International Labour Conference
Conférence internationale du Travail
AMENDMENTS OF 2022
TO THE MARITIME LABOUR CONVENTION, 2006,
AS AMENDED (MLC, 2006)
APPROVED BY THE CONFERENCE
AT ITS ONE HUNDRED AND TENTH SESSION,
GENEVA, 6 JUNE 2022
AMENDEMENTS DE 2022 À LA CONVENTION
DU TRAVAIL MARITIME, 2006,
TELLE QU’AMENDÉE (MLC, 2006)
APPROUVÉS PAR LA CONFÉRENCE
À SA CENT DIXIÈME SESSION,
GENÈVE, 6 JUIN 2022
AUTHENTIC TEXT
TEXTE AUTHENTIQUE
AMENDMENTS OF 2022
TO THE MARITIME LABOUR CONVENTION, 2006
AS AMENDED (MLC, 2006)
Amendment to the Code relating to Regulation 1.4
– Recruitment and placement
Standard A1.4 – Recruitment and placement
Replace paragraph 5(c)(vi) by the following:
(vi) establish a system of protection, by way of insurance or an equivalent
appropriate measure, to compensate seafarers for monetary loss that
they may incur as a result of the failure of a recruitment and placement
service or the relevant shipowner under the seafarers’ employment
agreement to meet its obligations to them, and ensure that seafarers
are informed, prior to or in the process of engagement, of their rights
under that system.
Amendment to the Code relating to Regulation 2.5
– Repatriation
Standard A2.5.1 – Repatriation
Insert new paragraph 9 and renumber the subsequent paragraph:
9. Members shall facilitate the prompt repatriation of seafarers, including
when they are deemed abandoned within the meaning of Standard A2.5.2,
paragraph 2. Port States, flag States and labour-supplying States shall cooperate
to ensure that seafarers engaged on a ship to replace seafarers who have been
abandoned in their territory, or on a ship flying their flag, shall be accorded
their rights and entitlements under this Convention.
Amendments to the Code relating to Regulations 3.1 and 4.4
– Accommodation and recreational facilities/Access
to shore-based welfare facilities
Standard A3.1 – Accommodation and recreational facilities
Replace paragraph 17 by the following:
17. Appropriate seafarers’ recreational facilities, amenities and
services, including social connectivity, as adapted to meet the special needs of
seafarers who must live and work on ships, shall be provided on board for the
benefit of all seafarers, taking into account Regulation 4.3 and the associated
Code provisions on health and safety protection and accident prevention.
Guideline B3.1.11 – Recreational facilities, mail and ship visit arrangements
Replace paragraph 4(j) by the following:
(j) reasonable access to ship-to-shore telephone communications, where
available, with any charges for the use of these services being reasonable
in amount.
Insert new paragraph 8:
8. Shipowners should, so far as is reasonably practicable, provide
seafarers on board their ships with internet access, with charges, if any, being
reasonable in amount.
Guideline B4.4.2 – Welfare facilities and services in ports
Insert new paragraph 5 and renumber the subsequent paragraphs:
5. Members should, so far as is reasonably practicable, provide
seafarers on board ships in their ports and at their associated anchorages
with internet access, with charges, if any, being reasonable in amount.
2
TEXTE DES AMENDEMENTS DE 2022
À LA CONVENTION DU TRAVAIL MARITIME, 2006,
TELLE QU’AMENDÉE (MLC, 2006)
Amendement au code concernant la règle 1.4
– Recrutement et placement
Norme A1.4 – Recrutement et placement
Remplacer l’alinéa c) vi) du paragraphe 5 par ce qui suit:
vi) mettent en place un système de protection, sous la forme d’une
assurance ou d’une mesure équivalente appropriée, pour indemniser
les gens de mer ayant subi des pertes pécuniaires du fait que le service
de recrutement et de placement ou l’armateur en vertu du contrat
d’engagement maritime n’a pas rempli ses obligations à leur égard et
s’assurent que les gens de mer sont informés, avant ou au moment de
leur engagement, de leurs droits prévus dans le cadre dudit système.
Amendement au code concernant la règle 2.5
– Rapatriement
Norme A2.5.1 – Rapatriement
Insérer un nouveau paragraphe 9 et renuméroter le paragraphe suivant:
9. Les Membres doivent faciliter le prompt rapatriement des gens de
mer, y compris lorsqu’ils sont considérés comme ayant été abandonnés au
sens du paragraphe 2 de la norme A2.5.2. Les Etats du port, les Etats du
pavillon et les Etats fournisseurs de main-d’œuvre coopèrent pour garantir
que les gens de mer engagés à bord d’un navire pour remplacer ceux qui ont
été abandonnés sur leur territoire, ou sur un navire battant leur pavillon,
bénéficieront des droits et des prestations prévus par la présente convention.
Amendements au code concernant les règles 3.1 et 4.4
– Logement et loisirs/Accès à des installations de bien-être
à terre
Norme A3.1 – Logement et loisirs
Remplacer le paragraphe 17 par ce qui suit:
17. Des installations, commodités et services de loisirs appropriés, y
compris la connectivité sociale, adaptés aux besoins particuliers des gens de
mer qui doivent vivre et travailler à bord des navires, sont mis à la disposition
de tous les gens de mer à bord, en tenant compte des dispositions de la règle 4.3
et des dispositions correspondantes du code qui ont trait à la protection de la
santé et de la sécurité et à la prévention des accidents.
Principe directeur B3.1.11 – Installations de loisirs et dispositions
concernant le courrier et les visites à bord des navires
Remplacer l’alinéa j) du paragraphe 4 par ce qui suit:
j) un accès raisonnable à des communications téléphoniques avec la terre,
s’il y a lieu, le cas échéant pour un tarif raisonnable.
Insérer un nouveau paragraphe 8 comme suit:
8. Les armateurs devraient, pour autant que cela est raisonnablement
possible, fournir aux gens de mer à bord de leurs navires un accès à Internet,
le cas échéant pour un tarif raisonnable.
Principe directeur B4.4.2 – Installations et services de bien-être
dans les ports
Insérer un nouveau paragraphe 5 et renuméroter les paragraphes suivants:
5. Les Membres devraient, pour autant que cela est raisonnablement
possible, fournir aux gens de mer à bord des navires se trouvant dans leurs
ports et à leurs postes de mouillage associés, un accès à Internet, le cas
échéant pour un tarif raisonnable.
3
Amendments to the Code relating to Regulation 3.2
– Food and catering
Standard A3.2 – Food and catering
Replace paragraphs 2(a) and (b) by the following:
(a) food and drinking water supplies, having regard to the number of
seafarers on board, their religious requirements and cultural practices
as they pertain to food, and the duration and nature of the voyage, shall
be suitable in respect of quantity, nutritional value, quality and variety,
and shall be provided free of charge during the period of engagement;
(b) the organization and equipment of the catering department shall be such
as to permit the provision to the seafarers of adequate, varied, balanced
and nutritious meals prepared and served in hygienic conditions; and
Replace paragraph 7(a) by the following:
(a) supplies of food and drinking water in relation to their quantity,
nutritional value, quality and variety;
Amendments to the Code relating to Regulation 4.1
– Medical care on board ship and ashore
Standard A4.1 – Medical care on board ship and ashore
Insert new paragraphs 5 and 6:
5. Each Member shall ensure prompt disembarkation of seafarers
in need of immediate medical care from ships in its territory and access to
medical facilities ashore for the provision of appropriate treatment.
6. Where a seafarer has died during a ship’s voyage, the Member in
whose territory the death has occurred or, where the death has occurred on the
high seas, into whose territorial waters the ship next enters, shall facilitate
the repatriation of the body or ashes by the shipowner, in accordance with
the wishes of the seafarer or their next of kin, as appropriate.
Guideline B4.1.3 – Medical care ashore
Insert new paragraphs 4 and 5:
4. Each Member should ensure that seafarers are not prevented from
disembarking for public health reasons, and that they are able to replenish
ships’ stores, fuel, water, food and supplies.
5. Seafarers should be considered to be in need of immediate medical
care in cases of, but not limited to:
(a) any serious injury or disease;
(b) any injury or disease which might lead to temporary or permanent
disability;
(c) any communicable disease which poses a risk of transmission to other
members of the crew;
(d) any injury involving broken bones, severe bleeding, broken or inflamed
teeth or severe burns;
(e) severe pain which cannot be managed on board ship, taking account of
the operational pattern of the ship, the availability of suitable analgesics
and the health impacts of taking these for an extended period;
(f) suicide risk; and
(g) a tele-medical advisory service recommending treatment ashore.
4
Amendements au code concernant la règle 3.2
– Alimentation et service de table
Norme A3.2 – Alimentation et service de table
Remplacer les alinéas a) et b) du paragraphe 2 par ce qui suit:
a) un approvisionnement suffisant en vivres et en eau potable, d’une valeur
nutritive, d’une qualité et d’une variété satisfaisantes, compte tenu du
nombre de gens de mer à bord, de leur religion et de leurs habitudes
culturelles en matière alimentaire ainsi que de la durée et de la nature
du voyage, et assuré gratuitement pendant la période d’engagement;
b) un aménagement et un équipement du service de cuisine et de table qui
permettent de fournir aux gens de mer des repas convenables, variés,
équilibrés et nutritifs, préparés et servis dans des conditions d’hygiène
satisfaisantes;
Remplacer l’alinéa a) du paragraphe 7 par ce qui suit:
a) l’approvisionnement en vivres et en eau potable en ce qui concerne leur
quantité, leur valeur nutritionnelle, leur qualité et leur variété;
Amendements au code concernant la règle 4.1
– Soins médicaux à bord des navires et à terre
Norme A4.1 – Soins médicaux à bord des navires et à terre
Insérer de nouveaux paragraphes 5 et 6, comme suit:
5. Tout Membre s’assure que les gens de mer ayant besoin de soins
médicaux immédiats soient rapidement débarqués des navires qui se trouvent
sur son territoire et aient accès à des installations médicales à terre pour
recevoir un traitement approprié.
6. Lorsqu’un marin décède au cours du voyage d’un navire, le
Membre sur le territoire duquel le décès survient ou, si le décès survient en
haute mer, dans les eaux territoriales duquel le navire entre ensuite, facilite
le rapatriement du corps ou des cendres par l’armateur, conformément aux
souhaits du marin ou de ses parents les plus proches, selon le cas.
Principe directeur B4.1.3 – Soins médicaux à terre
Insérer de nouveaux paragraphes 4 et 5, comme suit:
4. Chaque Membre devrait veiller à ce que les gens de mer ne soient
pas empêchés de débarquer pour des raisons de santé publique et à ce qu’ils
puissent réapprovisionner les magasins du navire et reconstituer ses réserves
en carburant, eau, vivres et provisions.
5. Les gens de mer devraient être considérés comme requérant des
soins médicaux immédiats entre autres dans les cas suivants:
a) lésion ou maladie grave;
b) lésion ou maladie qui pourrait entraîner une incapacité temporaire ou
permanente;
c) maladie transmissible risquant de se propager à d’autres membres de
l’équipage;
d) lésion due à une fracture, un saignement important, une dent cassée ou
une inflammation dentaire ou une brûlure grave;
e) douleurs intenses ne pouvant pas être traitées à bord du navire,
compte tenu du mode d’exploitation de ce dernier, de la disponibilité
d’analgésiques appropriés et des effets sur la santé de la prise prolongée
desdits analgésiques;
f) risque de suicide;
g) traitement à terre recommandé par un service consultatif de télémédecine.
5
Guideline B4.1.4 – Medical assistance to other ships and international
cooperation
Replace paragraph 1(k) by the following:
(k) arranging for the repatriation of the bodies or ashes of deceased
seafarers, in accordance with their wishes or those of their next of kin,
as appropriate, and as soon as practicable.
Amendment to the Code relating to Regulation 4.3
– Health and safety protection and accident prevention
Standard A4.3 – Health and safety protection and accident prevention
Replace paragraph 1(b) by the following:
(b) reasonable precautions to prevent occupational accidents, injuries and
diseases on board ship, including through the provision of all necessary
appropriately-sized personal protective equipment and measures to
reduce and prevent the risk of exposure to harmful levels of ambient
factors and chemicals, as well as the risk of injury or disease that may
arise from the use of equipment and machinery on board ships;
Amendments to the Code relating to Regulation 4.3
– Health and safety protection and accident prevention
Standard A4.3 – Health and safety protection and accident prevention
Replace the chapeau of paragraph 5, insert new paragraph 5(a) and
renumber the subsequent subparagraphs:
5. Each Member shall ensure that:
(a) all deaths of seafarers employed, engaged or working on board ships
that fly its flag are adequately investigated and recorded, and reported
on an annual basis to the Director-General of the International Labour
Office to be published in a global register;
Guideline B4.3.5 – Reporting and collection of statistics
Insert new paragraphs 4 and 5:
4. The fatality data to be reported under subparagraph (a) of
paragraph 5 of Standard A4.3 should be in the format, and using the
classification, as specified by the International Labour Office.
5. The fatality data should include, but not be limited to, information
on the type (classification) of death, ship type and gross tonnage, location of
fatality (at sea, in port, at anchorage), and seafarer’s sex, age, occupational
position and department.
Amendments to Appendices
Appendix A2-I – Evidence of financial security under Regulation 2.5,
paragraph 2
Replace item (g) by the following:
(g) name of the shipowner, or of the registered owner if different from the
shipowner;
Appendix A4-I – Evidence of financial security under Regulation 4.2
Replace item (g) by the following:
(g) name of the shipowner, or of the registered owner if different from the
shipowner;
6
Principe directeur B4.1.4 – Assistance médicale aux autres navires
et coopération internationale
Remplacer l’alinéa k) du paragraphe 1 par ce qui suit:
k) prendre les dispositions nécessaires en vue de rapatrier, dès que cela est
possible, le corps ou les cendres des gens de mer décédés, conformément
à leurs souhaits ou à ceux de leurs parents les plus proches, selon le cas.
Amendement au code concernant la règle 4.3
– Protection de la santé et de la sécurité et prévention
des accidents
Norme A4.3 – Protection de la santé et de la sécurité et prévention
des accidents
Remplacer l’alinéa b) du paragraphe 1 par ce qui suit:
b) les précautions raisonnables afin de prévenir les accidents du travail et
les lésions et maladies professionnelles à bord des navires, y compris par
la fourniture de tout équipement de protection individuelle nécessaire
dans des tailles appropriées et des mesures visant à réduire et à prévenir
les risques d’exposition à des niveaux nocifs de facteurs ambiants et de
produits chimiques, ainsi que les risques de lésion ou de maladie pouvant
résulter de l’utilisation de l’équipement et des machines à bord des navires;
Amendements au code concernant la règle 4.3
– Protection de la santé et de la sécurité et prévention
des accidents
Norme A4.3 – Protection de la santé et de la sécurité et prévention
des accidents
Remplacer le chapeau du paragraphe 5, insérer un nouvel alinéa a) au
paragraphe 5 et renuméroter les alinéas suivants:
5. Tout Membre veille à ce que:
a) tous les décès de gens de mer employés, engagés ou travaillant à bord
de navires battant son pavillon fassent l’objet d’une enquête appropriée,
soient dûment enregistrés et soient déclarés chaque année au Directeur
général du Bureau international du Travail en vue de leur publication
dans un registre mondial;
Principe directeur B4.3.5 – Déclaration des accidents du travail
et compilation des statistiques
Insérer de nouveaux paragraphes 4 et 5, comme suit:
4. Les données relatives aux décès qui doivent être déclarés
conformément à l’alinéa a) du paragraphe 5 de la norme A4.3 devraient être
présentées selon les modalités et la classification déterminées par le Bureau
international du Travail.
5. Les données relatives aux décès devraient inclure entre autres des
informations sur le type (classification) du décès, le type et la jauge brute du
navire, le lieu du décès (en mer, dans un port, à un poste de mouillage), et le
sexe, l’âge, la fonction et le service du marin.
Amendements relatifs aux annexes
Annexe A2-I – Preuves de la garantie financière prescrites
par la règle 2.5, paragraphe 2
Remplacer l’élément g) par ce qui suit:
g) le nom de l’armateur ou du propriétaire inscrit, s’il diffère de l’armateur.
Annexe A4-I – Preuves de la garantie financière prévue à la règle 4.2
Remplacer l’élément g) par ce qui suit:
g) le nom de l’armateur ou du propriétaire inscrit, s’il diffère de l’armateur;
7
The foregoing is the authentic text of the Amendments duly approved by
the General Conference of the International Labour Organization during its One
hundred and tenth Session which was held at Geneva and declared closed the
eleventh day of June 2022.
IN FAITH WHEREOF we have appended our signatures this eleventh day
of June 2022.
8
Le texte qui précède est le texte authentique des amendements dûment
approuvés par la Conférence générale de l’Organisation internationale du Travail
dans sa cent dixième session qui s’est tenue à Genève et qui a été déclarée close le
onzième jour de juin 2022.
EN FOI DE QUOI ont apposé leurs signatures, ce onzième jour de juin 2022:
The President of the Conference,
Le Président de la Conférence,
CLAUDIO MORONI
The Director-General of the International Labour Office,
Le Directeur général du Bureau international du Travail,
GUY RYDER
9
Justiitsministeerium
Kliimaministeerium
Välisministeerium 27.12.2024 nr 2-2/3287-1
Sotsiaalministeerium
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö
konventsiooni koodeksi 2022. aasta
muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri;
3) vastavustabel;
4) meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste autentne tekst;
5) meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste eestikeelne tõlge.
Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
Eesti Laevaomanike Liit
Eesti Laevajuhtide Liit
Stella Vogt
5886 4172
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
19.12.2024
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni
koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seadus
Kiita heaks lisatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi
muudatused, mis on vastu võetud 2022. aasta 6. juunil Genfis.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ”.…” …………….. 2024. a
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2024
(allkirjastatud digitaalselt)
19.12.2024
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta
muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga kiidetakse heaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni
(edaspidi meretöö konventsioon) koodeksi 2022. a 6. juunil vastu võetud muudatused.
Muudatused puudutavad töövahendust, kojusõitu, majutus- ja puhkevõimalusi, puhkeruume,
olmerajatisi ja -teenuseid sadamates, toitu ja toitlustamist, meditsiiniabi laeval ja kaldal,
rahvusvahelist koostööd seoses meditsiiniabi andmisega, töötervishoidu ja tööohutust,
surmajuhtumitest teatamist ja statistiliste andmete kogumist ning tõendeid finantstagatiste
kohta.
1.1. Sisukokkuvõte
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) merekonverents võttis 2006. aasta
23. veebruaril Genfis vastu meretöö konventsiooni, mis koondas 68 kehtivat ILO merendusalast
rahvusvahelist konventsiooni ja soovitust, samuti mitmed üldpõhimõtted. Meretöö
konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 20. augustil 2013. Meretöö konventsioon loodi
eesmärgiga kehtestada ühtne kord, mis sisaldaks võimalikult suurel hulgal asjakohaseid
põhimõtteid, et tagada kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused.
Meretöö konventsioon koosneb artiklitest, eeskirjadest ja koodeksist, mis omakorda koosneb
standarditest ja suunistest. Koodeks jaguneb A-osaks (standardid) ja B-osaks (suunised).
Meretöö konventsiooni ratifitseerinud ILO liige on kohustatud täitma konventsiooni artikleid,
eeskirju ja koodeksi A-osa, mis kohustavad austama eeskirjades ettenähtud õigusi ja
põhimõtteid ning rakendama kõiki eeskirju koodeksi A-osa vastavates sätetes ettenähtud viisil.
Koodeksi B-osa sätteid ei ole kohustuslik järgida.
Muudatused puudutavad laevapere liikme teavitamist talle tekitatud kahju hüvitamise korrast
(standard A1.4), laevapere liikmele abi osutamist hülgamise korral (standard A2.5.1), laeval
sotsiaalse ühendatuse (internetiühenduse) võimaldamist (standard A3.1), laeva toidu- ja
joogivarude dokumenteerimist (standard A3.2), laevapere liikmele meditsiiniabi osutamist
(standard A4.1), laevapere liikme surnukeha elukohariiki toimetamist ja sellega seoses
riigiasutustepoolset reederi abistamist (standard A4.1) ning surmajuhtumite uurimist ja
Rahvusvahelise Tööbüroo teavitamist vastavatest surmajuhtumitest (standard A4.3). Lisaks
täpsustatakse mõningaid töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid (standard A4.3) ning andmeid, mis
peavad olema märgitud kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja
surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil (lisa
A4-I) ning kulude hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil laevapere liikme
hülgamise korral (lisa A2-I).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete
ja töökeskkonna osakonna nõunik Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud), töösuhete
poliitika juht Liis Tõnismaa (teenistusest lahkunud) ja töövaldkonna andmete nõunik Ingel
1
Kadarik (e-post
[email protected], tel 5451 0226). Eelnõu ja seletuskirja on aidanud
koostada ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna
osakonna nõunik Stella Vogt (e-post
[email protected], tel 5886 4172).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post
[email protected]).
Meretöö konventsiooni muudatused on eesti keelde tõlkinud vandetõlk Maris Järve (e-post
[email protected], tel 551 2071).
Eelnõu, seletuskirja ja konventsiooni muudatused on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi
õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post
[email protected]).
1.3. Märkused
Eesti ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 vastu võetud Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seadusega (RT II, 08.03.2016, 3).
Ratifitseerimiskiri anti ILO-le hoiule 5. mail 2016 ning meretöö konventsioon jõustus Eesti
Vabariigi suhtes 5. mail 2017 (RT II, 08.03.2016, 4). 19. detsembri 2024. a seisuga on meretöö
konventsiooni ratifitseerinud 108 ILO liikmesriiki.
Meretöö konventsiooni muudatused tuleb ratifitseerida Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121
punkti 2 ja välissuhtlemisseaduse (VäSS) § 20 punkti 2 kohaselt, mis näevad ette lepingu
ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui lepingu rakendamiseks on tarvis muuta Eesti seadusi.
Meretöö konventsiooni artikli XV lõike 8 punkti a ja VäSS-i § 6 lõike 1 punkti 2 alusel
ratifitseeritakse kõnealused muudatused heakskiitmise seaduse vastuvõtmisega.
Eelnõu on seotud menetluses oleva meretöö seaduse (MTööS) muutmise seaduse eelnõuga, mis
rakendab muudatused riigisiseses õiguses. MTööS-i muutmise seaduse eelnõu menetletakse
samal ajal kõnealuse eelnõuga. Lisaks on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a
määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse
eelnõuga ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme
toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmise määruse eelnõuga, millega samuti kavandatakse
rakendada muudatusi riigisiseses õiguses. Nimetatud määruste muutmise menetlust alustatakse
käesoleva eelnõu menetluse edasistes etappides, et jõustada kõik meretöö konventsiooni
koodeksi 2022. a 6. juunil vastu võetud muudatused ühel ajal.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõul ei ole puutumust
isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on kiita heaks meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused,
millega tagatakse Eesti õiguse vastavus rahvusvahelistele standarditele.
2
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu kohaselt kiidab Riigikogu heaks meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta
muudatused. Koodeksis tehakse alljärgnevad muudatused.
1. muudatus
Muudetakse standardi A1.4 lõike 5 punkti c alapunkti vi. Uue sõnastuse kohaselt peab ILO liige
oma õigusnormide või muude meetmetega kehtestama kindlustuse või samaväärse asjakohase
meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida
juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu
kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne
töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest.
Eesti õigus vastab osaliselt sellele sättele, kuna selline kahju hüvitamise kaitsesüsteem on
MTööS-i § 72 lg 2 kohaselt loodud. Viidatud sätte kohaselt hüvitab töövahendusteenuse osutaja
oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere liikmele tekkiva
varalise kahju võlaõigusseaduses sätestatud korras. Mis puudutab standardi punktis sätestatud
meremehe kahju hüvitamise süsteemist teavitamise kohustust, siis selle ülevõtmiseks Eesti
õigusesse lisatakse MTööS-i § 72 lõikesse 1 punkt 8, mille kohaselt peab töövahendusteenuse
osutaja, kes vahendab laevapere liiget rahvusvahelist meresõitu tegevale laevale, mille
kogumahutavus on 200 või enam, teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu
sõlmimise ajal sama paragrahvi lõikest 2 tulenevast õigusest. Seega peab töövahendusteenuse
osutaja edaspidi teavitama laevapere liiget hiljemalt töölepingu sõlmimise ajal laevapere liikme
õigusest nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist, kui töövahendusteenuse osutaja ei täida
oma kohustusi või täidab need mittenõuetekohaselt.
2. muudatus
Standardisse A2.5.1 lisatakse uus lõige 9. Selle sätte kohaselt hõlbustavad ILO liikmed
meremeeste viivitamatut kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi
A2.5.2 lõike 2 tähenduses. Sadamariigid, lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd,
tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all sõitval laeval hüljatud meremeeste
asendamiseks tööle võetud meremeestele antakse konventsioonist tulenevad õigused.
Eelkõige peetakse meremeeste viivitamatu kojusõidu hõlbustamise all silmas seda, et
riigiasutused (Eestis näiteks Transpordiamet ja Välisministeerium) osutavad vastavalt oma
pädevusele selleks abi. Seetõttu täiendatakse muudatuse Eesti õigusesse ülevõtmiseks MTööS-
i § 60 lõiget 3 neljanda lausega, mille kohaselt osutavad sama lõike teises laused nimetatud
riigiasutused vajaduse korral vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu
kojusõidu korraldamiseks, kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva seaduse § 611 lõike
2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel.
3. muudatus
Muudetakse standardi A3.1 lõike 17 sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peavad laeval kõikide
meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas
sotsiaalne ühendatus, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste vajadustele,
võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja
3
tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist. Võrreldes varem kehtinud punkti 17 sõnastusega on
lisatud kohustus tagada laeval „sotsiaalne ühendatus“.
Kuivõrd muus osas vastab Eesti õigus standardi A3.1 punktile 17, siis võetakse laeval sotsiaalse
ühendatuse tagamist puudutav muudatus üle selliselt, et täiendatakse Vabariigi Valitsuse
10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 7
lõiget 3 punktiga 3. Selle sätte kohaselt tuleb laevapere liikmetele luua ühe tasuta
puhkevõimalusena internetiühenduse kasutamise võimalus.
4. muudatus
Muudetakse suunise B3.1.11 lõike 4 punkti j sõnastust. Muudetud sätte kohaselt tuleks
võimaluse korral kaaluda meremeestele sellise tasuta puhkevõimaluse loomist nagu mõistlik
juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, kusjuures selle teenuse kasutamise
tasud võiksid olla mõistliku suurusega. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti
õigusesse üle võtma.
5. muudatus
Suunisesse B3.1.11 lisatakse lõige 8. Lisatud sätte kohaselt peaksid reederid tagama oma laeva
pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad
võimalikud tasud võiksid olla mõistliku suurusega. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda
Eesti õigusesse üle võtma.
6. muudatus
Suunisesse B4.4.2 lisatakse uus lõige 5. Lisatud sätte kohaselt peaksid ILO liikmed tagama oma
sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse
korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud võiksid olla mõistliku
suurusega. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma.
7. muudatus
Muudetakse standardi A3.2 lõike 2 punkti a sõnastust. Muudetud sätte kohaselt tagab iga ILO
liige, et tema lipu all sõitvatel laevadel täidetakse järgmisi miinimumnõudeid: toidu- ja
joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja
kultuuritavasid ning sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja
mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta. Punkti a sõnastust
täiendatakse, lisades lause lõppu nõude, et toidu- ja joogiveevarud antakse töösuhte kestel
tasuta.
Muus osas vastas Eesti õigus juba praegu meretöö konventsiooni sellele sättele. Nõue anda
toidu- ja joogivarud töösuhte kestel tasuta sisaldub ka MTööS-i § 28 lõikes 1, mille kohaselt
korraldab kapten reederi kulul laevaperele toidu varumise ja laevapere liikmete korrapärase
toitlustamise laeval. Seega pole kõnealust muudatust vaja eraldi üle võtta.
8. muudatus
Muudetakse standardi A3.2 lõike 2 punkti b sõnastust. Uuesti sõnastatud punkti b kohaselt
tagab iga ILO liige, et tema lipu all sõitvatel laevadel täidetakse järgmisi miinimumnõudeid:
4
toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes
tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid
eineid. Võrreldes varasema sättega on lisatud nõue, et eined peavad olema tasakaalustatud.
Eesti õigus vastas juba varem, enne selle muutmist sellele standardile. Samuti on standardi
muudatus, mille kohaselt peavad eined olema tasakaalustatud, kooskõlas Eesti õigusega. Nimelt
arvestatakse tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme
toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõike 3 kohaselt toitlustamisel tasakaalustatud toitumise
põhimõtteid ning § 6 lõike 1 kohaselt peab laevapere liikme toit olema muu hulgas
tasakaalustatud. Seega pole vaja kõnealust muudatust eraldi üle võtta.
9. muudatus
Muudetakse standardi A3.2 lõike 7 punkti a sõnastust. Muudetud sätte kohaselt nõuab pädev
asutus kooskõlas 5. jaos sätestatud jätkuva vastavuse tagamise toimingutega, et kapten teeks
või et kapteni volitusel tehtaks laeval sageli dokumenteeritud kontrolle, et vaadata üle toidu- ja
joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele. Sätte
varasema sõnastuse kohaselt tuli toidu- ja joogiveevarusid üle vaadata, kuid muudetud sättesse
on lisatud nõue, et seda tuleb teha vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja
mitmekesisusele.
Standardi varasem sõnastus vastas tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49
„Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõikele 6, mida nüüd muudetakse ja
mis sõnastatakse järgmiselt: „Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav
töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja
joogiveevarude koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse ning toitlustusruumide,
kambüüsi ja muu varustuse kohta.“
10. muudatus
Standardisse A4.1 lisatakse lõige 5. Selle sätte kohaselt tagab iga ILO liige viivitamatut arstiabi
vajava meremehe viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja
juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks.
MTööS-i § 33 lõike 2 sõnastus vastab juba praegu osaliselt kõnealusele koodeksi muudatusele.
MTööS-i § 33 lõike 2 praeguse sõnastuse kohaselt saadab kapten juhul, kui laevapere liikme
haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik
tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik rakendada
meetmeid haiguse leviku vältimiseks, laevapere liikme ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde.
Kehtivas MTööS-i § 33 lõikes 2 ei ole aga viidatud sellele, et meremehe lahkumine laevalt tuleb
tagada viivitamatult.
Seetõttu täiendatakse MTööS-i § 33 lõike 2 sõnastust pärast sõnu „kapten laevapere liikme“
sõnaga „viivitamata“, et tagada kooskõla standardi A4.1 uue lõikega 5.
11. muudatus
Standardisse A4.1 lisatakse lõige 6. Selle sätte kohaselt aitab see ILO liige, kelle territooriumil
toimunud laevasõidu ajal meremees suri, või kui surm saabus avamerel, siis liige, kelle
5
territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki toimetada
meremehe või tema lähisugulaste soovi kohaselt.
Muudatuse ülevõtmiseks Eesti õigusesse täiendatakse MTööS-i §-ga 381, milles sätestatakse
riigi kohustused laevapere liikme surma korral. Paragrahv sätestab, et kui laevapere liikme surm
saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti
Vabariigi territoriaalvetesse, siis aitavad riigiasutused vajaduse korral reederil vastavalt oma
pädevusele surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema
lähedaste soovi.
12. muudatus
Suunisesse B4.1.3 lisatakse lõige 4. Selle sätte kohaselt peaks iga ILO liige tagama, et
meremeest ei takistata laevalt lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik
täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea
seda Eesti õigusesse üle võtma.
13. muudatus
Suunisesse B4.1.3 lisatakse lõige 5. Selle sätte kohaselt tuleks meremeest käsitada viivitamatut
arstiabi vajavana järgmistel juhtudel: a) raske vigastus või haigus; b) vigastus või haigus, mis
võib põhjustada ajutise või püsiva puude; c) nakkushaigus, mis võib levida teistele
meeskonnaliikmetele; d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks, murdunud
või põletikulised hambad või rasked põletused; e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal
ravida, võttes arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite kättesaadavust ja nende
pikemaajalise võtmise mõju tervisele; f) suitsiidirisk ja g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse
osutaja soovitab ravi kaldal. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle
võtma.
14. muudatus
Muudetakse suunise B4.1.4 lõike 1 punkti k sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peaks iga ILO
liige pöörama nõuetekohast tähelepanu rahvusvahelisele koostööle abi osutamisel,
programmide väljatöötamisel ja teadustöös tervisekaitse ja meditsiiniabi valdkonnas. Koostöös
tuleks korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine meremehe enda või
tema lähisugulase soovi kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik. Kuna tegemist on suunisega, siis
ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma.
15. muudatus
Muudetakse standardi A4.3 lõike 1 punkti b sõnastust. Muudetud sätte kohaselt käsitlevad
õigusnormid ja muud meetmed, mis tuleb vastu võtta eeskirja 4.3 lõike 3 kohaselt, järgmisi
küsimusi: mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste, vigastuste ja haiguste ärahoidmiseks
laeva pardal, sealhulgas kõigi vajalike ja sobivas suuruses isikukaitsevahendite tagamise ja
asjakohaste meetmete rakendamise kaudu, et vähendada ja vältida kahjulike keskkonnategurite
ja kemikaalidega kokkupuute ohtu, samuti vigastuste või haiguste ohtu, mis võivad tuleneda
seadmete ja masinate kasutamisest laeva pardal.
Kõnealune muudatus vastab MTööS-i § 30 lõikele 1, mille kohaselt tagab reeder laevapere
liikmele ohutud ja tervislikud töökeskkonnatingimused ning rakendab meetmeid õnnetuste
6
ärahoidmiseks kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Lisaks tuleneb töötervishoiu
ja tööohutuse seaduse § 3 lõikest 5, et tööandjal on kohustus anda töötajale isikukaitsevahendid,
kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri
parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi
ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades.
16. muudatus
Standardi A4.3 lõike 5 sissejuhatust muudetakse, lisatakse uus lõike 5 punkt a ja
nummerdatakse lõiked ümber. Muudetud sätte kohaselt tagab iga ILO liige, et kõiki tema lipu
all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need
registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise
Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses registris.
Eesti õigus on muudatusega osaliselt kooskõlas, kuivõrd kõiki laevapere liikmete
surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt. Eestis uurib tööõnnetusi,
sealhulgas laeva pardal juhtunud tööõnnetusi, Tööinspektsioon, surmajuhtumeid Politsei- ja
Piirivalveamet ning laevaõnnetusi Ohutusjuurdluskeskus. Küll aga ei reguleeri Eesti õigus
hetkel laevapere liikmete surmade kohta andmete esitamist ja nende andmete
riigiasutustepoolset kogumist, mille tõttu puudub praegu sellistest surmajuhtumitest ka hea
ülevaade ja võimalus neid koondatult ILO-le edastada. Seetõttu täiendatakse MTööS-i § 38
lõikega 6, millega pannakse reederile kohustus teavitada Transpordiametit laevapere liikme
surmast mõistliku aja jooksul pärast laevapere liikme surma ning edastada e-posti teel
Transpordiametile laevapere liikme surmaga seoses järgmised andmed: 1) laevapere liikme
surma põhjus; 2) laevapere surnud liikme ametikoht laeval; 3) selle laeva tüüp, millel
surmajuhtum aset leidis; 4) laeva kogumahutavus; 5) kas laev oli laevapere liikme surma hetkel
merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada; 6) laevapere surnud liikme
sugu; 7) laevapere surnud liikme vanus; 8) laevapere surnud liikme teenistusaste; 9) kas
laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.
Seejuures on Rahvusvahelisele Tööbüroole surmajuhtumite kohta ülemaailmses registris
avaldamiseks aruannet esitama pädev asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi MKM). Nimelt tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi MKM-i põhimäärus)
§ 12 punktist 4, et ministeeriumi põhiülesanne on valitsemisalas rahvusvahelise koostöö
korraldamine, sealhulgas Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide alane tegevus.
Lisaks on MKM-i põhimääruse § 17 punkti 182 kohaselt MKM-i töösuhete ja töökeskkonna
osakonna põhiülesanne tööpoliitika kavandamine ja koordineerimine ja selle elluviimise
korraldamine. Seetõttu on MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakonna ülesanne ka tegeleda
oma valdkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide alase tegevusega ning osakond on pädev
esitama aruannet laevapere liikmete surmajuhtumite kohta Rahvusvahelisele Tööbüroole.
17. muudatus
Suunisesse B4.3.5 lisatakse uus lõige 4. Selle sätte järgi tuleks standardi A4.3 lõike 5 punkti a
kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed esitada Rahvusvahelise Tööbüroo
kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea
seda Eesti õigusesse üle võtma, kuid praktikas seda järgitakse, kuna MKM esitab kõnealused
andmed surmajuhtumite kohta ILO saadetud vormis ja klassifikatsiooni kasutades.
7
18. muudatus
Suunisesse B4.3.5 lisatakse uus lõige 5. Selle sätte kohaselt peaksid surmajuhtumite andmed
sisaldama muu hulgas teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja
kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo,
vanuse, ametikoha ja osakonna kohta. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti
õigusesse üle võtma, kuid suunist on arvestatud MTööS-i muutmise seaduse eelnõu § 38 lõikes
6.
19. muudatus
Muudetakse lisa A2-I punkti g sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peab standardi A2.5.2 lõikes
7 osutatud sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta (st
sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta meremeeste
hülgamise korral) sisaldama muu hulgas järgmist teavet: reederi või registreeritud omaniku
nimi, kui see erineb reederi omast.
Kõnealuse sätte ülevõtmiseks muudetakse MTööS-i § 611 lõiget 7. Muudetud sätte kohaselt
peavad vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on
väljastatud laevale, millele kohaldatakse samas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, olema
märgitud lisaks MTööS-i § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) laevapere liikmete abitaotlustega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja
e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.
20. muudatus
Muudetakse lisa A4-I punkti g sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peab standardi A4.2.1 lõike
14 alusel nõutav sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta (s.o
sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta meremehe haiguse,
vigastuse või surma puhul) sisaldama muu hulgas järgmist teavet: reederi või registreeritud
omaniku nimi, kui see erineb reederi omast.
Kõnealuse sätte ülevõtmiseks muudetakse MTööS-i § 391 lõiget 3. Muudetud sätte kohaselt
peavad vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on
väljastatud laevale, millele kohaldatakse samas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, olema
märgitud järgmised andmed: 1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO)
registrinumber ning registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht 2)
laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku
nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht; 6) laeva
kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse
telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.
Seletuskirjale on lisatud meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste ja Eesti
õiguse võrdlustabel (lisa).
4. Eelnõu terminoloogia
Meretöö konventsiooni heakskiitmisega ei võeta Eesti õiguses kasutusele uusi termineid.
8
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seadusega kiidetakse
heaks meretöö konventsiooni koodeksi muudatused.
Kehtiv õigus viiakse meretöö konventsiooni koodeksi muudatustega kooskõlla menetluses
oleva MTööS-i muutmise seaduse eelnõuga. Sellega seoses kavandatakse muuta ka Vabariigi
Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere liikme
toidunormid ja toitlustamise kord“, mille muutmise menetlus algatatakse käesoleva eelnõu
menetluse edasistes etappides, et jõustada kõik meretöö konventsiooni koodeksi 2022. a
6. juunil vastu võetud muudatused ühel ajal. Meretöö konventsiooni koodeksi muudatuste
heakskiitmise mõjud on seetõttu samad mis MTööS-i muutmise seaduse eelnõul ja eelnimetatud
määruste muutmise määruste eelnõudel.
MTööS-i muudatustega täpsustatakse laevapere liikmete ravile saatmise tingimusi, reederi ja
riigiasutuste kohustusi seoses laevapere liikme surma ja hülgamisega ning laevapere
renditöötajast liikme õigust saada teavet talle tekitatud kahju hüvitamise tingimustest.
Muudatuste rakendamine avaldab järgmist mõju:
1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju: muudatused avaldavad positiivset mõju laevapere
liikmete füüsilisele ja vaimsele tervisele ning suurendavad nende teadlikkust oma
õigustest;
2) majanduslik mõju: muudatused võivad suurendada reederite halduskoormust, kuna
neile lisandub andmete esitamise kohustus laevapere liikme surma korral, kuid samal
ajal võib nende halduskoormus väheneda, kuna riigiasutustele lisandub kohustus aidata
reederil surnukeha kodumaale toimetada;
3) mõju riigivalitsemisele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele:
muudatused võivad suurendada riigiasutuste töökoormust, kuna eelkõige
Välisministeerium peab oma pädevuse piires reedereid ja laevapere liikmeid abistama
ning Transpordiametile lisandub andmete kogumise, säilitamise ja edastamise kohustus.
Laevapere mõjutatud liikmete sihtrühm on keskmise suurusega, reederite ja riigiasutuste
sihtrühmad on väikesed. Avalduvate mõjude ulatus ja sagedus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud või nende esinemise risk on väike.
Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval
majutamise tingimustele“ tehtava muudatusega sätestatakse, et ühe tasuta puhkevõimalusena
peab laevapere liikmetel olema internetiühenduse kasutamise võimalus. Muudatuse
rakendamine avaldab järgmist mõju:
1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju: internetiühenduse tagamisel on positiivne mõju
laevapere liikmete vaimsele tervisele, sotsiaalsele kaasatusele, ühiskondlikus elus
osalemisele;
2) mõju haridusele, kultuurile ja spordile: paraneb laevapere liikmete võimalus osaleda
haridus- ja kultuurivaldkonnas interneti kaudu;
3) mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale: paraneb laevapere liikmete ligipääs
infoühiskonna teenustele;
9
4) majanduslik mõju: laevaomanike kulutused internetiühenduse loomiseks ja
ülalpidamiseks võivad suureneda.
Mõjutatud laevapere liikmete sihtrühm on keskmise suurusega ja reederite sihtrühm on väike.
Avalduva mõju ulatus ja sagedus on väike, kuna internetiühendus on juba praegu laevadel
tagatud. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruses nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja
toitlustamise kord“ tehtava muudatusega täpsustatakse, et juba praegu kehtiva määruse alusel
kindlaksmääratud ajavahemike järel koostatavad toiduvarude ülevaated peavad hakkama
sisaldama ka hinnanguid toiduvarude toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta.
Muudatuse rakendamisega kaasneb sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Muudatus mõjutab
positiivselt laevapere liikmete tervist, kuna tagab kvaliteetse toidu meresõidu ajal, kuid
tegelikkuses on muudatusega kaasneva mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus väike, kuna
kehtiva korra alusel võib eeldada, et toiduvarude kvaliteedi, toiteväärtuse ja mitmekesisuse
aspektidele pööratakse tähelepanu juba praegu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid
kulusid ja tulusid.
8. Rakendusaktid
Meretöö konventsiooni muudatuste riigisiseses õiguses jõustamiseks muudetakse meretöö
seadust, Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval
majutamise tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere
liikme toidunormid ja toitlustamise kord“.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustusi või
uusi nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja lisaaega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Justiitsministeeriumile, Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule,
Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.
10
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa
Muudetud 2006. aasta meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel
Meretöö konventsiooni muudatus Vastavus Eesti Eelnõu
õigusele
Standard A1.4 – Töövahendus Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 72 lõiget 1 täiendatakse
I Asendada lõike 5 punkti c alapunkt vi järgmisega: punktiga 8 järgmises sõnastuses:
vi) kehtestavad kindlustuse või samaväärse
asjakohase meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada „8) teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu
meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida sõlmimise ajal käesoleva paragrahvi lõikest 2
juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või tulenevast õigusest.“
asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma
kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi
teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus
nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest.
Standard A2.5.1 – Kojusõit Lõike esimene Meretöö seaduse § 60 lõiget 3 täiendatakse
Lisada uus lõige 9 ja nummerdada järgmine lõige ümber: lause ei vasta neljanda lausega järgmises sõnastuses:
9. Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut Eesti õigusele.
kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks Lõike teist lauset „Kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva
standardi A2.5.2 lõike 2 tähenduses. Sadamariigid, ei ole vaja üle seaduse § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud
lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd võtta. juhtudel, osutavad käesoleva lõike teises lauses
tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all nimetatud riigiasutused vajaduse korral vastavalt oma
sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu
võetud meremeestele antakse konventsioonist kojusõidu korraldamiseks.“
tulenevad õigused.
Standard A3.1 – Majutus- ja puhkevõimalused Vastab osaliselt Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112
Asendada lõige 17 järgmisega: „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise
17. Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema tingimustele“ § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3
asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja järgmises sõnastuses:
teenused, sealhulgas sotsiaalne ühenduvus, mis on
kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste „3) internetiühenduse kasutamise võimalus.“
vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud
1
koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja
tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist.
Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva Ei pea üle võtma
külastamine
Asendada lõike 4 punkt j järgmisega:
j) võimaluse korral mõistlik juurdepääs laeva ja
kalda vahelisele telefoniühendusele, mille eest võetavad
võimalikud tasud on mõistliku suurusega.
Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva Ei pea üle võtma
külastamine
Lisada uus lõige 8:
8. Reederid peaksid tagama oma laeva pardal olevatele
meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille
eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.
Suunis B4.4.2 – Olmerajatised ja -teenused Ei pea üle võtma
sadamates
Lisada uus lõige 5 ja nummerdada järgmine lõige ümber:
5. Liikmed peaksid tagama oma sadamates ja nendega
seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele
meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille
eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.
Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab
Asendada lõike 2 punkt a järgmisega:
a) toidu- ja joogiveevarud on pardal olevate
meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid
ja kultuuritavasid ning sõidu kestust ja laadi arvesse
võttes koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja
mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse
töösuhte kestel tasuta;
Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab
Asendada lõike 2 punkt b järgmisega:
b) toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade
võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes
tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid,
mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid eineid;
2
Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab osaliselt Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr
Asendada lõike 7 punkt a järgmisega: 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise
a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kord“ § 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja
mitmekesisusele; „(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise
eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad
kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja
joogiveevarude koguse, toitevääruse, kvaliteedi ja
mitmekesisuse kohta, ning toitlustusruumide,
kambüüsi ja muu varustuse kohta.“
Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 33 lõiget 2 täiendatakse pärast
Lisada uus lõige 5: sõnu „kapten laevapere liikme“ sõnaga „viivitamata“.
5. Liige tagab viivitamatut arstiabi vajava meremehe
viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt
laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele
asjakohase ravi saamiseks.
Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Ei vasta Meretöö seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises
Lisada uus lõige 6: sõnastuses:
6. Kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab liige, kelle
territooriumil surm saabus, või kui surm saabus „§ 381. Riigi kohustused laevapere liikme surma
avamerel, siis liige kelle territoriaalvetesse laev korral
järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki
toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi Kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti
kohaselt. Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva
sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, siis
aitavad riigiasutused vajaduse korral reederil vastavalt
oma pädevusele surnukeha või tuha kodumaale
toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema
lähedaste soovi.“
Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Ei pea üle võtma
Lisada uus lõige 4:
4. Liige peaks tagama, et meremeest ei takistata laevalt
lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on
võimalik täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja
varustust.
Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Ei pea üle võtma
3
Lisada uus lõige 5:
5. Meremeest tuleks käsitada viivitamatut arstiabi
vajavana järgmistel juhtudel:
a) raske vigastus või haigus;
b) vigastus või haigus, mis võib põhjustada ajutise või
püsiva puude;
c) nakkushaigus, mis võib levida teistele
meeskonnaliikmetele;
d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev
verejooks, murdunud või põletikulised hambad või
rasked põletused;
e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal ravida,
võttes arvesse laeva töökorraldust, sobivate
valuvaigistite kättesaadavust ja nende pikemaajalise
võtmise mõju tervisele;
f) suitsiidirisk ja
g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse osutaja soovitab
ravi kaldal.
Suunis B4.1.4 – Meditsiiniabi andmine teistele Ei pea üle võtma
laevadele ja rahvusvaheline koostöö
Asendada lõike 1 punkt k järgmisega:
k) korraldada meremehe surnukeha või tuha
koduriiki toimetamine meremehe enda või tema
lähisugulaste soovi kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik.
Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning Vastab
õnnetuste ärahoidmine
Asendada lõike 1 punkt b järgmisega:
b) mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste,
vigastuste ja kutsehaigestumise ärahoidmiseks laeva
pardal, sealhulgas kõigi vajalike ja sobivas suuruses
isikukaitsevahendite tagamise ning asjakohaste
meetmete kaudu, et vähendada ja vältida kahjulike
keskkonnategurite ja kemikaalidega kokkupuute ohtu,
samuti kehavigastuste tekkimise või haigestumise ohtu,
mis võivad tuleneda seadmete ja masinate kasutamisest
laeva pardal;
4
Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 38 täiendatakse lõikega 6
õnnetuste ärahoidmine järgmises sõnastuses:
Asendada lõike 5 sissejuhatus, lisada uus lõike 5 punkt
a ja nummerdada järgmised lõiked ümber: „(6) Reeder teavitab Transpordiametit laevapere liikme
5. Liige tagab, et: surmast mõistliku aja jooksul pärast laevapere liikme
a) kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal surma ja edastab e-posti teel Transpordiametile
töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja laevapere liikme surmaga seoses järgmised andmed:
need registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta
esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo 1) laevapere liikme surma põhjus;
peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses 2) laevapere surnud liikme ametikoht laeval;
registris; 3) selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis;
4) laeva kogumahutavus;
5) kas laev oli laevapere liikme surma hetkel merel,
sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht
teada;
6) laevapere surnud liikme sugu;
7) laevapere surnud liikme vanus;
8) laevapere surnud liikme teenistusaste;
9) kas laevapere surnud liige töötas tekil,
mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.“
Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete Ei pea üle võtma
kogumine
Lisada uus lõige 4:
4. Standardi A4.3 lõike 5 punkti a kohaselt
edastatavad surmajuhtumite andmed tuleks esitada
Rahvusvahelise Tööbüroo kindlaksmääratud vormis ja
klassifikatsiooni kasutades.
Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete Ei pea üle võtma
kogumine
Lisada uus lõige 5:
5. Surmajuhtumite andmed peaksid muu hulgas
sisaldama teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni),
laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha
(merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo,
vanuse, ametikoha ja osakonna kohta.
5
Lisa A2-I – Tõendid eeskirja 2.5 lõike 2 kohase Ei vasta Meretöö seaduse § 611 lõige 7 muudetakse ja
finantstagatise kohta sõnastatakse järgmiselt:
Asendada punkt g järgmisega:
g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see „(7) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise
erineb reederi omast; olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud
laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis
sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud
lisaks käesoleva seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6
sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) laevapere liikmete abitaotlustega tegeleva
tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-
posti aadress;
2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö
konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“
6
Lisa A4-I – Tõendid eeskirja 4.2 kohase Ei vasta Meretöö seaduse § 391 lõige 3 muudetakse ja
finantstagatise kohta sõnastatakse järgmiselt:
Asendada punkt g järgmisega:
g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see „(3) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise
erineb reederi omast; olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud
laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis
sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud
järgmised andmed:
1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
(IMO) registrinumber ning registreerimissadam;
2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht;
3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest;
4) tagatise liik ja kestus;
5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht;
6) laeva kutsungsignaal;
7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja
töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress;
8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö
konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.“
7
Rahvusvaheline Töökonverents
KONVERENTSI SAJA KÜMNENDAL ISTUNGIL
6. JUUNIL 2022. AASTAL GENFIS HEAKS KIIDETUD
MUUDETUD 2006. AASTA MERETÖÖ KONVENTSIOONI
(MLC, 2006)
2022. AASTA MUUDATUSED
AUTENTNE TEKST
MUUDETUD 2006. AASTA MERETÖÖ KONVENTSIOONI (MLC, 2006)
2022. AASTA MUUDATUSED
2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 1.4 muudatused
Standard A1.4. Töövahendus
Asendada lõike 5 punkti c alapunkt vi järgmisega:
„vi) kehtestavad kindlustuse või samaväärse asjakohase meetme abil
kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis
võib neile tekkida juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata
või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma
kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi
teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende
kaitsesüsteemijärgsetest õigustest.“
2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 2.5 muudatused
Standard A2.5.1. Kojusõit
Lisada uus lõige 9 ja nummerdada järgmine lõige ümber:
„9. Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut kojusõitu,
sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi A2.5.2 lõike 2
tähenduses. Sadamariigid, lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid
teevad koostööd tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all
sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle võetud
meremeestele antakse konventsioonist tulenevad õigused.“
2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirjade 3.1 ja 4.4
muudatused
Standard A3.1 Majutus- ja puhkevõimalused
Asendada lõige 17 järgmisega:
„17. Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema
asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas
suhtluskanalid, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate
meremeeste vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud
koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning
õnnetuste ärahoidmist.“
Suunis B3.1.11. Puhkeruumid, post ja laeva külastamine
Asendada lõike 4 punkt j järgmisega:
„j) võimaluse korral mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele
telefoniühendusele, mille eest võetavad võimalikud tasud on
mõistliku suurusega.“;
lisada uus lõige 8:
„8. Reederid peaksid tagama oma laeva pardal olevatele
meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest
võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.“
Suunis B4.4.2. Olmerajatised ja -teenused sadamates
Lisada uus lõige 5 ja nummerdada järgmine lõige ümber:
„5. Liikmed peaksid tagama oma sadamates ja nendega seotud
ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral
internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku
suurusega.“
2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 3.2 muudatused
Standard A3.2. Toit ja toitlustamine
Asendada lõike 2 punktid a ja b järgmisega:
„a) toidu- ja joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu,
nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning
sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse,
kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse
töösuhte kestel tasuta;
b) toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad
pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja
serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid
eineid;“;
asendada lõike 7 punkt a järgmisega:
„a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele,
toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele;“.
2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 4.1 muudatused
Standard A4.1. Meditsiiniabi laeval ja kaldal
Lisada uued lõiked 5 ja 6:
„5. Liige tagab viivitamatut arstiabi vajava meremehe
viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja
juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi
saamiseks.
6. Kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab liige, kelle
territooriumil surm saabus, või kui surm saabus avamerel, siis liige,
kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha
või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulase soovi
kohaselt.“
Suunis B4.1.3. Meditsiiniabi andmine kaldal
Lisada uued lõiked 4 ja 5:
„4. Liige peaks tagama, et meremeest ei takistata laevalt
lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik
täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust.
5. Meremeest tuleks käsitada viivitamatut arstiabi vajavana
järgmistel juhtudel:
a) raske vigastus või haigus;
b) vigastus või haigus, mis võib põhjustada ajutise või püsiva
puude;
c) nakkushaigus, mis võib levida teistele meeskonnaliikmetele;
d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks,
murdunud või põletikulised hambad või rasked põletused;
e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal ravida, võttes
arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite
kättesaadavust ja nende pikemaajalise võtmise mõju tervisele;
f) suitsiidirisk ja
g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse osutaja soovitab ravi kaldal.“
Suunis B4.1.4. Meditsiiniabi andmine teistele laevadele ja rahvusvaheline
koostöö
Asendada lõike 1 punkt k järgmisega:
„k) korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine
meremehe enda või tema lähisugulase soovi kohaselt ja nii
kiiresti kui võimalik.“.
2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 4.3 muudatused
Standard A4.3. Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste
ärahoidmine
Asendada lõike 1 punkt b järgmisega:
„b) mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste, vigastuste ja
kutsehaigestumise ärahoidmiseks laeva pardal, sealhulgas kõigi
vajalike ja sobivas suuruses isikukaitsevahendite tagamise ning
asjakohaste meetmete rakendamise kaudu, et vähendada ja
vältida kahjulike keskkonnategurite ja kemikaalidega
kokkupuute ohtu, samuti kehavigastuste tekkimise või
haigestumise ohtu, mis võivad tuleneda seadmete ja masinate
kasutamisest laeva pardal;“.
2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 4.3 muudatused
Standard A4.3. Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine
Asendada lõike 5 sissejuhatus, lisada uus lõike 5 punkt a ja
nummerdada järgmised lõiked ümber:
„5. Liige tagab, et:
a) kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste
surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse
nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal
Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis
avaldatakse ülemaailmses registris;“.
Suunis B4.3.5. Teatamine ja statistiliste andmete kogumine
Lisada uued lõiked 4 ja 5:
„4. Standardi A4.3 lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad
surmajuhtumite andmed tuleks esitada Rahvusvahelise Tööbüroo
kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades.
5. Surmajuhtumite andmed peaksid muu hulgas sisaldama
teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja
kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas,
ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna
kohta.“
Lisade muudatused
Lisa A2-I. Tõendid eeskirja 2.5 lõike 2 kohase finantstagatise kohta
Asendada punkt g järgmisega:
„g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi
omast;“.
Lisa A4-I. Tõendid eeskirja 4.2 kohase finantstagatise kohta
Asendada punkt g järgmisega:
„g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi
omast;“.
Eelesitatud tekst on nende muudatuste autentne tekst, mille
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni üldkonverents kiitis nõuetekohaselt
heaks oma saja kümnendal istungjärgul, mis toimus Genfis ja kuulutati
lõppenuks 2022. aasta juuni üheteistkümnendal päeval.
SELLE KINNITUSEKS oleme andnud oma allkirjad
üheteistkümnendal juunil 2022. aastal.
Konverentsi esimees
CLAUDIO MORONI
Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor
GUY RYDER