0 -962025 0 0 right 257175 Eesti otsingu- ja päästepiirkonna lennu- ja merepäästeplaan 2017 0 0 Eesti otsingu- ja päästepiirkonna lennu- ja merepäästeplaan 2017 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u SISUKORD PAGEREF _Toc496714514 \h 2 SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc496714515 \h 3 MÕISTED JA LÜHENDID PAGEREF _Toc496714516 \h 4 1. OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDE KORRALDAMISE EES-MÄRK PAGEREF _Toc496714517 \h 8 1.1 Õiguslikud alused PAGEREF _Toc496714518 \h 8 2. OTSINGU- JA PÄÄSTEPIIRKOND PAGEREF _Toc496714519 \h 9 3. OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDE JUHTIMISSTRUKTUUR LENNU- JA MEREPÄÄSTE JUHTUMITE KORRAL PAGEREF _Toc496714520 \h 10 3.1 Hädaabiteate menetlemine PAGEREF _Toc496714521 \h 11 3.2 Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator (SMC) PAGEREF _Toc496714522 \h 13 3.3 Otsingu- ja päästetööde sündmuskoha koordinaator (OSC) PAGEREF _Toc496714523 \h 13 3.4 Lennutegevuse koordinaatori (ACO) PAGEREF _Toc496714524 \h 13 3.5 Merepäästeüksus (SRU) PAGEREF _Toc496714525 \h 13 3.6 PPA strateegilise taseme juht PAGEREF _Toc496714526 \h 14 3.7 SAR operatiivtaseme juht PAGEREF _Toc496714527 \h 14 3.8 Toetava staabi juht PAGEREF _Toc496714528 \h 15 3.9 PPA operatiivjuht PAGEREF _Toc496714529 \h 15 3.10 Pääste P2 (Päästeameti regiooni tasandi juht) PAGEREF _Toc496714530 \h 15 3.11 Kaldategevuse juht PAGEREF _Toc496714531 \h 15 3.12 Politsei tegevuse juht PAGEREF _Toc496714532 \h 16 3.13 Pääste P5 PAGEREF _Toc496714533 \h 16 3.14 Meditsiiniabi PAGEREF _Toc496714534 \h 16 3.14.1 Vastutav meedik PAGEREF _Toc496714535 \h 16 3.14.2 Kiirabi välijuht PAGEREF _Toc496714536 \h 17 3.14.3 Sündmuskoha meedik PAGEREF _Toc496714537 \h 17 4. EESTI PÄÄSTEPIIRKONNAS OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDEL OSALEVAD AMETKON-NAD JA ORGANISATSIOONID, NENDE PÄÄSTEÜKSUSED, VALMIDUS JA ÜLESANDED PAGEREF _Toc496714538 \h 18 4.1 Vastutav ametkond PAGEREF _Toc496714539 \h 18 4.2 Lennu- ja merepääste ressursid PAGEREF _Toc496714540 \h 18 4.3 Ressursimahukamad sündmused PAGEREF _Toc496714541 \h 19 4.4 Rahvusvaheline koostöö PAGEREF _Toc496714542 \h 20 5. AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA MEEDIASUHTLUS PAGEREF _Toc496714543 \h 21 5.1 Paljude kannatanutega laevaõnnetus PAGEREF _Toc496714544 \h 21 6. KULUDE HÜVITAMISE KORRALDUS PAGEREF _Toc496714545 \h 23 Lisa 1. Eesti Vabariigi otsingu- ja päästepiirkonna (SRR) koordinaadid PAGEREF _Toc496714546 \h 24 L ISA 2 . AK…………………………………………………………………………………………....25 LISA 3. AK……………………………………………………………………………………………33 SISSEJUHATUS Lennu- ja merepääste all (edaspidi otsingu- ja päästetööd) mõeldakse Eestis korraldatud tegevust, mida teostavad valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused , omavalitusüksused, erafirmad ja vabatahtlikud organisatsioonid inimelude päästmiseks Eesti otsingu- ja päästepiirkonnas juhtunud mere - või lennu õnnetuse s või muus ohuolukorras. Selle saavutamiseks tuleb hädas olevad inimesed leida ja päästa võimalikult lühikese ajaga. Lennu- ja merepääste edukus sõltub sellest, kui kiire sti toimub olukorra hindamine ning kui kiiresti planeerit akse ja viiakse läbi otsingu- ja päästetööd . Eesti otsingu- ja päästepiirkonna lennu- ja merepäästeplaani (edaspidi plaan) koostamisel on aluseks võetud rahvusvahelised konventsioonid j a kokkulepitud protseduurid, et rakendada parima id rahvusvahelisi praktika id. P laan on kooskõlas rahvusvahelise lennunduse ja merenduse otsingu- ja päästetööde käsiraamatuga ( International Aeronautical and Maritime Search and Rescue (IAMSAR) Manual ). Plaanis määratakse otsingu- ja päästetööde korraldamise, ju htimise ja teostamise toimingud sise - ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsinguks ja päästmiseks. Plaani eesmärgiks on kindlustada vee- ja/või õhusõidukitega läbiviidavatel otsingu- ja päästetöödel osalevate rahvusvaheliste ning riiklike ja vabatahtlike päästeüksuste efektiivne kasutamine inimelu päästmiseks. Plaan sisaldab Eesti otsingu- ja päästepiirkonnas reageerivate asutuste ja isikute loetelu ning kirjeldab nende ülesande i d, plaani rakendamise tingimus i ja reageerimise põhimõtte i d. MÕISTED JA LÜHENDID ACO – l ennutegevuse koordinaator ( Aircraft Co - ordinator ) – vastava väljaõppe saanud isik, kes on määratud otsingu- ja pääste tööde l koordineerima erinevate õhusõidukite tegevust kindlaksmääratud otsingurajoonis tihedas koostöös OSC- ga . ALERFA – h äireseisund ( Alert Phase ) – olukord, mida iseloomustab teadmine, et laeva/õhusõiduki või selle pardal olevate inimeste ohutus ei ole tagatud. ASRU – l ennupäästeüksus ( Air Search and Rescue Unit ) – vastava ettevalmistuse saanud isikutest komplekteeritud õhusõiduki meeskond otsingu- ja päästetööde läbiviimiseks Eesti otsingu- ja päästepiirkonnas . COSPAS-SARSAT (COSPAS – Kosmicheskaja Sistema Poiska Avarijnyh Sudov , SARSAT – Search And Rescue Satellite-Aided Tracking ) – satelliidipõhine hä daabi automaatteavituse süsteem, mis avastab õhu- ja veesõidukite ning inimeste poolt aktiveeritud avariiraadio majakate signaale ning edastab need hädasignaalid pädevatele ametkondadele (raadiosagedus 406 MHz) . DETRESFA – õ nnetusseisund ( Distress Phase ) – olukord, mida iseloomustab põhjendatud veendumus, et laeva/õhusõidukit või selle pardal olevaid inimesi ähvardab otsene ja tõsine hädaoht ning nad võivad vajada viivitamatut abi. FIR – l ennuinfopiirkond ( Flight Inforamation Region ) – p iiritletud õhuruum, milles osutatakse lennuinfo- ja häireteenuseid . INCERFA – mä äramatuse seisund ( Uncertainty Phase ) – olukord, mida iseloomustab teadmatus laeva/õhusõiduki või selle pardal olevate inimeste ohutuse suhtes. INMARSAT – meresõitu ja avameretööstust teenindav satelliitsidesüsteem. JRCC Tallinn – M erevalvekeskus ( Joint Rescue Cordination Centre Tallinn ) – Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus, mille põhiülesanne on veesõidukite avastamine ja tuvastamine ning kontrollimise korraldamine Eesti merealadel, samuti otsingu- ja päästetööde tõhusa juhtimise, koordineerimise ning korraldamise eest vastuta mine Eesti otsingu- ja päästepiirkonnas ning merereostustõrjetööde juhtimi n e Eesti merealadel ja piiriveekogudel. Kaldategevuse juht – politseiametnik, kelle ülesanne on tagada kaldategevuspunkti tegevused. KOV – omavalitsusüksus . MF ( Medium Frequency ) – kesksagedus ( 0,3 – 3 MHz ) . MF-DSC ( MF Digital Selective Calling ) – kesksageduslik digitaal-selektiivne väljakutse . Ohuolukord ( Emergency Phase ) – üldmõiste , mis tähendab olukorr ast lähtuvalt, kas määramatuse (INCERFA), häire- (ALERFA) või õnnetusseisundit (DETRESFA). OJK – Ohutusjuurdluse Keskus . Operatiivjuht – politseiametnik, kes täidab prefekti kinnitatud graafiku alusel operatiivjuhi ülesandeid, tagades prefektuuri politseijõudude reageerimise politsei pädevusse jäävatele sündmustele ning vajadusel juhib sündmuse lahendamist operatiivsel tasandil ehk prefektuuri tööpiirkonna ulatuses ning vajadusel p refektuuri tööpiirkonna üleselt. Operatsiooniplaan -– tegevusplaan otsingu- ja päästetööde läbiviimiseks; kuj uneb olukorra hinnangu alusel, sellega määratakse kindlaks otsingu- ja päästepiirkond, osalevad pääste - üksused ning nend e ülesanded ja tegutsemise kord, plaan sisaldab meetmeid päästetava leidmiseks ja päästmiseks. OSC – o tsingu- ja päästetööde sündmuskoha koordinaator ( On- s cene Co - ordinator ) – vastava koolituse saanud isik, kes on määratud juhtima ots ingu- ja päästeoperatsioone sündmuskohal . PPA – Politsei- ja Piirivalveamet . PPA vastutav – politseiametnik, kes täidab PPA peadirektori kinnitatud graafiku alusel PPA vastutava ülesandeid, tagades üleriigiliselt politseijõudude reageerimise politsei pädevusse jäävatele sündmustele ning vajadusel juhib sündmuse lahendamist strateegilisel tasandil ehk üleriigilises ulatuses . SAR – o tsingu- ja päästetööd ( Search and Rescue ) – sise - ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsimine ja päästmine. SAR päevik – läbi viidud otsingu- ja päästetööde juhtumi kokkuvõttev aruanne. SITREP – e ttekanne olukorrast ( Situation Report ) – OSC/ACO ettekanded SMC- le või SMC info asjaomastele ametkondadele olukorrast tegevuspaigal ning tegevuse arengust (operatsiooniplaanidest). SMC – o tsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator ( Search Mission Coordinator ) – vastava koolituse saanud isik, kes on määratud juhtima konkre etse juhtumi otsingu- ja pääste operatsioone Eesti otsingu- ja päästepiirkonnas. SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus . SPOC – SAR k ontaktpunkt ( Search And Rescue Point of Contact ) – kontaktpunkt lennu- ja merepääste otsingu- ja p äästesündmuse korral; pääst e koordinatsioonikeskused jm tunnustatud riiklikud kontaktpunktid, mis vastutavad COSPAS-SARSAT hädakutsungite vastuvõtu eest päästmaks hädas olevaid inimesi . SRR – o tsingu- ja päästepiirkond ( Search and Rescue Region ) – riikidevaheliste lepingutega kindlaksmääratud ala, mille piires osutatakse otsingu- ja päästeteenuseid. Eesti SRR ü htib Eesti lennuinfopiirkonnaga (Tallinn FIR). S trateegiline staap – sündmuse lahendamise strateegilise tasandi juhtimiseks moodustatud juhtimisüksus. SRU – m erepäästeüksus ( Search and Rescue Unit ) – vastava ettevalmistuse saanud isikutest komplekteeritud spetsiaalvarustusega v eesõiduki meeskond otsingu- ja päästetööde läbiviimiseks Eesti otsingu- ja päästepiirkonnas ning reostustõrjetööde läbiviimiseks merealadel või piiriveekogudel. Sündmuskoht – otsingu- ja päästepiirkonnas olev ala, kus teostatakse otsingu- ja päästetöid. Tallinn FIR (Tallinn Flight Information Region ) – õhuruumiosa, milles Eesti osutab rahvusvaheliste lepingute alusel lennuliiklusteenuseid . Vee- ja õhusõiduki valmisolek – v õimekus reageerida ning teostada otsingu- ja päästetöid, sh reostustõrjetöid vastavalt deklareeritud valmisoleku astmele ja võimekustele. Veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend. VHF ( Very High Frequency ) – ülikõrgsagedus (30–300 MHz), millel töötab mh mereraadio- ja lennundusside. VHF-DSC ( VHF Digital Selective Calling ) – ülikõrgsageduslik digitaal-selektiivn e väljakutse , so poolautomaatne süsteem r aadiotelefoni kõnede tegemiseks; VHF kõnede standardina on see osa ülemaailmsest merehäda- ja ohutuse süsteemist (GMDSS). V älijuht – politseiametnik, kes täidab prefektuuri territoriaalse struktuuriüksuse juhi kinnitatud graafiku alusel välijuhi ülesandeid, tagades prefektuuri territoriaalse struktuuriüksuse politseijõudude valmisoleku reageerida politsei pädevusse jäävatele sündmustele ning vajadusel juhib sündmuse lahendamist taktikalisel tasandil. OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDE KORRALDAMISE EES - MÄRK SAR -i korraldamise eesmärgiks on kiire ja vältimatu abi tagamine Eesti SRR-s, aga ka väljaspool seda ohuolukorda sattunud või ähvardavas häda ohus oleva inimes (t) e leidmiseks ja päästmiseks. SAR jagune b : otsinguteks – kui õnnetuse asukoht ei ole teada; päästetöödeks – kui õnnetuse asukoht on teada. SAR -i teostatakse vastavalt olukorrale järjestikku, eraldi või koos . 1.1 Õiguslikud alused Rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste 1979. aasta konventsioon ( International Convention on Maritime Search and Rescue , 1979 ), (RT II 2001, 11, 56). Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS – 1974/78), (RT II 2001, 22, 117). Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon ( Convention on International Civil Aviation ) (RT II 2000, 2, 12). Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 12 „ Search and Rescue “. Rahvusvaheline lennunduse ja merenduse otsingu- ja päästetööde käsiraamat ( International Aeronautical and Maritime Search and Rescue (IAMSAR) Manual ). Päästeseadus . (2017). RT I 2010, 24, 115 ; RT I, 03.03.2017, 21 . [WWW] www.riigiteataja.ee/akt/103032017021 Politsei- ja piirivalveseadus . (2017). RT I 2009, 26, 159; RT I, 05.05.2017, 4 . [WWW] www.riigiteataja.ee/akt/ppvs Hädaolukorra seadus . (2017). RT I, 03.03.2017 , 1. [WWW] www.riigiteataja.ee/akt/hos Lennundusseadus. (2017). RT I 1999, 26, 376; RT I, 03.03.2017, 16 . [WWW] www.riigiteataja.ee/akt/lenns Otsingu- ja päästetöö, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti m erealal ning piiriveekogus. Vabariigi Valitsus e 23.07.2002 määrus nr 237 , RT I 200 2, 66, 403; RT I, 11.09.2012, 3 . [WWW] www.riigiteataja.ee/akt/111092012012 OTSINGU- JA PÄÄSTEPIIRKOND Eesti SRR-iks (Joonis 1) on rahvusvaheliste lepingute alusel kokkulepitud riiklikult määratud lennuinfopiirkond (Tallinn FIR), kus teostatakse SAR-i . Eesti SRR koordinaadid on toodud Lisas 1 . Joonis 1. Eesti otsingu- ja päästepiirkond ( punane joon tähistab Tallinn FIR piiri ja sinine joon Eesti riigipiiri) . Lennupäästesündmuse korral lahendatakse juhtumit järgmiselt : l ennuvälja piirkonnas raadiusega viis meremiili (9,3 km) toimunud lennuõnnetuse korral korraldavad esmaseid otsingu- ja päästetöid lennuvälja valdajad; m aismaa kohal toimunud lennuõnnetuse korral teostab otsingutöid Politsei- ja Piirivalve amet ning päästetöid Päästeamet; m erealadel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluval osal ning muus piiriveekogus korraldab nii otsingu- kui ka päästetöid Politsei- ja Piirivalveamet. 3 . OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDE JUHTIMISSTRUKTUUR LENNU- JA MEREPÄÄSTE JUHTUMITE KORRAL SAR-i efektiivse ja jätkusuutliku toimimise aluseks on neli faasi: Valmisolek – SAR-i le reageerimiseks peab olema tagatud valmisolek 24/7. Reageerimine – üksuste reageerimine sündmusele. SAR ressursside kaasamise ja nende koordineerimise eest vastutab ainuisikuliselt Merevalvekeskuses (edaspidi JRCC Tallinn) töötav SMC vastavalt Joonisel 2 toodud juhtimisskeemile. Taastumine – reageerimisele järgnev etapp, kus SAR-is osalenud üksused vaatavad üle varustuse , täiendavad varu sid , vahetavad välja purunenud või kaduma läinud asjad, puhk avad jne . Lisaks toimub erakorraliste kulude arvestus (toitlustuskulud, ületundide arvestus ja nende kompenseerimine jne), vajalike aruannete koostamine, esitamine ja sisestamine andmebaasidesse. Analüüs – etapp, kus analüüsitakse SAR juhtumit põhjalikult, tuues välja kõik asjaolud (mis läks hästi, mis läks halvasti, samuti muud tegurid, mis mõjutasid SAR juhtumit). Analüüsi üheks ees märgiks on esitada ettepanekui d PPA vastutavale osakonnale muudatusettepanekute tegemiseks lennu- ja merepäästeplaani. Lisaks on analüüsi põhjal võimalik teha ettepanekuid paranduste tegemiseks SAR töö - korralduses , SAR ressursside ümberpaigutamiseks, koolituse parendamiseks jne. SAR-i koordineerimise ja juhtimise eest Eesti SRR-s aset leidnud lennu- või mereõnnetuse korral vastutab JRCC Tallinn . SAR-i juhtimine Eesti SRR-s toimub Joonisel 2 toodud juhtimisskeemi alusel. J uhtimis skeemi rakendatakse sõltuvalt olemasolevate või võimalike tagajärgede ulatusest: taktikalisel ja operatiivtasandil; taktikalisel , operatiiv - ja strateegilisel tasandil . Ressursimahuka ma SAR-i korral võib Merevalvekeskuse staabi kooseisu arvata mh PPA regioonijuhi, vastutava meediku, Päästeameti vastutava teenistuja ja JRCC Tallinna juhi . SMC võib kaasata ka strateegilis e taseme ja toetava staabi juhi . 3 .1 Hädaabiteate menetlemine JRCC Tallinn peab tagama katkematu hädaabiteadete vastuvõtmise, menetlemise ja asjaomaste ressursside alarmeerimise otsingu- ja päästetöödele Eesti SRR-s . Lähtuvalt ohuolukorra astmest toimub vee- ja õhusõidukite alarmeerimine. Ohuolukorrad jagunevad: INCERFA – määramatuse seisund; ALERFA – häireseisund; DETRESFA – õnnetusseisund. SAR sündmuste teabe puhul on tegemist operatiivinfoga. Operatiivinfo on kiireloomuline teave, mis on vajalik edasilükkamatuteks toiminguteks sündmuse lahendamisel või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või järelevalveks nimetatud toimingute tegemise üle. JRCC Tallinn on vastutav hädaabikõnede menetlemise eest, mis laekuvad keskusesse: t elefoni teel; VHF kanalil 16 (156,800 MHz) ; VHF kanalil 69 (156,475 MHz) ; VHF-DSC kanal il 70 (156,525 MHz) ; MF kanal il ( 2182 kHz ); MF-DSC kanal il ( 2187,5 kHz ); COSPAS-SARSAT või INMARSAT süsteemi vahendusel ; või muul viisil . SAR käigus leitud hukkunu lähedaste teavitamise eest vastutab PPA . 760650 526955 0 0 OTSINGU- JA PÄÄSTE TÖÖDE JUHTIMISSKEEM EESTI PÄÄSTEPIIRKONNAS STRATEEGILINE TASAND 4485640 954788 0 5256575 442700 0 0 4104640 179070 PPA STRATEEGILISE TASEME JUHT PPA vastutav või vajadusel muu politseiametnik 0 PPA STRATEEGILISE TASEME JUHT PPA vastutav või vajadusel muu politseiametnik 965375 565100 SMC 0 0 SMC 6494975 291500 STRATEEGILINE STAAP 0 STRATEEGILINE STAAP 6178175 169100 0 0 OPERATIIVNE TASAND -35424 9950 0 762420 736600 0 0 2765375 974750 0 5270500 513500 0 0 4427855 1276985 0 2770720 492125 0 4104575 297950 SAR OP TASEME JUHT PPA Merevalvekeskuse juht või tema ülesandeid täitev ametnik 0 0 SAR OP TASEME JUHT PPA Merevalvekeskuse juht või tema ülesandeid täitev ametnik 5134175 945950 PÄÄSTE P2 0 0 PÄÄSTE P2 4262975 945950 VASTUTAV MEEDIK 0 0 VASTUTAV MEEDIK 3406140 944665 PPA OPERATIIVJUHT 0 0 PPA OPERATIIVJUHT 1000760 297815 SMC 0 0 SMC 1353820 988700 SMC abi(d) 0 0 SMC abi(d) 1368425 1003305 0 965375 1269950 SMC 0 0 SMC 6178175 233150 TOETAVA STAABI JUHT 0 TOETAVA STAABI JUHT -28851 1766073 0 0 7138015 482088 Koostööpartnerid Kaitsepolitseiamet Välisministeerium Veeteede Amet, reeder, SMIT, Häirekeskus, KOV, OJK, Päästeamet … 0 Koostööpartnerid Kaitsepolitseiamet Välisministeerium Veeteede Amet, reeder, SMIT, Häirekeskus, KOV, OJK, Päästeamet … 6180671 484505 PPA Logistikabüroo Kommunikatsiooni-büroo Keskkriminaalpolitsei … PPA Logistikabüroo Kommunikatsiooni-büroo Keskkriminaalpolitsei … TAKTIKALINE TASAND/SÜNDMUSKOHT 5059045 873760 PÄÄSTE P5 0 0 PÄÄSTE P5 2057393 1369060 SRU 0 0 SRU 2480945 1370582 SRU 0 0 SRU 2904629 1371600 SRU 0 0 SRU 2502535 1030605 0 2419350 510540 OSC OSC 727290 521335 ACO ACO 789520 1029335 0 221195 1367790 ASRU O 0 0 ASRU O 735545 1371600 ASRU O 0 0 ASRU O 1246085 1367790 ASRU O 0 0 ASRU O 4502785 535940 0 0 3667275 873375 KIIRABI VÄLIJUHT 0 0 KIIRABI VÄLIJUHT 4362450 872705 POLITSEI TEGEVUSE JUHT 0 0 POLITSEI TEGEVUSE JUHT 4127975 174025 KALDATEGEVUSE JUHT (PPA välijuht) 0 0 KALDATEGEVUSE JUHT (PPA välijuht) 1509395 4523740 Joonis 2 . Otsingu- ja päästetööde juhtimisskeem 3.2 Otsingu- ja päästetööde juhtumi koordinaator (SMC) Otsingu- ja päästetöid merel või piiriveekogul koordineerib ja juhib JRCC Tallinnas töötav SMC, kes vastutab ainuisikuliselt SAR-i läbiviimise eest – alustamisest ja ressursi rakendamisest kuni lõpetamiseni, kui kõik ellujäänud on päästetud ja toimetatud ohutusse kohta või kui edasine hädasolijate otsimine ei anna enam tulemusi arvestades kõiki sündmust puudutavaid asjaolusid ja mõjutavaid tegureid. SMC ülesandeid võib täita vaid vastava väljaõppega isik. SMC-l on õigus SAR peatada või lõpetada, kui otsitav( ad ) on leitud, või on alust arvata, et edasised otsingud ei anna tulemusi, või seatakse ohtu päästeressursid (halvad ilmastikutingimused, pimed as pole kasutada öövaatlusseadmeid või soojuskaameraid) jne. SMC ülesanded on toodud L isas 2 . 3.3 Otsingu- ja pääs t etööde sündmuskoha koordinaator (OSC) Kui sündmuskohale kaasatakse kaks või enam üksust võib SMC määrata otsingu- ja päästetööde sündmuskoha koordinaatori ehk OSC. OSC ülesanded on toodud L isas 2 . 3.4 Lennutegevuse koordinaatori (ACO) ACO on isik või meeskond, kes koordineerib õhusõidukite tegevust SAR korral eesmärgiga toetada SMC ja OSC tegevust. ACO baseerub SAR korral JRCC Tallinna ruumides või vajaliku tehnilise varustusega õhusõiduki pardal. ACO ülesandeid saab täita ainult va stavat väljaõpet omav isik, kes tegutseb SMC suuniste alusel. ACO ülesanded on toodud L isas 2 . 3.5 Mere päästeüksus (SRU) SRU on vastava ettevalmistuse saanud isikutest komplekteeritud spetsiaalvarustusega üksus SAR läbiviimiseks merel või piiriveekogul. SRU meeskonna v äljaõppe, mehitatuse , varustatuse ja veesõidukite klassifitseerimise nõuded kehtestatakse vastavate käskkirja (de) ga . SAR-is osalev merepäästeüksus tegutseb lähtuvalt SRU metoodilise st juhendi st , mis kehtestatakse PPA peadirektori käskkirjaga. SRU metoodilises juhendis on detailselt kirjeldatud SAR-is osaleva(te) SRU ( d e) ülesanded , samuti meetodid nende ülesan nete täitmiseks . SAR-i ks kasutatav v eesõiduk peab olema varustatud SAR-i teostamiseks vajaliku varustusega olenevalt veesõiduki suurusest ja tüübist. SRU ülesanneteks on teostada sündmuskohal SAR-i , t ransportida vajadusel sündmuskohale m erepäästevarustust ja vahendeid, a nda kannatanu ( te ) le esmaa bi ja vajadusel osutada muud abi, t oimetada kannatanud ohutus se kohta, t äita SMC- lt saadud korraldusi ning t agada SRU enda ohutus. 3.6 PPA s trateegilise taseme juht Strateegilise taseme juhi ülesandeks on t egevuse alustamisel informatsiooni kogumine, olukorra hindamine ja tegevuste planeerimine PPA tasemel. Strateegilise taseme juht on PPA vastutav või vajadusel muu politseiametnik . Strateegilise taseme juht k oostab ülevaateid otsingu- ja päästetööde käigust ning ülevaate rakendatavatest meetmetest. Sündmuse lahendamise strateegilise tasandi juhtimiseks moodustatakse vajadusel strateegiline staap. S trateegilise taseme juhi ülesanded on toodud Lisas 2. 3.7 SAR o p eratiiv taseme juht SAR o peratiivtaseme juhi ülesandeks on vajadusel teha ettepanekuid strateegilise taseme juhile suurendada PPA operatiivset valmisolekut või taotleda päästetöödele täiendavat abi. SAR o p eratiiv taseme juht , kelleks on JRCC Tallinna juht, k orraldab sündmust juhtiva juhtimisstruktuuri ja toetava juht imisstruktuuri vahelise koostöö, samuti v astutab avalikkuse teavitamise korraldamise eest päästesündmusega kaasnevate st elutegevust häirivatest asjaoludest. Vajadusel võib SAR op eratiivtaseme juht välja vahetada SMC või võtta juhtimise üle. SAR o peratiivtaseme juhi ülesanded on toodud Lisas 2. 3.8 Toetava staabi juht Toetava staabi juht korraldab toetava staabi tööd ning jälgib kaasatud osapoolte ülesannete täitmist. Toetava staabi juht tagab operatiivtaseme juhi ning SMC korralduste ja otsuste elluviimise. Toetava staabi juhi ülesanded on toodud Lisas 2. 3.9 PPA operatiivjuht PPA operatiivju ht peab tagama kaldategevuse võimekuse – tema määrab kaldategevuspunktile ülesanded ning vastutava (kaldategevuse juht ja politsei tegevuse juht), samuti tagab kaldategevuspunkti logistilise toe. PPA operatiivjuhi ülesanded on toodud Lisas 2. 3.10 Pääste P2 (Päästeameti regiooni tasandi juht) P ääste P2 (Põhja P2) omab pädevust juhtida merepäästesündmuse lahendamise tegevuspiirkonnas paiknevaid Päästeameti päästeressursse (va SRU-d, kes alluvad otse SMC- le ) ning omab pädevust üleriigiliselt Päästeameti päästeressursside kaasamiseks või k aasamise vahendamiseks. P ääste P 2 sa ab informatsiooni kaldategevus punktis olevalt vastutavalt päästeteenistujalt ( P5 ) Päästeameti pääste ressursside, ülesannete ja tegevuste kohta. P ääste P2 edastab ja vahetab SMC- le talle vajalikku päästeteenistuse pädevusse kuuluvat infot. Pääste P2 ülesanded on toodud Lisas 2 . 3. 11 Kaldategevus e juht Kaldategevuse juht peab tagama kaldategevuspunkti tegevused (kannatanute ja evakueeritute vastuvõtmine ning nende edasitoimetamine haiglatesse või majutuspunktidesse). Esimesena kaldategevuspunkti saabunud ametkond alustab kaldategevuste juhtimist , üldjuhul on kaldategevuse juhiks PPA välijuht . Kaldategevuspunkt luuakse SMC korraldusel. Kaldategevuse juhi ülesanded on toodud Lisas 2. 3.1 2 Politsei tegevuse juht Politsei tegevuse juht korraldab, juhib ja juhendab t alle allutatud ressursside tööd ning teeb koostööd teiste kaldategevuspunktis osalevate teenistuste vastavate juhtidega . Politsei tegevuse juht võib samaaegselt olla ka kaldategevuse juht. 3.13 Pääste P5 Pääste P5 korraldab, juhib ja juhendab t alle allutatud Päästeameti ressursside tööd ning teeb koostööd teiste kaldategevuspunktis osalevate teenistuste vastavate juhtidega . 3. 14 Meditsiiniabi Veesõidukite meeskondade meditsiinilist nõustamist korraldab vajadusel JRCC Tallinn koostöös SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Otsingu- ja päästetöödele kaasatakse SMC poolt vastavalt vajadusele järgnevalt nimetatud osapooled. 3 .14.1 Vastutav meedik Sündmuste lahendamise paremaks korraldamiseks kaasab SMC vajadusel JRCC Tallinna staab i koosseisu vastutava meediku, kelleks on Tallinna Kiirabi operatiivjuht või peaarst (III juhtimistasand) . Vastutav meedik omab pädevust juhtida merepäästesündmuse lahendamise tegevuspiirkonnas (Põhja regioon) paiknevaid kiirabi ressursse ning omab volitust üleriigiliselt kiirabiressursside kaasamiseks või kaasamise vahendamiseks läbi Terviseameti. Vastutav meedik e dastab SMC- le talle vajalikku kiirabi pädevusse kuuluvat infot, koostab ja sa adab raporteid Terviseametile ning korraldab kiirabi ressursside vahetust ressursimahuka SAR korral. Vastutava meedi ku ülesanded on toodud Lisas 2 3.14.2 Kiirabi välijuht Kiirabi välijuht (II juhtimistasand) on kiirabitöötaja kaldategevus punkti s , kes vastutab merepäästesündmuse lahendamisel meditsiinilise tegevuse juhtimise eest sündmuskohal. Kaldategevuspunktis juhib oma punktis meedikute tegevust koostöös teiste kaldategevuspunktis osalevate teenistuste vastavate juhtidega. Kiirabi välijuhi tegevust koordineerib JRCC Tallinna staabi s olev vastutav meedik, kui on määratud. Kiirabi välijuhi ülesanded on toodud Lisas 2 . 3.14 . 3 Sündmuskoha meedik Sündmuskoha meedik on tervishoiutöötaja, kes korraldab sündmuskohal meditsiinilise abi andmist: ohu hindamine, olukorra hindamine sündmuskohal, info edastamine JRCC Tallinna le, kannatanute kogumispunkti loomine ja selle töö korraldamine, triaaži läbiviimne. Sündmuskoha meedik teeb koostööd vastutava meediku jt sündmuskohal loo davate meditsiiniabi osutavate struktuuride (kannatanute kogumispunkt, ravipunk t, transpordipunkt) meedikutega . Sündmuskoha me ediku ülesanded on toodud Lisas 2 . 4. EESTI PÄÄ STEPIIRKONNAS OTSINGU- JA PÄÄSTE-TÖÖDE L OSALEVAD AMETKONNAD JA ORGANISAT - SIOONID, NENDE PÄÄSTEÜKSUSED, VALMIDUS JA ÜLESANDED Tõhusama ja kiireima abi osutamiseks on JRCC Tallinna l ressursikataloog, kus on ära toodud kogu Eesti lennu- ja merepääste ressurss. Nendeks on: PPA õhu- ja veesõidukid; Päästeameti veesõidukid; v abatahtlike merepäästeühingute veesõidukid; t eised võimalikud ressursid (erasektor jne) , mida SMC-l on võimalik ametiabi taotluse korral kasutada võ imalikult kiire abi osutamiseks . JRCC Tallinna kohustus on ressursikataloogi täiendada ja uuenda da . Lennu- ja merepääste ressursikataloog on JRCC Tallinna töödokument, mis annab ülevaate erinevatest võimalikest ressurssidest (sh kontaktid, valmisolek ja muud tegurid, mis mõjutavad otsingu- ja päästetöid), mida saab kasutada lennu- ja merepääste sündmuste korral. 4.1 Vastutav ametkond Vabariigi Valitsuse määruse 23.07.2002 nr 237 „ Otsingu- ja päästetöö, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning piiriveekogus “ § 3 alusel juhib otsingu- ja päästetööde korraldamist PPA tema koosseisu kuuluvate struktuuriüksuste kaudu. K ui Eesti SRR-s toimuva st SAR-ist võtavad osa rahvusvahelised päästeüksused, alluvad viimased operatiivse lt JRCC Tallinnal e ning juhinduvad oma tege vustes SMC poolt välja töötatud operatsiooniplaanist. SAR-i ga seotud ministeeriumid ja nende haldusala ametkondade ülesanded on toodud Vabariigi Valitsuse 23.07.2002 määruses nr 237. 4.2 Lennu- ja merepääste ressursid Valmisoleku operatiiv-ressurss (põhiressurss) A Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Lennuliiklusteeninduse AS Kiirabiteenuse osutajad Kaasatav ressurss (abiressurss) B Haiglad Käitajad Vabatahtlikud merepäästeühingud Toetav ressurss (abiressurss) C Kaitsevägi Kaitseliit Vabatahtlikud organisatsioonid Valmisolekus operatiivressurss on ressurss, mis on valmis koheselt talle antud väljasõidukorralduse alusel reageerima SAR-ile . Kaasatav ressurss on ressurss, mille kaasamine SAR-i läbiviimiseks toimub SMC otsusel ning vastavalt SMC poolt antavatele juhistele. Toetav a ressurssi SAR-i kaasamise aluseks on kehtestatud korras ametiabi taotlemine või vastavate lepingute olemasolu. 4.3 Ressursimahukamad sündmused Ressursimahukamate sündmuste korral on sündmuse lahendamisel osalevate asutuste ja isikute ülesanded järgmised: 1) PPA juhib sündmuste lahendamist ning viib läbi SAR-i ; 2) p äästeasutus osaleb sündmuse lahendamisel ; 3) Terviseamet koordineerib vajadusel sündmuse lahendamisel osalevate või lahendamisega seotud tervishoiuteenuse osutajate tegevust ning vajalike täiendavate tervishoiu ressursside kaasamist; 4) t ervishoiuteenuse osutajad tagavad kannatanutele vajalike tervishoiuteenuste osutamise. 5 ) Veeteede Amet edastab PPA-lt saadud informatsiooni alusel laevaõnnetuse korral sise - ja territoriaalmeres õnnetuse piirkonnas asuvatele veesõidukitele ( navigatsiooni ) hoiatuse ning annab võimalusel PPA käsutusse ameti laeva(d) SAR-i teostamiseks; 6) vabatahtlikud merepäästjad ja teised võima likud ressursid (erasektor jne) osalevad sündmuste lahendamisel; 7) t eistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka ressursimahukamate sündmuste lahendamisel. 4. 4 Rahvusvaheline koostöö Vastavalt riikidevahelist e mere- ja lennuotsingute ning mere- ja lennupääste koostöökokku - lepetele kuulub abi kutsumine ja andmine M erevalvekeskuse kompetentsi ( S POC ). Välisressursside kaasamise ja neile ülesannete andmise eest vastutab ainuisikuliselt SMC. Välisressursside kaasamine toimub riikidevaheliste kokkulepete alusel. Naaberriikidest appi kutsutud päästeüksustele tagatakse riigipiiri ületamisel kiire ja l ihtne piiri- ning tollikontroll juhul, kui on sõlmitud vastavad riikidevahelised lepingud ning ametkondade vahelised koostööprotokollid. Lepingupooled vabastavad oma territooriumile saabuvate päästeük suste varustuse ning abistamis vahendid kõigist tolli- j m maksudest ning lõivudest. Eesti Vabariik on sõlminud järgnevad riikidevahelised lepingud ja ametkondade vahelised protokollid: Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline mere- ja lennuotsingute ning mere- ja le nnupäästealane koostöökokkulepe; Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline mere- ja lennuotsingut e ning -pääste koostöökokkulepe; Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vaheline mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe. Tulenevalt riikidevahelistest lepingutest katavad osapooled otsingu- ja päästeoperatsioonide käigus tekkinud kulud oma vahenditest. 5. AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA MEEDIASUHTLUS SAR kommunikatsiooni juhib PPA . Kommunikatsioonibüroo esmaseks kontaktiks on ööpäevaringses valves olev valvepressiesindaja . Sündmusest, mis võib pälvida suure avalikkuse huvi , peab pressiesindajat teavitama võimalikult kiiresti. Informatsiooni mereala del ja piiriveekogudel toimuva SAR-i kohta tuleb meed iale hakata jagama koheselt. Avalikkuse teavitamisel on vajalik tagada: 1 . väärinfo ja spekulatsioonide ümberlükkamine; 2 . sündmuse kohta infojagamise viisidest teavitamine. Peamiseks infoedastusviisiks on lennu- ja merepääste juhtumite puhul regulaarsed pressiteated ning intervjuud ja briifingud. Ressursimahuka SAR sündmuse korral rakendub PPA kriisikommunikatsiooni mudel – moodustatakse teavitusgrupp. Grupp moodustatakse PPA kommunikatsioonibüroo inimestest, vajadusel kaasatakse teiste kaasatud ametkondade (pressi)esindajad. Meediasuhtlus toimub teavitusgrupi algatusel ainult läbi teavitusgrupi. Kommentaare, informatsiooni, selgitusi ja teavet ajakirjanikele ei anta ilma pressiesindaja teadmata. Kõik ajakirjanikud suunatakse mistahes küsimustega kommunikatsioonimeeskonna poole. JRCC Tallinn edastab korrektse info sü ndmuse kohta pressiesindajale. Pressiesindaja korraldab intervjuud ja valmistab kõneisiku intervjuuks ette. Pressiesindaja juhendab briifingute toimumisest ka koostööpartnerite kõneisikuid. Kõneisik peab olema meediale kokkulepitud ajal intervjuudeks või briifinguteks kättesaadav. Kõneisik otsustatakse vastavalt olukorrale – ta peab olema otsingu- ja päästetöödega kursis, kuid tema ülesanded peavad võimald ama ajakirjanikega tegelemist. 5.1 Paljude kannatanutega laevaõnnetus Paljude kannatanutega laevaõnnetuse tekkimise vahetust ohust teavitab PPA Siseministee riumi teabe- ja analüüsiosakonda , p aljude kannatanutega laevaõnnetusest teavitavad Sise - ministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonda P PA ning Veeteede Amet. Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakond edastab PPA-lt saadud teabe paljude kannatanutega laevaõnnetusest või paljude kannatanutega laevaõnnetuse tekkimise vahetust ohust viivitamata Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehele, tema äraolekul Vabariigi Valitsuse krii sikomisjoni esimehe asetäitjale ning korralduse saamisel kriisikomisjoni liikmetele ja teistele asjassepuutuvatele ametiisikutele, asutustele ja juriidilistele isikutele . Avalikust teavitab õnnetuse vahetust ohust, õnnetusest ning õnnetuse lahendamisest PPA . Teavituskava avalikkuse teavitamise korraldamiseks koostab koostöös õnnetuse lahendamisele kaasatavate asutustega PPA . Teavituskava koostamist nõustab valitsuse kommunikatsiooni - büroo. Teavituskava kinnitab PPA. Teavituskava on enne selle kehtestamist heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni kriisikommunikatsiooni töögrupi juhi poolt. 6. KULUDE HÜVITAMISE KORRALDUS Esmase kulude katteallikana nähakse ette SAR-is osalevate asutuste eelarvelis i vahend e id. Tervishoiuteenuse osutajatele kaetakse tervishoiuteenuse osutamise kulud ravikindlustuse eelarvest või riigieelarves vältimatu abi osutamiseks ettenähtud vahenditest. Vahendite mittepiisavusel või puudumisel esitatakse taotlus kulude katmiseks Vabariigi Valitsuse reservist vastavalt Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise korrale. Lisa 1. Eesti Vaba riigi otsingu- ja päästepiirkonna (SRR) koordinaadid Eesti SRR piir kulgeb punktist, mille koordinaadid on 57 31,100’N 0 27 20,400’E piki Eesti Vabariigi ja Läti Vabariig i maismaapiiri kuni punktini nr 1 , mille koordinaadid on 57 52,47100’N 0 24 21,40600’E , edasi mööda Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi merepiiri ühendades punkte , mille koordinaadid on: 2) 57 55,033’N 024 15,667’E; 10) 57 46,831’N 022 54,461’E; 3) 57 53,950’N 024 12,567’E; 11) 57 56,450’N 022 42,450’E; 4) 57 53,950’N 023 36,067’E; 12) 57 55,644’N 022 35,016’E; 5) 57 46,974’N 023 38,910’E; 13) 57 46,750’N 022 08,600’E; 6) 57 40,173’N 023 34,940’E; 14) 57 44,967’N 021 54,967’E; 7) 57 35,630’N 023 24,361’E; 15) 57 45,783’N 0 21 50,567’E; 8) 57 35,183’N 023 10,850’E; 16) 58 25,000’N 020 38,000’E; 9) 57 42,133’N 022 59,950’E; edasi mööda Eesti FIR piiri ühendades punkte, mille koordinaadid on: 17) 59 00,000’N 021 00,000’E 2 1) 59 52,000’N 025 58,500’E 18) 59 53,000’N 024 51,000’E 22) 59 36,700’N 027 38,200’E 19) 59 54,500’N 025 20,000’E 23) 59 28,300’N 028 02,600’E 20) 59 53,000’N 025 52,000’E ja edasi piki Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist kontrolljoont kuni punktini koordinaatidega 57 31,100’N 027 20,400’E . Eesti SRR piirid ei ole ohuolukorda sattunud merehädalistele, vee- või õhusõidukile abi andmisel takistuseks.
Tere,
MKM-i saabus kooskõlastamiseks ja kommenteerimiseks Eesti SRR SAR plaan. (manuses)
Plaani läbi vaadates leidsin punkt 4.3 Ressursimahukad sündmused alt VA kohustused (lõige 5).
5) Veeteede Amet edastab PPA-lt saadud informatsiooni alusel laevaõnnetuse korral sise-
ja territoriaalmeres õnnetuse piirkonnas asuvatele veesõidukitele (navigatsiooni)hoiatuse
ning annab võimalusel PPA käsutusse ameti laeva(d) SAR-i teostamiseks;
Minu küsimus on, kas VA-l on koostöökokkulepe või mõni muu õigusaktidest tulenev kohustus anda PPA
käsutusse laevu? Või toimub selline tegevus ametiabi korras?
Palun kiiret tagasisidet, kuna vastust oodatakse reedeks 24.11.2017.
Lugupidamisega,
Kadi Saks
Merendustalituse peaspetsialist
Lennundus- ja merendusosakond
6256404;
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium