dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Väljaminev kiriAvalik

Vaideotsus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 17. aprill 2020
Seotud ettevõtted
Eleon Green OÜ (adressaat)
Viit
2-5/20/0095/18
Registreeritud
17. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eleon Green OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Õigusloome ja õigusteenindus 2020 - ...
Sari
2-5 Vaidemenetluste toimikud
Toimik
2-5/20/0095
Vastutaja
Valmond Mikli (Kasutajad, Tugiteenused)

Failid

  • 📎2-520009518 17.04.2020 Väljaminev kiri.asice3305 KB

Sisu (failidest)

VAIDEOTSUS 17.04.2020 nr 2-5/20/0095/18 Vaide esitaja Juriidilise isiku nimi: Eleon Green OÜ Seadusjärgne esindaja: Andres Sõnajalg Registrikood: 11458666 e-post: [email protected] Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Silja Holsmer Advokaadibüroo Supremia [email protected] Vaidlustatav haldusakt või toiming Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 10.02.2020 ettekirjutus nr 16-2/19-1095-209. RESOLUTSIOON Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 3 ja § 131, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 2 ja § 85 p 4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsustas: Jätta Eleon Green OÜ 11.03.2020 vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 10.02.2020 ettekirjutuse nr 16-2/19-1095-209 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on kolmekümne kalendripäeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (Tallinna Halduskohus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]). Asjaolud 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) vaatas läbi Eleon Green OÜ (Arendaja, samuti vaide esitaja) 11.03.2020 esitatud vaide TTJA 10.02.2020 ettekirjutuse nr 16-2/19-1095-209 (ettekirjutus nr 209) kehtetuks tunnistamise nõudes ja leiab, et vaides toodud asjaolud ei anna alust TTJA ettekirjutuse nr 209 kehtetuks tunnistamiseks. Vaides Arendaja poolt esitatud seisukohtadele on TTJA vastanud juba ettekirjutuses nr 209 ja sellele lisatud seletuskirjas. Vaide esitaja on esitanud vaidega Endla 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 2 ka menetluslikud taotlused ja avaldused, mille suhtes TTJA võtab seisukoha käesolevas vaideotsuses. 2. Seoses vaide esitaja taotlustega tegi TTJA 17.03.2020 kirjaga nr 2-5/20/0095/13 järelpärimise Kaitseministeeriumile (edaspidi KaM) ja palus seisukohta vaidemenetluses esitatud taotluste osas:  Salme tuulepargi mõõtmistulemuste asjakohasus,  kaasata menetlusse eksperdina Urve Madar ja võimaldada tal tutvuda salastatud teabekandjatega,  esitada seisukoht Aidu tuulik 4 ja 5 raadioluuret puudutava analüüsi andmete valideerimise kohta,  kaasata menetlusse QinetiQ’u ekspert. 3. KaM vastas TTJA-le 25.03.2020 kirjaga nr 12-1/20/963 (lisa 1). TTJA on KaM-i seisukohti käsitlenud käesolevas vaideotsuses. Lisaks on KaM edastanud järgmised kirjad: 13.03.2020 nr 2-1/20/592 Vastus Eleon Green OÜ taotlusele viia läbi valideerimismõõtmised (lisa nr 2); 25.03.2020 nr 12-1/20/719 KaM seisukoht erapooletu eksperdi kaasamises (lisa nr 3). TTJA VASTUS VAIDE ESITAJA VÄIDETELE 4. Arendaja on vaides esitanud enamasti samad seisukohad ja väited, mida ka varasemalt haldusmenetluses nr 16-2/19-1095 ning TTJA on nendele juba vastanud ettekirjutuses nr 209 ja selle seletuskirjas. TTJA seisukohad ei ole vahepeal muutunud. Järgnevalt kordab TTJA osaliselt oma seisukohti või esitab seisukohad uute vastuväidete osas. Kui TTJA käesolevas vaideotsuses omapoolset seisukohta vaides esitatud seisukohale eraldiseisvalt ei esita, jääb TTJA ettekirjutuses nr 209 esitatud seisukohtade juurde. Samuti lahendab TTJA antud vaideotsuses ka Arendaja poolt esitatud taotlused. TTJA-l on pädevus tuvastada ehitisest tulenevat ohtu 5. TTJA pädevuse küsimust on käsitletud ettekirjutuse punktides 1 ja 35 - 40. TTJA jääb käesolevas vaides oma seisukoha juurde. Sellega vastab TTJA vaides esitatud punktidele 3.2.1 – 3.2.9. TTJA toob käesolevas vaideotsuses veelkord välja pädevusega seotud põhiargumendid. 6. TTJA pädevusena sätestab Ehituseadustiku (EhS) § 130 lg 3 p 2, et TTJA-l on EhS § 130 lg 2 p-de 1-5 kohaselt õigus teostada riiklikku järelevalvet ehitise ohutuse, ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse üle. Samuti on TTJA-l õigus kontrollida ehitise või ehitamise nõuetele vastavust ning ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete vastavust tegelikkusele. EhS § 130 lg 3 p-st 2 tuleneb, et TTJA-l on õigus ehitustegevusse sekkuda paralleelselt kohaliku omavalitsusega ka ehitustegevuse ajal.1 Seega on TTJA ka korrakaitseorgan, kellel on lisaks ülaltoodule pädevus EhS §- st 132 lg 3 tulenevalt otsustada ehitise lammutamise üle. 1 TTJA riikliku järelevalve pädevust täpsustati EhS menetluses Riigikogus. EhS esitatud muudatusettepanekute kohta esitatud selgitustes on muuhulgas märgitud, et Tehnilise Järelevalve Ametile on jäetud diskretsiooniõigus sekkuda ka kasutuseelsesse järelevalvesse, kui seda õigustavad ohutusküsimused. Vt täpsemat ehitusseadustiku SE 555 seletuskiri ning EhS esitatud muudatusettepanekute selgitused 12.01.2015, ME nr 25. 3 7. TTJA-l on riikliku järelevalve teostajana kohustus sekkuda ohukahtluse kõrvaldamiseks. Riikliku järelevalve teostamise eesmärk on ennetavalt takistada võimaliku ohu suurenemist. Järelevalveasutus ei saa olla ohukahtluse teadasaamisel tegevusetu. Ohukahtluse kõrvaldamata jätmine oleks õigusvastane. TTJA-le teadaoleva informatsiooni põhjal võib järeldada, et vastutav kohalik omavalitsus ei ole algtanud järelevalve menetlust selleks, et ohukahtlust kõrvaldada. Seega on TTJA oma pädevusest tulenevalt uurinud õiguspäraselt erinevaid asjaolusid, et veenduda ohu olemasolus või selle puudumises. 8. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-17-911 käsitlenud TTJA pädevust sekkuda ja märgib, kui ehitustegevus või juba valminud ehitis või selle kasutamine ohustab riigi julgeolekut, on riigil võimalik sekkuda eriseaduste alusel ka siis, kui ehitis on püstitatud õiguslikul alusel või kui on möödunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 258 sätestatud protesti esitamise tähtaeg. Näiteks võib kõne alla tulla riiklik järelevalve ehitiste nõuetekohasuse üle EhS § 130 alusel, mida lisaks kohalikule omavalitsusele võib teatud tingimustel teostada ka Tehnilise Järelevalve Amet (kolmas lõige). Seejuures võimaldab EhS § 132 lg 3 p 1 korrakaitseorganil otsustada isegi ehitise lammutamise, kui ehitis ei vasta nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht.2 9. EhS § 130 lg 2 p 2 tulenevalt on ehitusaegne järelevalve eelkõige kohaliku omavalitsuse pädevuses, kuid Lüganuse vald on TTJA-ga kohtudes kinnitanud, kuna KaM esitas Aidu tuulepargi osas kaebuse haldusasjas nr 3-17-911 riigikohtu poolt antud suunistest lähtuvalt TTJA-le, siis kohalik omavalitsus omalt poolt järelevalvemenetlust ei algata. Haldusmenetlusseaduse § 9 lg 1 p 1 tulenevalt viib haldusmenetluse, kui see kuulub mitme haldusorgani menetluspädevusse, läbi haldusorgan, kellele esimesena esitati taotlus haldusmenetluse algatamiseks. 10. Ettekirjutuses nr 209 on selgitatud, et ka kohtud on leidnud, et TTJA esindab riigi huve ning võib teatud juhtudel sekkuda paralleelselt kohaliku omavalitsusega. Eeltoodust tulenevalt võib TTJA viia järelevalvemenetlust läbi ka olukorras, kus ehitisele on väljastatud ehitusload ning need kehtivad, kui seda õigustavad ohutusküsimused. Samuti võib TTJA selles olukorras otsustada ka ehitise lammutamise. 11. TTJA põhimääruse sõnastus ei ole täpne. Kahtlust ei ole selles, et seadus annab TTJA- le riikliku ohutusjärelevalve pädevuse. Samas on nii TTJA ehitusosakonna põhimääruse kui ka ehitusosakonna juhataja ametijuhendiga ehitusosakonna juhatajale antud pädevus ehitiste järelevalveks kogu TTJA-le ehitusseadustikuga antud ülesannete üle. Seega on ainetud arutelud kas ehitusosakonna juhataja pädevus ettekirjutust teha tuleneb asutuse põhimäärusest või peadirektori poolt temale ametijuhendiga määratud pädevusest. TTJA kaalub põhimääruse sõnastuse muutmist. 12. Lisaks juhib Arendaja vaide p-s 2.20 tähelepanu, justkui tema esindajal ei ole olnud võimalik ühendust saada TTJA peadirektoriga ning TTJA juristilt on palutud täiendavat võimalikku kohtumist. TTJA juhib tähelepanu, et antud menetlust viib läbi TTJA ehitusosakonna juhataja, millest Arendaja on teadlik, ning kõigile pöördumistele, mis on menetlust läbiviivale isikule esitatud, on ka vastatud. TTJA sõltumatu järelevalveasutusena viib haldusmenetlust läbi temale määratud ülesannete ja kehtiva regulatsiooni alusel, mistõttu ei puutu vaide punktides 2.11 – 2.13 nimetatud Internet: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c- f9b761fb9b92/Ehitusseadustik. 2 RKHKm 17.01.2019, 3-17-911 17, p 29. 4 kohtumised TTJA haldusmenetlusse nr 16-2/19-1095. TTJA on menetluses järginud kehtivat regulatsiooni ning menetlusnorme. TTJA menetluse esemeks on Aidu tuulikute 4 ja 5 püstitamisega realiseerunud julgeoleku oht 13. Arendaja on vaide p-des 1.2 ja 3.3 käsitlenud mõju julgeolekuohule ja leidnud, et argumentatsioon ohust riigi julgeolekule on ekslik ja väär. Selline etteheide on ekslik. TTJA ettekirjutuse nr 209 aluseks on Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5 mõju riigi julgeolekut tagavatele radari- ja raadiosüsteemidele. TTJA tuvastas reaalse ja realiseerunud ohu riigikaitselistele eelhoiatussüsteemidele3. TTJA märgib ettekirjutuse nr 209 punktides 47-58, 74 ja lisatud seletuskirja punktis 26 selgelt, et ettekirjutuse nr 209 tegemine on tingitud julgeolekuohust ja seda ei saa muul viisil leevendada, kui Aidu tuulikult 5 labade ja rootori eemaldamisega ning osaliselt ehitustegevuse piiramisega. 14. TTJA on KaM-i valduses olevate dokumentide ja erinevate KaM-i ja Kaitseväega toimunud kohtumiste alusel tuvastanud, et oht riigi julgeolekule on olemas. Seda ka tänases olukorras, kus püstitatud on Aidu tuulik 4, millele ei ole kinnitatud labasid, ning Aidu tuulik 5 koos labadega. Kõik Arendaja väited selle kohta, kas planeeringust tulenevate Vestas tüüpi tuulikute ning ehituslubadest tulenevate Eleon 3M116 tüüpi tuulikute puhul oleksid mõjud samaväärsed või suuremad, on hüpoteetilised, kuna Vestas tüüpi tuulikuid ei ole püstitatud. TTJA poolt tuvastatud julgeolekuohtu tõendavad dokumendid 15. TTJA esitab ettekirjutuse aluseks olevate dokumentide loetelu ettekirjutuse nr 209 punktis nr 34. TTJA on nimetatud dokumentidega tutvunud ja selle alusel tehtud järeldusi käsitlenud ettekirjutuse peatükis 4 punktides 41-58. 16. Kuivõrd tegemist on riigisaladusega, ei saa TTJA tema poolt tuvastatud täpseid asjaolusid vaide esitajaga arutada. TTJA märgib ettekirjutuses nr 209, et on veendunud selles, et julgeolekuoht on realiseerunud. Vaides esitatud ekslikud arusaamad ei anna alust selle seisukoha ülevaatamiseks. Aidu tuulik 4 ja 5 võrdlus Kaitseministeeriumi poolt kooskõlastatud Vestas tüüpi lahendusega pole asjakohane 17. Arendaja esitab vaides läbivalt seisukoha, et Eleon tüüpi tuulikute mõju on väiksem kui Aidu tuulepargi teemaplaneeringus ja KaM-i poolt kooskõlastatud Vestas tüüpi tuulikute mõju. Ainus argument, millele Arendaja tugineb, on QinetiQ’u poolt esitatud ekspertarvamused, mille osas on TTJA andnud seisukoha ettekirjutuse nr 209 punktides 27 ja 77 ja selle seletuskirja peatükis 3. TTJA on ettekirjutust tehes reageerinud ohuolukorrale. Kuna erinevaid tõendeid uurides osutus ka kahest ehitatud tuulikust tõusetuv oht niivõrd kaalukaks, siis jõuti osalise lammutamise ehk Aidu tuulik 5 elektrituulikult labade eemaldamiseni ning ehitustegevuse peatamise ettekirjutuseni. TTJA ei pea ohule reageerides hindama, millised võimalikud ohud või tegevused oleksid hüpoteetiliselt antud piirkonnas võimalikud. Hinnangud teistele tegevustele on 3 Vaide punktid 1.2 ja 3.2 5 võimalik anda näiteks loamenetluses, kus muuhulgas tuleb kohustuslikus korras ehitusprojekt KaM-ga kooskõlastada, kes annab kooskõlastajana seisukoha. 18. Arendaja on menetluse käigus TTJA-le esitanud QinetiQ’u poolt koostatud ekspertarvamused, mis tuginevad ühelt poolt avalikele andmetele ning teiselt poolt võrdleb Eleon 3M116 tuulikute mõju võrreldes Vestas tüüpi tuulikutega. TTJA on üheselt tõestanud, et Arendaja poolt püstitatud tuulikud ei vasta isegi Eleon 3M116 tuuliku parameetritele (ettekirjutuse nr 209 punktid 60-62,78 ja selle seletuskirja punktid 74-79). Arendaja soovib sisuliselt QinetiQ’u ekspertarvamustega asendada Eleon 3M116 tuulikute ehitusprojekti kohustusliku KaM-i kooskõlastuse puudumist ning õigustada lubadest ja planeeringutest mööda ehitatud tuulikute püstitamist. TTJA juhib tähelepanu, et riigikaitses ja riigi julgeolekuohtu puudutavates küsimustes on pädevaks asutuseks KaM, mitte QinetiQ. Käesolevaga vastatakse Arendaja vaide punktidele 3.3.5 - 3.3.14. 19. TTJA tugineb menetluses Aidu tuulepargis realiseerunud olukorrale ning sellest tulenevalt tekkinud ohule riigi julgeolekule, mis on KaM-i valduses olevate dokumentidega tõendatud (ettekirjutuse punktid 34 ja 48 - 58). 20. TTJA juhib tähelepanu, et Arendaja ei ole plaaninud Aidu tuuleparki Vestas tüüpi tuulikud püstitada. Need on küll kooskõlastatud Kaitseministeeriumiga, kuid ehitusload on taotletud hoopis teist tüüpi tuulikutele, Eleon 3M116, mis on oluliselt teistsuguste parameetritega. Eleon 3M116 tüüpi tuulikute ehitusprojekti ei ole KaM-le kooskõlastamiseks esitatud, olenemata sellest, et vastav nõue on lennundusseaduses olnud 2008.aastast alates. Veelgi enam, Arendaja on Lüganuse vallale esitanud koos Eleon 3M116 tüüpi tuulikute ehitusloa taotlustega KaM-i kooskõlastuse Vestas tüüpi tuulikutele, millest tulenevalt on Arendaja esitanud taotlusega valeandmed. 21. Lisaks tugineb Arendaja seisukohale (vaide punktid 2.14, 2.15, 3.3.9, 3.3.11 ja 3.3.14), et 2 Eleoni tüüpi tuulikut omavad väiksemat mõju kui 33 Vestas tüüpi tuulikut. Arendajal on Aidu tuulepargis ehitusluba, et ehitada 33 Eleon 3M116 tüüpi tuulikut kõrgusega olemasolevast maapinnast (ilma killustikukuhjadeta) 196,4 m. Arendaja on TTJA riikliku järelevalve menetluse raames jätkanud teiste tuulikute aluste pindade ettevalmistamist ning killustiku ladustamist. Kuna teistele kinnistutele ei ole tuulikuid püsitatud, ei ole TTJA julgeolekuohu puudumise tõttu nendel kinnistutel ehitustegevust peatanud, kuid antud tegevus näitab ilmselgelt, et Arendaja ei kavatse ainult 2 tuuliku püstitamisega piirduda. TTJA on menetluse käigus tuvastanud, et juba need 2 tuulikut omavad mõju riigikaitselistele eelhoiatussüsteemidele. 22. TTJA menetluse objektiks on Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5, mistõttu võrdlus Vestas tüüpi tuulikutega ei ole antud menetluses asjakohane. Vestas tüüpi tuuliku mõju analüüs ei vähenda asjaolu, et kaalukas julgeolekuoht on juba realiseerunud. TTJA menetluse objektist ei ole hüpoteetiline Vestas tüüpi 33 tuulikuga tuulepark. TTJA on üheselt tõendanud, et püstitatud Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5 on vastuolus nende aluseks olevate lubade ja planeeringuga 23. Arendaja on vaide p-des 3.2.3, 3.2.4, 3.2.7 – 3.2.9 tõstatanud küsimuse, et TTJA sekkus ettekirjutuse nr 209 tegemisel kohaliku omavalitsuse poolt antud üksikaktide kehtivusse. Vaide esitaja etteheidetel puudub aga alus. TTJA kasutas EhS §-s 130 ette antud kontrollimeetmeid selleks et uurida, kas EhS §-s 132 lg 3 antud lammutamise alused on täidetud. Sealjuures pidas TTJA hoolikalt silmas, et tagatud oleks ette antud kontrollimeetmete ja aluste rakendamise proportsionaalsus. 6 24. Ekslik on Arendaja seisukoht, et TTJA on teostanud järelevalvet kohaliku omavalituse üksikaktide, sh kehtivate ehituslubade alusel ehitatud ehitiste üle. TTJA nõustub Arendajaga, et tuulikute ehitusload on kehtivad. Ka kehtivate haldusaktide alusel ehitatud ehitiste üle on võimalik teostada riiklikku järelevalvet. Kehtiv haldusakt ei anna püsivat garantiid, et ehitamisel kõiki ette nähtud nõudeid järgitakse. Näiteks uurib Keskkonnainspektsioon niisamuti rannale ja kaldale ehitatud ehitiste õiguspärasust olukorras, kus ehitustegevuseks annab loa kohalik omavalitsus ning vajadusel laseb õigusvastased ehitised lammutada. 25. Seega uuris TTJA riikliku järelevalve menetluses: 25.1. Kas ehitis (EhS § 11) ja ehitamine (EhS § 12) vastavad nõuetele 25.2. Kas nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline (KorS § 5 lg 3) või kõrgendatud oht (KorS lg 4) 25.3. Kas esinevad muud kaalukad alused lammutusettekirjutuse tegemiseks (EhS § 132 lg 3). 26. TTJA käsitleb ehitisele ja esitatavatele nõuete puudusi kui asjaolusid, mis viisid julgeolekuohu tekkimiseni. Muuhulgas tulenevad nõuded ehitisele ja ehitamisele ehituslubadest ja selle aluseks olevatest dokumentidest. TTJA kohustus oli riikliku järelevalve menetluses uurida, kas ehitusloale kantud andmed vastavad tegelikkusele. TTJA tuvastas, et ehituslubadest ja alusdokumentidest tuleneb hulgaliselt nõudeid, mida Arendaja ei ole tuulikuid ehitades järginud. Nõuetele mittevastavust on põhjalikult selgitatud ettekirjutuse p-des 60.3 – 60.5 ja selle seletuskirjas peatükis 4.3. Sellega vastab TTJA vaide punktidele 3.8.1 – 3.8.6. 27. TTJA on menetluse käigus üheselt tuvastanud, et Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5 ei vasta ehituslubadele, olles kõrgemad ja suurema labade pöörlemispindala (ehk labade pikkusega), sh lubatud parameetritele ei vasta juba ainuüksi tuulikud ise, rääkimata nende alla rajatud killustikukuhjadest. 28. TTJA kaalus põhjalikult erinevaid asjaolusid ning tegi Arendajale ettekirjutuse lammutada osaliselt Aidu tuulik 5 ehk eemaldada sellelt tuuliku labad. Kaitseministeerium on taotlenud menetluses 14.03.2019 eelse olukorra taastamist (TTJA ettekirjutuse nr 209 p 14 ja 19)4, mis tähendaks Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5 lammutamist kuni nende postide betoonosani. KaM esitatud dokumentide alusel kuni 14.03.2019 häiringuid ei olnud. 29. TTJA kaalus KaM taotlust lammutada Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5 kuni nende postide betoonosani. Selleks tutvus TTJA korduvalt KaM-s asuva salastatud riigiteabega ja arutas tekkinud olukorda KaM-i ja Kaitseväe ametnikega, mille tulemusena jõudis TTJA järeldusele, et proportsionaalne on eemaldada Aidu tuuliku 5 labad koos rootoriga ja keelata osaliselt edasine ehitustegevus. 30. Labade ja rootorite eemaldamine ning nende ladustamine võimaldab neid tuuliku osasid kasutada mujal või paigaldada samasse asukohta, kui riik leiab võimaluse leevendada kõrguspiirangut kompensatsioonimeetmetega ning kui Arendaja teeb korda ehitamise aluseks olevad dokumendid, sh taotleb parandatud andmetega ehitusloa. Vabariigi Valitsus on 7.11.2019 otsustanud kompenseerivate riigikaitseliste eelhoiatussüsteemide soetamise Ida-Eestisse, millest tulenevalt on Arendajal võimalik tulevikus püstitatud tuulikud seadustada. 4 KaM esitas 18.04.2019 TTJA-le olukorra kirjelduse, millest nähtub, et enne kui Tuulikul 4 ja 5 puudusid tuuliku metallist postiosa, generaator ja Tuulikul 5 labad, ei esinenud häireid eelhoiatussüsteemide töös, mis aga alates 01.04.2019 on tekkinud (TTJA dokumendiregister 16-2/19-1095-035). 7 Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5 mehaanilisest stabiilsusest ja keskkonnamõjude hindamisest 31. Vaide esitaja poolt esitatud seisukohad vaide punktis 3.5 ja 3.6 ei ole muutunud võrreldes menetluse käigus esitatud seisukohtadega. TTJA on vastavaid asjaolusid käsitlenud ettekirjutuse nr 209 punktis 60 ja selle seletuskirja peatükkides 4.3.3. ja 4.3.4. ning jääb esitatud seisukoha juurde ega pea vajalikuks seda üle korrata. 32. Tänases olukorras, kus 2015.aasta ehitusload on kehtivad, ei vasta püstitatud Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5 ka 2015 väljastatud ehituslubadele. TTJA osundab ettekirjutuse nr 209 seletuskirja peatükis 4.3 ehitise ja ehitamise puudustele: püstitatud tuulikute mittevastavus ehitusprojektile, projekteerimistingimustele ja muudest ehitise asukohast tulenevatele nõuetele, TTJA selgitab ehitusprotsessis (sh pädevate isikute osas) esinevaid puudusi, osundab kahtlustele mehhaanilises stabiilsuses, keskkonnanõuete täitmisele. Kokkuvõtvalt tuvastas TTJA püsitatud ehitise mittevastavuse ehitusloale ja planeeringudokumentidele. 33. Ehitusseadustik on näinud ette käesoleva vaideotsuse p 32 nimetatud nõuete täitmise selleks, et oleks tagatud (sh oleks tagantjärgi tõendatav) ehitise ohutus ja selle mehaaniline stabiilsus. Kuivõrd seadusest tulenevad nõuded ei ole täidetud, ei ole tõendatud ka tuulikute mehaaniline stabiilsus. Üksikud killustikukuhja tihedusnäitajad ei tõenda tuuliku kui terviku ohutust. Vaide esitaja väited tuuliku ebaproportsionaalse lammutamise ja sertifitseerimise takistamise kohta 34. Arendaja esitab vaides p-des 3.8.5 ja 3.8.13 seisukoha, et Aidu tuulikult 5 labade ja rootori eemaldamine on äärmiselt ebaproportsionaalne meede ning takistab Eleon tüüpi tuulikute sertifitseerimisprotsessi läbiviimist. TTJA juhib veelkord tähelepanu, et ka seisevad Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5 tekitavad riigikaitselisele eelhoiatussüsteemile negatiivse mõju ning need on ohuks riigi julgeolekule. Võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 7.11.2019 otsust rajada Ida-Eestisse kompenseerivad riigikaitse eelhoiatussüsteemid, on TTJA hinnangul proportsionaalne ja õiglane meede eemaldada ebaseaduslikult püstitatud tuulikult selle labad ning need hoiustada kuni kompenseerimismeetme rakendamiseni, mil on võimalik asuda tuulikut seadustama. TTJA on antud meedet põhjalikult kaalunud ning leidnud, et see on antud olukorras Arendaja jaoks kõige vähemkoormavam meede võrreldes ehitise täielikuks lammutamiseks ettekirjutuse tegemisega. 35. TTJA on ettekirjutuse nr 209 punktides nr 28-29 ja selle seletuskirja punktis 17 käsitlenud Arendaja poolt menetluse nr 16-2/19-1095 jooksul toime pandud rikkumisi ning tuuliku edasi ehitamist ehituskeelu ajal, mille eesmärgiks on tuuliku valmimine, seetõttu ei ole ka usaldusväärne Arendaja väide, et Aidu tuulikut 5 ei käivitata. Eeltoodust tulenevalt leiab TTJA, et proportsionaalne meede tuuliku käivitamise takistamiseks on ka selle pingestamise keelamine, kuivõrd tuulepargis puuduvad teised nõuetekohased tuulikud, mille teenindamiseks on pingestamine vajalik. 36. Arendaja väidab vaide punktis 3.8.10, et tuuliku pingestamine on vajalik ehitise ohutuse tagamiseks. TTJA saab sellest aru nii, et ka Arendaja ise on seisukohal, et püstitatud Aidu tuulik 5 ohutus ei ole tagatud. Veel on Arendaja toonud välja, et pingestamine on vajalik selleks, et käivitada tuulikul lennuohutustuled ning kaitsta 8 tuulikus olevat elektroonikat niiskuse eest. TTJA juhib veelkord Arendaja tähelepanu sellele, et TTJA on Arendajale edastanud autonoomse lennuohutustulede lahenduse ning nõudnud selle rakendamist, kuid Arendaja ei ole seda teinud. Samuti on alusetu Arendaja väide elektroonika hävinemise kohta, kuna elektroonika on tuulikusse viidud ja sinna monteeritud kehtiva ehituskeelu ajal. Sellega on Arendaja võtnud teadliku riski vara hävimise näol. 37. Arendaja väide sertifitseerimisprotsessi takistamisest on asjakohatu. TTJA on algatanud järelevalvemenetluse Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5 suhtes, mis ei vasta ehituslubadele ega ka planeeringule ning on ohuks riigi julgeolekule. Arendajal on võimalus oma sertifitseerimisprotsessi jätkata mujal (nt Salme tuuliku puhul) nõuetekohaselt püstitatud tuulikuga. Aidu tuulikult 5 labade eemaldamise ajagraafiku proportsionaalsus 38. Arendaja on vaide punktis 3.8.12 leidnud, et Aidu tuulik 5 labade eemaldamise ajagraafik on ebareaalne. TTJA on ettekirjutuse nr 209 tegemise ajal kaalunud labade eemaldamise protsessi pikkust ning selle tehnilise teostamise võimalikkust. TTJA-l on asendustäitmise ja sunniraha seadusest §-st 11 tulenevalt võimalus kohaldada asendustäitmist, millest tulenevalt on TTJA teinud ettevalmistusi ja pidanud läbirääkimisi asendustäitmise läbiviimiseks, juhul kui Arendaja ei täida oma kohustusi ettekirjutuses antud tähtajaks. TTJA leiab, et ettekirjutuse nr 209 täitmise tähtaeg on reaalne. Arendaja ei ole TTJA-le teinud ka omapoolset taotlust põhjendatud selgitustega tähtaja pikendamiseks. 39. Arendaja on 7.04.2020 esitanud TTJA-le taotluse ettekirjutuse nr 209 täitmise peatamiseks. Taotluses toob Arendaja välja, et ta on juba asunud uurima võimalusi tuuliku ümberehitamiseks. TTJA juhib tähelepanu asjaolule, et ka tuuliku ümberehitamine ei ole võimalik ilma sellelt labasid eemaldamata (st tuulikult ei saa piltlikult öeldes tükki vahelt välja lõigata, mis teeks selle kõrguse osas nõuetele vastavaks), mistõttu on igati põhjendatud sellelt juba käesoleval hetkel labade eemaldamine ning nende hoiustamine. Lisaks juhib Arendaja taotluses tähelepanu, et ettevalmistavate analüüsidega on juba oluliselt varem alustatud, mistõttu leiab TTJA, et ka ettekirjutuses toodud tähtajad on põhjendatud. Eleon Green OÜ 7.04.2020 taotlus ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks 40. Arendaja esitas 7.04.2020 TTJA-le taotluse, millega palub peatada ettekirjutuse nr 209 täitmine. Taotlust on põhjendatud asjaoludega, kuna väidetavalt on TTJA poolt määratud ettekirjutuse täitmise tähtajad ebareaalsed, alates 12.03.2020 on Eesti Vabariigis kehtestatud COVID-19 levikus tulenevalt eriolukord ning Arendaja esindaja Andres Sõnajalg on viibinud haiguslehel. 41. TTJA vastab taotlusele ajagraafiku proportsionaalsuse osas käesoleva vaideotsuse punktides 38 ja 39. TTJA nõustub asjaoluga, et viiruse COVID-19 laialdase leviku ja Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorra tõttu võib ajutiselt olla raskendatud ettekirjutuse täitmine, mistõttu TTJA teeb pärast eriolukorra lõppemist ettekirjutuse muudatuse ning pikendab ettekirjutuses määratud tähtaegu (sh ka vahetähtaegu) eriolukorra kestvuse pikkuse võrra. Kuivõrd Arendaja esindaja haiguslehel viibimise periood jääb eriolukorra kehtivusaega, ei oma see taotluse lahendamisel tähtsust. 9 Kokkuvõtvalt 42. Vaide esitaja ehitustegevus on tekitanud julgeolekuohu. Selle põhjuseks on vaide esitaja nõuetele mittevastav ehitustegevus, mis sai võimalikuks KaM-i väljajätmisega ehitise muudatuste tegemise protsessist. TTJA tegi ettekirjutuse nr 209 realiseerunud julgeolekuohu vähendamiseks. Julgeolekuohtu põhjustavad Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5. Ettekirjutuses nr 209 analüüsitud asjaoludel jõuab TTJA järeldusele, et vajalik ja proportsionaalne on Aidu tuulikult 5 eemaldada selle labad ja rootor ning rakendada osalist ehituskeeldu. Vaide esitaja põhistab vaiet võrdlustega võimaliku 33 Vestas tuuliku ehitamisega Aidu Tuuleparki, mida ta ei ole kunagi kavatsenud püstitada. TTJA selgitab veelkord vaide esitajale, et menetluse esemeks on kaks Aidu tuulepargi alale püstitatud tuulikut: Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5. TTJA on tuvastanud nendest lähtuva ohu riigi julgeolekule (radari- ja raadiosüsteemidele). 43. Kuivõrd 12.03.2020 on Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 76 Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukord, teeb TTJA pärast eriolukorra lõppemist ettekirjutuse nr 209 muudatuse, millega pikendab ettekirjutuses määratud tähtaegu eriolukorra kehtivusaja võrra. Vaides esitatud taotlused 44. Arendaja esitas vaides järgmised taotlused: 44.1. Nõuda KaM-lt välja Salme tuulepargis läbi viidud Eleon tuuliku mõõtmistulemused. 44.2. Kaasata vaide menetlusse sõltumatu eksperdina Tallinna Tehnikaülikooli (käesoleval hetkel TalTech) emeriitdotsent Urve Madar. 44.3. Võimaldada ekspertarvamuse koostamiseks tutvuda järgnevate dokumentidega: 44.3.1. analüüs „Aidu tuulepargi ehituse peatamine“ 12.05.2017 nr 6-1/P/17/510 (piiratud) 44.3.2. analüüs „Aidu tuulepargi mõjudest Kaitseväe raadiosüsteemile“ 15.05.2017 nr LuK-2.3-1/873-2-S (salajane) 44.3.3. väljavõtted Kaitseväe juhataja aastakäskudest 2013 – 2016 (salajane) 44.3.4. väljavõtted Kaitseväe dokumentidest: 20.09.2013 nr LuP-0.1-2/4-S (salajane), 22.01.2014 nr LuP-0.1-2/6-S (salajane), 28.01.2015 nr LuK-3.1-6/2-S (salajane), 08.02.2016 nr LuK-3.1-6/2-S (salajane), 12.01.2017 nr luK-3.1-6/3-S (salajane) 44.3.5. „Aidu tuulepargi mõjude analüüs“ 11.04.2019 nr ÕV-5.1-1/142-2-K (konfidentsiaalne) 44.3.6. „Aidu tuulepargi ohuhinnang riigikaitselistele raadiosüsteemidele“ 11.04.2019 nr LuK-2.3.1/940-2-S (salajane) 44.3.7. Kaitseväe dokument „Aidu tuulepargi mõju riigikaitselistele raadiosüsteemidele“ 8.05.2019 nr LuK-2.3-1/1189-S (salajane) 44.3.8. Kaitseväe dokument „Kuluhinnang Aidu tuulepargi mõjutustest tekkivale õhuseireradari võimelüngale“ 28.05.2019 nr ÕV-4.1-3.4/19/22423. 44.4. Viia läbi Aidu tuulik 4 ja 5 raadioluuret puudutava analüüsi andmete valideerimine. 44.5. Kaasata QinetiQ’u eksperdid vaidemenetlusse. 45. TTJA juhib tähelepanu, et salastatud teavet kandvad dokumendid on KaM-i valduses, mistõttu on KaM pädev asutus lahendama vastavasisulisi taotluseid. TTJA edastas 17.03.2020 vastava taotluse koos lisaküsimustega KaM-le. KaM vastas TTJA päringule 25.05.2020. 10 46. TTJA hinnangul on eeltooduga kogutud piisavalt informatsiooni, et lahendada vaide esitaja taotlused ja informeerib Arendajat järgnevast: 46.1. TTJA jätab rahuldamata taotluse nõuda välja Salme tuulepargis läbiviidud Eleon tuuliku mõõtmistulemused, kuivõrd mõõtmisel kogutud andmed ei ole reaalsuses kasutatavad KaM 25.03.2020 kirjas nr 12-1/20/963 toodud põhjustel. 46.2. KaM jättis rahuldamata taotluse kaasata eksperdina Urve Madar ja võimaldada tal salastatud teabekandjatega tutvumine, kuivõrd riigisaladuse hoidja on asunud seisukohale, et eksperdil Urve Madar puudub teadmisvajadus. Lisaks ei saa Urve Madar anda hinnangut rahvusvaheliste ja siseriiklike piirangute põhjendatusele. 46.3. TTJA jätab rahuldamata taotluse viia läbi Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5 raadioluuret puudutava analüüsi andmete valideerimine, kuivõrd pöörlev tuulik on veelgi suuremaks ohuks riigikaitselistele eelhoiatussüsteemidele, mistõttu ei ole võimalik reaalseid mõõtmisi läbi viia. 46.4. TTJA jätab rahuldamata taotluse kaasata välise eksperdina menetlusse QinetiQ, kuivõrd QinetiQ ei saa anda hinnangut rahvusvaheliste ja siseriiklike normide põhjendatusele. QinetiQ on juba oma varasemastes ekspertarvamustes leidnud, et Eleon 3M116 tuulikud avaldavad mõju riigikaitselistele eelhoiatussüsteemidele. 47. Vaide esitaja on taotlenud vaide punktis 4.5.2 vaide suulist menetlemist. Tulenevalt 12. märtsil 2020 kehtestatud riiklikust eriolukorras ei ole vaide suuline lahendamine võimalik. Samuti leiab TTJA, et on kõigile vaide seisukohtadele käesolevas otsuses vastanud, mistõttu ei ole vaide suuline menetlemine käesoleval hetkel ka vajalik. Lisaks on TTJA-le saanud menetluse käigus selgeks, et ohtu riigikaitselistele süsteemidele ei ole käesoleval hetkel muudmoodi võimalik kõrvaldada, kui ettekirjutuse ette nähtud meetme läbi, seetõttu ei ole suuline vaide lahendamine vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Lisad 1-3: Kaitseministeeriumi kirjad: 25.03.2020 kiri nr 12-1/20/963; 13.03.2020 kiri nr 2-1/20/592; 25.03.2020 nr 12-1/20/719.
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel