RE: Narva transiitteede projekti tasuvusanalüüsi hinnang II

Saatja: Mario Lambing <[email protected]> Saadetud: 06.05.2020 16:45 Adressaat: Kristi Purik <[email protected]> Koopia: Eva Killar <[email protected]> Teema: RE: Narva transiitteede projekti tasuvusanalüüs Manused: image001.png; image002.jpg; Tasuvusanalüüsi hinnangu KL_TEN-T Narvas_2020_Mario Lambing.asice Tere! Saadan oma hinnangu. Teritades Mario From: Kristi Purik [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, April 29, 2020 12:21 PM To: Mario Lambing <[email protected]> Subject: RE: Narva transiitteede projekti tasuvusanalüüs Tere Mario Saadan sulle hinnangu saamiseks Narva linna uue tasuvusanalüüsi. Lisan juurde ka TRO muudatustaotluse ja hetkel kehtiva TRO. Kas sul oleks midagi veel vaja hinnangu kujundamiseks? Parimate soovidega, Kristi Purik projektiekspert Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet From: Mario Lambing <[email protected]> Sent: Monday, February 3, 2020 1:52 PM To: Kristi Purik <[email protected]> Subject: RE: Narva transiitteede projekti tasuvusanalüüs Tere! Kui panna mudelisse lihtsalt uus suurem investeerimiskulu, siis muude eelduste samaks jäämisel ei ole sotsiaalmajanduslik tasuvus enam positiivne. Samas nagu ma aru saan, siis küsimus ei ole mitte ainult hinnatõusus, vaid nad soovivad lisarahaga teha täiendavaid töid, mis tähendaks ka täiendavat kasu teede kasutajatele ja siis suureneks ka analüüsis tulu pool. Aga nagu ma algses hinnangus välja tõin, siis antud projekti tasuvusanalüüs oli täis küsitavusi ja kui nad peaksid hakkama seda suurema investeeringu valguses uuendama, siis lihtsalt vana mudeli kõpitsemisest jääb väheks, siis peaks juba tõesti uue tegema, kus oleks hinnangus mainitud probleemidega ka arvestatud. Tervitades Mario Lambing majandusarengu osakonna peaanalüütik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tel 625 6387 e-post [email protected] From: Kristi Purik <[email protected]> Sent: Monday, February 3, 2020 10:05 AM To: Mario Lambing <[email protected]> Subject: Narva transiitteede projekti tasuvusanalüüs Tere Mario Narva projekt sai juba mõni aeg tagasi investeeringute kava muudatusega lisarahastuse, nüüd esitasid nad ära ka projekti eelarve muudatuse taotluse. Hakkasime arutama, et kuna see projekt läheb nüüd omajagu kallimaks (ligi 3 milj), siis kas nad oleksid pidanud ehk uuendama ka oma tasuvusanalüüsi? Ma saadan sulle korra nende CBA ja sinu kooskõlastuse sellele ja projekti muudatus taotluse. Palun vaata ja ütle, mis sa arvad, kas neil on seal piisav varu ka sees või mitte. Mingi varu nagu on meie meelest, kuid kas see on piisav? Ette tänades, Kristi Purik projektiekspert 667 2074| [email protected] | www.ttja.ee Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10A, 10142 Tallinn KL-1-2 Teostatavus- ja tasuvusanalüüsi kontroll-leht ERF/ÜF projekti nr: 2014-2020.10.01.16-0036 Projekti nimetus: TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas Suures osas kehtivad samad märkused, mis eelmise tasuvusanalüüsi versiooni kohta – peamine probleem on küsitava väärtusega mõjude kajastamine projekti peamise kasuna, lisaks on analüüsis ka metoodilisi küsitavusi. Kuna uuendatud analüüs kattub suures varasemaga, siis on siinkohal osaliselt korratud eelmise hinnangu (2017) tähelepanekuid. Mõnes kohas on teksti ja arvutusi uuendatud, kuid seetõttu on tekkinud ka mõningaid vastuolusid muu tekstiga. Analüüsis on sisuliselt eeldatud, et antud teelõik on nö pudelikaelaks piiriületusele Narvas ning tee rekonstrueerimisel hakkab piiriületus suurenema ja sellest tulenevad mitmed positiivsed mõjud (täiendavad investeeringud, ettevõtted, töökohad). Samas rekonstrueerimisega kaasnevaid tavapäraseid mõjusid, nagu teekasutajate turvalisus, teekasutajate kulud ja ajasääst, puudutatakse vaid kirjeldavas osas, aga mitte arvutustes. Nullstsenaariumis on analüüsi kohaselt hoolduskulud esitatud ilma käibemaksuta, investeeringustsenaariumis aga nii investeering kui hoolduskulud koos käibemaksuga, kuigi selgitustes on ka öeldud, et kõik arvestused on ilma käibemaksuta. Kui kirjeldus paika peab, siis pole stsenaariumid omavahel otseselt võrreldavad , kuid teisalt pole analüüsis ka juurdekasvulisi kulusid arvutatud ehk stsenaariumide vahet vaadatud (kuigi oleks pidanud) . Hoolduskulude eelduste alused jäävad osaliselt arusaamatuks, välja arvatud LED lampide kasutuselevõtust tulenev kulude langus. Investeeringu tulemusel suureneb hooldatava tee pind (teed laiendatakse 2+2-rajaliseks), kuid selle mõju hoolduskuludele pole mainitud. Hoolduskulud peaks sisaldama ka perioodilisi rekonstrueerimist, kuid selle eelduste alused ning suurused on välja toomata (välja arvatud fooridega seotud tööd), kulud on jaotatud ühtlaselt kogu perioodi peale. Kui investeeringustsenaariumis on eeldatud kulude kasvu inflatsiooni võrra (tegelikult küll sisuliselt null-kasv, kuna protsendid on jagatud täiendavalt veel 100-ga) ning lisatud fooridega seotud lisakulud , siis nullstsenaariumis on alates 2019. aastal lisatud igal aastal veel täiendavalt 10% kasvu, mis enam kui 20 aasta jooksul toob väga olulise kulude tõusu (perioodi lõpus on nullstsenaariumi kulud kuus korda kõrgemad kui investeeringustsenaariumis). Selgitus sellisele lähenemisele (ning eelduse realistlikkus) on täpsemalt lahti kirjutamata, viidatakse vaid tee amortiseerumisele ja sellest tulenevale remondivajadusele. Kaks korda perioodi jooksul lisanduvad fooride vahetamise/kapitaalremondi kulud on mudelis arvesse võetud tegelikult 20-kordselt, kuna fooride lisakulu kandub kõrgema arvutusbaasi tõttu järgnevatesse aastatesse edasi. Kuigi diskontomäära puhul (4%) on viidatud nii nominaalsele (lk 22) kui ka reaalsele määrale (tabel 8 ja 10) , siis tegelikult on mudelis seda kasutatud nii , nagu tegemist oleks nominaalse diskontomääraga – kuid sel juhul oleks see pidanud olema inflatsioonimäära jagu kõrgem . Teisalt on arvutustes protsendid omakorda veel 100-ga läbi jagatud, siis inflatsiooniks on arvestatud peaaegu null ning seetõttu on nominaalse diskontomäära 4% asemel kasutatud sisuliselt reaalset diskontomäära 4% ehk arvutusvea tõttu on saadud peaaegu õige lähenemine . Rahavoogude puhul pole kasutatud juurdekasvulist arvestust (stsenaariumide vahena leitud rahavoogusid), vaid enamus arvestustest on tehtud tuginedes investeeringustsenaariumi rahavoogudele. Seetõttu ning tulenevalt eelnevalt mainitud rahavoogude eelduste küsitavusest ei ole tasuvusarvutused korrektsed. Kapitali tasuvusarvutustes on valemisse sattunud viga (diskontomäära asemel on kasutatud arvestusperioodi aastate arvu). Sotsiaalmajanduslike mõjude puhul pole arvestatud projekti peamiste eesmärkide ja projekti iseloomust tulenevate mõjudega – paranenud liiklusolud teede kasutajate jaoks (ajasääst, väiksemad sõidukikulud tulenevalt tee paremast olukorrast), liiklusohutuse paranemine ja sellest tulenev õnnetuste arvu langus. Neid on mainitud tulude all, mida ei saavat mõõta. Selle asemel on hinnatud kaudseid mõjusid, mille seos antud projektiga on küsitav (lisanduvad investeeringud ja neist tulenevad maksutulud). Tee rekonstrueerimine võib küll maksutulusid mõjutada, kuid selle puhul on suurem roll projektivälistel teguritel (näiteks kiirem piiriületus). Lisaks on sotsiaalmajanduslikust analüüsist välja jäetud investeeringute ja teehooldusega seotud kulud ehk arvutused on tehtud vaid nn täiendavate sotsiaalsete tulude-kulude kohta, mistõttu on saadud väga kõrged tasuvuse näitajad ( samas pole selge ka kasutatud valemi te loogika , korrektsete arvutuste korral oleks numbrid veelgi suuremad ). Kuna tegemist on tulu mitteteeniva projektiga, siis finantsanalüüs ja finantsvajaku arvutus ei oma vajaliku toetuse arvutamisel tähtsust, vaid aluseks on abikõlblike kulude maht (millele rakendatakse toetuse määra). Teiste analoogsete projektide põhjal võib eeldada, et kasutades ühiskondlike tulude hindamisel tavapärast lähenemist (lähtudes teekasutajate tuludest), suudetakse ära näidata ka antud projekti kasumlikkus, arvestades eelkõige seda läbivaid transpordivoogusid, tulevikuprognoose ning tee praegust seisukorda (80% teekattest amortiseerunud) . 0 stsenaariumi kulud sotsiaalmajanduslikus analüüsis 25-30% suuremad kui tegevuskulude tabelis. Kontroll-küsimus Jah/ei Märkused 1. Projekti kogukulud on analüüsis esitatud, sh projekti kogu abikõlblikud kulud vastavad taotluses esitatud andmetele. Jah 2. Pikaajalisteks makromajanduslikeks näitajateks kasutatakse Euroopa Liidu struktuurifondide veebilehel avaldatud uusimat prognoosi. Jah /Ei Kasutatud on paari aasta tagust prognoosi, kuid kuna inflatsioon on arvutusvea tõttu sisuliselt nulli viidud (ning pikaajalised inflatsiooniprognoosid ei muutu ajas oluliselt), siis ei oma see tähtsust. 3. Projekti spetsiifilisi eeldusi tulu-kulu osas (nt tarbijaskonna muutus, tarbitava koguse muutus) on analüüsi tekstilises osas selgitatud ja võimalusel nende allikatele viidatud. Jah/Ei Sotsiaalmajanduslikus analüüsis on küsimuse all eelkõige lähenemise asjakohasus, mitte niivõrd eeldused ise. 4. Projekti elluviimise mõju tootmisele, tarbimisele, teenuste pakkumisele jms on analüüsis terviklikult kajastatud. Jah/Ei Vt eelmine märkus 5. Projekti spetsiifilised eeldused tulu-kulu osas on realistlikud. Jah/Ei Nö tugevamad eeldused investeeringu kulud, muude näitajate puhul on küsitavusi. 6. Projekti tulu-kulu väljaselgitamiseks on koostatud null- ja täisstsenaarium. Jah On küll koostatud erinevad stsenaariumid, kuid analüüsis pole vaadeldud stsenaariumide vahena tekkivad juurdekasvulisi rahavoogusid, vaid põhiliselt projektistsenaariumi omi. 7. Finantsanalüüs on koostatud rahavoogude meetodil (arvesse on võetud vaid reaalseid rahavoogusid, mitte kulumit, reserve jms). Jah Vt ka eelmine märkus 8. Analüüsi koostamisel on lähtutud Euroopa Komisjoni juhendis „ Guide to cost-benefit analysis of investment projects ” toodud arvestusperioodidest. Jah 9. Finantsanalüüsis on kajastatud kogu projekti vara kasuliku eluea tulu-kulu (vajadusel lisatakse analüüsidesse jääkväärtus). Ei Jääkväärtust pole analüüsi lisatud, kuid kuna tegemist on tulu mitteteeniva projektiga, siis ei oma see ka sisulist tähtsust. 10. Jääkväärtus on leitud Euroopa Komisjoni juhendis „ Guide to cost-benefit analysis of investment projects ”viidatud viisil. NA 11. Diskonteerimisel on kasutatud 4%-list reaalset diskontomäära. Jah /Ei Arvutusvalemites on kasutatud 4%-list nominaalset diskontomäära, kuid inflatsiooni arvutusvea tõttu on see peaaegu ühtlustunud reaalse 4%- lise määraga ehk sattunud olema selline, nagu peaks. 12. Kasutatav diskontomäär vastab sellele, millistes hindades arvutusi teostatakse (jooksvate hindade puhul on kasutatud nominaalset määra, püsivhindade puhul reaalset määra). Jah/Ei Vt eelmine märkus 13. Finantseerimisvajaku ehk vähendatud abikõlbliku kulu arvutus on Euroopa Komisjoni metoodika kohane (Euroopa Komisjoni juhend „ Guide to cost-benefit analysis of investment projects ”). NA Kuna tegemist on tulu mitteteeniva projektiga, siis pole finantseerimisvajaku arvutus vajalik (toetust võib anda maksimaalselt lubatud ulatuses). Kinnitan, et olen konkreetse projekti osas erapooletu ega oma haldusmenetluse seaduse §10 mõistes taandamise asjaolusid. Nimi Ametikoht Kuupäev Allkiri Hinnangu andja Mario Lambing Majandus- ja Kommunikat siooni ministeerium, peaanalüütik allkirjastatud digitaalselt