Suuremahuliste investeeringute toetus

Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 27.12.2024 nr 10-1/3286-1 Kliimaministeerium Suuremahuliste investeeringute toetus Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja tööstusministri määruse „Suuremahuliste investeeringute toetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: eelnõu koos seletuskirjaga. Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus TAIE juhtkomisjon Kaupo Sempelson +372 625 6350 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 18.12.2024 MÄÄRUS Suuremahuliste investeeringute toetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse suuremahuliste investeeringute toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. (2) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu (edaspidi e- toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Riigiabi (1) Toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määrust. (2) Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel ning kui taotlejale on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasi maksmise korraldus, mis on täitmata.  2 § 3. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) alginvesteering on vara soetamine või rentimine seoses uue ettevõtja või ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega; 2) immateriaalne vara on vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30 tähenduses, mida ettevõtja kasutab pikema perioodi jooksul kui viis aastat; 3) materiaalne vara on vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses, mida ettevõtja kasutab pikema perioodi jooksul kui viis aastat; 4) projektiplaan on ettevõtja tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja selle täitmiseks vajalike vahendite detailne kirjeldus; 5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 6) ümberpaigutamine on ettevõtja tegevuse või selle osa üleviimine üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist ning seeläbi ettevõtjate konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu. (2) Toetuse andmise tulemusel loob iga toetuse saaja vähemalt 30 uut töökohta. Iga uue töökoha keskmine brutokuupalk peab olema vähemalt võrdne justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ jao neljakohalise koodi täpsusega kindlaks määratud tegevusala, milles projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnenud kvartali kohta Statistikaameti avaldatud Eesti keskmise brutokuupalgaga. § 5. Toetuse rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 100 miljonit eurot ning mis aitab saavutada §-s 4 sätestatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust. (2) Kui taotleja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele (edaspidi VKE), antakse toetust alginvesteeringuks. (3) Kui taotleja on suurettevõtja, antakse toetust vara soetamiseks või rentimiseks seoses uue ettevõtte või ettevõtja asutamisega või ettevõtja tegevuse mitmekesistamisega tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama või sarnane ettevõtja varasema tegevusalaga. (4) Kinnisasi, millele investeering tehakse, peab olema taotleja omandis või taotleja on sõlminud selle kasutamiseks rendilepingu või tema kasuks on kinnisasjale seatud piiratud asjaõigus või taotleja on  3 sõlminud notariaalselt tõestatud eellepingu kinnisasja omandamiseks, piiratud asjaõiguse seadmiseks või eellepingu rentimiseks. Rendileping tuleb sõlmida ning piiratud asjaõigus seada kogu projekti abikõlblikkuse perioodiks ja vähemalt viieks aastaks nimetatud perioodi lõppemisest. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav, tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtud toetatavate tegevuste käigus ning selle peab olema tasunud toetuse saaja. (2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel pangaülekandega tasutud kulusid. (3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata käibemaksu, trahve, viiviseid ja muid rahalisi karistusi ning kohtu- ja õigusabikulusid, amortisatsiooni, tulumaksuseaduse § 8 kohaste seotud isikute vahel toimunud tehingute kulu ning kulu, mille katteks on toetust makstud teistest riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest. (4) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõigetes 1–3 nimetatud tegevuste kulud: 1) materiaalse vara turutingimustel omandamise kulu; 2) hoone ehitamise ja rekonstrueerimise kulu; 3) materiaalse vara rentimise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 6 sätestatud tingimustel; 4) materiaalse vara seadistamise, transpordi ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu, kui see sisaldub vara soetusmaksumuses; 5) immateriaalse vara turutingimustel omandamise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 8 sätestatud tingimustel; 6) immateriaalse vara rentimise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 6 sätestatud tingimustel. (5) Suurettevõtjast toetuse saaja puhul peab soetatav või renditav vara olema uus. Vara loetakse uueks, kui seda ei ole varem majandustegevuses kasutatud. (6) Ostetud vara omandiõigus peab toetuse saajale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kapitalirendi tüüpi liisingu puhul võib liisingulepingu periood olla pikem kui abikõlblikkuse periood, kui lepingu kohaselt läheb vara omandiõigus toetuse saajale üle pärast kõigi liisingumaksete tasumist. (7) Kui toetust antakse uue suurema lisandväärtusega toote tootmiseks, peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 protsenti uuesti kasutatava vara tööde algusele eelnenud majandusaastal registreeritud arvestuslikku väärtust. Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud toetuse puhul peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelnenud kolme majandusaasta jooksul. (8) Toetuse saaja peab olema abikõlblikkuse perioodil toetuse eest soetatud vara omanik ja renditava vara kasutaja vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. § 8. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne suurus on 20 000 000 eurot projekti kohta. (2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 15 protsenti. Kui projekti tegevused viiakse ellu Harjumaal, on toetuse osakaal kuni kümme protsenti.  4 (3) Projekti omafinantseeringuga kaetakse projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse EIS-ile esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. (3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud. (4) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne EIS-ile taotluse esitamist. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse andmise eesmärgiga. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. (6) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on tehtud. Toetuse saaja peab viivitamata taotlema projekti lõpetamist, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist. (7) Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. 3. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 10. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Taotleja või temaga samasse kontserni kuuluv äriühing võib määruse alusel toetust saada ühe korra. (2) EIS teavitab oma veebilehel toetuste eelarvest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning sellest, kas taotlemine on jooksev või voorupõhine, kooskõlastades selle enne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Voorupõhise taotlemise korral teavitab EIS taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. Jooksva taotlemise korral teavitab EIS taotluste vastuvõtmise alustamisest vähemalt 20 kalendripäeva ette. (4) Jooksva taotlemise korral lõpetab EIS taotluste vastuvõtmise ja teavitab sellest oma veebilehel, kui taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotlustes taotletavate toetuste summaga. EIS teavitab taotluste vastuvõtmise lõpetamise vajadusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit. § 11. Eelnõustamine (1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima EIS-i läbiviidud eelnõustamise, mille tulemusena antakse taotleja projektiplaanile eelhinnang.  5 (2) EIS annab projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui peab selles kirjeldatu põhjal §-s 4 sätestatud eesmärki ja tulemust saavutatavaks. Eelhinnang ei ole EIS-ile taotluse menetlemisel siduv. (3) Projektiplaan koostatakse EISi veebilehel avaldatud vormil ja see peab sisaldama järgmist: 1) projekti eesmärk; 2) projekti tegevuste kirjeldus, elluviimise asukoht ja ajakava; 3) projekti oodatav tulemus koos finantsprognoosiga, lähtudes §-st 4; 4) projekti eelarve maht ja rahastamise allikad; 5) ülevaade projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ja kompetentsist. (4) Eelnõustamine viiakse läbi kahe nädala jooksul projektiplaani esitamisest EIS-ile. Eelhinnang kehtib kuus kuud. § 12. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Taotlejas ega temaga ühte kontserni kuuluvas äriühingus ei tohi olla riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse osalust, mis ületab 49 protsenti. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja maksu- ja maksevõlg riigile koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või selle tasumine peab olema ajatatud ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohaselt; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise hetkeks on nõuetekohaselt täidetud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja äriregistrile majandusaasta aruannete esitamise kohustus; 3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 4) taotlejale ega temaga ühte kontserni kuuluvale äriühingule ei tohi olla käesoleva määruse alusel toetust antud; 5) taotlejal ei ole kehtivat kriminaalkaristust; 6) taotleja on riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest saadud toetuse, mille ta on pidanud tagasi maksma, nõuetekohaselt tagasi maksnud; 7) taotleja ei ole toetatavale tegevusele saanud ega taotlenud toetust samal ajal punktis 6 nimetatud vahenditest. § 13. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) taotleja nimi, registrikood, EMTAK-i tegevusala kood ja teave, kas taotleja on VKE või suurettevõtja; 2) projekti nimetus, eesmärk ja kirjeldus, algus- ja lõppkuupäev, abikõlblike kulude loetelu, projekti eelarve kogusumma ja toetuse summa, projekti tegevuste elluviimise asukoht; 3) EIS-ilt positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan; 4) taotleja viimase majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, ja kontserni viimase majandusaasta konsolideeritud aruanne, kui taotleja kuulub kontserni; 5) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga; 6) projekti eelarve kalkulatsioon; 7) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 8) kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud § 3 punkti 6 kohast ümberpaigutamist ning ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud toetusest on alginvesteering tehtud; 9) kinnitus, et taotleja vastab §-s 12 sätestatud nõuetele; 10) dokumendid, mis kinnitavad § 6 lõikes 4 sätestatud tingimuse täitmist;  6 11) teave selle kohta, kas taotleja on taotlenud või saanud riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest toetust projektile või projekti tegevusele. § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva voorupõhise taotlemise korral taotlusvooru sulgumisest arvates ja jooksva taotlemise korral taotluse registreerimisest arvates. (2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. (3) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (4) Kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 15. Taotluse hindamine ja hindamiskriteeriumid (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt hindamise juhendile, mille EIS koostab lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtudes. EIS-il on õigus moodustada taotluste hindamiseks komisjon ning kaasata sõltumatuid eksperte. Hindamise juhend ja hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (2) Hindamiskomisjoni koosseis ja hindamise juhend avaldatakse EIS-i veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (3) Taotlust hinnatakse lõike 4 punktides 1–4 sätestatud kriteeriumite alusel hindega null kuni neli ning punktis 5 sätestatud kriteeriumi puhul hindega null või neli. Null on mitterahuldav ja neli suurepärane hinne. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. (4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju §-s 4 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, arvestades loodavate töökohtade palgataset – 40 protsenti koondhindest; 2) taotleja võimekus projekti eesmärki saavutada – 20 protsenti koondhindest; 3) projekti mõju Eesti majandusele – 20 protsenti koondhindest; 4) projekti ettevalmistuse tase – kümme protsenti koondhindest; 5) projekti tegevuste elluviimise koht asub väljaspool Harjumaad – kümme protsenti koondhindest. (5) Voorupõhise taotlemise puhul seab EIS taotlused hindamise juhendi kohaselt paremusjärjestusse. § 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ega esine lõikes 3 toodud taotluse rahuldamata jätmise alust. (2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) toetuse saaja nimi, registrikood ja projekti nimetus; 2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest; 3) projekti abikõlblikkuse periood; 4) projekti elluviimise tingimused;  7 5) aruannete esitamise tähtajad ja kord; 6) toetuse maksmise tingimused. (3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu: 1) taotluse koondhinne on alla 2,50; 2) taotlus on saanud vähemalt ühe § 15 lõike 4 punktides 1–4 sätestatud kriteeriumi eest alla 2,00 punkti; 3) taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist; 4) taotletav toetussumma ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada. (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil. § 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel: 1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 2) taotletav toetussumma ületab rahastamise eelarve vaba jääki. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav ja taotleja on nõus EIS-i ettepanekuga vähendada taotletud toetussummat. Kui taotleja ei ole ettepanekuga nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui taotleja peab tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega, ei teki toetuse saajal õigust saada toetust enne kõrvaltingimuse täitmist. Kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise korral lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja digiallkirjastatud taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib lõikes 1 nimetatud taotlust saamata muuta, kui muudatus on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega nii, et toetuse summa ei muutu ning toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse EIS-iga. (3) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib EIS muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning hindab vajaduse korral muudatuse mõju hindamiskriteeriumite alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni. (4) EIS-il on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 sätestatud muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti eesmärgi ja §-s 4 sätestatud tulemuse saavutamisele. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Lõikes 2 sätestatud muudatuse kooskõlastamise otsustab EIS kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.  8 (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt projekti lõppemiseni, kui see aitab kaasa §-s 4 sätestatud tulemuse saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (7) EIS võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetust taotledes või projekti ellu viies on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet; 3) toetuse saaja ei täida kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kõrvaltingimust; 4) taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (8) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise korral tagasi maksta. 4. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmine § 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande perioodid määratakse taotluse rahuldamise otsuses. (2) Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste edenemise kohta vastaval aruandeperioodil ning ülevaadet tulemuste saavutamise kohta. (3) Lõpparuanne peab sisaldama projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ja hinnangut abikõlblikkuse perioodil tulemuste saavutamise kohta. (4) EIS kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul aruande esitamisest arvates. (5) EIS võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni või eksperte. (6) Toetuse saaja esitab EIS-i nõudmisel kahe aasta jooksul pärast projekti lõppemist projekti elluviimise järgse aruande, mille eesmärk on hinnata projekti ja meetme mõju. § 20. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimustele, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja toetuse saaja on selle tasunud või kui toetuse saaja on selle tasunud omafinantseeringu ulatuses. (2) Toetuse saaja esitab EIS-ile maksetaotluse mitte sagedamini kui kord kvartalis. (3) Kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu tasunud omafinantseeringu ulatuses, esitab ta EIS-ile kogu kulu maksmist tõendava dokumendi kümne kalendripäeva jooksul vastava kulu eest toetuse saamisest arvates. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võib EIS peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist. (4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ning lõpparuande kinnitamist.  9 (5) EIS menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva. (6) EIS võib kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures kohapeal. (7) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemise käigus ilmneb puudus, mida on võimalik kõrvaldada, määrab EIS puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise aeg. (8) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui: 1) esitatud kuludokument ei vasta raamatupidamise seaduses algdokumendile esitatud nõuetele; 2) toetatavat tegevust ei viidud ellu projekti abikõlblikkuse perioodil; 3) kulu aluseks olev tegevus ei ole toetatav või kulu abikõlblik; 4) toetuse saaja ei ole tagastada tulnud toetust tagasi maksnud; 5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. 5. peatükk Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine § 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse andmisega seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima projekti tegevused korrektselt ellu, tagama projekti juhtimise ning kasutama toetust vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 3) looma ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu vähemalt 30 uut töökohta, mis vastavad § 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele, ja säilitama neid töökohti vähemalt viie aasta jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppemisest alates, välja arvatud ettenägematu või põhjendatud asjaolu ilmnemisel; 4) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud; 5) esitama EIS-ile nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates, kui EIS ei ole määranud teistsugust tähtaega; 6) teavitama EIS-i kirjalikult, kui toetuse saaja oluliste otsuste tegemise õigusega osanik või aktsionär või juhtorgani liige muutub, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist; 7) võimaldama toetuse kasutamise üle järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud kinnistule ja ruumidesse; 8) osutama auditi ja kontrolli kiireks tegemiseks igakülgset abi; 9) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat alates viimase toetusmakse tegemisest; 11) viivitamata kirjalikult teavitama EIS-i kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, tulemuste saavutamist ning projekti tegevuste elluviimisega jätkamist; 12) pidama kinni projekti eelarvest; 13) tagama taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustiku nõuete täitmise; 14) näitama toetust kasutades EIS-i etteantud viisil, et tegemist on toetusega. § 22. EIS-i õigused ja kohustused  10 (1) EIS-il on õigus: 1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist; 2) kontrollida toetuse saaja juures kuludokumente ja projekti tegevuste elluviimist, viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale; 3) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 4) peatada toetuse väljamaksmine rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) peatada toetuse maksed tagasinõutud summa lõpliku tagasimakseni; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse eesmärgipärane kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud. (2) EIS on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale e-toetuse keskkonnas või oma veebilehel kättesaadavaks; 2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti maksumuse ja otsuse tegemise aja; 3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 2 kohaselt avaldatav teave; 4) kontrollima projekti elluviimist ja toetuse kasutamist; 5) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmeid ja teavet määruse rakendamise käigust ning osalema projektide elluviimise lõppedes mõjuanalüüsi tegemises; 6) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit määruse rakendamisega seotud takistustest; 7) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest maksest. § 23. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel järgmistel juhtudel: 1) toetust on makstud abikõlbmatu kulu hüvitamiseks; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlus; 4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. (2) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (3) Tagasimakstava toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamakstava toetusega. (4) EIS võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada. (5) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja taotluse, milles on märgitud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Toetuse saaja esitab EIS-i nõudmisel enda majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. (6) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb EIS otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (7) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast  11 arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib EIS kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja. (8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (9) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib EIS tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (10) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul viimase makse tegemisest toetuse saajale. (11) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  18.12.2024 Majandus- ja tööstusministri määruse „Suuremahuliste investeeringute toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja tööstusministri määrus „Suuremahuliste investeeringute toetus“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõu eesmärk on kehtestada suuremahuliste investeeringute toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord, et soodustada investeeringute tegemist Eestis ning seeläbi suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet ja lisandväärtust. Seega aitab toetus otseselt saavutada „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ peamist eesmärki jõuda 2035. aastaks 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest tootlikkusest. Toetuse abil luuakse vähemalt 30 uut töökohta, kus makstakse sektori keskmist või kõrgemat palka. Toetatakse üle 100 miljoni euroseid investeeringuid ning toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 15% ja toetuse suurus kuni 20 miljonit eurot. Kui projekti tegevuse elluviimise koht on Harjumaa, on toetuse osakaal kuni 10% abikõlblikest kuludest. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse toetusega eelnõu alusel panustatakse Sihttase aastal Viimane teadaolev TAIE mõõdik 2035 tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus EL-i keskmisest 110% 82,8% (2022) 2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022) 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 59% 60,7% (2021) kohta EL-27 keskmisest Allikas: TAIE Eelnõuga sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse andmise ja kasutamise tingimused, toetuse saaja ja toetusmeetme rakendaja, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmise kord. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud MKM-i ettevõtluse osakonna ekspert Kaupo Sempelson (e- post: [email protected], telefon: 625 6350). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon: 639 7652). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest peatükist ja 23 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt. 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 4. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine 5. Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine 1 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi liik, toetuse andmise eesmärk, oodatavad tulemused ja määruses kasutatavad terminid, selgitatakse meetme rakendamist ning määratakse kindlaks asutuse ülesanded. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse toetuse taotlemise tingimusi ja korda. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Toetuse andmise sihtpiirkond on Eesti. Eelnõu § 2 määrab, et toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 1587, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14 tähenduses. Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel. Samuti ei anta toetust siis, kui taotleja suhtes on tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mille ta on jätnud tähtajaks täitmata. Toetust ei anta raskustes olevale ettevõtjale ja taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks. Eelnõu § 3 määratleb määruses kasutatavad terminid. Eelnõu § 4 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja oodatava tulemuse. Toetuse eesmärk on soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist ja seeläbi majanduse konkurentsivõime kasvu ning kasvatada ettevõtjate lisandväärtust ning võimet oma tooteid ja teenuseid eksportida. Toetuse abil luuakse vähemalt 30 uut töökohta, mis on sektori keskmise palgaga või kõrgemad. Sektor määratletakse EMTAK-i alusel. Oluline on rõhutada, et töötasu puhul arvestatakse sama sektori 30 töökoha keskmist brutopalka, mitte iga töökoha tasu eraldi. Töökohti võib luua ka rohkem kui 30, ent töötasu kriteeriumi täitmist hinnatakse 30 töökoha järgi, mille ettevõtja keskmise töötasu arvutamiseks välja valib, vastamaks sätestatud töötasu kriteeriumile. Uus töökoht on selline, mida varem ei olnud ning mis luuakse projekti elluviimise tulemusel. Eelnõu § 5 sätestab, et toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudeid teeb EIS. EIS-il on pikaajaline kogemus ettevõtjate toetamisel. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest ning projekti abikõlblikkuse periood. Eelnõu § 6 järgi toetatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) puhul alginvesteeringu ning suurettevõtjate puhul uut majandustegevust tekitava alginvesteeringu tegemist. Sellisel majandustegevusel peab olema uus neljakohaline EMTAK-i kood. VKE kohta selline kitsendus ei kehti, st alginvesteering saab olla ka sama EMTAK-i koodiga kui ettevõtja senine tegevusala. Toetatava tegevuse abikõlblikud kulud peavad olema vähemalt 100 miljonit eurot, et vastata suuremahulise investeeringu kriteeriumile. 2 Kinnisasi, kuhu investeering tehakse (paigaldatakse seadmed, ehitatakse hoone või rajatis vms) peab olema taotluse esitamisel taotleja omandis või taotleja kasuks on seatud piiratud asjaõigus või taotleja kasutab seda rendilepingu alusel. Võib olla sõlmitud ka eelleping (vajadusel notariaalselt tõestatud) kinnisasja omandamiseks, piiratud asjaõiguse seadmiseks või rentimiseks. Eelnõu § 7 sätestab abikõlblikud kulud. Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav ja tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Abikõlblikud on materiaalse vara omandamise või rentimise kulu, samuti hoone rekonstrueerimise kulu ning immateriaalse vara omandamise kulu. Kulud peavad olema tehtud turutingimustel. Soetatud vara peab olema üldjuhul uus, st varem majandustegevuses kasutamata. See nõue ei kehti juhul, kui taotleja on VKE või vara soetatakse ettevõtjalt, mis on tegevuse lõpetanud või oleks tegevuse lõpetanud. Suurettevõtjatele kehtib nõue, et vara peab olema uus. Euroopa Komisjoni tõlgenduse kohaselt on vara, nt ehitis või seade uus, kui see on küll olemas, kuid ei ole veel majandustegevuses kasutusel olnud. Samamoodi on olemasoleva hoone renoveerimine suurettevõtjate puhul välistatud, kuna sellega ei teki uut vara. VKE-d saavad nii olemasolevat ehitist osta kui ka olemasolevat ehitist renoveerida, sest neile ei kehti nõuet, et omandatav vara peab olema uus. Käibemaksu toetusest ei hüvitata. Määruses sätestatakse kulude topeltrahastamise keeld, st kulu ei hüvitata, kui selle katteks on toetust makstud teistest avaliku sektori vahenditest. Toetuse saaja peab projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul saama vara omanikuks. Kapitalirendi tüüpi liisingu puhul võib liisingulepingu periood olla pikem kui abikõlblikkuse periood, kuid lepingus peab olema tingimus omandiõiguse ülemineku kohta taotlejale pärast kõigi liisingumaksete tasumist. Abikõlblikud kulud peavad ületama vähemalt 200 protsenti uuesti kasutatava vara tööde algusele eelnenud majandusaastal registreeritud arvestuslikku väärtust, kui toetust antakse uue suurema lisandväärtusega toote tootmiseks. Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud toetuse puhul peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelnenud kolme majandusaasta jooksul. Tegemist on üldises grupierandi määruses sätestatud tingimusega, mille täitmine on kohustuslik. Nõude sisuks on asjaolu, et kui suurettevõte tahab oma olemasolevat tootmist ja selle protsesse põhjalikult muuta, siis peab ta esitama arvestuse, kui palju tal olemasolevas tootmisprotsessis kasutatavate seadmete kulum on kolme aasta jooksul olnud ning projekti abikõlblikud kulud peavad olema sellest summast suuremad. Eelnõu § 8 käsitleb toetuse suurust ja osakaalu abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne suurus on 20 000 000 eurot projekti kohta. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 15%. Kui projekti tegevused viiakse ellu Harjumaal, on toetuse osakaal kuni 10%. Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Tagamaks üldise grupierandi määruse kohase ergutava mõju põhimõtte järgimist, ei tohi projekti tegevusi alustada ega sellekohaseid siduvaid kokkuleppeid sõlmida enne EIS-ile taotluse esitamist. Kohustuste võtmine hõlmab näiteks tellimuse kinnitamist, pakkumusega nõustumist, lepingu või kokkuleppe sõlmimist, ettemaksu tegemist, teenuse kasutamist ja üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimist. Ergutava mõju puudumise korral toetust ei saa. 3 Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud. Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Ka pikendamise korral peab saavutatav tulemus endiselt seonduma toetuse andmise eesmärgiga. Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne tähtaega, kui kõik projekti tegevused on ellu viidud. Sellisel juhul saaks ta varasemalt lõppmakse. Toetuse saaja peab taotlema projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkata. Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. 3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine Eelnõu kolmandas peatükis käsitletakse toetuse taotlemise protsessi, nõudeid taotlejale ja taotlusele, taotluste hindamist ning taotluse rahuldamist, sh osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist ning selle rahuldamata jätmist. Eelnõu § 10 sätestab, et toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Toetuse taotlemise viis sõltub rahastatavast tegevusest, ettevõtjate prognoositavast huvist ja sellega seotud nõudlusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud eelarve mahust ja sellele seatud tingimustest. Juhul kui prognoositav ettevõtjate huvi ja võimekus mingit tegevust ellu viia ületab eelarvelisi võimalusi, korraldatakse kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste loomiseks taotlemine voorudena. Samas kui ettevõtjate huvi ja võimekus ei eelda, et taotlusvoorude eelarved täituvad jooksva taotlemise korral kiiresti, siis korraldatakse taotlemine jooksvalt. Jooksev taotlemine võimaldab ettevõtjatel oma tegevusi planeerida ja ellu viia vastavalt nende ärilistele ja strateegilistele vajadustele. Samuti aitab jooksev taotlemine Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusel paremini oma tööd juhtida ja planeerida. Taotleja võib määruse alusel toetust saada ühe korra ja ühele projektile. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest annab EIS teada oma veebilehel. EIS teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. See jätab taotlejatele piisava ajavaru ettevalmistuste tegemiseks. Eelnõu § 11 käsitleb eelnõustamist. Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise. Eelnõustamise tulemusena antakse projektiplaanile eelhinnang. EIS annab projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui peab võimalikuks, et toetuse saamisel suudab taotleja saavutada §- s 4 sätestatud eesmärki ja tulemuse. Positiivne eelhinnang ei ole EIS-ile taotluse rahuldamisel siduv, kuid see annab taotlejale kindlustunde, et projekt vastab toetuse andmise eesmärkidele. Positiivne eelhinnang on taotluse esitamise eeldus, negatiivse eelhinnangu pälvinud taotlust ei hinnata, mistõttu pole ka taotlejal seda põhjust esitada, säästes nii aega kui ressursse. Eelnõustamise käigus esitatav projektiplaan peab sisaldama taotleja strateegilist eesmärki, projekti tegevuste kirjeldust ja ajakava, projekti tegevuse oodatavaid tulemusi, projekti tegevuste eelarve mahtu ja rahastamisallikaid ning ülevaadet projekti tegevuse eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ja kompetentsist. EIS viib eelnõustamise läbi kahe nädala jooksul ning eelnõustamise tulemusel valmiv eelhinnang kehtib kuus kuud. Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlejale. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Taotlejas endas ega taotlejaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus ei tohi riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse osalus ületada 49 protsenti. Kuna ettevõtjad, milles avaliku 4 sektori osalus on vähemalt pool, võivad saada rahalist tuge ka muudest riigi poolsetest rahastamisallikatest (nt omakapitali suurendamine, dividendide väljavõtmisest loobumine jms), siis on asjakohane välistada käesolevas määruses taotlejad, milles riik või kohaliku omavalitsuse üksuse osalus on vähemalt pool. Eelnevast tulenevalt ei pea riik antud määruse alusel täiendava toe andmise võimalust enda omanduses ettevõtjatele otstarbekaks, kuna juba eksisteerivad riigi poolsed võimalused taolisi ettevõtjaid rahaliselt toetada, võimaldades vajalike investeeringute tegemist. Neljakümne üheksa protsendiline piirmäär on seatud, kuna sellisel juhul on tegu põhiosas eraomanduses oleva ettevõtjaga, kellele toetuse andmine on eelistatuim variant võrreldes ettevõtjaga, kelle enamusosalus kuulub riigile. Määruse kontekstis ei pea määruse kehtestaja otstarbekaks ka kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega äriühingute toetamist, lähenedes neile analoogselt riigi osalusega äriühingutega. Kohaliku omavalitsuse üksuse omanduses ettevõtjad pakuvad üldjuhul erinevaid kommunaalteenuseid, käesoleva määruse eesmärk aga on tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet ja kasvatada ettevõtjate loodava lisandväärtust ning ekspordivõimekust. Avaliku raha võimalik suunamine avaliku sektori kontrolli all olevasse ettevõtjasse ei ole määruse eesmärk. Ülalnimetatud nõue on olemuselt Põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust riivav, kuid riive on legitiimne arvestades, et määruse eesmärgiks on toetada ettevõtjaid, millel on kapitali kaasamine keerulisem, kui avaliku sektori osalusega ettevõtjatel1. Piirang võimaldab taotleda toetust äriühingutel, mille aktsia- või osakapitalist on vähemalt 50 protsenti eraomandis, st äriühingutel, mis ei ole avaliku sektori kontrolli all. Eelnõu § 13 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus peab sisaldama taotleja nime ja infot, kas tegu on VKE või suurettevõtjaga, projekti eesmärki, kirjeldust, algus- ja lõppkuupäeva, kulude loetelu, projekti elluviimise asukohta, EMTAK-i koodi ning teisi taotlusvormil nõutud taotleja andmeid. Lisaks peab taotlus sisaldama EIS-ilt positiivse eelhinnangu saanud projektiplaani ja juhul, kui majandusaasta aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, taotleja viimase majandusaasta aruande koopiat. Samuti peab taotleja esitama jooksva majandusaasta bilanssi ja kasumiaruande taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, projekti eelarve kalkulatsiooni ja kalkulatsiooni aluseks olevate dokumentide koopiaid. Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, tuleb esitada vastavasisuline volikiri. Ka peab taotleja esitama kinnituse, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ning, et ümberpaigutamist ei toimu ka kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud toetusest on algne investeering tehtud. Samuti peab taotlus sisaldama teavet selle kohta, kas taotleja on projektile või projekti osale tegevustele taotlenud või saanud toetust samal ajal riigieelarvelist või muu avaliku sektori toetust või muud välistoetust. Nõue hõlmab nii juba saadud toetuse kohta info edastamist kui ka teavet taotluste kohta, mis on esitatud, ent mille osas veel toetusotsust langetatud ei ole. Taotlus peab sisaldama dokumente, mis kinnitavad taotleja kinnistu omandi- või kasutusõigust, kuhu investeering tehakse. Investeeringu asukohana mõeldakse kinnistut, kuhu tarnitavate seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse. Alternatiivina on võimalik, et taotleja on sõlminud kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Sel juhul tuleb lisada taotlusele viidatud kokkulepe. 1 Riigikohtu 09.12.2013 üldkogu otsuse nr 3-4-1-2-13 p. 116 kohaselt võib ettevõtlusvabadust piirata mis tahes põhjusel, mis on põhiseadusega kooskõlas. 5 Eelnõu § 14 käsitleb taotleja ja taotluse menetlemise protsessi. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva. Seda tähtaega arvestatakse taotlusvooru sulgumisest alates või jooksva taotlemise korral taotluse registreerimisest arvates. Kui taotleja määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. Eelnõu § 15 määrab, kuidas ja mis kriteeriumite alusel taotlusi hinnatakse. Kui taotlus ja taotleja vastavad määruses sätestatud nõuetele, hinnatakse taotlust EIS-i koostatud ja veebilehel avaldatud hindamisjuhendi alusel. Hindamisjuhend koostatakse, lähtudes hindamiskriteeriumitest. EIS-il on õigus moodustada taotluse hindamiseks komisjon ja kaasata sõltumatuid eksperte. Hindamisjuhend ja hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning tehakse avalikuks EIS-i veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Taotlust hinnatakse nelja kriteeriumi alusel neljapunktiskaalal, kus null on mitterahuldav ja neli suurepärane. Viies hindamiskriteerium on käsitletav eraldi, kuna see puudutab investeeringu elluviimise asukohta, selle kriteeriumi spetsiifikat käsitletakse järgmises paragrahvis. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:  projekti mõju määruse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, arvestades loodavate töökohtade palgataset – 40 protsenti koondhindest;  taotleja võimekus projekti eesmärki saavutada – 20 protsenti koondhindest;  projekti mõju Eesti majandusele– 20 protsenti koondhindest;  projekti ettevalmistuse tase – 10 protsenti koondhindest;  projekti tegevuste elluviimise koht asub väljaspool Harjumaad – 10 protsenti koondhindest. Viimases punktis sätestatud hindamiskriteeriumit võib hinnata ka hindega 0 – see mõjutab keskmist koondhinnet, ent ei välista projekti toetamist, kui hinne on 0. Eelnõu § 16 käsitleb taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Voorupõhise taotlemise puhul seatakse taotlused pingeritta ning rahastatakse kõrgema keskmise hinde saanud projekti. Hindamistulemuste põhjal teeb EIS otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse võib § 16 lõike 1 alusel teha ka siis, kui pärast taotluste hindamist selgub, taotleja või taotlus ei vasta kõigile määruses sätestatud nõuetele. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse nende menetluses olevate taotluste kohta, mis ei mahu taotluste rahastamise eelarvesse ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada või mille hinne ei ületa lävendit. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Eelnõu § 17 käsitleb taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotleja on nõus EIS-i ettepanekuga vähendada taotletud toetussummat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega, kui taotluses esitatud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui taotleja peab tegema lisatoiminguid, näiteks esitama lisadokumente. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise 6 otsuse. Kõrvaltingimuse seadmise korral ei teki toetuse saajal õigust saada toetust enne kui kõrvaltingimus on täidetud. Eelnõu § 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Kui projekti on vaja muuta, saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Seda võib teha kas EIS omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel. Kui muudatused on seotud eelarveridadevaheliste tõstetega, saab toetuse saaja neid teha ilma taotlust esitamata, kuid need tuleb kooskõlastada EIS-iga. EIS hindab muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Selleks võib EIS vajaduse korral kaasata eksperte või hindamiskomisjoni. EIS võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele. EIS võib tunnistada ka taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Seda saab teha kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või kui on esitatud ebaõiget teavet. Kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, tuleb toetuse saajal saadud toetus tagastada. Kui toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustusi ja see tõi kaasa rahalise mõju, kuid rahalise mõju suurust ei ole võimalik hinnata, vähendatakse toetust teatud protsendi ulatuses. Ulatus sõltub rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. 4. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine Eelnõu neljandas peatükis käsitletakse toetuse väljamaksmist ja aruannete esitamist. Aruandluse eesmärk on jälgida tegevuste elluviimise edenemist. Eelnõu § 19 käsitleb aruandlust. Toetuse saaja peab esitama vahearuande ja lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratule. Projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks EIS. EIS kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul aruande esitamisest arvates. EIS võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni või eksperte. Projekti elluviimise järgsed aruanded esitab toetuse saaja EIS- i nõudmisel. Eelnõu § 20 käsitleb toetuse maksmist. Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tegelike kulude ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. Selle eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine, abikõlblike kulude tegemine ja maksmine toetuse saaja poolt. Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse EIS-ile mitte sagedamini kui kord kvartalis, kuna see aitab vähendada EIS-i halduskoormust. Toetust võib välja maksta ka siis, kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu eest tasunud ainult omafinantseeringu ulatuses ning selline toetuse maksmise viis on määratud taotluse rahuldamise otsuses. Sel juhul peab toetuse saaja esitama EIS-ile abikõlbliku kulu maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ning lõpparuande kinnitamist. Maksetaotlusi menetletakse kuni 30 tööpäeva. 7 Kui esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele, abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele, võib EIS teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse. 5. peatükk. Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Eelnõu viiendas peatükis käsitletakse toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigusi ja kohustusi ning toetuse tagastamisega seonduvat. Eelnõu § 21 käsitleb toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja on kohustatud viima projekti tegevused korrektselt ellu, looma ühe aasta jooksul pärast projekti lõppemist 30 töökohta, kasutama toetust vastavalt taotluses esitatud teabele ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Toetuse saaja peab tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud. Tagamaks investeeringu pikaajalist kohustust, on toetuse saajal kohustus säilitada loodud 30 töökohta viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Mõjuval põhjusel on lubatud ka selle kohustuse täitmisse paindlikult läheneda, mõjuvuse hindamine on EISi pädevuses. Toetuse saaja peab esitama EIS-ile nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates. Toetuse saaja peab teavitama EIS-i kirjalikult, kui tema osanik või aktsionär või juhtorgani liige muutub. Ta peab võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud territooriumidele. Ta peab osutama auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi. Toetuse saaja peab tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu. Ta peab säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat alates viimase väljamakse tegemisest. Toetuse saaja peab viivitamata kirjalikult teavitama EIS-i kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist. Ta peab tagama esitatud eelarvest kinnipidamise, samuti näitama toetust kasutades, et tegu on toetusega. Eelnõu § 22 käsitleb EIS-i õigusi ja kohustusi. EIS on kohustatud tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel või e-toetuse keskkonnas kättesaadavaks. Pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldab EIS oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumaksumuse ja otsuse tegemise aasta. EIS ei tohi avaldada taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud teave, mille peab avaldama. EIS peab kontrollima projekti elluviimist ning koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmeid ja teavet toetusmeetme rakendamise käigust ning osalema toetusmeetme lõppedes mõjuanalüüsi tegemises. EIS peab teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit määruse rakendamisega seotud takistustest ning säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest toetusmaksest. Eelnõu § 23 käsitleb toetuse tagastamist. EIS nõuab toetuse tagasi kaalutlusõiguse alusel. Toetuse saaja peab maksma tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Tagasimakstava toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamakstava toetusega. 8 EIS võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada. Oluline on, et kui toetuse saaja ajatamise graafikust kinni ei pea, võib EIS tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest arvates. Kui on tuvastatud, et raha on väärkasutatud või antud riigiabi ühisturuga kokkusobimatu, võib tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase makse tegemist lähtudes konkurentsiseaduse §-st 42. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ja konkurentsiseadusega. Toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustel. 4. Määruse mõjud Majanduslik mõju: eelnõu rakendamine toob olulist majanduslikku kasu, suurendades investeeringuid ja luues uusi töökohti. See soodustab piirkondade arengut ja majanduse mitmekesisust. Sotsiaalne mõju: uute töökohtade loomine parandab elukvaliteeti ja vähendab töötust. Kõrgema palgaga töökohad aitavad tõsta elatustaset. Keskkonnamõju: eelnõul ei ole otsest keskkonnamõju, kuid investeeringute suunamine keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse võib aidata saavutada rohepöörde eesmärke. 5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki tõsta 2035. aastaks tootlikkus 110%-ni EL-i keskmisest. Toetus aitab tuua investeeringuid Eesti oluliste sektorite väärtusahelatesse (TAIE 2035 fookusvaldkonnad: energeetikas kasutatavate tehnoloogiate arendamine, puidu keemiline väärindamine jne), mis suurendaksid majanduse lisandväärtust, teadmusmahukust ja olulisust globaalsetes väärtusahelates tavapärasest oluliselt rohkem. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Prognoosi järgi rahastatakse keskmiselt kaht projekti aastas keskmise maksumusega 200+ miljonit eurot projekti kohta, millest laekub maksutuluna riigile vähemalt 40% ehk 80 miljonit eurot projekti kohta (vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud „Isetasuvate eelarvemeetmete majandusmõju hindamine 2021“ metoodikale, lk 13 p 6). Keskmise projekti tulemusena luuakse 100 püsivat töökohta lisaks ehitusfaasis loodud töökohtadele. Seega ei mõjuta toetusmeede negatiivselt riigieelarvet, st toetusega kaasnevate kulude vastu arvestatakse eelarvesse ka vastavad tulud. Määruse rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele olulisi lisakulusid. 7. Määruse jõustumine 9 Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja TAIE juhtkomisjonile. 10