Eesti Laevaomanike Liit
[email protected]
Kopli 101 Meie 08.11.2017 nr 1-8-5/2902
11712 Tallinn
Määruse „Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse
ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus“
muutmisest
Lugupeetud härra Kreem
Esitame Eesti Laevaomanike Liidule kavandi majandus- ja taristuministri määruse „Laeva
juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus“ muutmiseks koos
seletuskirjaga. Kavandi eesmärk on täpsustada määruse sõnastust juhtkonna liikme ametialaste
eraldusmärkide kohta.
Esiteks on kavandis täpsustatud merelaeva juhtkonna liikme eralduspaela sümboolikat.
Tagamaks läbivalt ühesuguste eraldusmärkide ja sümboolika kasutamist, soovime sätestada
kolmnurkse aasaga merelaeva juhtkonna liikme eralduspaela kui ainuvõimaliku variandi.
Kolmnurkse aasaga merelaeva juhtkonna liikme eralduspael oli Eestis kasutusel juba enne II
maailmasõda ja oli ka märgitud ära ühe võimaliku variandina varasemates määrustes. Palume
Teie hinnangut ülalkirjeldatud täpsustuse kohta.
Lisaks on kavandis täpsustatud siseveelaevajuhi eralduspaelte kirjeldust selliselt, et see oleks
üheselt arusaadav.
Palume Teie tagasisidet esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 17. novembriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Arikas
peadirektor
Anton Merits
6205512,
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 /
[email protected] / www.vta.ee
Registrikood 70002414
KAVAND
6.11.2017
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2017 nr
Majandus- ja taristuministri 24. novembri 2014. a määruse nr 102 „Laeva juhtkonna
liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus“ muutmine
Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 27 lõike 2 alusel.
Majandus- ja taristuministri 24. novembri 2014. a määruses nr 102 „Laeva juhtkonna liikme
ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või nelinurkse“;
Sätte uus sõnastus:
(1) Eralduspael on kulla värvi 15 mm laiune pael, mis õmmeldakse musta paraadülikonna
pintsaku või naiste voodriga jaki varruka välisküljele, või kulla värvi 10–12 mm laiune pael,
mis õmmeldakse pagunile. Eralduspael on kolmnurkse aasaga. Mitme eralduspaela korral on
ülemine eralduspael kolmnurkse aasaga. Käisel on alumise eralduspaela kaugus varruka
alumisest äärest 90 mm. Eralduspaelte vahe on 3 mm.
2) paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja teine ja kolmas lause.
Sätte uus sõnastus:
(1) Eralduspael on kulla värvi 15 mm laiune pael, mille keskel on täisnurkne murdejoon ja
mis õmmeldakse musta paraadülikonna pintsaku või naiste voodriga jaki varruka välisküljele,
või kulla värvi 10–12 mm laiune pael, mille keskel on täisnurkne murdejoon ja mis
õmmeldakse pagunile. Käisel on alumise eralduspaela kaugus varruka alumisest äärest
90 mm. Eralduspaelte vahe on 3 mm.
Majandus- ja taristuministri määruse „Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja
ametialaste eraldusmärkide kirjeldus” muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 27 lõike 2 alusel.
Määruse eelnõu reguleerib mere- ja siseveelaevade juhtkonna liikmete ametiriietuse ja
ametialaste eraldusmärkide kirjeldust.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Veeteede Ameti juriidilise osakonna jurist Anton Merits
(tel 620 5512, e-post
[email protected]) ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi merendustalituse ... (tel …, e-post …@mkm.ee).
Eelnõu juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik … (tel …, e-post …@mkm.ee).
Käesoleva eelnõuga muudetakse määruse algteksti.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest punktist.
Punktiga 1 muudetakse § 10 lõiget 1 selliselt, et merelaeva juhtkonna liikme eralduspael
on kolmnurkse aasaga.
Määruse praeguse sõnastuse kohaselt on merelaeva juhtkonna liikme eralduspael kolm-
või nelinurkse aasaga, kuna nelinurkne aas tähistab mitmetes meie naaberriikides (nt
Rootsis, Venemaal) laevajuhti. Samas ei ole tegemist ühtse sümboolikaga, vaid see on
riigiti erinev. Ka on Eesti merelaeva kapteni vorm olnud ajalooliselt kolmnurkse aasaga
ning selline sõnastus oli kasutusel ka varem kehtinud asjaomastes õigusaktides.1
Punktiga 2 muudetakse § 17 lõiget 1 ning jäetakse välja teine ja kolmas lause. Muudatus
on seotud vajadusega kõrvaldada sisulised ebatäpsused kehtivas määruses.
Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 1993. a määrusega nr 126 kehtestati muuhulgas jõelaevade
(siseveelaevade) juhtkonna ametialased eraldusmärgid, mille kohaselt on eralduspaela
keskel täisnurkne murdejoon.
Siseveelaeva juhtkonna liikme eralduspael
2004. a kehtestati selle asemel majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Laeva
juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus”. Ka selle kohaselt
jäi eralduspaela keskele endiselt täisnurkne murdejoon, lisati tehti täiendus, et eralduspael
1
Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 1993. a määrus nr 126 „Veeteede Ameti töötajate, Eesti
Merehariduskeskuse töötajate ja kadettide ning mere- ja jõelaevade juhtkonna vormiriietuse ja ametialaste
eraldusmärkide kohta“. https://www.riigiteataja.ee/akt/24444
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määrus nr 90 „Laeva juhtkonna liikme
ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus“. https://www.riigiteataja.ee/akt/739535
on kolmnurkse aasaga. Tõenäoliselt viidi kõnealune täiendus sisse ekslikult, kuna
eralduspaelal olev täisnurkne murdejoon tähistabki siseveelaeva juhtkonna liiget, kuid
aasad eralduspaelal kuuluvad merelaeva juhtkonna liikme ametiriietuse juurde.
Merelaeva juhtkonna liikme eralduspael
Ka kehtiva määruse sõnastus jäi siseveelaeva juhtkonna liikme eralduspaelte puhul
analoogseks 2004. a määrusega.
Selleks, et mere- ja siseveelaeva juhtkonna liikme eralduspaelad oleksid selgelt
eristatavad, jäetakse § 17 lõike 1 sõnastusest välja viited eralduspaela aasadele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse jõustumisega sisulisi mõjusid ei kaasne.
Meretöö seaduse § 27 lõike 1 kohaselt ei ole vastava ametiriietuse kandmise kohustus,
vaid õigus. Ametiriietuse kandmise korra töökohustuste täitmise ajal kehtestab reeder.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid rahalisi kulusid ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi
(EIS) kaudu.