Euroopa uus lähenemisviis tööstusele Euroopa on alati olnud tööstuse kodu. Ta on sajandeid olnud teerajaja tööstusinnovatsioonis ja aidanud parandada inimeste tootmis-, tarbimis- ja äriajamisviise maailma eri paigus. Põhinedes tugeval siseturul, on Euroopa tööstus pikka aega vedanud meie majandust, pakkudes stabiilset elu miljonitele inimestele ja luues sotsiaalseid keskuseid, mille ümber on rajatud meie kogukonnad. Läbi pika ajaloo on tööstus tõestanud oma võimet juhtida muutust. Ja ta peab seda tegema ka nüüd, mil Euroopa alustab üleminekut kliimaneutraalsusele ja digitaalsele juhtrollile maailmas, mis on pidevas muutuses ja ettearvamatum kui varem. See ökoloogiline ja digivaldkonda hõlmav kaksiküleminek mõjutab meie majanduse, ühiskonna ja tööstuse kõiki osi. Kaksiküleminek eeldab uusi tehnoloogiaid ning selleks vajalikke investeeringud ja innovatsiooni. Üleminekuga luuakse uusi tooteid, teenuseid ja turge ning ärimudeleid. See kujundab uut tüüpi töökohti, mida praegu veel ei ole ja mis eeldavad oskusi, mida meil veel ei ole. Sellega kaasneb üleminek lineaarselt tootmiselt ringmajandusele. Need üleminekud toimuvad oluliste geopoliitiliste muutuste ajal, mis mõjutavad konkurentsi olemust. Nüüd on olulisem kui kunagi varem, et Euroopa teeks oma hääle kuuldavaks, hoiaks oma väärtusi ja võitleks võrdsete tingimuste eest. See on küsimus Euroopa suveräänsusest. Kaksikülemineku ulatus, sügavus, mastaapsus, kiirus, olemus ja vajadus selle järele on enneolematu. Seda peegeldavad president von der Leyeni poliitilised suunised , Euroopa Parlamendi seatud prioriteedid ja Euroopa Ülemkogu strateegiline tegevuskava 2019–2024. Euroopa rohelises kokkuleppes ja komisjoni hiljutises Euroopa digituleviku kujundamise strateegias on püstitatud ambitsioon ning antud liikumiskiirus ja -suund eesolevateks aastateks. Euroopa vajab nüüd tööstuse jaoks lähenemisviisi, mis vastab tänastele ambitsioonidele ja homsele reaalsusele. Selles on keskne koht Euroopa tööstuse võimel juhtida seda kaksiküleminekut ja suurendada meie konkurentsivõimet. Üksnes kohandamisest ei piisa – Euroopast peab saama muutuse ja innovatsiooni mootor ja võimaldaja. Meie tööstuspoliitika peab aitama meil seda kaugeleulatuvat eesmärki reaalsuseks muuta. Euroopa tööstusstrateegia peab peegeldama meie väärtusi ja sotsiaalse turumajanduse traditsioone. Toetume oma tugevustele, milleks on meie mitmekesisus ja andekus, meie väärtused ja eluviis, meie novaatorid ja loojad. Meil on vaja Euroopa tööstuspoliitikat, mis põhineb konkurentsil, avatud turgudel, maailmatasemel teadusuuringutel ja tehnoloogial ning tugeval ühtsel turul, millega kaotatakse tõkked ja vähendatakse bürokraatiat. Peame hoiduma lihtsustatud lahendustest, millega kaasneb protektsionism või turumoonutus, kuid me ei tohiks ebaausa konkurentsi suhtes olla sinisilmsed. Käesolevas strateegias tunnustatakse Euroopa Liidu tugevust ja rolli eelkõige võimaldaja ja reguleerijana. Raamistiku kehtestamine ning poliitilise ja strateegilise suuna näitamine on äärmiselt oluline, et pakkuda nii investoritele, novaatoritele kui ka tööstusele kindlust, mida nad vajavad. Meie uus tööstusstrateegia on nii vaimult kui ka sisult ettevõtlust toetav. Komisjon on valmis kavandama ja looma uusi lahendusi nii koos tööstuse kui ka sotsiaalpartnerite ja kõigi teiste sidusrühmadega. Seda toetab uus fookus tööstusökosüsteemidele , milles võetakse arvesse väärtusahela kõiki osapooli. See on meie uus lähenemisviis, mis peegeldab vajadust uute mõtte- ja tööviiside järele, et juhtida kaksiküleminekut. Strateegiaga näidatakse kätte liikumissuund ja tee, mida mööda kohale jõuda. Selles esitatakse visioon sellest, mida tahame saavutada 2030. aastaks ja pärast seda, ning põhitegurid, mis aitavad meil eesmärgini jõuda. Liitu ootab ees ülemineku- ja oluliste muutuste aeg, kuid lihtne tõsiasi ei muutu: Euroopa jääb alati tööstuse koduks. Käesoleva strateegiaga on Euroopa Komisjon valmis tegema kõik, mis vaja, et see nii ka jääks. Euroopa tööstus: täna ja homme Tööstusel on Euroopa edasises arengus ja õitsengus keskne koht. Tööstuse osakaal ELi majanduses ulatub üle 20 % ja see annab tööd umbes 35 miljonile inimesele. Lisaks on sellega seotud mitu miljonit töökohta kodus ja võõrsil. Tööstus moodustab kaupade ekspordist 80 % ja on üks peamistest põhjustest, miks EL on välisinvesteeringute tegemisel ja vastuvõtmisel maailmas juhtival kohal. 99 % Euroopa ettevõtjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), millest suurem osa perefirmad. VKEd on meie majanduse ja ühiskonna selgroog . Euroopa tööstusel on kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste turul üleilmne konkurentsieelis. Euroopa on eeskujuks rangeimate sotsiaal-, töö- ja keskkonnanõuete järgimisel ning see aitab tal oma väärtusi edendada. Tänu tugevale innovatsioonivõimele on Euroopa ka keskkonnahoidliku tehnoloogia patentides ja muudes kõrgtehnoloogia sektorites maailmas liider. Ühtne turg annab igas suuruses Euroopa ettevõtjatele võimaluse uuendada, kasvada ja anda tööd suuremal arvul inimestele. Need tugevad küljed tuleb suunata juhtrolli saavutamisele valdkondades, kus EL on veel teistest maas, nagu pilve- ja andmerakendused. Euroopa tööstuses on juba toimumas oluline muutus. Toimumas on selge üleminek toodetelt teenustele ning toodete ja teenuste ainuomamiselt jagatud omamisele. Surve loodusvaradele on juba kaasa toomas ringluspõhisemat lähenemisviisi tootmisele. Tänu sellisele murrangulisele tehnoloogiale nagu 3D-printimine peab Euroopa võtma maksimumi asukohast tulevast võimalusest , et tuua mõnes sektoris rohkem tootmist tagasi ELi. Ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks vajab Euroopa, et tööstus muutuks rohelisemaks ja oleks digitaalsem, jäädes samas maailma tasandil konkurentsivõimeliseks. See aitab muuta ja kasvatada nii traditsioonilist kui ka uut tööstust, toetada VKEsid ja edendada meie konkurentsivõimelist jätkusuutlikust. See on ühtmoodi oluline nii teenuste kui ka toodete jaoks. Tänu Euroopa sotsiaalsele turumajandusele käib majanduskasv käsikäes paremate sotsiaalsete standardite ja elatustasemega ning heade töötingimustega. Euroopa sotsiaalõiguste sammas on ka edaspidi meile suunanäitajaks ja tagab, et kaksiküleminek oleks sotsiaalselt õiglane. Tugeva, innovaatilise ja integreeritud tööstusbaasiga on Euroopal kõik võimalused saada maailmas liidriks. 2.1 Üleilmselt konkurentsivõimeline ja maailma tipptasemel tööstus Uus ja pidevas muutuses geopoliitiline reaalsus mõjutab oluliselt Euroopa tööstust. Üleilmne konkurents, protektsionism, turumoonutused, kaubanduspinged ja reeglipõhise süsteemi proovilepanekud on kõik tõusujoones. Esile on tõusmas uued jõud ja konkurendid. Kindlakskujunenud partnerid valivad uusi teid. Koos eesseisva üleilmse majandusliku ebakindluse perioodiga kujutavad need uued suundumused Euroopa tööstuse jaoks uusi väljakutseid ajal, mil see alustab ökoloogilist ja digitaalset kaksiküleminekut. Sellisele vastutuulele ei tohiks Euroopa reageerida enamate tõkete püstitamise, konkurentsivõimetute tööstusharude kaitsmise või teiste protektsionistliku või moonutava poliitika imiteerimisega. Konkurentsivõimeline olemine eeldab konkurentsi – nii kodus kui võõrsil. Selleks et ettevõtjad saaksid oma ideid ellu viia ning eri suurusega äriühingud saaksid areneda ja kasvada, on vaja õigeid tingimusi. Samal ajal peab EL olema võimeline tugevdama majandusliku tegevuse ja diplomaatia kaudu oma strateegilisi ja majanduslikke huve välismaal. EL peab kasutama ära ühtse turu mõju, suurust ja integratsiooni , et kehtestada üleilmsed standardid. Kui suudame kujundada kvaliteetsed üleilmsed standardid, mis kannavad Euroopa väärtuseid ja põhimõtteid, see ainult tugevdab meie strateegilist autonoomiat ja tööstuse konkurentsivõimet. Euroopa toetub ka edaspidi vabale ja õiglasele kaubandusele partneritega kõikjalt maailmast. Reeglitel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem ja Maailma Kaubandusorganisatsioon on hädavajalikud, et tagada avatud turud ja võrdsed võimalused. EL jätkab pingutusi, et kaitsta, ajakohastada ja täiendada maailma kaubandussüsteemi , et see vastaks maailma tänastele väljakutsetele ja homsele reaalsusele. 2.2 Kliimaneutraalsusele teed sillutav tööstus Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. Selle keskmes on meie soov saada aastaks 2050 maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Tööstusel on selles meie aja suurimas väljakutses ja võimaluses juhtiv roll. Kõigil tööstuse väärtusahelatel, sealhulgas suure energiakasutusega sektoritel, on siin oluline koht. Kõik nad peavad pingutama oma CO 2 jalajälje vähendamiseks, kuid ka kiirendama üleminekut, pakkudes taskukohaseid ja puhta tehnoloogia lahendusi ning töötades välja uusi ärimudeleid. Et tööstuse konkurentsivõime paraneks selle muutudes rohelisemaks ja ringluspõhisemaks, peab tööstus tagama varustamise puhta ja taskukohase energia ja toorainetega . Investeeringute suurendamine teadusuuringutesse, innovatsiooni, kasutuselevõttu ja ajakohastatud taristusse aitab arendada uusi tootmisprotsesse ja luua samas uusi töökohti. Kooskõlas käesoleva strateegia ettevõtlusvaimuga peaksid ELi institutsioonid, liikmesriigid, piirkonnad, tööstus ja muud asjakohased toimijad tegema koostööd, et luua puhta tehnoloogia juhtivad turud ja tagada meie tööstuse juhtiv positsioon maailmas. Õiguspoliitikal, riigihankel, ausal konkurentsil ja VKEde täielikul kaasamisel on selle teoks tegemisel oluline koht. Neid pingutusi peaks toetama ELi ja liikmesriikide tasandi poliitika ja rahastamisvahendid ning ka erasektor. Suurem konkurentsieelis on neil, kes tegutsevad esimesena ja kõige kiiremini. Euroopa digitulevikku kujundav tööstus Digitaaltehnoloogia muudab tööstuse nägu ja seda, kuidas me äri ajame. See loob uusi ärimudeleid, suurendab tööstuse tootlikkust, annab töötajatele uusi oskusi ja toetab meie majanduse CO 2 heite vähendamist. Digisektor aitab ka kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe täitmisele nii puhta tehnoloogia lahenduste pakkujana kui ka enda CO 2 jalajälje vähendamise kaudu. Euroopa digituleviku kujundamise strateegias esitas komisjon visiooni selle kohta, kuidas Euroopa saaks säilitada oma tehnoloogilise ja digitaalse suveräänsuse ja olla üleilmne digivaldkonna liider. Skaleeritavus on digimajanduses keskses kohal ja seepärast toetab digitaalse ühtse turu tugevdamine Euroopa üleminekut. Euroopa peab ka kiirendama investeerimist teadusuuringutesse ja tehnoloogia kasutuselevõttu sellistes tehisintellekti valdkondades nagu 5G ning andme- ja metaandmete analüütika. 2018. aastal analüüsis suurandmeid vaid iga kümnes ELi ettevõtja ning ainult iga neljas kasutas pilvandmetöötluse teenuseid. Nagu sätestatud komisjoni hiljutises Euroopa andmestrateegias , on Euroopal vaja raamistikku, mis võimaldaks ettevõtetel luua, koondada ja kasutada andmeid, et parandada tooteid ja konkureerida rahvusvahelisel turul viisil, mis hoiab meie väärtusi ning austab kõigi õigusi ja privaatsust. EL peab ka parandama oma tööstusvõimekust elutähtsa digitaalse taristu valdkonnas . Hoolikalt turvatud ja tipptasemel 5G-võrgu edukas juurutamine on oluline tulevaste digiteenuste võimaldaja ja on tööstussektori andmelaine keskmes. Euroopa peab nüüd investeerima, kui ta tahab haarata 6G-võrkudes juhtohjad enda kätte. Kooskõlas käesoleva tööstusstrateegia ettevõtlusvaimuga peab Euroopa koondama oma tugevad küljed, et teha koos seda, mida keegi ei suuda teha üksinda. Hiljutised näited selle kohta on näidanud sellise lähenemisviisi potentsiaali ja väärtust. Euroopas asub praegu üks kolmest maailma kiireimast superarvutist ning mikroelektroonikas on Euroopa pööranud suundumuse tõusuteele. Euroopal on kõik võimalused tulla selle uue tehnoloogia võidujooksu võitjaks. Ta peab kasutama oma tugevusi, sealhulgas tugevat tööstusbaasi, kvaliteetseid teadusuuringuid, kvalifitseeritud töötajaid, elujõulist idufirmade ökosüsteemi, väljaarendatud taristut ja juhtpositsiooni tööstusandmete kasutamises. Euroopa tööstuse ümberkujundamise põhitegurid Kolm ülalnimetatud tõuketegurit näitavad, milliseid muutuseid peab Euroopa läbi tegema. Tööstussektori ja kõigi selle väärtusahelate ümberkujundamiseks kulub terve põlvkond. Kuid konkurentsivõimelises ja dünaamilises keskkonnas ei ole aega raisata. Järgmised viis aastat on otsustava tähtsusega, et luua õiged tingimused, mis teeksid sellise ülemineku võimalikuks. Käesolev strateegia põhineb real Euroopa tööstuse ümberkujundamise põhiteguril. Mõned neist uuendavad või laiendavad olemasolevaid lähenemisviise innovatsioonile, investeeringutele, standarditele või võrdsete võimaluste loomisele. Teised peegeldavad vajadust uute tööviiside järele Euroopas, et tugevdada Euroopa tööstust ülemineku jaoks, olgu siis tegemist oskuste või ringlusega. Põhitegurid peegeldavad tõsiasja, et pole olemas kõikvõimsaid või eraldiseisvaid lahendusi – nad on kõik omavahel seotud ja üksteist tugevdavad. Kuid need peegeldavad ka tõsiasja, et kuigi Euroopa tasandil saab kindluse loomiseks ja pakkumiseks palju ära teha, on mitmed hoovad teiste kätes. Seepärast on partnerlusel põhinev lähenemisviis äärmiselt oluline. 3.1 Kindluse loomine tööstuse jaoks: sügavam ja digitaalsem ühtne turg Meie ainulaadne ühtne turg annab ELi ettevõtjatele hüppelaua üleilmses konkurentsis osalemiseks. Ühtne turg pakub ühist regulatiivset ruumi ja skaalat ning on seeläbi konkurentsivõime mootor ning hõlbustab igas suuruses äriühingute integreerimist Euroopa ja maailma väärtusahelatesse. Selleks et ühtne turg saaks meie tööstust edasi viia, tuleb rakendada õigusakte ja jälgida nende täitmist igal tasandil. Täna vastu võetud ühtse turu rakendamise tegevuskavas tehakse konkreetsed ettepanekud ühiste jõupingutuste suurendamiseks selles valdkonnas ja konkreetselt ühtse turu rakendamise rakkerühma loomiseks. Ühtse turu tõkete aruanne näitab vajadust kaotada ettevõtete ees seisvad tõkked, millega nad on silmitsi kaupade müümisel ja veelgi teravamalt teenuste osutamisel piiriüleselt. Maksude ühtlustamise tõhustamine, nimelt äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi reaalsuseks muutmine, aitab kõrvaldada ühe peamise takistuse, millega piiriüleselt tegutsevad ettevõtted silmitsi seisavad. Ühtset turgu käsitlevad õigusaktid tuleb samuti läbi vaadata ja neid tuleb ajakohastada, et nad vastaksid digiajastule. See hõlmab tooteohutust käsitlevate ELi normide läbivaatamist, Euroopa andmestrateegia rakendamist ja digitaalteenuste õigusakti vastuvõtmist. Oluline on ka VKE-lt VKE-le lähenemisviis . Uute tehnoloogiateadlike VKEde arv järjest kasvab ja nemad saavad aidata vanematel tööstusfirmadel kohandada oma ärimudelid ja arendada digiajastuks uusi tööviise. Sellisel viisil on juba loodud uusi võimalusi, ja idufirmasid tuleks toetada, kui nad aitavad ehitada platvormimajandust. Kuid uute tööviisidega peaksid kaasnema ka ajakohastatud ja täiustatud kaitsemeetmed, sealhulgas nende jaoks, kes töötavad veebiplatvormidel. Ühtne turg sõltub tugevatest ja hästitoimivatest standardimise ja sertifitseerimise süsteemidest. Need aitavad suurendada turge ja pakkuda õiguskindlust. Uute standardite ja tehniliste normide väljatöötamine ning ELi aktiivsem osalemine rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides on oluline tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks. EL peab ka tagama, et tema intellektuaalomandi poliitika aitab kaitsta ja tugevdada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ja edendada võrdseid tingimusi. Intellektuaalomand aitab hinnata Euroopa ettevõtete turuväärtust ja konkurentsivõimet. See puudutab nende immateriaalset vara, näiteks kaubamärke, disaini, patente, andmeid, oskusteavet ja algoritme. Tark intellektuaalomandi poliitika on oluline, et aidata kõigil äriühingutel kasvada, luua uusi töökohti ning kaitsta ja arendada seda, mis muudab nad ainulaadseks ja konkurentsivõimeliseks. Sõltumatu ELi konkurentsipoliitika on Euroopat hästi teeninud, sest on aidanud võrdsustada tingimusi, edendada innovatsiooni ja anda tarbijatele rohkem valikuvõimalusi. Konkurents toob äriühingutes esile parimad küljed ja annab neile võimaluse püsida maailmas konkurentsivõimelisena. Kiiresti muutuvas maailmas ja ajal, mil Euroopa on alustamas olulist kaksiküleminekut, peaksime tagama, et konkurentsinormid vastaksid jätkuvalt tänase maailma nõuetele. Selles valguses ongi komisjonil praegu pooleli ELi konkurentsiraamistiku läbivaatamine . See tähendab, et vaadatakse, kuidas kohaldatakse kehtivaid konkurentsinorme, eelkõige monopolidevastaseid meetmeid, ning kas horisontaalseid ja vertikaalseid kokkuleppeid reguleerivad normid ning turu määratluse teatis täidavad endiselt oma eesmärki. Hinnatakse ka, kuidas parandada juhtumite avastamist ja kiirendada nende uurimist. Komisjon hakkab kasutama sektoriuuringuid uutel ja tärkavatel turgudel, mis kujundavad meie majandust ja ühiskonda. Läbivaatamine hõlmab ka pooleliolevat ühinemiste kontrolli hindamist ja mitmete riigiabi suuniste toimivuskontrolli. Riigiabi eeskirjad tagavad võrdsed tingimused Euroopas, hoides ära vennatapjaliku subsideerimisralli ja toetades samal ajal olulisi avaliku huvi eesmärke. Komisjon tagab, et läbivaadatud riigiabi eeskirjad oleksid 2021. aastal paigas mitmes prioriteetses valdkonnas, sealhulgas keskkonna- ja energiaabi valdkonnas. Kuidas kavandatu ellu viiakse Täna vastu võetud ühtse turu rakendamise tegevuskava ja ühtse turu tõkete aruanne. Liikmesriikidest ja komisjonist koosneva ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühma loomine. Täna vastu võetud VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks. Hinnatakse, vaadatakse läbi ja vajaduse korral kohandatakse ELi konkurentsinorme alates 2021. aastast, sealhulgas pooleliolev ühinemiste kontrolli hindamine ja riigiabi suuniste toimivuskontroll. Intellektuaalomandi tegevuskava , et hinnata vajadust õigusraamistiku ajakohastamise järele, tagada intellektuaalomandi arukas kasutamine ja paremini võidelda intellektuaalomandi varguse vastu. Euroopa andmestrateegia järelmeetmed , et luua Euroopa andmemajandus, sealhulgas ühtsete Euroopa andmeruumide loomine konkreetsetes sektorites ja väärtusahelates. Digitaalteenuste õigusakt , et ajakohastada ja tugevdada ühtse turu digiteenuste õigusraamistikku. Platvormitöötajate töötingimuste parandamist käsitlev algatus. 3.2 Üleilmsete võrdsete tingimuste kaitsmine Euroopa jõukuse ja konkurentsivõime aluseks on tema majanduse avatus. Kuigi ELi tööstus on maailma väärtusahelatesse tugevalt integreeritud ja tegutseb üleilmselt, ei tohiks EL olla naiivne ohtude suhtes, mis ähvardavad ausat konkurentsi ja kaubandust. EL töötab turgude avatuna hoidmiseks partnerriikide või -piirkondadega kaubanduskokkulepete sõlmimise kaudu või tehes koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et leida reegleid, millest oleks kasu kõigile. Peame jätkama koordineeritud Euroopa lähenemisviisi, et tagada vastastikku kasulik kaubandus ja ületada tõkked, mis takistavad meie ettevõtetel tegelikult pääseda muudele turgudele kogu maailmas. Siia alla kuulub ka võitlus agressiivse maksuplaneerimisega, mis loob ebavõrdsed tingimused. EL kavatseb ära kasutada kõik kaubanduse kaitsemehhanismid. 2020. aasta keskpaigaks uurib komisjon välja, kuidas kõige paremini tugevdada subsiidiumidevastaseid mehhanisme ja vahendeid. Seda tehakse välistoetuste õigusakti käsitleva valge raamatu raames, milles uuritakse välistoetustega kaasnevat moonutavat mõju ühtsel turul. Seejärel tehakse 2021. aastal ettepanek õigusakti vastuvõtmiseks. Selline moonutus käib sageli käsikäes sellega, et Euroopa ettevõtetel puudub võrdväärne juurdepääs välismaiste riigi osalusega ettevõtete kodumaistel turgudel. ELi hanketurud on üldjuhul avatud ettevõtetele teistest riikidest, kus ELi äriühinguid diskrimineeritakse või kus nad seisavad silmitsi turgude sulgemisega. Seepärast tegeleb valge raamat ka välismaiste riigi osalusega ettevõtete hanketurgudele juurdepääsu käsitleva küsimusega. Oluline on jõuda kiiresti kokkuleppele ettepanekus rahvusvaheliste hangete instrumendi kohta, et lahendada vastastikkuse puudumise küsimus ja anda ELile läbirääkimistel täiendavat mõjuvõimu. Euroopa tööstus ei peaks seisma silmitsi ebaausa konkurentsiga konkurentidelt maailmas, kes järgivad erinevaid norme või põhimõtteid, näiteks kliimaküsimuses. Uus kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik töötab selle nimel, et parandada meie kaubanduslepingute tingimuste järgimist ja nende täitmise tagamist, ning annab sellest korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile. Komisjon teeb ettepaneku muuta Pariisi kokkuleppe järgimine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks. Oluline on ka tugevdatud tollikontroll , et tagada imporditud toodete vastavus ELi nõuetele. Kuidas kavandatu ellu viiakse Valge raamat välistoetusi käsitleva õigusakti kohta 2020. aasta keskpaigaks; uuritakse ka välismaiste ettevõtete juurdepääsu riigihangetele ja ELi rahastusele. Tööstussubsiidiume käsitlevate üleilmsete reeglite karmistamine Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Rahvusvaheliste hangete instrumendi kiire vastuvõtmine. Tolliliitu käsitlev tegevuskava 2020. aastal, et tugevdada tollikontrolle, sealhulgas seadusandlik ettepanek ELi ühtse liidese loomiseks, et võimaldada täiselektroonilisi tollivormistusi piiril. 3.3 Tööstuse toetamine kliimaneutraalsuse saavutamiseks Euroopa üleminekul kliimaneutraalsusele tuleb mõnel sektoril teha läbi suuremaid ja murrangulisemaid muutusi kui teistel. Energiamahukate tööstusharudeta Euroopa läbi ei saa ja nendele toetuvad ka mitmed muud sektorid. Seepärast peab energiamahukate tööstusharude moderniseerimine ja CO 2 heite vähendamine olema peamine prioriteet. Euroopa rohelises kokkuleppes on seatud eesmärk luua kliimaneutraalsete ja ringluspõhiste toodete, näiteks terase, tsemendi ja kemikaalide uued turud. Selliseks muutuseks on Euroopal vaja innovatiivseid tööstusprotsesse ja puhtamaid tehnoloogiaid, et vähendada kulusid ja parandada turuvalmidust. Näiteks hakkab komisjon toetama puhta terase läbimurdetehnoloogiat, mis viib süsinikuheiteta terasetootmiseni . ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond aitab juurutada muid suuremahulisi projekte, et toetada keskkonnahoidlikke tooteid kõigis energiamahukates tööstusharudes. Uus kestlikkust edendav kemikaalialane strateegia aitab inimesi ja keskkonda ohtlike kemikaalide eest paremini kaitsta ning soodustab selles sektoris innovatsiooni ohutute ja kestlike alternatiivide väljatöötamiseks. Euroopa peab lahendama ka ehitustoodete kestlikkuse küsimuse ning parandama ehitiste energiatõhusust ja keskkonnatoimet. Kestlikul hoonestatud keskkonnal on Euroopa üleminekul kliimaneutraalsusele oluline koht. Kui üleminek kogub kiirust, peab Euroopa tagama, et kedagi ei jäeta maha. Ettepanekuga uue õiglase ülemineku mehhanismi kohta kaasatakse 100 miljardi eurot, et tagada CO 2 -mahukate piirkondade õiglane üleminek, kui nad jätkavad oma tööstuse ja majanduse ümberkujundamist. Heitkoguste vähendamine kõikjal tööstuses sõltub energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest ning kindlast ja piisavast vähese CO 2 heitega energiaga varustamisest konkurentsivõimeliste hindadega. See eeldab planeerimist ja investeeringuid vähese CO 2 heitega energiatootmise tehnoloogiasse, võimekusse ja taristusse. Meil on tarvis strateegilisemat lähenemisviisi taastuvenergiatööstusele , nagu avamereenergia, ja tarneahelat selle toetamiseks. Ka see aitab katta olulist kasvu elektrienergia koguses, mida kaksiküleminek eeldab. Seda peaks toetama pingutustega püüda paremini ühendada Euroopa elektrisüsteeme, et parandada elektrienergia varustuskindlust ja integreerida suuremas mahus taastuvenergiaallikaid. Sellises olukorras on vaja, et kõiki energiakandjaid, sealhulgas elektrit, gaasi ja vedelkütust, kasutataks tõhusamalt, ühendades eri sektorid. See on uue aruka sektorite integreerimise strateegia eesmärk ja selles esitatakse ka komisjoni visioon puhta vesiniku kohta. Kliimaneutraalsusele üleminekut toetab ka üleeuroopaliste energiavõrkude kasutamine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka säästva ja aruka liikuvuse sektorile. Neil on vastutus ja potentsiaal juhtida kaksiküleminekut, toetada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja parandada ühenduvust. Nii on see eelkõige auto-, kosmose, raudtee- ja laevaehitustööstuses, kuid ka alternatiivkütuste ning aruka ja ühendatud liikuvuse puhul. Teadusuuringutes ja innovatsioonis esirinnas püsides on olulisel kohal vajaliku taristu ja tugevate stiimulite kiire kasutuselevõtt ja seda ka hangetes, tagamaks, et ELi liikuvussektor säilitab oma üleilmse tehnoloogilise juhtpositsiooni. Sektori kogu väärtusahel peab aitama kujundada uusi rahvusvahelisi standardeid turvalise, säästva, juurdepääsetava, kindla ja vastupidava liikuvuse jaoks. Säästva ja aruka liikuvuse laiaulatuslikus strateegias esitatakse laiaulatuslikud meetmed, mis aitavad sektori võimalused võimalikult hästi ära kasutada. Kui ambitsioonierinevused peaksid maailmas püsima, kavatseb komisjon teha 2021. aastal kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamiseks ettepaneku süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kohta, järgides täiel määral Maailma Kaubandusorganisatsiooni reegleid. Seda tuleks toetada olemasolevate kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ärahoidmise vahendite tugevdamisega. Kuidas kavandatu ellu viiakse Aruka sektorite integratsiooni strateegia. Ühtse Euroopa andmeruumiga kasutatakse ära andmete potentsiaal, et parandada energiasektori innovatsioonivõimekust. Õiglase ülemineku mehhanismi käivitamine, et pakkuda CO 2 -mahukatele piirkondadele ja tööstusele tehnilist ja nõustamistuge. ELi puhta terase strateegia ja kestlikkust edendav kemikaalialane strateegia . Üleeuroopalisi energiavõrke käsitleva määruse läbivaatamine. ELi avamere taastuvenergia strateegia. Säästva ja aruka liikuvuse laiaulatuslik strateegia. Renoveerimislaine algatus ja hoonestatud keskkonna strateegia . Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism , et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, järgides täiel määral Maailma Kaubandusorganisatsiooni reegleid. 3.4 Ringmajanduse edendamine Kooskõlas Euroopa uue majanduskasvu strateegiaga, mille järgi tuleb planeedile anda tagasi rohkem, kui temalt võtta, peab Euroopa tööstus mängima ökoloogilises üleminekus juhtivat rolli. See tähendab CO 2 ja materjalijalajälje vähendamist ning ringmajanduse juurutamist kogu majanduses. Selleks peame loobuma vanast mudelist, mis seisneb maavarade ammutamises, et toota tooteid, mille me pärast kasutamist ära viskame. Me peame põhjalikult muutma toodete väljatöötamise, valmistamise, kasutamise ja neist vabanemise viise , stimuleerides meie tööstust. Sellise ringluspõhisema lähenemisviisiga tagatakse puhtam ja konkurentsivõimelisem tööstus, vähendades keskkonnamõju, leevendades konkurentsi nappide ressursside pärast ja vähendades tootmiskulusid. Majanduslikud kaalutlused on sama tugevad kui keskkonnaalane ja moraalne kohustus . Ringmajanduse põhimõtete kohaldamine kõigis sektorites ja tööstusharudes võib luua 2030. aastaks kogu ELis 700 000 uut töökohta, paljud neist VKEdes. ELil on selles valdkonnas juba hea positsioon ja ta peaks nüüd keskenduma oma esmategutseja eeliste kindlustamisele. Uues ringmajanduse tegevuskavas esitatakse rida meetmeid, et ELi tööstus saaks neid võimalusi ära kasutada. Selle keskmes on uus kestliku tootepoliitika raamistik , millega kehtestatakse kestlikkuse põhimõtted kõigi toodete jaoks ja aidatakse muuta Euroopa tööstus konkurentsivõimelisemaks. Esikohale seatakse suure mõjuga tooterühmad ning meetmed hõlmavad algatust ühtse laadija kohta, elektroonikaseadmete ringkasutuse algatust, patareide ja akude säästvuse nõudeid ja uusi meetmeid tekstiilisektoris. Tegevuskava sisaldab ka meetmeid, mis võimaldavad tarbijatel ringmajanduses aktiivsemalt osaleda . Tarbijad peaksid saama usaldusväärset ja asjakohast teavet, et valida korduvkasutatavaid, vastupidavaid ja parandatavaid tooteid. Komisjon teeb ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada tarbijate õigusi ja kaitset, sealhulgas töötades selle nimel, et kehtestada tarbijate jaoks õigus toote parandamisele. Avalik-õiguslikud asutused, sealhulgas ELi institutsioonid, peaksid olema eeskujuks, valides keskkonnasõbralikke kaupu, teenuseid ja töid. Keskkonnahoidliku riigihanke kaudu võivad nad aidata juhtida üleminekut säästvale tarbimisele ja tootmisele. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu täiendavad õigusaktid ja suunised keskkonnahoidlike riigihangete kohta. Kuidas kavandatu ellu viiakse Ringmajanduse tegevuskava , mis võetakse vastu samaaegselt käesoleva strateegiaga, sealhulgas uus kestliku tootepoliitika raamistik. Uus õigusraamistik säästvate patareide ja akude kohta. ELi tekstiilistrateegia. Elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus. Suurendatakse tarbijate võimalusi ringmajanduses aktiivselt osaleda, kasutades selleks paremat teavet toodete kohta ja paremaid tarbijaõigusi. 3.5 Tööstusinnovatsioonialti mõtteviisi propageerimine Euroopa ettevõtete osakaal teadus- ja arendustegevuse kulutustes on viimase viie aasta jooksul vähenenud, samas kui USA ja Hiina ettevõtete osakaal on suurenenud. Peamine viis selle suundumuse muutmiseks on hoogustada investeerimist innovatsiooni, omades samal ajal selget arusaamist sellest, millele me soovime keskenduda, ja selget viisi toodete või teenuste turustamiseks, et neid saaks müüa nii palju, et investeering end ära tasuks. Selle raames tuleks edendada ja toetada VKEsid, et nad saaksid teha uuendusi ja tuua turule ideid. Üleilmne võidujooks kaksikülemineku valdkonnas põhineb üha enam eesliiniteadusel ja süvatehnoloogia valdamisel. Tööstuse järgmine ajastu on see, kus füüsiline, digitaalne ja bioloogiline maailm kokku sulavad. Kui Euroopa tahab kaksiküleminekut juhtida, peab tööstusstrateegia kesksel kohal olema tööstusinnovatsiooni strateegia . See tähendab ka seda, et suurendades investeeringuid murrangulistesse ja läbimurdelistesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni, peame leppima sellega, et mitte kõiki meie ettevõtmisi ei saada edu. Ebaõnnestumine aitab meil õppida, kohaneda ja vajaduse korral muuta oma tegutsemisviisi, et saaksime edasi liikuda. Me peame loobuma riskikartlikust mõtteviisist ja olema ebaõnnestumise suhtes tolerantsed. See peab kajastuma kõigis poliitikavaldkondades ja innovatsioon tuleks lõimida meie poliitikakujundamise protsessi . Parema õigusloome ja strateegilise prognoosimise kaudu tagame innovatsiooni soodustava poliitika. Tööstussektoreid tuleks kutsuda üles ja motiveerida koostama tegevuskava kliimaneutraalsuse või digitaalse juhtpositsiooni saavutamiseks. Sellele peaksid kaasa aitama kvaliteetsed teadusuuringud ja oskused ning ELi toetus. Alates Euroopa rohelise kokkuleppe käivitamisest on mitu sektorit seda lähenemisviisi juba kasutanud. Arvestades, et seda strateegiat iseloomustab ühine kavandamine ja ettevõtlusvaim, tuleks seda toetada avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, et aidata tööstusel arendada oma eesmärkide saavutamiseks vajalikke tehnoloogiaid, nagu on edukalt tehtud tööstusliitudes. Euroopa Innovatsiooninõukogu , mis käivitub täielikult 2021. aastal, töötab ka selle nimel, et Euroopa tugeva teadusbaasi potentsiaali maksimaalselt ära kasutataks. Sellega määratakse kindlaks järgmise põlvkonna tehnoloogiad, kiirendatakse nende kaubanduslikku rakendamist ja aidatakse neil toetada idufirmade kiiret kasvu. Samuti peab oma osa täitma ühtne turg, ergutades innovatsiooni, et kasutada maksimaalselt ära mastaabi-, kiirus- ja mitmekülgsussäästu. Soodustada tuleks kohapõhist innovatsiooni ja eksperimenteerimist . See võimaldaks piirkondadel koos VKEde ja tarbijatega välja töötada ja katsetada uusi lahendusi, kasutades ära nende kohalikke iseärasusi, tugevaid külgi ja eripära. Uusi tehnoloogiaid ja lahendusi saaks katsetada koos poliitikakujundajate ja reguleerivate asutustega, et võimaldada uuenduslikke ärimudeleid. Pärast katsetamist ja täiustamist saab neid lahendusi laiendada Euroopa ja üleilmsetele turgudele, tagades, et EL püsiks esirinnas. Digitaalse innovatsiooni keskused , mis toimivad ühtse kontaktpunktina, kus ettevõtted saavad juurdepääsu tehnoloogia katsetamisele, on heaks platvormiks. Kuidas kavandatu ellu viiakse Teatis teadusuuringute ja innovatsiooni tuleviku ning Euroopa teadusruumi kohta , et visandada uus lähenemisviis innovatsioonile ja tagada ELi eelarve maksimaalne mõju. Programmi „Euroopa horisont“ raames käivitatakse avaliku ja erasektori partnerlus . 3.6 Õpe ja ümberõpe Konkurentsivõimeline tööstus sõltub kvalifitseeritud tööjõu värbamisest ja hoidmisest. Kuna üleminek kestlikule ja digitaalsele majandusele kiireneb, peab Euroopa tagama, et haridus ja koolitus peavad sammu. Elukestva õppe muutmine kõigi jaoks reaalsuseks muutub järjest olulisemaks: ainuüksi järgmise viie aasta jooksul peab 120 miljonit eurooplast oma oskusi täiendama või ümber õppima. See kajastab seda, kui olulised on oskused kaksikülemineku jaoks, ja võimalusi, mida need võivad inimestele luua. Üleminek vähese CO 2 heitega majandusele peaks 2030. aastaks looma üle ühe miljoni töökoha, samas kui Euroopas on juba praegu miljon vaba töökohta digitaaltehnoloogia ekspertidele. Samal ajal teatab 70 % ettevõtetest, et nad viivitavad investeeringutega, sest ei suuda leida õigete oskustega inimesi. Tööstussektori töötajate jaoks tähendab digiteerimine, automatiseerimine ja tehisintellekti edasiarendamine seda, et nad peavad oma oskusi enneolematul määral kohandama. Ümberõpe ja koolitus peavad olema meie sotsiaalse turumajanduse oluline osa. Samuti peavad meie kõrghariduse ning kutsehariduse ja -koolituse süsteemid tooma tööturule rohkem teadlasi, insenere ja tehnikuid. Oskuste ja andekate inimeste edukam kaasamine välismaalt aitab samuti rahuldada ELi tööturu vajadusi. Ülemaailmses konkurentsis andekate inimeste ligimeelitamiseks peab Euroopa suurendama investeeringuid oskustesse ja elukestev õpe peaks saama reaalsuseks. See nõuab tööstuse, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmade ühistegevust uue oskuste pakti kaudu, et aidata kaasa täiend- ja ümberõppele ning kaasata avaliku ja erasektori investeeringud tööjõusse. Paktis keskendutakse sektoritele, millel on Euroopa jaoks suur kasvupotentsiaal, või sektoritele, kus toimuvad kõige suuremad muutused. Neid jõupingutusi toetab ka Euroopa haridusruum . Samuti on oluline saavutada parem tasakaal tööstussektoris töötavate naiste ja meeste vahel. See hõlmab naiste julgustamist õppima loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna erialasid, kaaluma karjääri tehnoloogia valdkonnas ja investeerima digioskustesse, parandades seega soolist tasakaalu ettevõtete loomisel ja juhtimisel. Kuidas kavandatu ellu viiakse Euroopa oskuste tegevuskava ajakohastamine 2030. aastal, sealhulgas soovitus kutsehariduse ja -õppe kohta. Euroopa oskuste pakti käivitamine. Teatis Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku kohta. Digiõppe tegevuskava . 2020. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamine . 3.7 Üleminekusse investeerimine ja selle rahastamine Paljud tulevased ELi programmid, nagu „Euroopa horisont“, digitaalse Euroopa programm, ühtse turu programm, innovatsioonifond, InvestEU, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Kaitsefond ja ELi kosmoseprogramm ning kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid aitavad edendada ELi tööstuse konkurentsivõimet. Järgmise pikaajalise eelarve kiire kokkuleppimine on tööstuse tuleviku jaoks väga oluline. Ajal, mil riigi rahandus on surve all, on meil vaja uusi viise erainvesteeringute kaasamiseks. See hõlmab ELi rahastuse võimendamist ja kombineerimist liikmesriikide ja muude institutsiooniliste partneritega ning erainvestorite kaasamist. InvestEU ja Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava aitavad vajaduse korral kaasata erainvesteeringuid. Oluline roll on Euroopa Investeerimispangal ning riiklikel tugipankadel ja -asutustel. Erainvesteeringute ja avaliku sektori rahastuse kaasamine on eriti oluline turutõrgete korral, eelkõige uuenduslike tehnoloogiate ulatuslikuks kasutuselevõtuks. Üheks selles valdkonnas edukaks osutunud vahendiks on üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid. Liikmesriigid saavad kasutada üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte rahaliste vahendite koondamiseks, kiireks tegutsemiseks ja õigete tegutsejate ühendamiseks peamistes väärtusahelates. Nende projektidega edendatakse investeeringuid ja need võimaldavad liikmesriikidel turutõrgete korral rahastada ulatuslikke piiriüleseid innovatsiooniprojekte. Tuginedes hiljutiste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega saadud kogemustele, uurib komisjon võimalusi riiklike ja ELi vahendite kombineerimiseks, et võimendada investeeringuid kogu väärtusahelas, järgides täielikult asjakohaseid finants- ja konkurentsinorme. Et sellest vahendist võimalikult palju kasu saada, kehtestab komisjon 2021. aastal üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide jaoks läbivaadatud riigiabieeskirjad . Läbivaatamise eesmärk on selgitada tingimusi, mille alusel saab liikmesriikide juhitavaid projekte prioriteetsetes valdkondades rakendada õigeaegselt ja konkurentsi soodustaval viisil. Samuti peaks see aitama VKEdel täiel määral osaleda tulevastes üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides. Samuti on vaja stimuleerida investeeringuid jätkusuutliku konkurentsivõime saavutamiseks kogu finantssüsteemis. Hiljutine kokkulepe ELi taksonoomias ja kliimaseadusega tagatud kindlus on olulised sammud õiges suunas. Neile edusammudele tuginedes kehtestatakse uuendatud kestliku rahastamise strateegiaga selged reeglid, et anda investoritele suuniseid kestlike investeeringute tegemiseks. Osana jätkuvast tööst majandus- ja rahaliidu süvendamiseks hõlmab komisjoni uus kapitaliturgude liidu tegevuskava ELi-siseste investeeringute kaitse tugevdamise algatust ja jõupingutusi, et pakkuda Euroopa ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, mitmekesisemaid rahastamisallikaid. Digitaalse rahanduse strateegia aitab hõlbustada innovatsiooni finantsteenuste valdkonnas, et aidata laiendada uusi teenuseid ja ärimudeleid ning tegeleda uute riskidega. Kuidas kavandatu ellu viiakse Tehakse koostööd parlamendi ja nõukoguga, et tagada järgmise pikaajalise eelarve kiire vastuvõtmine ja täitmine. Kaalutakse võimalusi liikmesriikide ja tööstuse koordineeritud investeeringuteks uute üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide vormis ning patareisid ja mikroelektroonikat käsitlevate esimeste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide võimalikke järelmeetmeid. Vaadatakse läbi üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide , sealhulgas energiasüsteemi ümberkujundamise projektide riigiabieeskirjad. Uuendatud kestliku rahastamise strateegia . Uus digitaalse rahanduse strateegia . Kapitaliturgude liidu tegevuskava 2020. aastal, sealhulgas meetmed, millega toetatakse integreeritud kapitaliturge, ning täiendavad rahastamisvõimalused kodanikele ja ettevõtjatele. Euroopa tööstusliku ja strateegilise autonoomia tugevdamine Euroopa strateegiline autonoomia tähendab teistest sõltuvuse vähendamist selle puhul, mida me kõige rohkem vajame: kriitilise tähtsusega materjalid ja tehnoloogiad, toit, taristu, julgeolek ja muud strateegilised valdkonnad. Samuti annavad need Euroopa tööstusele võimaluse arendada oma turge, tooteid ja teenuseid, mis suurendavad konkurentsivõimet. Euroopa on edukas siis, kui meil on avatud investeerimiskeskkond, mis võimaldab teistel investeerida Euroopa konkurentsivõimesse. Kuid lisaks tuleb olla strateegilisem välisinvesteeringutega seotud riskide käsitlemisel. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik , mida hakatakse täielikult kohaldama 2020. aasta oktoobris, kaitseb Euroopa huve julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel. Komisjon esitab veel ettepanekuid selle vahendi edasiseks tugevdamiseks. Euroopa digiüleminek, julgeolek ja tulevane tehnoloogiline suveräänsus sõltuvad meie strateegilistest digitaristutest . Lisaks komisjoni hiljutisele tööle 5G ja küberturvalisuse valdkonnas töötab EL välja elutähtsa kvantkommunikatsiooni taristu, mille eesmärk on võtta järgmise 10 aasta jooksul kasutusele sertifitseeritud turvaline otspunktidevaheline taristu, mis põhineb kvantvõtmekehtestusel, et kaitsta ELi ja selle liikmesriikide peamisi digivarasid. EL toetab ka Euroopa tööstuse tuleviku jaoks strateegiliselt oluliste progressi võimaldavate tehnoloogiate arendamist. Nende hulka kuuluvad robootika, mikroelektroonika, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja andmepilvede taristu, plokiahel, kvanttehnoloogiad, fotoonika, tööstuslik biotehnoloogia, biomeditsiin, nanotehnoloogiad, ravimid, kõrgtehnoloogilised materjalid ja kõrgtehnoloogiad. Euroopa kaitse- ja kosmosesektor on Euroopa tuleviku jaoks väga olulised. Kaitsetööstuse killustatus seab aga kahtluse alla Euroopa suutlikkuse arendada järgmise põlvkonna elutähtsat kaitsevõimet. See vähendaks ELi strateegilist suveräänsust ja tema võimet tegutseda julgeoleku tagajana. Euroopa Kaitsefond aitab luua kaitsevaldkonna integreeritud tööstusbaasi kogu ELis. Fond investeerib kõikidesse Euroopa kaitsevaldkonna tööstuslikesse väärtusahelatesse, hõlbustab piiriülest koostööd ning toetab avatud ja dünaamilisi tarneahelaid, mis hõlmavad VKEsid ja uusi turuletulijaid. Samuti toetab see murrangulisi tehnoloogiaid, võimaldades ettevõtetel võtta rohkem riske. Sidusus teiste kaitsealgatustega on väga oluline. Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused võivad tugevdada Euroopa tööstusbaasi, toetades uuenduslike toodete ja teenuste arendamist, sealhulgas tipptasemel innovatiivsete tehnoloogiate esilekerkimist. Kaitse- ja kosmosetööstus seisavad muutuvas geopoliitilises kontekstis silmitsi enneolematu ülemaailmse konkurentsiga ning uute võimalustega, mis tulenevad kiiresti areneva tehnoloogia ja uute turuosaliste esilekerkimisest. Et saavutada ELi programmides koostoime tsiviil-, kosmose- ja kaitsetööstuse vahel , kasutab EL tõhusamalt ressursse ja tehnoloogiaid ning loob mastaabisäästu. Koos Euroopa tööstuse üleminekuga kliimaneutraalsusele võib sõltumine olemasolevatest fossiilkütustest asenduda sõltuvusega energiatootmisvälistest toorainetest, millest paljud on pärit välismaalt ja mille pärast ülemaailmne konkurents muutub üha tihedamaks. Ringlussevõtu ja teisese toorme kasutamise edendamine aitab seda sõltuvust vähendada. Nõudlus tooraine järele peaks aastaks 2050 kahekordistuma ja seetõttu on Euroopa varustuskindluse suurendamiseks hädavajalik varustust mitmekesistada. Esmatähtsad toorained on olulised ka selliste turgude jaoks nagu elektromobiilsus, akud, taastuvenergia, ravimid, lennundus ja kosmos ning kaitse ja digirakendused. Meditsiinitoodete ja ravimite kättesaadavus on ühtmoodi oluline Euroopa turvalisuse ja sõltumatuse jaoks ka tänapäeva maailmas. Esitatakse uus ELi ravimistrateegia , milles keskendutakse ravimite kättesaadavusele, taskukohasusele, jätkusuutlikkusele ja varustuskindlusele. Selle olulisust on tõestanud koroonaviiruse (COVID-19) puhanguga seotud hiljutised sündmused. Kuidas kavandatu ellu viiakse 5G käsitleva teatise ja 5G-võrkude küberturvalisust käsitleva soovituse järelmeetmed . Tegevuskava tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise koostoime kohta , sealhulgas programmide, tehnoloogiate, innovatsiooni ja idufirmade tasandil. Uus ELi ravimistrateegia esitatakse aastal 2020, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on tagada varustamine ravimitega ja pakkuda patsientidele innovatsiooni. Kriitilise tähtsusega tooraineid käsitlev tegevuskava, sealhulgas jõupingutused rahvusvahelise partnerluse laiendamiseks toorainetele juurdepääsu valdkonnas. 5. Sildade ehitamine: partnerlusel põhinev lähenemisviis juhtimisele Euroopa tööstus peab kasutama oma eripära ja tugevaid külgi: integreeritus erinevate väärtusahelate kaudu ja piiriüleselt, mitmekesisus, traditsioonid ja inimesed. Nüüd, kui kaksiküleminek hoogustub ja üleilmne konkurents muutub tihedamaks, peab muutuma ka Euroopa tööstus. Seejuures on seosed eri toodete ja teenuste vahel kõigis valdkondades tihenenud. Lisaks konkreetsetele tehnoloogiatele keskendumisele peab Euroopa hoolikalt uurima ka tööstusökosüsteemide ees seisvaid võimalusi ja probleeme. Need ökosüsteemid hõlmavad kõiki väärtusahelas osalejaid : kõige väiksematest idufirmadest kõige suuremate ettevõteteni, akadeemilistest ringkondadest teadusasutusteni, teenuseosutajatest tarnijateni. Neil kõigil on oma eripärad. Tuginedes kõrgetasemelise tööstuspoliitika ümarlaua „Tööstus 2030“, üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi ja muude organite tööle, analüüsib komisjon süstemaatiliselt erinevaid ökosüsteeme ning hindab tööstuse erinevaid riske ja vajadusi seoses kaksiküleminekuga konkurentsitihedamas maailmas. Komisjon käsitleb selliseid küsimusi nagu oskused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, VKEde ja suurettevõtete roll ning igasugune väline surve või sõltuvus. Seda analüüsi tehes teeb komisjon tihedat koostööd kaasava ja avatud tööstusfoorumiga , mis koosneb tööstuse, sealhulgas VKEde, suurettevõtete, sotsiaalpartnerite, teadlaste ning liikmesriikide ja ELi institutsioonide esindajatest. Vajaduse korral kutsutakse konkreetsete sektorite eksperte oma teadmisi jagama. See töö võib näidata, et mõned ökosüsteemid vajavad oma eripära või vajaduste tõttu sihtotstarbelist toetust. See toetus võib endast kujutada regulatiivmeedet, mis vabastaks rahalisi vahendeid või kasutaks maksimaalselt ära kaubanduse kaitsevahendeid. Sellisel juhul oleks tegemist sihtotstarbelise töövahendiga. Edusamme jälgitakse jooksvalt koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Kui seda peetakse vajalikuks, võib asjakohaseks vahendiks olla tööstusliitude lähenemisviis. See on juba tõestanud oma kasulikkust patareide, plastide ja mikroelektroonika valdkonnas. Euroopa akuliit on suutnud viia ELi selles olulises tehnoloogiaga seotud tööstussektoris juhtpositsioonile. Tööstusliidud võivad juhtida tööd ja aidata rahastada suuremahulisi projekte, millel on positiivne ülekanduv mõju kogu Euroopas, kasutades VKEde, suurettevõtete, teadlaste ja piirkondade teadmisi, et aidata kõrvaldada innovatsioonitõkkeid ja parandada poliitika sidusust. Puhas vesinik on hea näide sellest, kus sellisel lähenemisel võib olla tõeline lisaväärtus. See oma olemuselt murranguline tehnoloogia nõuab tihedamat koordineerimist kogu väärtusahelas. Seda silmas pidades teeb komisjon peagi ettepaneku luua uus Euroopa puhta vesiniku liit, mis viib investorid kokku valitsus-, institutsiooniliste ja tööstuspartneritega. Liit tugineb olemasolevale tööle, et teha kindlaks tehnoloogiavajadused, investeerimisvõimalused ning regulatiivsed tõkked ja soodustavad tegurid. Tulevased liidud peaksid hõlmama vähese süsinikuheitega tööstust, tööstuslikku pilvandmetöötlust ja vastavaid platvorme ning tooraineid . Kuidas kavandatu ellu viiakse Tööstusliitude edukale mudelile tuginedes luuakse uus Euroopa puhta vesiniku liit . Järgnema peaksid vähese süsinikuheitega tööstuse liit, tööstusliku pilvandmetöötluse ja vastavate platvormide liit ning tooraineliidud, niipea kui nad on selleks valmis. Komisjon võtab ette tööstuse vajaduste põhjaliku läbivaatamise ja analüüsi ning teeb kindlaks ökosüsteemid, mis vajavad kohandatud lähenemisviisi . Selle töö toetamiseks luuakse 2020. aasta septembriks kaasav ja avatud tööstusfoorum . Kokkuvõte Käesoleva strateegiaga pannakse alus tööstuspoliitikale, mis toetab kaksiküleminekut, muudab ELi tööstuse ülemaailmselt konkurentsivõimelisemaks ja suurendab Euroopa strateegilist autonoomiat. Arvestades eelseisvate muutuste olulist sotsiaalset mõju, on väga oluline pidada dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga. Komisjoni iga-aastased tööstuspäevad on endiselt oluline sündmus, mis toob kokku kõik osalejad. Komisjon teeb ettepaneku, et nõukogu eesistujariigid ja huvitatud liikmesriigid korraldaksid tööstuspäevi ka oma riigis. Komisjon püüab suurendada poliitilist isevastutust strateegia eest ning teeb ettepaneku lisada olukorrast ülevaate andmine alalise päevakorrapunktina konkurentsivõime nõukogu ja Euroopa Parlamendi päevakorda. Strateegia rakendamist jälgitakse korrapäraselt ja peamisi tulemusnäitajaid analüüsitakse. Ainult ELi, selle liikmesriikide ja piirkondade, tööstuse, VKEde ja kõigi teiste sidusrühmade ühine pühendumine uuendatud partnerlusele võimaldab Euroopal tööstuse ümberkujundamist maksimaalselt ära kasutada. Euroopa Ülemkogu 2020. aasta märtsi kohtumisel avaneb võimalus toetada kõnealust uuendatud partnerlust ühise visiooni ja eesmärkide alusel.
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 10.3.2020
COM(2020) 103 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks
ET ET
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks
1. Sissejuhatus
Euroopa 25 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd) moodustavad
Euroopa majanduse alustala. Nad annavad tööd ligikaudu 100 miljonile inimesele, nende
arvel on enam kui pool Euroopa SKPst ja nende tegevus annab olulist lisaväärtust igas
majandussektoris. VKEd pakuvad uuenduslikke lahendusi ülesannetele, mis on seotud
kliimamuutuste, ressursitõhususe ja sotsiaalse ühtekuuluvusega, ning aitavad levitada neid
lahendusi kõigis Euroopa piirkondades. Seepärast mängivad VKEd keskset rolli ELi
kaksiküleminekul nii kestlikule kui ka digitaalsele majandusele. Nad on Euroopa
konkurentsivõime ja jõukuse ning majandusliku ja tehnoloogilise sõltumatuse pant ning
aitavad tugevdada Euroopa vastupanuvõimet välistele vapustustele. Seega on VKEdel oluline
osa ELi tööstusstrateegia eesmärkide saavutamises.
VKEd on Euroopa majandusliku ja sotsiaalse struktuuriga tugevasti põimunud. Nad
annavad tööd kahele kolmest töötajast, pakuvad koolitusvõimalusi eri piirkondades ja
sektorites, muu hulgas väheste oskustega isikutele, ning toetavad ühiskonna heaolu ka
äärepoolsetes ja maapiirkondades. Iga Euroopa kodanik tunneb kedagi, kes on ise ettevõtja
või töötab mõne ettevõtja juures. Euroopa VKEde probleemid, millega nad seisavad iga päev
silmitsi normide järgimisel, teabe hankimisel, turule pääsemisel ja rahastamisvõimaluste
otsimisel, on seega kogu Euroopa probleemid.
VKEd erinevad suuresti oma ärimudelite, suuruse, vanuse ja ettevõtja profiili poolest ning
toetuvad ka erinevale nais- ja meessoost talentide pagasile. Nende hulgas on nii vabade
elukutsete esindajaid ja mikroettevõtjaid teenustesektoris kui ka keskmise suurusega
tööstusettevõtteid, nii traditsioonilisi käsitööndusettevõtteid kui ka kõrgtehnoloogilisi
idufirmasid. Käesolevas strateegias võetakse arvesse VKEde konkreetseid vajadusi, et aidata
neil mitte ainult kasvada ja laieneda, vaid toetada ka nende suutlikkust konkurentsis püsida,
toime tulla ja kestlik olla. Seetõttu esitatakse strateegias auahne, terviklik ja valdkonnaülene
käsitus, mis põhineb iga liiki VKEsid toetavatel horisontaalsetel meetmetel ja nende
konkreetsetele vajadustele suunatud meetmetel.
Strateegia meetmed toetuvad järgmisele kolmele sambale:
suurendada suutlikkust, et toetada üleminekut kestlikule ja digitaalsele
majandusele;
vähendada regulatiivset koormust ja parandada turulepääsu ning
lihtsustada juurdepääsu rahastamisele.
Eesmärk on vallandada iga liiki Euroopa VKEde potentsiaal juhtida kaksiküleminekut
kestlikule ja digitaalsele majandusele. Kavas on märkimisväärselt suurendada kestlike
ettevõtlustavadega VKEde ja digitehnoloogiat kasutavate VKEde arvu. Lõpuks püütakse
1
jõuda selleni, et Euroopast saaks kõige atraktiivsem koht, kus väikeettevõtet asutada ja
arendada ning selle tegevust ühtsel turul laiendada.
Tulemuste saavutamiseks peavad strateegiat edasi kandma nii ELi tasandi meetmed kui ka
liikmesriikide tugev pühendumus. Väga tähtis on VKEde kogukonna ja ettevõtjate endi
aktiivne osalus. Seepärast rajaneb strateegia ELi ja liikmesriikide, sealhulgas piirkondlike ja
kohalike ametiasutuste tugeval rakendamispartnerlusel. Ettevõtjad peaksid kasutama ELi
investeerimisprogrammide pakutavaid võimalusi, et oma tegevust rohkem digitaliseerida ja
kestlikumaks muuta, aga ka selleks, et ühtsel turul ja sellest väljaspool kasvada.
Strateegia lähtub väga tugevatest alustest, mis on loodud ELi VKEde poliitika kehtiva
raamistiku ja kehtivate tugiprogrammidega, eelkõige 2008. aasta väikeettevõtlusalgatusega
„Small Business Act“, 2016. aasta idu- ja kasvufirmade algatusega, ettevõtete
konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmiga (COSME)
ning programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest
rahastatud VKEde toetusmeetmetega1. See aitab muu hulgas rakendada Euroopa rohelist
kokkulepet, ringmajanduse tegevuskava, Euroopa andmestrateegiat ja Euroopa
sotsiaalõiguste sammast.
Strateegia moodustab osa tööstuspaketist, mis sisaldab teatist ja sellele lisatud aruannet ühtse
turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise kohta („ühtse turu tõkete teatis“),2 pikaajalist
tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks („ühtse turu
normide rakendamise tegevuskava“)3 ning Euroopa uut tööstusstrateegiat
(„tööstusstrateegia“)4. See põhineb paljudel ühtse turu tõkete teatise järeldustel selle kohta,
milliste raskustega puutuvad kokku piiriüleselt tegutseda soovivad VKEd. Selleks et
hõlbustada VKEde kasvu ühtsel turul, on esmajoones vaja ELi õigusaktid nõuetekohaselt üle
võtta, neid kohaldada ja nende täitmine tagada. Ühtse turu normide rakendamise
tegevuskavas on nende küsimuste lahendamiseks ette nähtud mitmesugused algatused.
Tööstusstrateegias rõhutatakse VKEde rolli konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa
tööstuse arendamisel.
2. Suutlikkuse suurendamine ning kestlikule ja digitaalsele majandusele üle
minemise toetamine
Konkurentsivõimeline kestlikkus on Euroopa tuleviku juhtpõhimõte. Kliimaneutraalse,
ressursitõhusa ja paindliku digimajanduse kujundamiseks tuleb täielikult ära kasutada
VKEde potentsiaal. Majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlikuma Euroopa
ülesehitamine peab käima käsikäes üleminekuga digitehnoloogiale. Selle eelduseks on
vajaduspõhised meetmed, mille abil arendada majanduses välja jõudsalt edenev VKEde
tasand ja pakkuda kasvuvõimalusi neile VKEdele, kes soovivad laieneda. Selleks et luua
VKEdele sobiv ettevõtlus- ja innovatsioonitaristu, on tarvis investeeringuid kogu ELis.
VKEd viivad kestlikku üleminekut edasi
1
Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) on toetatud üle 900 000 ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) üle 500 000
VKEd Euroopas.
2
COM(2020) 93 final, 10.3.2020.
3
COM(2020) 94 final, 10.3.2020.
4
COM(2020) 102 final, 10.3.2020.
2
Paljud VKEd on hästi varustatud, paindlikud, kõrgtehnoloogilised ja uuenduslikud ning on
pühendunud kestlikkust ja ringmajandust edendavatele väärtustele. Peaaegu veerand5
Euroopa VKEdest juba osaleb sellises üleminekus keskkonnahoidlike toodete või teenuste
pakkumise kaudu ja hulk VKEsid (sealhulgas sotsiaalsed ettevõtted) juba teeb palju oma
asukoha kogukondade jaoks. Paraku esineb seejuures ka suuri probleeme. Mõnel VKE-l on
kestlikumate ärimudelite poole liikumisel raskusi. Kolmandik VKEdest on teatanud, et kui
nad püüavad oma äritegevust ressursitõhusamaks muuta, peavad nad rinda pistma keeruliste
haldus- ja õigusmenetlustega. Ent teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja muust
keskkonnasurvest suureneb ning tarbijate eelistused muutuvad. Seepärast on kestlikumate
äritavade ja käitumismallide juurutamine VKEde konkurentsivõime püsimise ja kasvu
jätkumise seisukohast väga tähtis. VKEsid tuleb selles üleminekuprotsessis toetada ning neile
tuleb anda vahendid keskkonnariskide mõistmiseks ja nende leevendamiseks sellistes
konkreetsetes sektorites nagu ehitus, plastid, elektroonika ja põllumajanduslik toidutööstus.
Enam kui 600 Euroopa ettevõtlusvõrgustiku liiget pakub VKEdele teenuseid, mis on
kohandatud nende vajadustele. Paljud võrgustiku liikmed juba aitavad VKEdel kestlikumaks
saada. Sellele tuginedes pakub ettevõtlusvõrgustik spetsiaalsete kestlikkusnõustajate
teenuseid ja muid kestlikkusega seotud teenuseid. Kestlikkusnõustajad hindavad VKEde
vajadusi ja annavad nõu selle kohta, kuidas investeerida ressursitõhusamatesse ja
ringluspõhisematesse protsessidesse ja taristusse ning leida sobivaid äripartnereid. Samuti
soosivad nad sama tasandi partnerite koostööd. Lisaks aitab Euroopa ressursitõhususe
teadmuskeskus VKEdel endiselt energia-, materjali- ja veekulusid kokku hoida. VKEdele
võivad kasu tuua eriteadmistega energiateenuse ettevõtjate pakutavad lahendused koos
tehniliste ja rahastamislahendustega.
Euroopa on keskkonnahoidliku tehnoloogia häll ja suudab oma juhirolli selles valdkonnas
säilitada vaid juhul, kui tema VKEdest saavad rohelise sektori innovatsiooni eestvedajad.
Seda toetab Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava6. Osana Euroopa
innovatsiooninõukogu laiematest püüdlustest soodustada murrangulist innovatsiooni
eelkõige VKEdes eraldab komisjon ainuüksi 2020. aastal vähemalt 300 miljonit eurot
paljutõotavatele idufirmadele ja VKEdele, et aidata neil teha rohelise kokkuleppega
soodustatavaid murrangulisi uuendusi. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
(EIT) tagab, et tema teadmis- ja innovaatikakogukonnad oleksid VKEdele rohkem avatud,
ning suurendab VKEde võimalusi osaleda kohalikes innovatsiooni ökosüsteemides, eriti neis
piirkondades, mis on teistest innovatsiooni vallas maha jäänud. Selleks on kavas rakendada
sihipärast vahendit (piirkondlikku innovatsioonikava), mis aitab neid ökosüsteeme tugevdada
seal, kus seda on kõige rohkem tarvis.
VKEde abistamine, et nad saaksid digiüleminekust täit kasu
Euroopa saab olla maailmas digitaalmajanduse kujundamisel juhtival kohal vaid siis, kui tal
on õitsev VKEde kogukond, mis kasutab digitehnoloogiat ja -andmeid. Digiüleminek võib
anda VKEdele suurepärase võimaluse parandada oma tootmisprotsesside tõhusust ning oma
suutlikkust töötada välja uuenduslikke tooteid ja võtta kasutusele uusi ärimudeleid.
Murrangulise kõrgtehnoloogia, näiteks plokiahela ja tehisintellekti, pilvtöötluse ja
kõrgjõudlustöötluse kasutamine võib nende konkurentsivõimet kõvasti suurendada.
5
2017. aasta Eurobaromeetri uuring „VKEd, ressursitõhusus ja keskkonnahoidlikud turud“.
6
COM(2020) 21 final, 14.1.2020.
3
Aga VKEd ei kasuta veel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad neile andmed –
digimajanduse tuum. Paljud neist ei ole teadlikud oma loodavate andmete väärtusest ega ole
piisavalt kaitstud või ei ole tulevase osava andmekasutusega majanduse jaoks piisavalt ette
valmistunud. Ainult 17 %VKEdest on oma tegevuses edukalt kasutusele võtnud
digitehnoloogia (võrdluseks: suurettevõtetes on see näitaja 54 %)7. Traditsioonilised VKEd ei
ole oma digitaalse äristrateegia valikus sageli kindlad, neil on probleeme suuremate
ettevõtjate käsutuses olevate suurte andmehoidlate kasutamisega ja nad kohkuvad tagasi
tehisintellektil põhinevate vahendite ja rakenduste ees. Samal ajal on nad küberohtude vastu
väga kaitsetud.
Allikas: Eurostat/DESI 2019.
Neid VKEsid toetab igas Euroopa piirkonnas kuni 240st digitaalse innovatsiooni keskusest
koosnev võrgustik, mille tegevust toetatakse investeeringutega programmist „Digitaalne
Euroopa“ ja struktuurifondidest.
Eesmärk ei ole mitte ainult anda kasutajasõbralikku ja sihipärast nõu kestlikkuse ja
digiteerimise kohta, vaid ühendada ka tugistruktuurid nii, et iga VKE saaks nõu oma
asukoha läheduses. Euroopa ettevõtlusvõrgustik teeb sujuvate tugi- ja nõustamisteenuste
tagamiseks tihedat koostööd digitaalse innovatsiooni keskuste, Startup Europe’i8 ja muude
osalejatega, sealhulgas riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi ametiasutuste ja
tugistruktuuridega. Parimaid tavasid, oskusteavet ja oskusi võivad digitaalsed VKEd muude
valdkondade VKEdele edasi anda ka otse.
Nagu Euroopa andmestrateegias9 märgitud, kavatseb komisjon tegeleda andmete
kättesaadavamaks muutmise ning ettevõtjate ja valitsuste vaheliste andmevoogude
võimaldamisega. Selleks luuakse ühtsed Euroopa andmeruumid, kus saab andmeid kindlalt ja
turvaliselt jagada ning millele pääsevad ühtmoodi juurde kõik äriühingud, eriti VKEd.
Komisjon kavatseb ka uurida probleeme, mis võivad tekkida seoses koostoodetud andmete,
eelkõige tööstuskeskkonna asjade interneti andmete kasutusõigusega. Niimoodi püüab ta
vältida võimalust, et VKEd satuvad ebasoodsasse olukorda. Lisaks on tal kavas soodustada
pilvtöötluse kasutuselevõttu VKEdes, näiteks spetsiaalse pilvtöötluse teenuste kauplemiskoha
kaudu, kus tagatakse õiglased lepingutingimused.
Talentide ja intellektuaalomandi parim ärakasutamine
7
Digitaalse innovatsiooni keskuste töörühma 2018. aasta aruanne:
https://ec.europa.eu/futurium/en/system/files/ged/dihs_access_to_finance_report_final.pdf.
8
Startup Europe on ELi algatus kohalike idufirmade keskuste ühendamiseks kogu Euroopas:
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/startup-europe.
9
COM(2020) 66 final, 19.2.2020.
4
VKEdel võib olla raskusi töötada välja intellektuaalomandi strateegiaid, et kaitsta oma
investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning hankida kasvukapitali, aga sellised
strateegiad on kaksiküleminekul kestlikule ja digitaalsele majandusele väga olulised. Oma
intellektuaalomandit kaitseb vaid 9 % VKEdest. Põhjuseks on see, et nad ei ole teadlikud ELi
ja riiklikest intellektuaalomandi algatustest või kardavad, et intellektuaalomandi õiguste
omandamine ja jõustamine on keeruline ja kulukas. Peatselt valmivas intellektuaalomandi
tegevuskavas esitatakse meetmed, millega muudetakse intellektuaalomandi süsteem VKEde
jaoks tõhusamaks. Muu hulgas võetakse meetmeid, et lihtsustada intellektuaalomandi
registreerimise menetlusi (näiteks tööstusdisaini käsitlevate ELi õigusaktide reformimise
kaudu), muuta kättesaadavamaks strateegilised intellektuaalomandialased nõustamisteenused
(näiteks muutes sellise nõustamise standardiks igasuguses teadus- ja arendustegevuse
rahastamises, mis toimub ELi tasandil) ning hõlbustada intellektuaalomandi kasutamist
juurdepääsuks rahastamisvõimalustele.
Nii üleminekul kestlikule majandusele kui ka üleminekul digitaalsele majandusele kimbutab
idufirmasid ja väljakujunenud VKEsid ühevõrra kvalifitseeritud töötajate nappus. Sageli ei
ole neil võrreldes suurettevõtetega sama palju ressursse, mida oma töötajate koolitusse
investeerida. Üle 70 % ettevõtetest on teatanud, et raskused leida oskuslikke ja andekaid
töötajaid on üks tegur, mis pärsib uusi investeeringuid kogu ELis10. Kvalifitseeritud töötajate
ja kogenud juhtide põud on endiselt veerandi ELi VKEde peamine probleem11. Kõige rohkem
on vajaka digitaliseerimise ja uue tehnoloogia valdkonna oskustest – 35 %-l tööjõust on
ainult vähesed digioskused või ei ole neid üldse.
Nende probleemide lahendamisel mängivad olulist rolli liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid. EL
saab omalt poolt hõlbustada juurdepääsu koolitusele ja aidata sobitada VKEde nõudlust
oskuslike ja andekate töötajata järele tööturul pakutavaga. Selleks et VKEd oleksid
võimelised ühtsel turul toime tulema, on väga tähtis pakkuda neile haridust ja koolitust
ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. VKEde juhtide ja töötajate jaoks on
olulised haridus- ja täienduskoolitusmeetmed. Naisi ja tütarlapsi tuleb julgustada ettevõtet
asutama ning ettevõtte asutajate ja juhtide seas tuleb suurendada soolist tasakaalu12.
Komisjonil on kavas töötada programmi „Digitaalne Euroopa“ toel ning digitaaloskuste ja
töökohtade koalitsiooni platvormi kogemustele tuginedes VKEde töötajate jaoks välja
digitaalsed kiirkursused, mis aitavad neil omandada oskusi sellistes valdkondades nagu
tehisintellekt, küberturvalisus või plokiahel. Kohalikul tasandil tegutsevad VKEde ning
ülikoolide/koolituspakkujate vahendajatena digitaalse innovatsiooni keskused. Andmepõhiste
ökosüsteemide osaks aitavad VKEdel saada ettevõtlusinkubaatorid.
Komisjonil on kavas käivitada ka digivabatahtlike programm, mille raames saavad
digioskustega noored ja kogenud eakad jagada oma digipädevust traditsiooniliste
ettevõtetega. Samuti toetab ja viib ta omavahel kokku VKEde vahendajaid, kelleks on näiteks
klastrid, Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskus, et nad
aitaksid VKEde töötajatel täiendada oma oskusi kestlikkuse vallas.
Komisjon kavatseb ajakohastada Euroopa oskuste tegevuskava ja koostada selleks muu
hulgas oskuste pakti, millesse lisatakse konkreetselt VKEdele mõeldud komponent.
10
Euroopa Investeerimispanga investeerimisaruanne 2018/2019.
11
SAFE-uuring 2019.
12
Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025, COM(2020) 152 final, 4.3.2020.
5
VKEde jaoks on eriti oluline kutseharidus ja -õpe, millega tagatakse nende tööjõule tööturul
vajalikud oskused. Lisaks õhutatakse liikmesriike ja piirkondi kasutama tulevast Euroopa
Sotsiaalfond+ ja uusi võimalusi investeerida Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid
oskuste arendamisse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse
valdkonnas.
Jagamismajandus loob liikuvuse ja majutuse valdkonnas võimalusi uuenduslikele VKEde
platvormidele, mis vahendavad teenuseosutajaid ja teenuse kasutajaid, ning VKEdest
teenuseosutajatele, kes saavad sellise vahenduse abil juurdepääsu laiemale kliendiringile.
Vastavalt oma 2016. aasta teatisele jagamismajanduse kohta13 kavatseb komisjon jätkata
sellise võimaliku algatuse kaalumist, mis keskendub lühiajalise majutuse renditeenustele
(suurimale jagamismajanduse sektorile). Algatuse eesmärk oleks soodustada
jagamismajanduse tasakaalustatud ja vastutustundlikku arendamist kogu ühtsel turul ning
võtta seejuures täielikult arvesse avalikke huve.
PEAMISED MEETMED
Komisjon uuendab Euroopa ettevõtlusvõrgustikku, sealhulgas spetsiaalsete
kestlikkusnõustajate ja muude kestlikkusteenuste näol.
Komisjon töötab VKEde töötajate jaoks välja digitaalsed kiirkursused, mis aitavad
neil omandada oskusi sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, küberturvalisus või
plokiahel.
Komisjon käivitab digivabatahtlike programmi, mille raames saavad digioskustega
noored ja kogenud eakad jagada oma digipädevust traditsiooniliste ettevõtetega.
Komisjon ajakohastab Euroopa oskuste tegevuskava ja koostab selleks muu hulgas
oskuste pakti, millesse lisatakse konkreetselt VKEdele mõeldud komponent, ning teeb
ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus kutsehariduse ja -õppe ajakohastamise kohta.
Komisjon laiendab digitaalse innovatsiooni keskusi koos Startup Europe’i ja
Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga ning pakub kohalikes ja piirkondlikes
ökosüsteemides sujuvat teenust.
Komisjon eraldab Euroopa innovatsiooninõukogu kaudu vähemalt 300 miljonit
eurot rohelise kokkuleppega soodustatavate murranguliste uuenduste toetuseks.
Komisjon jätkab võimaliku jagamismajanduse algatuse kaalumist nende VKEde
jaoks, kelle tegevus on koondunud lühiajalise majutuse renditeenustele.
3. Regulatiivse koormuse vähendamine ja turulepääsu parandamine
Ühtne turg on Euroopa VKEde jaoks esmane turg. Selle arvel on 70 % VKEde
kaubaekspordi väärtusest ning 80 % kõigist eksportivatest VKEdest müüb teistesse
liikmesriikidesse14. Teistesse liikmesriikidesse eksportivate VKEde arv võiks aga olla palju
suurem: näiteks ekspordib oma kaupa ühtsel turul ainult 17 % kõigist tootmissektori
VKEdest15. Ühtse turu tõkete teatisest nähtub, et püsivad tõkked mõjutavad kõige enam
VKEsid.
Normide, nõuete, märgiste ja haldusformaalsuste järgimine koormab VKEsid rohkem kui
suuremaid ettevõtjaid, sest VKEdel on piiratud rahalised ja inimressursid.
13
COM(2016) 356 final, 2.6.2016.
14
Annual Report on European SMEs – SMEs growing beyond borders.
15
Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ teabelehed EL 28 kohta.
6
Haldusformaalsuste järgimise kulud võivad olla VKEde jaoks äriteenuste sektoris kuni
10 000 eurot16. Hoolimata edusammudest, mis on tehtud pärast väikeettevõtlusalgatuse
„Small Business Act“ vastuvõtmist, on reguleerimise kumulatiivne mõju VKEde jaoks
endiselt suur probleem.
Allikas: Eurochambres, 2019. aasta ettevõtlusuuring
Euroopa VKEde jaoks on õigusaktid keerukad ja koormavad, eelkõige seetõttu, et
liikmesriikide menetlused on erinevad. Need tõkked sunnivad paljusid ettevõtjaid piiriülesest
äritegevusest ja laienemisest hoiduma. Kui nad seda siiski söandavad, kasutavad nad sageli
vahendajatena suuri platvorme ning see kallutab ebasoodsalt nende läbirääkimispositsiooni.
Selliste tõkete kõrvaldamine on ELi ja liikmesriikide ühine ülesanne. Suur osa koormusest
tuleneb siseriiklikest õigusaktidest ning oluline on hinnata ülereguleerimise mõju VKEdele17.
Ühes komisjoniga peavad liikmesriigid järjekindlalt jätkama põhimõtte „kõigepealt mõtle
väikestele“18, ühekordsuse põhimõtte19 ja põhimõtte „digitaalsus normiks“20 kohaldamist.
Komisjon omalt poolt püüab aidata VKEde koormust vähendada ja neid parema õigusloome
tsüklis rohkem kuulda võtta. Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT)
raames kontrollib komisjon koormuse vähendamise ja õigusnormide lihtsustamise eesmärgil
süstemaatiliselt kehtivaid ELi õigusakte. Komisjon kavatseb süstemaatilisemalt teha ka
toimivuskontrolli, et leida võimalusi, kuidas saavutada digitaliseerimine, lihtsustamine ja
seatud eesmärgid väikseimate kuludega ja nii, et need tooksid kasu VKEdele. Lisaks sellele
hakkab ELi õigusakte kontrollima uus tulevikukindluse platvorm21 eesmärgiga teha kindlaks
lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise võimalused.
REFITi programmi on kavas uusi õigusakte silmas pidades täiendada ja tugevdada,
juurutades sellesse põhimõtte „üks sisse, üks välja“. Eesmärk on tagada, et ELi õigusaktid
tooksid kasu, ilma et need kodanikke ja ettevõtjaid asjatult koormaksid. VKE-test on juba osa
16
Ecorys, „Administrative formalities and costs involved in accessing markets cross-border for provisions of
accountancy, engineering and architecture services“, 2017.
17
ELi õigusaktid võivad lubada paindlikkust ühtlustamise taseme ja/või liikmesriikide tavade osas
(ülereguleerimine). COM(2020) 93 final, 10.3.2020.
18
Põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“ tuletab meelde, et nii ELi kui ka riikliku tasandi poliitika
kujundamisel tuleb arvestada VKEde huve.
19
Ühekordsuse põhimõtte kohaselt esitavad kodanikud ja ettevõtjad haldusasutustele eri andmeid ainult üks
kord.
20
Põhimõttega „digitaalsus normiks“ püütakse vähendada halduskoormust, muutes digitaalse teenuste osutamise
haldusasutuste vaikevalikuks.
21
REFITi platvormi asemele loodav uus kõrgetasemeline töörühm.
7
korrapärasest hindamisest ja seda kohaldatakse ka edaspidi kõigi komisjoni asjakohaste
ettepanekute suhtes.
VKEde piiratud rahalisi ja inimressursse arvestades mõjutavad õigusaktidest tulenevad kulud
neid eriti rängalt. Uute õigusaktide VKE-sõbralikkuse tagamiseks vaatab ELi VKEde
saadik22 koos VKEde sidusrühmadega ELi algatused läbi ja annab komisjonile märku
nendest, mis vajavad VKEde seisukohast komisjoni suuremat tähelepanu. ELi VKEde saadik
kaasab sellesse töösse ka VKEde saadikute võrgustikku kuuluvad riiklikud eksperdid.
Niimoodi püütakse saavutada, et kõigi tulevaste ELi ja siseriiklike õigusaktide koostamisel
peetakse meeles lõppkasutajat, tehes kindlaks võimalikud tõkked ja leevendades neid näiteks
digitaalsete vahendite abil juba õigusloomeprotsessi alguses. ELi VKEde saadikul on eriroll
ka uues tulevikukindluse platvormis, kus ta aitab kindlaks teha selliseid kehtivaid õigusakte,
mis on VKEde jaoks eriti koormavad. Saadik soovitab komisjonile kasutajasõbralikke
lahendusi, mida võiks õigusaktide täitmisel arvesse võtta.
Ühtse turu normide täitmise tagamine on VKEde jaoks äärmiselt tähtis, sest piiriülesed
piirangud mõjutavad sageli ebaproportsionaalselt just neid. Ühtse turu normide rakendamise
tegevuskavas on esitatud loetelu algatustest, millega püütakse neid küsimusi lahendada.
Kõnealuste algatuste hulgas on ka ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühm, mille
töösse annavad oma panuse ELi VKEde saadik ja riiklike saadikute võrgustik. Komisjon teeb
liikmesriikidega koostööd ja valvab nende tegevuse järele ega kõhkle vajaduse korral võtmast
rangeid täitemeetmeid, millega tagada, et ühtne turg toob VKEdele kasu. VKEde
maksukuulekuse kulud on proportsionaalselt suuremad kui suurematel ettevõtetel23 ning
maksusüsteemide ühtlustamatus on piiriüleselt tegutseda soovivate ettevõtjate jaoks üks
peamisi takistusi.
Lisaks muule aitab ELi konkurentsieeskirjade täitmise järjekindel tagamine kõigil ühtsel turul
tegutsevatel ettevõtjatel ja eriti VKEdel võrdsetel alustel konkureerida ja innovatsiooniga
tegeleda. Samuti aitab see ära hoida turuvõimu kuritarvitamist ja jõukuse koondumist väheste
suurettevõtete kätte.
Tõkete eemaldamine partnerluste ja poliitikaeksperimentide abil
Euroopa peamine probleem on edukate kasvufirmade suhteline vähesus. Ameerika
Ühendriikides on kasvufirmasid kolm korda rohkem kui Euroopas24. Euroopa idu- ja
kasvufirmad seisavad oskuslike ja andekate töötajate ligimeelitamisel ja hoidmisel,
turuvõimaluste kindlustamisel ja tulu kasvatamisel silmitsi mitmesuguste kohapealsete
raskustega. Paljud liikmesriigid on need raskused edukalt kõrvaldanud ja kasutusel on juba
palju häid tavasid. Kui neid kogu ELis levitada, aitaks see idufirmade arengut ja VKEde
kasvu kõvasti kiirendada.
Seda silmas pidades kavatseb komisjon levitada tihedas koostöös liikmesriikide ja
sidusrühmadega, näiteks Euroopa innovatsiooninõukogu foorumiga, häid tavasid ja käivitada
ELi idufirmade standardi näol uue poliitilise algatuse, millega kutsutakse liikmesriike neid
tavasid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil rakendama. Selle eesmärk oleks muuta
Euroopa idu- ja kasvufirmade jaoks kõige atraktiivsemaks maailmajaoks. Algatuse
22
ELi VKEde saadik tagab, et VKEde poliitika kujundamine ELi tasandil ja VKEde poliitikaga tegelevad
riiklikud VKEde saadikud/asutused on omavahel seotud, ning juhib riiklike VKEde saadikute võrgustiku tööd.
23
Euroopa Komisjoni 2018. aasta VKEde maksukuulekuse kulude uuring.
24
Mind the Bridge: Tech Scale-up Europe, 2019. aasta aruanne.
8
põhieesmärk on lihtsustada ettevõtete asutamist ja piiriülest laiendamist, ühtlustada
kolmandatest riikidest pärit andekate töötajate viisataotluste ja elamislubade menetlemise
eeskirjade rakendamist, muuta huvipakkuvamaks töötajate aktsiaoptsioonid, soodustada
ettevõtete süstemaatilist asutamist ja ülikoolidest lähtuvat tehnosiiret, suurendada ettevõtte
laiendamiseks vajaliku rahastuse saamise võimalusi ning edendada piiriüleseid digivahendeid
ja -platvorme. Lisaks sellele on komisjonil kavas uurida ja hinnata vajadust täiendavate
äriühinguõiguse meetmete järele, millega hõlbustada VKEde piiriülest laienemist ja
kasvamist.
Mõni eriti uuenduslik lahendus ei näe ilmavalgust sellepärast, et teatavad õigusnormid on
vananenud või ei suuda kiiresti areneva tehnoloogiaga sammu pidada. Üks võimalus seda
probleemi lahendada on luua regulatiivsed katsekeskkonnad. See võimaldaks õigusnormide
või suunistega veel reguleerimata uuenduslikke lahendusi järelevalve- ja reguleerivates
asutustes vahetult testida, eeldusel et paigas on vajalikud tingimused, näiteks võrdse
kohtlemise tagamiseks. Regulatiivsed katsekeskkonnad võimaldaksid reguleerivatel ja
järelevalveasutustel saada uue tehnoloogia kohta ajakohast teavet ja omandada selle
kasutamise kogemusi ning viia ühtaegu läbi poliitikaeksperiment. Mõni liikmesriik on juba
loonud sellise regulatiivse katsekeskkonna uuenduslike finantsteenuste jaoks.
Turutõkete kõrvaldamiseks on väga oluline vahend teenuste direktiiv. Teenuste osutamisel
võivad VKEdel aidata turutõkkeid ületada piirialadevahelised partnerlused, mille eesmärk
on tugevdada piirkondlike ametiasutuste koostööd. 2020. aasta lõpuks peaks asjaomase
konkursikutse tulemusena loodama kolm sellist katseala, kus partnerpiirkonnad parandavad,
ühtlustavad või koordineerivad üheskoos teenuste piiriülese osutamise norme ja menetlusi,
näiteks töötajate lähetamise ja digivahendite kasutamise vallas.
Komisjon aitab nendele jõupingutustele kaasa ja kutsub liikmesriike võtma VKE-sõbralikul
viisil kasutusele ühtne digivärav25. Liikmesriigid peaksid püüdma pakkuda VKEdele veebis
lihtsat juurdepääsu teabele, menetlustele ja abiteenustele, mis on seotud kõigi nende
päringutega piiriülese äritegevuse kohta. VKEdele tuleks sealhulgas pakkuda nõu avalike
hangete ja rahastamisallikate kohta. Need teenused tuleks ühe akna süsteemis ühendada, et
VKEd saaksid kõigile päringutele kooskõlastatud vastuse.
Kuni 71 % neist VKEdest, kes on proovinud kasutada olemasolevat ühtlustamata kaupade26
vastastikuse tunnustamise süsteemi, on saanud turulepääsu keelava otsuse27. Komisjonil on
kavas pärast seda, kui ta on liikmesriikide eksperdirühmaga vastastikuse tunnustamise asjus
konsulteerinud, toetada vastastikuse tunnustamise ühenduste loomist liikmesriikide vahel
sellistes sektorites nagu toidulisandid ja ehted.
ELi strateegilise ja tehnoloogilise sõltumatuse pant mitmekesisel tööstusmaastikul on
kosmosesektor ja kaitsevaldkond, millel on Euroopa VKEde jaoks suur potentsiaal. Kuid
kaitsevaldkonna tarneahelad on eelkõige üles ehitatud riigipõhiselt. Seega rakendab komisjon
täielikult Euroopa Kaitsefondi potentsiaali, et soodustada piiriülest koostööd ja uute tegijate
mängutulekut. Ennekõike toimub see VKEdele suunatud projektikonkursside, spetsiaalse
25
Määrusega (EL) 2018/1724 luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja
probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks kasutajate oma riigis ja piiriüleselt.
26
ELi õigusaktidega ühtlustamata kaubad, nagu tekstiilitooted, jalatsid, lapsehooldusvahendid, ehted, lauanõud
ja mööbel.
27
COM(2020) 93 final, 10.3.2020.
9
VKEde boonuse ja pakkumuste hindamise kriteeriumide kaudu, samuti viies VKEd kokku
laiema kaitsevaldkonnaga. Fond aitab avada kaitsevaldkonna tarneahelaid, sidudes suured
süsteemide integreerijad kaitsetööstuses tegutsevate VKEde ökosüsteemiga kõikjal liidus.
Samuti kaardistab komisjon selliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ning ülikoolide
tugevad küljed, kes võivad toetada kõnealuses sektoris tegutsevaid uuendusmeelseid
idufirmasid ja VKEsid.
Kosmosesektoris soovib komisjon lisaks suurendada edukate idufirmade ja kasvufirmade
hulka, kes kauplevad ELi kosmostehnoloogiaga. Ettevõtluse edendamiseks propageerib ta
ELi kosmoseprogrammi kaudu uue kosmosevaldkonna ökosüsteemi teket Euroopas. Uus
kosmosealase ettevõtluse algatus CASSINI koondab selliseid teenuseid nagu ettevõtete
arengu kiirendamine, äriinkubaator, stardirahastus ja kommertskasutusele eelnevad hanked.
Ka avalike hangete valdkonnas on ühtsel turul võimalusi, mida VKEd – sealhulgas
idufirmad – ei ole ära kasutanud, kuna nad peavad pakkumusmenetluses edukalt konkurentsis
püsimist raskeks. Probleeme on kaht liiki. Ühelt poolt ei ole avalik sektor kuigivõrd riskialdis
ja sageli puudub sellel kompetents innovatsiooni hankimiseks. Teisalt leiavad paljud
majandustegevuses osalejad, eriti VKEd, et pakkumusmenetlused on keerukad või ei sobi
neile.
Selle probleemiga tegelemiseks kutsub komisjon liikmesriike ja nende avaliku sektori
hankijaid üles kasutama paindlikkust, mida pakub ELi uus riigihangete raamistik. See
tähendab mahukate lepingute jagamist väiksemateks osadeks, strateegiliste hangete – eriti
innovatsioonihangete – laiendamist, jättes intellektuaalomandiõigused võimalust mööda
VKEdele, nii et neil on võimalik oma uuendusi turustada, ja riiklike hankemenetluste
digiülemineku viimistlemist. Samuti innustab komisjon liikmesriike kasutama digiplatvorme
selleks, et luua VKEdele ja idufirmadele stiimulid pakkuda välja novaatorlikke lahendusi
ning kasutada piiriülest juurdepääsu riigihankelepingutele. Lisaks käivitab komisjon
suurostjate ja võrkude algatuse (Big Buyers and Networks Initiative), et hõlbustada
innovatsiooni ja kestlike toodete ühishankeid, edendada innovatsiooni ostjate ja tarnijate
kokkuviimist ning jälgida tehtavaid edusamme, riike omavahel võrreldes. Samuti võtab ta
kasutusele märgise nende avaliku sektori hankijate jaoks, kes järgivad VKE-sõbralikke
hanketavasid, ja teeb koostööd oma rahvusvaheliste kaubanduspartneritega, et levitada
selliseid hangetega seotud tavasid nagu e-arveldamine. Keskkonnasäästlikke innovaatilisi
tooteid ja teenuseid pakkuvaid VKEsid saab toetada keskkonnahoidlike riigihangete
laialdasema kasutuselevõtuga28.
Sageli on juba olemasoleva ettevõtte ostmine soodsam kui uue äri asutamine. Hinnanguliselt
vahetab igal aastal omanikku umbes 450 000 VKEd ja see mõjutab enam kui kaht miljonit
töötajat. Kuid ühel kolmandikul juhtudest ei ole üleandmine edukas ning seetõttu kaotab
Euroopa umbes 150 000 ettevõtet ja 600 000 töökohta29. Sageli on põhjuseks varase
ettevalmistuse puudumine, raskused järglase leidmisel ning ebasoodsad maksu- ja
reguleerivad meetmed.
28
COM(2020) 98 final, 11.3.2020.
29
Ekstrapolatsioon põhineb dokumendil „Business Dynamics: Start-ups, Business transfer and Bankruptcy“
(Äritegevuse dünaamika: idufirmad, äritegevuse üleandmine ja pankrot), 2011. aasta lõpparuanne (lk 10),
http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/10448/attachments/1/translations.
10
Komisjon jätkab tööd eesmärgiga hõlbustada ettevõtete üleandmist ja toetab liikmesriike
nende püüetes luua üleandmissõbralik ettevõtluskeskkond30. Hiljuti vastu võetud direktiivis
ennetava restruktureerimise raamistike ja ettevõtjatele uue võimaluse andmise kohta31
käsitleti paljusid raskustes olevate ettevõtjate mureküsimusi; nüüd toetab komisjon kõiki
liikmesriike direktiivi sätete ülevõtmisel oma riiklikku õigusesse, nii et rahalistes raskustes
olevatel ettevõtetel oleks juurdepääs asjakohastele tugiteenustele, mis aitaksid neil pankrotti
vältida.
Õiglasemate suhete loomine ettevõtjate vahel
VKEd mängivad olulist rolli ühe tihenevas võrgustikus, mis koosneb äriühingutest,
idufirmadest ja samasugustest VKEdest, kes töötavad erinevates sektorites ja väärtusahelates
sama eesmärgi nimel: luua tulevikutooteid ja -teenuseid. Oluline on kaasata VKEd ja
idufirmad ELi väärtusahelatesse ja tegeleda nende erivajadustega, et aidata neil omavahel
koostööd teha ja kasvada nii ühtsel turul kui ka üleilmselt.
Johtuvalt tarneahelate üha suuremast kontsentreeritusest ja vertikaalsest integreeritusest on
VKEde kliendiks sageli palju suuremad organisatsioonid. See tingib
läbirääkimispositsioonide asümmeetria ning suurendab väikeettevõtete jaoks riski, et nende
suhtes kasutatakse ebaõiglaseid äritavasid ja -tingimusi32 (muu hulgas selliseid, mis
puudutavad maksetega hilinemist ja juurdepääsu andmetele).
Ehkki hilinenud maksmise direktiiviga on vähenenud viivitused nii ettevõtjatevaheliste kui ka
ettevõtjate ja platvormide vaheliste tehingute puhul, tasutakse ainult 40 %-le ELi ettevõtetest
nende arved õigeaegselt33. Lisaks sellele läheb maksmisega hilinemise arvele veerand VKEde
pankrottidest ELis. Vaja on otsustavat üleminekut uuele ettevõtluskultuurile, kus on
normaalne, et maksed tehakse õigel ajal. Sel eesmärgil toetab komisjon hilinenud maksmise
direktiivi rakendamist, varustades selle jõuliste järelevalve- ja jõustamisvahenditega. Nende
hulka võiks kuuluda virtuaalne vaatluskeskus maksetähtaegade jälgimiseks; samuti võiks
nende raames luua selguse ebaõiglaste maksetavade suhtes ja vaagida VKEdele mõeldud
alternatiivseid lahendus-/vahendusmehhanisme äritehingute maksetega seotud vaidluste
kiireks lahendamiseks.
Üleilmsete turgude hüvede enda kasuks töölepanek
VKEde kasvu oluline allikas on üleilmsed turud. Kuid ELi välistesse riikidesse ekspordivad
kaupu ainult 600 000 VKEd, kes annavad tööd umbkaudu 6 miljonile inimesele. Komisjon
propageerib mitme- ja kahepoolsete dialoogide raames VKE-sõbralikku keskkonda
kolmandates riikides, vahetades oma partneritega häid tavasid. Samuti käivitab ta uue
teabeportaali, et suurendada VKEde teadlikkust kaubanduspoliitikast ning anda
30
Direktiiv (EL) 2019/2121 piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise kohta, vastu võetud
27. novembril 2019.
31
Direktiiv 2019/1023, vastu võetud 2019. aasta juunis.
32
ELi 2018. aasta üllitis „A comparative analysis of legal measures vs. soft-law instruments for improving
payment behaviour“ (Võrdlusanalüüs õigusmeetmete ja nn pehme õiguse vahendite kohta maksekäitumise
parandamiseks).
33
ELi 2018. aasta üllitis „A comparative analysis of legal measures vs. soft-law instruments for improving
payment behaviour“ (Võrdlusanalüüs õigusmeetmete ja nn pehme õiguse vahendite kohta maksekäitumise
parandamiseks).
11
üksikasjalikku teavet tolliprotseduuride ja -formaalsuste kohta kolmandatesse riikidesse
eksportimisel.
VKEdel on reeglitepõhisest kaubanduse avamisest rohkem kasu kui suurettevõtetel, kellel on
kaubandustõkete ületamiseks suuremad ressursid. Selleks et hõlbustada VKEde pääsu
rahvusvahelistele turgudele, peab komisjon pidevalt läbirääkimisi uute kaubandus- ja
investeerimislepete üle ning võitleb kaubandustõketega, millel on VKEdele
ebaproportsionaalselt suur mõju. Komisjon lisab ka edaspidi kõigisse oma
kaubanduslepingutesse eraldi peatüki VKEde kohta, spetsiaalsed sätted, et võimaldada
VKEdele selliseid hüvesid nagu VKEde liitmine rahvusvaheliste tööstusklastrite kaudu ja ELi
VKEde keskus,34 samuti meetmed, millega toetada Euroopa VKEde osalemist avalikes
hangetes väljapool ELi.
ELi delegatsioonid ELiga vabakaubanduslepingu sõlminud riikides pakuvad toetust, vastates
päringutele VKEde praktikas kogetud raskuste kohta, mis seonduvad
vabakaubanduslepingute rakendamisega.
EL seisab kaubanduse kaitsemeetmete abil kindlalt vastu ebaausatele kaubandustavadele, kui
dumpinguhinnaga või subsideeritud import kahjustab ELi ettevõtteid, sealhulgas VKEsid.
Komisjon suurendab VKEdele mõeldud eritoetust, et nad saaksid hõlpsamini kasutada
kaubanduse kaitsemeetmeid ja teha uurimise kestel komisjoniga koostööd35.
Kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku vastloodud ametikoha eesmärk on muu
hulgas jälgida ja parandada liidu kaubanduslepingute täitmist. See annab veelgi hoogu tööle,
mida tehakse, et kõrvaldada kaubandustõkked, mis mõjutavad eriti VKEsid. Lisaks sellele
astub EL VKEde heaks aktiivselt sihtotstarbelisi majanduslikke ja diplomaatilisi samme, et
toetada nende pääsu kolmandate riikide turgudele. Euroopa ettevõtjate võimalusi laiendatakse
programmiga „Erasmus noortele ettevõtjatele“, mille eesmärk on saada uusi kogemusi
kolmandate riikide turgudel.
PEAMISED MEETMED
ELi VKEde saadik ja riiklike VKEde saadikute võrgustik annavad oma panuse
töösse, mida teeb ühtse turu rakendamise tegevuskava tulemusena loodav
komisjoni ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühm muu hulgas selleks, et
tegeleda ülereguleerimisega siseriiklikku õigusse ülevõtmise protsessis ja hoida
VKEde regulatiivne koormus seeläbi võimalikult väike.
Komisjon kutsub liikmesriike üles võtma ühtse digivärava kasutusele VKE-
sõbralikul viisil. Liikmesriigid peaksid kõik oma teenused koondama ühtsesse
kontaktpunkti.
ELi VKEde saadik filtreerib ELi algatusi, et anda komisjonile teada neist, mis
väärivad VKEde vaatenurgast lähemalt uurimist ja millel on eriline roll uue
tulevikukindluse platvormi juures.
34
ELi VKEde keskus Pekingis annab starditeabe Euroopa VKEdele, kes soovivad Hiina turul oma kohalolekut
suurendada www.eusmecentre.org.cn.
35
Määrus (EL) 2018/825, vastu võetud 30. mail 2018.
12
Komisjon koondab liikmesriikide jõud ELi idufirmade standardi järgimisele, et
jagada ja juurutada parimaid tavasid kõrgtehnoloogiliste VKEde ja idufirmade
kasvu kiirendamiseks.
Selleks et anda VKEdele rohkem võimalusi, kutsub komisjon liikmesriike ja
nende avaliku sektori hankijaid üles kasutama paindlikkust, mida pakub ELi uus
riigihangete raamistik, muu hulgas kasutades digitaalseid vahendeid ja
platvorme, et hoogustada piiriüleseid hankeid. Komisjon juhendab ja toetab
avaliku sektori hankijaid.
Komisjon innustab pilootprojekti algatamisega liikmesriike töötama välja
ettepanekud regulatiivsete katsekeskkondade kohta.
Komisjon kuulutab välja piirialadevaheliste katseliste partnerlusprojektide
konkursi, et tihendada koostööd ühtse turu normide täitmise tagamisel ja
haldustõkete kõrvaldamisel.
Komisjon toetab hilinenud maksmise direktiivi rakendamist liikmesriikides,
luues vahendid järelevalveks ja paremaks jõustamiseks ning vaagides VKEdele
mõeldud alternatiivseid lahendus-/vahendusmehhanisme.
Komisjon hõlbustab piiriülest koostööd VKEdega ja VKEde vahel Euroopa
Kaitsefondi raames ning kaardistab tugevad küljed oma teadustöö ja
innovatsiooni ökosüsteemis.
Komisjon lükkab käima kosmosealase ettevõtluse algatuse CASSINI.
Komisjon toetab liikmesriike sellise hiljuti vastu võetud direktiivi ülevõtmisel,
mis käsitleb ennetava restruktureerimise raamistikke ja ettevõtjatele uue
võimaluse andmist, aidates neil luua varajase hoiatamise mehhanismid rahalistes
raskustes äriühingute jaoks, et vältida pankrotte.
Komisjon vaeb koos liikmesriikidega võimalikke meetmeid, mille varal luua
toetav keskkond VKEde üleandmiseks.
Komisjon jätkab tööd, et parandada VKEde juurdepääsu kolmandate riikide
turgudele, muu hulgas spetsiaalsete VKEdele pühendatud peatükkide,
kaubanduspartneritega heade tavade vahetamiseks mõeldud dialoogi ja uue
teabeportaali kaudu. Komisjon hõlbustab VKEde jaoks juurdepääsu kaubanduse
kaitsemeetmetele.
ELi delegatsioonid pakuvad toetust, vastates VKEde päringutele, mis on seotud
vabakaubanduslepingutega.
Komisjon laiendab programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“.
4. Hõlpsam juurdepääs rahastamisele
Juurdepääs rahastamisele on VKEdele hädavajalik, et katta ülemineku
investeerimisvajadused. Kuid väikeettevõtetel on mis tahes arenguetapis palju raskem
rahastust leida kui suurfirmadel. Noorte ettevõtjate ja idufirmade puhul võib sellel olla palju
põhjuseid, nagu puuduvad tõendid eelnevate finantstulemuste kohta või tagatis, samuti
asjaolu, et investoritel ei ole andmeid, mille alusel hinnata selliste ettevõtete krediidiriski või
immateriaalset vara. Rahastamisvõimaluste parandamiseks on vaja käsitust, mis ühendab
soodsa õiguskeskkonna, küllaldase ja kooskõlastatud ELi ja riikliku rahastuse ning
juurdepääsu ettevõtete ja investorite võrgustikele.
13
Hoolimata mahukatest ELi ja riikliku tasandi toetusprogrammidest, seisavad VKEd Euroopas
silmitsi tõsise rahastamispuudujäägiga, mille suurus on 20–35 miljardit eurot,36 ja mõnes
liikmesriigis on juurdepääs rahastamisele nende jaoks üks peamisi probleeme37. 2019. aastal
ei saanud 18 % VKEdest pangast nii palju laenu, kui nad olid kavandanud. See paneb VKEd
ebasoodsasse olukorda, kuna pankadest saadav rahastus moodustab umbes 90 % nende
rahastamisvajadustest. Pangandust käsitlevad ELi õigusaktid peavad panema aluse stabiilsele
pangandussüsteemile, mis tagab asjakohase rahastuse kõigile ettevõtetele. ELi
panganduspaketis säilitati VKEde toetuskoefitsient ja laiendati seda kõigile VKEdele
antavatele laenudele. Komisjon tagab, et kõigis tulevastes finantsturge käsitlevates
õigusaktides võetakse arvesse Euroopa VKEde huvisid ja toetatakse nende pidevat
juurdepääsu laiale rahastamisvõimaluste valikule.
Rahastamisallikate mitmekesistamine ja enamate VKEde investeeringuvalmis seadmine
Sellest hoolimata tuleb rahastamisallikaid mitmekesistada. Euroopa ettevõtetesse
investeeritud riskikapital suurenes 2018. aastal 13 % (8 miljardi euroni) ja väljastpoolt
Euroopat kaasatud omakapitali osakaal suurenes 2018. aastal 7 %-lt 20 %-le38. Kuid ainult
10 % Euroopa ettevõtetest kasutas kapitaliturgudelt pärinevat rahastust (võrdluseks: USAs oli
sama näitaja 25 %). Euroopa riskikapitaliinvesteeringud on umbkaudu kaheksa korda
väiksemad kui USAs ja seega ei piisa neist Euroopa äriühingute kasvu rahastamiseks39.
Novaatorlikud, kiiresti kasvavad VKEd ja idufirmad, kellel on suur vajadus kapitali järele,
kolivad riskikapitali otsides sageli välismaale40. Lisaks Euroopa tehnoloogilise sõltumatuse,
majanduskasvu ja töökohtade ohustamisele mõjutab see kaudselt ka laiemat VKEde
kogukonda.
Lisaks sellele ei pruugi Euroopa investorid väga varmalt idufirmadesse investeerida, kuna
keerukas on hinnata VKEde uue tehnoloogiateenuse või -toote turupotentsiaali ja/või selle
aluseks olevat intellektuaalomandit. See raskendab hinnangu andmist idufirmale endale. Selle
probleemi võivad lahendada teenused, mille kaudu tehakse nn tehnoloogia eelhindamist ja
mis on ennast tõestanud muudes piirkondades, kuid ei Euroopas veel kergesti kättesaadavad.
Lõppkokkuvõttes on neist kasu kõigil asjaosalistel: VKE-l, potentsiaalsetel investoritel ja
innovatsiooni ökosüsteemil laiemalt. ELi katseprojekt võimaldaks anda täpsema hinnangu
kõrgtehnoloogilistele idufirmadele ja hilisemas arenguetapis olevatele tehnoloogiavaldkonna
VKEdele, lähtudes nende tehnoloogia- ja intellektuaalomandi portfellist41.
Euroopas on vaja kaasata rohkem erasektori investeeringuid. Komisjon rakendab uusi
vahendeid riski jagamiseks erasektoriga, nagu riskikapitalifondide suurendamisele suunatud
algatus ESCALAR, pingutab ise rohkem investeeringute vallas ning töötab uuendatud
kapitaliturgude liidu tegevuskava koostamise nimel. Kapitaliturgude liidu eesmärk on
mitmekesistada rahastamisvõimalusi ettevõtete jaoks nende arengufaasist sõltumata.
36
Laenuraha puudujääk ajavahemikul 2014–2018; vt SWD(2018) 320 final, 7.6.2018.
37
Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, „Survey on the Access to Finance of Enterprises“ (Ülevaade
ettevõtjate juurdepääsust rahastamisele), november 2019.
38
Invest Europe (2019) 20.
39
Euroopa Finantsturgude Assotsiatsiooni aruanne kapitaliturgude liidu tulemusnäitajate kohta 2019. aastal.
40
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga 2018. aasta uuring „Financing the Deep Tech Revolution“
(Kuidas rahastada süvatehnoloogilist revolutsiooni).
41
Kasutades https://www.innoradar.eu kogutud andmeid.
14
Ettevalmistused VKEde esmase avaliku pakkumise fondi käivitamiseks
Euroopa VKEdel on piiratud võimalused finantseerida oma kasvu näiteks esmase avaliku
pakkumisega kapitaliturgudel. Kapitaliturud on VKEde jaoks oluline rahastamisallikas
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaks ja lõpuks suurfirmaks kasvamisel. Ent pärast
finantskriisi langes VKEde esmaste avalike pakkumiste arv järsult ja ei ole seni taastunud.
2019. aastal vähenesid Euroopas tehtud esmaste avalike pakkumiste väärtus ja arv veelgi –
2018. aastaga võrreldes vastavalt 40 % ja 47 %42. Paljud institutsionaalsed investorid ei
tegele piisavalt VKEde rahastamisega.
Selle probleemi lahendamiseks võiks riiklikest vahenditest saadud rahastus toimida
alginvesteeringuna, et meelitada suure kasvupotentsiaaliga novaatorlike VKEde avaliku
noteerimise etapis ligi rohkem erasektori investoreid. VKEde esmase avaliku pakkumise
fond toetaks VKEsid nii noteerimisprotsessi kestel kui ka pärast seda. See tugineks ELi
esmaste avalike pakkumiste turu analüüsile ning investorite ja sidusrühmadega
konsulteerimisele.
Soodsama ja kaasavama keskkonna loomine juurdepääsuks rahastamisele
Viimastel aastatel on VKEde investeerimisanalüüside arv oluliselt vähenenud.
Finantsinstrumentide turgude direktiivi läbivaatamise käigus 2020. aastal vaeb komisjon
võimalusi luua stiimuleid VKEsid käsitlevateks analüüsideks.
Hajusraamatu tehnoloogial põhinev finantstehnoloogia (plokiahel) võib anda VKEdele uusi
võimalusi investoritega sidemete sõlmimiseks kas usaldusväärsete vahendajate kaudu või
detsentraliseeritult omal käel. See võib anda VKEdele võimaluse emiteerida krüptoraha ja
digižetoone (digital tokens) näiteks võlakirjadena, mis on investorite jaoks atraktiivsed, kuna
need on kohe kaubeldavad. See on viis pakkuda VKEdele kiiremaid, tulemuslikumaid ja
kulutõhusamaid rahastamisvõimalusi. Kooskõlas ELi kavandatava digitaalse rahanduse
strateegiaga soodustab komisjon krüptoraha kasutamist ja digižetoonide kasutuselevõttu
VKEde, investorite ja vahendajate poolt.
Riigiabi eeskirjad on võimaldanud VKEdele ja riskikapitalile olulise riikliku toetuse43.
2021. aasta lõpuks lihtsustab komisjon asjaomaseid riigiabi eeskirju ja vaatab need läbi, et
tagada nende jätkuv asjakohasus. Komisjoni eesmärk läbivaatamise käigus on tagada, et
eeskirjad soodustavad VKEde osalemist üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides.
Lisaks sellele tingib mitmekesisuse puudumine investeeringute saajate hulgas talendireservi
ja innovatsiooni vähenemise. Naised on asutanud ühe kolmandiku Euroopa ettevõtetest, kuid
riskikapitali kaasamise vallas on nende ettevõtted alaesindatud. 2019. aastal läks üle 92 %
Euroopa tehnoloogiavaldkonnas kaasatud riskikapitalist ettevõtetele, mille asutajate hulgas
olid ainult mehed44. ELi tulevane investeeringute rahastamisprogramm „InvestEU“ võiks
aidata investeerida naisettevõtjatesse koostöös teiste naisettevõtjatega ning pakkuda
sihtotstarbelist tuge, et laiendada sooliselt mitmekesisema rahastuse algatuse raames naiste
juhitud investeerimiskõlblike ettevõtete ja fondide valikut. Lisaks sellele hakkab Euroopa
42
https://www.pwc.co.uk/audit-assurance/assets/pdf/ipo-watch-q4-2019-annual-review.pdf.
43
2018. aasta kulutused eesmärgile „Riskikapital“ olid 216 miljonit eurot ja eesmärgile „VKEd“ 501 miljonit
eurot.
44
„2019 State of European Tech report“: https://2019.stateofeuropeantech.com/chart/103-1338/.
15
innovatsiooninõukogu pärast oma täies mahus töölehakkamist toetama praegusest kolm korda
suuremat arvu naiste juhitud VKEsid.
VKEdele suunatud vahendite kaasamine programmi „InvestEU kaudu“ ELilt ning riiklikust
ja erasektorist
Ajavahemikul 2014–2018 aitasid rahastamisvahendid kaasata laenude ja omakapitali kaudu
100 miljonit eurot, millest suur osa läks VKEdele. Eelduste kohaselt toetatakse Euroopa
investeerimiskava raames enam kui miljonit VKEd. Ent SKP rahastamispuudujäägi
vähendamiseks on vaja jätkuvat ELi ja riiklikku toetust.
Komisjon tugineb programmi „InvestEU“ VKEde komponendi raames positiivsetele
kogemustele, mis on saadud olemasolevate VKE tagatisskeemide45 rakendamisel. Ta loob
ühtse integreeritud tagatissüsteemi, mis on suunatud VKEdele, kelle riskitaset hinnatakse
kõrgeks või kellel puudub piisav tagatis, sealhulgas neile VKEdele, kes tegutsevad
innovatsiooni, kultuuri- või loomesektoris, ressursi- ja energiamahukatelt mudelitelt
kestlikumatele mudelitele üle minevatele VKEdele ja neile, kes on kasutusele võtmas
digitaalseid äritavasid. InvestEU programmi VKEde komponent toetab VKEsid ja väikseid
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kes tegutsevad sellistes EL-ile erilist poliitilist
huvi pakkuvates valdkondades nagu kosmos ja julgeolek, kestlikkus, digiüleminek,
innovatsioon, sooliselt mitmekesisem rahastus, süva- ja ökotehnoloogia. Näiteks
koondatakse ELilt, liikmesriikidest ja erasektorist pärinev rahastus selleks, et suurendada
ökotehnoloogialahendusi välja töötavate ja kasutusele võtvate novaatorlike VKEde ja
idufirmade juurdepääsu omakapitali kaudu rahastamisele. Programm „InvestEU“ lubab
rahastada kõiki arenguetappe idufirmast kasvufirmani, samuti esmaseid avalikke pakkumisi.
See aitab kaasata erasektori vahendeid sellistelt investoritelt nagu äriinglid,
perekonnapangad, riskikapitalifondid, pensionifondid ja kindlustusseltsid.
Komisjon teeb liikmesriikidega tihedat koostööd, et koondada vahendeid ning tegeleda
investeeringute ja rahastamisvõimaluste geograafilise ebaühtlusega, eriti digitaalse
innovatsiooni ja kasvufirmade algatuse kaudu46. Lisaks sellele parandab programmi
„InvestEU“ sotsiaalsete investeeringute ja oskuste komponent juurdepääsu
mikrofinantseerimisele, sotsiaalettevõtete rahastamisele, sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga
investeeringutele ning oskustele.
PEAMISED MEETMED
Komisjon toetab VKEde esmaseid avalikke pakkumisi investeeringutega uuest era-
ja avaliku sektori ühisfondist, mida hakatakse InvestEU programmi raames ja
kapitaliturgude liidu kontekstis välja töötama 2021. aastal.
Komisjon lükkab algatuse ESCALAR varal käima ainulaadse riski-
/hüvitusmehhanismi, et suurendada riskikapitalifonde ja kaasata kasvufirmade jaoks
investeeringuid erasektorist.
45
COSME programmi, programmi „Horisont 2020“, programmi „Loov Euroopa“ ja ELi
ühtekuuluvuspoliitikafondide raames.
46
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/launch-digital-innovation-and-scale-initiative-central-
eastern-and-south-eastern-europe.
16
Komisjon käivitab sooliselt mitmekesisema rahastuse algatuse, et luua stiimulid
investeerida naiste juhitavatesse ettevõtetesse ja fondidesse ning soodustada
naisettevõtlust.
Komisjon lükkab käima ökotehnoloogialahenduste algatuse, mis koondab ELilt,
liikmesriikidest ja erasektorist pärinevat rahastust, et suurendada
ökotehnoloogialahendusi välja töötavate ja kasutusele võtvate novaatorlike VKEde ja
idufirmade juurdepääsu omakapitali kaudu rahastamisele.
Komisjon käivitab plokiahela põhise algatuse, mis võimaldab kõikjal Euroopas
VKEde võlakirju emiteerida ja nendega kaubelda, kasutades Euroopa
plokiahelapõhiste teenuste taristut.
Komisjon kaasrahastab ELi katseprojekti raames tehnoloogia eelhindamise
teenuseid, et võimaldada tehnoloogiavaldkonna idufirmade täpset hindamist ja seada
nad investeerimisvalmis.
Komisjon lihtsustab veelgi kehtivaid riigiabi eeskirju, mis puudutavad riiklike
fondide vahendite kombineerimist programmi „InvestEU“ ja programmi „Euroopa
horisont“ vahenditega. Sel moel on VKEdel hõlpsam kasutada koondatud vahendeid
edukaks üleminekuks kestlikule ja digitaalsele majandusele. Lisaks sellele vaatab
komisjon osana käimasolevast riigiabi eeskirjade läbivaatamisest läbi riigiabi
eeskirjad, mis puudutavad riski finantseerimist, ja teatise üleeuroopalist huvi
pakkuvate tähtsate projektide kohta, et toetada täiendavalt VKEde kaasatust ja
tagada erainvesteeringute kaasamine, vältides samal ajal konkurentsimoonutusi.
5. Juhtimine: tulemustele suunatud partnerlus ELi ja liikmesriikide vahel
VKEde strateegia liikumapanevaks jõuks peavad olema nii ELi kui ka liikmesriigi tasandi
pühendumus ja meetmed. Kuna paljude VKEde juured on sügaval piirkondlikes ja kohalikes
ökosüsteemides, kus nad täidavad tööandjate, koolitajate, maksumaksjate ja sotsiaalse heaolu
loojate rolli, peavad sellele eesmärgile pühenduma ka kohalikud omavalitsused. Strateegia
rakendamise alus on tihedad partnerlussuhted kõigi nende vahel, kes vastutavad selle
elluviimise eest – EL, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, VKEd ja
investorid. Selle raames tuleb poliitilisel tasandil korrapäraselt tehtud edusamme hinnata ning
teha mõõtmisi ja kontrolle.
ELi ja liikmesriikide sellise partnerluse tagamise oluline vahend on VKEde saadikute
võrgustik. See esindab liikmesriikide asutusi, kes vastutavad VKEde poliitika eest, ning on
kindel ühenduslüli nende asutuste, kohalike äriringkondade ja ELi vahel. Võrgustiku
mandaadi uuendamise raames 2020. aastal suurendatakse selle rolli ja tihendatakse sidemeid
piirkondlike organite ja omavalitsustega.
Komisjon nimetab ametisse spetsiaalse ELi kõrgetasemelise VKEde saadiku, kes juhib
võrgustiku tööd, et tagada strateegia rakendamine ja põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“
kohaldamine kogu ELi poliitikas. Samuti jälgib ELi VKEde saadik rakendamist eri
liikmesriikides. Selleks et hõlbustada VKEde strateegiaga arvestamist kõigis
poliitikavaldkondades, on ELi VKEde saadik tihedalt kaasatud Euroopa poolaasta protsessi.
Komisjoni parema õigusloome tegevuskava raames suurendab ELi VKEde saadik teadlikkust
VKEdega seotud küsimustest, pidades korrapärast dialoogi õiguskontrollikomiteega, samuti
tulevikukindluse platvormi raames.
17
(Avaliku sektori) VKEde saadikute võrgustiku tegevuse täiendamiseks teeb komisjon samuti
tihedat koostööd strateegilise ettevõtluse saadikutega: see on uus nõuandev kogu, mis
koosneb kõikjalt Euroopast pärinevatest ettevõtjatest ja täidab mõttekoja rolli.
Uus strateegia vaadatakse korrapäraselt läbi. Komisjon avaldab ka edaspidi iga-aastase
täiendatud ülevaate VKEde tulemuslikkuse kohta. Ülevaates jälgitakse samuti idufirmadele
soodsat riiklikku poliitikat (indeks „Europe Startup Nations“), seda, kuivõrd järgivad VKEd
kestlikke äritavasid, samuti VKEde digiteeritust47 (digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks).
Ülevaadet esitletakse ja arutatakse iga-aastasel VKEde assambleel, et anda kohalikele
sidusrühmadele ja laiemale VKEde kogukonnale võimalus protsessis aktiivselt osaleda.
VKEde saadikute võrgustik ja teised ELi institutsioonid kaasatakse strateegia rakendamise
järelevalvesse, näiteks saadikute iga-aastase aruande kaudu, mille nad esitavad
konkurentsivõime nõukogule, ja Euroopa Parlamendiga peetava korrapärase dialoogi abil.
Selle aruande ettevalmistamiseks kohtub ELi VKEde saadik, keda saadavad riiklikud VKEde
saadikud, VKEde poliitika kujundajate ning muude sidusrühmadega liikmesriikides, et
arutleda ka selliseid VKEde jaoks olulisi küsimusi, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta
protsessi käigus. Neist hindamismehhanismidest tuleneva analüüsi põhjal töötab ELi VKEde
saadik koos liikmesriikide VKEde saadikutega välja VKEde strateegia riiklikud
rakenduskavad, tehes koostööd kohalike ärivaldkonna sidusrühmadega.
ELi VKE määratlus on keskne vahend, mis tagab, et strateegia on suunatud õigele
sihtrühmale, st et sellest on abi ja kasu neil ettevõtetel, mis seda kõige enam vajavad.
Komisjon kontrollib korrapäraselt, kas see täidab oma eesmärki. Hiljutise avaliku
konsultatsiooni,48 uurimuste ja küsitluste kohaselt toimib määratlus hästi ja seda on lihtne
kasutada valdava enamiku väikeste ja autonoomsete ELi VKEde kohta. Komisjon hindab
tõstatatud küsimusi täiendavalt ja annab nende kohta aru, käsitledes näiteks keerukaid
omandistruktuure või võimalikku nn seotuse efekti.
PEAMISED MEETMED
Komisjon määrab ametisse ELi kõrgetasemelise VKEde saadiku.
Komisjon tugevdab VKEde saadikute võrgustikku, et suurendada ELi ja riikliku
tasandi seotust VKEde poliitika vallas.
Komisjon nimetab ametisse rühma strateegilise ettevõtluse saadikuid.
ELi VKEde saadik suurendab teadlikkust VKEdega seotud küsimustest korrapärases
dialoogis õiguskontrollikomiteega.
47
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/integration-digital-technology.
48
Avalik konsultatsioon VKE määratluse läbivaatamise kohta: https://ec.europa.eu/info/consultations/public-
consultation-review-sme-definition_et.
18
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 10.3.2020
COM(2020) 93 final
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN
PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL
COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS
Identifying and addressing barriers to the Single Market
{SWD(2020) 54 final}
EN EN
Introduction
35 years ago, in June 1985 the European Commission presented a White Paper to the
European Council on the completion of the single market. The message was clear: press ahead
with real integration, fulfilling the ambitions of the Treaty of Rome or drop back into
mediocrity by allowing Europe to develop into no more than a free trade area.
The EU chose the path of closer integration and today we have the world’s largest single
market, with more than 447 million consumers and up to 56 million jobs that depend on trade
within the single market.
By virtue of its scale and integration, the single market has boosted the standing and influence
of the EU in the world. Its principles, values and standards underpin the EU’s leadership and
active role for a rules-based global order and a level playing field at home and abroad.
Europe is now leading the way towards the twin transition towards climate neutrality and
digital leadership. The modernisation and strengthening of the single market in this context is
one of the main priorities of the Commission for the next five years.
Despite the real accomplishments of the single market, businesses and consumers still report
many hurdles. In October 2018, at the final European Parliament of Enterprises, almost 70%
of businesses answered negatively when asked whether, in their opinion, the single market
was sufficiently integrated.
This Communication takes the experiences and perceptions of businesses and consumers who
try to use the single market on a daily basis (“users”) as the starting point for identifying the
key remaining barriers along the steps of their respective “journeys” towards cross-border
activities.
Drawing on the evidence gathered in two reports1, this Communication highlights 13 key
barriers from a user’s perspective. It shows that barriers are not only of a regulatory or
administrative nature, but also of a practical nature. In practice, a business or a consumer
often faces several constraints simultaneously when operating across the EU. Finally, the
users most penalised by this situation are small and medium-sized enterprises (SMEs) and
professionals.
All Europeans have the right to the best and widest choice of goods, services, employment
and entrepreneurial opportunities that the single market can deliver and should not be
prevented from enjoying them.
To offer ways forward at both EU and Member State level, the Communication identifies five
main root causes for these barriers: Regulatory choices at EU and national level, transposition,
implementation and enforcement of legislation, administrative capacity and practices in the
Member States, general business and consumer environment and root causes not linked to
1
Commission Staff Working Document “Business Journey on the Single Market: Practical Obstacles and Barriers”; Commission Consumer
conditions scoreboard: consumers at home in the single market - 2019 edition
1
public policy such as language or culture. Among those, difficulties related to the general
business and consumer environment are important since they affect domestic users and those
from other Member States equally.
In March 2019, the European Council called on the EU and the Member States to remove
remaining unjustified obstacles to the single market, while stressing that no new barriers
should be created.
Addressing the barriers identified in this Communication and their root causes will have to
happen through a mix of measures at both EU and national level: digitalisation of the public
administration and better communication to help users’ along their journey, new and
improved EU legislation where necessary, better implementation and ultimately enforcement.
One key area of action, enforcement, is addressed in the “Communication on a Long term
action plan for better implementation and enforcement of single market rules”2, which sets out
the Commission’s priorities for a renewed partnership with Member States.
Today’s New Industry Strategy for Europe3 underlines that a strong, integrated single market
is a springboard and pre-condition for a competitive EU industry. To make the single market
work for all, EU law puts in place common rules to eliminate barriers and facilitate the
circulation of goods and services across the EU, while also protecting consumers. This report
also shows that when the single market is failing to reach its full potential, SMEs and citizens
are the most likely to suffer, due to their limited resources. Particularly start-ups and highly
innovative SMEs are prevented from becoming competitive players on an international scale.
The SME strategy for a sustainable and digital Europe4 also adopted today, sets out additional
targeted measures to help SMEs make better use of the single market.
This Communication also links with the European Semester, where the removal of the most
problematic regulatory and administrative burdens is an ongoing concern, as well as with
better regulation tools at EU level.
Adapting the single market to today’s challenges is an ambitious goal and a better functioning
of the single market would unleash untapped economic potential. A recent update of the
European Parliament’s “Cost of non-Europe” study5 estimates that the benefits of removing
the remaining barriers to a fully functioning single market for goods and services could
amount to €713 billion by the end of 2029.
Delivering the benefits of the single market is a joint responsibility of the Commission and the
Member States. Safeguarding the integrity of the EU’s single market from external challenges
is as important as strengthening it from within. The Commission stands ready to step up its
efforts and help Member States achieve a single market that delivers on its promises.
2
COM(2020)94 10.03.2020
3
COM(2020)102 10.03.2020
4
COM(2020)103 10.03.2020
5
https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2019/631745/EPRS_STU(2019)631745_EN.pdf
2
I. THE USER’S PERSPECTIVE: THE MOST FREQUENTLY REPORTED BARRIERS
This Communication draws on two Commission reports6. The first one, released at the same
time as this Communication, focuses on the practical obstacles and barriers to the single
market as perceived by businesses. It builds on sources capturing the perceptions of
businesses that intend to be or already are active in the single market. These sources include
surveys of businesses, databases and analyses. In addition, a consultation of chambers of
commerce was conducted to get a more comprehensive picture of different obstacles. The
analysis also builds on the Commission’s in-house expertise. Obstacles are included in this
report if either a significant percentage of surveyed businesses and/or if different sources
consistently report them as an obstacle. The second report, the EU Consumer Conditions
Scoreboard, published in November 2019, relies on an underlying survey of consumers’
attitudes to cross border trade. Both reports provide a snapshot of the barriers in the single
market as perceived by its users and do not claim to be exhaustive.
Drawing on the evidence gathered in these two reports, this Communication focuses first on
the top 13 barriers to cross-border activity, as most commonly reported by businesses (with
regard to cross-border trade or establishment) and consumers (with regard to cross-border
purchase of goods or services).
The presented barriers follow the key steps of the “journeys” that businesses and consumers
make in the single market, as shown in the box below.
Key steps of the business journey include: gathering information to prepare a cross-border
transaction (and/or expansion); meeting requirements to sell goods or services; marketing and
selling; delivery; after sales and dispute resolution; taxes; (additional steps in case of
establishment) setting up business activity; staffing; investing and financing.
Key steps of the consumer journey: gathering product/service information; purchasing;
paying; obtaining delivery; after sales activities and dispute resolution.
Gathering the information needed to prepare cross-border transactions and/or
expansion
1. Businesses report difficulties in obtaining information, not only on market
opportunities and potential business partners, but also on the relevant regulatory
requirements.
According to a recent survey7, 31% of SMEs with exporting experience and 21% of SMEs
without such experience mention the difficulty to identify business partners in another
Member State as a barrier to doing business across the single market. In addition, 22% and
11%, respectively, report not knowing where to find information about potential market
6
Commission Staff Working Document “Business Journey on the Single Market: Practical Obstacles and Barriers”; Commission Consumer
conditions scoreboard: consumers at home in the single market - 2019 edition
7
Centre for European Policy Studies ‘Hidden Treasures: Mapping Europe’s sources of competitive advantage in doing business’, 2019
(Hidden Treasures report)
3
opportunities. European chambers of commerce also put forward that inaccessibility of
information on rules and requirements ranks third in obstacles to the single market, reported
by 69% of respondents among their memberships8. According to another recent survey
focusing on the EU’s five largest economies, not knowing the rules that have to be followed is
a barrier for 31% of SMEs without exporting experience and 9% of SMEs with exporting
experience in the five largest Member States9.
Meeting requirements and complying with procedures to sell goods or services
2. Businesses report burdensome and complex administrative procedures when it
comes to selling goods or services in another Member State.
Several recent surveys consistently quote “complex administrative procedures” as one of the
most serious obstacles to the single market for businesses and in particular SMEs. Among
these, procedures for the posting of workers to another Member State are often singled out in
the area of services and are considered a barrier by 58% of the respondents to the recent
survey of the European chambers of commerce10. 22% of the respondents to the survey done
by the Finnish trade organisation11 consider this a significant or a very significant obstacle.
10% of SOLVIT business cases recorded in 2018 concern difficulties related to posting of
workers12.
While the European Electronic Communications Code addressed a number of long-standing
obstacles to network deployment, including the timely availability of spectrum for 5G,
obstacles still remain. Complex and/or burdensome procedures for the granting of
permits/licences have been reported in particular in a number of services sectors, including
electronic communications, professional services and the building sector. Particular issues
reported by businesses include a lack of electronic procedures, onerous documentation
requirements (including for certified translation and copies), high fees or long decision
deadlines by authorities. For instance, the companies deploying and running electronic
communications networks and services, including 5G, are facing a number of difficulties
(burdensome administrative procedures to obtain construction permits; high fees relative to
investment needs, in particular for spectrum assignment; problems to access and lack of
information on existing physical infrastructure such as ducts or poles, etc.). This situation
results in a slower, more costly and less efficient deployment of electronic communications
networks, which are fundamental for the development of the digital single market13.
8
Eurochambres, ‘Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions’, 2019
9
Centre for European Policy Studies ‘Hidden Treasures: Mapping Europe’s sources of competitive advantage in doing business’, 2019
(Hidden Treasures report
10
Eurochambres, ‘Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions’, 2019
11
Confederation of Finnish Industries
12
Single Market Scoreboard 2018 https://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/performance_by_governance_tool/solvit/index_en.htm
13
On this issue, see root cause n.1 below
4
3. Businesses complain about uneven access to public procurement.
In spite of the digitalisation of procurement, a perceived lack of transparency and possible
discriminatory, disproportionate or non-objective behaviour from contracting authorities are a
recurring concern for businesses. “Arbitrary public procurement practices” were reported as a
barrier by 38% of businesses in a recent survey14. This concern seems to be reflected in data
collected at EU level. Although the publication rate of procurement opportunities in the EU
has improved overall, its level varies greatly across Member States: in some of them, it
continues to be lower than the estimated sizes of their respective public procurement markets.
In addition, the proportion of tenders with a single offer has increased between 2009 and
2018, reaching 35% in 201815.
4. Businesses report inefficiencies related to additional technical requirements,
standards and other rules in certain sectors at national level (as opposed to EU
requirements).
According to a recent survey, up to 71% of SMEs who tried the existing mutual recognition
system for non-harmonised goods16 were faced with a market access denial decision17.
Issues also arise in areas harmonised under EU law. “Different technical standards” are
reported as an obstacle by 18% of self-employed in a recent report from a Dutch survey.18 In
the industrial machinery and/or construction product sectors for instance, particular concerns
seem to be undue additional markings, rules and requirements for goods, which already
comply with harmonised legislation. The electronic communications sector is another
example of a situation where some bottlenecks appear to be largely due to inadequate or
inconsistent regulations applied across Member States (for example setting different
termination rates for voice calls markets)19. Future actions are also needed to ensure that
barriers already addressed will not re-emerge (e.g. roaming).
5. Businesses in the services sector consistently report issues relating to entry and
exercise requirements in relation to specific activities or professions.
Service providers often need to comply with general or sector-specific requirements when
expanding across the single market (providing cross-border services and/or setting up an
establishment in another Member State). For presentational purposes, the rules at stake can be
grouped into the two following main categories: i) rules on accessing the market (entry
requirements) and ii) rules on conduct when providing the service (exercise requirements).
These national requirements in services are regularly highlighted by businesses as an
important obstacle. 71% of respondents to the recent survey of the European chambers of
commerce report them as significant or very significant (81% and 60% for service providers
14
Eurochambres, ‘Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions’, 2019
15
2019 Single market performance report, SWD (2019) 444 final.
16
Goods that are not harmonised by EU legislation, such as textile, footwear, childcare articles, jewellery, tableware or furniture
17
See root cause n.2 below
18
Dutch Ministry of Economy, Dutch export agency, ‘Doing Business in Europe’, 2018
19
On this issue, see root cause n.1 below.
5
and producers of manufactured goods, respectively). Entry and exercise requirements have
been identified in particular as important barriers for many regulated professions (such as
accountants, tax advisers, auditors, construction trades, architects and engineers, legal
professions or intellectual property agents) and for retail services. For regulated professions,
entry requirements raise issues such as access to reserved activities (requiring specific
qualifications and compliance with other conditions such as compulsory membership of a
professional body) and authorisation requirements. Exercise requirements include restrictions
on advertising, legal form or shareholding restrictions, prohibitions on joint exercise of
professions or insurance requirements. In retail, businesses may face disproportionate rules on
establishment of physical shops as well as on their daily activities such as rules on the
location of shops or the range of products sold as well as restrictions on sales promotions and
discounts.
The European Semester country-specific recommendations largely echo these issues. The
recommendations for some Member States explicitly concern the removal of regulatory and
administrative burdens in professional services and in retail. The Commission has also
designed restrictiveness indicators, focusing specifically on the regulation of a number of
professions and retail. The results add to the evidence of barriers faced by businesses.
Cross-border purchasing of goods or services
6. Consumers and businesses experience that their cross border requests for
purchases are rejected or redirected.
Before the entry into force of the Geo-blocking Regulation20, one of the most commonly
reported consumer problem with online cross-border shopping was linked to geo-blocking21.
The situation seems to have improved following the Geo-blocking Regulation’s entry into
force22, with only 14 out of 200 websites checked in a recent investigation 23 making an
(illegal) redirection without the consent of the consumer. This does not mean, however, that
all obstacles related to cross-border sales have disappeared. In 53 cases, consumers had not
been informed that their purchases could not be delivered in the countries served by the
trader. Furthermore, the Flash Eurobarometer 477b24 reports that cross-border access to audio-
visual content often does not work (in approximately half of cases), mostly due to geo-
blocking practices25. The fact that content producers/right holders restrict cross-border
accessibility of content in their copyright licensing agreement also seems to be a concern. In
this context an evaluation report on the Geo-blocking Regulation will soon be adopted.
20
Regulation (EU) 2018/302 of the European Parliament and of the Council of 28 February 2018 on addressing unjustified geo-blocking and
other forms of discrimination based on customers' nationality, place of residence or place of establishment within the internal market and
amending Regulations (EC) No 2006/2004 and (EU) 2017/2394 and Directive 2009/22/EC (Text with EEA relevance. )
21
See root cause n.5 below
22
Regulation (EU) 2018/302 that addresses unjustified on line and off-line sales discrimination based on customers' nationality, place of
residence or place of establishment within the internal market. The Regulation benefits “customers”- both consumers and undertakings
buying goods or services as end users
23
Consumer Protection Cooperation Network sweep https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_20_156
24
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/flash-eurobarometer-study-intra-eu-communications
25
Such content is not covered by the Geo-blocking Regulation
6
In some instances, businesses also face situations where they cannot source goods from the
country of their choice. Retailers complain about these territorial supply constraints imposed
by suppliers directing retailers to buy nationally. These practices, which may infringe
competition law, can fragment the single market, with detriment to consumers as well as
businesses.
7. Consumers report lower levels of trust in online cross-border purchases.
The trust gap between online cross-border purchases and online domestic purchases did not
narrow between 2012 and 2018. This is despite the sharp rise in online purchases, and
especially in the proportion of consumers shopping online intra-EU, which has nearly doubled
from 11% in 2012 to 21% in 2018 (in comparison, domestic online purchases increased from
40% in 2012 to 52%26). Consumers are still significantly less confident when buying from a
website in another EU country (48%) than a website in their country (72%). In 2012, both
figures were 15 percentage points lower. Consumers are not sufficiently aware and informed
of the applicability of harmonised consumer protection rules and of the existence of cross-
border means of redress. Accordingly, they are more hesitant to look for better online deals
outside their borders.
8. Consumers are the target of fraud with a cross-border origin.
In the EU, about 56% of consumers surveyed experienced a fraud or scam in the past two
years27. Certain scams, where for example consumers are asked to pay money to collect a
prize, are the most reported form of the scams with unknown geographical origin (9% of
consumers have experienced such a scam without being able to identify the origin of the
trader)28. This figure shows that administrative and criminal cooperation within the EU needs
to be improved and stepped up, with a view to face the challenges for consumer law enforcers
in the current economy including in cases with a cross-border dimension29.
Delivering goods and services cross-border
9. Businesses report burdensome procedures due to differences in tax systems and
administrations.
The lack of tax harmonisation remains one of the main obstacles faced by business when
operating cross-border. Further efforts should be undertaken to reduce divergences in the tax
systems and to reconsider the unanimity requirement in the Council. According to the Annual
Report on European SMEs 2017/201830, 63% of SMEs consider that "dealing with foreign
taxation issues is too complicated" and report it as a barrier to exporting (and establishment).
Recent reports from Dutch and Finnish business organisations31 stress that Value Added Tax
26
Consumer Conditions Scoreboard, 2019 edition, DG Justice and Consumers, p. 66.
27
Commission’s survey Europeans’ attitudes towards cyber security – Special Eurobarometer 499 29 January 2020.
28
Consumer Conditions Scoreboard, 2019 edition, DG Justice and Consumers, p. 34.
29
See root cause n.3 below.
30
European Commission, ‘Annual report on European SMEs 2017/2018’, 2018
31
Dutch Ministry of Economy, Dutch export agency, ‘Doing Business in Europe’, 2018 and Confederation of Finnish Industries
7
(VAT) compliance is a barrier to business in the single market for one respondent in five. This
situation is confirmed by a Commission report, which finds that VAT compliance costs
increase with cross-border activity32. The situation is similar for compliance costs related to
business income taxation33. As in a domestic context, the challenge is bigger for SMEs than
for large businesses. A survey estimated direct tax compliance costs at about 2% of taxes paid
for large businesses, while for SMEs it was about 30% of taxes paid34. According to another
survey35 on the relative tax compliance burden for both direct and indirect taxes across 19 EU
Member States, SMEs spend 2.5% of their turnover on tax compliance costs, while these costs
only account for 0.7% of turnover for large companies36.
After-sales barriers
10. Businesses report problems with solving commercial/civil disputes and payment
collection.
In the recent survey of the European chambers of commerce37, “different contractual/legal
practices” rank fifth in obstacles to trading within the single market, reported by 66% of
respondents. According to recent Eurostat data38, retailers selling online to consumers
reported having faced significantly more difficulties with cross-border online sales than when
selling online in general (58% vs. 38%). According to other recent Commission data39, more
than 3 out of 10 retailers selling online consider that “potentially higher costs of resolving
disputes and complaints cross-border” (almost 35%) are obstacles to selling online to
consumers in other EU countries. The lack of information remains an issue, with nearly half
of the retailers surveyed for the Consumers’ Conditions Scoreboard 2019 declaring they were
not aware about alternative dispute resolution bodies in their own countries40.
Setting up a business activity in another Member State
11. Businesses report problems with registration of business activity in another
Member State.
Five of the nine chambers of commerce that have shared the concerns of their membership on
cross-border trade with the Commission, have reported issues concerning the registration of
business activity in the EU, mostly regarding the difficulties in registering a company online.
A recent survey on doing business in the EU prepared by the Dutch authorities41 confirms this
view with 27% of respondents reporting the same problem. Commission data also seem to
32
https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/0ed32649-fe8e-11e8-a96d-01aa75ed71a1
33
Based on the 2016 CCCTB impact assessment (https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/swd_2016_341_en.pdf
https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/0ed32649-fe8e-11e8-a96d-01aa75ed71a1
34
https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/tax_survey.pdf
35
KPMG-GFK (2018), Study on tax compliance costs for SMEs. Study commission by the European Commission, European Commission
Tender No. EASME/COSME/2015/004.
36
See root cause n.1 below
37
Eurochambres, ‘Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions’, 2019
38
Retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection (main report) – 2018
39
Retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection (main report) – 2018
40
Consumer Conditions Scoreboard, 2019 edition, DG Justice and Consumers
41
Dutch Ministry of Economy, Dutch export agency, ‘Doing Business in Europe’, 2018
8
support this perception. According to the results of a 2016 public consultation linked to the
preparation of the single digital gateway proposal, registration of business activity was seen as
one of the three priority procedures that should be available online. Specifically on company
registration, the public consultation preparing the proposals for the 2018 EU Company Law
Package, now adopted, showed strong support from business organisations (70%) and
Member States (64%) for the introduction of new rules on fully online registration of limited
liability companies and filing of company information in business registers.
Staffing
12. Businesses report problems with skill shortages and mismatch.
Skill shortages hinder the integration of the single market as they may impede successful
businesses in one Member State from expanding and establishing themselves elsewhere in the
single market, inter alia across borders. The availability of skilled staff or experienced
managers has increasingly been identified as the most important problem faced by SMEs in
recent years (26% of SMEs in 2019). More specifically, in 2018, 53% of companies that
recruited or tried to recruit ICT specialists reported difficulties in filling vacancies, compared
to 41% a year earlier. Moreover, costly procedures for the recognition of professional
qualifications in regulated professions (such as engineers in many Member States) are
limiting workers mobility.
Language barriers
13. Many surveyed businesses report language as a barrier.
“Language barriers” were reported by 36% of businesses in the recent survey of the European
chambers of commerce42. Similarly, the “lack of language skills” was reported as a barrier by
32% of SMEs without exporting experience and 10% of SMEs with exporting experience in
the five largest Member States43.
Conclusion
Businesses and consumers appear to experience barriers including, but often going beyond,
the regulatory barriers typically addressed by EU legislation. In addition, other obstacles may
not be of a regulatory or administrative nature, rather of a practical nature but they are equally
important. In practice, a business or a consumer often faces several constraints simultaneously
when operating within the EU. Finally, the users most penalised by this situation are SMEs
and professionals.
42
Eurochambres, ‘Business survey – EU Internal Market: Barriers and Solutions’, 2019
43
Centre for European Policy Studies ‘Hidden Treasures: Mapping Europe’s sources of competitive advantage in doing business’, 2019
(Hidden Treasures report
9
II. THE ROOT CAUSES OF THE TOP 13 MOST FREQUENTLY REPORTED BARRIERS
AND DIRECTIONS FOR FURTHER ACTION AT EU AND NATIONAL LEVEL
Five main root causes are identified for the reported barriers described above. Some may fall
under the responsibility of the EU, some under the responsibility of Member States, while
some may fall under both. Others do not or only partly originate in public policy and can
result from a particular behaviour of consumers or commercial decisions by businesses. Each
root cause is relevant for one or more of the 13 most often reported barriers by businesses and
consumers under section I above, as set out in the table below. For each root cause, priorities
are provided for action addressing them, including existing and possible future initiatives.
Table: relevance of root causes for the top 13 barriers and obstacles reported by businesses and consumers
Root causes
2. Transposition,
1. 3.
implementation and
Regulatory choices at EU level Administrative capacity
enforcement of EU
and national level and practices
legislation
Commission and national administrations and
Inadequate implementation of EU legislation
Restrictive national rules and limited role of
Insufficient or incompatible e-government
Inadequate enforcement of EU legislation
5. Root causes not linked to public policy
Insufficient staff or expertise at national,
Imperfect transposition of EU directives
Requirements justified for public policy
harmonisation and/or Member States’
Insufficient coordination between the
EU legislation leaves flexibility in
4. General business and consumer
among national administrations
environment in Member States
solutions at national level
practice (“gold plating”)
Complex EU legislation
regional or local level
EU legislation
Reported barriers and obstacles in the “business/
reasons
consumer journey”
1 Difficulties in obtaining information (B, C) × × × × ×
Complex administrative procedures when it ×
2 comes to selling goods or services cross- × × × × × × × × × ×
border (B)
3 Uneven access to public procurement (B) × × × × × ×
Inefficiencies related to additional technical
4 requirements, standards and other rules in × ×
certain sectors at national level (B)
Issues relating to entry and exercise ×
5 × × × × × × ×
requirements (B in the services sector)
Cross border purchases requests being rejected
6 × × ×
or redirected (B, C)
Lower levels of trust in online cross-border
7 × ×
purchases (C)
10
8 Targets of fraud with a cross-border origin (C) × ×
Burdensome procedures due to differences in
9 × × × × ×
tax systems and administrations (B)
Problems with solving commercial/civil
10 × × × ×
disputes and payment collection (B)
Problems with registration of business activity
11 × × × × × × ×
in another Member State (B)
Problems with skill shortages and mismatch
12 × × ×
(B)
13 Language as a barrier (B, C) × ×
Legend: (B): businesses, (C): consumers
1. Regulatory choices at EU level and national level
Restrictive national rules and role of EU legislation
Businesses active across the single market often face restrictive national rules. This can be a
particular problem in sectors where Member States take restrictive and often divergent
regulatory approaches, including in areas where innovation and new business models are
present. This Commission has identified several priority areas for further legislative initiatives
in response to some of the barriers reported under section I above and which should facilitate
cross-border activity for businesses and consumers44. Some major initiatives relate to the
green transition and the digital transformation and are set out in the Commission Work
Programme 202045. They include the development of a single market for sustainable products,
artificial intelligence, data and digital services.
Restrictive national rules are particularly important in services and include for instance entry
and exercise requirements for certain activities or professions such as authorisation schemes,
mandatory chamber memberships in a range of professional services areas, insurance
requirements or restrictions on corporate structures. Where EU law already provides a
framework for the assessment of such restrictions (Services Directive, Proportionality Test
Directive, etc.), in the interests of faster results, the Commission will focus its efforts on better
implementation and enforcement in accordance with today’s Long term action plan for better
implementation and enforcement of single market rules.
Divergent and restrictive regulatory approaches also exist in areas where the EU has no or
limited legislative competences (social security or education) and/or there are unanimity
requirements in the Treaty (taxation). This does not mean that legislative initiatives are not
possible, as recently demonstrated in the area of direct taxation. The EU has adopted a
directive to improve dispute resolution in direct tax matters46, particularly the use of
mandatory arbitration. Moreover, the Council has recently adopted the Commission’s
44
Review of the broadband cost reduction directive (see barrier n.2), further harmonisation of the termination rates for voice calls under a
forthcoming delegated act (see barrier n.4), Digital services act (see barrier n.4).
45
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the
Committee of the Regions Commission Work Programme 2020 An Union that strives for more, Brussels, 29.1.2020 COM(2020) 37 final
46
Council Directive (EU) 2017/1852 of 10 October 2017 on tax dispute resolution mechanisms in the European Union (OJ L 265,
14.10.2017, p. 1).
11
proposal on the revision of the rules on VAT exemptions for SMEs 47. The Commission Work
Programme for 2020 also includes an action plan to fight tax evasion and to make taxation
simple and easy.
Unanimity is also required to create European company law forms. This does not rule out EU
initiatives but makes it difficult in practice to reach agreement on those48. However, some
other aspects of company law are harmonised at EU level. Importantly, the 2019 Directive on
the use of digital tools and procedures will soon allow entrepreneurs to set up new companies
or branches fully online in all Member States and on a cross-border basis across the EU, and
oblige Member States to provide information about the most important company law
requirements online and free of charge. This should address some of the above-mentioned
barriers, and result in important cost savings and efficiency gains for companies, in particular
for SMEs. The issues of transposition and compliance are of concern to the Commission and
Member States alike. Tackling them should thus build on a deepened cooperation between
them. The “Communication on a Long term action plan for better implementation and
enforcement of single market rules” sets out concrete initiatives on this matter.
Finally, the EU’s limited role can also be due to the need to comply with the principles of
subsidiarity and proportionality in a given area.
EU legislation may leave flexibility in the level of harmonisation and/or Member States’
practice (“gold plating”).
Some matters related to the single market are fully harmonized at EU level. The EU legislator
has regulated a given matter exhaustively, by balancing the need for market opening with the
need to pursue public interest objectives. For those matters, EU rules set both a “floor”
(“baseline”) and a “ceiling”: there is no more room for adding requirements at national
level49.
In many areas (such as certain aspects of consumer protection), some matters are the object of
a minimum EU harmonisation, which leaves room for Member States to set standards above
the identified baseline. This may lead to partly divergent rules across the single market that
can impose burdens on market actors (so called “gold plating”). These divergent rules may
also make it more difficult for consumers to understand the legal basis and the scope of their
protection when making a cross-border purchase.
For matters that are not fully harmonized at EU level, Member States have a margin to set
additional requirements at national level where justified and proportionate to pursue certain
legitimate public interests. However, this often translates into additional regulatory or
administrative burden for businesses, with a particular impact on SMEs. Gold plating is a
particular issue in relation to the services sector. These requirements also have an indirect
47
see reform of VAT (barrier n.9)
48
For instance, the 2008 Commission proposal on the statute for a European private company and the 2012 proposal on the statute for a
European Foundation were subsequently withdrawn given the absence of progress in negotiations.
49
The question of whether harmonization is exhaustive or not must be assessed with regard not only to an area but also to a specific matter.
12
impact on the consumer, to the extent that they may be denied the benefit of offers from
foreign companies and, in particular, innovative SMEs.
In matters falling into the ambit of application of EU law, Member States must comply with
free movement rules enshrined in the Treaty, the secondary legislation, the general principles
of EU law (such as proportionality and legal certainty) and the Charter of Fundamental Rights
of the EU, to ensure full effect of the free movement of people, goods, services and capital.
The Commission recalls the Member States’ obligation to comply with EU law and calls on
them to intensify their simplification efforts and reduce unnecessary administrative burden 50.
Additional national requirements must be justified by an overriding reason of public interest,
be non-discriminatory, proportionate, easy to understand and compliant with the harmonized
minimum rules.51 Moreover, even within the legal rules, in light of the objective of the single
market differences must be kept to a minimum. The Commission has under the Treaty the
power to bring infringement procedures and, as mentioned in the “Communication on a Long
term action plan for better implementation and enforcement of single market rules”, it stands
ready to assist Member States in improving compliance with EU law pursuing the common
objective of a well-functioning single market.
Requirements justified for public policy reasons
Some of the concerns reported by the users can partly stem from situations in which EU
legislation pursues other legitimate policy objectives aiming at striking a balance between
such objectives and free movement in the single market. These policy objectives include, for
instance, consumer protection, workers’ rights protection and protection of social rights. In
certain cases, these objectives could be achieved better and with less fragmentation of the
single market through a common EU legal framework. For example, the Posting of Workers
Directive aimed at facilitating freedom of movement of workers, freedom of establishment
and freedom to provide services by adopting a common set of rules at EU level. In addition,
there is a need for better implementation of existing EU rules by Member States so that
businesses do not face unjustified or disproportionate national rules and formalities.
Complex EU legislation
The interaction between various pieces of legislation, often at EU and at national level, and
frequently changing legislation are a challenge. This may generate legal uncertainty as well as
compliance costs, and thus adversely affect the business environment and economic activities,
with a particular impact on SMEs and individual consumers. In addition, a more green and
digital economy requires adapted rules for products at EU level. For example, in line with the
new Circular Economy Action Plan, the ecological transition will require EU product
legislation, taken as a whole, to give the right incentives towards sustainability and circularity.
50
Point 43 of the Interinstitutional Agreement on Better Law-Making of 13 April 2016 lays down that Member States transposing directives
into national law and choosing to add elements that are in no way related to that Union legislation, should make such additional elements
identifiable through the transposing act(s) or through associated documents.
51
See Communication of the Commission of 19 July 2018 on “Protection of intra-EU Investment”.
13
The ongoing consultation on possible adaptations to safety and liability rules in the light of
artificial intelligence, robotics and the internet of things may not exhaust the questions raised
by digitalisation, for example as regards standardisation. To this end, the Commission will
take the necessary steps to ensure that the legal regime accommodates, in a coherent manner,
a more circular and digital economy for non-food products, enlarging to the extent necessary
existing consultations.
At EU level, better regulation rules aim to ensure that EU legislation brings benefits to
ordinary people and businesses, that it is based on evidence and a thorough impact
assessment, and that regulatory burdens on individuals and businesses are kept to a minimum.
A careful assessment of significant amendments to the initial Commission proposals would
help minimising the risk of unintended impacts on businesses and consumers. Under its
regulatory fitness and performance programme (REFIT), the Commission systematically
screens existing legislation to identify where the burden on individuals, businesses or
administrations can be reduced and legislation simplified without reducing its public-policy
benefits. In its Work Programme for 2020, the Commission has identified 44 pieces of
legislation to undergo this exercise.
In the future, the Commission will apply the ‘one-in, one-out’ approach. The purpose is to
make sure that EU legislation produces benefits without imposing unnecessary burdens on
citizens and businesses. A new expert group52, the Fit for Future Platform, will advise and
support the Commission in its efforts to simplify legislation and reduce administrative
burdens for business and individuals.
Since regulatory challenges particularly affect SMEs, the Commission is committed to
considering their effect on SMEs in its impact assessments.53 The SME test is already part of
the regular assessment and will continue to be applied for all relevant Commission proposals,
including the Green Deal. The “SME Strategy for a sustainable and digital Europe” further
proposes that to ensure that new legislation is SME proof, the new EU SME Envoy54 will
filter EU initiatives in collaboration with SME stakeholders, to signal those that merit close
attention from an SME perspective. S/he will have a specific role in the new Fit for Future
Platform.
Furthermore, the “Communication on a Long term action plan for better implementation and
enforcement of single market rules” identifies complex EU legislation as an area where
cooperation between the Commission and Member States needs to be further reinforced to
prevent non-compliance issues. Proposed actions include boosting knowledge and awareness
and improving access to information on rules and requirements.
52
The group will consist of Member States’ national, regional and local authorities, the Committee of the Regions, the Economic and Social
Committee and external stakeholders.
53
SWD (2017) 350. Better Regulation Guidelines.
54
The EU SME Envoy ensures the link between SME policy making at EU level and the national SME envoys/bodies in charge of SME
policy. He/she chairs the network of national SME envoys who, in turn, make sure that national business communities, national authorities
and the EU work together on SME policy.
14
2. Transposition, implementation and enforcement of EU legislation
Imperfect transposition of EU Directives
The lack of timely, complete and correct transposition of EU directives by Member States
undermines the proper functioning of the single market by increasing regulatory
fragmentation. Equally, the lacking application of rules ensuing from EU directives and
failings in compliance in Member States create problems for individuals (consumers and
businesses) in terms of violation of their rights, legal uncertainty and lack of equal
opportunities, and furthermore lead to unbalances and inefficiencies within the single market.
Inadequate implementation of Union Law
In addition to correctly transposing EU directives, Member States are also responsible for the
correct implementation of EU legislation. Several of the 13 most reported barriers identified
above could be addressed by better implementing existing EU law.
In services, for example, large potential still lies in the better implementation of existing rules
(e.g. the Services Directive and the Professional Qualifications Directive), in combination
with a more vigorous enforcement of these rules.
Difficulties also arise in domains subject to the application of the mutual recognition
principle. In the area of non-harmonised goods, businesses often have to meet additional
requirements imposed by the Member State to which they are willing to export. The new
regulation on the mutual recognition of goods lawfully marketed in another Member State
under the ‘Goods Package’, which becomes applicable in April 2020, will help make mutual
recognition more effective. In particular, transparency of decisions taken by the competent
authorities of the Member States will be increased and businesses may obtain information on
mutual recognition and national technical rules on non-harmonised goods in the product
contact points55.
Inadequate enforcement of EU legislation
Member States are obliged to enforce EU legislation. To that effect, they are to step up their
efforts, with the support of the Commission. In particular, the Commission reminds them of
their obligation to implement recent EU legislative measures, which provide Member States
authorities with additional enforcement powers, such as the Market Surveillance
56
Regulation , the Directive on better enforcement and modernisation of EU consumer
protection rules and the Consumer Protection Cooperation Regulation (which for the latter
will provide consumers with better protection and redress in cross-border settings). Better
enforcement of rules should also be complemented by the cooperation of individuals. This is
the purpose of the whistle-blower protection Directive (to be transposed by December
55
Regulation (EU) 2019/515 of the European Parliament and of the Council of 19 March 2019 on the mutual recognition of goods lawfully
marketed in another Member State and repealing Regulation (EC) No 764/2008 (Text with EEA relevance.)
56
Regulation (EU) 2019/1020 of the European Parliament and of the Council of 20 June 2019 on market surveillance and compliance of
products and amending Directive 2004/42/EC and Regulations (EC) No 765/2008 and (EU) No 305/2011 (Text with EEA relevance)
15
2021)57, a new tool reinforcing the ability of national and EU enforcement authorities to
detect, address and prevent breaches to key single market areas such as public procurement
and consumer protection. Finally, as set out in the ” Communication on a Long term action
plan for better implementation and enforcement of single market rules”, the Commission is
committed to work with Member States to strengthen working arrangements and make good
use of all administrative tools available to improve the speed and effectiveness of handling
alleged infringements.
The “Communication on a Long term action plan for better implementation and enforcement
of single market rules” sets out several new initiatives to address the implementation and
enforcement of EU legislation challenges set out above. These include a more efficient
detection and investigation of non-compliance (rationalisation of existing single market IT
systems used to share information about illegal and non-compliant industrial and consumer
goods) as well as the creation of a Single Market Enforcement Task-Force (SMET) composed
of Member States and Commission, the setting up of enforcement authorities with adequate
powers (role of the EU network of national enforcement coordinators and the European
Labour Authority58).
3. Administrative capacity and practices
Insufficient or incompatible e-government solutions at national level
Insufficient development of e-government solutions can hamper the development of the single
market. This is particularly an issue for access to information on rules and requirements. This
is also a root cause of the difficulties linked with national formalities or procedures to meet
requirements for selling goods or services cross-border.
Where e-government solutions are being implemented, interoperability is likely to be an issue
if not properly addressed. The European Interoperability Framework Implementation Strategy
and Action Plan59, which was revised in 2017, provides a large number of recommendations
supporting cross-border and cross-sectorial interoperability. A number of programmes support
the uptake of these solutions60. Initiatives such as the cross-border recognition of electronic
identifications and trust services (laid down in several pieces of EU legislation such as the
eIDAS Regulation (EU) 910/2014)61 and the ‘once only’ principle (Article 14 of the single
digital gateway Regulation (EU) 2018/1724) have been supporting cross-border digital public
services. In the new Digital Strategy, the Commission calls for a reinforced EU Governments
57
Directive (EU) 2019/1937 provides for a high level of protection from retaliation for persons who report information on breaches of Union
law acquired in the context of their work-related activities. This directive reinforces the ability of national and EU enforcement authorities to
detect, address and prevent breaches in key single market areas, such as public procurement, financial services, anti-money laundering, the
EU’s financial interests, and consumer protection
58
Regulation (EU)2019/1149 of the European Parliament and the Council of 20 June 2019 establishing a European Labour Authority
59
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the
Committee of the Regions - European Interoperability Framework – Implementation Strategy COM(2017)134)
60
The Connecting Europe Facility and their Digital Service Infrastructures building blocks and interoperability solutions from the ISA²
programme.
61
Under review with the objective of increasing effectiveness in commercial settings.
16
interoperability strategy62. It also calls for a revised eIDAS Regulation to improve its
effectiveness, extend its benefits to the private sector and promote trusted digital identities for
all Europeans.
As of 12 December 2020, with the implementation of the single digital gateway63, the Your
Europe portal will provide access to comprehensive information on operating within the
single market. It will also direct users to the most relevant assistance service. The gateway
also foresees the digitalisation of 21 frequently used administrative procedures, full cross-
border accessibility of all online procedures and the implementation of a cross-border once-
only system by December 2023.
The interconnection of business registers system (BRIS), available since 2017, links business
registers of Member States and EEA countries and allows companies and entrepreneurs to
search and obtain free information on EU limited liability companies in a multilingual and
user-friendly way through the e-Justice Portal64.
Several proposals to address these issues are also included in the Multiannual Financial
Framework proposal for 2021-2027. For instance, actions under the Digital Europe
programme will aim to promote the uptake of e-government solutions and interoperability.
The Goods Package65 broadens the mandate of the EU product contact points to provide better
and faster information to businesses about the rules that apply to their goods.
Insufficient coordination between the Commission and national administrations and
among national administrations.
This particular situation is a major factor undermining effective enforcement, trust and fair
competition in the single market. Businesses or professionals who wish to lawfully grow their
business in another Member State would benefit from a more efficient and effective
coordination.
This issue is particularly relevant in the area of product market surveillance, where the
divergent views of market surveillance authorities have been identified as an obstacle to
cross-border activity. Reinforcing coordination through a smooth mutual assistance
cooperation mechanism for competent market surveillance authorities will lead to a safer
single market and improved competitive conditions for businesses.
Also in the area of services, insufficient or ineffective cooperation between national
authorities often result in restrictive regulation and procedures being imposed on service
providers. Because of limited exchange of information between Member States, national
62
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the
Committee of the Regions COM/2020/67 final.
63
Regulation (EU) 2018/1724 of the European Parliament and of the Council of 2 October 2018 establishing a single digital gateway to
provide access to information, to procedures and to assistance and problem-solving services and amending Regulation (EU) No 1024/2012
(Text with EEA relevance.)
64
https://e-justice.europa.eu/content_business_registers_at_european_level-105-en.do
65
Regulation (EU) 2019/515 of the European Parliament and of the Council of 19 March 2019 on the mutual recognition of goods lawfully
marketed in another Member State and repealing Regulation (EC) No 764/2008 (Text with EEA relevance.)
Regulation (EU) 2019/1020 of the European Parliament and of the Council of 20 June 2019 on market surveillance and compliance of
products and amending Directive 2004/42/EC and Regulations (EC) No 765/2008 and (EU) No 305/2011 (Text with EEA relevance)
17
procedures often do not take account of requirements that service providers have already
complied with in their home Member State. This happens despite existing obligations for
national authorities to apply the mutual recognition principle, under the Treaty and in
secondary legislation (for example under the Services Directive). As a result, there may be
unnecessary duplication of controls and complexities for service providers coming from other
Member States.
The EU has developed administrative cooperation tools such as the internal market
information tool, which allows the transmission of information between administrations on
individual situations in a secure environment. The tool is currently applicable to 14 different
areas and is constantly being expanded and improved. Member States are supposed to use it
regularly and fully.
The Consumer Protection Cooperation Regulation (2017/2394), in force since 17 January
2020, provides national authorities with stronger enforcement powers and a framework for
cooperation among themselves and with the Commission66.
Addressing this root cause in areas where there is no specific or enough cooperation is a
prominent feature of the “Communication on a Long term action plan for better
implementation and enforcement of single market rules”. In particular, it recalls the
importance of setting up the EU Product Compliance Network to enhance cooperation
between market surveillance authorities in the non-food harmonised sector67.
Insufficient staff or expertise at national, regional or local level.
Insufficient administrative capacity dedicated to implementing single market rules, including
at regional and local level, does not enable to reap the benefits of the single market. It
undermines public trust in the single market and fair competition between businesses. This
root cause is relevant when businesses or professionals want to grow their business in their
home or another Member State (including in the field of public procurement), as repeatedly
raised in the European Semester country-specific recommendations for a number of Member
States.
The Commission has created a comprehensive framework to assist Member States’
administrations, including improving administrative capacity. The Commission also continues
to support the professionalisation of procurement practitioners with different programmes, for
instance training for SME-friendly policies in central purchasing bodies.
The Commission’s proposal for a single market programme under the 2021-2027 Multiannual
Financial Framework suggests prioritising capacity-building of national administrations and
consumer associations to assist them in developing their enforcement activities. In addition,
new actions are proposed in the “Communication on a Long term action plan for better
implementation and enforcement of single market rules”, in particular the setting up of a
66
This should help boost consumer trust when carrying out cross border purchases (barrier n.7) or improve protection against scams
originating from other geographical locations.
67
As a result of the new 2019 market surveillance regulation.
18
cooperation network between national enforcement coordinators in the field of the single
market, or stepping up training of legal practitioners in charge of enforcing single market
legislation.
4. General business and consumer environment in Member States
Many reported barriers in this Communication are often common to domestic consumers and
businesses and to those active across borders. They result from causes that have no specific
cross-border element and are instead linked to the general business and consumer
environment. They include dealing with construction permits (for instance in the area of
telecoms infrastructure), entry and exercise requirements for certain activities or professions,
getting electricity, solving business disputes in and out of court and paying taxes. The analysis
of the World Bank’s “Doing Business Survey”68 reflects this reality: Member States can rate
strongly on the dimension of “trading across borders”, but poorly on other obstacles to doing
business.
In 2019, the European Semester country-specific recommendations concerned the removal of
the most problematic regulatory and administrative burdens, weaknesses in public
administration and in the business environment, and the lack of predictable regulatory
frameworks in 16 Member States. The Semester analysis also emphasises the need to improve
the quality of governance and institutions and the effectiveness of justice systems and public
administrations. Similarly, and as mentioned earlier, the Commission’s Single Market
Performance Report mentions a series of restrictiveness indicators in a number of areas of
economic importance, such as regulated professions and retail services.
The Commission has also introduced instruments to prevent the adoption of unnecessarily
restrictive national rules. One recent example is the Proportionality Test Directive, which
Member States need to transpose by 30 July 2020. The directive will require Member States
to assess beforehand the proportionality of any new or amending legislative, regulatory or
administrative provisions that impose restrictions on the entry or exercise of regulated
professions.
Skills-related policies also have a role to play in improving the business environment, both in
terms of matching skills to those sought by businesses, and in improving skills intelligence
and increasing their visibility and transparency across borders. The forthcoming reinforced
skills agenda for Europe will suggest a number of actions relating to these objectives. In
addition, the forthcoming European Pact on Migration and Asylum will specify the approach
to legal migration management in order for the EU to better attract the skills and talents that
the EU labour market needs. Relaunching and concluding swiftly the negotiations of the Blue
Card Directive to attract highly skilled workers will remain a priority.
The SME Strategy for a sustainable and digital Europe addresses the need to improve
domestic national environments through specific initiatives. These include strengthened
68
The World Bank Group. Doing Business 2020
19
cooperation with Member States in implementing the “think small first” principle and the
reinforcement of the SME envoys network, as well as the completeness and efficiency of
national one-stop-shops to further support SMEs wishing to operate cross-border.
5. Root causes not linked to public policy
Root causes of underlying barriers are not always linked directly to public policies, whether
national or EU. Markets in different Member States exist within broader cultural contexts.
Different consumer preferences or languages throughout the EU make cross-border activities
more complex. Commercial choices by private parties - or logistical issues can explain certain
difficulties reported by businesses, such as in the case of rejection of business opportunities or
territorial supply constraints on retail businesses. In this regard, the results of the
Commission’s e-commerce sector inquiry (10 May 2017) show that more than 11% of
retailers report that their suppliers impose contractual restrictions on cross-border sales.
General macroeconomic and microeconomic conditions can also play a role. Moreover,
geographical and infrastructural conditions can create barriers to market access, for example
due to increased transport times and distances or natural barriers to entry.
The fact that these root causes do not originate directly from public policy does not mean that
the EU cannot play a role in addressing some of them. This is the case inter alia for barriers
whose root cause lies in the commercial choices of private parties, since these, when not
justified for objective reasons, can lead to an artificial partitioning of the single market. A
recent example of the EU addressing these issues is the Geo-blocking Regulation69.
Competition rules are another example. The Commission has recently tackled certain
companies’ anti-competitive agreements that partitioned the single market as follow-up to the
sector inquiry70.
Regarding territorial supply constraints, in addition to requiring full compliance with
competition law, following the 2018 Communication on retail71, the Commission asked
suppliers to change their approach voluntarily. In addition, and before considering possible
next steps, the Commission is currently looking into how widespread the use of territorial
supply constraints is, what products are affected, what reasons might be given by suppliers for
their use, how competition between retailers may affect occurring territorial supply
constraints and what the economic impact is at different levels of the supply chain and on
consumers. Based on the results, the Commission will consider the need for further policy
action.
69
The aim of this regulation is to address the situations described under barrier n.6 described above. Regulation (EU) 2018/302 entered into
force on 22 March 2018 in all EU Member States and applied as from 3 December 2018..
70
To name but a few: the practices of four consumer electronics manufacturers (Asus, Denon & Marantz, Philips and Pioneer) that the
Commission fined for resale price maintenance (“RPM”) in relation to a number of widely used consumer electronics products and (in the
case of Pioneer) also in relation to restrictions to cross-border trade between EU Member States, the practices of the US clothing company
Guess that the Commission fined for imposing, among others, restrictions of cross-border sales to consumers (contractual geo-blocking) and
RPM, and the practices of three brand-owners and licensors of rights for merchandising products (Nike, Sanrio and NBC Universal) that the
Commission fined for their licensing and distribution agreements restricting cross-border and online sales of merchandising products such as
bags, toys, school accessories and clothes, notably for children.
71
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the
Committee of the Regions A European retail sector fit for the 21st century, COM/2018/219 final
20
The Erasmus programme contributes to improving language knowledge among students.
Similarly, European structural and investment funds contribute to improving infrastructure
and reduce geographical bottlenecks within the Member States. They will be complemented
by other EU programmes, with in particular € 42.3 billion proposed for the new Connecting
Europe Facility programme under the new Multiannual Financial Framework.
III. KEY ACTIONS
This Communication, and the new policy initiatives adopted today, set out priority actions to
be taken forward jointly by the Member States and the Commission.
In particular, the Commission calls on the Member States and the European Parliament:
to swiftly adopt all single market, and e-government-relevant Multiannual Financial
Framework proposals to finance new standards, IT tools (such as the Internal Market
Information system (IMI)), citizen and business services (such as SOLVIT) or
awareness-raising campaigns, in particular the Digital Europe programme and the
Single Market programme;
to swiftly adopt pending legislative proposals which aim to tackle the root causes of
the barriers identified in this Communication, in particular the priority pending
proposals set out in the Commission Work Programme 2020.
In addition, it calls on the Member States:
to fulfil their legal duties and take their responsibility to address the root causes that
are within their remit such as burdensome regulation and procedures, and ensure that
their negative impact, both present and future, on the single market is compliant with
EU law and in any event limited;
to step up efforts to comply with single market legislation, abating existing barriers
and avoiding the creation of new ones
to direct enough resources to those administrations that are key for implementing the
single market, such as authorities coordinating the single digital gateway, market
surveillance authorities, competition authorities and authorities responsible for
consumer protection, assistance services such as points of single contact, product
contact points or SOLVIT centres;
to ensure the effectiveness of one stop shops with a view to assisting in particular
SMEs with coordinated answers on applicable rules and regulations that they need to
comply with to do business in the single market (cross-border and domestically) as
well as on investment opportunities/programmes offered by the EU.
On its part, the Commission:
adopts today a Long Term Action Plan for better implementation and enforcement of
single market rules72 to address barriers reported in this Communication, whose root
cause lies in insufficient enforcement of EU law. In this context, a joint Single Market
72
COM(2020)94 10.03.2020
21
Enforcement Task-Force (SMET) will be set up, composed of Member States and the
Commission.
will assess the need of further regulatory action to address the barriers depending on
other root causes which can be addressed at EU level. The Commission will report on
the results of this analysis next year, also in order to be able to take into account the
impact of the first year of application of the Long term action plan for better
implementation and enforcement of single market rules.
will continue to work together with Member States to address the root causes of
national barriers, including in terms of prevention under, for example, the Single
Market Transparency Directive73 and the Proportionality Test directive. The European
Semester provides another relevant framework for monitoring and addressing the root
causes of barriers and hurdles identified in this Communication;
will strengthen the REFIT programme, including through the application of the ‘one-
in, one-out’ approach, with full involvement of stakeholders. The Fit for Future
Platform will look at how to simplify existing legislation and at how to make sure that
it can cope with future challenges; the ambition is that all future legislation, at
European and national levels, is made with the end user in mind, by identifying
potential barriers and mitigating them early on in the process, for example by the use
of digital tools.
IV. CONCLUSION
With this Communication and its accompanying reports, the Commission takes a different
perspective on the functioning of the single market: that of its users. What it shows is that
today too many barriers continue to hamper the functioning of the single market. This makes
the business and consumer journeys difficult. We need political will and determination, as in
1985, to work jointly and hand in hand at EU and Member State level to address remaining
barriers through their respective root causes. The package of initiatives adopted today – a
New Industry Strategy for Europe, an SME Strategy for a sustainable and digital Europe, a
“Communication on a Long term action plan for better implementation and enforcement of
single market rules” and this Communication – provide a basis on which we can relaunch our
partnership to ensure that Europe can deliver growth, prosperity and stability for its citizens
and businesses at home and globally.
73
Directive (EU) 2015/1535 of the European Parliament and of the Council of 9 September 2015 laying down a procedure for the provision
of information in the field of technical regulations and of rules on Information Society services. OJ L 241, 17.9.2015, p. 1.
22
Saatja: Evelin Kuuse <
[email protected]>
Saadetud: 02.04.2020 16:36
Adressaat: Marko Udras <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Eesti Teadusagentuur <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; yld-ria <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; TTJA <
[email protected]>
Koopia: Silver Tammik <
[email protected]>; Anu Kull <
[email protected]>; Kaupo
Sempelson <
[email protected]>
Teema: Uus Euroopa tööstusstrateegia ja ühtse turu pakett - palume teie ettepanekuid
seisukohtade kujundamiseks 22. aprilliks 2020
Tähtsus: Kõrgeim
Manused: COM_2020_102_ET_ACTE_f (1).docx; COM_2020_103_ET_ACTE_f.pdf;
COM_2020_94_ET_ACTE_f.docx; COM 93 final barriers EN.pdf
Tere!
Vaatamata tänasele keerulisele olukorrale jätkab Euroopa Komisjon ette valmistatud Euroopa
Liidu tööstuspoliitika strateegia paketiga, mis esitati tänase kriisi alguses 10. märtsil. Pakett
sisaldab üsna erinevaid valdkondi ning peame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
eestvedamisel hakkama koostama Eesti seisukohti selle paketi kohta. Samas mõistame, et
majanduse olukord märtsi alguses ja täna on kardinaalselt erinev ning väljakutsed meie
ettevõtete ja ühiskonna ees on keerulisemad. Oleme avatud Teie mõtteid ära kuulama, et leida
paremad fookused tööstuse ja ettevõtluse edasiarendamiseks.
Siinkohal edastame teile tutvumiseks ja ettepanekuteks Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu
tööstuspoliitika strateegia paketi ehk märtsipaketi (leitav lingilt:
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-
industrial-strategy_en ning ka manusest), mis sisaldab
EL tööstusstrateegiat (COM(2020) 102),
EL VKE strateegiat (COM(2020) 103),
EL ühtse turu edasiarendamist puudutavat jõustamise tegevuskava (COM(2020) 94) ja
EL ühtse turu tõkete aruannet (COM(2020) 93).
Palume Teie ettepanekuid seisukohtade kujundamiseks Anu Kulli, Kaupo Sempelsoni ja minu,
Evelin Kuuse, e-mailidele (
[email protected],
[email protected] ja
[email protected] ) hiljemalt 22. aprilliks. Seisukohad on
kavas esitada maikuus Vabariigi Valitsuse istungile.
Siinkohal toome välja ka üldised suunavad küsimused:
Kas olete algatustes kavandatuga nõus? Millised tekstides esile toodud algatused on teie
valdkonnale kõige olulisemad? Milles näete suurimat võimalikku kasu?
Milliste meetmete kujundamisel peate Eesti aktiivset osalemist eriti oluliseks?
Võimalusel tooge esile teemasid või meetmeid, mis oleksid võinud paketis olla võttes
arvesse tänast majandusolukorda?
Lühikokkuvõte paketist:
EL tööstusstrateegia:
Euroopa tööstuse juhtpositsiooni säilitamiseks soovib komisjon uue tööstusstrateegiaga täita
kolme peamist prioriteeti: säilitada Euroopa tööstuse ülemaailmne konkurentsivõime ja
võrdsed võimalused nii kodus kui ka globaalselt, muuta Euroopa 2050. aastaks kliima-
neutraalseks ja kujundada Euroopa digitaalne tulevik. Strateegia sätestab Euroopa tööstuse
ümberkujundamise peamised suunad ja pakub välja tulevased meetmed, sealhulgas:
EL siseturu tugevdamine. Sealjuures esitas komisjon 10. märtsil 2020.a EL siseturu
edasiarendamist puudutavad jõustamise tegevuskava ja siseturu tõkete aruande ja VKE
strateegia ning kavatseb jätkata tegevusi Euroopa andmestrateegiast lähtuvalt EL
andmemajanduse edendamiseks.
Intellektuaalomandi tegevuskava, et säilitada tehnoloogiline suveräänsus, edendada
globaalseid võrdseid võimalusi, võidelda paremini intellektuaalomandi varguste vastu ja
kohandada õigusraamistikku roheliste ja digitaalsete üleminekutega.
ELi konkurentsieeskirjade läbivaatamine, sealhulgas ühinemise kontrolli ja riigiabi
suuniste sobivuse kontrollimine, mis peaks tagama EL reeglite sobivuse kiiresti muutuva
majanduse jaoks, mis muutub üha enam digitaalseks, ja peab muutuma rohelisemaks ja
ringimajanduse poole.
Ausa konkurentsi tagamiseks kodu- ja välismaal võtab komisjon lisaks kaubanduse
kaitsemehhanismide maksimaalsele kasutamisele 2020. a keskpaigaks vastu valge
raamatu, et käsitleda välistoetuste põhjustatud moonutavat mõju ühtsel turul ning
tegeleda välismaise juurdepääsuga ELi riigihangetele ja ELi rahastamisele.
Välissubsiidiumide õigusakti ettepaneku esitab komisjon 2021. a, see käib koos tööga,
mille eesmärk on tugevdada Maailma Kaubandusorganisatsioonis tööstussubsiidiume
käsitlevaid ülemaailmseid eeskirju, ning tegevustega vastastikuseks juurdepääsuks
kolmandate riikide riigihangetele.
Meetmed energiamahukate tööstusharude moderniseerimiseks ja
dekarboniseerimiseks, säästva ja aruka liikuvuse tööstuste toetamiseks,
energiatõhususe edendamiseks, praeguste süsinikdioksiidi lekke vahendite
tugevdamiseks ja vähese süsinikdioksiidiheitega energia piisavaks tarnimiseks
konkurentsivõimelise hinnaga (sh Õiglase Ülemineku Fond, piiri kohandusmehhanism,
strateegia säästvaks ja targaks mobiilsuseks, ühtse Euroopa energia andmeruumi
edasiarendamine jm).
Euroopa tööstusliku ja strateegilise autonoomia suurendamine, tagades esmatähtsate
toorainete tarnimise kriitiliste toorainete ja farmaatsiatoodete tegevuskavaga, mis
põhineb ELi uuel farmaatsiastrateegial, ning toetades strateegiliste digitaalsete
infrastruktuuride ja peamiste võimalike tehnoloogiate väljatöötamist.
Ringmajanduse suunal esitas komisjon 10.3.2020 ringmajanduse tegevuskava, kuid
kavandab meetmeid ka akude, tekstiili ja elektroonika osas.
Puhta vesiniku liit, et kiirendada tööstuse dekarboniseerimist ja säilitada tööstuse
juhtpositsioon, millele järgnevad madala süsinikusisaldusega tööstusharude ning
tööstuslike pilvede ja platvormide ning toorainete liidud.
Täiendavad keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlevad õigusaktid ja juhised.
Uuendatud fookus innovatsioonile, investeeringutele ja oskustele.
Lisaks kavatseb komisjon analüüsida erinevate tööstuse ökosüsteemide riske ja vajadusi.
Selle analüüsi tegemisel teeb komisjon tihedat koostööd 2020. a septembriks loodava
Tööstusfoorumiga, mis koosneb tööstuse esindajatest, sealhulgas VKEdest,
suurettevõtetest, sotsiaalpartneritest, teadlastest ja liikmesriikide ja ELi institutsioonide
esindajatest. Vajadusel kutsutakse konkreetsete sektorite eksperte oma teadmisi jagama
ja jätkatakse komisjoni iga-aastaste tööstuspäevadega.
VKEde strateegia on Euroopa Komisjoni strateegia, milles määratletakse sihid ja tegevused
järgmisel perioodil VKEde arendamiseks ja toetamiseks. Strateegia eesmärgid on järgmised:
- soodustada innovatsiooni kestlikule ja digitaalsele majandusele ülemineku raames ette
nähtud uute rahastamisvahendite ja digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu
- vähendada bürokraatiat, kärpides ühtse turu siseseid tõkkeid ja avades juurdepääsu
rahastamisele
- võimaldada paremat juurdepääsu rahastamisele, luues VKEde esmase avaliku
pakkumise fondi (kuhu suunatakse investeeringuid uue era- ja avaliku sektori ühisfondi kaudu)
ja algatuse ESCALAR (riskikapitalifondide suurendamise ja rohkemate erasektori investeeringute
ligimeelitamise mehhanism)
Ühtne turg tagab ELi ettevõtetele suure siseturu, stimuleerib kaubandust ja konkurentsi ning
suurendab tõhusust. Euroopa uus tööstusstrateegia käsitab ühtset turgu oma alustala ning ühe
Euroopa tööstuse ümberkujundamise eeltingimusena. Selleks et ühtsest turust saaksid kasu
kõik, kehtestatakse ELi õigusega ühised normid, millega kõrvaldatakse tõkked ning
soodustatakse kaupade ja teenuste vaba liikumist kogu ELis, kaitstes samal ajal tarbijaid. Ühtse
turu tõkkeid käsitlevast teatisest nähtub siiski, et tõkkeid on endiselt palju ja et liiga sageli
tulenevad need juba kokku lepitud ELi õigusaktide mittenõuetekohasest või osalisest
kohaldamisest riiklikul tasandil. Võttes arvesse tänase ühtse turu tõkkeid, pakub komisjon uues
tegevuskavas välja mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on maksimeerida nõuete järgimise
ja täitmise tagamise tulemuslikkust ja tõhusust kogu ELis.
Hoidke tervist!
Heade soovidega
Evelin Kuuse
EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik
Tel.: 6256353
Mob.:58505904
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Sissejuhatus Üks ELi suurimaid saavutusi on ühtne turg. See on Euroopa projekti keskmes, on edendanud majanduskasvu viimastel kümnenditel ning muutnud lihtsamaks Euroopa tarbijate ja ettevõtjate elu. EL annab 18 % üleilmsest majandustoodangust, jäädes maha ainult Ameerika Ühendriikidest. Hästi toimiv ühtne turg pakub ELi kodanikele suuremat teenuste ja toodete valikut ning paremaid töövõimalusi. Ühtne turg tagab ELi ettevõtjatele suure siseturu, mis stimuleerib kaubandust ja konkurentsi ning suurendab tõhusust. See on määrava tähtsusega, et saavutada ELi üleminek keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ning tagab eeldused üleilmsel tasandil konkureerimiseks. Täna vastu võetud Euroopa uus tööstusstrateegia käsitab ühtset turgu oma alustala ning ühe Euroopa tööstuse ümberkujundamise eeltingimusena. Selleks et ühtsest turust saaksid kasu kõik, kehtestatakse ELi õigusega ühised normid, millega kõrvaldatakse tõkked ning soodustatakse kaupade ja teenuste vaba liikumist kogu ELis, kaitstes samal ajal tarbijaid. Need normid saavad avaldada soovitud mõju ainult juhul, kui need koostatakse ja nende täitmine tagatakse nõuetekohasel viisil. Ühtse turu normide täitmisel ilmneb siiski vajakajäämisi. Ühtse turu tõkkeid käsitlevast teatisest nähtub, et tõkkeid on endiselt palju ja et liiga sageli tulenevad need juba kokku lepitud ELi õigusaktide mittenõuetekohasest või osalisest kohaldamisest riiklikul tasandil. Turuosaliste ja investorite vaba liikumise õigusele seatakse jätkuvalt mitmeid regulatiivseid ja halduslikke tõkkeid ning ühtse turu norme rikkuvate ettevõtjate ebapiisava praktilise järelevalve, kontrolli, tuvastamise ja karistamise tõttu puutuvad eurooplased kokku ebaseaduslike või ohtlike toodete ja teenustega. Liikmesriikidel ja komisjonil on kogu reguleerimistsükli vältel ühine vastutus tagada, et täidetakse ühtse turu norme ning tagatakse kodanike õiguste austamine. Liikmesriigid peavad nõuetekohaselt kohaldama norme, milles nad on Euroopa seadusandjatena kokku leppinud. Nad peavad ka tagama, et nende territooriumil toime pandud ühtse turu normide rikkumised tuvastatakse ja heastatakse. Komisjon peab aluslepingute täitmise järelevalvajana veenduma, et kõik liikmesriigid rakendavad ja täidavad ühtse turu norme, ning kasutama otsustavalt rikkumismenetlusi, kui neid norme ei järgida. 2019. aasta märtsis kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles koostama tihedas koostöös liikmesriikidega pikaajalise tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks . Pärast seda on liikmesriigid korranud oma lubadust tagada tulemuslikum nõuete täitmine . Komisjonile teeb Euroopa Ülemkogu üleskutse heameelt ning ta nõustub liikmesriikidega, et ühtse turu normide rakendamist ja täitmist tuleb märkimisväärselt parandada. Lähtuvalt liikmesriikide ja komisjoni uuendatud partnerlusest ning võttes arvesse tänases ühtse turu tõkkeid käsitlevas teatises esitatud tulemusi, kirjeldatakse käesolevas tegevuskavas mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on maskimeerida nõuete järgimise ja täitmise tagamise tulemuslikkust ja tõhusust kogu ELis. Praegused nõuete täitmise tagamise alased väljakutsed Tänu ühtsel turul toimuvale kauplemisele on loodud 56 miljonit Euroopa töökohta ja sellest tulenev majanduslik tulu moodustab hinnanguliselt 8–9 % ELi SKPst . Tööstustoodete ühtse turu edasine täiustamine võib igal aastal anda hinnanguliselt 183–269 miljardit eurot tulu ning teenusturgude täiendav integreerimine 297 miljardit eurot tulu . Juba ainult selline kasv võiks suurendada 8–9 % majanduslikku tulu ligikaudu veel 12 % SKPst . Vahel näib, et liikmesriigid rikuvad kokkulepitud ühtse turu norme või tekitavad oma õiguses tõkkeid või ei võta nende kõrvaldamiseks midagi ette, et tagada oma turul täiendav kaitse ja sellest tulenevad eelised kodumaistele ettevõtetele. Võimalik kasu on sageli väga lühiajaline, kuid Euroopa ettevõtlusele tekitatav kahju võib olla palju suurem, mille tõttu on keerukam tagada tegelikud võrdsed tingimused ja luua maailma juhtivaid ettevõtteid ning õõnestatakse võrdseid tingimusi seestpoolt. See mõjutab ebaproportsionaalselt suurel määral VKEsid ja idufirmasid. Suurematel ettevõtetel on vajalikud vahendid, et erinevate normidega toime tulla, aga VKEd kannatavad esimesena halduskoormuse ja keerukuse tõttu, eelkõige kui nad tegelevad ühtsel turul piiriüleselt. Seetõttu on ühtne turg ning selle nõuetekohane rakendamine ja nõuete täitmise tagamine määrava tähtsusega samuti täna vastu võetud VKEde strateegia jaoks. Ebapiisav ja nõuetele mittevastav rakendamine ning ebapiisav nõuete täitmise tagamine põhjustab kahju nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. Kodanikud ja ettevõtted ei saa täit kasu oma vaba liikumise õigusest, ettevõtted ei saa kasutada ühtse turu pakutavat mastaabisäästu, tarbijaid ohustavad nõuetele mittevastavad tooted või neil on vähem valikuvõimalusi, ohustatakse energiavarustuskindlust ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärke on keerukam saavutada. Seaduskuulekad ettevõtted kaotavad turuosa norme mittejärgivate ja nõuetele mittevastavaid tooteid pakkuvate või sotsiaalkaitse norme eiravate ettevõtete kõlvatu konkurentsi tõttu. Liikmesriikide ja komisjoni ühine ettevõtmine Ühtse turu normide täitmise tagamine eeldab esiteks, et norme kohaldatakse nõuetekohaselt kõigis liikmesriikides ja igas Euroopa avaliku sektori asutuses ning et rikkumisi karistatakse, sh vajaduse korral rikkumismenetluste teel. See eeldab ka ettevõtjate järelevalvet, kontrolli ja karistamist ning nende ebaseaduslike toodete kõrvaldamist turult, kui need on ohtlikud, võltsitud või ei vasta keskkonna- ja energiatõhususe eeskirjadele või muudele normidele. Kui tahame saada ühtsest turust täielikku kasu, peab nõuete täitmise tagamine siiski olema ulatuslikum ja hõlmama kogu asjaomast normeerimistsüklit alates normide kehtestamisest kuni kohaldamiseni. See eeldab koostööd kõigil ELi valitsemistasanditel alates kohalikest ja piirkondlikest ametiasutustest ning kohtutest kuni Euroopa tasandini. Selleks tuleb samuti käsitada nõuete täitmise tagamist pideva tegevusena alates normide koostamisest ja liikmesriikidepoolsest ülevõtmisest kuni vajaduse korral kohaldamise ja rikkumiste karistamiseni. On ülioluline, et liikmesriigid ja komisjon toetaksid üksteist selle ühise ülesande täitmisel oma vastutusvaldkondades. Ennetusmeetmed on olulised, et vältida vajadust võtta hiljem parandusmeetmeid. Kui ühtse turu normide täitmist ei ole võimalik eelnevalt tagada, siis võivad kodanikele ja ettevõtetele tekkida regulatiivsed või haldustõkked, mille kõrvaldamiseks nad eeldavad tulemuslike järelmeetmete võtmist. Nõuete täitmise tagamise asutused peavad hästi toimima, menetlused ja järelevalve peavad olema eesmärgipärased ning kohapealsed osalejad (näiteks ametiisikud ja kohtunikud) peavad mõistma ELi õigust ja suutma seda igapäevaselt kohaldada. Liikmesriigid peavad tagama ühtse turu õigusaktide täitmise, et kaitsta üksikisikute ja ettevõtete õigusi. See peab algama riiklike õigusaktide koostamisest ning kanduma üle konkreetsetesse kohtu- ja haldusostustesse. Komisjon peab aitama liikmesriikidel vältida uute ühtse turu tõkete teket, võtta üle ja kohaldada ELi õigust ning võtta vajaduse korral parandusmeetmeid. Ühtse turu normide rakendamise ja täitmise tagamise alased ülesanded ja kohustused Liikmesriigid Komisjon Võtta ELi õigus üle õigel ajal ja täpselt, vältida põhjendamatut ülereguleerimist ning tagada võrdsed tingimused Aidata liikmesriikidel võtta ELi õigus üle nõuetekohaselt, täielikult ja õigel ajal Tagada, et riiklikud õigusaktid on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad Aidata liikmesriikidel kohaldada ELi õigust Tagada piisavad ja proportsionaalsed halduskontrollid, et teha kindlaks kõik rikkumised Kontrollida ELi õiguse ülevõtmist ja teha selle kohaldamise järelevalvet Vältida riiklikke meetmeid, mis on vastuolus ELi õigusega või takistavad selle kohaldamist Võtta ELi õiguse rikkumiste suhtes meetmeid ja algatada vajaduse korral ametlik rikkumismenetlus Teha tulemuslikku koostööd ja tagada ELi õiguse järgimine Olemasolevate ühtse turu tõkete kõrvaldamiseks on hädavajalik tegelik partnerlus normide rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutavate Euroopa ja liikmesriigi tasandi eri osalejate vahel. See aitab suunata sihipäraseid nõuete täitmise tagamise meetmeid ja parandada ühtse turu õigustaktide täitmist. Selleks et tugevdada ühtse turu normide täitmise tagamise alast koostööd, luuakse ühine ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm , milles osalevad liikmesriigid ja komisjon. Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm korraldaks korrapäraseid koosolekuid, et hinnata ühtse turu normide täitmist riiklikus õiguses, valida välja kõige olulisemaid tõkkeid, kõrvaldada põhjendamatu ülereguleerimine, käsitleda horisontaalseid nõuete täitmise tagamise küsimusi ning kontrollida käesoleva tegevuskava rakendamist. Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm teavitab korrapäraselt konkurentsivõime nõukogu ning Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni. Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm toetab loodavat normide täitmise tagamist koordineerivate riiklike asutuste võrgustikku , kasutades selleks olemasolevat siseturu nõuandekomitee raamistikku. See meetod võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel vahetada teavet ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas riiklikud haldusasutused analüüsivad ja menetlevad olulisi küsimusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Uuritakse täiendavaid võimalusi, kuidas parandada ühtse turu järelevalve eest vastutavate liikmesriikide asutuste koostööd ja teabevahetust konkreetsete nõuete täitmise tagamise küsimuste valdkonnas. Ühtse turu tulemustabel on liikmesriikidele ja komisjonile kasulik ühtse turu normide kohaldamise järelevalve vahend, mille abil saab tagada tulemuste saavutamise ja edendada normide rakendamist. Komisjon ajakohastab ühtse turu tulemustabelit, et see kajastaks paremini lõppkasutajate olukorda ühtsel turul ja toetaks Euroopa poolaastat. Uute näitajate kasutamine aitab hinnata, kas ühtne turg toimib nõuetekohaselt valdkondades, kus sellelt eeldatakse suurimat mõju, näiteks toodete, teenuste, finants- või digitaalsed turud ja sellised võrgutööstused nagu energiatööstus, aga ka andmepõhine majandus ja ringmajandus. Selleks teeb komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist ettepaneku kasutada ulatuslikke täiendavaid näitajaid, sh liikmesriikide tulemuslikkuse kohta nendes valdkondades. Tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks I Ühtse turu normidega seotud teadmiste ja teadlikkuse suurendamine Liikmesriikide ametiasutused ja ettevõtjad, eelkõige VKEd, ei ole sageli teadlikud ühtse turu õigusaktide pakutavatest võimalustest ja eelistest. Neil võib ka olla raskusi oma ELi õigusest tulenevate kohustuste täielikul mõistmisel, mille tõttu tekivad probleemid nõuete täitmisel ja täitmise tagamisel. Väljapakutud meetmete eesmärk on suurendada ühtse turu norme iga päev kohaldavate riiklike ametiasutuste ja kohtute ning kodanike ja ettevõtete teadmisi ning teadlikkust neist normidest. 1. MEEDE: riiklike ametiasutustele konkreetsemate suuniste esitamise programm : Selleks et suurendada nõuete täitmist ja vältida turu killustatust täiustab komisjon liikmesriikidele ja ettevõtetele esitatavaid suuniseid ning tagab vahendid tegevuse paremaks koordineerimiseks teatavates valdkondades, muu hulgas: tehes seadusandlike läbirääkimiste ajal kindlaks valdkonnad, mis võivad põhjustada probleeme ülevõtmisel ja kohaldamisel, ning kaaludes vajaduse korral suuniste väljastamist. Seda on juba tehtud hiljuti vastu võetud audiovisuaalmeedia ja autoriõiguste normide puhul; väljastades suuniseid digitaalvaldkonna õigusaktide kohta (läbivaadatud telekommunikatsiooni normid, küberturvalisus, autoriõigused, audiovisuaalmeedia); ajakohastades teenuste direktiivi rakendamise käsiraamatut , mis käsitleb teenuste direktiivi põhiküsimuste alaseid hiljutisi kohtulahendeid ning annab suuniseid näiteks uute ärimudelite ja teenuste osutamise viiside tõttu tekkivate õiguslike küsimuste kohta; luues keskse teabepunkti , et vastata liikmesriikide ametnikel ühtse turu õiguse igapäevase kohaldamise käigus tekkivatele praktilistele küsimustele. See korraldatakse koostöös liikmesriikidega, kaasates järk-järgult ja vabatahtlikkuse alusel konkreetsed menetlused, mis liikmesriigid on ELi õiguse rakendamiseks kasutusele võtnud; ajakohastades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 34–36 kohaldamise suuniseid ; esitades suunised riigihangete strateegiliste (sotsiaalsed, innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkuse) ning muude aspektide (pakkumismahhinatsioonid) kohta ning tehes ettepaneku läbivaatamissüsteeme käsitleva soovituse kohta; väljastades suuniseid vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohta ; esitades suuniseid tootevastutuse direktiivi kohta ; esitades juhenddokumendi turujärelevalve määruse artikli 4 kohta ; ajakohastades sinist raamatut ELi ühtlustatud toote-eeskirjade rakendamise kohta ; avaldades ajakohastatud kutsealateenuste reguleerimise reformisoovitused lähtuvalt komisjoni 17. jaanuari 2017. aasta teatisest . Soovitused põhinevad piirangute taseme näitajal, mida kasutatakse riiklike nõuete hindamiseks ja võrdlemiseks kutsealateenuste puhul, et võtta arvesse uusi muutusi liikmesriikide reguleerimisraamistikes ning kutsuda üles tegema täiendavaid reforme. Need reformid võivad avaldada positiivset mõju töötajate liikuvusele ning vähendada oskuste nappust ja mittevastavust tööturu vajadustele, eelkõige keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ülemineku kontekstis; toetades liikmesriike Euroopa ligipääsetavuse akti ülevõtmisel, mis suurendab eeldatavasti ligipääsetavate toodete ja teenuste kättesaadavust turul; luues konkreetsetes küsimustes komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vahelised teabevahetusplatvormid , sarnaselt näiteks riigihankedirektiivide puhul kasutatava platvormiga. 2. MEEDE: kasutajate juurdepääsu parandamine norme ja nõudeid käsitlevale teabele Selleks et suurendada teadmisi kohaldatavatest normidest ja ettevõtete kohustustest ning vähendada nõuetele mittevastavuse ja nõuete täitmata jätmise juhtumeid, tagatakse ühtse digivärava kaudu juurdepääs terviklikule teabele ühtse turu normide ja haldusmenetluste kohta ning suunatakse kasutajaid kõige sobilikumate abiteenuste juurde. ELi toote kontaktpunktid, mis tuginevad hiljutisele kaupade paketile, tagavad ettevõtetele parema ja kiirema teabe esitamise nende toodete suhtes kohaldatavate normide kohta. 3. MEEDE: digiplatvormid, mis edendavad toodete nõuetele vastavust E-kaubanduse platvormidel tooteid müüvad isikud peavad olema teadlikud ELi tootenormidest ja tagama, et ELi turule ei lasta ebaseaduslikke ega ohtlikke tooteid. Digiteenuste õigusakti raames analüüsitakse võimalikke meetmeid digiplatvormide kaudu müüdavate toodete nõuetele vastavuse parandamiseks. Üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise käigus uuritakse samuti tooteohutuse probleeme, mis tekivad veebimüügi käigus ja üleilmses veebipõhises tarneahelas. 4. MEEDE: liikmesriikide kohtunike ja õigustöötajate väljaõpe ning tavade vahetamine ELi kodanikud ja ettevõtted tuginevad ühtsel turul oma õiguste kaitseks liikmesriikide kohtutele. Seetõttu on vaja, et liikmesriikide kohtunikud oleksid saanud ELi õiguse valdkonnas hea väljaõppe. Edendatakse kohtunikele ja muudele ühtse turu õigusaktide täitmist tagavatele õigustöötajatele mõeldud koolitusprogramme ja seminare, et suurendada teadlikkust ühtse turu õigusest ja selle mõistmist. Koolitusi ja seminare korraldatakse riikliku koolituspakkumise osana ning ELi tasandi koolitustena, sh Euroopa õigusalase koolituse strateegia tulevase läbivaatamise kontekstis. 5. MEEDE: riiklike avalike haldusasutuste võimekuse suurendamine Taotluse korral tagatakse liikmesriikidele sihtotstarbeliste programmide, näiteks 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus välja pakutud ühtse turu programmi kaudu rahalised stiimulid ja tehniline tugi, et optimeerida avalike haldusasutuste nõuete rakendamise ja täitmise tagamise võimekust. Juurdepääs ühtse turu programmile põhineb võrdlevatel näitajatel, millega kontrollitakse nõuete täitmise tagamise tegelikku paranemist, näiteks kontrollitud sektorite arv, inspektorite arv või turult kõrvaldatud toodete arv. Liikmesriikide tulemuslikkuse ja kindlaks tehtud vajaduste alusel korraldatakse seejärel täiendavaid suutlikkuse parandamisi, koolitusi, teabevahetusi jms. Selles kontekstis uuritakse ka täiendavaid võimalusi, kuidas toetada riiklike kaebemehhanismide kasutamist ning lihtsustada seda ettevõtete ja kodanike jaoks. Väljapakutud reformi tugiprogrammi alusel saavad riikide ametiasutused taotleda tehnilist tuge, mis on seotud reformivajadustega, mille liikmesriigid on teinud kindlaks Euroopa poolaasta, liidu prioriteetide ning liidu majanduse juhtimise tsükli raames. Lisaks sellele sisaldab riigihangete 2020. aasta tegevuskava neljas ajakohastus mitut uut algatust, mis aitavad haldusasutustel ja ELi vahendite saajatel täiustada oma riigihanketavasid, et tagada võrdsed tingimused ja kasutada hankeid strateegilise vahendina oluliste poliitikaeesmärkide saavutamiseks. 6. MEEDE: riigihankespetsialistide suutlikkuse parandamine ning riiklike asutuste vahelise koostöö tugevdamine Komisjon töötab partnerluses liikmesriikidega välja praktilised vahendid riigihangetega tegelevate ametnike oskuste täiendamiseks, toob kokku avaliku sektori hankijad, et edendada eksperdioskuste jagamist, edendab koolitust ja stimuleerib ühishankeid kooskõlas kodanike nõudlusega keskkonnasäästlikumate, sotsiaalse vastutusega ja innovatiivsete hangete järele. Komisjon edendab ka koostööd ja tavade vahetamist riigihangete esimese astme järelevalveasutuste võrgustiku kaudu. II ELi normide ülevõtmise, rakendamise ja kohaldamise parandamine Nõuetele mittevastav ELi normide ülevõtmine, rakendamine ja kohaldamine tekitab tõkkeid ja takistusi ühtse turu ladusale toimimisele. 7. MEEDE: struktureeritud dialoog ühtse turu direktiivide paremaks ülevõtmiseks Selleks et parandada direktiivide õigeaegset ja nõuetekohast ülevõtmist, võtavad liikmesriigid ja komisjon üleminekuperioodil kasutusele struktureeritud dialoogi. Struktureeritud dialoog, mis eelneb liikmesriikides õigusaktide vastuvõtmisele, lihtsustab vastavuse kontrolli. Dünaamiliste virtuaalsete vastavustabelite kasutamine võib toetada üleminekuprotsessi, tagades ülevaate riiklikest õigusaktidest, sh nende edasistest muudatustest ja kehtetuks tunnistamistest. Liikmesriigid peaksid pärast riiklike õigusaktide vastuvõtmist esitama komisjonile selge ja täpse kirjelduse, milliste riiklike normidega võetakse üle direktiivides kehtestatud vastavad kohustused . Selles kontekstis pööratakse eritähelepanu põhjendamatu ülereguleerimisega seotud probleemidele. 8. MEEDE: ühtse turu määruste rakendamise partnerlus Selleks et parandada ühtse turu määruste rakendamist, millega nõutakse, et liikmesriigid võtaksid meetmeid (nt looksid struktuurid või töötaksid välja menetlused) enne normide kohaldamise algust, korraldatakse komisjoni ja liikmesriikide sihtotstarbelised kohtumised niipea, kui normides jõutakse poliitilisele kokkuleppele. Enne asjaomaste normide jõustumist korraldatakse varakult rakendamisseminarid, et aidata liikmesriikidel kõnealuste määruste sätteid rakendada . III Ennetusmehhanismide optimaalne ärakasutamine Kui vältida liikmesriikides ELi õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete võtmist, on võimalik tagada ühtsel turul kodanikele ja ettevõtetele võrdsed võimalused ning vältida pikaaegseid rikkumismenetlusi. Näiteks edendab vastavust ELi normidele see, kui kasutada olemasolevaid neist meetmetest teavitamise vahendeid parimal võimalikul viisil. 9. MEEDE: proportsionaalsuse kontrolli direktiivi kohaselt toimuva piiravate õigusnormide eelhindamise täiustamine Selleks et vältida riiklike õigusnormidega uute piirangute kehtestamist, aitab komisjon liikmesriike, annab neile suuniseid ning soodustab liikmesriikide vahel parimate tavade jagamist eelneva proportsionaalsuse hindamise valdkonnas, mis korraldatakse proportsionaalsuse kontrolli direktiivi alusel, millega kohustatakse liikmesriike hindama enne uute riiklike kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist põhjalikult nende proportsionaalsust. 10. MEEDE: ühtse turu läbipaistvusdirektiivi ladusa rakendamise tagamine Kooskõlas komisjoni nõuete täitmise tagamise meetmete strateegilisema lähenemisviisiga hakkab ühtse turu läbipaistvusdirektiivi rakendamine tulevikus põhinema neljal sambal: i) liikmesriigid teavitavad kõigist kaupu ja infoühiskonna teenuseid käsitlevatest tehniliste normide eelnõudest; ii) komisjon võtab järelmeetmeid kõigi teatiste puhul, mille puhul tekib kahtlus, kas need on kooskõlas ELi õigusega; iii) järelmeetmete võtmisel pöörab komisjon eritähelepanu meetmetele, mis avaldavad ühtsele turule suurimat mõju; iv) komisjon teeb nende õigusaktide järelevalvet, mille puhul ta on direktiivi alusel võtnud meetmeid ja mille suhtes võidakse algatada rikkumismenetlus, kui ei tehta vajalikke kohandusi. Komisjon kutsub ka riikide ametiasutusi üles reageerima teiste liikmesriikide esitatud teatistele, looma püsivad kontaktid riikide reguleerivate asutuste ja ühtse turu läbipaistvusdirektiivi rakendamise eest vastutavate asutuste vahel ning edendama riiklike õigusnormide lähendamist. Kui praegusest ühtlustamise tasemest ei piisa, siis analüüsib komisjon põhjalikult, kas Euroopa tasandil on põhjendatud suurem ühtlustamine. 11. MEEDE: ühtsel turul uute teenuse osutamise tõkete vältimine Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma kiiresti vastu uue teenustest teatamise direktiivi seadusandliku ettepaneku, et vältida põhjendamatuid tõkkeid teenuste ühtsel turul. Komisjon võtab kuni ettepaneku vastuvõtmiseni meetmeid tagamaks, et liikmesriigid täidavad teenuste direktiiviga kehtestatud praegust teatamiskohustust eesmärgiga teha kindlaks ja kõrvaldada võimalikud uued regulatiivsed tõkked. 12. MEEDE: elektroonilise kaubanduse direktiivi teavitamismehhanismi täieliku potentsiaali ärakasutamine Kuigi liikmesriigid, mis piiravad põhjendatud ja proportsionaalsel viisil piiriüleste infoühiskonna teenuste osutamise vabadust, peavad teavitama teenuseid osutava ettevõtte asutamise liikmesriiki ja komisjoni kõnealustest vabadust piiravatest riiklikest meetmetest, ei ole veel kasutatud ära selle, elektroonilise kaubanduse direktiiviga kehtestatud teavitamismehhanismi täielikku potentsiaali. Digiteenuste õigusaktiga seotud ettevalmistava töö käigus analüüsitake võimalikke meetmeid liikmesriikidevahelise koostöö ja teavitamismehhanismi raames kasutatavate vahendite täiustamiseks. IV Nõuetele mittevastavuse tuvastamine ühtsel turul ja välispiiril Kui riiklikud normid on juba vastu võetud ja jõustunud, siis eeldab ühtse turu ladus toimimine, et riikide ametiasutused ja komisjon on suutelised tuvastama nõuetele mittevastavust. Selleks peavad komisjonil ja liikmesriikide asutustel olema vahendid, mis suurendavad nende võimet nõuetele mittevastavust tuvastada, uurida ja selle kohta kiiresti teavet jagada. 13. MEEDE: ühtse turu IT-süsteemide ratsionaliseerimine ja veebipõhise nõuete täitmise tagamise platvormi (elektroonilise nõuete täitmise tagamise labor) loomine Komisjon ja liikmesriigid kasutavad ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate tööstus- ja tarbekaupade kohta teabe jagamiseks mitmeid IT-süsteeme. Ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate tööstus- ja tarbekaupade kohta teabe jagamiseks kasutatavate IT-süsteemide killustatuse vähendamiseks teeb komisjon järgmist: loob ametiasutustele toiduks mittekasutatavate toodete kontrolli jaoks ühtse Euroopa teabesisestuspunkti , mille kaudu saab kasutada olemasolevaid süsteeme (näiteks ICSMS ja RAPEX) ja tulevast ühtset tolliliidest ning vahetada süsteemide vahel sihipäraselt andmeid kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega; tagab koos liikmesriikidega, et siseturu infosüsteemist ( IMI) saab ühtsel turul halduskoostöö põhivahend, kasutades kättesaadavaid andmeid ja teavet ning hinnates, kuidas toimib halduskoostöö teatavates ühtse turu valdkondades; loob veebisaidiga „Kergenda koormat“ saadud kogemusi arvesse võttes ühtse digivärava raames ühtse turu tõkete kõrvaldamise vahendi , mis võimaldab kodanikel ja ettevõtetel teatada anonüümselt regulatiivsetest tõketest, millega nad oma siseturu õiguste kasutamisel kokku puutuvad; kasutab koos liikmeriikidega kõiki ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi võimalusi, et täiustada ELi põllumajandusliku toidu (sh looma- ja taimetervise) õigusaktide täitmise tagamist. Ametliku kontrolli teabehaldussüsteem ühendab asjaomased olemasolevad teabesüsteemid (iRASFF , ADIS-exADNS , EUROPHYT , TRACES ); uurib, kas ühtse turu programmi või programmi „Digitaalne Euroopa“ raames tipptasemel IT-lahenduste katsetamiseks ja kohaldamiseks rahastatud labori saab kaasata olemasolevatesse struktuuridesse (näiteks tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik või intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus) või nendega siduda. 14. MEEDE: võltsitud ja ebaseaduslike toodete vastase võitluse tugevdamine Komisjon ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teevad ebaseadusliku impordi/ekspordi vastastikuse haldusabi juhtumite raames koostööd liikmesriikide ametiasutustega ning aitavad vältida ebaseaduslike toodete pääsu ühtsele turule. Ebaseaduslikke tooteid mitte üksnes ei impordita tänapäeval ELi, vaid neid ka toodetakse või monteeritakse ELis imporditud komponentidest. Seejärel lastakse need ühtsele turule või nendega kaubeldakse seal. OLAF ei saa aga neil juhtudel sekkuda, kuna tema praegused volitused ei hõlma ELi-siseseid juhtumeid. Komisjon ja liikmesriigid võiksid selleks, et tagada intellektuaalomandi õiguste ja ebaseaduslike või võltsitud kaupade ühtsele turule laskmise keeldude või piirangute rangem täitmine, lähtuda tolliküsimustes antava vastastikuse haldusabi normidest ning kaaluda OLAFi volituste suurendamist. 15. MEEDE: toidutarneahela nõuete rangema täitmise tagamine Ohutu ja kestlik toit ning selle vaba liikumine on siseturu ülioluline osa. See parandab märkimisväärselt kodanike tervist ja heaolu ning toetab nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve. Kuigi liikmesriikide kohustus on kontrollida, et ettevõtjad järgivad ELi õigust, korraldab komisjon liikmesriikides ja ELi-välistes riikides igal aastal ligikaudu 220 kohapealset kontrolli eesmärgiga veenduda, et kontrollisüsteemid on tulemuslikud ja ametiasutused täidavad oma õiguslikke kohustusi. Komisjon tõhustab toidutarneahela alase ELi õiguse kohaldamise tagamist muu hulgas sihtotstarbeliste kontrollide ja nendega seotud süsteemsete järelmeetmete abil, mille käigus veendutakse, et liikmesriigid kõrvaldavad vajakajäämised. Komisjon toetab ka edaspidi liikmesriike oma koolitusprogrammi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ kaudu, mis on mõeldud avalike haldusasutuste töötajatele, et parandada ELi normide rakendamist. Toiduga seotud pettusjuhtumid võivad õõnestada tarbijate usaldust ELi toidusüsteemi vastu ning mõjutada siseturu toimimist. Seetõttu tõhustab komisjon ELi meetmeid, mida võetakse põllumajandusliku toiduga seotud pettuste vastu võitlemiseks strateegia „talust taldrikule“ raames. 16. MEEDE: märgistamise ja jälgitavuse süsteemide väljatöötamine Jälgitavus on nõuete täitmise tagamiseks määrava tähtsusega. Märgistamise ja jälgitavuse süsteemid saavad toimida ainult juhul, kui tootega selle tarneahelas kaasnev teave võimaldab tollis automaatset nõuetele vastavuse kontrolli. Komisjon uurib ja edendab koostöös liikmesriikidega digitaalsete vahendite kasutamist, et võimaldada sihipärasemat kontrolli välispiiril ja ELi piires. See hõlmab märgistamise ja jälgitavuse süsteemide (näiteks ruutkoodid, raadiosagedustuvastus, plokiahel jms) väljatöötamist, et edastada tarneahelas turvaliselt konkreetset nõuetele vastavusega seotud teavet, võttes arvesse selliseid kasutusel olevaid vahendeid nagu Euroopa energiamärgisega toodete andmebaas (EPREL). Integreeritud piirihalduse fondist 2021–2027 eraldatud tollikontrolli seadmete rahastamiseks ette nähtud vahendite abil töötatakse välja uued tolliseadmed, mis on suutelised kodeeritud teavet lugema ja kontrollima. Jälgitavuse küsimusi hinnatakse ka üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisel. Komisjon soovib, et tööstus- ja tarbekaupade kohta, mis deklareeritakse tollis vabasse ringlusse lubamiseks, esitataks elektrooniliselt nende nõuetele vastavuse teave (s.o juba kehtiv ELi vastavusdeklaratsioon). Seejuures hindab komisjon ka meetme mõju VKEdele ja konkreetselt mikroettevõtjatele, et teha kindlaks vajalikud leevendusmeetmed. Lisaks sellele on märgised ja jälgitavus olulised uue tarbijakaitse tegevuskava raames, et suurendada tarbijate mõjuvõimu keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ülemineku käigus. Komisjon teeb kindlaks digitaalsete vahendite parimad kasutusviisid, et esitada tarbijatele kõige usaldusväärsem teave, mis võimaldaks neil teha teadlikult ja turvaliselt oste, eelkõige välismaalt. V Nõuete rangema täitmise tagamine kohapeal Hoolimata kõigist jõupingutustest tagada üldine ühtse turu nõuete täitmine, esineb nõuetele mittevastavuse tõttu regulatiivseid tõkkeid, mis nõuavad tulemuslikku järelsekkumist. Ka selles etapis on määrava tähtsusega liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni koostöö. 17. MEEDE: ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik Tarbijatele pakutakse jätkuvalt mitmeid nõuetele mittevastavaid tooteid, sageli veebipõhiselt, seades seeläbi ohtu tarbijad ja kutsealased lõppkasutajad ning moonutades konkurentsi. Komisjon loob koostöös liikmesriikidega alates 2021. aasta jaanuarist ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustiku, et suurendada turujärelevalveasutuste tegevuse kooskõlastamist toiduks mittekasutatavate kaupade sektoris, nagu on sätestatud määruses 2019/1020 . Võrgustik hakkab koosnema ühtsetest kontaktasutustest, mille liikmesriigid asutasid hiljuti oma turujärelevalveasutuste esindamiseks. Lisaks sellele teeb komisjon alates 2021. aasta juulist määruses sätestatud vastastikuse abi mehhanismide järelevalvet ning teeb kindlaks valdkonnad, milles liikmesriikide keeldumine nõuete täitmise alase teabe taotlustest ning nõuetele mittevastavuse puhul õigusaktide täitmise tagamise meetmete taotlustest ei olnud põhjendatud. 18. MEEDE: siseturu probleemide lahendamise võrgustiku (SOLVIT) muutmine ühtse turu vaidluste lahendamise põhivahendiks Üldjuhul SOLVITi volituste alla kuuluvates õiguslikes valdkondades on kasutusel eri probleemilahendusvahendid, mis killustab nõuete täitmise tagamise keskkonda. Komisjon ja liikmesriigid tagavad SOLVITi tugevdamise, et sellest saaks alternatiivse vaidluste lahendamise põhivahend kõigis siseturu poliitikavaldkondades, mille puhul peab otsuse tegema haldusasutus. SOLVITit hakatakse kasutama praegusel kujul või kohandatakse vajaduse korral, et see vastaks uute algatuste nõuetele. Komisjon ja liikmesriigid tugevdavad sidemeid SOLVITi ning mitmesuguste riikliku ja ELi tasandi asutuste ja võrgustike vahel. See on juba kavas Euroopa Tööjõuameti (ELA) puhul, mis alustas tegevust 2019. aasta oktoobris ja asub täies mahus tegutsema 2024. aastaks. ELA aitab komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse kooskõlastamise alaste ELi normide täitmine tagatakse õiglasel, lihtsal ja tulemuslikul viisil, tänu millele on kodanikel ja ettevõtetel lihtsam ühtsest turust kasu saada. Amet tagab lahendused, mis annavad kodanikele ja tööandjatele parema juurdepääsu kvaliteetsele teabele ELi ja riiklike tööjõu liikuvuse õigusaktide kohta. VI Rikkumisjuhtumite menetlemise parandamine Kui on ilmnenud Euroopa õiguse rikkumised, siis suhtleb komisjon liikmesriikidega, et mõista paremini probleeme ja leida lahendusi. Kui suhtlus ei anna tulemusi, siis võtab komisjon vajaduse korral kindlasti ranged ja tulemuslikud nõuete täitmise tagamise meetmed. Tänu paremale töökorraldusele, kõigi võimalike haldusvahendite paremale kasutamisele ja suuremale koostööle jõuavad rikkumisemenetlused kiiremini ja ladusamalt lõpule. 19. MEEDE: nõuete täitmise tagamise meetmete parem prioriseerimine Nagu tehti eesmärgiks juba 2016. aastal, keskendub komisjon nõuete täitmise tagamise meetmete paremaks prioriseerimiseks juhtumitele, mis mõjutavad märkimisväärselt ühtset turgu lähtuvalt nende majandusliku, õigusliku ja poliitilise mõju hindamisest. Tuginedes sellele lähenemisviisile võtab komisjon kasutusele iga-aastase ühtse turu nõuete täitmise tagamise strateegilise aruande , milles tehakse kindlaks konkreetsed murevaldkonnad ja prioriteedid nõuete täitmise tagamiseks, võttes arvesse Euroopa poolaasta tulemusi. Samas on prioriseerimise otstarbel tervikliku teabe saamiseks väga oluline, et huvitatud isikud annaksid komisjonile teada ühtse turu normide rikkumistest. Selleks vaadatakse läbi kaebuste esitamise süsteem, et integreerida see paremini SOLVITisse. Komisjon jälgib SOLVITi aruandeid, et teha kindlaks struktuursed probleemid, mis võivad olla olulised. Komisjon uurib ka võimalust võtta muudes ühtse turu poliitikavaldkondades kasutusele vahend, mida praegu katsetatakse vaidluste internetipõhise lahendamise platvormil, et aidata tarbijatel paremini hinnata oma kaebevõimalusi. 20. MEEDE: selgus ja järjepidevus juhtumite menetlemisel Nõuete täitmise tagamise süsteemi usaldamise eelduseks on kaebuste läbivaatamine õigel ajal ja rikkumiste karistamine. Komisjon muudab selleks oma juhtumite menetlemise protsesse veelgi sujuvamaks. Ta annab kaebusele kahe kuu jooksul esialgse hinnangu, et esitada kaebuse esitajale vastus. Kui on kogutud piisavalt teavet, siis peaks vastus juba sisaldama selget otsust selle kohta, kas: 1) kaebust ei hakata menetlema; 2) kaebus edastatakse probleemide lahendamise asutustele, näiteks SOLVITile; 3) komisjon alustab suhtlust asjaomase liikmesriigiga või 4) algatatakse viivitamata rikkumismenetlus. 21. MEEDE: süsteemi EU Pilot parem kasutamine Süsteem EU Pilot on kasulik vahend, et saada teavet rikkumisetapile eelnevas liikmesriigiga suhtlemise etapis. Selleks et parandada süsteemi sihipärasust ja struktuuri kiire ja tõhusa vahendina, millega toetatakse liikmesriikidega toimuvat suhtlust lahenduse leidmiseks, kavatseb komisjon kasutada süsteemi EU Pilot selgete tingimuste ja ajakava alusel juhtudel, kui näib võimalik, et tulemus saavutatakse lühikese aja jooksul. Komisjon teeb järgmist: töötab välja selged ja objektiivsed kriteeriumid, et teha kindlaks, millal tuleks süsteemi EU Pilot kasutada; teeb koostööd liikmesriikidega, et teha kindlaks praktilised viisid menetluse kiirendamiseks, kaitstes samal ajal mõlema suhtluses osaleja olulisi õigusi ning kasutades hästi olemasolevaid tipptasemel süsteeme; leiab paindlikumad viisid keerukate probleemide lahendamiseks; levitab süsteemi EU Pilot abil lahendatud küsimuste kohta teavet (koondandmetena), et jagada parimaid tavasid, säilitades samal ajal tasakaalu komisjoni ja liikmesriikide vahelise konfidentsiaalse suhtega . 22. MEEDE: süstemaatilised korrapärased pakettkohtumised Rikkumismenetluste käigus toimuvas kirjalikus teabevahetuses (mis on võimaliku edasise kohtumenetluse alus) ei võeta alati piisavalt arvesse kõiki võimalikke lahendusi. Komisjon näeb ette konkreetsetele poliitikavaldkondadele suunatud pakettkohtumised eri liikmesriikidega, et täiendada neid ametlikke teabevahetusi otsekontaktidega. Kohtumised võivad aidata leida lahendusi ELi õiguse järgimise küsimustele ja seega peaksid need toimuma korrapäraselt, kui see on vajalik. Kui kohtumised valmistatakse põhjalikult ette, siis on võimalik nende käigus tulemuslikult kõrvaldada arusaamatused ning kasutada ELi ja riiklikke eksperditeadmisi lahenduste leidmiseks. Pakettkohtumised võidakse kombineerida või korraldada koos liikmesriikidega toimuvate muude kohtumistega (näiteks nõuete täitmise alane suhtlus). *** JÄRELDUS Nõuetele vastavuse edendamine eeldab kindlat poliitilist panust ühtsesse turgu ja selle normide tulemuslikku rakendamisse. Selleks on vaja poliitilist vastutust, läbipaistvust ja tõhusaid süsteeme nõuetele vastavuse edendamiseks ning järelevalveks. Tegevuskava abil reageeritakse liikmesriikide üleskutsele ning võetakse initsiatiiv, et lahendada praegused rakendamise ja nõuete täitmise tagamise alased väljakutsed. Meetmete abil tegeletakse mitmesuguste eri probleemidega, mis hõlmavad võimalike rakendamisprobleemide ja nõuete täitmise tagamise kõiki etappe ja valdkondi nii ELi kui ka riiklikul tasandil, tuginedes kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil võetud ühisele kohustusele. Nende meetmete abil võimaldavad komisjon ja liikmesriigid ühtsel turul edendada meie ettevõtteid ja pakkuda tarbijatele parimaid valikuvõimalusi. Kui teeme koostööd, siis saame tagada, et ühtsest turust saavad kasu kõik eurooplased.