/
KÄSKKIRI
17.12.2024 nr 94
Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused
sagedusalas 174–225 MHz
Käskkiri kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 91 lõigete 1, 4 ja 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
1. Kohaldamisala
Käskkirjaga kehtestatakse avaliku konkursi läbiviimise menetluskord ja tingimused
sageduslubade andmiseks maapealse digitaalse raadioringhäälinguvõrgu (edaspidi
ringhäälinguvõrk) teenuse osutamiseks sagedusalas 174–225 MHz (edaspidi konkurss) ning
tehnilised tingimused loodavale ringhäälinguvõrgule.
2. Konkursiobjektid
2.1. Konkursiobjektid on kolm sagedusluba sagedusalas 174–225 MHz üleriigiliseks
kasutamiseks.
2.2. Iga punktis 2.1 nimetatud sagedusluba on eraldiseisev konkursiobjekt. Sageduslubade
kirjeldus ja nende tehnilised tingimused on sätestatud käskkirja lisas 1.
2.3. Punktis 2.1 nimetatud sageduslubade võitjad selgitatakse käskkirja lisas 2 sätestatud
hindamiskriteeriumite ja -metoodika alusel. Konkursi võitmisel saab elektroonilise side ettevõtja
(edaspidi osaleja) õiguse omandada maksimaalselt kolm sagedusluba.
3. Konkursi väljakuulutamine
3.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi konkursi korraldaja) avaldab konkursi
väljakuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning konkursi korraldaja veebilehel.
3.2. Konkursi väljakuulutamise teade sisaldab järgmisi andmeid:
3.2.1. konkursi korraldaja nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress;
3.2.2. konkursiobjektid ja nende kirjeldus;
3.2.3. sagedusloa andmise riigilõivu suurus ja tasumise kord;
3.2.4. osaleja kvalifitseerimise tingimused;
3.2.5. märge, et pakkumuse vormistamise keel on eesti keel;
3.2.6. avalduse esitamise viis, koht ja tähtpäev;
2
3.2.7. märge konkursi korraldaja kontaktisikult konkurssi puudutava lisateabe saamise õiguse
kohta;
3.2.8. konkursi muud olulised tingimused.
4. Konkursi tingimuste kohta selgituste andmine
4.1. Osalejal on õigus küsida konkursi korraldajalt konkursi tingimuste kohta selgitusi. Küsimused
esitatakse e-postiga konkursi korraldaja kontaktisikule.
4.2. Konkursi korraldaja vastab küsimustele kolme tööpäeva jooksul nende laekumisest arvates.
Vähem kui kolm tööpäeva enne avalduse esitamise tähtpäeva laekunud küsimusele ei vastata.
4.3. Konkursi korraldaja avaldab punktis 4.1 esitatud küsimused ja nende vastused oma veebilehel
viivitamata pärast küsimusele vastamist.
4.4. Osalejal on õigus küsida konkursi korraldajalt kuni kahel korral ringhäälinguvõrgu leviga
kaetud elanikkonna protsenti, esitades selleks konkursi korraldajale ringhäälinguvõrgu
raadiosaatjate nimekirja koos tehniliste andmetega vastavalt käskkirja lisale 2. Päring esitatakse e-
postiga konkursi korraldaja kontaktisikule.
4.5. Konkursi korraldaja vastab e-posti teel punktis 4.4 nimetatud päringule viie tööpäeva jooksul
selle laekumisest arvates. Hiljem kui viis tööpäeva enne avalduse esitamise tähtpäeva laekunud
päringule ei vastata.
5. Osalejale esitatavad nõuded
5.1. Lisaks elektroonilise side seaduse § 91 lõikes 3 sätestatud nõuetele peab osaleja vastama
järgmistele tingimustele:
5.1.1. ta peab olema registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi
Konföderatsiooni äriregistris või muus Euroopa samaväärses registris;
5.1.2. tema netovara peab vastama avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta
kinnitatud aruandele, lähtudes äriseadustikus või asukohariigi õigusaktis sätestatud nõuetest, ta ei
või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
5.1.3. ta peab olema esitanud äriregistrile või asukohamaa asjakohasele registrile avalduse
esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande, kui õigusaktidest tulenevalt
on aruande esitamise kohustus;
5.1.4. tal peab olema tehniline kompetents ja võimekus välja ehitada käskkirja lisas 1 kirjeldatud
tingimustele vastav üldkasutatava elektroonilise side võrk (edaspidi sidevõrk) ning seda hallata;
5.1.5. tema avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta üldkasutatava elektroonilise
side teenuse müügitulu peab olema vähemalt 1 000 000 eurot.
5.2. Kui punktides 5.1.2 ja 5.1.3 nimetatud juhul ei ole avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud
majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi
korraldaja avalduse esitamise ajaks eelviimase lõppenud majandusaasta aruandest.
5.3. Ühest kontsernist võib konkursil osaleda ainult üks osaleja.
3
2. peatükk
Nõuded avaldusele, avalduse esitamine ja osaleja kvalifitseerimine
6. Nõuded avaldusele
6.1. Avalduses esitatakse vähemalt järgmised dokumendid ja andmed:
6.1.1. osaleja nimi, aadress, e-posti aadress ja tema Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või
Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa samaväärse registri kood või tunnus;
6.1.2. sooviavaldust omandada punktis 2.1 nimetatud konkursiobjekti;
6.1.3. volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui avalduse on allkirjastanud osaleja volitatud
esindaja;
6.1.4. kinnitus, et osaleja nõustub konkursi tingimustega ning peab kinni endale konkursiga võetud
kohustustest;
6.1.5. nõusolek konkursi korraldajale päringu tegemiseks Maksu- ja Tolliametile või välisriigi
maksuametile, et kontrollida elektroonilise side seaduse § 91 lõike 3 punkti 1 nõude täitmist;
6.1.6. viimase lõppenud või punktis 5.1.2 nimetatud majandusaasta aruanne, kui see ei ole
asukohariigi registris avalikult kättesaadav ja kui asukohariigi õigusaktide järgi on aruande
esitamine kohustuslik;
6.1.7. lühikirjeldus ettevõtte tegevusest ning ülevaade viimase viie aasta kogemustest sidevõrgu
väljaehitamisel ja selle haldamisel;
6.1.8. kirjeldav info ringhäälinguvõrgu väljaehitamise plaani kohta koos orienteeruva ajakavaga;
6.1.9. ringhäälinguvõrgu leviala pakkumus vastavalt käskkirja lisale 2;
6.1.10. kinnitust, et sagedusloa saamisest arvates pakutakse esimese aasta lõpuks meediateenuste
seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule ringhäälinguvõrgu teenust vastavalt käskkirja lisas
1 toodud nõutele;
6.1.11. kinnitus, et osaleja on teadlik, et konkursi korraldaja ei arvesta pakkumusi, kus
ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsent on väiksem kui 70.
6.2. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos osaleja kinnitatud eestikeelse tõlkega.
7. Avalduse esitamine
7.1. Osaleja esitab konkursi korraldajale osaleja esindusõigusega juhatuse liikme või volitatud
esindaja digiallkirjastatud avalduse e-postiga või allkirjastatud avalduse kinnises
pakendis konkursi väljakuulutamise teates märgitud tähtpäevaks. Konkursi väljakuulutamise
teates määratud avalduse esitamise kuupäeva kandva postitempliga postitatud avaldus loetakse
tähtaegselt esitatuks.
7.2. Avalduse esitamise tähtaeg ei ole lühem kui 30 kalendripäeva alates konkursi
väljakuulutamisest.
7.3. Allkirjastatult kinnises pakendis esitatava avalduse pakendile märgitakse osaleja nimi,
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa
samaväärse registri kood või tunnus, aadress ja kontaktandmed.
7.4. Osaleja võib enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtta ja esitada uue
avalduse.
7.5. Avaldus, mille osaleja esitab konkursi korraldajale pärast konkursi väljakuulutamise teates
määratud tähtpäeva, tagastatakse osalejale.
4
8. Avalduse läbivaatamine ja osaleja kvalifitseerimine
8.1. Konkursi korraldaja kontrollib tähtpäevaks laekunud avalduse vastavust konkursi tingimustes
sätestatud nõuetele.
8.2. Konkursi korraldaja kvalifitseerib osaleja kaheksa tööpäeva jooksul alates avalduse esitamise
tähtpäevast, kui osaleja ja tema taotlus vastavad käskkirja nõuetele. Konkursi korraldaja otsus
osaleja kvalifitseerimise kohta edastatakse osalejatele kolme tööpäeva jooksul selle tegemisest
arvates.
8.3. Konkursi korraldaja kvalifitseerib osaleja, kui ei esine elektroonilise side seaduse § 91 lõikes 3
sätestatud asjaolusid ning osaleja ja tema taotlus vastavad käskkirja nõuetele.
8.4. Konkursi korraldajal on õigus osaleja konkursilt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et osaleja on
esitanud valeandmeid või rikkunud käskkirjas või elektroonilise side seaduses sätestatud nõudeid.
3. peatükk
Pakkumuste võrdlemine, võitja väljaselgitamine, konkursiobjekti valimine ja konkursi
lõppemine
9. Pakkumuste võrdlemine, võitja väljaselgitamine ja konkursiobjekti valimine
9.1. Konkursi korraldaja võrdleb kõiki kvalifitseeritud osalejate pakkumusi käskkirja lisas 2
toodud hindamismetoodika alusel ja moodustab pakkumuste pingerea kolme tööpäeva jooksul
alates punktis 8.2 nimetatud otsuse tegemisest.
9.2. Punkti 9.1 alusel moodustatud pingerea alusel valivad osalejad alates pingerea esimesel
positsioonil olevast osalejast käskkirja lisas 1 toodud konkursiobjekti kolme tööpäeva jooksul
arvates pingerea tulemuste teavitusest.
9.3. Konkursi korraldaja tunnistab kolme tööpäeva jooksul konkursi võitjateks punkti 9.1 järgi
moodustatud pingerea kolm paremat pakkumust teinud osalejat ning kinnitab nende valitud
konkursiobjektid. Teate selle kohta edastab konkursi korraldaja konkursil osalejatele kolme
tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
9.4. Kui punkti 9.1 alusel moodustatud pingereas on alla kolme pakkumuse, jäävad valimata
konkursiobjektid välja andmata.
10. Sagedusloa andmine
10.1. Sagedusloa saamiseks esitab punktis 9.3 nimetatud võitja konkursi korraldajale
elektroonilise side seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud vormikohase taotluse kolme tööpäeva jooksul
arvates punktis 9.3 sätestatud teate kättesaamisest. Sagedusloa taotluses peavad olema vähemalt
ühe ringhäälinguvõrgu raadiosaatja andmed vastavalt käskkirja lisale 2.
10.2. Riigilõivu tasumisel ja sagedusloa andmisel lähtutakse elektroonilise side seaduse § 13
lõigetest 31, 6 ja 7, arvestades käskkirja lisa 1 punkti 1.6.
10.3. Kui konkursi võitja ei tasu punktis 10.2 sätestatud korra alusel riigilõivu, tunnistab konkursi
korraldaja punktis 9.3 nimetatud otsuse selle osaleja kohta kehtetuks ning tunnistab kolme
tööpäeva jooksul võitjaks osaleja, kelle pakkumus oli pingereas järgmine.
5
11. Konkursi lõppemine
11.1. Konkurss lõpeb, kui:
11.1.1. konkursiobjekti võitjale antakse sagedusluba;
11.1.2. konkursile ei kvalifitseeritud ühtki osalejat;
11.1.3. konkursi võitja ei tasu riigilõivu ja pingereas ei ole järgmist osalejat, keda saab võitjaks
tunnistada.
11.2. Konkursi lõppemise kohta punktis 11.1.2 sätestatud alusel koostab konkursi korraldaja
protokolli, mis edastatakse osalejatele hiljemalt protokolli allkirjastamisele järgneval tööpäeval.
11.3. Kümne tööpäeva jooksul konkursi lõppemisest arvates avalikustab konkursi korraldaja
konkursi tulemused samades väljaannetes, kus avaldati konkursi väljakuulutamise teade.
12. Lõppsätted
Käskkirja põhjendused ja kaalutlused on esitatud seletuskirjas, mis avaldatakse Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisa 1 Konkursiobjektid ja sagedusloa tehnilised tingimused
Lisa 2 Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika
KINNITATUD
justiits- ja digiministri 17.12.2024 käskkirjaga nr 94
„Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused
sagedusalas 174–225 MHz“
Lisa 1
KONKURSIOBJEKTID JA SAGEDUSLOA TEHNILISED TINGIMUSED
1. Konkursiobjektid
1.1. Sagedusala 174–230 MHz sagedusressurss on Genf 20061 lepingu kaudu jaotatud Eesti
territooriumil kuuele levipiirkonnale. Üleriigilise katteala saavutamiseks tuleb luua
mitmesageduslik maapealne digitaalne raadioringhäälinguvõrk (edaspidi ringhäälinguvõrk).
1.2. Konkursiobjekt „MUX R12“ on sagedusluba, mis annab õiguse kasutada raadiosagedusi
üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse osutamiseks. Sagedusloale lisatakse ringhäälinguvõrgu
raadiosaatjate andmed selliselt, et raadiosaatja sagedus vastab levipiirkonnale nagu toodud
tabelis 1.
Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik
PÄRNU 6A 181,168–182,704 MHz
TALLINN 7B 189,872–191,408 MHz
KOERU 7B 189,872–191,408 MHz
KOHTLA 7B 189,872–191,408 MHz
ORISSAARE 7A 188,160–189,696 MHz
VALGJÄRVE 5D 179,296–180,832 MHz
Tabel 1 – „MUX R1“ juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa.
1.3. Konkursiobjekt „MUX R23“ on sagedusluba, mis annab õiguse kasutada raadiosagedusi
üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse osutamiseks. Sagedusloale lisatakse ringhäälinguvõrgu
raadiosaatjate andmed selliselt, et raadiosaatja sagedus vastab levipiirkonnale nagu toodud
tabelis 2.
Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik
PÄRNU 10B 210,880–212,416 MHz
TALLINN 10B 210,880–212,416 MHz
KOERU 7D 193,296–194,832 MHz
KOHTLA 7D 193,296–194,832 MHz
ORISSAARE 11A 216,160–217,696 MHz
VALGJÄRVE 8D 200,304–201,840 MHz
Tabel 2 – „MUX R2“ juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa.
1
Genf 2006 leping. Regioonide 1 ja 3 osades, sagedusalades 174–230 MHz ja 470–862 MHz pakutava maapealse
digitaalringhäälingu planeerimise regionaalse raadioside konverentsi (RRC-06) lõppaktid,
https://www.riigiteataja.ee/akt/12857979.
2
MUX R1 – esimene digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba.
3
MUX R2 – teine digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba.
1
1.4. Konkursiobjekt „MUX R34“ on sagedusluba, mis annab õiguse kasutada raadiosagedusi
üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse osutamiseks. Sagedusloale lisatakse ringhäälinguvõrgu
raadiosaatjate andmed selliselt, et raadiosaatja sagedus vastab levipiirkonnale nagu toodud
tabelis 3.
Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik
PÄRNU 10D 214,304–215,840 MHz
TALLINN 10D 214,304–215,840 MHz
KOERU 9B 203,872–205,408 MHz
KOHTLA 9B 203,872–205,408 MHz
ORISSAARE 11C 219,584–221,120 MHz
VALGJÄRVE 8B 196,880–198,416 MHz
Tabel 3 – „MUX R3“ juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa.
1.5. Sagedusloale ringhäälinguvõrgu raadiosaatja lisamisele eelneb vajadusel rahvusvaheline
koordineerimisprotseduur, mida viib läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Koordineerimisprotseduur algatatakse peale vormikohase sagedusloa taotluse esitamist
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
1.6. Koordineerimisvajaduse olemasolul ja enne koordineerimisprotseduuri lõppemist võib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa omaniku soovil väljastada sagedusloa
ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale esialgu madalama võimsusega.
1.7. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab konkursi väljakuulutamise teates info
juba koordineeritud ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate kohta.
1.8. Rahvusvaheline kaitse raadiohäirete eest tagatakse peale Rahvusvahelise
Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) Raadiobüroo
vastava avaldamismärke ilmumist ITU Raadiobüroo rahvusvahelises ringkirjas (International
Frequency Information Circular – IFIC).
1.9. Peale konkursi lõppu on võimalik sageduskanaleid levipiirkondades ümber vahetada
sõltuvalt vabade sageduste olemasolust ning koordinatsioonitulemustest. Sageduste vahetamist
hindab ning teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
2. Levipiirkondade piirid ning piiride koordinaadid
4
MUX R3 – kolmas digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba.
2
Joonis 1 – levipiirkondade nimetused ning indikatiivsed piirid.
Levipiirkond „Tallinn“
Jrk Pikkuskraad Laiuskraad
1 026E30 00 59N31 00
2 026E07 00 59N21 00
3 025E38 00 59N15 00
4 025E29 00 59N06 00
5 025E12 00 58N42 00
6 024E08 00 58N42 00
7 023E27 00 58N53 00
8 023E25 22 59N00 58
9 023E29 00 59N11 00
10 023E22 00 59N18 00
11 024E01 43 59N16 34
12 024E13 00 59N24 00
13 024E23 00 59N28 00
14 024E31 06 59N33 58
15 024E48 31 59N33 23
16 025E00 50 59N30 13
17 025E29 00 59N30 00
18 025E30 00 59N38 00
19 025E42 08 59N38 57
20 025E53 29 59N36 13
21 026E02 01 59N36 53
3
Levipiirkond „Pärnu“
Jrk Pikkuskraad Laiuskraad
1 023E28 00 58N53 00
2 024E08 00 58N42 00
3 025E12 00 58N42 00
4 025E15 00 58N38 00
5 025E30 00 58N37 00
6 025E35 00 58N30 00
7 025E32 00 58N22 00
8 025E32 00 58N05 00
9 025E38 20 57N56 30
10 025E18 00 58N05 00
11 025E18 00 58N00 00
12 025E11 00 58N06 00
13 025E04 00 58N03 00
14 024E40 54 57N58 46
15 024E37 02 57N58 08
16 024E22 43 57N54 35
17 024E23 26 57N56 57
18 023E57 30 58N06 45
19 023E44 49 58N20 57
20 023E41 00 58N26 00
21 023E41 00 58N31 00
22 023E31 10 58N34 12
23 023E31 03 58N41 12
24 023E27 48 58N46 37
25 023E27 54 58N53 23
Levipiirkond „Orissaare“
Jrk Pikkuskraad Laiuskraad
1 023E41 00 58N31 00
2 023E31 10 58N34 12
3 023E31 03 58N41 12
4 023E27 48 58N46 37
5 023E27 54 58N53 23
6 023E27 00 58N53 00
7 023E25 22 59N00 58
8 023E10 20 59N01 48
9 022E46 51 58N59 56
10 022E36 20 59N04 44
11 022E04 58 58N55 53
12 022E32 09 58N42 26
13 021E54 21 58N28 30
14 021E55 44 58N17 57
4
15 022E11 57 58N07 27
16 022E00 21 57N58 10
17 022E02 21 57N55 35
Levipiirkond „Valgjärve“
Jrk Pikkuskraad Laiuskraad
1 027E09 00 58N39 00
2 027E34 22 58N29 46
3 027E29 02 58N27 59
4 027E31 10 58N22 24
5 027E29 42 58N20 10
6 027E28 41 58N17 11
7 027E28 39 58N14 11
8 027E30 49 58N11 39
9 027E31 03 58N03 06
10 027E43 06 57N52 25
11 027E35 00 57N51 00
12 027E13 56 57N35 35
13 026E48 26 57N39 05
14 026E33 51 57N35 23
15 026E27 26 57N33 44
16 026E23 33 57N34 48
17 026E19 28 57N36 42
18 026E16 14 57N38 27
19 026E13 57 57N41 20
20 026E11 45 57N43 48
21 026E08 12 57N45 06
22 026E03 17 57N45 12
23 025E58 34 57N46 11
24 025E58 16 57N49 13
25 025E57 09 57N52 11
26 025E51 40 57N52 54
27 025E47 10 57N54 33
28 025E43 32 57N56 02
29 025E37 47 57N56 05
30 025E32 00 58N05 00
31 025E32 00 58N22 00
32 025E35 00 58N30 00
33 026E00 00 58N32 00
34 026E20 00 58N32 00
35 026E50 00 58N35 00
5
Levipiirkond „Kohtla“
Jrk Pikkuskraad Laiuskraad
1 026E30 00 59N31 00
2 026E38 10 59N33 18
3 026E42 48 59N31 44
4 026E46 54 59N29 57
5 026E50 59 59N28 09
6 026E56 09 59N26 55
7 027E02 00 59N26 32
8 027E08 11 59N26 40
9 027E14 22 59N26 46
10 027E20 32 59N26 46
11 027E26 37 59N26 50
12 027E32 19 59N25 50
13 027E38 02 59N25 22
14 027E44 13 59N25 28
15 027E50 01 59N24 31
16 027E54 49 59N24 51
17 028E03 00 59N28 00
18 028E10 01 59N22 33
19 027E53 00 59N15 00
20 027E40 00 59N00 00
21 027E23 00 59N00 00
22 026E57 53 58N53 36
23 026E51 00 58N57 00
24 026E35 00 59N06 00
25 026E20 00 59N15 00
26 026E07 00 59N21 00
Levipiirkond „Koeru“
Jrk Pikkuskraad Laiuskraad
1 026E51 00 58N57 00
2 026E57 53 58N53 36
3 027E08 39 58N42 13
4 027E09 00 58N39 00
5 026E50 00 58N35 00
6 026E20 00 58N32 00
7 026E00 00 58N32 00
8 025E35 00 58N30 00
9 025E30 00 58N37 00
10 025E15 00 58N38 00
11 025E12 00 58N42 00
12 025E29 00 59N06 00
13 025E38 00 59N15 00
6
14 026E07 00 59N21 00
15 026E20 00 59N15 00
16 026E35 00 59N06 00
3. Sagedusloa tehnilised tingimused
3.1. Elektroonilise side ettevõtjast sagedusloa omanikul on kohustus üldkasutatava
elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) osutamiseks luua üldkasutatav elektroonilise
side võrk (edaspidi sidevõrk), mis vastab sidevõrgu arhitektuuri ja planeeritavate sideteenuste
poolest rahvusliku, regionaalse või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standarditele toote
nõuetele vastavuse seaduse mõistes.
3.2. Sidevõrgu loomisel kasutatavad seadmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2014/53/EL, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106), mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1139
(ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), kehtestatud nõuetele ning peavad olema vastavuses
elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse asjakohaste sätetega.
3.3. Sagedusala kasutuse korraldamisel, sidevõrgu loomisel ja sideteenuse osutamisel tuleb
lähtuda Genf 2006 lepingust. Lisaks tuleb lähtuda sagedusala 174–225 MHz kasutust
reguleerivatest Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi
(Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications – CEPT),
Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee – ECC) otsustest,
soovitustest ja tehnilistest raportitest, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi
(European Telecommunications Standards Institute – ETSI) harmoneeritud standarditest,
rahvusvahelistest kokkulepetest ning Euroopa Liidu otsustest.
3.4. Konkursiobjekti võitja peab pakkuma pakkumuses toodud levialaga ringhäälinguvõrgu
teenust meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule esimese aasta lõpuks
alates sagedusloa saamisest.
3.5. Konkursiobjekti võitja võib viiendast aastast alates sagedusloa saamisest, vähendada
ringhäälinguvõrgu leviala selliselt, et kaetud on minimaalselt 70 protsenti elanikkonnast.
3.6. Kui konkursiobjekti võitja pakkumuses toodud levialaga ringhäälinguvõrgu välja
ehitamine ei ole võimalik rahvusvahelise koordineerimisprotseduuri piiravate tulemuste tõttu,
tuleb välja ehitada pakkumusele lähima levialaga ringhäälinguvõrk, mida rahvusvahelise
koordineerimise tulemused lubavad.
3.7. Konkursiobjekti võitja ei pea ringhäälinguvõrgu ehitamisel kasutama täpselt neid
ringhäälinguvõrgu saatjaid, mida ta konkursi pakkumuses ringhäälinguvõrgu levialaks pakkus
ja mille põhjal konkursi korraldaja arvutas ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna
protsendi. Kohustus on tagada pakkumuses toodud ringhäälinguvõrgu leviga kaetud
elanikkonna protsent.
3.8. Sagedusloa omanikul on kohustus tagada oma ringhäälinguvõrgus piisav tehniline ressurss
vähemalt nelja avalik-õigusliku raadioteenuse osutaja raadioprogrammi edastamiseks, kui
viimane seda soovib. Avalik-õiguslik raadioteenuse osutaja peab sagedusloa omanikku
kirjalikult teavitama oma raadioprogrammide edastamise soovist vähemalt kuus kuud enne
edastamise alustamist.
7
KINNITATUD
justiits- ja digiministri 17.12.2024 käskkirjaga nr 94
„Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused
sagedusalas 174–225 MHz“
Lisa 2
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINDAMISMETOODIKA
1. Ringhäälinguvõrgu leviala pakkumuse esitamine ja arvutamine
1.1. Konkursil osaleja peab maapealse digitaalse raadioringhäälinguvõrgu (edaspidi
ringhäälinguvõrk) leviala pakkumuses esitama konkursi korraldajale ringhäälinguvõrgu
raadiosaatjate nimekirja koos tehniliste andmetega, mis plaanitakse esimese aasta lõpuks alates
sagedusloa saamisest välja ehitada, et osutada meediateenuste seaduse alusel väljastatud
raadioloa omanikule ringhäälinguvõrgu teenust. Konkursil osaleja peab eeltoodud info esitama
iga soovitud konkursiobjekti kohta eraldi.
1.2. Ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekiri peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1.2.1. asukoha nimetus;
1.2.2. asukoha geograafilised koordinaadid;
1.2.3. sagedus või sageduskanal;
1.2.4. antenni kõrgus maapinnast, m;
1.2.5. antenni polarisatsioon;
1.2.6. antenni peakiire suund;
1.2.7. antenni mudel või kiirgusdiagramm;
1.2.8. efektiivne kiirgusvõimsus (ERP), W.
1.3. Ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate tehnilised andmed peavad olema realistlikud ning
arvestama juba rahvusvaheliselt koordineeritud ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate tulemustega.
1.4. Konkursi korraldaja arvutab esitatud ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate andmete põhjal
ringhäälinguvõrgu leviala, mis näitab ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsenti
kogu elanikkonnast.
1.5. Ringhäälinguvõrgu leviala arvutamisel lähtub konkursi korraldaja järgnevatest
parameetritest:
1.5.1. minimaalne väljatugevus 54 dBµV/m 10 m kõrgusel maapinnast;
1.5.2. levimudel vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International
Telecommunication Union – ITU) raadiosidesektori soovitusele ITU-R P.1812, 50% asukohast,
50% ajast;
1.5.3. aluskaartide täpsus minimaalselt 50x50 m.
2. Pakkumuste võrdlemine ja pingerea moodustamine
2.1. Konkursi korraldaja arvutab saadud ringhäälinguvõrgu leviala põhjal leviga kaetud
elanikkonna ning esitab selle protsendina kogu elanikkonnast. Protsent esitatakse täpsusega
kaks kohta peale koma.
1
2.2. Konkursi korraldaja arvestab pingerea moodustamisel ainult nende konkursile esitatud
pakkumustega, mille punkti 2.1 põhjal arvutatud ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna
protsent ei ole madalam kui 70 protsenti.
2.3 Konkursi korraldaja moodustab konkursile esitatud pakkumustest pingerea, arvestades
punkte 2.1 ja 2.2.
3. Ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsendi arvutuse näide
Osaleja esitab ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekirja ühele konkursiobjektile:
Raadiosaatja 1:
Sageduskanal: 7B
Asukoht: Tallinn
Asukoha koordinaadid: 59N28 16 / 24E53 15
Antenni kõrgus maapinnast: 260 m
Polarisatsioon: Vertikaalne
Antenn: Kathrein 75010295, peakiire suund 200°
Efektiivne kiirgusvõimsus (ERP): 2000 W
Raadiosaatja 2:
Sageduskanal: 7B
Asukoht: Kohtla-Nõmme
Asukoha koordinaadid: 59N20 53 / 27E11 48
Antenni kõrgus maapinnast: 220 m
Polarisatsioon: Vertikaalne
Antenn: Kathrein 75010295, peakiire suund 250°
Efektiivne kiirgusvõimsus (ERP): 1000 W
Raadiosaatja 3:
Sageduskanal: 7B
Asukoht: Koeru
Asukoha koordinaadid: 58N58 28 / 26E03 23
Antenni kõrgus maapinnast: 270 m
Polarisatsioon: Vertikaalne
Antenn: Kathrein 75010295, peakiire suund 300°
Efektiivne kiirgusvõimsus (ERP): 3000 W
Raadiosaatja 4:
Sageduskanal: 5D
Asukoht: Tartu
Asukoha koordinaadid: 58N21 43 / 26E42 07
Antenni kõrgus maapinnast: 170 m
Polarisatsioon: Vertikaalne
Antenn: Kathrein 75010295, peakiire suund 310°
Efektiivne kiirgusvõimsus (ERP): 2000 W
Raadiosaatja 5:
Sageduskanal: 6A
Asukoht: Pärnu
Asukoha koordinaadid: 58N22 40 / 24E34 32
2
Antenni kõrgus maapinnast: 170 m
Polarisatsioon: Vertikaalne
Antenn: Kathrein 75010295, peakiire suund 30°
Efektiivne kiirgusvõimsus (ERP): 2000 W
Selle põhjal arvutab konkursi korraldaja ringhäälinguvõrgu leviala:
Arvutatud ringhäälinguvõrgu leviala katab kokku 17 542 km2 maismaast, mille sisse jääb
971 261 inimest, ehk leviga kaetud elanikkonna protsent 971 261 / 1 374 687 = 70,65% kogu
Eesti elanikkonnast.
4. Osalejate pakkumuste võrdlemise ja pingerea moodustamise näide
4.1. Konkursile kvalifitseerub neli osalejat. Osalejad A ja B soovivad kolme konkursiobjekti
ning osalejad C ja D soovivad kahte konkursiobjekti.
4.2. Osalejad esitavad konkursi pakkumuses ringhäälinguvõrgu leviala pakkumused ehk
ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekirja.
4.3. Konkursi korraldaja arvutab esitatud andmete alusel ringhäälinguvõrgu leviga kaetud
elanikkonna protsendi.
4.3.1. Osaleja A pakkumuse alusel arvutab konkursi korraldaja esimese konkursiobjekti
ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsentiks 81,09%, teise konkursiobjekti puhul
79,25% ja kolmanda konkursiobjekti puhul 75,46%.
4.3.2. Osaleja B pakkumuse alusel arvutab konkursi korraldaja esimese konkursiobjekti
ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsentiks 80,68%, teise konkursiobjekti puhul
78,95% ja kolmanda konkursiobjekti puhul 74,66%.
3
4.3.3. Osaleja C pakkumuse alusel arvutab konkursi korraldaja esimese konkursiobjekti
ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsentiks 77,30% ja teise konkursiobjekti puhul
72,24%.
4.3.4. Osaleja D pakkumuse alusel arvutab konkursi korraldaja esimese konkursiobjekti
ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsentiks 70,35% ja teise konkursiobjekti puhul
69,25%.
4.4. Konkursi korraldaja koostab konkursile saabunud pakkumustest pingerea. Pingerea
koostamisel võtab konkursi korraldaja arvesse Osaleja A, Osaleja B ja Osaleja C kõik
pakkumused ning Osaleja D ühe pakkumuse. Konkursi korraldaja ei võta arvesse Osaleja D
pakkumust 69,25%, kuna see on madalam kui 70%.
Jrk Osaleja Katvusprotsent
1. Osaleja A 81,09%
2. Osaleja B 80,68%
3. Osaleja A 79,25%
4. Osaleja B 78,95%
5. Osaleja C 77,30%
6. Osaleja A 75,46%
7. Osaleja B 74,66%
8. Osaleja C 72,24%
9. Osaleja D 70,35%
10. Osaleja D 69,25% (punkt 2.2 alusel ei võeta arvesse)
4.5. Pingerea kolm esimest pakkumust esitanud osalejat, Osaleja A pakkumus 81,09%, Osaleja
B pakkumus 80,68% ja Osaleja A pakkumus 79,25%, osutuvad konkursi võitjateks. Pingerea
esimesel kohal olev Osaleja A saab esimesena valida endale ühe konkursiobjekti „MUX R1“
või „MUX R2“ või „MUX R3“. Seejärel valib konkursiobjekti Osaleja B ning Osaleja A-le jääb
valimata konkursiobjekt.
4.6. Osaleja A võitis kaks konkursiobjekti, esimese tingimusega katta esimese aasta lõpuks
minimaalselt 81,09% elanikkonnast ja teise tingimusega katta esimese aasta lõpuks
minimaalselt 79,25% elanikkonnast. Osaleja A võib viiendast aastast alates sagedusloa
saamisest, alandada mõlema ringhäälinguvõrgu leviala selliselt, et leviga on kaetud
minimaalselt 70% elanikkonnast.
4.7. Osaleja B võitis ühe konkursiobjekti, tingimusega katta esimese aasta lõpuks minimaalselt
80,68% elanikkonnast. Osaleja B võib viiendast aastast alates sagedusloa saamisest, alandada
ringhäälinguvõrgu leviala selliselt, et leviga on kaetud minimaalselt 70% elanikkonnast.
4
Justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise
kord ja tingimused sagedusalas 174–225 MHz“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 174–225 MHz“ eelnõu kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud
Kultuuriministeerium (29.10.2024 nr 1-12/1182-2)
Teeme ettepaneku täiendada konkursi hindamiskriteeriume punktiga, mille alusel Ettepanekut on arvestatud.
võrdsete pakkumiste korral oleks eelistatud pakkuja, kes meediateenuste seaduse
mõistes ei ole raadioteenuse osutaja. Täpsustus: selle ettepanekuga on käskkirja
eelnõus juba arvestatud, kuna konkursil osaleja
viimase lõppenud majandusaasta sideteenuse
müügitulu peab olema vähemalt 1 miljon eurot
(punkti 5.1.5), mis sisuliselt välistab, et konkursile
saab osalema tulla ettevõtja, kes ei ole
sideettevõtja.
Rahandusministeerium (07.11.2024 nr 1.1-11/4674-2)
Justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused Ettepanekut on arvestatud.
sagedusalas 174–225 MHz“ eelnõu punkt 10 reguleerib muuhulgas ka riigilõivu Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
maksmist, st selle tasumise korda. Üldreeglina reguleerib riigilõivu tasumise korda
riigilõivuseadus (edaspidi RLS), kuid RLS § 9 lõige 1 võimaldab RLS-st ka kõrvale Täpsustus: RLS § 9 lõikest 1 sätestatud
kalduda: „Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole seadusereservatsiooni nõude täidavad ESS § 13
sätestatud teisiti.“ Antud juhul kavandatakse RLS-s sätestatud tasumise korrast kõrvale lõiked 6 ja 7 ning § 14 lõige 1 punkt 10 –
kaldumist mitte seadusega, vaid eelmainitud justiits- ja digiministri käskkirjaga, mille sagedusloa andmine otsustatakse pärast riigilõivu
punkti 10 kohaselt toimub riigilõivu tasumine pärast toimingu tegemise taotlemist. Kui laekumist.
riigilõiv tähtaegselt ei laeku, siis tunnistatakse kehtetuks senine otsus, millega kinnitati
konkursivõitja, ning võitja staatus läheb punkti 10.5 kohaselt osalejale, kelle pakkumus
pingereas oli järgmine.
1
Kõnealune käskkiri antakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 lõigete 1, 4
ja 5 alusel, kuid paraku nendest volitusnormidest ei nähtu ministrile sõnaselget õigust
reguleerida sagedusloa andmise eest tasumisele kuuluva riigilõivu tasumise korda.
Teisalt, on küsitav, kas tasumise korra kehtestamise delegeerimine ministrile on
üleüldse kooskõlas põhiseaduse §-s 113 sätestatud range seaduse reservatsiooni
nõudega. Riigikohus on 1. juuli 2008 lahendi nr 3-4-1-6-08 punktis 40 sedastanud, et
„PS §-st 113 tulenev avalik-õigusliku rahalise kohustuse seadusega sätestamise nõue
tähendab seda, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid peavad olema
kindlaks määratud seaduses. Nende elementide hulka võivad kuuluda kohustuse
tekkimise alus ja kohustatud subjekt, kohustuse ulatus või selle suuruse määramise
tingimused, tasumise või sissenõudmise kord ja muud vastava kohustuse olemuslikud
tunnused.“ See on ka põhjus, miks RLS § 9 lõike 1 kohaselt toimub RLS-s sätestatud
tasumise korrast kõrvale kaldumine seadusega.
Palume selgitada, millise ESS § 91 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud normiga on muuhulgas
hõlmatud riigilõivu tasumise korra täpsustamine ministri käskkirja tasandil ning
palume veenduda kõnealuse regulatsiooni põhiseaduspärasuses. Mööname, et
valdkondlik omapära võib tingida vajaduse RLS-st kõrvale kalduda, kuid sellisel juhul
peaks see toimuma seaduse tasandil.
Eesti Ringhäälingute Liit (04.11.2024 e-mail)
Võttes arvesse, et Eestis on praegu FMs 34 raadiojaama ning kaks DAB multipleksi Ettepanekut on arvestatud.
võimaldavad edastada 25-28 raadiojaama, samas on DAB pilootprojekti käigus Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja
ilmnenud, et huvitatud osapooli on veel võiks käesoleval konkursil välja anda kolme on muudetud.
võrgu sagedused. Vastasel juhul võib juhtuda, et konkursi lõppedes on kogu ressurss
kohe täielikult kasutuses ning peab hakkama kohe ettevalmistama uut konkurssi, mis Täpsustus: konkursile pannakse kolm
on mõttetu halduskoormus nii TTJA-le kui ka konkursil osalejatele. Lisaks on tulevase sagedusluba.
teenuse hind tõenäoliselt soodsam, kui jagatud ressursil (mastid, antennid, kombainerid
jne.) on rohkem kasutajaid.
Võttes arvesse, et ERR edastab täna FMi kaudu 5 raadiojaama, internetis veel Ettepanekut on arvestatud.
täiendavalt 9 raadiojaama võiks konkursil olla ka maksimaalne raadiojaamade arv, Käskkirja eelnõu lisa 1 on muudetud.
mida ERR saab antud 3 võrgu kaudu edastada, et proportsioonid era- ja avalik-
õigusliku meedia vahel säiliksid, kuna ERR pole, erinevalt eraraadiotest, täiendavaid Täpsustus: sätestatakse sagedusloa omanikule
kohustusi Eesti muusika protsendi, sõnasaadete mahu, uudiste edastamise jms. osas. kohustus tagada oma ringhäälinguvõrgus piisav
tehniline ressurss vähemalt nelja avalik-õigusliku
2
raadioteenuse osutaja raadioprogrammi
edastamiseks, kui viimane seda soovib.
Tingimustes peaks nägema ka ette praeguse pilootprojekti kestvuse ning ERL teeb Ettepanek on võetud teadmiseks.
ettepaneku pikendada digitaalraadio pilootprojekti kuni püsiva teenuse käivitumiseni,
et kuulajatel ei tekiks katkestust DAB signaali osas, kuna see mõjutaks juba 88000 Täpsustus: konkursi käskkirja volitusnorm ei
inimest, kes igakuiselt kasutavad DAB teenust (Kantar Emori raadiojaamade võimalda sätestada tingimusi digiraadio
kuulatavuse uuring). pilootprojektile.
TTJA pikendab digiraadio testperioodi 2025. a
veebruari lõpuni.
Eesti Ringhäälingute Liit (18.11.2024 e-mail)
Eesti Ringhäälingute Liit on planeeritava konkursi raames testinud võimalikku, rõhk Ettepanekut on arvestatud.
sõnal võimalikku DAB+ turunõudlust Eestis. Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja
Eraringhäälingu nõudluse põhjal võiks täita 2 muxi, 14+14=28 jaamaga kokku. on muudetud.
ERR-i (kui tuleb) poolt võib täheldada soovi tulla muxi 5 põhijaamaga, kus mitte ainult
Klassikaraadio puhul on nõudlust kõrgemale kvaliteedile. Nii jääks sellesse muxi 2-4 Täpsustus: konkursile pannakse kolm
vakantset kohta muudele, ERR-i välistele jaamadele. sagedusluba.
Nii oleks alust arvata turunõudlust kokku kolmele muxile.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (05.11.2024 nr 5.1-1/111-1)
Arvamus käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas Ettepanekut on arvestatud.
174–225 MHz“ eelnõu kohta Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja
Täname, et edastasite Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (ITL) on muudetud.
arvamuse avaldamiseks justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise
kord ja tingimused sagedusalas 174–225 MHz“ eelnõu (edaspidi: eelnõu). Oleme Täpsustus: sätestatakse, et minimaalse leviga
eelnõud analüüsinud ning esitame selle kohta järgmised ettepanekud ja küsimused. kaetus on 70% elanikkonnast.
1. ITL-i ettepanekud:
1.1 Teeme ettepaneku suurendada eelnõus minimaalset leviga kaetust 70 protsendini
elanikkonnast, et tagada DAB+ kommertsteenusele FM-teenustega võrreldav
kättesaadavus.
Selleks teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 6.1.12 nii, et osaleja kinnitaks
oma teadlikkust, et konkursi korraldaja ei arvesta pakkumusi, kus ringhäälinguvõrgu
leviga kaetud elanikkonna protsent on väiksem kui 70.
3
1.2 Teeme ettepaneku lisada eelnõu punkti 6 nõue, et osaleja peab andma Ettepanekut ei ole arvestatud.
kinnituse, et ringhäälinguvõrgu väljaehitamise ja ringhäälinguvõrgu teenuse
osutamisega on sagedusloa saamisest arvates tagatud hädaolukorrast teavitamise Põhjendus: kuna HOS § 13 kehtib nagunii
kohustuse täitmine kooskõlas kehtivate õigusnormidega. massiteabevahendi valdajatele ja elektroonilise
side ettevõtjatele, siis ei ole vajadust sellise
kinnituse järele, et osaleja annab kinnituse, et ta
täidab kehtivaid õigusakte.
2. ITL-i küsimused: Ettepanek on võetud teadmiseks.
Eelnõu mitmed punktid jäid arusaamatuks, eriti kui kõrvutada neid koos eelnõu lisades
ja seletuskirjas sätestatuga. Seetõttu palume MKM-il üle vaadata ja selgitada järgmist: Täpsustus: konkursi käskkirja volitusnormi alusel
2.1 Kas viimati väljastatud raadioload annavad loa levida ka DAB+ võrgus, sh sätestatakse konkursi käskkirjaga tehnilised
väljaspool FM-raadio levipiirkonda? nõuded MUXi välja andmisele.
Konkursi käskkirja volitusnorm ei võimalda
sätestada tingimusi raadiolubadele.
2.2 Kas ühel osalejal on võimalik saada nii MUX R1 kui ka MUX R2 sagedusload Ettepanekut on arvestatud.
juhul, kui konkursil osaleb kaks või enam osalejat? Käskkirja eelnõu, eelnõu lisa 2 ja seletuskirja on
Küsimus on tingitud dokumentide eri punktidest tulenevast mitmeti mõistetavusest. muudetud.
Nimelt sätestab eelnõu punkt 9.2 järgmist:
„Kui punkti 9.1 järgi moodustatud pingereas on esimesel ja teisel positsioonil erinevate Täpsustus: muutsime pingera moodustamise
osalejate pakkumused, valib käskkirja lisas 1 toodud konkursiobjekti esimesena loogikat, arvestatakse kõikide osalejate pakkumusi.
pingerea esimesel positsioonil olev osaleja, tehes seda kolme tööpäeva jooksul arvates
pingerea tulemuste teavitusest. Pingerea teisel positsioonil olevale osalejale jääb
valimata jäänud konkursiobjekt.“
Eelnõu lisaks 2 olev hindamiskriteeriumide punkt 2.4 sätestab aga järgmist:
„Kui konkursile kvalifitseerub kaks või enam osalejat, siis moodustab konkursi
korraldaja iga osaleja esitatud kõrgeimast pakkumusest pingerea, arvestades punkte
1.6 ja 2.1. Konkursiobjekti võitjateks saavad pingerea kaks kõrgeima pakkumuse
esimest osalejat.“
Ka eelnõu seletuskirjas lk 6 toodud eelnõu punkti 9 selgitus ei anna selles küsimuses
selget vastust.
2.3 Kuidas mõista koosmõjus teiste dokumentidega eelnõu punkti 6.1.11, mille Ettepanekut on arvestatud.
kohaselt peab avalduses sisalduma „kinnitus, et sagedusloa saamisest arvates Käskkirja eelnõu, eelnõu lisade 1 ja 2 ning
pakutakse ühe aasta jooksul meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioloa seletuskirja sõnastust on ühtlustatud.
omanikule ringhäälinguvõrgu teenust vastavalt käskkirja lisas 1 toodud nõutele;“?
4
Eelnõu seletuskirja lk 7 kohaselt „sätestatakse, et konkursiobjekti võitja peab
pakkumuses toodud levialaga ringhäälinguvõrgu välja ehitama ning meediateenuste
seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule kättesaadavaks tegema esimese aasta
lõpuks alates sagedusloa andmisest“.
Lisa 2 punktis 1.1 on sätestatud: „Konkursil osaleja peab maapealse digitaalse
raadioringhäälinguvõrgu (edaspidi ringhäälinguvõrk) leviala pakkumuses esitama
konkursi korraldajale ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekirja koos tehniliste
andmetega, mis plaanitakse esimese aasta lõpuks alates sagedusloa saamisest välja
ehitada, et osutada meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule
ringhäälinguvõrgu teenust“.
Lisa 1 punktis 3.4. on sätestatud, et „Konkursiobjekti võitja peab pakkumuses toodud
levialaga ringhäälinguvõrgu välja ehitama ning meediateenuste seaduse alusel
väljastatud raadioloa omanikule kättesaadavaks tegema esimese aasta lõpuks alates
sagedusloa andmisest“.
2.4 Kuidas ja kui kiiresti järgmiste MUX-ide sagedusload välja antakse, kui selgub, et Ettepanekut on arvestatud.
turul on nõudlus teenuse järele suurem kui täna prognoositud? Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja
Loodame, et leiate võimaluse eelnõu edasises menetluses ITL-i ettepanekuid arvestada on muudetud.
ja väljatoodud küsimustele vastata.
Täpsustus: konkursile pannakse kolm
sagedusluba.
Eesti Rahvusringhääling (11.11.2024 nr 1.1-7/33-24)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud ministeeriumidele Ettepanekuga ei ole arvestatud.
kooskõlastamiseks justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise kord
ja tingimused sagedusalas 174–225 MHz“ eelnõu. Põhjendus: eelnõu koostajad ei toeta esitatud
Eesti Rahvusringhääling (ERR) tutvus eelnõu ja lisatud dokumentidega ja esitab ettepanekut anda ERRi kasutusse üks üleriigiline
alljärgneva arvamuse. MUX, kuna sellisel juhul oleks tegemist sageduste
Digiraadio sageduslubade väljaandmine on oluline samm kõigi meediateenuste ebaefektiivse kasutamisega.
osutajate jaoks, mistõttu on eelnõu näol tegemist oodatud regulatsiooniga. Erinevalt FM-analoograadiost, kus ühel sagedusel
Käskkirja eelnõu kohaselt sagedusloa omanikul on kohustus tagada oma levib üks raadioprogramm, levib digiraadios ühel
ringhäälinguvõrgus piisav tehniline ressurss vähemalt kahe avalik-õigusliku sagedusel (MUXis) 10–14 raadioprogrammi, kuid
raadioteenuse osutaja raadioprogrammi edastamiseks, kui viimane seda soovib. niipalju raadioprogramme ERRil ei ole.
Avalik-õiguslik raadioteenuse osutaja peab sagedusloa omanikku kirjalikult teavitama
5
oma raadioprogrammide edastamise soovist vähemalt kuus kuud enne edastamise Oluline on siinjuures rõhutada, et raadiosageduste
alustamist. näol on tegemist piiratud loodusressursiga, mida
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning TTJA korraldasid ajavahemikul tuleb kasutada säästlikult.
15.09.–15.10.2023 avaliku arutelu „Digiraadio kasutuselevõtmise korraldamine ning
sagedusala 174–225 MHz kasutuse planeerimine“, et saada huvigruppide tagasisidet,
kommentaare ja ettepanekuid nimetatud sagedusala kasutamise edasiseks
planeerimiseks. Nimetatud avaliku arutelu käigus tegi ERR ettepaneku, et ühe
sagedusloa asemel tuleb vastav sagedusala piires ühe üleriigilise leviga konkursiobjekt
(MUX) määrata ERRile.
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (ERRHS) § 2 lõike 3 kohaselt ERRile seaduses Ettepanekut on arvestatud.
sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud raadiosagedused ja -kanalid ning muud Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja
vajalikud parameetrid kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti on muudetud.
ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega. Leiame, et sellest regulatsioonist
tulenevalt tuleb ERRile reserveerida konkreetsed raadiosagedused digiraadio Täpsustus: konkursile pannakse kolm
programmide edastamiseks. sagedusluba.
Eelnõu seletuskirja kohaselt oleks võimalik anda välja kuni kolm sagedusluba, kuid Täpsustatakse, et sagedusloa omanikul on kohustus
otstarbekaks peetakse esialgu kahe loa väljaandmist konkursi korras. Seega on ERRile tagada oma ringhäälinguvõrgus piisav tehniline
vajalike sageduste ja kanalite määramine tehniliselt võimalik. ressurss vähemalt nelja avalik-õigusliku
ERRi hinnangul ei ole põhjendatud käskkirja eelnõus digiraadio sagedustel võimaluste raadioteenuse osutaja raadioprogrammi.
loomine vaid kahe avalik-õigusliku meediateenuse osutaja raadioprogrammi
edastamiseks, et täita oma seadusest tulenevat ülesannet.
ERRHS § 5 lõike 1 kohaselt toodab ERR vähemalt kahte teleprogrammi ja vähemalt
nelja ööpäevaringset raadioprogrammi, mis peavad olema üldkasutatavate vahenditega
kättesaadavad. Seega leiame, et ERR programmide kättesaadavuse võimalused
üldsusele kättesaadavaks tegemiseks peaksid olema tehnoloogianeutraalsed.
Eelnõus sätestatud konkursitingimuste kohaselt peab sagedusloa omaniku poolt Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
opereeritav ringhäälinguvõrk katma vähemalt 50% elanikkonnast. ERRi programmid Käskkirja eelnõu ja eelnõu lisasid ning seletuskirja
levivad üleriigiliselt, mistõttu võib Saada takistuseks ERRi programmide edastamisel on muudetud.
ka ebapiisav leviulatus. Arvestades digiraadio vastuvõtmise olulisemalt laiemaid
võimalusi võrreldes FM-leviga, oleks üriigiline levi digiraadiote platvormil oluline Täpsustus: sätestatakse, et minimaalse leviga
võimalus ERRile oma avalikku ülesannet täita. kaetus on 70% elanikkonnast.
Teeme ettepaneku eeltoodut arvestada ja juhul, kui ministeeriumi hinnangul ei ole see
võimalik ilma täiendava aruteluta, on ERR selleks valmis.
6
16.12.2024
Justiits- ja digiministri käskkirja „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused
sagedusalas 174–225 MHz“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Justiits- ja digiministri käskkiri „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas
174–225 MHz“ kehtestatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 lõigete 1, 4 ja 5
alusel.
Käskkirja eesmärk on kehtestada avaliku konkursi menetluskord sageduslubade andmiseks
sagedusalas 174–225 MHz (ESS § 91 lõige 1), sealhulgas konkursile kvalifitseerimise nõuded
(ESS § 91 lõige 4) ning ESSi § 91 lõikes 5 nimetatud nõuded üldkasutatava elektroonilise side
võrgule (edaspidi sidevõrk). Käskkirja volitusnormiks ei ole ESS § 91 lõige 6, kuna konkursi
käskkirjaga ei sätestata tagatisraha ega alghinda. Konkursi võitja valitakse niinimetatud
iluduskonkursi teel, see tähendab, kelle ringhäälinguvõrk on kõige parem, mitte kes maksab
kõige rohkem raha.
Käskkirja jõustumisel korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)
avaliku konkursi kolme sagedusloa andmiseks. Konkursi võitjad ehitavad Eestis välja
maapealse digitaalse raadioringhäälinguvõrgu (edaspidi ka ringhäälinguvõrk) ning pakuvad
ringhäälinguvõrgu teenust meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikele.
1.1. Sisukokkuvõte
Eestis levib FM1-analoograadio sagedustel 87,5–108 MHz, kus edastatakse kokku 33
raadioprogrammi. Nendest 25 raadioprogrammi leviala on piisavalt suur, et olla kättesaadav üle
50 protsendile elanikkonnast.
Raadioteenuse osutamise tegevusluba ehk raadioluba väljastatakse meediateenuste seaduse
alusel avaliku konkursi korras seitsmeks aastaks. Raadioluba saab väljastada ainult juhul, kui
on olemas vajalik sagedusressurss. 2024. aasta suvel toimunud raadiolubade konkurss2 näitas
ilmekalt, et raadiolubade nõudlus on suurem, kui on olemasolev sagedusressurss.
Eesti riigil pole täna plaanis FM-analoograadiot sulgeda. Digiraadio kasutuselevõtmine
tähendab raadioprogrammi omanikele lisavõimalust FM-analoograadio kõrval.
2022. aasta sügisel esitati TTJA-le raadioturu soov alustada digitaalse raadioringhäälingu (ingl
digital audio broadcasting, edaspidi DAB) standardi DAB+3 katsetamisega sagedusalas 174–
230 MHz, mis on paljudes Euroopa riikides4 juba kasutusele võetud.
TTJA töötas välja ja kinnitas 7. novembril 2022. aastal digiraadio testimise põhimõtted, et
kõigil osapooltel oleks võimalustest ühtne arusaam. Esimene digiraadio testimise sagedusluba
väljastati 2022. aasta novembri lõpus. Testperioodi on turunõudluse tõttu poole aasta kaupa
pikendatud. Praeguste testimispõhimõtete järgi on võimalik digiraadiot testida kuni 2024. aasta
1
FM – sagedusmodulatsioon (ingl frequency modulation).
2
https://ttja.ee/uudised/konkursi-tulemusel-anti-valja-32-raadioluba.
3
DAB+ – digitaalse raadioringhäälingu standardi edasiarendus.
4
https://www.worlddab.org/countries.
1
lõpuni ja seda tähtaega pikendatakse kuni konkursi korras sageduslubade võitjate
ringhäälinguvõrgu kasutusele võtmiseni.
Testimiseks on 2024. aasta novembri seisuga väljastatud kokku seitsme raadiosaatja
sagedusload ning digiraadios levib kokku 27 raadioprogrammi, nendest 15 programmi on uued
ja FM-analoograadios ei levi (R2 Altpop, Duo Gold, Duo Greatest Hits, Duo Country, Duo
Party, Duo Rock, Raadio Kidzone, Elmari Kuld, Elmari Tantsuõhtu, MyHits Dance, Radio
Nostalgia, All the best Radio, Novoe Radio, Narodnoe Radio, Radio Top).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning TTJA korraldasid ajavahemikul 15.09.–
15.10.2023 avaliku arutelu „Digiraadio kasutuselevõtmise korraldamine ning sagedusala 174–
225 MHz kasutuse planeerimine“5, et saada huvigruppide tagasisidet, kommentaare ja
ettepanekuid nimetatud sagedusala kasutamise edasiseks planeerimiseks.
Selle kohta esitasid oma seisukohad Duo Media Networks OÜ, Kultuuriministeerium,
Northstar Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS All Media Eesti, AS Levira ja Eesti
Rahvusringhääling (ERR). Sellele järgne 29. novembril 2023. aastal kohtumine
huvigruppidega, kus arutati veel kord avaliku arutelu küsimusi ja esitatud vastuseid.
Kuigi kõik raadioprogrammide omanikud ei ole digiraadiost huvitatud, on tagasiside põhjal
ilmne, et raadioturul on digiraadio vastu piisav huvi. Praegu on potentsiaalseid
raadioprogramme rohkem, kui FM-analoograadio sagedusressurss võimaldab katta, ning
raadioprogrammide suhtes tuleb teha valik. Digiraadio oma täiendava sagedusressursiga aitaks
selle probleemi kõrvaldada ning Eesti meediamaastik mitmekesistuks. Digiraadio
kasutuselevõtmine annab raadioprogrammi omanikele lisavõimaluse oma programmiga
eetrisse tulla.
FM-analoograadios levib ühel sagedusel üks raadioprogramm. Sagedusloa omanik on ühtlasi
ka raadioloa omanik. Digiraadios levib ühel sagedusel mitu raadioprogrammi. Nende täpne arv
sõltub kvaliteedist, kuid jääb eelduslikult vahemikku 10 kuni 14. Sagedusloa omanik on
ringhäälinguvõrgu väljaehitaja ja haldaja, kes hakkab ringhäälinguvõrgu teenust pakkuma
raadioloa omanikele nende raadioprogrammide edastamiseks.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26. oktoobri 2017. aasta määrusega nr 54 „Eesti
raadiosagedusplaan“6 on digiraadio jaoks eraldatud sagedusala 174–240 MHz. Sagedusala
225–240 MHz kasutatakse riigikaitse otstarbel, seega on võimalik digitaalse raadioringhäälingu
jaoks kasutusele võtta sagedusvahemik 174–225 MHz. Sagedusala kasutamiseks on vaja
sagedusluba ning need antakse välja ESSi § 91 alusel korraldatud avaliku konkursiga.
Sagedusala digitaalse raadioringhäälingu kasutust Euroopas (sh naaberriikide kooskõlastusi
sagedusressursi kasutamiseks) reguleerib peamiselt Genfi 2006. aasta leping „Regioonide 1 ja
3 osades, sagedusalades 174–230 MHz ja 470–862 MHz pakutava maapealse
digitaalringhäälingu planeerimise regionaalse raadioside konverentsi (RRC-06) lõppaktid“7.
1.2. Käskkirja ettevalmistaja
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on koostanud TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu
(667 2120,
[email protected]) ja sagedushalduse talituse ekspert Endrik Kriisa (667 2131,
[email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)
5
Avalikud konkursid ja arutelud | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee)
6
RT I, 01.12.2023, 8.
7
RT II 2007, 14, 44.
2
sideosakonna peaspetsialist Liisi Moks (639 7665,
[email protected]). Käskkirjale on
juriidilise ekspertiisi teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass
(
[email protected]). Käskkirja eelnõud ja seletuskirja on keeletoimetanud
Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (5366 8522,
[email protected]).
2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs
Punktis 1 sätestatakse käskkirja kehtestamise eesmärk.
Punktis 2 sätestatakse avaliku konkursiobjektid.
Tulenevalt Genfi lepingust ning riikidevahelisele sagedusala 174–225 MHz sagedusjaotusele
on Eestis võimalik väljastada kuni viis üleriigilist sagedusluba. Genfi leping annab sagedusala
kasutamisele üldised raamtingimused, kuid enne saatejaamade kasutamist on tarvis tehnilised
tingimused naaberriikidega kooskõlastada.
Digiraadio näol on tegemist uue tehnoloogia ja teenusega, seega pole teada kui hästi see teenus
raadiojaamade poolt kasutusele võetakse ning kui suur pikaajaline huvi selle vastu on.
Avaliku konsultatsiooni käigus esitati arvamusi, et piisab alustuseks ühest kuni kolmest
üleriigilisest võrgust, kuid eelnõu esimesel kooskõlastusringil saadud tagasisidest nähtus (vt
tagasisidet seletuskirja lisa), et huvi on väga suur ja vajadus oleks kolme üleriigilise võrgu
järele.
Arvestades Genfi lepingust tulenevast vajadusest koordineerida sagedusala kasutus
naaberriikidega ning digiraadio kui uue teenuse algust ja esimese kooskõlastusringi tagasisidet,
otsustasid eelnõu koostajad panna konkursile kolm üleriigilist sagedusluba.
Tulevikus, kui turult tuleb nõudlus ja Genfi lepingust tulenevalt on TTJA
koorinatsiooniläbirääkimised teiste riikidega edukalt tehtud rohkemate sageduste osas, siis
saame anda avaliku konkursiga ka järgmised sagedusload.
Konkursiobjektid on kolm sagedusluba, igaüks nendest annavad sagedusloa omanikule õiguse
kasutada sagedusi sagedusalas 174–225 MHz üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse
osutamiseks.
Konkursiobjekti „MUX R1“8 juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa:
Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik
PÄRNU 6A 181,168–182,704 MHz
TALLINN 7B 189,872–191,408 MHz
KOERU 7B 189,872–191,408 MHz
KOHTLA 7B 189,872–191,408 MHz
ORISSAARE 7A 188,160–189,696 MHz
VALGJÄRVE 5D 179,296–180,832 MHz
8
MUX R1 – esimene digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba.
3
Konkursiobjekti „MUX R2“9 juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa:
Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik
PÄRNU 10B 210,880–212,416 MHz
TALLINN 10B 210,880–212,416 MHz
KOERU 7D 193,296–194,832 MHz
KOHTLA 7D 193,296–194,832 MHz
ORISSAARE 11A 216,160–217,696 MHz
VALGJÄRVE 8D 200,304–201,840 MHz
Konkursiobjekti „MUX R3“10 juurde kuuluvad sageduskanalid levipiirkondade kaupa:
Levipiirkond Sageduskanali nr Sagedusvahemik
PÄRNU 10D 214,304–215,840 MHz
TALLINN 10D 214,304–215,840 MHz
KOERU 9B 203,872–205,408 MHz
KOHTLA 9B 203,872–205,408 MHz
ORISSAARE 11C 219,584–221,120 MHz
VALGJÄRVE 8B 196,880–198,416 MHz
Täpsemad konkursiobjektide kirjeldused ja tehnilised tingimused sätestatakse käskkirja lisas 1
(vt lisa 1 selgitust).
Samas punktis sätestatakse, et konkursiobjekti võitjad selgitatakse välja käskkirja lisas 2
sätestatud hindamiskriteeriumite ja -metoodika alusel (vt lisa 2 selgitust).
Iga konkursil osaleja võib saada maksimaalselt kolm konkursiobjekti.
Punktis 3 sätestatakse nõuded konkursi väljakuulutamise teatele, mis avaldatakse väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja konkursi korraldaja veebilehel.
Konkursi väljakuulutamise teade sisaldab konkursi korraldaja nime ja kontaktisiku andmeid,
teavet konkursile pandavate sageduslubade kohta ning riigilõivu tasumise suurust ja korda.
Teates tuuakse ära ka osaleja kvalifitseerimise tingimused, vormistus- ja keelenõuded ning
avalduste esitamise viis, koht ja tähtpäev. Informeeritakse ka lisateabe saamise võimalusest.
Lisaks on jäetud võimalus kehtestada muid tingimusi, kui selleks peaks vajadus tekkima.
Punktis 4 sätestatakse selgituste andmise kord. Konkursi kohta on võimalik osalejal esitada
küsimusi vähemalt kolm tööpäeva enne konkursil osalemise avalduse esitamise tähtpäeva.
Küsimused esitatakse konkursi korraldaja kontaktisikule ning küsimused ja vastused
avaldatakse konkursi korraldaja ehk TTJA veebilehel.
Lisaks sätestatakse osalejale võimalus küsida konkursi korraldajalt ringhäälinguvõrgu leviga
kaetud elanikkonna protsenti. Selleks esitab osaleja konkursi korraldajale ringhäälinguvõrgu
raadiosaatjate nimekirja koos tehniliste andmetega vastavalt käskkirja lisale 2. Konkursi
korraldaja arvutab esitatud andmete põhjal elanikkonna protsendi ja teatab selle osalejale viie
tööpäeva jooksul alates protsendi kohta küsimisest.
9
MUX R2 – teine digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba.
10
MUX R3 – kolmas digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sagedusluba.
4
Sellega soovitakse vältida olukorda, kus osaleja teeb elanikkonna protsendi kohta enda
arvutused, kuid need ei lange kokku konkursi korraldaja andmetega ning konkursist langetakse
välja liiga väikese protsendi tõttu.
Osalejal võimaldatakse nimetatud protsenti küsida kahel korral ja vähemalt viis tööpäeva enne
avalduse esitamise tähtpäeva, et konkursi korraldajal oleks piisavalt aega arvutusi teha ja
õigeaegselt vastata. Õigus küsida protsenti kahel korral on sätestatud kahel põhjusel. Esiteks,
et osaleja kaaluks hoolikalt oma ringhäälinguvõrgu planeeringut ja seejärel küsiks korraldajalt
ringhäälinguvõrguga leviga kaetud elanikkonna protsenti. Teiseks, et vältida konkursi
korraldaja koormamist päringutega, kuna igale taolisele päringule vastamine nõuab aega.
Punktis 5 kehtestatakse nõuded konkursil osalejale.
Peale ESSi § 91 lõikes 3 sätestatud nõuete peab osaleja olema ka registreeritud Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus Euroopa
samaväärses registris näiteks Soome samaväärses registris.
Lisaks peab osaleja vastama käskkirjas toodud nõuetele. Konkursil osaleja netovara peab
vastama avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruandele,
lähtudes äriseadustikus või asukohariigi õigusaktis sätestatud nõuetest. Netovara vastavust
kontrollitakse viimase lõppenud majandusaasta seisuga (üldjuhul avalduse esitamisele
eelnenud kalendriaasta seisuga) äriregistri andmete põhjal.
Kui avalduse esitamise ajaks ei ole viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise
tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi korraldaja eelviimase lõppenud
majandusaasta aruandest. See erisus on sätestatud käskkirja punktis 5.2.
Äriseadustiku § 179 lõike 4 ja § 334 lõike 2 kohaselt on osaühingul ja aktsiaseltsil
majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaeg kuus kuud arvates majandusaasta
lõppemisest. Seega, kui konkursile avalduse esitamise tähtpäev on näiteks 20.02.2025, siis
hindab konkursi korraldaja osaleja netovara vastavust 2023. aasta majandusaasta aruande järgi,
kuna 2024. aasta majandusaasta kohta aruande esitamise kohustust veel tekkinud ei ole. Kui
konkursile avalduste esitamise tähtpäev on 31.07.2025, siis hindab konkursi korraldaja osaleja
netovara vastavust 2024. aasta majandusaasta aruande järgi, kui ettevõtja majandusaasta kattub
kalendriaastaga.
Osalejal peab olema tehniline kompetentsus ja võimekus sidevõrku välja ehitada ja hallata.
Lisaks peab osaleja viimase lõppenud majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse
(edaspidi sideteenus) müügitulu olema vähemalt 1 000 000 eurot. Sellega soovitakse tagada, et
konkursile tulevad sideettevõtjad, kes suudavad esitada realistliku pakkumuse ning võidu korral
ringhäälinguvõrgu kiiresti välja ehitada ja pakkuda ringhäälinguvõrgu teenust meediateenuste
seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule. Konkursi võitja(d) peavad ehitama välja täiesti
uue ringhäälinguvõrgu, mis eeldab kulusid mastidele, seadmetele, kaablitele jne. Seega meie
hinnangul peaks olema 1 000 000 eurose käibega ettevõte võimeline ringhäälinguvõrgu välja
ehitama eesmärgiks seatud tähtajaks. Müügitulu kontrollib TTJA majandusaasta aruandest.
Punktiga 5.3 sätestatakse õiglase konkurentsi tagamise eesmärgil, et ühest kontsernist võib
konkursil osaleda ainult üks osaleja. Selle piirangu sätestamisega välditakse olukorda, kus ühest
kontsernist osalejad võivad kokku leppides hakata oma pakkumustega manipuleerima.
Punktis 6 sätestatakse nõuded avaldusele ja nimetatakse kvalifitseerimiseks vajalikud
dokumendid (osaleja sooviavaldus, nõusolek päringuks Maksu- ja Tolliametile, volikiri) ja
andmed (osaleja nimi, registrikood, aadress).
5
Eestis registreeritud ettevõtete info on avalikult leitav e-äriregistrist11, kuid juhul kui konkursil
soovib osaleda väljaspool Eestit registreeritud sideettevõte, peab ta avaldusele lisama kõik
vajalikud dokumendid ja muu info, mis aitab konkursi korraldajal kontrollida osaleja vastavust
konkursi tingimustele. Sellega soovitakse vältida olukorda, kus sideettevõtja asukohamaa
ametlike kinnituste hankimine võib ettearvamatult aega võtta.
Osaleja peab muu hulgas esitama kirjeldava info oma plaanide kohta ringhäälinguvõrgu
väljaehitamiseks. Sellega soovitakse näha, kas osaleja on ringhäälinguvõrgu ehitamise plaanid
läbi mõelnud ja kas tal on visioon, kuhu ja millises tempos edasi liikuda.
Kuna konkursi võitja valimiseks võrreldakse ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna
protsenti, esitab osaleja ringhäälinguvõrgu leviala pakkumuse, mis sisaldab ringhäälinguvõrgu
raadiosaatjate nimekirja koos tehniliste andmetega vastavalt käskkirja lisale 2.
Konkursi korraldaja arvutab osaleja pakkumuse ehk ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekirja
tehniliste andmete järgi välja ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsendi. Täpsem
arvutusmetoodika on toodud käskkirja lisas 2.
Osaleja esitab iga soovitud konkursiobjekti kohta eraldi pakkumuse.
Kuna konkursi võitja valimisel lähevad arvesse ainult pakkumused, mis katavad vähemalt 70%
elanikkonnast, kantakse avaldusele punkt, et osaleja on sellest teadlik.
Seda, kas pakkumus katab vähemalt 70% elanikkonnast, saab osaleja kontrollida käskkirja
punktis 4.4 sätestatud päringuga.
Sätestatakse ka nõue, et võõrkeelsed dokumendid tuleb tõlkida eesti keelde.
Punktis 7 sätestatakse avalduse esitamise nõuded.
Konkursil osalemise avaldus tuleb esitada digiallkirjastatuna e-posti teel või allkirjastatult
kinnises pakendis konkursi väljakuulutamise teates märgitud tähtpäevaks.
Sätestatakse, et avalduse esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva alates
konkursi väljakuulutamisest.
Allkirjastatult kinnises pakendis saadetava või esitatava avalduse pakendile märgitakse osaleja
nimi, äriregistri kood ja kontaktandmed.
Samas sätestatakse osalejale võimalus enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avaldus tagasi
võtta.
Punktis 8 sätestatakse avalduste läbivaatamise ja osalejate kvalifitseerimise nõuded.
TTJA kontrollib tähtpäevaks laekunud avalduste vastavust konkursi tingimustele. Kui osaleja
ei vasta kvalifitseerimise nõuetele, siis ta kõrvaldatakse konkursilt. Konkursile kvalifitseeritud
ja mittekvalifitseeritud osalejatele saadetakse selle kohta TTJA otsus.
Punktis 9 sätestatakse pakkumuste võrdlemise kord ja avaliku konkursi võitjate
väljaselgitamise põhimõtted ning konkursiobjektide valimise kord.
11
https://ariregister.rik.ee.
6
Konkursi korraldaja võrdleb kõiki kvalifitseeritud osalejate esitatud pakkumusi käskkirja lisas 2
toodud hindamismetoodika alusel (vt lisa 2 selgitust) ja moodustab pakkumuste pingerea.
Konkursiobjektide valimist alustab pingerea esimesel postistioonil olev osaleja, tema valikud
on konkursiobjektid: „MUX R1“ või „MUX R2“ või „MUX R3“. Esmalt valib konkursiobjekti
pingerea esimesel positsioonil olev osaleja, seejärel pingerea teisel positsioonil olev osaleja
ning pingerea kolmandal positsioonil olevale osalejale jääb valimata jäänud konkursiobjekt.
Konkursi korraldaja tunnistab pingerea kolm paremat pakkumust teinud osalejat võitjateks ning
kinnitab nende valitud konkursiobjektid. Teate selle kohta edastab konkursi korraldaja
konkursil osalejatele kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
Kui moodustatud pingereas on alla kolme pakkumuse (näiteks kaks pakkumust), siis jääb
kolmas konkursiobjekti välja andmata.
Punktis 10 sätestatakse sagedusloa andmise korra.
Sagedusloa saamiseks esitavad konkursi korraldaja otsuses nimetatud konkursiobjekti võitjad
konkursi korraldajale sagedusloa taotluse kolme päeva jooksul alates TTJA otsuse
kättesaamisest.
Konkursi võitjal on kohustus lisada sagedusloa taotlusele iga võidetud konkursiobjekti kohta
vähemalt üks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja, et oleksid täidetud ESSi § 11 lõikes 4 toodud
sagedusloa andmiseks vajalikud tingimused ja nõuded.
TTJA kontrollib sagedusloa taotluses olevate ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate rahvusvahelise
koordineerimise vajadust. Juhul kui koordineerimist peetakse vajalikuks, määrab TTJA
tingimused (reeglina efektiivse kiirgusvõimsuse langetamine), millega on võimalik kohe
sagedusluba väljastada. Kui koordineerimisprotseduur lõpeb edukalt, on võimalik sagedusluba
muuta.
Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 9 lõige 1 sätestab, et riigilõiv tasutakse enne toimingu
tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. RLS § 9 lõikest 1 sätestatud
seadusereservatsiooni nõude täidavad ESS § 13 lõiked 6 ja 7 ning § 14 lõige 1 punkt 10 –
sagedusloa andmine otsustatakse pärast riigilõivu laekumist.
TTJA saadab konkursi võitjale riigilõivu tasumise teate vastavalt ESS § 13 lõikele 6. Vajadusel
kooskõlastatakse sagedusloa tingimused ESSi § 13 lõike 31 alusel ka Terviseametiga. Pärast
kooskõlastuse saabumist ja riigilõivu tasumist väljastab TTJA konkursi võitjale sagedusloa
vastavalt ESS § 13 lõikele 7.
Ühtlasi sätestatakse, et kui konkursi võitja ei tasu ettenähtud riigilõivu, tunnistatakse konkursi
korraldaja otsus selle osaleja kohta kehtetuks, ning valitakse uueks võitjaks osaleja, kelle
pakkumus oli pingereas järgmine.
Punktis 11 sätestatakse konkursi lõppemise alused ja konkursi võitjatest teavitamise kord.
Pärast sageduslubade andmist konkursi võitjatele avalikustab korraldaja konkursi tulemused
kümne tööpäeva jooksul alates vastava otsuse tegemisest samades väljaannetes, kus avaldati
konkursi väljakuulutamise teade. Vajadus konkursil osalenud pakkujad avalikustada tuleneb
eesmärgist korraldada võimalikult läbipaistev konkurss.
Punktis 12 esitatakse käskkirja lõppsätted, kus sätestatakse, et käskkirja põhjendused ja
kaalutlused on tood käesolevas seletuskirjas.
7
Käskkirja lisas 1 kirjeldatakse täpsemalt konkursiobjektid ja sätestatakse nende tehnilised
tingimused, mis on kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International
Telecommunication Union – ITU) ja Euroopa postside- ja telekommunikatsiooni
administratsioonide konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des
Télécommunications – CEPT) regulatsioonidega ning riikide vahel sõlmitud
koordinatsioonilepingute nõuetega.
Konkursiobjektid kasutavad raadiosagedusi 174–225 MHz sagedusalas, kuid täpsed sagedused
on jaotatud levipiirkondade kaupa (vaata tabeleid 1, 2 ja 3). TTJA kontrollib enne sagedusloa
andmist või muutmist iga ringhäälinguvõrgu raadiosaatja rahvusvahelise koordineerimise
vajadust. TTJA on juba algatanud mitu koordineerimist, mis aitavad konkursil osalejatel
planeerida oma võrgu väljaehitamist. Info selle kohta avaldatakse koos konkursi
väljakuulutamise teatega.
Kui konkursi võitja soovib tulevikus sagedusloal märgitud konkreetseid sagedusi muuta, on see
võimalik, kui koordinatsioonitulemused muutmist võimaldavad. Sellega sagedusloa omanik
sagedusressurssi juurde ei saa, kuid ringhäälinguvõrgu tehnilisi andmeid on võimalik
naaberriikide sageduskasutuse ja koordinatsioonitulemuste põhjal paindlikumalt muuta.
Sätestatakse, et konkursiobjekti võitja peab pakkumuses toodud levialaga ringhäälinguvõrgu
välja ehitama ning meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioloa omanikule
kättesaadavaks tegema esimese aasta lõpuks alates sagedusloa saamisest. Viiendal aastal võib
konkursiobjekti võitja vähendada ringhäälinguvõrgu leviala selliselt, et kaetud on minimaalselt
70 protsenti elanikkonnast.
Näiteks kui konkursiobjekti võitja esitas konkursil ringhäälinguvõrgu leviala pakkumuse (koos
ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekirjaga), mille alusel TTJA arvutas, et ringhäälinguvõrgu
leviga kaetakse 75 protsenti elanikkonnast, peab võitja esimese aasta lõpuks raadioloa
omanikule kättesaadavaks tegema ringhäälinguvõrgu, mille levi katab 75 protsenti
elanikkonnast, ja ta peab sellist kaetuseprotsenti hoidma neljanda aasta lõpuni.
Viiendast aastast võib konkursiobjekti võitja vähendada ringhäälinguvõrgu leviala selliselt, et
kaetud on minimaalselt 70 protsenti elanikkonnast ehk siinse näite järgi 75 protsendilt 70
protsendile.
Ringhäälingu jaoks on võimalikult suur leviala üks kõige olulisemaid näitajaid. Kuna sagedusi
ei anta välja rahalise oksjoni korras, kehtestatakse sageduslubadele minimaalse leviga kaetuse
tingimused. Minimaalne leviga kaetuse (70 protsenti elanikkonnast) eesmärgiks on tagada
sagedusressursi eesmärgipärane kasutamine. Ringhäälingu sisuline mõte on ulatuda
võimalikult laialdase kuulajaskonnani. 70 protsendi saavutamiseks piisaks minimaalselt nelja
suurima maakonna katmisest.
Harjumaal elab 47,02%, Tartumaal 11,96%, Ida-Virumaal 9,62%, Pärnumaal 6,39%, Lääne-
Virumaal 4,33%, Viljandimaal 3,31%, Raplamaal 2,49%, Võrumaal 2,48%, Saaremaal 2,33%,
Järvamaal 2,19%, Valgamaal 2,03%, Jõgevamaal 1,99%, Põlvamaal 1,74%, Läänemaal 1,5%
ning Hiiumaal 0,61% Eesti elanikkonnast.
Kuna digiraadio on uus teenus, mida riik ei rahasta, tuleb arvestada mõningase ebakindlusega
selle teenuse püsimajäämisel kaugemas tulevikus. Seetõttu otsustati kehtestada pakkumuses
esitatud ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsent kohustuslikuna kuni neljanda
aasta lõpuni, misjärel hakkab kehtima minimaalselt 70 protsendi elanikkonna leviga kaetuse
8
kohustus. Kui digiraadio teenus on äriliselt edukas ning elanikkond võtab selle vastu, ehitatakse
turu soove arvestades kindlasti ka ringhäälinguvõrk laiemalt välja.
Juhul kui väljastatud sagedusloa tingimustes toodud arvutuslikku elanikkonna leviga kaetuse
protsenti ei ole võimalik rahvusvahelise koordineerimisprotseduuri piiravate tulemuste tõttu
tagada, tuleb tagada elanikkonna leviga kaetuse lähim protsent, mida rahvusvahelise
koordineerimise tulemused lubavad. Näiteks kui konkursi võitja ringhäälinguvõrgu leviala
pakkumuse tulemusel oleks leviga kaetud 75 protsenti elanikkonnast, aga ebasoodsa
koordineerimise tõttu ei ole võimalik seda saavutada, tuleb välja ehitada võrk, mille arvutuslik
elanikkonna leviga kaetus oleks võimalikult lähedal 75 protsendile.
Sätestatakse ka, et konkursi võitjale ei muutu ringhäälinguvõrgu leviala pakkumusel esitatud
ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate nimekiri kohustuslikuks, kuna võrgu väljaehitamise plaanid
võivad aja jooksul muutuda ning samuti ei ole ette teada rahvusvahelise
koordineerimisprotseduuri tulemusi. Kohustus on tagada pakkumuses toodud
ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsent.
Sagedusloa omanik peab avalik-õigusliku raadioteenuse osutaja soovil tagama vähemalt nelja
raadioprogrammi edastamise. Avalik-õigusliku raadioteenuse osutaja peab sagedusloa
omanikule kirjalikult teatama oma raadioprogrammide edastamise soovist vähemalt kuus kuud
enne edastamise alustamist. See on sisult sarnane juba kehtivale digitelevisioonis kehtivale
tingimusele (ESS § 901 multipleksimisteenuse osutamise erinõue).
Käskkirja lisaga 2 sätestatakse konkursiobjekti võitja väljaselgitamiseks vajalikud
hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika.
FM-analoograadio ringhäälinguvõrgu teenus on suunatud raadioprogrammide tootjatele, kellel
on raadioteenuse tegevusluba ja kes soovivad vastavas võrgus oma raadioprogrammi edastada.
Ringhäälinguvõrgu üks olulisemaid näitajaid on selle leviala ehk kui suure osa riigi
territooriumist või elanikkonnast suudab võrk vastuvõtusignaaliga katta.
Digitaalse raadioringhäälinguvõrgu kui uue teenuse jaoks on esmatähtis levida seal, kus
paiknevad inimesed, ning seejärel ülejäänud osal riigi territooriumist. Seetõttu otsustati
kasutada digitaalse raadioringhäälinguvõrgu sageduslubade andmisel hindamiskriteeriumina
ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsenti.
Osaleja teeb pakkumuse, millise ringhäälinguvõrgu leviala ta soovib esimese aasta lõpuks välja
ehitada. Ringhäälinguvõrk koosneb raadiosaatjatest (saateantenni asukoht, kõrgus maapinnast,
efektiivne kiirgusvõimsus jms andmed, toodud lisa 2 punktis 1.2). Nende raadiosaatjate
andmete põhjal arvutab konkursi korraldaja ringhäälinguvõrgu leviala ehk ringhäälinguvõrgu
leviga kaetud elanikkonna protsendi kogu Eesti elanikkonnast, mis näitab, kui palju inimesi
sellesse levialasse jääb. Konkursi korraldaja kasutab protsendi arvutamiseks Statistikaameti
andmeid.
Punktis 1.5 toodud leviala arvutamise põhimõtted põhinevad peamiselt Euroopa
Ringhäälingute Liidu (The European Broadcasting Union, EBU) soovitusel Tech 339112
autosõiduks sobiva kasuliku väljatugevuse kohta.
12
EBU TECH 3391 „GUIDELINES FOR DAB NETWORK PLANNING“,
https://tech.ebu.ch/docs/tech/tech3391.pdf
9
Konkursi korraldaja arvutab osaleja esitatud ringhäälinguvõrgu raadiosaatjate andmete põhjal
ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsendi kogu elanikkonnast ja moodustab
pakkumuste pingerea. Protsent esitatakse täpsusega kaks kohta peale koma.
Pingerea moodustamisel arvestab konkursi korraldaja ainult nende osalejate pakkumustega,
mille põhjal arvutatud ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsent ei ole madalam
kui 70. Sellega soovitakse tagada sagedusala minimaalne efektiivse kasutamise tingimus.
Näide protsendi arvutamise, mitme osaleja pakkumuste võrdlemise ja pingerea moodustamise
kohta on sätestatud käskkirja lisa 2 punktis 4.
3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käskkiri ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Käskkirja mõjud
Käskkirja rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi
julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele ega ka elu- ja looduskeskkonnale.
Käskkirja rakendamisega kaasneb majanduslik mõju, kuna käskkirjas sätestatud konkursi
tulemusel antakse sideettevõtjate kasutusse seni Eestis püsiva kasutuseta sagedusala, mis loob
võimalused digiraadio arenguks ning uue teenuse kasutusele võtmiseks. Selle tulemusena
raadioringhäälingu sektor mitmekesistub, kuna uute raadioprogrammide üle-eestiliseks levikuks
on loodud paremad tingimused.
5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise
eeldatavad tulud
Käskkirja rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid. Samas luuakse eeldused
sagedusloa andmise ning selle iga-aastase pikendamise eest võetava riigilõivu laekumiseks
riigieelarvesse. Aastane riigilõivu suurus arvutatakse riigilõivuseaduse § 206 lõike 2 punkti 1 ja
lisa 3 punktide 12.8–12.14 sätestatud määra alusel sõltuvalt ringhäälingu saatejaamade arvust ja
kiirgusvõimsusest. Näiteks on aastane riigilõiv kuue raadiosaatja eest, igaühe kiirgusvõimsus
vahemikus 100 kuni 1000 vatti, riigilõivuseaduses toodud riigilõivumäära järgi 4536 eurot.
6. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub üldises korras.
7. Käskkirja kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Käskkirja eelnõu esitati kahel korral eelnõude infosüsteemi (EIS nr 24-1060) kaudu
kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Siseministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ringhäälingute Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Rahvusringhäälingule.
Käskkirja eelnõu esimesele kooskõlastusringile (EISi nr 24-1060) esitasid märkused
Kultuuriministeerium ja Rahandusministeerium. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu
märkusteta. Eelnõule esitasid oma arvamuse Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia
ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Rahvusringhääling.
10
Käskkirja eelnõu esitati teist korda EISi kaudu kooskõlastamisele, kuna eelnõu esimesel
kooskõlastusringil esitatud märkuste arvestamisel muudeti konkursiga antavate sageduslubade
arvu (kahelt kolmele) ja ringhäälinguvõrgu leviga kaetud elanikkonna protsendi nõuet (50%-lt
70%-le).
Eelnõu teisele kooskõlastusringile märkusi ei esitatud. Rahandusministeerium, ja
Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti
Rahvusringhääling ei esitanud eelnõule arvamust.
Ülevaade käskkirja eelnõu esimese kooskõlastusringi märkuste ja arvamuste arvestamisest ning
mittearvestamisest on toodud seletuskirja lisas.
11