Eelnõu väljatöötamiskavatsus

Hr Raivo Aeg Teie 03.03.2020 nr 8-1/1506 Justiitsministeerium [email protected] Meie 25.04.2020 nr 1-12/556-3 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Lugupeetud härra minister Esitasite ministeeriumidele kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Kultuuriministeerium kooskõlastab VTK järgmiste märkustega. VTKs keskendutakse põhilise probleemina asjaolule, et kehtiv Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS) ei võimalda haldusorganisatsiooni piisavalt paindlikult muuta. Selle väite kinnituseks on VTKs esitatud VVSi muutmiste viimase 20 aasta statistika ja märgitud, et muu hulgas on kavandatavate muudatuse abil võimalik olulisel määral vähendada seadusloome mahtu. Esmalt palume konkreetsete näidete varal selgitada, milles senine haldusorganisatsiooni ebapiisav paindlikkus on väljendunud ehk millised on olnud ülesanded, mis on jäänud just VVSi kehtiva regulatsiooni tõttu täitmata või millised on olnud asjaomaste ülesannete täitmisega kaasnevad negatiivsed mõjud, mida saanuks haldusorganisatsiooni suurema paindlikkusega vältida. Varasem ministrite ametikohtade seaduses sätestamisest loobumine on andnud peaministrile valitsuse moodustamisel olulise kaalumisruumi. Selgusetuks jääb, kuidas sarnane ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste ümberkorralduse lihtsustamine praktikas välja näeks. Palume sellega kaasnevaid mõjusid põhjalikumalt hinnata nii personali vaatest kui ka kaasnevate kulude kohta, mis hiljuti kavandatud haigekassa ja töötukassa nimemuutuse näitel1 võivad olla märkimisväärsed. Samuti soovime tulevases eelnõus näha potentsiaalsete riskide, mis võivad kaasneda ministeeriumide ja ametite lihtsustatud ümberkujundamisega, maandamise käsitlust. Leiame, et sagedased ümberkorraldused võivad negatiivselt mõjutada avalike teenuste pakkumise järjepidevust ja valdkondlike kompetentside säilimist, riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ning planeeritud eesmärkide elluviimist, sealhulgas juurutamisel olevat tegevuspõhist eelarvestamist ning tulemuslikkuse juhtimist. Teiseks juhime tähelepanu, et viimaste aastate statistika näitab, et VVSi muutmine on pigem harvenenud. Kui aastatel 2000–2009 oli küllalt tavapärane, et VVSi muudeti koguni kolm-neli korda aastas, siis enam sellist pilti ei näe. Praegu kavandatavad muudatused ei pruugi aga ei õigus- ega seadusloome mahtu täiendavalt olulisel määral vähendada. Haldusorganisatsiooni muutmise lihtsustamine võib õigusloome mahtu tervikuna hoopis suurendada, sest ka määruste tasandil tehtavad muudatused on osa õigusloomest. Seadusloome mahtu hinnates tuleks aga 1 Eesti Haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 arvestada sisuliste muudatuste hulka, mitte pelgalt muudetavate seaduste arvu. Näiteks ei saa rääkida seadusandja suurest töökoormusest olukorras, kus asutuse nime muutmise tõttu muudetakse ühekorraga kümneid seaduseid. Sisuliselt on sellisel juhul tegemist ühe muudatusega ja see, mitmes seaduses vana nimi uuega asendatakse, on vaid tehniline detail. Lisaks palume seadusemuudatuste edasisel kavandamisel arvestada, et ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on asutus, mille sõltumatust on vaja seadusega eriliselt kaitsta. Kultuuriministeerium on koostanud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu2, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõige 1 näeb ette, et iga Euroopa Liidu liikmesriik määrab ühe või mitu riiklikku järelevalveasutust või -organit või mõlemad. Kõnealused asutused või organid peavad olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisvad ning funktsionaalselt sõltumatud oma valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust asutusest. Eestis täidab meediavaldkonna järelevalveasutuse ülesandeid TTJA. Tuginedes TTJA poolt advokaadibüroolt Sorainen tellitud analüüsile3, on kõnealuse eelnõu seletuskirjas põhjendatud TTJA vastavust audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõikele 1 järgmiselt: „Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult Riigikogu poolt (vt VVS § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1).“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Karin Ligi 628 2254, [email protected] Merle Männik 628 2255, [email protected] 2 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. 3 Advokaadibüroo Sorainen AS. Analüüs audiovisuaalmeedia teenuste regulaatorasutuse funktsiooni korraldamise kohta Eestis (direktiivi nr 2018/1808/EL harmoneerimine). Tallinn, 2019.