Saatja: Lea Pauts <
[email protected]>
Saadetud: 15.05.2020 17:41
Adressaat: TTJA <
[email protected]>
Teema: Mehitamata õhusõidukisüsteemide jaoks sagedusalade planeerimine Maa-amet
Manused: image001.png; image002.png; image003.png
Tere!
Maa-amet kasutab aeropildistamiseks ning aerolaserskaneerimiseks alates 2008. aastast lennukit Cessna
Grand Caranvan. Vastavalt mehitamata õhusõidukite töögrupi järeldustele võib 5-10 a perspektiivis
osutuda kulutõhusamaks kaardistusel ja laserskaneerimisel asendada praegu kasutatav suhteliselt suur
Cessna Grand Caravan lennuki tüüpi drooniga.
Allpool leiate Maa-ameti vastused Teie küsimustele:
1. Milliste ülesannete täitmiseks näete vajadust oma organisatsioonis kasutada mehitamata
õhusõidukisüsteeme?
Kaardistuslennud (pildistamine, laserskaneerimine), välikaardistus, katastripiiride kontrollimine,
maa hindamine, 3D mudelite täpsustamine.
2. Kas pigem rendite teenusepakkujalt, kui tekib vajadus mehitamata õhusõidukisüsteemi kasutada
või peate otstarbekaks soetada organisatsioonile enda oma?
Väiksemahuliste tööde puhul rent. Kui tööde maht suureneb, siis on tõenäoliselt otstarbekam
soetada mehitamata õhusõiduk (MÕS).
3. Kas Teie ülesannete täitmiseks sobib masstoodangus olev kommertsdroon (poekaup) või vajate
erilahendustega professionaalseid droone (eritellimus)?
Maa-ameti ülesannete täitmisel näeme tulevikus kahte paralleelset mehitamata õhusõidukite
kasutusstsenaariumit. Välikaardistusel, katastripiiride kontrollimisel, maa hindamisel, 3D mudelite
täpsustamisel sobib üldlevinud kommerts-multikopteri tüüpi MÕS. Kaardistustööde (pildistus,
laserskaneerimine) osas on pikas (5-10 aasta) perspektiivis võimalik üleminek lennukilt suuremale
lennuki tüüpi erilahendustega MÕS.
4. Milline oleks Teie hinnangul orienteeruv maksimaalne kaugus mehitamata õhusõiduki ning
piloodi (koht, kus juhitakse mehitamata õhusõidukit) vahel, mis on vajalik täitmaks Teie
organisatsiooni ülesannete (mida loetlesite esimeses punktis) täitmiseks vajalikke eesmärke?
Multikopterite piisav lennuulatus on selline, et säilib piloodi silmside drooniga. Suurel, lennuki tüüpi
droonil on vajalik lennuulatus kogu Eesti nii, et piloot asub ühes statsionaarses juhtimiskeskuses.
5. Milline oleks Teie hinnangul orienteeruv kasutustihedus Teie organisatsiooni poolt mehitamata
õhusõidukisüsteemide kasutamisel või mis koguses peate otstarbekaks omada mehitamata
õhusõidukisüsteeme enda ülesannete täitmiseks?
Kasutusperiood on põhiliselt kevad-suvi-sügis. Multikopteritel puhul ennustame kasutust igal
nädalal. Suurel lennuki koormus on kevadel-suvisel ajal igapäevaselt kuni 10-12 tundi päevas.
6. Milline andmevahetus on vajalik mehitamata õhusõiduki ning piloodi vahel Teie ülesannete
täitmiseks (juhtimine, videopilt, heli jne)?
Vajalik andmevahetus nii juhtimise kui video näol.
Ilmselt ei ole mõistlik Maa-ametil omada ja käitada kogu drooniga seotud infrastruktuuri
(juhtimiskeskus, droonioperaatorid), vaid teha koostööd (piirivalve lennusalk, kaitsejõud).
Täpsem info:
Peep Kirsimäe, Fotogramm-meetria osakonna juhataja
Peep Krusberg, Fotogramm-meetria osakonna nõunik
Lugupidamisega,
Lea Pauts
juhataja | ruumiandmete osakond
6 750 186 | 53 017 603 |
[email protected]
Maa-amet
Mustamäe tee 51 | 10621 Tallinn | 665 0600
Taara pst 2 | 51005 Tartu
www.maaamet.ee
geoportaal.maaamet.ee
Suuname asjatundlikult maatoiminguid ning varustame ühiskonda maa- ja ruumiandmetega.