Leping

Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Käesolev tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt ) on koostatud ………… (edaspidi töövõtja ) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi tellija ), tõendamaks, et töövõtja andis üle poolte vahel …..…… 2024. aastal sõlmitud lepingu nr …. alusel osutatud tööd alljärgnevalt: ……………………………………………(üle antava(te) töö(de) nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms) Tellija on tööde osutamise tulemustega tutvunud ning võtab vastu ja allkirjastab tööde osutamise tulemused, millega ühtlasi loetakse töövõtja poolt üle antud tööd vastuvõetuks. Käesolev akt on aluseks töövõtja poolt tellijale kooskõlas lepingu punktiga…… arve esitamiseks summas …….. (summa sõnades) eurot. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ HANKEDOKUMENT E-õppel põhineva koolitusmooduli „Juhtimise põhikursus“ väljatöötamine CPV kood: 80400000-8 Täiskasvanukoolitus ja muud koolitusteenused Lugupeetud pakkuja! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või hankija) teeb ettepaneku pakkumuse esitamiseks sotsiaalteenuse hankele, millega tellitakse avaliku sektori keskastmejuhtidele suunatud „Juhtimise põhikursuse“ koolitusmooduli (edaspidi ka moodul) väljatöötamist. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn rg-kood: 70003158 e-post: [email protected] (edaspidi hankija) Riigihanke nimetus: E-õppel põhineva koolitusmooduli „Juhtimise põhikursus“ väljatöötamine Hankemenetluse liik: Sotsiaalteenuse tellimine Pakkumuste jõusolek: 90 kalendripäeva Teenuse osutamise kestus: kuni 7 kuud alates hankelepingu sõlmimisest Lepingu eeldatav maksumus: kuni 45 000 eurot (lisandub käibemaks) Riigihanke läbiviimise eest Triinu Lätt vastutav isik: MKM digiriigi arengu osakonna projektijuht Hankija määrab riigihanke alusdokumentides tellitava sotsiaalteenuse erimenetluse korra. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. Hankeleping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 14. märtsi 2023 käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ alusel, millega kehtestatakse meetme nr 21.1.2.1 “Digiriik” sekkumise 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” raames toetuse andmise tingimused ja kord. 1. TAUSTINFO Avaliku sektori ootus keskastmejuhtidele on, et nad on poliitikakujundajad, kellel on lisaks teemavaldkonna heale tundmisele oskus hoomata oma tegevusega kaasnevaid mõjusid, vahetada infot, juhtida läbirääkimisi, mõjutada partnereid jms1. OECD on riigivalitsemise raportis2 toonud välja, et Eestil tuleb liikuda tervikliku riigivalitsemise poole ning keskenduda järjest enam väärtuspõhisele juhtimisele, usaldusele, koostööle, meeskondade moodustamisele, väliste sidusrühmade kaasamisele ning inimeste arendamisele. Terviklikku riigivalitsemist toetav valitsemiskultuuri muutus nõuab isiklikule eeskujule tuginevat eestvedamist ning viitab juhtide suurele vastutusele. Juhtimisalase sünergia tagamiseks on oluline, et kõigi tasandite juhid oleksid pädevad, mõistaksid riigi, asutuste ja inimeste juhtimise ning arendamise probleeme ja võimalusi ning teeksid ühiste eesmärkide saavutamiseks koostööd. Poliitikate rakendamise üheks keskseks instrumendiks on digitehnoloogilised lahendused, mille kasutusvõimaluste ja kasutamisega seotud piirangutega on oluline arvestada juba poliitikakujundamise protsessis. MKM nägemuses ei tähenda digitaalne transformatsioon (digipööre) valitsussektoris mitte olemasolevatele teenustele (mille omanikeks või vastutajateks on sageli just keskastmejuhid) „veel veidi digi“ lisamist ega pelgalt suurprojektide arendusplaani koostamist, vaid teenuste (sh andmete kasutamist), protsesside ning arhitektuuri sisulist ja põhimõttelist lahti- ja vajadusel ümbermõtestamist. Selles protsessis osalemiseks vajab keskastmejuht piisaval tasemel mõistmist ning oskuseid, mis võimaldaks protsessi vältel oma vastutusvaldkonna kasutajate (klientide) eest seista ning võimalikke piiranguid ja riske veenvalt adresseerida. Eduka digipöörde rakendamisel on oluline keskenduda mitte tehnoloogiale, vaid riigi ja valitsemisala strateegiliste äriliste eesmärkide saavutamisele ning kliendiväärtuse tõstmisele kaasaegse digitehnoloogia parima kasutuse läbi. Eesmärk on tulla välja projektipõhise juhtimise paradigmast ning vaadata valdkonna järjepidevat arengut tervikuna, sh muudatuse juhtimise vaatenurgast ning rahastamisallikast sõltumata. Eelkirjeldatu algatamise ja koordineerimise põhivastutus lasub küll organisatsiooni juhtkonnatasandil, kuid selle saavutamise eelduseks on keskastmejuhtide võimekus – vajaliku sisendi koondamisel ning algatatud protsesside edukalt lõpuni juhtimisel. Juhtide keskne arendamine on koordineeritult toimiva ja hästi koostööd tegeva riigi avaliku teenistuse arendamisel võtmetähtsusega. Tervikliku ja tõhusa riigivalitsemise poole liikumiseks on tarvis kõrget ja ajakohast taset kõikide juhtide teadmistes ja oskustes. Lisaks valdkondlikele teadmistele ja oskustele on oluline juhtimisalane kompetents, mis toetab ühiseid väärtusi ja aitab saavutada strateegilisi eesmärke. Juhtide arendamiseks avalikus teenistuses ning juhtimiskvaliteedi ühtlustamiseks ja tõstmiseks alustati esimeste sammudega 2013. aastal, mil kirjeldati keskastmejuhtide profiili, rolli, ootuseid ja vajadusi ning koostati esmane visioon keskastmejuhtide terviklikust arendamisest. Keskastmejuhtide kompetentsimudelit uuendati viimati 2022. aastal.3 Käesoleva hanke tehnilise kirjelduse ja fookusteemade kujundamisel on lähtutud seniste avaliku teenistuse keskastmejuhtide arenguprogrammidest saadud kogemusest (ministeeriumide arenguprogrammid, KESTA, KAJA, Maxwelli programm ning uuendatud keskastmejuhtide arenguprogramm 2023.aastast), samuti keskastmejuhtide 2022.a. uuendatud 1 Eesti avaliku teenistuse koolitusvajaduse hindamise õppetunnid Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringute põhjal (Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 3(1), 2015, 103–126) ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/download/11981/7091 2 OECD. Skills for a High Performing Civil Service (2017). https://www.oecd.org/gov/skills-for-a-high-performing-civil- service-9789264280724-en.htm 3 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/keskne-koolitus 2 kompetentsimudelist. Samuti on arvestatud asutusesiseste juhtide programmidega Siseministeeriumis, Välisministeeriumis, Maksu- ja Tolliametis, Kultuuriministeeriumis, Tallinna linnavalitsuses, Sotsiaalministeeriumis, Justiitsministeeriumis, Transpordiametis jm. Tellitav moodul panustab Rahandusministeeriumi laiemasse juhtide arendamise kontseptsiooni, mille eesmärk on läbi koolituste (sh e-õppe ja sisekoolituse kombineerimise), dialoogi ja eneseanalüüsi tõhustada asutuste strateegiliste eesmärkide täitmist, parandada asutuse haldussuutlikkust ja juhtide juhtimisvõimekust ning avaliku teenistuse ja avaliku sektori kui terviku paremat toimimist. Riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmiseks tuleb pakkujal teostada järgmised etapid: 1.1. I etapis töötada lähteülesandes kirjeldatud teemade ning esitatud nõuete põhjal välja tervikliku koolitusmooduli õppekava, mis sisaldab üldist struktuuri kirjeldust ning selle põhjal loodud detailset sisuskripti, mille kinnitab hankijaga. Koolitusmoodul ja selle aluseks olev õppekava kombineerib hankija nägemuses omavahel teoreetiliste teadmiste omandamise asünkroonse e-õppe vormis, iseseisvad ning grupipõhised praktilise väljundiga ülesanded ning kontaktsed praktikumid (e-õppes käsitletud teemade süvendatud omandamiseks ning edasi arendamiseks). I etapi tulemina on hankijale esitatud ning hankija poolt heaks kiidetud koolitusmooduli õppekava. I etapi töö üleandmise tähtaeg on kahe kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. 1.2. II etapis töötada välja asünkroonse e-õppe vormis läbitavad koolitusmaterjalid, praktilise väljundiga ülesannete kirjeldused ning kontaktsete praktikumide tunnikavad. II etapi tulemina on hankijale üle antud e-kursused (mis tehakse kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia platvormil) ning muud juhendmaterjalid, mis on vajalikud mooduli piloteerimiseks alates 2025. aasta II kvartalist. Pakkujal on lubatud hankija nõusolekul teostada I ja II etapi töid samaaegselt – pakkuja võib anda I etapi töö üle osade kaupa ning pärast hankijalt kinnituse saamist alustada konkreetsele osale koolitusmaterjalide loomist. II etapi töö üleandmise tähtaeg on viie kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. 1.3. III etapis viia läbi loodud materjalide kasutuselevõttu toetav koolitajate koolitus kuni 15-liikmelisele sisekoolitajate rühmale. Koolitusgrupi komplekteerib hankija. Pakkuja ülesandeks on viia läbi koolitus – pakkuja ei pea eelarvestama ega korraldama osalejatele toitlustust ega koolitusruumi (koolitus viiakse läbi hankija ruumides). Hankija otsustab III etapi teostamise vajaduse lepingu täitmise käigus ning teavitab sellest pakkujat hiljemalt II etapi tööde vastuvõtmisel. Juhul, kui hankija ei pea III etapi teostamist vajalikuks, siis lõpetatakse leping II etapi tööde vastuvõtmisega (sh III etapi eest tasu ei maksta). III etapi töö üleandmise tähtaeg on kahe kuu jooksul alates II etapi töö vastuvõtmisest hankija poolt. Hankija juhib tähelepanu, et pakkujalt ei eeldata käesoleva hanke raames kontaktõppe läbiviimist ega muid administratiivseid tegevusi – pakkuja ülesandeks on töötada välja õppekava koos koolitusmaterjalidega ning luua eeldused mooduli piloteerimiseks alates 2025. aasta II kvartalist. 2. HANKE SIHTRÜHM, EESMÄRGID JA OODATAV TULEM 2.1. Mooduli sihtrühm Hanke tulemusel loodava koolitusmooduli „Juhtimise põhikursus“ otseseks kasusaaja sihtrühmaks on avaliku sektori juhid, eelkõige keskastmejuhid ja nende asetäitjad. Üldiselt 3 mõistetakse keskastmejuhina tippjuhtkonna liikmele alluvat juhti, kes planeerib ja viib ellu valdkonna strateegilisi eesmärke ja juhib inimesi. Kaudseteks kasusaajateks on ka võimalikud tulevased keskastmejuhid – järelkasv, esmatasandi juhid. Vajadusel ja mooduli eesmärke silmas pidades vaadatakse üle sihtrühma määratlus või kitsendatakse ja/või laiendatakse seda lepingu täitmise käigus. Arvestades kasusaajate sihtrühma erinevaid kogemusi, tausta ja taset (sh juhtimisvõimekust) on mooduli eesmärgiks toetada ühtaegu nii kogenud ja teadlike juhtide võimekust kui ka alustavate või tulevaste keskastmejuhtide pädevust, kes on juhtidena veel kujunemas ja/või kelle juhtimisalased oskused vajavad enam arendamist. Selle põhimõttega on oluline arvestada läbivalt õppekava ning koolitusmooduli loomisel (sh toetades võimalust jätta vahele peatükid või osad, mis ei ole konkreetsele osalejale relevantsed). 2.2. Mooduli eesmärgid Mooduli lühiajaline eesmärk on tagada keskselt korraldatud keskastmejuhtide arendustegevus e-õppe kaudu. Pikaajalise sihina on avaliku teenistuse juhid Eesti parimad juhid, st juhtimiskvaliteet ületab ootused ja juhtide järelkasv on tagatud kõigil tasemetel ning kujundada avaliku sektori ülene ühtne juhtimiskultuur ja -hoiakud, luua võrgustumise võimalused ja kogemuste vahetamine teiste avaliku sektori juhtidega ning pakkuda kindlustunne, et mul on käeulatuses kõik vajalikud vahendid ja teadmised (e-õppena), et juhina edukalt toime tulla. 2.3. Mooduli läbimise oodatav tulem Oodatava tulemina suurenevad juhtide teadmised, oskused ja juhtimis- ning eestvedamise alane võimekus, paraneb koostöö asutuste siseselt või vaheliselt ning teadvustatakse paremini ühtseid (kaasaegsele ja kohanevale avalikule sektorile omaseid) väärtuseid (lähtuvalt riigi keskastmejuhtide kompetentsimudelist). Hangitav moodul on osa laiemast arenduskavast – paralleelselt on ettevalmistamisel koolitusmoodulid „Riigi toimimine ja valdkondlike eesmärkide elluviimine“ ning „Koostöö ja arenduste algatamine“. Käesoleva hanke raames tellitav moodul peab tagama, et osalejad saaksid piisava ettevalmistuse keskastmejuhtidele olulises kahes kompetentsis – keskastmejuhi rolli mõistmises ja inimeste juhtimises. Hankija on tulenevalt hanke laiemast taustast kujundanud fookusteemad ning nende põhjal sõnastanud õpiväljundid, mis tuleb programmi erinevate tegevuste käigus saavutada. Õpiväljundite sõnastamisel on lähtutud sellest, et kompetents on tööülesannete edukaks täitmiseks vajalik teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum. 3. TELLITAVATE TÖÖDE KIRJELDUS Hankija nägemuses moodustab hangitav koolitusmoodul osaleja jaoks tervikliku õpiprotsessi, kombineerides omavahel teoreetiliste teadmiste omandamise asünkroonse e-õppe vormis, iseseisvad ning grupipõhised praktilise väljundiga ülesanded ning kontaktsed praktikumid. Koolitusmooduli loomise aluseks on õppekava, mille pakkuja töötab välja hanke I etapis. 3.1. Üldised nõuded 3.1.1. Koolitusmooduli aluseks on õpiväljundid, mille saavutamist toetavad tänapäevase õppija ja tulevikuõppimise lahendused (sh automaatse tagasisidega enesekontrolli- ja hindamistegevused, multimodaalsus, interaktiivsed tegevused 4  ja/või visuaalsed materjalid (videod, animatsioon, graafikud), viited lisalugemisele jmt). 3.1.2. Õpiteekond on disainitud loogiliselt ja õppeprogress kasutajale nähtav, eesmärgid ja erinevad funktsioonid on hõlpsasti mõistetavad. Õpiteekond peab olema üles ehitatud kaasahaaravalt ning toetama parimal võimalikul viisil õpiväljundite saavutamist ning iga osaleja õppimist. 3.1.3. Õpiväljundite saavutamise kontrollimiseks ning õppeprogressi õppijale peegeldamiseks tuleb disainida õpiteekonda läbivad küsimustikud/testid – see tähendab, et kontrollimine peab olema võimalik nii konkreetsete teemade ja teemaga seotud õpiväljundite lõikes kui ka koolitusmooduli kui terviku ulatuses. Hankija nägemuses peaks koolitusmooduli alguses olema võimalik õppijal testida oma teadmiste ja oskuste taset vastu keskastmejuhtide kompetentsimudelit (testi edukas sooritamine annab õppijale parema teadmise millistele teemadele eelkõige keskenduda ehk kus on tema nõrkused hetkel). 3.1.4. Koolitusmoodul peab lähtuma Eesti avaliku sektori spetsiifikast (näidete ja seoste loomine), kuid kaasama ka asjakohaseid näiteid ning praktikaid (inspiratsiooni eesmärgil) mujalt maailmast. 3.1.5. Koolitusmooduli sisustamisel peaks keskenduma üldisemale toimimisraamistikule (rõhuasetus just ajatutel põhimõtetel) ning vältima viidete lisamist „kiiresti aeguvale informatsioonile“ (näiteks statistika – sellise info lisamisel tuleb viidata, kuskohast leiab õppija värskeima teadmise). 3.2. Nõuded õppekavale ja koolitusmaterjalidele 3.2.1. Pakkuja ülesandeks on töötada välja õppekava, mis arendab õppijate mõistmist keskastmejuhi rollist ja inimeste juhtimisest. Õppekava toetab hankija nägemuses minimaalselt järgnevate õpiväljundite saavutamist: Tabel 1. Koolitusmooduli teemade ja õpiväljundite loetelu Teema Teema läbimise tulemusel õppija: Keskastmejuhi rolli • Teab keskastmejuhi kompetentse, alamkompetentse ja kuidas neid oma töös mõtestamine rakendada; • Teab, millised on peamised juhtimistegevused; • Teab, millised on peamised juhtimise väljakutsed ja edu alused ja põhimõtteid; • Mõistab juhtimise olemust ja ootuseid keskastmejuhile; • Mõistab muudatusi, mis kaasnevad spetsialistist juhiks liikumisega; • Mõistab juhi ülesandeid rahvusvahelises koostöös; • Mõistab tööandja hea maine kujundamise tähtsust. Juhi eetika • Mõistab, et juhina on ta eeskuju, järgides avaliku teenistuse eetikat; • Mõistab sotsiaalmeedia ja juhi isikliku kuvandi seoseid; • Oskab tuvastada avaliku teenistuse eetikast tulenevaid rolli- ja huvide konflikti olukordi. Juhi roll • Mõistab emotsioonide valitsemise vajadust ja tunneb emotsionaalse intelligentsuse põhimõtteid; • Mõistab stressi ja läbipõlemise tekke- ja ennetusviise; • Teadvustab oma käitumist juhina; • Oskab prioritiseerida oma ajakasutust; • Oskab tagasisidet küsida ja avatult vastu võtta. Juhtimisstiilid • Mõistab kaasaegseid juhtimisstiile, juhi ja liidri erinevust ja oskab teha teadliku juhtimisstiili valiku; • Oskab kasutada eestvedamist juhtimisvõttena, kasutada erinevaid juhtimisinstrumente nagu coachiv juhtimine ja mentorlus. Meeskonna loomine • Mõistab meeskonna kujunemise ja arenemise dünaamikat; 5  • Mõistab terviklikult meeskonna loomise loogikat, sh juhi rolli värbamisel (sh värbamisvestlused), sisseelamise toetamisel ja koostöö lõpetamisel; • Oskab luua meeskonnas positiivse, usaldusliku ja tõhusa töökorralduse; • Oskab arvestada organisatsiooni ja töötajate vajadustega, teab tulevikutöö trende. Inimeste juhtimine • Mõistab, millised ülesanded vajavad juhi tähelepanu ja oskab (teisi) ülesandeid delegeerida; • Oskab innustada kolleege tegutsema eesmärkide nimel, jälgides tulemusi ning tunnustades saavutusi; • Oskab töötajaid toetada (müksamine, tunnustamine ja suunata neid tööalaselt kasvama); • Oskab lahendada konflikte; • Oskab kasutada koosolekuid juhi töövahendina ja neid modereerida; • Oskab pidada 1:1 ja arengu- ja tulemusvestluseid; • Oskab anda käitumist (töö tulemuslikkust) mõjutavat tagasisidet. 3.2.2. Pakkuja võib teha ettepanekuid teemade pealkirjade, järjestuse või rõhuasetuste ümbertõstmiseks või muutmiseks, kui see on õpiväljundite paremaks saavutamiseks vajalik. Kokku peavad moodulid moodustama selgelt eesmärgistatud ja sobilikke meetodeid rakendava terviku, kuid oleksid läbitavad ka teineteisest sõltumatuna. Lõpliku teemapõhiste moodulite loetelu kinnitab hankija I etapi töö käigus. 3.2.3. Õppekava kogumaht peab olema minimaalselt 40 akadeemilist tundi, sealjuures e-õppe minimaalne maht on 24 akadeemilist tundi (kuni 2 ak/h e- kursuse kohta, sealjuures peab iga e-kursuse struktuur jaotuma ca 0,5 ak/h jooksul läbitavateks õpiampsudeks) ning kontaktkoolituse, iseseisva ja grupipõhiste ülesannete maksimaalne maht võib moodustada kuni 32 akadeemilist tundi. 3.2.4. Õpiväljundite „teab“ ja „mõistab“ saavutamine ning teoreetiliste teadmiste omandamine „oskab“ taseme saavutamiseks peab toimuma asünkroonselt läbitavate ning multimodaalse sisuga e-kursuste formaadis, mille disain ja valmistamine on pakkuja ülesandeks. Loodavad e-kursused peavad vastama HD Lisa 6 esitatud nõuetele – pakkuja annab e-kursused üle hankijale II etapi tulemina. E-kursused tehakse kättesaadavaks hankija hallataval Digiriigi Akadeemia platvormile. 3.2.5. „Oskab“ taseme õpiväljundite saavutamiseks peab pakkuja töötama välja kontaktkoolituste detailse tunnikava koos toetavate esitlus- ja õppematerjalidega. Lisaks peab pakkuja esitama iseseisvate ning grupipõhiste praktilise väljundiga ülesannete metoodilise kirjelduse ning vajalikud töölehed jmt. Tunnikava ja kõik seotud õppematerjalid annab pakkuja üle hankijale II etapi tulemina. Hankija teeb materjalid kättesaadavaks sisekoolitajatele. 4. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE 4.1. Pakkuja peab koolitusmooduli väljatöötamiseks komplekteerima meeskonna, mis vastab Tabel 2. esitatud nõuetele. Üks messkonnaliige võib täita kuni kahte erinevat rolli. Pakkuja kirjeldab meeskonna koosseisu HD Lisa 1 vormil, mille peavad digitaalselt allkirjastama kõik meeskonna liikmed. 4.2. Hankijal on õigus kontrollida projektimeeskonna liikmete poolt antud kinnituste õigsust, kasutades avalikult kättesaadavat infot ja pöörduda lisateabe saamiseks kolmandate isikute poole. Hankijal on õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja dokumente, mis tõendavad esitatud kinnituste õigsust. Pakkuja peab esitama hankijale 6  nõutud täiendavad andmed/dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõude saamisele järgnevast tööpäevast arvates. 4.3. Pakkujal on õigus vahetada meeskonnaliikmetena esitatud isikuid hankija eelneval nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega. 4.4. Hankijal on õigus nõuda kaasatud spetsialistide väljavahetamist pakkuja kulul, kui nimetatud isikud ei teosta töid hankelepingus kokkulepitule vastavalt. Tabel 2. Nõuded projektimeeskonna koosseisule ja kompetentsile Roll Rolli kirjeldus Projektijuht Projektijuht vastutab hankelepingu täitmise eest, juhib meeskonda, suhtleb hankija esindajaga, korraldab aruandlust ning tagab tööde nõuetekohase üleandmise hankijale. Koolitusjuht Koolitusjuht vastutab koolitusmooduli õppekava ja koolitusmaterjalide sisulise ja metoodilise terviklikkuse eest. Õppedisainer Õppedisainer vastutab koolitusmaterjalide (sh e-kursuste) sisulise ja metoodilise väljatöötamise ning valmistamise eest. Koolitaja(d) Koolitaja(d) vastutab/vastutavad koolitusmaterjalide (sh e- kursuste) sisendi ja ettevalmistamise eest. Koolitaja(te)l peab olema varasem (professionaalne) kogemus koolitatavas teemavaldkonnas. Visuaalmeedia Visuaalmeedia spetsialist vastutab e-kursuste (kui asjakohane, spetsialist siis ka teiste koolitusmaterjalide) tarbeks audiovisuaalsete materjalide valmistamise eest. 4.5. Juhul, kui pakkuja kaasab projektimeeskonna koosseisu avalikke teenistujaid, siis peab nende tegevus olema kooskõlas eetikanõukogu poolt vastu võetud hea tavaga "Huvide konflikti vältimine ametnike koolitustegevuses“. 4.6. Lisaks koolitaja(te)le soovib hankija kaasata iga teema kohta vähemalt ühe praktiku (avaliku sektori teenistuja), kes saab pakkujale jagada oma praktilist kogemust, aidates teooria ühildada reaalse elu näidete ja kogemustega vastavatel teemadel. Praktiku kaasab pakkuja hankija ettepanekul. Praktik ei ole projektimeeskonna liige ega saa oma panuse eest tasu. 5. NÕUDED PAKKUMUSELE 5.1. Hankel osalemiseks peab pakkuja esitama pakkumuse, mille esitamise tähtaeg on 18.11.2024 kell 12.00 aadressil [email protected] ja mis koosneb järgmistest osadest: 5.1.1. Vabas vormis kirjeldus, mis sisaldab vähemalt: 5.1.1.1. koolitusprogrammi mahu arvestust (akadeemilistes tundides) teemade lõikes ning esialgset jaotust erinevate õppevormide vahel; 5.1.1.2. ettepanekut käsitletavate teemade täiendamiseks (võrreldes HD Tabel 1. esitatud loeteluga) koos selgitustega; 5.1.1.3. lühikirjeldust, kuidas kavatseb pakkuja püstitatud hanke eesmärke saavutada, sh võimalikud kaasnevad riskid ning nende maandamise meetmed (sh ootused hankijale); 5.1.2. Vabas vormis indikatiivne projektiplaan (kahe nädala täpsusega) koos tähtaegade ning ootustega hankijale. Ajakava tuleb esitada arvestatuna lepingu sõlmimisest. Lepingu täitmisel võib hankija nõusolekul ja/või pakkuja nõusolekul teha ajakavas põhjendatud vajadusel muudatusi; 7  5.1.3. Täidetud HD Lisa 1 „Projektimeeskonna kinnitus“, millel kajastub pakkuja meeskonna koosseis ja kogemuste kirjeldus. 5.1.4. Täidetud HD Lisa 2 „Pakkumuse maksumus“, mis sisaldab kõiki hankedokumendis märgitud tegevuste maksumusi. Lisaks peab maksumus sisaldama otseselt hankedokumendis kirjeldamata, kuid hanke eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste maksumusi. 5.1.4.1. Pakkuja peab pakkumuse koostamisel arvestama, et hankija tasub teostatud tööde eest pärast tööde üleandmist ja vastuvõtmist. 5.1.5. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 3 „Ärisaladus“ koos põhjendusega. 5.1.5.1. Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 5.1.6. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 4 „Volikiri“ juhul, kui pakkumusele pakkuja esindajana alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistri registrikaardile või muu vastava registri tunnistusele kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust. 5.1.7. (kui asjakohane) Täidetud HD Lisa 5 „Ühispakkujate volikiri“ juhul, kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, tuleb pakkumusele lisada vormikohane volikiri. 5.1.7.1. Ühispakkumuse esitamisel loetakse, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 5.2. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist pakkumust esitada ei saa. 5.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustub üle võtma kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused , tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. 5.4. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva arvates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 5.5. Pakkuja peab arvestama, et pakkumuse edukaks tunnistamise korral vastutab pakkuja töö teostamise eest kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 6. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE, VASTAVAKS TUNNISTAMINE VÕI TAGASILÜKKAMINE 6.1. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 6.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see vastab kõikidele hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 6.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. 6.4. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 6.5. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 6.5.1. hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel; 6.5.2. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust, milleks on 45 000 eurot (lisandub käibemaks). 6.6. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 8 7. PAKKUMUSTE VÕRDLEMINE, HINDAMINE JA PAKKUMUSTE EDUKAKS TUNNISTAMINE 7.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. 7.2. Hankijal on õigus põhjendamatult madala maksumusega pakkumus tagasi lükata, kui Hankija leiab pärast pakkujalt nõutud selgituse saamist ja tõendite hindamist, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või pakkuja ei ole tähtajaks esitanud nõutud selgitust (RHS § 115). 7.3. Pakkumuste hindamise metoodika: 7.3.1. "Pakkumuse maksumus kokku" (40 punkti); 7.3.1.1. Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × 40. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Kogumaksumus tuleb esitada HD Lisa 2 „Pakkumuse maksumus“ vormil. Kogumaksumust hinnatakse käibemaksuta (HD Lisa 2 p 4.1.). 7.3.2. „Töö teostamise vastavus lähteülesandele“ (60 punkti). Iga alamkriteeriumit hindavad hankija hankekomisjoni liikmed individuaalselt. Maksimaalselt on igalt hindamiskomisjoni liikmelt võimalik saada 60 punkti, liikmete antud punktid summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Seejärel rakendatakse väärtuspunktide süsteemi ehk maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse suurima punktisumma saanud pakkumusele. Ülejäänud hinnatavate pakkumuste väärtuspunktid kriteeriumi „Töö teostamise vastavus lähteülesandele“ osas leitakse järgmise valemi järgi: „punktimäär“ = „ hinnatava pakkumuse aritmeetiline keskmine“ ÷ „suurim aritmeetiline keskmine“ x „60“. Kriteeriumit hinnatakse kolme alamkriteeriumi alusel, milleks on: 7.3.2.1. „Töö teostamise loogika ja protsessi kirjeldus“ (30 punkti); 7.3.2.2. „Indikatiivse projektiplaani teostatavus“ (20 punkti); 7.3.2.3. „Riskide haldamise meetmete kirjeldus“ (10 punkti). Tabel 2. Kriteeriumi „Töö teostamise vastavus lähteülesandele“ alamkriteeriumite kirjeldus Alamkriteerium Punktid Alamkriteeriumi kirjeldus Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest, sh pakkuja valitud lähenemine koolitusprogrammile loob lisandväärtust. Koolitusprogrammi ülesehitus, -materjalide loomise 30 protsess ja planeeritud ajaline maht toetavad hanke eesmärkide ning hankelepingu tingimustele vastava Töö teostamise tulemi saavutamist. E-kursuste väljatöötamise loogika ja protsessi metoodika on kooskõlas ning vastav HD Lisa 6 kirjeldus kirjeldusele. (HD p 5.1.1.) Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Koolitusprogrammi ülesehitus, loodavad -materjalid ja/või planeeritud ajaline maht aitavad suures osas 15 saavutada hanke eesmärki ning hankelepingu tingimustele vastavat tulemit, kuid esineb üksikuid ebatäpsuseid. E-kursuste väljatöötamise metoodika erineb HD Lisa 6 kirjeldusest. 9  Pakkuja ei ole aru saanud hanke ülesandepüstitusest ja/või koolitusprogrammi ülesehitus, loodavad - materjalid ja/või planeeritud ajaline maht ei võimalda 0 saavutada hanke eesmärgi ega hankelepingu tingimustele vastavat tulemit. E-kursuste väljatöötamise metoodika on vastuolus HD Lisa 6 kirjeldusega. Indikatiivses projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja 20 ajakava on täielikult kooskõlas hankedokumendi ja hanke eesmärkidega ning toetab hankelepingu tähtaegset täitmist. Indikatiivses projektiplaanis kirjeldatud hanke Indikatiivse eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused on projektiplaani 10 suures osas kooskõlas hankedokumendi ja hanke teostatavus eesmärkidega, esineb üksikuid ebatäpsuseid, mis ei (HD p 5.1.2.) takista hankelepingu tähtaegset täitmist. Indikatiivses projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ei ole 0 kooskõlas hankedokumendi ja/või hanke eesmärkidega ega võimalda hankelepingu tähtaegset täitmist. Riskide kaardistus on kooskõlas hanke 10 lähteülesandega ning riskide haldamise meetmed (sh ootused hankijale) on proportsionaalsed. Riskide haldamise Riskide kaardistuses või riskide haldamise meetmete meetmete kirjeldus 5 kirjelduses esineb üksikuid puuduseid, mis ei takista (HD p 5.1.3.) hankelepingu eesmärkide saavutamist. Riskide kaardistus ja/või riskide haldamise meetmed 0 ei toeta hanke eesmärkide saavutamist 7.4. Saadud väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelpool kirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks kriteeriumi „Pakkumuse maksumus kokku“ eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Juhul, kui ka antud kriteeriumi eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel. 7.5. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega kaks kohta pärast koma. 7.6. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai hindamiskriteeriumi „Töö teostamise vastavus lähteülesandele“ osas kõigi hindamiskomisjoni liikmete poolt vähemalt ühe alamkriteeriumi osas miinimumpunktid. 8. HANKELEPINGU SÕLMIMINE 8.1. Hankeleping sõlmitakse pakkujaga, kelle vastavaks tunnistatud pakkumus on tunnistatud edukaks. 8.2. Hankeleping jõustub arvates hankelepingu allkirjastamisest hankija ja pakkuja poolt. 8.3. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta hankelepingut 7 kalendripäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest pakkujale, siis seda on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. Sellisel 10  juhul on hankijal õigus tunnistada kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hinnata kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti ja tunnistada edukaks hindamise tulemusel järgmine pakkumus. HANKEDOKUMENDI LISAD: Lisa 1 - "Projektimeeskonna kinnitus" (vorm) Lisa 2 - "Pakkumuse maksumus" (vorm) Lisa 3 - "Ärisaladus" (vorm) Lisa 4 - "Volikiri" (vorm) Lisa 5 - "Ühispakkujate volikiri" (vorm) Lisa 6 - Digiriigi Akadeemia standardi kirjeldus Lisa 7 - Töövõtulepingu eritingimused (projekt) Lisa 8 - Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) 11  TÖÖVÕTULEPING nr 8-2/348-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra § 6 lg 2 alusel digiriigi arengu osakonna juhataja Kristi Hunt (edaspidi tellija) ja Visionest Institute OÜ, registrikood 10342428, asukoht Peterburi tee 2, 11415 Tallinn, mida esindab juhatuse esimees Anu-Mall Naarits (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevate tingimuste kohaselt: 1. Lepingu dokumendid 1.1. Leping koosneb käesolevatest eritingimustest (edaspidi eritingimused) ja üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ning nende lisadest. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu objekt, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu objektiks on avaliku sektori keskastmejuhtidele suunatud „Juhtimise põhikursus“ koolitusmooduli väljatöötamine (edaspidi töö), mida töövõtja teostab vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud sotsiaalteenuse „E-õppel põhineva koolitusmooduli „Juhtimise põhikursus“ väljatöötamine“ hankimise tulemusena ning vastavalt hanke alusdokumentidele ja tellija poolt edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1. nimetatud tööd alates lepingu sõlmimisest kuni 7 kuu jooksul või kuni töö viimase etapi vastuvõtmiseni vastavalt hanke alusdokumendi punktile 1.3. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 3. Poolte kohustused 3.1. Töövõtja kohustub: 3.1.1. Teostama punktis 2.1 nimetatud tööd; 3.1.2. Andma töö üleandmise-vastuvõtmise aktid (edaspidi akt) tellijale üle vastavalt hanke alusdokumendi punktides 1.1-1.3 nimetatud etappidele ja tähtaegadeks. Viimase etapi akt antakse üle hiljemalt lepingu p-s 2.3. nimetatud tähtajaks; 3.1.3. Esitama viimase töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga koos kokkuvõtva raporti, mis on kooskõlas hanke alusdokumendi punktis 3. esitatud nõuetega; 3.1.4. Arvestama teenuse osutamise käigus tellija juhistega ning kõrvaldama tellija nõudmisel esinevad puudused tellija määratud tähtajaks. 3.2. Tellija kohustub:  2 Tutvuma lepingu p-s 2.1. nimetatud töö või selle etapiga 14 tööpäeva jooksul alates töö üleandmisest töövõtja poolt ning teatama ülevaatamise tähtajale järgneva viie tööpäeva jooksul töövõtjale, kui üleantud töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse osutatud töö tellija poolt heakskiidetuks. Puuduste esinemise korral või teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral määrab tellija mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 3.3. Pärast kokkuvõtva raportiga tutvumist vormistavad pooled akti, mis allkirjastatakse digitaalselt. Akti allkirjastamine on aluseks arve esitamisele töövõtja poolt. 4. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 4.1. Tellija tasub pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist töövõtjale lepingu p-s 2.1. sätestatud töö teostamise eest tasu kogusummas kuni 44 900 eurot, millele lisandub käibemaks. 4.1.1. Tellija tasub üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud ja teostatud töö eest töövõtja pakkumuses toodud maksumuse kohaselt kolmes (3) osas: 4.1.1.1.I etapi tööde eest summas 6000 €, millele lisandub käibemaks; 4.1.1.2.II etapi tööde eest summas 36000 €, millele lisandub käibemaks; 4.1.1.3.III etapi tööde eest summas 2900 €, millele lisandub käibemaks. 4.2. Tellija ei ole kohustatud punktis 4.1. nimetatud maksimaalse maksumuse ulatuses töö teostamist tellima. Lepingu tegelik maksumus selgub pärast lepingu täitmist, teostatud etappide ja pakkumuses esitatud maksumuse alusel. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindaja sisulistes küsimustes, lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Triinu Lätt, telefon +372 5885 1236, e-post [email protected]. 5.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Anu-Mall Naarits, telefon 50 79 441, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad 6.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 6.1.1. Lisa 1 – Hanke alusdokument (Pakkumuse esitamise ettepanek); 6.1.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus (lisatud dokumendihaldussüsteemis Delta); 6.1.3. Lisa 3 – Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm). 7. Muud sätted 7.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 7.1.1. Töövõtulepingu üldtingimuste punkt 10.2 ei kohaldu käesolevas lepingus. 7.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/