Arvamus seoses Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu algatamisega

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Koopia: Vabariigi Valitsus Stenbocki maja Rahukohtu tn 3, 15161 Tallinn 17.12.2024 Arvamus seoses Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu algatamisega Käesolev arvamus on esitatud OÜ Orbital Tallinn, Pähklimäe Logistika OÜ, East Capital Park Rae OÜ, OÜ VINTSELLE (edaspidi huvitatud isikud) nimel 27.11.2024 Regionaal- ja Põllumajandusministri teatega seoses Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisega (edaspidi teade). Olgu öeldud, et kõigile huvitatud isikutele pole teadet senini edastatud. Teates esinevad kaks väidet: (i) Planeeringuala moodustati varasemalt läbiviidud ruumianalüüsi põhjal ja (ii) Planeeringuala valiti piisava ulatusega. Huvitatud isikud on 18.11.2024 esitatud pöördumises, mis saadeti nii Majandus- kui Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (edaspidi ministeerium) põhjalikult selgitanud, kuidas teates toodud ja eelnevalt viidatud väited on ebatäpsed ning esitanud sellega seonduvalt oma taotlused (pöördumine manuses). Huvitatud isikud jäävad pöördumises toodud seisukohtade ja taotluste juurde ja paluvad nendega arvestada. Pöördumise järgselt, 27.11.2024 toimus ministeeriumis asjasse puutuvate ametnike ja huvitatud isikute kohtumine, mille tulemusena said huvitatud isikud kinnituse, et nende pöördumises toodut kaalutakse sisuliselt, sh kaalutakse sisuliselt REP-i planeeringuala laiendamist. Kuigi pöördumisele ei ole veel kirjalikult vastatud, siis suuliselt antud hiljutised selgitused ja teates toodu kinnitavad, et REP-i planeeringuala laiendada ei ole hetkel kavas. Huvitatud isikutele on teada, et ministeerium on lähipäevil kuulutamas välja REP-i riigihanget planeeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimise koostaja leidmiseks (edaspidi 1 RH). Huvitatud isikud näevad, et kui REP-i planeeringuala piiri küsimus ei saa sõnaselgelt lahendatud ehk siis REP-i planeeringuala kasvõi grammatiliselt laiendatud enne RH väljakuulutamist, siis on ilmne, et RH võitja lähtematerjaliks on REP-i planeeringuala piir ilma laienduseta ja muid sobivaid alternatiive, millele on huvitatud isikud pöördumises tähelepanu juhtinud, sh nende sobivust põhjendanud, ei kaalutagi. Puudub vaidlus, et selline oluline kaalumisviga, kus REP-i menetluses kaalutakse nelja kohaliku omavalitsuse tasandil vaid väga kitsaid koridore, sh on selgelt välja toodud eelistatum, võib tuua kaasa lõppotsustuse, REP-i kehtestamise õigusvastasuse. Selleks, et tagada REP-i menetluse ja RH alusdokumentide kooskõla kehtiva õigusega ei tohi REP-i algatamise korralduses märgitud esialgne teadaolev planeeringuala piirata ehitise asukoha valikut üksnes selle alaga. See oleks vastuolus asukohavaliku menetluse eesmärkidega, milleks on muuhulgas avalikkuse ja huvitatud isikute tõhus kaasamine otsustusprotsessi ning käitisele ka keskkonnakaalutluste seisukohast sobivaima asukoha leidmine. Teates sisalduvad eelnevalt viidatud väited eksivad hetkel selle põhimõtte vastu. Huvitatud isikud nõuavad, et RH alusdokumentides oleks sõnaselgelt sätestatud, et ettepanekud kavandatava ehitise asukoha kohta ei ole piiratud planeeringu algatamise otsuses kindlaks määratud esialgse planeeringualaga. Täiendavalt märgivad huvitatud isikud, et neile on teada ja seda kinnitas ka REP-i algatamise taotleja 27.11.2024 toimunud kohtumisel, et eelistatuim asukoht on taotleja huvides (maksumus, trassi pikkus jne) soodsaim. Selline lähenemine on ebakorrektne, kuna kohtupraktika kohaselt tuleb käitise asukohavalikul arvestada KeÜS § 18 lg-ga 1, mis sätestab käitajale kohustuse lähtuda käitise asukoha valikul eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid. Seetõttu ei tohiks asukohta, kus käitise rajamise või hilisema käitamisega võiksid kaasneda väiksemad keskkonnahäiringud, juba ette valikust välistada üksnes põhjusel, et sinna käitise rajamine oleks käitajale mõnevõrra kulukam või selle käitamisel saadav tulu väiksem. Huvitatud isikute viidatud alternatiividega, sh nendega kaasneva REP planeeringuala laiendamise vajadusega, mis kajastusid pöördumises, tuleb arvestada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Holger Tilk Pähklimäe Logistika OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gerd Krieger Martin Otsa OÜ Orbital Tallinn juhatuse liige East Capital Park Rae OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Karl-Erik Kodu OÜ VINTSELLE juhatuse liige 2  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Koopia: AS Elering Kadaka tee 42, 12915 Tallinn [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4, 10122, Tallinn [email protected] Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Sepise 7, 11415 Tallinn [email protected] 18.11.2024 Taotlused ja ettepanekud Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringuga seoses Käesolev ühispöördumine on esitatud OÜ Orbital Tallinn, Pähklimäe Logistika OÜ, East Capital Park Rae OÜ ja OÜ VINTSELLE (edaspidi „avaldajad“) nimel seoses 31.10.2024 Vabariigi Valitsus korraldusega nr 211 algatatud Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega (edaspidi „eriplaneering“). Eriplaneeringu eesmärk on planeerida Estlink 3 projekti eeldusena ja Tallinna ning Tallinna lähiümbruse elektrivarustuse tagamise tarbeks Tallinna piirkonda kõrgepingevõrk, mis võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel. Elektriühendusega koos planeeritakse järgmised ehitised: 110 kV ja 330 kV õhuliinid, 110 kV ja 330 kV trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised ehk eriplaneeringuga soovitakse lahendada Raasiku, Kiili, Rae ja Saku valla ühendus kavandatava 330 kV võrguga, mis tagab ühenduse tugevdamise kogu trassi pikkuses Kiisa alajaamast Aruküla alajaamani. Lisaks on 1 eriplaneeringu eesmärgiks rajada Tallinna täiendavaks varustamiseks elektrienergiaga uus 330 kV kõrgepingealajaam (edaspidi „alajaam“). Avaldajad on seisukohal, et tagamaks eriplaneeringu vastavus Eesti ja EL seadusandlusele on vajalik laiendada eriplaneeringu ala (edaspidi „planeeringuala“) selleks, et eriplaneeringu menetluses oleks võimalik koheselt kaaluda täiendavaid ja avaldajate hinnangul objektiivselt põhjendatumaid alternatiive nii alajaama asukoha kui ka 330 kV kõrgepingeõhuliini trassivaliku (edaspidi „liinikoridor“) asukoha osas. Täiendavate alternatiivide kaalumata jätmine looks selge vastuolu ruumilise planeerimise aluspõhimõtetega ja tooks kaasa eriplaneeringu menetluses menetlusõiguse olulise rikkumise. Avaldajad põhjendavad oma seisukohti järgnevalt. 1. Ettepanek ja taotlus laiendada planeeringuala alajaama ja liinikoridoride alternatiivsete asukohtade osas Avaldajad on põhjalikult tutvunud AS Elering esitatud eriplaneeringu algatamise taotlusega. AS-i Elering poolt esitatud taotluse kohaselt on kavandatav alajaam planeeritud Rae valda, Järvekülla. Alajaama kavandatav asukoht on Rae Vallavolikogu poolt 16.10.2024 kehtestatud põhjapiirkonna üldplaneeringu järgi ette nähtud rohevõrgustiku alaks, selle lähiümbruses (idasuunas) asub rohkelt olemasolevaid ja planeeritud elamualasid. Alajaama osas ei ole alternatiivseid asukohti käsitletud. Avaldajad on seisukohal, et kavandatava alajaama asukoha osas on olemas alternatiivseid asukohti, mis on objektiivselt põhjendatumad. Seetõttu teevad avaldajad ettepaneku ja paluvad planeeringuala piiri laiendada ning lisada sinna alternatiivsed alad alajaama asukoha osas selliselt, et eriplaneeringu menetluses oleks võimalik sisuliselt kaaluda ka alajaama asukohana Rae vallas asuvat riigile kuuluvat maaüksust Karla külas või alternatiivselt Rae külas. Avaldajad juhivad tähelepanu sellele, et nii alajaama (kui ka liinikoridori enda) valikul tuleb lähtuda ruumilise planeerimise üldistest põhimõtetest, sh elukeskkonna parendamine ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtted. Praegune põhimõtteliselt ainus alajaama asukoha ettepanek ei arvesta seda, avaldajate esitatud alternatiivid aga arvestaks: (i) Järveküla on Rae valla üldplaneeringu järgi nähtud ette valdavalt elamualaks ning alajaama praegune asukoht rohevööndi, mis aga välistab tulevikus alajaama lähedusse võimalike tootmisettevõtete lisandumise (vt täpsemat selgitust allpool). Alajaama asukoht sedavõrd ulatusliku elamuala vahetus läheduses tekitab selge konflikti üksteist häirivate maakasutuste vahel. Lisaks ei tohiks Eesti riik oma põhivõrku arendades hälbida teiste Euroopa riikide praktikast. Nii on Saksamaa karmistanud elektriõhuliinide rajamise nõudeid ja on ka rõhutatud, et õhuliinide kasutamist elumajade läheduses tuleks vältida (vt https://www.bmwk.de/Redaktion/EN/FAQ/Underground-cables/faq-underground- cables.html).; (ii) Alajaama alternatiivsete asukohtade kasuks räägib asjaolu, et Rae ning Lehmja külas on Rae valla üldplaneeringuga nähtud ette suuremahulised tootmisalad, kuhu oleks võimalik kavandada ka suure energiavajadusega tootmist ehk teisisõnu alajaama alternatiivsed asukohad looks olulist lisandväärtust ka piirkonda, kuhu alajaam vahetult rajatakse ja vajadusel ka energia täiendavaks tootmiseks nt akuparkide rajamise teel. 2 Ilmselt ei saa mõistlikku vaidlust olla selles, et teadaolevalt ei ole Rae valda (ega üldse Tallinna lähiümbrusesse) kavandatud teist kõrgepingealajaama, mistõttu on otstarbekas alajaama asukoha eelvaliku puhul arvestada ka lisandväärtusega majanduslikus perspektiivis. Seega tuleks eelistada asukoha eelvaliku puhul neid asukohti, kuhu on võimalik kavandada ka energiamahukaid tootmisettevõtteid ehk tarbijaid. Alajaama paigutus peab aitama kaasa võimalikult suure, pikaajalise ja laiapõhjalise majandusliku tulususe saavutamisele. Näitena võib siinkohal tuua AS Estonian Cell, mille tootmine paikneb 330 kV kõrgepingealajaama läheduses ning mille positiivne mõju Eesti majandusele on äärmiselt oluline. Eriplaneeringu praeguses alajaama asukohas oleks tootmisettevõtete kavandamine piirkonda Rae valla strateegilistest dokumentidest ning asukohast tulenevalt välistatud, mistõttu ei lähtu alajaama kavandatav asukoht suurima majandusliku kasu saavutamise ega ka ratsionaalse maakasutuse põhimõtetest. Lisaks võib AS-il Elering endal tekkida rajatava alajaamaga seoses huvi ise või eraettevõtete kaasamisega lisaks tarbimisele ka energiatootmise poolel, mis Järvekülas oleks piirangute tõttu väga komplitseeritud. Näiteks OÜ Evecon ja Corsica Sole rajatava Euroopa suurima akupargi juba töös olevad projektid, kus salvestus rajatakse mõlemal juhul olemasolevate alajaamade vahetusse lähedusse nii Kiisa olemasoleva 330 kV alajaama kui Aruküla olemasoleva 330 kV alajaama vahetus läheduses (s.o u 500m raadiuses alajaamast). Järelikult ei ole riigi eriplaneeringu planeeringuala kindlaks määrates nende oluliste kaalutlustega arvestatud – alajaama asukoht on kavandatud elamu- ja rohevõrgustiku alade lähedusse, kuhu valla strateegilistest planeerimisdokumentidest tulenevalt ei ole võimalik tootmisettevõtteid rajada. Otstarbeka maakasutuse põhimõttest tulenevalt tuleb aga kaaluda alajaamale alternatiivseid asukohti, mis võimaldaks alajaama lähedusse rajada energiamahukaid ja varustuskindlust vajavaid tootmisüksusi, kes panustaks sellega ka arvestataval määral Eesti riigi SKP kasvule. Eeltoodust tulenevalt esitame taotluse laiendada planeeringuala piiri selliselt, et oleks võimalik sisuliselt kaaluda alajaama ja seega ka liinikoridoride alternatiive ja kavandada alajaam sellisesse asukohta, mille lähedusse oleks võimalik kavandada suure energiavajadusega tootmisettevõtteid kui ka energia tootjaid, vastavalt taotluse lisas esitatud joonisel kajastatud alternatiivsetes alajaamade asukohtades ja liinikoridori planeeringualast põhjapoolsel alal (edaspidi nimetatud ka kui laiendatud planeeringuala I). Liinikoridoride osas esitatud selgitused on kajastatud käesoleva taotluse punktis 2. 2. Ettepanek ja taotlus lisada planeeringualasse täiendavad liinikoridoride alternatiivid Planeeringuala ei võimalda praegusel kujul arvestada otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttega ega kaaluda planeeringumenetluses alternatiivseid võimalusi paigutada täiendavaid kitsendusi tekitavad objektid juba olemasolevaid kitsendusi põhjustavate objektide (nt Rail Balticu trassikoridor, olemasolevad 110 kV ja 35 kV kõrgepingeõhuliinid) kitsenduste koridori. See on vastuolus ka deklaratsiooniga „The European Grid Declaration on Electricity Network Development and Nature Conservation“ (edaspidi „deklaratsioon“), mille p-s 4.2 on toodud esile prioriteetide hierarhia infrastruktuuri arendamisel. Esimese prioriteedina tuleks rajada ainult taristut, mis on vajalik elektrisüsteemi usaldusväärsuse tagamiseks. Teise prioriteedina 3 tuleks vältida uute koridoride rajamist ja eelistada olemasoleva taristu uuendamist. Kolmanda prioriteedina tuleks arvestada ka keskkonda ning rakendada meetmeid keskkonnamõjude leevendamiseks, mh tuleks iga uue võrgu rajamisel iga juhtumi puhul eraldi hinnata maakaablite rajamist. Deklaratsioon selgitab, et uute koridoride rajamisel tuleb arvestada tehnilist teostatavust, süsteemi turvalisust, keskkonnamõju ning see peab olema kooskõlas deklaratsiooni p-s 3.5 esitatud põhimõtetega (keskkonnamõjude vähendamine, millega võib kaasneda täiendavad lühiajalised finantskulud; mõistlik ja jätkusuutlik lahendus). Avaldajad märgivad, et olemasoleva liinikoridori kasutamist on käsitlenud nii Rae vallavalitsus kui ka Kiili vallavalitsus, esitades oma seisukohad eriplaneeringu algatamise osas. Avaldajad mõistavad seda nii, et omavalitsused on seisukohal, et eriplaneeringu planeeringulahendus peaks järgima omavalitsuste üldplaneeringutes toodut. Riigi eriplaneeringu algatamise kohane planeeringuala ei võimalda õiguspäraselt kaaluda erinevate alternatiivide vahel, sh arvestada deklaratsiooni põhimõtteid, kuna alajaamale ei ole ette nähtud ühtegi alternatiivset asukohta ning ka kavandatava alajaama asukoha ning Aruküla alajaama vahelise liinikoridori osas ei ole võimalik kaaluda sisulisi alternatiivseid asukohti. Aruküla alajaamani viiv liinikoridor läheks üle avaldajatele kuuluvate maaomandite ja külgneks vahetult I kaitsekategooria liigi pesitsusalaga. Tuleb rõhutada, et tegemist on aladega, mis on hõlmatud kehtestatud detailplaneeringutega (tegemist on äärmiselt suurte äri- ja tootmisarendustega), mida on asutud ellu viima – ehitatud on välja taristu ja mitmetele äri- ja tootmishoonetele väljastatud ehitusload ehk teisisõnu on tehtud olulisi ja mahukaid investeeringuid. Liinikoridori kavandamine üle avaldajate maaomandite toob kaasa olukorra, kus avaldajatele tekib otsene ja väga oluline majanduslik kahju. Lisaks on väga oluline, et nende täiendavate äri- ja tööstusettevõtete lisandumata jätmise tõttu Eesti majandusele tekkiv eeldatav mõju on suurusjärgus 0,45% protsenti Eesti SKP-st. Samuti on oluline, et Tallinna lähiümbruses on väga vähe terviklikult arendatavaid uusi tööstusalasid, mis omakorda tähendab, et rajades liinikoridori üle avaldajate maaomandite on uutel tööstusettevõtetel veelgi piiratumad võimalused oma tegevuse laiendamiseks. Uutesse asukohtadesse planeeringute kehtestamine ja taristu rajamine võtab aga aastaid. Eeltoodust tulenevalt on eriplaneeringu raames vajalik kaaluda kõiki asjaolusid, sh seda, millised on alajaama ja liinikoridoride rajamise asukohtadest tulenevad mõjud mitte ainult maaomanikele, vaid ka asukoha omavalitsusele ja Eesti riigile. Seega ei hõlma liinikoridori tõttu tekkivad piirangud mitte üksnes väga olulisi ja rahas mõõdetavaid negatiivseid mõjusid maaomanikele ja looduskeskkonnale, vaid takistavad otseselt Eesti riigi SKP suurendamist. Arvestades, et olemas on ka alternatiivseid liinikoridore, mille osas huvide konflikt nii looduskeskkonna, strateegiliste planeerimisdokumentide kui ka maaomanikega oleks väiksem, kuid millega ei ole täna eriplaneeringus arvestatud, võib tegemist olla olulise kaalumisveaga, mis võib mõjutada eriplaneeringu kehtestamist või selle kehtima jäämist. Avaldajad rõhutavad - otstarbeka, säästliku ja mõistliku maakasutuse põhimõtte ja ka viidatud deklaratsiooni koheselt tuleb selgelt eelistada uute kitsendusi põhjustavate objektide kavandamisel 4 juba olemasolevate objektidega ehk luua olukord, kus erinevate objektide kitsenduste mõjuala kattuks maksimaalses ulatuses. Seetõttu paluvad avaldajad muuta kavandatava liinikoridori nn põhjapoolset osa (vt lisatud joonist) ja näha ette, et liinikoridor paikneks maksimaalselt võimalikul määral piirangutega Rail Balticu koridoris, vähendamaks liinikoridorist tekkivaid negatiivseid mõjusid ja omandiõiguse piiranguid maaomanikele. Eeltoodust tulenevalt taotleme kavandada liinikoridor võimalikult suurel määral Rail Balticu trassiga samasse asukohta nii, et liinikoridori paiknemise tõttu majanduslikult mõjutatud maaomanike osakaal oleks minimaalne. Selleks esitame taotluse planeeringuala laiendamiseks nii, et laiendatud planeeringuala arvestaks taotluse lisas esitatud alternatiivset liinikoridori asukohta (edaspidi nimetatud ka kui laiendatud planeeringuala II). 3. Ettepanek ja taotlus käsitleda liinikoridori osas alternatiivset tehnilist lahendust ehk maakaablit õhuliini asemel ning vastuväide õhukaabli kavandamisele avaldajatele kuuluvatele kinnistutele Avaldajad märgivad, et lähtudes EL seadusandlusest on asjakohane liinikoridori osas käsitleda tehnilise lahenduse alternatiivina maakaablit õhuliini asemel. Seega ei ole õiguslikult lubatav eriplaneeringuga välistada kavandatava liini tervikuna või osaliselt maa-alla viimist selleks, et negatiivseid mõjusid vältida. Avaldajad paluvad pöörata tähelepanu ka näiteks Euroopa Komisjoni teatisele „Energiaülekandetaristu ja EL loodusalased õigusaktid“ (edaspidi „teatis“), milles on looduskaitse aspektist mh hinnatud õhuliini ja maakaabli erisusi. Analüüs keskendub lindude kaitsele, mistõttu lisaks deklaratsioonile ja teiste Euroopa riikide praktikale on samuti keskkonna aspektist oluline argument õhuliini asemel maakaabli paigaldamiseks. Näiteks on teatises toodud esile, et õhuliinidel on bioloogilisele mitmekesisusele, tervisele ja maastikule konkreetne mõju, mis erineb maa-aluste elektriliinide mõjust (vt p 1.3.2). Täiendavalt on komisjon teatises andnud soovitusi parandus- ja leevendamismeetmeteks, mille all on komisjon teinud soovituse õhukaablitest tuleneva elektrilöökide ohu leevendamiseks liinide rekonstrueerimisel võimaluse korral asendada õhuliinid maa-aluste liinidega (vt p 5.3.1). Ilmselgelt kehtib see soovitus ka uute liinide kavandamisele. Nii lahendati huvide konflikt ka Elering AS L036 Rõuste-Virtsu 110 kV liiniga, mis osaliselt maa-alla on kavandatud. Eeltoodust tulenevalt taotleme kavandada 330 kV kõrgepingeliini tehnilist lahendust maakaablina olukorras, kus liinikoridor paikneks eriplaneeringu algatamise otsuses kajastatud liinikoridoris. Avaldajad kinnitavad, et kui eriplaneeringuga kavandatakse avaldajatele kuuluvatele kinnistutele õhuliin, siis esitavad avaldajad vastuväite ja seetõttu paluvad avaldajad käesolevat seisukohta käsitleda kui vastuväidet planeeringulahendusele, mille korral kavandatakse õhuliin avaldajatele kuuluvatele kinnistutele. 4. Avaldajate taotlustega tuleb arvestada juba eriplaneeringu koostamiseks koostatava riigihanke alusdokumentides Lähtudes eeltoodust ja arvestades vajadust tagada eriplaneeringu kiire menetlus, taotlevad avaldajad laiendatud planeeringuala I ja laiendatud planeeringuala II käsitlemist eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise ja hindamise koostamiseks koostatava riigihanke 5 alusdokumentides, sealhulgas nähes ette kohustuse eriplaneeringu koostamisel käsitleda kõiki, sh käesolevas pöördumises sisalduvaid alternatiive. Kinnitame, et esitaksime nii laiendatud planeeringuala I kui ka laiendatud planeeringuala II ettepanekud eriplaneeringu menetluses. Seega on otstarbekas ja ajaliselt efektiivne käsitleda nii laiendatud planeeringuala I kui ka laiendatud planeeringuala II koostatava eriplaneeringu raames koheselt, ennetades olukorda, kus eriplaneeringu menetluse järgmises etapis või muul asjakohasel juhul, (nt kohtu nõudel) tuleb käsitleda planeeringulahenduste alternatiividena nii laiendatud planeeringuala I kui ka laiendatud planeeringuala II. Märgime, et reaalselt eksisteerivad alternatiivid peavad olema käsitletud planeerimismenetluses, ja selle raames läbi viidud asjakohases mõjuhindamises nii Eesti kui ka Euroopa Liidus seadusandlusest tulenevalt. 5. Taotlus maaomanike kaasamiseks ja kohtumiseks Arvestades eriplaneeringu planeeringuala ning asjaolu, et üks võimalikest liinikoridoridest kulgeb üle avaldajatele kuuluvate maaüksuste, paluvad avaldajad kaasata end eriplaneeringu menetlusse ning teavitada neid kõigist eriplaneeringu menetlusega seotud menetlustoimingutest ja dokumentidest. Lisaks paluvad avaldajad kiireloomulist kohtumist eriplaneeringu koostamise eest vastutavate ametnikega 47-nda nädala alguses. Avaldajad rõhutavad täiendavalt, et mõistavad energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamise vajadust, aga seda lahendades ei saa jätta kõrvale ruumilise planeerimise suuri raampõhimõtteid ja ka maaomanike õigustatud ootusi – riik peab ka eriplaneeringu menetluses seadustega arvestama ning kaaluma kõiki objektiivselt mõistlikke alternatiive, mitte ainult neid, mis riigile äriliselt soodsaimad (õhuliin on odavam kui maakaabel jne) on. Avaldajad on pikaajaliselt panustanud ja kavatsevad ka jätkuvalt pikaajaliselt panustada Eesti riigi SKP suurendamisse. 6 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Gerd Krieger OÜ Orbital Tallinn juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Holger Tilk Pähklimäe Logistika OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Martin Otsa East Capital Park Rae OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Karl-Erik Kodu OÜ VINTSELLE juhatuse liige 7 Joonis. Alternatiivsed uue 330 kV kõrgepingealajaama asukohad riigimaal ja laiendatud planeeringualad I ja II Tingmärgid Alternatiivsed uue 330 kV alajaama asukohad riigimaal (laiendatud planeeringuala I) Aruküla 330 kV kõrgepingealajaam Perspektiivsed tootmismaad Rae valla üldplaneeringus Riigi eriplaneeringu planeeringuala Kõrgepingeliinikoridori võimalik põhjapoolne ala (laiendatud planeeringuala II) Rail Baltic trassikoridor (nihutamisruumiga) Olemasolevate 35-110 kV kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndid Avaldajate maaomandid 8 Saatja: [email protected] Saaja: [email protected], [email protected] Teema: Arvamus seoses Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu algatamisega Kuupäev: 2024-12-17 11:11 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Saadame Teile OÜ Orbital Tallinn, Pähklimäe Logistika OÜ, East Capital Park Rae OÜ ja OÜ VINTSELLE arvamuse seoses Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu algatamisega (palun vt manuses). Lugupidamisega Gerd Krieger | Juhataja <mailto:[email protected]> [email protected] | +372 5065 002 OÜ Orbital Tallinn | Hobujaama 4, Tallinn 10151 Käesolev e-kiri on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks üksnes e-kirjas nimetatud saajale. Teile ekslikult saadetud e-kirja palume kustutada ning teavitada selle saatjat. This message contains confidential information and is intended only for the recipient named. If you received this message by mistake, please delete it and notify the sender.