Vastus

Tere Edastan Päästeameti vastused meie vajaduste selgitamiseks, mehitamata õhusõidukisüsteemide jaoks sageduste reserveerimiseks Eesti territooriumil 1. Milliste ülesannete täitmiseks näete vajadust oma organisatsioonis kasutada mehitamata õhusõidukisüsteeme? Vastus:  Metsatulekahju kustutustöö teenus – põlenguala kaardistamine;  Tuleohutuse kontrolli teenus – üle 1000m³ m3 mahuga põlevmaterjali ladustamisplatside kontrollimine ja kooskõlastamine;  Tulekahjude menetluse teenus – sündmuskohast õhust pildimaterjali tootmine hilisema analüüsi tarbeks;  Varingupääste teenus – varisemisohtlike või varisenud hoonete ohutuse hindamine;  Päästetöö baasteenus - luureinfo kogumine ja sündmusest võimalikult kiire ülevaate saamine;  Päästetöö juhtimise teenus – situatsiooniteadlikkuse tõstmine reaalajas;  Veepääste teenus – kannatanu positsioneerimine ja esmane elupääste;  Keemiapääste teenus – ohualas mõõteriista transpordiks, ohutaseme mõõtmine, luure teostamine;  Naftareostuskorje teenus- reostusalade kaardistamine ning sündmuse üle vaade;  Lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus - lõhkematerjali hävitamisel ohutuse tagamiseks (inimesed ohualas, lõhkekoha kontroll peale plahvatust);  Pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus – pommi tehniline kontroll ja koostöö operatsioonid;  Keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus - ohualas mõõteriista transpordiks ja ohutaseme mõõtmine;  Hädaolukorra lahendamine  Koolitused ja õppused 2. Kas pigem rendite teenusepakkujalt, kui tekib vajadus mehitamata õhusõidukisüsteemi kasutada või peate otstarbekaks soetada organisatsioonile enda oma? Vastus:  Tänaseks teame, et kõige mõistlikum on omada enda mehitamata õhusõidukite süsteemi ja nendega opereerimiseks koolitatud personali. See tagab meile nende kasutamise paindlikkuse, kiiruse ja kvaliteedi. Samuti tagame selle, et andmestikud ühilduvad haldusalas kasutatavate võrkude ja riistvaraga. Kui teatud puhkudel on vaja kaasata teenusepakkujaid. Seda just siis, kui meie oma ressurss on ammendunud. 3. Kas Teie ülesannete täitmiseks sobib masstoodangus olev kommertsdroon (poekaup) või vajate erilahendustega professionaalseid droone (eritellimus)? Vastus:  Droon on töövahend mis kannab erinevaid sensoreid ja kogub andmeid. Sõltuvalt sellest milline on drooni võimekus, saab teda kasutada ka erinevate ülesannete lahendamiseks. Ei ole  olemas drooni mis suudaks katta kõiki meie tänaseid vajadusi. Seega on teatud ülesannete jaoks sobivamad kommertsdroonid aga samuti on vaja professionaalseid eritellimusel valmistatud droone. 4. Milline oleks Teie hinnangul orienteeruv maksimaalne kaugus mehitamata õhusõiduki ning piloodi (koht, kus juhitakse mehitamata õhusõidukit) vahel, mis on vajalik täitmaks Teie organisatsiooni ülesannete (mida loetlesite esimeses punktis) täitmiseks vajalikke eesmärke? Vastus:  See sõltub, kas ma lennutan drooni füüsiliselt puldiga kasutades raadiosidet või üle interneti ning droon lendab täiesti automaatselt, kasutades näiteks masinnägemist või eel programmeeritud andmestike jne. Raadioside puhul võiks vastus olla nii palju kui võimalik aga mitte vähem kui 5km. Üle interneti lennutamisel ei ole kaugusel piire. 5. Milline oleks Teie hinnangul orienteeruv kasutustihedus Teie organisatsiooni poolt mehitamata õhusõidukisüsteemide kasutamisel või mis koguses peate otstarbekaks omada mehitamata õhusõidukisüsteeme enda ülesannete täitmiseks? Vastus:  Päästeameti jaoks on droonide optimaalne vajadus 20tk mis paigutuksid üle Eesti. Kasutustihedus tänase droonide hulga juures on igapäevane ehk iga päev on vähemalt üks droon mis teeb lende. Täna on meil kasutada 11 drooni. 6. Milline andmevahetus on vajalik mehitamata õhusõiduki ning piloodi vahel Teie ülesannete täitmiseks (juhtimine, videopilt, heli jne)? Vastus:  Peamiselt on vaja head interneti ühendust, et saaksime andmed välja saata ja neid vastu võtta. Andmed mida on vaja drooni õhus olemise ajal jooksvalt kätte saada: lennulogi (sh drooni enda metaandmed), pildi ja videomaterjal (sh voogedastus võimalikult minimaalse viitega), georefereeritud andmestikud. Need andmestikud jooksevad otse pilve ja on sealt koheselt kõigile kättesaadavad. Suurim vajadus erinevate teenusepakkujate vahel roamingut võimaldav SIM kaart, et andmeside oleks võimalik ka kõige sügavamastes metsasoppides. 7. Kas mehitatud õhusõidukite juhtimiseks ja andmeedastuseks eelistate kasutada eraldi saatjaid või kombineeritud ühte saatjat? Vastus:  Eelistatud on üks kombineeritud saatja aga paraku peame kasutama eraldi saatjaid näiteks voogedastuse tegemiseks. 8. Milliseid sagedusalasid ja ribalaiuseid eelistate kasutada mehitatud õhusõidukite juhtimiseks ja/või andmeedastuseks (150 MHz; 430 MHz; 1,6 GHz; 1,8 GHz; 2,0 GHz; 2,2 GHz; 2,4 GHz; 5,8 GHz jne)? Vastus:  Peamiselt kasutame 2,4GHz ja 5,8GHz. 9. Millised on eelnevate eelistatud sagedusalade häälestusvahemikud? Vastus:   2.400-2.483 GHz ja 5.725-5.850 GHz Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raido Haas Nõunik