Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/24-1112 - Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.11.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b76bd52-cee9-4345-8b90-b22ff4156a35 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b76bd52-cee9-4345-8b90-b22ff4156a35?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 06/11/2024.a. VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 341 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruses nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 3 asendatakse sõna „makstakse“ sõnadega „võib maksta“; 2) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Rakendussätted Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatut ei rakendata 1. jaanuarist 2025. a kuni 31.detsembrini 2027. a .“. Kristen Michal Peaminister Liisa-Ly Pakosta Justiitsminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrust nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“. Määrust muudetakse riigieelarveliste kärbete vajaduse tõttu, samuti on muudatused mõjutatud tegevuse muutumisest valdkonnas. Esmalt muutub riigikeele õppimine ja selle praktiseerimine vanglakeskkonnas kinni peetud isikutele veelgi kättesaadavamaks ning vanglas on aina rohkem võimalusi riigikeele õppimiseks. Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) rahastuse abiga alustavad 2024. aasta neljandas kvartalis Eesti vanglates tegevust keelekohvikud, kus saavad osaleda nii juba teenusel (riigikeele kursusel) osalevad kinni peetud isikud kui ka isikud, kes veel riigikeele koolitusel ei osale. Teisalt on määruse muutmine seotud tegevuse muutumisega. Nimelt oli kõnealuse määruse loomise ajal määruse eesmärk suunata kinni peetud isikuid õiguskuulekamale käitumisele ja enese arendamisele tasu maksmise kaudu. Riigikeele omandamise soov peab tulema kinni peetud isiku sisemisest motivatsioonist, mitte väliste motivaatorite mõjul. Seejuures koheldakse vabaduses olevaid riigikeele õppijaid ebavõrdselt vanglas viibivate riigikeelt omandavate kinnipeetavate isikutega, sest vanglas makstakse riigikeele koolitusel osalemise eest tasu, mujal mitte. Tasu maksmine aga ei näita alati isiku motiveeritust ega ka hoiakuid ja tahet riigikeelt õppida ning rääkida. Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I 2007, 45, 321. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse nõunikud Triin Salomets ([email protected], 5860 3056) ja Greete Jalast ([email protected], 5884 3617). Määruse eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärk on muuta määrust, mis reguleerib kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrasid ning tasu arvutamise ja maksmise korda. Eelnõu §-s 1 täpsustatakse kehtiva määruse § 1 lõike 3 sõnastust. Täpsustuse käigus asendatakse sättes sõna „makstakse“ sõnaga „võib maksta“, kuna vangistusseaduse § 341 lõikes 1 on samuti sätestatud võimalus maksta kinnipeetavale õppimise eest tasu, mis ei tähenda kohustust maksta tasu. Kuna kehtiva määruse sätte sõnastus on seadusega võrreldes kohustav, ühtlustatakse määruse sõnastus seaduse sõnastusega. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse määrust §-ga 51, mille kohaselt peatatakse kinnipeetavatele õppimise eest tasu maksmine ajavahemikul 01.01.2025–31.12.2027. Muudatus on seotud nii tegevuse muutumisega kui ka valdkonna arenguga. Selgitame, et kinnipeetavatele on kavandatud suuremas mahus kõrvaltegevus ehk nn keelekohvikud, mille kaudu arendatakse kinnipeetavate isikute keeleoskust ja igapäevast suhtlemist. Keelekohvikute eesmärk on toetada kinnipeetavate isikute toimetulekut Eesti ühiskonnas ning parandada keeleoskuse omandamise kaudu nende suhtlust riigiasutustega. Keelekohvikute projekti rahastatakse ESFi abiga ning need alustavad tegevust 2024. aasta neljandas kvartalis. Keelekohvikutes saavad osaleda nii juba teenusel (riigikeele kursusel) osalevad kinni peetud isikud kui ka need, kes veel riigikeele koolitustel ei osale. ESFi lõimumis- ja keeleõppe tegevusi on planeeritud 2029. aasta lõpuni ning umbes 400 muu emakeelega kinnipeetavale. Seega muutub riigikeele omandamine vanglates kinnipeetavatele veelgi kättesaadavamaks. Kehtiva määruse loomise ajal oli määruse eesmärk suunata kinni peetud isikuid õiguskuulekamale käitumisele ja enese arendamisele tasu maksmisega. Riigikeele omandamise soov peab tulema kinni peetud isiku sisemisest motivatsioonist, mitte väliste motivaatorite mõjul. Seejuures koheldakse vabaduses olevaid riigikeele õppijaid ebavõrdselt vanglas viibivate riigikeelt omandavate kinni peetavate isikutega, sest vanglas makstakse riigikeele koolitusel osalemise eest tasu. Tasu maksmine aga ei näita alati isiku motiveeritust ega ka hoiakuid ja tahet riigikeelt õppida ning rääkida. Selgitame, et määruse jõustumisel tasu maksmise lõpetamine ja tulevikus selle potentsiaalne taastamine ei tähenda, et kinnipeetavatele tagantjärgi riigikeele õppe koolitusel osalemise eest tasu makstakse. Riigikontrolör juhtis 2019. aastal tähelepanu sellele, et Eestis on keeleõppe korraldus killustatud, koolituste hulk ei vasta vajadusele, terav puudus on kvalifitseeritud õpetajatest ning koolituste rahastamine sõltub oluliselt Eesti Töötukassa rahast ja Euroopa Liidu toetusest. Riigikontrolli audit näitas, et riik toetab täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet viie ministeeriumi – Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi – 32 tegevuse kaudu. Seetõttu on tarvis muuta ka kehtivat määrust, kuna Justiitsministeeriumi vanglateenistus on ainus asutus, mis maksab õppijale riigikeele koolitusel osalemise eest tasu. Teised riigiasutused selle eest tasu ei maksa, õppijad tasuvad koolituste eest ise. Seega seab niisugune korraldus teised riigikeele õppijad kinnipeetavatest õppijatega ebavõrdsesse olukorda. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Määrus avaldab mõju täiskasvanud kinnipeetavatele, kes ei valda eesti keelt ning kes läbivad määruse jõustumise ajal vangla vahendatavat riigikeele koolitust, millel osalemise eest makstakse tasu. Eesti kolmes vanglas on 10.09.2024.a seisuga kokku 95 isikut, kes ei valda eesti keelt ning kes läbivad määruse jõustumise ajal vangla vahendatavat riigikeele koolitust tasemel A2 ja B1, mille osalemise eest makstakse neile tasu. Täpsustame, et A1 tasemel õppivaid kinnipeetavaid on kokku 10.09.2024.a seisuga 21 ning neile tasu ei maksta. Sihtrühm Muudatused mõjutavad peamiselt muud emakeelt kõnelevaid kinnipeetavaid isikuid ning vanglas töötavaid riigikeele õpetajaid. Mõju kinnipeetavatele Mõju kinnipeetavatele on väike. Vangistusseaduse § 34 lõige 4 sätestab, et kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse võimalus eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu seaduse §-des 35 ja 36 sätestatu kohaselt, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vanglateenistus. Seega on ka edaspidi kinnipeetavatele, kes ei valda eesti keelt, riigikeele koolitus kättesaadav ning tasuta. Samuti tasub vanglateenistus ka edaspidi riigikeele õpetajate töötasu ning kinnipeetavate õppematerjalide eest. Määruse jõustudes ei maksta kinnipeetavatele enam tasu õppetöös osalemise eest. Mõju saame lugeda väikseks, kuna kinnipeetavatel isikutel on võimalus osaleda keeleõppes keelekohvikute kaudu, kus lisaks keeleoskusele arendatakse nende igapäevase suhtlemise oskust. Eesmärk on toetada kinnipeetavate isikute toimetulekut Eesti ühiskonnas ning parandada keeleoskuse kaudu nende suhtlust riigiasutustega. Keelekohvikute projekti rahastatakse ESFi abiga ning keelekohvikud alustavad tegevust 2024. aasta neljandas kvartalis. Keelekohvikutes saavad osaleda nii juba teenusel (riigikeele kursusel) osalevad kinni peetud isikud kui ka isikud, kes veel koolitusel ei osale. ESFi lõimumis- ja keeleõppe tegevusi on planeeritud 2029. aasta lõpuni ning umbes 400 muu emakeelega kinnipeetavale. Seega muutub riigikeele omandamine vanglates kinnipeetavatele veelgi kättesaadavamaks. Kokkuvõttes ei ole mõju muud emakeelt kõnelevatele kinnipeetavatele isikutele suur. Mõju riigikeele õpetajatele Määrus avaldab vähest mõju riigikeele õpetajatele. Riigikeele suurem kättesaadavus muude teenuste kaudu võib mõjutada riigikeele koolituste arvu vähenemist. Riigikeele õpetajad on vanglatesse tööle võetud tähtajaliste käsunduslepingutega ning üldjuhul kehtivad õpetajatega sõlmitud lepingud kas 2024. aasta detsembri lõpuni või muul ajal kuni 2025. aasta maikuuni. Seega juhul, kui riigikeele õppijate arv muutub, saavad vanglad kaaluda, kui paljude riigikeele õpetajatega soovitakse käsunduslepinguid pikendada. Kokkuvõttes ei ole mõju riigikeele õpetajatele suur. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid ega eeldata sellest tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Vanglad on määruse muudatustest teadlikud ning arvestavad tööprotsesside võimaliku muutmise vajadusega, mis tekib määruse jõustumise järel. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Määrus edastatakse arvamuse avaldamiseks Integratsiooni Sihtasutusele, Töötukassale, Keeleametile ja Haridus- ja Noorteametile.  Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Meie 06.11.2024 nr 8-1/7921-1 Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ määruse muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ koos seletuskirjaga. Palume esitada oma tähelepanekud hiljemalt 13. novembril käesoleval aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. määruse eelnõu 2. seletuskiri Lisaadressaadid: Haridus- ja Noorteamet Eesti Töötukassa Keeleamet Integratsiooni Sihtasutus Greete Jalast 5884 3617 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898