Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine

Majandus- ja tööstusministri määruse „Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine“ eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabel Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse sisu Arvestamine Põhjendus/selgitus 1. Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste Arvestatud. Eelnõu on muudetud lähtuvalt asjaolust, et märkustega arvestamisel. esindushagide direktiivi lisale kui kollektiivsete esindushagide menetluse piiriülesele kohaldamisalale 1. Eelnõu §-s 2 sätestatakse loetelu nendest Euroopa Liidu on antud riigisisene õiguslik tähendus vahetult õigusaktidest, mille rikkumise korral on võimalik esitada tarbijakaitseseadusega. piiriülene kollektiivne esindushagi. Loetelu kehtestatakse esindushagide direktiivi I lisa alusel, st määruse eelnõus korratakse direktiivi lisas toodud õigusaktide loetelu. Kuna direktiivi lisas toodud loetelu on pidevas muutumises, ei ole selle määrusega kehtestamine otstarbekas, sest eeldab direktiivi lisa täiendamisel alati ka ministri määruse täiendamist. Toetame Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi poolt eelnõu menetlemise käigus tehtud ettepanekut anda kordamise vältimiseks direktiivi lisale kui kollektiivsete esindushagide menetluse piiriülesele kohaldamisalale riigisisene õiguslik tähendus vahetult tarbijakaitseseadusega. Riigikogu menetluses on tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse alus esindushagide menetlusele (SE334). Eelnõuga muudetakse muuhulgas ka tarbijakaitseseadust ning Justiitsministeerium on valmis igakülgseks koostööks, et parlamendi menetluses olevasse eelnõusse vajalik täiendus teha. Pakutud lahendusega välistatakse ka risk sellise olukorra tekkeks, mil ministri määruse õigeaegne täiendamata jätmine tekitaks õigusliku vaakumi esindushagi esitamise pädevuse osas – seadusesse täienduse tegemine tagab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise 1  Majandus- ja tööstusministri määruse „Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine“ eelnõu seletuskirja lisa Järelevalve Amet on alati nn horisontaalse pädevusega piiriülene pädev üksus esindushagi esitamiseks 2. Eelnõust § 2 väljajätmisel tuleb muuta ka seniste §-de 3 ja 4 Arvestatud. Eelnõu § 3 sõnastust on muudetud ning eemaldatud sõnastust, sest neis sätetes on asutuste pädevus toodud viide §-le 4. viidetena §-s 2 sätestatud loetelule. Teeme ettepaneku asutuste pädevuse sõnastamisel loetleda konkreetsed õigusaktid, mille rikkumise korral just neil asutustel esindushagi esitamise õigus tekib. Nagu eelpool selgitasime, ei tekiks ka riski, et mõne EL direktiivi lisasse täiendavalt lisanduva õigusakti osas ei oleks pädevat asutust – kui ka ministri määruses ei jõuta eripädevust õigel ajal sätestada, on seaduse kohaselt alati üldine pädevus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil. Andmekaitse Inspektsioon 1. Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse Teadmiseks avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse võetud. „Loetelu kehtestamine Euroopa Liidu õigusaktidest, mille rikkumise korral on võimalik esitada piiriülene kollektiivne esindushagi, ja kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine“ eelnõu. Anname teada, et meil puuduvad märkused või tähelepanekud esitatud eelnõu osas. Finantsinspektsioon 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Loetelu Teadmiseks Eelnõu §-de 2 ja 3 sõnastust on muudetud ning kehtestamine Euroopa Liidu õigusaktidest, mille rikkumise võetud. loobutud on konkreetsete sätete väljatoomisest, mille korral on võimalik esitada piiriülene kollektiivne osas on vastaval üksusel pädevus kollektiivset esindushagi, ja kollektiivse esindushagi esitamiseks esindushagi nii piiriüleselt kui ka siseriiklikult pädevate üksuste nimetamine“ eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt esitada. on määruse eelnõu §-s 2 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide kauplejapoolsest rikkumisest tulenevat piiriülest Seega on lähtutud sellest, et Tarbijakaitse ja Tehnilise kollektiivset esindushagi pädev teise Euroopa Liidu Järelevalve Ametil on pädevus kõigi tarbijakaitse- liikmesriigi kohtule esitama Finantsinspektsioon § 2 seaduse § 661 lõikes 3 viidatud lisas loetletud 2  Majandus- ja tööstusministri määruse „Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine“ eelnõu seletuskirja lisa punktides 11, 19, 23, 26, 28, 30, 36, 45, 48–51, 54, 55, 60 ja õigusaktide rikkumise korral ning Andmekaitse 61 nimetatu ulatuses. Juhime tähelepanu, et Inspektsioonil ja Finantsinspektsioonil nende rikku- Finantsinspektsioon on Euroopa Parlamendi ja nõukogu miste puhul, mis on nende vastutusvaldkondades. määruse (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37) (edaspidi ka SEPA määrus) artikkel 10 alusel pädev asutus. Täiendavalt selgitame, et makseasutuste ja e-rahaasutuste seaduse § 1132 alusel on Finantsinspektsioonil õigus karistada isikut, kes on SEPA määruses toodud nõudeid rikkunud, st nähakse ette SEPA määruse artiklites 3–9 sätestatud nõuete rikkumise korral rahatrahvi kohaldamise õigus. Eelnevat arvestades tuleks Finantsinspektsiooni pädevust laiendada ka määruse eelnõu § 2 punktis 41 toodud Euroopa Liidu õigusaktile ehk Finantsinspektsioonil peaks olema õigus esitada teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule piiriülene kollektiivne esindushagi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37), rikkumisega seoses. 3  MÄÄRUS 30.12.2024 nr 40 Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 602 lõigete 1 ja 5 ning § 662 lõigete 1 ja 7 alusel. § 1. Riigisisese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad üksused Tarbijakaitseseaduse § 601 lõikes 2 sätestatud riigisisest kollektiivset esindushagi on Eesti kohtule pädev esitama: 1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 2) Andmekaitse Inspektsioon tema vastutusvaldkonnas oleva õigusakti rikkumisest tulenevalt; 3) Finantsinspektsioon Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 loetletud õigusaktide rikkumisest tulenevalt. § 2. Piiriülese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad üksused Tarbijakaitseseaduse § 661 lõikes 1 sätestatud piiriülest kollektiivset esindushagi on teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule pädev esitama: 1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kõigi tarbijakaitseseaduse § 661 lõikes 3 nimetatud loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt; 2) Andmekaitse Inspektsioon tema vastutusvaldkonnas olevate tarbijakaitseseaduse § 661 lõikes 3 nimetatud loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt; 3) Finantsinspektsioon tema vastutusvaldkonnas olevate tarbijakaitseseaduse § 661 lõikes 3 nimetatud loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Maria Alajõe strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler kantsleri ülesannetes  23.12.2024 Majandus- ja tööstusministri määruse „Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega määratakse tarbijakaitseseaduse (TKS) § 601 lg 2 ja § 661 lg 1 kohaste kollektiivsete esindushagide esitamiseks riigisisese pädevuse ja piiriülese pädevusega üksused. Teisisõnu, üksused, kelle on tarbijate või andmesubjektide kollektiivsete huvide kaitseks õigus esitada esindushagisid Eesti kohtule ja/või teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kohtutele. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson ([email protected]) ning Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas (mari- [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Merike Koppel ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigus- osakonna õigusnõunikud Käddi Tammiku ([email protected]) ja Ragnar Kass ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 18. detsembril 2024. a Riigikogu poolt vastu võetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (kollektiivse esindushagi menetluse loomine)1 ja seeläbi kollektiivsete esindushagide direktiivi2 ülevõtmisega Eesti riigisisesesse õigusesse. Määrus on üks kollektiivsete esindushagide direktiivi ülevõtmismeetmetest. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvis 1 määratakse riigisisese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad üksused. Määruse kehtestamisel kantakse määrusega riigisiseste pädevate üksuste nimekirja üksnes need pädevad üksused, kellele on pädevus antud TKS § 602 lg 5 p-dega 1–3. Seetõttu on § 1 p-d 1– 3 sõnastatud identselt TKS § 602 lg 5 p-dega 1–3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA)-le on antud pädevus esitada riigisiseseid kollektiivseid esindushagisid TKS § 602 lg 5 p 1 alusel kõigis valdkondades. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on antud pädevus esitada riigisiseseid kollektiivseid esindushagisid tema vastutusalas oleva õigusakti rikkumisest tulenevalt tarbijakaitseseaduse § 602 lg 5 p-st 2 ja isikuandmete kaitse seaduse § 21 alusel. Finantsinspektsioon (FI)-le on riigisisese kollektiivse esindushagi esitamise pädevus antud finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 loetletud õigusaktide rikkumisest tulenevalt tarbijakaitseseaduse § 602 lg 5 p 3 ja finantsinspektsiooni seaduse § 6 lg 14 alusel. Riigisisese pädeva üksuse nõuded tulenevad tarbijakaitseseaduse § 602 lg-st 2. Riigisisesed pädevad üksused määratakse taotluse alusel, pädeva üksuse määramisele kohaldatakse sama paragrahvi lõike 4 kaudu tarbijakaitseseaduse § 662 lg-eid 4, 5 ja 10-12. Tarbijakaitseseaduse 1 Kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu (334 SE). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, 25. november 2020, mis käsitleb tarbijate kollektiiv- sete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 04.12.2020, lk 1–27). § 602 lg 5 p 4 kohaselt võib riigisiseseks pädevaks üksuseks taotluse alusel määrata ka muu valitsusasutuse tema vastutusvaldkonnas. Kuivõrd määruse kehtestamise ajal ei saa taotluse alusel määratavaid pädevaid üksuseid veel olla, ei saa terviktekstiga ka selliste pädevate üksuste nimekirja anda ning määrust täiendatakse vastavalt tulevikus, kui riigisisese pädeva üksuse staatust taotletakse ja taotlejale antakse vastav staatus. Nimekiri pädevatest üksusustest tuleb tarbijakaitseseaduse § 602 lg 6 kohaselt teha kättesaadavaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Paragrahvis 2 sätestatakse nimekiri pädevatest üksustest, kellel on õigus esitada kollektiivsete esindushagide direktiivi I lisas loetletud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumise lõpetamise või õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivne esindushagi teise Euroopa Liidu liikmes- riigi kohtule. Kuigi säte on sarnaselt TKS-ga sõnastatud selliselt, et pädeval üksusel on ettenähtud ulatuses õigus esitada kollektiivne esindushagi kollektiivsete esindushagide direktiivi I lisas sätestatud õigusaktide rikkumise korral, tuleb mõista, et juhul, kui selleks õigusaktiks on direktiiv, on see liikmesriikidel tulnud üle võtta liikmesriikide õigusesse. Seejuures juhul, kui tegemist on miinimumharmoneeriva direktiiviga, võivad konkreetse direktiivi ülevõtmismeetmed olla liikmesriigiti erinevad. Määruse kehtestamise ajal on §-s 1 loetletud üksnes need piiriülesed pädevad üksused, kellele on pädevus antud TKS § 662 lg 7 p-dega 1–3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on piiriülene pädev üksus vastavalt TKS § 662 lg 7 p-le 1. TTJA pädevus ei ole seaduse alusel piiratud, mis tähendab, et ta on pädev esitama kollektiivseid esindushagisid kõigi kollektiivsete esindushagide direktiivi I lisas loetletud Euroopa Liidu õigusaktide ulatuses. Andmekaitse Inspektsioon on piiriülene pädev üksus tema vastutusvaldkonnas olevate kollektiivsete esindushagide direktiivi I lisas loetletud Euroopa Liidu õigusaktide ulatuses tulenevalt tarbijakaitseseaduse § 662 lg 7 p-st 2 ja isikuandmete kaitse seaduse §-st 21. Finantsinspektsioonile on piiriülese kollektiivse esindushagi esitamise pädevus antud tema vastutusvaldkonnas olevate kollektiivsete esindushagide direktiivi I lisas loetletud Euroopa Liidu õigusaktide ulatuses tulenevalt tarbijakaitseseaduse § 662 lg 7 p 3 ja Finantsinspektsiooni seaduse § 6 lg 14 alusel. Tarbijakaitseseaduse § 662 lg-s 2 on sätestatud juriidilisest isikust piiriüleste pädevate üksuste tingimused. Need tingimused tulenevad kollektiivsete esindushagide direktiivi artikli 4 lõikest 3 ja on kehtestatud ühetaolistena kogu Euroopa Liidus. Piiriüleste pädevate üksuste määramise kord taotluse alusel on sätestatud § 662 lg-tes 3-6. Sama paragrahvi lg 7 p 4 kohaselt on võimalik piiriülese pädeva üksuse staatust taotleda ka muudel valitsusasutustel nende vastutusvald- konnas. Kuivõrd määruse kehtestamise ajal ei saa taotluse alusel määratavaid piiriüleseid pädevaid üksuseid veel olla, ei saa anda määruse tervikteksti kehtestamisel määruses selliste piiriüleste pädevate üksuste nimekirja ning määrust täiendatakse vastavalt tulevikus, kui piiriülese pädeva üksuse staatust taotletakse ja taotlejale antakse vastav staatus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab nimekirja määruse §-s 1 sätestatud tunnustatud piiriülestest pädevatest üksustest ja nende põhikirjajärgsetest eesmärkidest Euroopa Komisjonile. Samuti teavitab ministeerium Euroopa Komisjoni nimekirjas tehtud muudatustest (TKS § 662 lg 9). 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb oma veebilehel kättesaadavaks Euroopa Komisjoni koostatud piiriüleste pädevate üksuste konsolideeritud nimekirja, esitades selleks lingi Euroopa Komisjoni asjaomasele veebilehele (TKS § 662 lg 10). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on üks kollektiivsete esindushagide direktiivi ülevõtmismeetmetest. 4. Määruse mõjud Mõjud on hinnatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivsete esindushagide menetluse loomine) seletuskirja3 punktides 6 ja 7. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse regulatsiooni rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi, kuid tuleb silmas pidada, et: - tarbijakaitseseaduse § 662 lg 9 kohaselt edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tunnustatud piiriüleste pädevate üksuste nimekirja ja nende põhikirjajärgsed eesmärgid Euroopa Komisjonile. Samuti teavitab ministeerium Euroopa Komisjoni nimekirjas tehtud muudatustest; - tarbijakaitseseaduse § 662 lg 10 kohaselt teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma veebilehel kättesaadavaks Euroopa Komisjoni koostatud piiriüleste pädevate üksuste konsolideeritud nimekirja, esitades selleks lingi Euroopa Komisjoni asjaomasele veebilehele; - tarbijakaitseseaduse § 602 lg 6 kohaselt teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigisiseste pädevate üksususte nimekirja kättesaadavaks oma veebilehel. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi ning riigieelarvesse ei laeku tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist (haldusmenetluse seadus (HMS) § 93 lg 2), v.a juhul, kui nimetatud tähtpäeva saabumisel ei ole 334 SE kohane tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) veel jõustunud. Sellisel juhul jõustub määrus ühes nimetatud seaduse jõustumisega (HMS § 93 lg 3). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks TTJA-le, AKI-le ja FI-le. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kes Vabariigi Valitsuse reglemen- di § 6 lg 3 kohaselt annab õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste korral hinnangu ka nende rakendamisega kaasnevate kulude ja tulude kohta. Samuti esitati eelnõu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Teistele ministeeriumidele eelnõu kooskõlastamiseks ei esitatud, sest eelnõu ei puuduta ühegi teise ministeeriumi valitsemisalas olevaid küsimusi. Eelnõule esitasid märkused Justiitsministeerium ja FI ning nende märkustega arvestamine on toodud seletuskirja lisas. 3 Seletuskiri on kättesaadav Riigikogu kodulehel SE 334 materjalide hulgas. 3