele, mitte ei takista teenuste piiriülest osutamist. Seetõttu ei näe Eesti hetkel olulist lisandväärtust kavandatud avaliku liidesega liitumises, kuid ei välista seda tulevikus. Tänase seisuga on Eestil keeruline hinnata, kas EL-i üleselt loodav avalik liides suudaks pakkuda samasugust kiirust, lihtsust, tõhusust ja kvaliteeti nagu riigisisene deklareerimissüsteem. Vajab märkimist, et Siseministeerium arendab Eestis ühisakna rakendust, millega on kavas liidestada TEIS-i lähetatud töötajate moodul. Ühisakna rakendusega tagatakse üks keskkond lähetatud töötajate lühiajalise töötamise registreerimise taotluse ja lähetusega seotud andmete edastamiseks. Ühisakna projekt tähendab sisuliselt seda, et tööandja täidab välismaalase kohta käivad andmed ühes aknas ja seejärel süsteem saadab andmed Politsei- ja Piirivalveametile, Tööinspektsioonile, Maksu- ja Tolliametile ning Töötukassale. Täna peab liikmesriigi tööandja sarnaseid andmekoosseise esitama mitmele erinevale Eesti ametiasutusele.17 Tööinspektsioonil jääb saamata informatsioon selle kohta, kui palju lühiajalise töötamise registreeringutest (ligikaudu 25 000 aastas) on lähetatud töötajad, kuid ühisakna rakendus võimaldab tulevikus Tööinspektsioonil saada sellekohast teavet. Eestile pakuvad huvi just need ettevõtjad, kes lähetusdeklaratsiooni Tööinspektsioonile üldse ei esita, kuid kes kolmanda riigi kodanikust töötaja lähetamisel peavad lähetatud töötajale Eestis töötamiseks taotlema lühiajalise töötamise registreeringut ning need andmed on olemas üksnes Politsei- ja Piirvalveametil. Tööinspektsioon soovib tulevikus teostada rohkem sihitatut järelevalvet nende teenuseosutajate üle, kes jätavad Eestile lähetusdeklaratsioonid esitamata, et takistada tööalast ärakasutamist ja inimkaubandust. Eesti liitumisel avaliku liidesega võib olla tulemuseks see, et Tööinspektsioon ei saa efektiivselt ja andmepõhiselt teostada järelevalvet (st ühisaknas küsitavate andmete maht on eelduslikult suurem kui see, mis on ettenähtud kehtestatavas ühises standardvormis ning seejuures keelab määruse eelnõu liikmesriigil küsida rohkem lähetusega seotud andmeid kui standardvormis sisalduv). Seega Eestile on prioriteediks tõhus järelevalve lähetatud töötajate töötingimuste tagatuse üle. Järelevalveasutuse huvi on saada teavet vähem vastutustundlike Eestisse töötajaid lähetavate ettevõtjate kohta, mis oleks võimalik loodava ühisakna rakenduse kaudu. Liitumisel avaliku liidesega tekiks aga küsimus, kas tulevikus on Eestil võimalik TEIS-i lähetatud töötajate moodul liidestada ühisakna rakendusega ja seekaudu saada teavet nende ettevõtjate kohta, kes jätavad Tööinspektsioonile lähetusdeklaratsioonid üldse esitamata. 5.3. Eesti peab oluliseks, et avaliku liidese kasutuselevõtmine ja kasutamise lõpetamine on liikmesriikidele paindlik, võimaldades avaliku liidesega liituda vastavalt liikmesriigi valmisolekule ja vajadusel selle kasutamisest loobuda, näiteks kui loodud lahendus ei vasta enam liikmesriigi ootustele, ei täida liidesele esialgselt seatud eesmärke, ei sobitu liikmesriigi vajaduste ja eripäradega või põhjustab liikmesriigile muid negatiivseid tagajärgi. Selgitus: Määruse ettepaneku artikli 3 lõigete 1 ja 5 kohaselt peavad need liikmesriigid, kes otsustavad kasutada avalikku liidest või selle kasutamise lõpetada, sellest komisjoni teavitama 6 17 Näide: Poola tööandja juures töötab elamisloa alusel Ukrainast pärit töötaja. Poola tööandja lähetab töötaja ajutiselt teenuse osutamiseks tööle Eestisse. Sellisel juhul tuleb Poola tööandjal registreerida Ukrainast pärit töötaja lühiajaline töötamine Eestis Politsei- ja Piirivalveametis ning enne töötaja tööle asumist esitada Tööinspektsioonile andmed töötaja lähetuse kohta. 18 kuud enne avaliku liidese kasutuselevõtmist või selle kasutamise lõpetamist. Mõistlik etteteatamise tähtaeg on Eestile oluline, pakkudes piisavalt aega planeerimiseks ja vajalike muudatuste tegemiseks. Avaliku liidese kasutamisest loobumise võimalus tagab liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse, eriti olukordades, kui on selgunud avaliku liidese toimimise piirangud, halduskoormus ettevõtetele, liikmesriikidele ja riiklikele pädevatele asutustele, kui avaliku liidese kasutamine ei suuda täita või ei vasta enam sellele esialgselt püsitatud eesmärkidele või põhjustab liikmesriigile mingil muul moel negatiivseid tagajärgi. Lisaks aitab avaliku liidese kasutamise lõpetamise võimalus vältida liikmesriikide ressursside kulutamist, võimaldades liikmesriikidel reageerida operatiivsemalt muutunud oludele. Seega Eesti peab oluliseks enne avaliku liidese võimalikku pikemaajalist kasutuselevõtmist hinnata liidese toimimist ja mõju, sh teiste liikmesriikide kogemuste alusel, et tagada selle vastavus Eesti konkreetsetele vajadustele ja eesmärkidele. Eesti rõhutab, et süsteemid, mis võimaldavad liikmesriikidel valida nende vajadustele vastavaid lahendusi, toetavad EL-i tasandil paremini subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimist. 5.4. Eesti toetab määruse põhimõtet, mille kohaselt liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei nõua nende territooriumile töötajaid lähetavatelt ettevõtetelt kogu lähetamise ühisel standardvormil sisalduvat teavet, arvestades konkreetse liikmesriigi konteksti, spetsiifikat ja vajadusi ning seda, kuidas korraldatakse liikmesriigis kontrollide tegemist töökohal. Selgitus: Määruse eelnõu artiklis 4 on esitatud viis standardvormil kogutavat andmekategooriat, milles sisalduvad konkreetsed andmeväljad kehtestatakse määrusele lisanduvate rakendusaktide tasandil. Liikmesriikide otsustusvabadus mitte nõuda kõikide standardvormil sisalduvate andmeväljade täitmist, annab teatava paindlikkuse ja võimaldab arvestada liikmesriikide erinevaid vajadusi ja spetsiifikat. Eestile on oluline, et iga liikmesriik saaks arvestada lähetatud töötajate õiguste kaitse tagamisel ja sellega seonduvalt lähetatud töötajate töötingimuste täitmise üle järelevalve tegemisel oma riigi spetsiifiliste erisuste, kogemuse ja praktikatega. Samuti erinevates liikmesriikides on erinev õiguskeskkond, digiinfrastruktuur ja kontrollivõimekus. Seetõttu peame mõistlikuks, kui määrus ei näe ette ranget nõuet, et iga liikmesriik peab töötajate lähetamisel koguma teenuseosutajalt kogu ühises standardvormis sisalduva teabe. Eesti soovib vältida nii ettevõtetele kui ka riiklikele pädevatele asutustele liigset bürokraatiat ja tarbetut halduskoormust, mis võiks tekkida, kui kõik teenuseosutajad peaksid hakkama esitama kogu edasises menetluses kokkulepitavas standardvormis nõutavat teavet, mis ei pruugi aga olla asjakohane teave, mida järelevalveasutus vajaks tulemuslike kontrollide teostamiseks töökohal. Eesti jaoks on oluline, et siseturg oleks toimiv ja tõhus ning et siseturu toimimist ei takistaks liigne halduskoormus, mis võib tekkida kogu standardvormis nõutava teabe küsimusest, mis ei pruugi vastata iga liikmesriigi vajadustele. Eesti seisab selle eest, et piiriüleselt teenuste osutamisel säiliks ettevõtetele paindlikkus. Seega Eesti toetab mõtet, et liikmesriigid peaksid saama ise otsustada, kas neile on vajalik koguda kogu ühises standardvormis sisalduvat teavet, et tagada lähetatud töötajate õiguste minimaalne kaitse ja tulemuslik järelevalve. 5.5. Eesti peab oluliseks, et määruses sätestatakse andmekaitseõiguse seisukohalt olulised nõuded, muuhulgas kogutavate andmete liikide, säilitustähtaegade, selgete vastutavate töötlejate rollide jaotuse ning isikuandmete töötlemise eesmärkide kohta. 19 Selgitus: Määruse eelnõu artikkel 5 käsitleb isikuandmete töötlemise ja säilitamise nõudeid, viidatakse, keda peetakse määruses sisalduva isikuandmete töötlemisega seonduvalt vastutavateks töötlejateks ning luuakse isikuandmete säilitamise, sh kustutamise, kord. Kuivõrd määruse eelnõus on käsitletud erinevaid andmekaitseõiguse seisukohalt vajalikke elemente, siis soovib Eesti, et need säiliksid ka lõplikus määruse tekstis. Eesti peab positiivseks, et isikuandmete töötlemise eesmärgid on määruse tekstis kajastatud (artikli 5 lõige 1 viitega artiklile 1). Tegemist on isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) mõttes kohustusliku elemendiga, mis tuleb kehtestada EL-i (IKÜM-i artikli 6 lõike 3 punkt a) või vastutava töötleja riigisisese õigusega (artikli 6 lõike 3 punkt b). Kogutavate isikuandmete liigid ja osaliselt täpsemad koosseisud on kajastatud määruse eelnõu artiklis 4 ja artiklis 5 ning artikkel 5 sisaldab lisaks säilitustähtaegu ning vastutavate töötlejate rollide jaotust. Kuigi IKÜM-i artikli 6 lõige 3 sätestab nende sätestamise õigusaktis valikulistena, peab Eesti nende kajastamist erinevates õigusaktides piisavalt olulisteks ja seda eelkõige tulenevalt seaduslikkuse ja läbipaistvuse põhimõtetest (IKÜM-i artikkel 5 lõige 1 punkt a). Eeltoodust tulenevalt on Eesti isikuandmete kaitse seisukohast rahul olemasoleva määruse eelnõu tekstiga ning eelistab, kui tekst selles osas väga põhimõtteliselt ei muutu. 5.6. Eesti peab oluliseks selget, läbipaistvat ja liikmesriike kaasavat menetlust ühise standardvormi ajakohastamisel ning rõhutab, et standardvormi muudatused peavad tagama tasakaalu andmete ühtsuse ja liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse vahel, et mitte kahjustada liikmesriikide järelevalveasutuste võimekust kaitsta lähetatud töötajate õigusi ning tagada tõhus järelevalve lähetatud töötajate töötingimuste täitmise üle. Selgitus: Määruse ettepaneku artikkel 4 lõige 4 sätestab järgmist: “Liikmesriigid võivad esitada komisjonile ettepanekuid standardvormi muutmiseks. Komisjon vaatab ettepanekud läbi, et vajaduse korral standardvormi muuta.” Eesti jaoks on oluline, et ühise standardvormi hilisemal muutmisel võetaks liikmesriikide huve, vajadusi ja eripärasid võimalikult suurel määral arvesse. Riiklike huvide, vajaduste ja eripärade arvestamata jätmine võib takistada järelevalveasutustel tõhusa järelevalve teostamist lähetatud töötajate õiguste tagamisel ja töötingimustel üle järelevalve teostamisel. Seega on oluline, et ühine standardvorm ei osutuks liiga jäigaks ja piiravaks, et rahuldada liikmesriikide spetsiifilisi vajadusi, sh järelevalve teostamisel lähetatud töötajate töötingimuste täitmise üle, et ei kannataks lähetatud töötajate õiguste kaitse tagamine. Olenevalt läbirääkimiste täpsemast kulgemisest kaalume siin määruse tekstile ettepanekute (näiteks selle kohta, millises vormis sätestab komisjon ühise standardvormi) tegemist, mis neid eesmärke toetaksid. 5.7. Eesti peab oluliseks, et loodav avalik liides võimaldaks ühildumist juba olemasolevate riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise süsteemidega ning et avaliku liidese ühendamiseks liikmesriikide deklareerimise süsteemidega nähakse ette rahastamise võimalused Euroopa Liidu vahenditest. See võimaldaks Eestil tulevikus avaliku liidese ja ühise standardvormiga liitumist kaaluda, kui täpsustuvad nende kasutustingimused ja lisandväärtus. 20 Selgitus: Mõistame komisjoni algatust luua kogu EL-i hõlmav ühtne lähetatud töötajate deklareerimise süsteem. Täna aga puudub Eestil piisav teave avaliku liidese ja selle juurde kuuluva ühise standardvormi täpsemate toimimistingimuste kohta. Lisaks soovib Eesti aja jooksul saada selgust avaliku liidesega liitumisega riiklikele ametiasutustele kaasnevate tegelike kulude (rahaliste ressursside, täiendava personalivajaduse) ja nii ettevõtetele kui ka Eesti riiklikule pädevale asutustele tekkiva halduskoormuse kohta. Samuti on oluline teada saada, kui kasulikuks osutub nii avalik liides kui ka ühine standardvorm osalevatele liikmesriikidele, st kui kiire, lihtne, kasutajasõbralik, efektiivne ja bürokraatiavaba väljapakutud EL-i ülene liides ja standardvorm saavad olema ning veenduda, kas ja mil määral avalik liides saavutab sellele algselt seatud eesmärgid ja ootused. Hetkel ei ole veel kehtestatud lähetatud töötajate deklareerimise ühist standardvormi. Määruse ettepanekus on määratletud vaid andmekategooriad, millist teavet hakkab tulevikus loodav ühine standardvorm sisaldama, mistõttu puudub täna liikmesriikidel lõplik informatsioon selle vormi täpsetest andmeväljadest, et Eesti saaks põhjalikumalt kaaluda selle kasutuselevõtmise üle. Eelnevast tulenevalt ei ole Eesti jaoks tänase seisuga selge, kuidas ühine standardvorm reaalses elus toimima hakkab, sh ei ole selge, kas see suudab täita piisaval määral Eesti järelevalveasutuse vajadusi Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste üle järelevalve teostamisel. Seega võib tekkida probleem, et ühine standardvorm ei pruugi arvestada kõikide liikmesriikide eripäradega ega võimaldada piisavalt paindlikkust riigisiseste deklareerimise süsteemide jaoks. Eelnevast johtuvalt ei ole Eesti praegu valmis võtma ka seisukohta küsimuses, kas vastuvõetav ühine standardvorm suudab tõhusalt täita eesmärki tagada järelevalveasutusele kõik vajalikud andmed, mis oleksid piisavad lähetatud töötajate õiguste kaitse ja töötingimuste täitmise jälgimiseks. Leiame, et loodav avalik liides võib olla esmajärjekorras kasulik neile liikmesriikidele, kel ei ole välja arendatud riiklikku lähetamise deklareerimissüsteemi või kes ei ole üldse teinud investeeringuid selle loomiseks – nendele liikmesriikidele võiks avalik liides pakkuda olulist väärtust ja kulude kokkuhoidu. Esialgsete kirjelduste põhjal ei ole Eestil veel täielikku veendumust selles, milline lisandväärtus arendataval avalikul liidesel ettevõtetele ja riiklikele pädevatele asutustele (järelevalveasutustele) oleks. Peame tähtsaks rõhutada, et Eesti on olnud edumeelne oma riigisisese lähetatud töötajate infosüsteemi – TEIS lähetatud töötajate mooduli – , arendamisel, olles selles valdkonnas teiste liikmesriikidega võrreldes eesrindlik. Kuivõrd Eestis on juba välja arendatud ja tõhusalt toimiv elektrooniline lahendus lähetatud töötajate deklareerimiseks, mis suudab täita kõiki vajalikke funktsioone, siis Eesti ei kiirusta esimeste liikmesriikide seas tulevikus loodava avaliku liidesega liituma. TEIS-i lähetatud töötajate mooduli omadused on vastavuses loodavale avalikule liidesele esitatavate nõudmistega ja eesmärkidega, tagades ettevõtetele lähetatud töötajate deklareerimisel kasutajasõbralikkuse, lihtsuse, kiiruse ning võimaldades Eesti riiklikul pädeval asutusel teostada tulemuslikku järelevalvet. Hetkel on Eesti jaoks küsitav, kas EL-i tasemel loodav kõikidele liikmesriikidele ühine lähetatud töötajate e-platvorm pakuks meile samasugust funktsionaalsust ja tõhusust kui olemasolev TEIS-i lähetatud töötajate moodul. Seega on oluline tulevikus hinnata avaliku liidese lisandväärtust Eesti riigile ja veenduda, kas see on võrreldes TEIS-i lähetatud töötajate mooduliga samaväärselt efektiivne, kiire, lihtne, mugav ja kasutajasõbralik. EL-i ülene avalik liides ja ühine standardvorm peavad seejuures arvestama erinevate liikmesriikide eripäradega ja 21 pakkuma piisavat paindlikkust riigisiseste süsteemide jaoks, kui liikmesriigid otsustavad ikkagi jätta paralleelselt alles olemasoleva töötajate lähetamise deklareerimise süsteemi. Eesti jälgib määrusega seotud protsessi, et hinnata kõiki eeltoodud aspekte ning avaliku liidese ja ühise standardvormi potentsiaalseid eeliseid ja väljakutseid. See lähenemine võimaldab teha Eestil tulevikus informeeritud otsuse edasiste sammude kohta, kaaludes hoolikalt liitumise vajalikkuse ja otstarbekuse üle. Kokkuvõttes Eesti toetab komisjoni algatuse eesmärke, kuid vajab enne lõplike seisukohtade kujundamist täiendavat informatsiooni, mis avaldub alles teatava ajaperioodi möödumisel. Otsuse avaliku liidese kasutuselevõtmise kohta saab langetada alles pärast seda, kui on selgunud kõnealuse liidese täpsemad toimimistingimused, sh selle lisandväärtus, eelised võrreldes olemasoleva riikliku deklareerimissüsteemiga, liitumisega kaasnevad kulud riiklikele asutustele ning tegelik halduskoormus ettevõtetele, riigile ja riiklikule pädevale asutusele. 6. Arvamuse saamine ja seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Eesti Ametiühingute Keskliidult, Eesti Tööandjate Keskliidult, Eesti Kaubandus- Tööstuskojalt, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonilt, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, Teenusmajanduse Kojalt, Autoettevõtete Liidult, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonilt, Startup Estonialt, Asutajate Seltsilt, Eesti Personalirendiettevõtete Liidult, Eesti Ehitusettevõtjate Liidult, Eesti Tööinspektsioonilt ja Justiitsministeeriumilt. Arvamuse saatsid Eesti Tööinspektsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Kaubandus- Tööstuskoda. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (Lisa 1) ja saabunud ettepanekutega on võimalusel arvestatud. 22  Riigikantselei Teie 25.11.2024 nr 2-5/24-01848, [email protected] 18.5.1/24-0539/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 18.12.2024 nr 6-1/2995-2 Eesti seisukohad töötajate lähetamise deklareerimiseks loodava avaliku liidese määruse kohta Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad töötajate lähetamise deklareerimiseks loodava avaliku liidese määruse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) protokolliliseotsuse eelnõu; 2) seletuskiri koos lisadega. Triinu Nurmjõe [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … detsember 2024. a nr Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad töötajate lähetamise deklareerimiseks loodava avaliku liidese kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb siseturu infosüsteemiga ühendatud avalikku liidest töötajate lähetamise deklareerimiseks ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, kohta: 1.1. Eesti toetab määruse üldisi eesmärke soodustada siseturu nõuetekohast toimimist, lihtsustada töötajate lähetamisega seotud deklareerimise kohustuse täitmist, vähendada liikmesriikide pädevate asutuste ja ettevõtjate halduskoormust, aidata kaasa lähetatud töötajate õiguste kaitse alase järelevalve tegemisele ning toetada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist halduskoostööd. 1.2. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu siseturu infosüsteemiga ühendatava lähetatud töötajate avaliku liidesega liitumine jääb liikmesriikidele vabatahtlikuks. Liikmesriikidel peab säilima võimalus soovi korral jätkata riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise süsteemide kasutamist. 1.3. Eesti peab oluliseks, et avaliku liidese kasutuselevõtmine ja kasutamise lõpetamine on liikmesriikidele paindlik, võimaldades avaliku liidesega liituda vastavalt liikmesriigi valmisolekule ja vajadusel selle kasutamisest loobuda, näiteks kui loodud lahendus ei vasta enam liikmesriigi ootustele, ei täida liidesele esialgselt seatud eesmärke, ei sobitu liikmesriigi vajaduste ja eripäradega või põhjustab liikmesriigile muid negatiivseid tagajärgi. 1.4. Eesti toetab määruse põhimõtet, mille kohaselt liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei nõua nende territooriumile töötajaid lähetavatelt ettevõtetelt kogu lähetamise ühisel standardvormil sisalduvat teavet, arvestades konkreetse liikmesriigi konteksti, spetsiifikat ja vajadusi ning seda, kuidas korraldatakse liikmesriigis kontrollide tegemist töökohal. 1.5. Eesti peab oluliseks, et määruses sätestatakse andmekaitseõiguse seisukohalt olulised nõuded, muuhulgas kogutavate andmete liikide, säilitustähtaegade, selgete vastutavate töötlejate rollide jaotuse ning isikuandmete töötlemise eesmärkide kohta. 1.6. Eesti peab oluliseks selget, läbipaistvat ja liikmesriike kaasavat menetlust ühise standardvormi ajakohastamisel ning rõhutab, et standardvormi muudatused peavad tagama tasakaalu andmete ühtsuse ja liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse vahel, et mitte kahjustada liikmesriikide järelevalveasutuste võimekust kaitsta lähetatud töötajate õigusi ning tagada tõhus järelevalve lähetatud töötajate töötingimuste täitmise üle. 1.7. Eesti peab oluliseks, et loodav avalik liides võimaldaks ühildumist juba olemasolevate riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise süsteemidega ning et avaliku liidese ühendamiseks riikide infosüsteemidega nähakse ette rahastusvõimalused Euroopa Liidu vahenditest. See võimaldaks Eestil tulevikus avaliku liidese ja ühise standardvormiga liitumist kaaluda, kui täpsustuvad nende kasutustingimused ja lisandväärtus. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatise ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michal Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär